LISA 2. Tegevusprogrammi visioon süsteemide lõikes. Hetkeolukord ja eesmärgid aastani 2016 Jrk 1. 1.1. 1.2. 1.3. 1.4. Süsteem / vajalikud valdkonna tegevused Pakkumise vähendamise süsteem Pakkumise vähendamisega seotud institutsioonide omavaheline riigisisene koostöö Rahvusvaheline koostöö Narkootikumide avastamiseks vajaliku tehnika olemasolu (röntgeniseadmed, numbrituvastussüsteemid jne) Jälitustegevus, kuritegude avastamine Baastase/hetkeseis 2013 Kuhu tuleb liikuda aastaks 2016 Dokumendid, mis tegevusi juba kajastavad Koostöö on heal tasemel. Infovahetus oluliste partneriga on operatiivne. Käivad läbirääkimised uute partneritega. Koostöö on heal tasemel. Infovahetus partneritega toimib. Moodustatakse ja osaletakse rahvusvaheliste uurimis-rühmade töös. Praegu ei ole piisavalt kaasaegseid transpordivahendeid ega erinevaid narkootikumide avastamiseks ja narkootikumide tarvitamise tuvastamiseks vajalikke seadmeid. Toimib regulaarne koostöö erinevate õiguskaitseasutuste vahel. Oluliselt suuremat tähelepanu pööratakse ohuhinnangus sedastatud ja enim ühis-konnaohtlikke narkokuritegusid toime panevatele üksikisikutele ja kuri-tegelikele ühendustele. Jätkuv koostöö hoidmine ja arendamine. Suurim tähelepanu on suunatud enim surmavaid üledoose ja muid probleeme põhjustavatele ainetele. Oluliselt on tõhustunud ka alaealistega seotud infovahetus. Jätkuv koostöö hoidmine ja arendamine. Tagatud on paindlik ja probleemipõhine bilateraalne ja multilateraalne koostöö. Olemas on optimaalne kogus narkootikumide avastamiseks ja narkojoobe tuvastamiseks vajalikku seadmeid. Koostöö nii riigisiseselt kui rahvusvahelisel tasemel toimib tõrgeteta. Rahastus:, KOV või välisvahendid / piisav rahastus
1.5. 2. 2.1. 2.2. Uute psühhoaktiivsete ainete varajase hoiatuse ja kontrolli alla panemise süsteem Infovahetussüsteemile luuakse õiguslikku alust, see on planeeritud aastaks 2014. Süsteem on informaalselt hästi toiminud, kuid on vaja õiguslikku alust tehnilisele süsteemile. Varajase hoiatuse süsteemile on loodud õiguslik alus, mis reguleerib ametkondadevahelise informatsiooni vahetamist uutest psühhoaktiivsetest ainetest, selle informatsiooni kogumist varajase hoiatuse andmebaasi ning informatsioonile ligipääsetavuse õigusi. Riigisisene varajase hoiatuse süsteem rakendatakse hiljemalt 01.01.2014. Universaalne ehk esmane ennetus Eesmärk on tugevdada noorte ja üldelanikkonna kaitsetegureid, et aidata paremini kohaneda kodu, kooli, huvihariduse ja karjääri väljakutsetega ning vähendada riskitegureid sõltuvusainete tarvitamiseks. Tagada tuleks vajalikud akadeemilised, sotsiaalsed ja emotsionaalsed oskused ning teave legaalsete ja illegaalsete psühhoaktiivsete ainete kahjulikkuse kohta arenevale ajule. Universaalsel ennetusel on suur ühisosa lastekaitse ja põhihariduse valdkonnaga. Lastevanematele suunatud ennetusprogrammid universaalse vanemahariduse abil Lasteaedades on tõenduspõhised sotsiaalsete ja emotsionaalsete oskuste programmid Alates 2012. aastast on TAI 33 Eesti koolis viinud läbi pilootprojekti lapsevanemate teadmiste ja oskuste/hoiakute mõjutamiseks uimastite valdkonnas. On ka mõned MTÜd, kes projektipõhiselt ja eraklientidele vanemaharidusprogramme pakuvad. Tegevuse kaetus on praegu piiratud. Koolieelse lasteasutuse õppekava kehtestab neli üldoskuste rühma, milles on eraldi kirjeldatud sotsiaalsed oskused ja enesekohased oskused (õpitulemused leiab nimetatud õppekava -dest 14 ja 15). Ligemale pooltes lasteaedades on rakendunud programm Kiusamisvaba lasteaed (http://kiusamisestvabaks.ee/). Lisaks õppekava olemasolule on TAI viinud läbi lasteaedade õpetajate täienduskoolitusi Lapsevanematel on erinevate teenuste ja meetodite kaudu ligipääs eestikeelsele ja venekeelsele kvaliteetsele, tõenduspõhisele vanemaharidusele. Haridusasutuste (lasteaiad ja põhikool) kaudu saavad lapsevanemad regulaarselt vajalikku ennetusalast koolitust. Programm Kiusamisvaba lasteaed rakendub kõigis lasteaedades ja jätkub tegevustena esimeses kooliastmes. Laste ja perede Norra FM (SOM) Norra FM 2
