Lisa 7 EÕS õppe- ja karjäärinõustamise programmi eelnõu lõplik.docx
|
|
- Kristi Põdra
- 4 aastad tagasi
- Vaatused:
Väljavõte
1 Õppe- ja karjäärinõustamise programm Sisukord 1. Reguleerimisala Tulemusvaldkond: Haridus Programmi taust ja vajalikkuse põhjendus Programmi eesmärk ja mõõdikud: Programmi elluviimist toetavad ja võimaldavad poliitikainstrumendid Programmi tegevuste eeldatav mõju läbivatele teemadele Programmi meetmete kirjeldus Meede 1: Karjääri- ja õppenõustamise teenuste osutamine lastele ja noortele, selle koordineerimine ning kättesaadavuse tagamine Meede 2: Hariduse tugiteenuste arendamine ja kvaliteedi tagamine Meede 3: Elanikkonna teadlikkuse tõstmine teenustest ning asjakohase tööturu- ja õpivõimaluste alase informatsiooni kättesaadavuse tagamine Programmi juhtimiskorraldus Rahastamiskava (kõik vahendid) (EUR) Täiendavad tingimused ESF-ist rahastatavate tegevuste toetamiseks ESF-ist finantseeritavate tegevuste ajakava aastateks Toetatavate tegevuste eelarve (eurodes) Abikõlblikud kulud Toetuse maksmise tingimused ja kord Elluviija kohustused Muutmise tingimused Aruandlus
2 1. Reguleerimisala Käesolev programm on koostatud Eesti elukestva õppe strateegia 2020 (edaspidi EÕS) rakendamiseks. Programmis sätestatakse mh toetuse andmine rakendusasutuse tegevusteks Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava (edaspidi OP) prioriteetse suuna 1. Ühiskonna vajadustele vastav haridus ja hea ettevalmistus osalemaks tööturul eesmärgi 1. Kvaliteetsete hariduslike tugiteenuste abil varajase koolist ja haridussüsteemist lahkumise vähendamine ning karjäärivalikute toetamine meetme Haridustugiteenuste arendamine ja kättesaadavuse tagamine tulemuste saavutamiseks. 2. Tulemusvaldkond: Haridus Eestis pakutav haridus on kvaliteetne, kättesaadav ning õppija ja ühiskonna vajadusi arvestav. 3. Programmi taust ja vajalikkuse põhjendus Õppe- ja karjäärinõustamise programmi (edaspidi programm) on kavandatud meetmed ja tegevused, mis toetavad õppija teadlike valikute kujundamist, suurendavad tema vastutustunnet õpivalikute tegemisel ning aitavad kaasa õppija võimeid arvestavas ja individuaalset arengut toetavas õppes osalemisele. Programmi tegevustega tagatakse kvaliteetse ja teenuste standardile vastava õppenõustamise, info- ja karjääriteenuste kättesaadavus sihtrühmale. Kaasava hariduse printsiipidest lähtuvalt on meie koolides õpilasi, kes vajavad koolisiseste tugispetsialistide abi, et saavutada õppekavas püstitatud õpi- või arengutulemused. Eesti Hariduse Infosüsteemi (edaspidi EHIS) andmetel on selliseid õppijaid ligikaudu 17%. Keskmiselt 4,5% kogu üldhariduskoolides õppivatest lastest vajavad aga puudest või muust häirest tulenevalt individuaalse arengu toetamiseks spetsiifilist õppekorraldust ja ressursimahukate tugimeetmete rakendamist. Siinkohal on oluline roll pädevate spetsialistide uuringutel ja hinnangutel ning spetsialistide koostööl, et osutada teenuseid iga lapse konkreetsetest vajadustest lähtuvalt ning kompleksselt. Kahjuks ei suuda praegu kohalikud omavalitsused tagada vajalikul tasemel tugiteenuste kättesaadavust õpilastele ja vajalikku tuge õpetajatele, mis viib tihtilugu koolist väljalangemiseni ning õpitee katkestamiseni. Võrreldes teiste EL riikidega jätkab Eestis suhteliselt väike osakaal põhikooli lõpetajatest oma õpinguid kutsehariduse statsionaarses õppes (2013/2014. õa 26,7 %). EÕS-is on seatud sihiks saavutada aastaks 2020 keskhariduse tasemel õppurite jagunemise osakaaluks üldkeskhariduse ja kutsekeskhariduse vahel vastavalt 60% ja 40%. Samuti on probleemiks see, et pärast