psühho-sotsiaalse keskkonna kujundamiseks ja sotsiaalsete toimetulekuoskuste õpetamiseks. Olemas on ka metoodilised materjalid. 2.3. 2.4. 2.5. Kooli- ja klassiruumipõhised tõenduspõhised ennetusprogrammid, mis aitavad lastel kooliga kohaneda alates kooli minekust ning toimivad sotsiaalse ja füüsilise keskkonna kujundamise kaudu, erinev RÕKist Üldhariduskoolides pakutav RÕK-põhine uimastiennetusõpe sotsiaalsete eluoskuste kujundamiseks KOV-ide tasandi universaalsed ennetustegevused noorte kaasamiseks, noorsootöö Praegu puuduvad koolisüsteemis üleriiklikult toimivad tõenduspõhised programmid. Tõenduspõhise kiusamisvaba kooli ehk KiVa programm rakendub 2013. aastal pilootprojektina. Alates 2011. a on RÕK inimeseõpetuse ainena kohustuslik igas kooliastmes. Tegelik rakendamine pole täielikult toiminud. Aastatel 2001 2004 töötati välja ka nii eestikui venekeelsed tavakoolide õpetajatele sotsiaalsete toimetulekuoskuste põhised uimastiennetuse õpetajaraamatud. Koolidel on olemas ka 2012. aastal välja antud narkootikumide teemaline õppefilm Mõtteaine. KOVide tegevusest täielik ülevaade puudub, info on lünklik. Üldine arusaam on, et erinevates KOVides tegeldakse noorte edendamise ja vaba aja sisustamisega erineval tasemel. Narkoennetustegevusi nähakse sageli eraldiseisvana (infopäevad, laagrid, teavitusüritused teismelistele) püsivast struktuursest tegevusest, näiteks noorsootöö ja Eesti koolisüsteemis on rakendatud vähemalt üks üleriiklikult toimiv kulutulus tõenduspõhine programm, mis on koolide tavapraktika osa (nt KIVA, Kiusamisvaba kool lasteaia jätkuprogramm). RÕKi on rakendatud täies mahus koos uuendatud õppematerjaliga. 2013 aastal on planeeritud sotsiaalsete toimetulekuoskuste õpetajaraamatute uuendamine. Inimeseõpetuse õpetajatele on läbi viidud baaskoolitus/täiendkoolitus. Tarvilik on kaardistus ennetuse funktsiooni täitvatest noorsootöö tegevustest KOVides. Igal Eesti lapsel (vanuses 7 14) on oma kooli juures või elukohas võimalik tegelda huviharidusega. Norra FM, HTM tegevuskulud 3
2.6. 2.7. 2.8. Noorte huviharidus Noorte töökasvatus Noorte nõustamine (sotsiaalne) huviringid. Noorsootöötajatele on olemas aktiivtöödel põhinev õppematerjal Räägime st ja sellega kaasnev koolitus. Õppematerjal käsitleb ka uimastiennetust. Igal aastal toetatakse huvihariduse kättesaadavust (nt huvikoolide õppevahendite uuendamise programm Varaait, mille peamine tingimus on vähemate võimalustega noortele huvihariduse pakkumine, paljulapseliste perede laste ja noorte huvihariduses osalemine). Koostatakse huvihariduse valdkondade ainekavasid. Eesti Hariduse Infosüsteemi baasil seiratakse järjepidevalt huvihariduse andmeid (info huvikoolide arvu, osalejate arvu ja avatud õppekavade kohta). Igal aastal toetatakse noortelaagreid, sh vähemate võimalustega noorte osalemise võimaluste suurendamist. Koordineeritakse ja arendatakse koondprojekti "Noortemalevad". Karjääriinfo ja karjäärinõustamise (info) teenuse pakkumise kättesaadavus on KOVide tasemel tegeletakse noorte vaba aja aktiivse sisustamisega. Huviharidus on kättesaadavam kõikidele noortele üle Eesti. Võimalusel jätkatakse õppevahendite kaasajastamise programmiga. Paraneb puuetega noorte võimalus osaleda huvihariduses. Huvihariduse valdkondade ainekavad on kaasajastatud. Huvihariduse andmeid EHISes uuendatakse järjepidevalt. Eesmärgid täienevad uue välja töötatava strateegia valmimise käigus. Jätkub noortemalevate koondprojekti arendamine ja kohtade arvu suurendamine, et tõsta noorte tööhõivevalmidust tööturule sisenemisel. Malevas omandatud oskuste arvestamine tööturule sisenemisel. Igas maakonnas tegutseb jätkuvalt vähemalt üks teavitamis- ja Noorsootöö strateegia 2006 2013 Noorsootöö strateegia 2006 2013 Noorsootöö strateegia, ESF, EMP (Norra FM) Kuni 2013. a lõpuni ESF, alates 2014. a vahendid kavandamise l, Kuni 2013. a lõpuni ESF, 4
suhteliselt hea Eestis on 17 teavitamis- ja nõustamiskeskust (igas maakonnas on vähemalt üks keskus). Mitmes piirkonnas on ühendatud karjäärinõustamise ja õppenõustamise pakkumine. Teenuste kvaliteedi tagamiseks on loodud kvaliteedikäsiraamatud. nõustamiskeskus, mis osutab karjääriinfo ja -nõustamise teenust, sh suurema(te)s maakondades on enam keskusi (kokku peaks Eestis tegutsema vähemalt 17 keskust). Noortele suunatud nõustamisteenuseid pakutakse integreeritult. 2006 2013 alates 2014. a vahendid kavandamise l, Igal aastal korraldatakse karjääriinfo spetsialistidele ja -nõustajatele koolitusi ja infoüritusi. HIVi ennetuslikud noortelt noortele metoodikal koolitused on 2013. a suunatud eelkõige väiksemate võimalustega piirkondades elavatele noortele (Lõuna-, Lääne-, Kesk-Eesti ning Lääne- ja Ida- Virumaa). Erilise tähelepanu all on kutsekoolides ja HEV-koolides õppivad noored ja selliste koolide personal. Arendatakse koolituse metoodikat ja töötatakse välja täiendatud käsiraamatut. Koolitus hõlmab uimastiennetust, sest HIV ja uimastitarbimine on üks tervik. Koolitused toetavad kooli õppekava. Suurenenud on koostöö ja sidusus erinevate nõustamisteenuste vahel. Paranenud on karjääriinfo- ja nõustamisteenuste kvaliteet. Karjääriinfo- ja nõustamisteenused on enam kättesaadavad, jõutakse suurema arvu noorteni. Tõusnud on noorte ja avalikkuse teadlikkus olemasolevatest nõustamisteenustest. Noortelt noortele metoodikal HIVi ennetuslike koolituste jätkumine ning metoodika kasutamine laiemas, integreeritud ennetustöös (sh kõrvalejäämise ennetamine, uimasti-, alkoholi- ja tubakatarbimise ennetamine). Eesmärgid täienevad uue välja töötatava strateegia valmimise käigus. 2.9. Uimastialase info Olemas on veebileht narko.ee ja mitmed Infoportaalid on interaktiivsed ja 5
kättesaadavus tavaelanikkonnale, normikujundus uimastamise vastu teised infot jagavad infoportaalid. Info uuendamine on episoodiline, mitte regulaarne. Lugejal on tihti keeruline leida uusimat infot. pidevalt uuendatavad. Kord aastas tehakse suurem norme kujundav kampaania, millega kaasnevad toetavad informeerivad tegevused, sealhulgas püsiv sotsiaalmeedia strateegia. Koolitustegevus ennetuse teemal laste ja noortega kokku puutuvatele professionaalidele Universaalse ennetuse tasandil ei eristu alkoholi-, tubaka- ja uimastiennetuse programmid, keskendutakse laste üldisele kohanemisvõimele ning koostööle ja koosmõjule vanemaharidusprogrammidega. Välja on töötatud kontseptsioon, kuidas kõik laste ja noortega töötavad organisatsioonid hakkaks nägema ja täitma enda rolli ennetuses. 2.10 3. 3.1. Erinevad laste ja noortega töötavad organisatsioonid ja professionaalid jagavad ühtset visiooni ennetuse vajalikkusest ja teavad, kuidas nende töö ennetusse panustab. Parimate praktikate õpe ja juhendmaterjalid kaetakse baaskoolitustes. Varajane märkamine ja sekkumine Eesmärk on avastada uimastisõltuvuse riskitegurid võimalikult vara ning pakkuda teenuseid aitamaks kõrgenenud riskiga lastel ja noortel igapäevaelu väljakutsetega kohaneda. Suur kattuvus on erinoorsootöö ja laste vaimse valdkonnaga. Varajase märkamise Vastavalt õigusaktidele peavad kõikidele Igas haridusasutuses on välja arendatud tugistruktuuri kindlustamine õpilastele olema vajaduse korral ja kättesaadavad õpilase arengu KLS, PGS -d 37 ja 47 või KOV; ESF, 6