põhikooli lõpetamist ei suundu edasi õppima 3,1% lõpetanutest ja pärast gümnaasiumi lõpetamist 29,8% lõpetanutest (EHIS-e a andmetel). Noortele suunatud õppenõustamise ja karjääriteenuste arendamine ja teenuste kättesaadavuse parandamine aitab kaasa haridustee jätkajate arvu tõusule nii kesk- kui ka kõrghariduse taseme õppes ning kutseõppe ja rakenduskõrghariduse õppes õppijate osakaalu suurendamisele aastal läbi viidud õppenõustamise ja karjääriteenuste uuringud näitasid, et üle poolte lasteaedadest ja koolidest hindavad oma asutuse võimalusi erivajadustega laste toetamiseks ebapiisavaks. Õppenõustamise ja karjääriteenused on piirkonniti ebaühtlase kvaliteedi ja kättesaadavusega, tuntakse vajadust rohkem riiklikult koordineeritud ja toetatud süsteemi ning lõimitud teenuste järele, kus erinevate osapoolte vahel on selgelt kokku lepitud nende roll ja vastutus teenuse osutamisel. tel osutati karjääriteenuseid 17 teavitamis- ja nõustamiskeskuses ja õppenõustamise teenuseid eraldi 18 õppenõustamiskeskuses üle Eesti. Keskuste igapäevane töö näitas, et spetsialistide arv ei katnud tegelikku vajadust teenuse järele, järjekorrad teenusele olid pikad. Paljuski on see tingitud esmatasandi tugispetsialistide puudusest haridusasutustes, mis toodi probleemina välja ka a noorteseire aastaraamatus 1. Erinevate nõustamisjuhtumite menetlemisel tunnetati keskustes suuremat vajadust erinevate spetsialistide koostöö järele. Selleks, et karjäärinõustaja saaks erivajadusega õppijale tuge pakkuda edasise õpitee 1 t%c3%b6%c3%b6turg/aastaraamat--2 2
3 või eriala valikul, on tal vajalik teha koostööd eripedagoogi ja psühholoogiga, et hinnata võimalikult objektiivselt kliendi võimeid ja edaspidiseid võimalusi. Käesoleval perioodil suurendatakse tugispetsialistide arvu ning keskusest on võimalik koolidel ja koolieelsetel lasteasutustel tellida esmatasandi teenust. Selleks, et sihtgrupid saaks kõik vajalikud teenused kätte mugavalt ühest kohast, pidasime mõistlikuks koondada erinevad teenused ühistesse Rajaleidja keskustesse. Rajaleidja keskus on piirkondlik keskus, kus pakutakse järgmisi teenuseid: karjääriinfo vahendamine, karjäärinõustamine ja õppenõustamine (eripedagoogiline, logopeediline, sotsiaalpedagoogiline ja psühholoogiline nõustamine). Selline lähenemine võimaldab kliendi vajadustest lähtuvalt senisest rohkem koordineeritult ja paindlikult teenuseid osutada, aga ka parandada teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust. Eestis on selge vajadus tagada võimalused inimeste pikaajaliseks aktiivseks osalemiseks tööturul, mida omakorda toetavad kvaliteetsed karjääriteenused ning tugev elukestva õppe süsteem. Kvaliteetsed karjääriteenused ning tugev elukestva õppe süsteem toetavad noorte teadlikumaid valikuid, kõrgema haridustaseme omandamist ja tööturule sisenemist. Seeläbi suureneb noorte hõivatus ja aktiivsus tööturul. 4. Programmi eesmärk ja mõõdikud: Programmi eesmärk: Lastele ja noortele võimetekohases õppes osalemiseks ja karjäärivalikute toetamiseks haridustugiteenuste tagamine. Programmi tulemusmõõdik Osakaal õppuritest, kes on põhikooli 3. kooliastmes saanud tugimeetmest karjääriinfot ja/ või individuaalnõustamist ning peale põhihariduse lõpetamist järgneva kalendriaasta 10. novembri seisuga osalevad järgmise taseme õppes (%) 2 Algta se mõõd eta 94 mõõd eta 95 mõõd eta 96 EÕS eesmärgid ja näitajad Programm aitab kaasa alljärgnevate EÕS strateegiliste eesmärkide saavutamisele: Eesmärk 1: Muutunud õpikäsitlus; Eesmärk 3: Elukestva õppe võimaluste ja töömaailma vajaduste vastavus; Eesmärk 5: Võrdsed