3.2. 3.3. laste elu- ja õppekeskkondades Laste ja noortega kokkupuutuvate spetsialistide ja noorsootöötajate koolitamine märkamaks noorte probleeme Ambulatoorsete nõustamisteenuste olemasolu lastele ja noorukitele (sh kättesaadavad tugispetsialistide psühholoogi, sotsiaalpedagoogi, eripedagoogi ning karjäärinõustaja ja karjäärinfospetsialisti teenused. Erinevatele õpilasgruppidele rakendatavate tugispetsialistide teenuste sisu ja maht on erinev. Samas on teenuste vajadus ja kättesaadavus kooli tüübiti, suuruseti ja piirkondlike paiknevuste eripärast tulenevalt erinev. Koolieelse lasteasutuse seaduse -s 14 ja koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava -s 8 on sätestatud varajase märkamise põhimõtted ja erivajadustega laste toetamine koolieelsetes lasteasutustes, välja on töötatud juhendmaterjal koolieelsetele lasteasutustele lapse arengu hindamisest ja toetamisest, kus varajane märkamine on põhjalikult lahti kirjutatud. Toimunud on piirkondlikud koolitused sellel teemal. Praegu on mõnel ametikohal laste hindamisja testimisjuhised ning -vahendid. Puudub terviklik ülevaade hindamisvahendite kasutamisest ja vajadusest nende järele. Teenuse kättesaadavus on praegu väga piiratud. toetamiseks vajalikud tugiteenused. Haridusasutustes töötavad vajalikud tugispetsialistid: tervishoiutöötaja/kooliõde, sotsiaalpedagoog, eripedagoog/logopeed, sotsiaalpedagoog. Piirkondlikud nõustamiskeskused on välja arendatud haridusasutuste tugikeskusteks, kust väikekoolidel on võimalik saada ka esimese tasandi tugispetsialistide teenust. Norra finantsmeetmete programmis ja ESFi vahendite kaasabil on kavas alushariduse valdkonnas pakkuda jätkukoolitusi ja juhendmaterjale. Tugispetsialistide kaasabil on välja selgitatud hindamis- ja testvahendite vajadus, välja on töötatud hindamis- ja testvahendid vajadustest lähtuvalt. Koolitatakse laste ja noortega kokkupuutuvaid spetsialiste ja noorsootöötajaid märkamaks noorte probleeme. Tihe koostöö laste vaimse struktuuriga on saavutatud. Vaimse häirega laste pered Norra FM Norra FM, ESF Norra FM 7
3.4. tugigrupid) Koolist välja langemise ennetamine, akadeemiliste probleemidega laste aitamine Põhihariduse päevases õppes on väljalangevus viimastel aastatel vähenenud 0,2%-ni, gümnaasiumiastmes kõikunud 1 1,4% piires. Üldine väljalangevuse näitaja on võrreldav muude Euroopa riikidega, eelkõige võiks väheneda aga väljalangevus kolmandast kooliastmest. Vastavalt PGS-i 37 lõikele 4 tagatakse õpilasele koolis vajaduse korral tugispetsialistide teenus. Tulenevalt PGS-i 47 lõikest 2 on koolides tööle määratud HEVõpilaste õppe koordineerija, kes korraldab lapse arengu toetamiseks vajalikku koostööd tugispetsialistide ja õpetajate vahel. Iga kooli õppekavas on sätestatud HEV-õpilase õppekorraldamise põhimõtted. Koolides on tööle rakendatud õpilasabi ümarlauad. Igas maakonnas ja Tallinna linnas on loodud õppenõustamiskeskused, kust haridusasutused, lapsevanemad ja haridusametnikud saavad nõu ja abi, kui lapse edukas toimetulek lasteasutuses või koolis on häiritud ning seni pakutud tugimeetmed ja tugiteenused ei ole olnud piisavalt efektiivsed. Juhtumikorraldajate hindamiskriteeriumid uimastikasutaja seisundi hindamiseks ei ole piisavad, samuti napib personali. saavad nõustamist ja abi, et õppida perekonda juhtima ning ennetama kõrgenenud riskiga lapse uimastisõltuvust. Universaalne ennetussüsteem ja varajase märkamise süsteem on väljalangemist oluliselt vähendanud. Õpiraskustega lapsed saavad individuaalnõustamist ja järeleaitamist. PGS-i -d 37 ja 47, samuti PGS-i muudatuste eelnõu Juhtumikorraldus alaealistele On välja töötatud ühtsed standardid 3.5. juhtumi vajaduste hindamise jaoks lastekaitsetöötajaile, õpetajatele, kooli tugipersonalile. 3.6. Täiskasvanutele Praegu on teenuste kättesaadavus regionaalselt Sõltuvusprobleemidega isikutele ja Norra FM, ESF 8
4. 4.1. ambulatoorsete nõustamisteenuste, sh grupipõhiste nõustamisteenuste olemasolu piiratud. nende lähedastele on tagatud mitmekülgsete individuaalsete ja grupipõhiste ambulatoorsete nõustamisteenuste kättesaadavus. Kahjude vähendamise süsteem Kahjude vähendamise süsteemi eesmärk on vähendada süstimisega seonduvaid nakkushaigusi ja üledoose ning nendest tingitud suremust, samuti julgustada aktiivseid süstivaid narkomaane otsima abi sotsiaal- ja tervishoiuteenustest. Kahjude vähendamine on tõenduspõhine lähenemine, mis võtab arvesse sõltuvuse neuroloogilisi aluseid ning aitab perioodil, kui sõltlane ei ole võimeline või valmis süstimist lõpetama, vähendada süstimise kahjusid. Kahjude vähendamise personali tööalane juhendamine, motiveerimine ja koolitamine Kahjude vähendamise töötajatele ja spetsialistidele toimuvad koolitused. Teadmiste ja motiveerituse tase on ebaühtlane. Paljud kahjude vähendamise süsteemi töötajad on ilma erialase hariduseta või nad on läbinud ainult lühiajalise täienduskoolituse. Kahjude vähendamise teenuste töötajad on võimelised sihtgruppi nõustama ja vajalike teenusteni suunama. On koostatud kahjude vähendamise töötaja kutse kirjeldus. On loodud tööalase juhendamise ja täiendusõppe süsteem ning see süsteem toimib. Kompetentsid on kirjeldatud ning tagatud on vastavad koolitused, stažeerimisvõimalused, intervisioonid ja muu vastavasse süsteemi kuuluv. 4.2. Üledoosidest tingitud surmade ennetamise programm Praegu toimivat üledooside ennetamise programmi ei ole. Programmi käivitamine on planeeritud 2013. a teise poolaastasse. Üledooside ja narkootikumidega seotud mürgistussurmade ennetamise programm on rakendatud (inglise keeles take home Naloxone). Toimuvad regulaarsed turvalisema süstimise koolitused narkomaanidele. Kaaluda ohutu süstimise ruumide 9
4.3. Sihtgrupi vajadustele vastava süstlavahetuse ja nõustamisteenuse olemasolu Eestis on 37 erinevat süstlavahetuse ja nõustamise asukohta (statsionaarsed keskused ja välitöö meeskonnad). Teenuse kvaliteet on ebaühtlane. loomist, et muu hulgas tagada meditsiinilise abi olemasolu ning vähendada süstimist tänavatel. Kahjude vähendamise teenuste kvaliteet vastab riiklikele miinimumnõuetele. Kahjude vähendamise keskustes pakutavate teenuste valik on laienenud kõikides keskustes pakutakse nõustamist, sotsiaalset abi, suunatakse teenuste juurde. 4.4. Uute kahjude vähendamise teenuste arendamine Olemasolevate teenuste puhul on tegemist ainult süstalde ja nõelte vahetamisega, nõustamist pakutakse sealjuures vähe. Kahjude vähendamise teenus hõlmab ka nõustamist üledooside ennetamiseks. Lisaks süstaldele jagatakse muud süstimisvarustust: filter, vedelik, kuumutusanum, desinfitseerimisvahend. 5. 5.1. Sõltuvusravi ja sõltuvusvastase taastusabi süsteem Sõltuvusravi ja sõltuvusvastase taastusabi süsteem koosneb erinevatest meditsiinilistest ja psühhosotsiaalsetest teenustest, mis aitavad uimastitarvitajatel võõrduda füsioloogilisest vajadusest psühhoaktiivse aine järele ning (taas)omandada vajalikud elu- ja tööoskused iseseisvaks toimetulekuks. Vajalike õiguslike aluste loomine ja õigusaktide täiendamine narkomaaniaravi ja sõltuvusvastase taastusabi valdkonnas Kõigil teenustel ei ole õiguslikku raamistikku. Narkomaanidele suunatud rehabilitatsioonile on loodud õigusraamistik, määrates eraldi kindlaks tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande teenustele esitatavad nõuded. 5.2. Ambulatoorse asendus- ja säilitusravi olemasolu Opioidsõltuvuse asendusravi kättesaadavus on regiooniti erinev ja ei vasta vajadustele. Ravi Opioidsõltuvuse asendusravi võimalusi pakutakse regionaalselt vastavalt 10
opioidsõltlastele kvaliteet on vahel ebaühtlane 1. Antiretroviirusravi pakutakse opioidsõltuvuse asendusraviga integreeritult vaid Tallinnas. piirkonna vajadustele (eeldusel, et haiglavõrgu haiglatel tekib kohustus osutada rahva seisukohalt olulisi teenuseid). Kehtestatud on kvaliteedinõuded, teenuse kvaliteet vastab nõuetele. Asendusravi pakutakse integreeritult antiretroviirusraviga ja/või tuberkuloosiraviga. Neile, kellele metadoon asendusravimina ei sobi, võimaldatakse asendusravi ka buprenorfiiniga. 5.3. Statsionaarse narkootikumide võõrutusravi olemasolu nii lastele kui täiskasvanutele Teenus pakkumise maht ei vasta vajadusele. Osa olulisi teenuseid puuduvad (nt amfetamiinisõltlaste ravi). 1, 2 Loodud on uusi ja kvaliteetseid statsionaarse narkomaaniaravi võimalusi nii lastele kui täiskasvanutele (prioriteetne piirkond on Ida-Virumaa). 5.4. Sõltuvusvastase taastusabi teenuste olemasolu nii lastele kui täiskasvanutele Teenuse maht ja kvaliteet ei ole piisavad. 1 Ambulatoorsed võõrutusravi kohad on loodud ka ergutisõltlastele. Kehtestatud on kvaliteedinõuded, teenuse kvaliteet vastab nõuetele. Alaealistele ja täiskasvanutele pakutavate teenuste maht on suurenenud. 1 Täiskasvanute narkosõltlaste tervishoiu- ja tugiteenuste kaardistamine, TAI 2012 2 Alaealiste uimastisõltlaste tervishoiu- ja tugiteenuste kaardistamine, TAI 2012 11
5.5. 5.6. 5.7. 5.8. Psühhiaatrite, teiste erialade arstide, psühholoogide, sotsiaaltöötajate (täiendus)koolitamine ja motiveerimine tööks sõltuvusprobleemidega isikutega Erinevate ravi ja taastusabi teenuste liitmine üheks süsteemiks Praegu ei ole piisavalt personali. 1, 2 Praegu on ravi- ja taastusabi teenused eraldiseisvad ning ei moodusta ühtset süsteemi. 1 Uimastite kahjude vähendamise teenused vanglates Narkootikumide avastamine Toimuvad regulaarsed läbiotsimised ning ka ja tõkestamine vanglas suuremad operatsioonid keelatud ainete avastamiseks, toimib ulatuslik videojärelevalve, igas vanglas on väljaõpetatud narkokoerad koos koerajuhtidega, kasutatakse kehaskannereid. Kontrollitakse postipakke, tõhustatud on julgeolekutööd jne. Vanglas toimib regulaarne Kahjude vähendamise teenused vanglas ja põhjuslik narkotestimine. Praegu ei ole kondoomid, süstlad ja süstimisvarustus vanglates kättesaadavad. Kahjude vähendamise meetmetena on vanglates kasutusel info jagamine, metadoonasendusravi, HIVi, B- ja C-hepatiidi testimine ja nõustamine ning B-hepatiidi vastu riskigruppide vaktsineerimine. Kondoomid on kättesaadavad pikaajaliste kokkusaamiste On loodud motiveerimise ja täiendusõppe/-hariduse võimalusi õdedele, arstidele, sotsiaaltöötajatele ning psühholoogidele. Narkomaaniaravis on psühhiaatrite kõrval rakendatud selleks eriettevalmistuse saanud teiste erialade arste. Tagatud on narkosõltlase sujuv liikumine erinevate ravi- ja taastusabi teenuste vahel. Teenused moodustavad ühtse süsteemi. Narkootikumid ei jõua kinnipeetavate valdusesse (eeldusel, et vanad laagertüüpi vanglad on kõik suletud). Vanglasisest HIVi nakatumist ei ole aset leidnud. HIVi testimisest (sh kordustestimisest) keeldunute arv on alla ühe protsendi. JUMi 2012 2015 JUMi 2012 2015 JUM 12
ruumides. Viimane süstimise teel vanglasisene nakatumine toimus aastal 2007. 5.9 Sõltuvusrehabilitatsiooni osakonnad sõltlaste taasühiskonnastamiseks Sõltuvusrehabilitatsiooni osakond kinnises vanglas on mõeldud vangidele, kes tunnistavad oma sõltuvusprobleemi ning on motiveeritud sellega tegelema. See on isoleeritud vangistusüksus, kus kinnipeetavatele korraldatakse erinevaid sekkumisprogramme, mis enamasti põhinevad käitumisteoorial, rühmateraapial ja individuaalsel tööl. Praegu asub Tartus tulemusüksus, kus on 174 kohta, ning see on jaotatud nelja sektsiooni. Samuti on sõltuvusrehabilitatsiooni osakonnad Viru Vanglas (16 noorte ja 20 täiskasvanute kohta) ning Harku ja Murru Vanglas (8 kohta). Praegu on probleem selles, et lühiajaliste karistusega vangidel ning vahistatutel on võimalused oma sõltuvusprobleemiga tegelemiseks piiratumad, sest neid sõltuvusrehabilitatsiooni osakondadesse ei paigutata. Tagada intensiivse rehabilitatsiooniprogrammiga hõivatus sõltuvusdiagnoosiga süüdimõistetutele, kes on motiveeritud oma sõltuvusprobleemiga tegelema. Tagada sõltlaste rehabilitatsioon ka nendele lühiajaliste karistusega vangidele ja vahistatutele, kes on motiveeritud oma sõltuvusprobleemiga tegelema. JUMi 2012 2015 JUM 5.10. Asendus- ja võõrutusravi võimalus Vanglates toimub uimastite kuritarvitamise esmane võõrutusseisundi ravi tavaliselt mitteopiaatsete ravimitega meditsiiniosakonnas, kuid on võimalik viia läbi ka metadoonvõõrutusravi. Metadooniga asendusravi alustamine toimub ainult Tartu Vangla meditsiiniosakonnas ning seal või Kõikidele isikutele, kellele võõrutusvõi asendusravi on meditsiiniliselt näidustatud, on see jätkuvalt tagatud. JUMi 2012 2015 JUM 13
vabaduses alustatud ravi jätkatakse vajaduse korral teiste vanglate meditsiiniosakondade juures. Praegu on kõikidele isikutele, kellele võõrutus- või asendusravi on meditsiiniliselt näidustatud, see tagatud. 5.11 Vanglatöötajate koolitus Igal aastal kaardistatakse vanglate personali koolitusvajadused ning planeeritakse ja viiakse läbi vastavad koolitused. Igal aastal kaardistatakse vanglate personali koolitusvajadused ning planeeritakse ja viiakse läbi vastavad koolitused. JUMi 2012 2015 JUM 5.12 Narkomaaniaravi rakendamine alternatiivkaristusena 2011. aasta teisel poolel sai Justiitsministeeriumi algatusel alguse Eesti- Šveitsi koostööprogramm Uimastisõltlastest süüdimõistetute ravi ja rehabilitatsioon, mille abil leiti rahalised vahendid narkomaaniaravi rakendamiseks alternatiivkaristusena. Alternatiivkaristuse võimaldamine ja soodustamine on oluline meede kinnipeetavate arvu vähendamise seisukohalt. Projekti neljal tegevusaastal (2011 2014) rakendatakse ravi kuni 90 isikule. 2012. a kohaldati ravi ühele isikule. 2016. a on tagatud toimiv sõltuvusravija taastusabi süsteem süüdimõistetud uimastiprobleemidega isikutele, kelle vangistus on asendatud ravi või rehabilitatsiooniga. Eesti-Šveitsi koostööprogra mm Eesti Šveitsi koostööprogramm 6. Jätkuteenuste ja tagasilanguse ennetuse eesmärk on aidata sõltuvusravi läbinutel ja vanglast vabanenutel ühiskonda tagasi tulla ning püsivalt iseseisvalt toime tulla. 6.1. Sõltuvusravi ja/või taastusabi läbinud sõltlastele on tagatud nõustamisteenused, vältimaks Euroopa Sotsiaalfondist rahastatakse TAI poolt teenust, kuid seda vaid 2013. a lõpuni (maht praegu kuni 900 isikut aastas) ning selle Sõltuvusravi ja/või taastusabi läbinud sõltlaste toetus toimib omavahel seotud teenuste süsteemina. 14
tagasilangust (grupipõhine ja individuaalne nõustamine) kättesaadavus ja kvaliteet on piirkonniti erinev. Lisaks on mõned MTÜ-d saanud erinevatest meetmetest selleks vahendeid. Loodud on sõltlaste grupipõhised ja individuaalsed nõustamisvõimalused. 6.2. 6.3. Haridusvõimalused sõltlastele Majutusvõimalused sõltlastele Praegu spetsiaalset toetussüsteemi narkosõltlastele hariduse ja oskuste omandamiseks ei ole. 1 Küll aga on olemas võimalused nii töökohapõhiseks kui ka eelneva haridusnõudeta õppeks. Kutseõppeasutused pakuvad erialasid ilma põhihariduseta õpilastele. On loodud õpipoisi koolitusprogramm, kus on võimalik töökohapõhine õpe. Rehabilitatsioonikeskuses viibivatele alaealistele sõltlastele on võimalused üldhariduse omandamiseks, kinnipeetutele on vanglas nii üldhariduse - kui ka kutseõppe omandamise võimalused. Praegu spetsiaalset toetussüsteemi sõltlastele elamispinna võimaldamiseks ei ole. 1 Tagatud on üldised sotsiaalsed haridusprogrammid, kus olenemata haridustasemest on võimalik õppida lihtsaid tööoskusi. Ametiõpetamise puhul on tagatud ka praktikakoha olemasolu. Tagatud on sotsiaalse majutuse võimalused sõltlastele, kes soovivad oma elukeskkonda muuta. 6.4. Tööturule sisenemise võimalused On olemas mõned projektipõhised lähenemised. Pidevat spetsiaalset Tagatud on toetatud elamise teenus sõltlastele. Vaja oleks luua pidevalt funktsioneerivad, mitte projektipõhised 1 Täiskasvanute narkosõltlaste tervishoiu- ja tugiteenuste kaardistamine, TAI 2012 15
toetussüsteemi narkosõltlastele tööturule sisenemiseks ei ole. 1 tööharjutuskeskused, kus säiliks sõltlase tööharjumus ja pakutaks võimalusi tööoskuste omandamiseks. Narkosõltlastele luuakse sotsiaalseid töökohti. Töökohas võimaldatakse narkosõltlasele tugiisik. 6.5. Tugiisiku teenused ja juhtumikorraldus Praegu on mõned projektipõhised algatused, süsteemne lähenemine puudub. Tugiteenuste juhendmaterjalid on olemas. Välja on koolitatud 20 tugiisikut. 7. Seire ja hindamine 7.1. Narkomaaniavaldkonna statistika ja informatsiooni kogumine Vastavalt väljatöötatud indikaatoritele (EMCDDA) kogutakse statistikat ja informatsiooni erinevatelt narkomaaniaga kokkupuutuvatelt asutustelt. Olemas on objektiivne ülevaade narkomaania olukorrast Eestis. EMCDDA grandileping, rahvastiku 7.2. Narkoolukorrast ülevaadet andvate regulaarsete uuringute tegemine Regulaarselt viiakse läbi süstivate narkomaanide riskikäitumise ja infektsioonhaiguste levimuse uuring Tallinnas ja Ida-Virumaa linnades. Iga nelja aasta tagant viiakse läbi 15 16- aastaste kooliõpilaste seas küsitlus (ESPAD). Olemasolevad uuringud jätkuvad sama regulaarsusega. Olemas on ka täiskasvanud rahvastiku narkootikumide tarvitamise levimuse iga-aastased andmed., EMCDDA grandileping 1 Täiskasvanute narkosõltlaste tervishoiu- ja tugiteenuste kaardistamine, TAI 2012 16
7.3. 7.4. 7.5. Narkomaaniavaldkonna teenuste ja sekkumiste hindamine Isikustatud narkomaaniaravi registri olemasolu Iga-aastaste narkomaania olukorrast ülevaadet andvate aruannete koostamine Puudub täiskasvanud rahvastiku sõltuvuskäitumise uuring. Sekkumisi hinnatakse vastavalt vajadusele ja jõudlusele. Narkomaaniaravi andmekogu ei ole isikustatud kujul. Olukord pärsib usaldusväärsete andmete kogumist narkomaaniaravil viibivate isikute kohta. Isikustamata andmetega ei saa andmekogu andmeid kasutada ka teadustöös ja narkomaaniaolukorrast laiema pildi saamiseks. Igal aastal koostatakse narkomaania olukorra kohta aruanded. Vajaduse põhiselt on hinnatud narkomaaniavaldkonna teenuste osutamise kvaliteeti. 2013. a on hinnatud metadoonasendusravi osutamise vastavust teenusekirjeldusele. Loodud on isikustatud narkomaaniaravi andmekogu, mis annab meile usaldusväärse info narkomaaniaravile pöördunud inimeste profiilist ja ravi järgimisest. Igal aastal koostatakse narkomaaniavaldkonnast ülevaateid andvaid aruandeid. EMCDDA grandileping, 7.6. 7.7. Narkootikumide tarvitamise vähendamise programmi seire Süstlavahetuse infosüsteemi uuendamine (SVIS) Tegeletakse narkootikumide vähendamise programmi 2013 2016 seireraamistiku väljatöötamisega. Süstlavahetuse infosüsteem on tehniliselt ja sisuliselt vananenud. Infosüsteem ei võimalda teha aruandluseks vajalikke väljavõtteid ja see ei ole süstlavahetuse töös praktilist kasu andev vahend. Igal aastal valmib RTA aruandluse raames programmi elluviimise aruanne. Aastaks 2017 koostatakse programmi elluviimise koondaruanne. SVIS on uuendatud. SVIS võimaldab teha mitmekülgseid aruandluseks ja töö paremaks planeerimiseks vajalikke andmepäringuid ja on süstlavahetuse punkti töös vajalik vahend (kasutatakse töös kliendiga). 7.8. Seire vanglast Alates 2010. a kogutakse vanglates Tagada jätkuvalt kvartaalne uimastiseire JUMi JUM 17
(Justiitsministeerium) kvartaalselt uimastitega seotud infot ning valmivad regulaarsed aruanded. vanglates. Läbi viiakse perioodilisi kvalitatiivseid uuringuid ja välishindamist. 2012 2015 18