võimalused elukestvaks õppeks ja õppes osaluse kasv Programm panustab alljärgnevate EÕS näitajate saavutamisele: Mõõdik Algtase EÕS-i võtmenäitaja nr 3: Madala haridustasemega mitteõppivate aastaste osakaal 10,5% 9% EÕS-i näitaja 3.3. Kutsehariduse statsionaarses õppes õpinguid jätkavate põhikoolilõpetajate määr 28,6% 35 % EÕS-i näitaja 1.3. Õppetöö katkestajate määr (%) gümnaasiumides 1,1 % 0,8% kutseõppeasutustes 25,8 % 20% 2 Hõlmab riikliku õppekava järgi õppinud ja lihtsustatud õppes õppinud õppureid. Algväärtus näitab a lõpetanuid, kes õppisid aasta 10. novembri seisuga järgmise taseme õppes (st üldkeskhariduses või kutsekeskhariduses) ja ei olnud saanud tugimeetmest karjääriinfot ja/või individuaalnõustamist. Põhikooli kolmanda kooliastme lõpuks (7.-9. kl) peavad kõik õpilased olema saanud vähemalt korra individuaalset karjäärinõustamist, seega indikaator katab kõiki põhihariduses toetust saanud õpilasi. Väljalangejate arv järgmise õppetaseme esimesel aastal väheneb tänu põhikoolis saadud tugiteenustele ja karjäärinõustamise tõhususele (noored teevad kaalutletumaid otsuseid tuleviku suhtes ja valivad võimetekohaseid õpiteid). 3
4 SA Innove Vastutaja/ elluviija* kõrghariduses 21,3 % 3 15% EÕS-i näitaja 1.2. Põhikoolist väljalangevus kolmandas kooliastmes 0,6% 1 Allikas: EHIS Programmi tegevusi viiakse ellu EL struktuuritoetuste ja riigieelarveliste vahendite abil. Antud programmi meetmete ja ESF meetme alategevuste sõnastused kattuvad. Euroopa Liidu (edaspidi EL) vahendite kasutamise eesmärgid ja mõõdikud OP-s sätestatud EL vahendite kasutamise eesmärk: 1. Kvaliteetsete hariduslike tugiteenuste abil varase koolist ja haridussüsteemist lahkumise vähendamine ning karjäärivalikute toetamine. Tulemusmõõdikud Osakaal õppuritest, kes on põhikooli 3. kooliastmes saanud tugimeetmest karjääriinfot ja/ või individuaalnõustamist ning peale põhihariduse lõpetamist järgneva kalendriaasta 10. novembri seisuga osalevad järgmise taseme õppes (%) 4 Algta se 2012 Osakaal väikekoolidest (alla 150 õpilase), kes kasutavad ESFist toetatud piirkondlike õppenõustamiskeskuste pakutavaid teenuseid (%) mõõd eta mõõd eta mõõd eta mõõd eta mõõd eta mõõd eta ESF meetme: Haridustugiteenuste arendamine ja kättesaadavuse tagamine tegevuse Haridustugiteenuste (karjääri- ja õppenõustamise teenuste) arendamine ja kättesaadavuse tagamine mõõdikud: Meetme tegevuse väljundmõõdikud 1.Individuaalseid õppenõustamise ja karjääriteenuseid saanud laste, õppurite ning noorte arv 1.1.sealhulgas põhikooli 3. kooliastmes karjääriinfot ja/või individuaalnõustamist saanud õppurite arv Algtase mõõdet a mõõdet a mõõdet a mõõdet a mõõdet a mõõdeta ESF meetme Haridustugiteenuste arendamine ja kättesaadavuse tagamine tegevused ja mõõdikud Ala-tegevus Mõõdik Algtase Õppenõusta mise ja karjääriteenus te osutamine lastele ja 1.1.Individuaalseid õppenõustamise ja karjääriteenuseid saanud laste, õppurite ning noorte arv a. 4 Hõlmab riikliku õppekava järgi õppinud ja lihtsustatud õppes õppinud õppureid. Algväärtus näitab a lõpetanuid, kes õppisid aasta 10. novembri seisuga järgmise taseme õppes (st üldkeskhariduses või kutsekeskhariduses) ja ei olnud saanud tugimeetmest karjääriinfot ja/või individuaalnõustamist. Põhikooli kolmanda kooliastme lõpuks (7.-9. kl) peavad kõik õpilased olema saanud vähemalt korra individuaalset karjäärinõustamist, seega indikaator katab kõiki põhihariduses toetust saanud õpilasi. Väljalangejate arv järgmise õppetaseme esimesel aastal väheneb tänu põhikoolis saadud tugiteenustele ja karjäärinõustamise tõhususele (noored teevad kaalutletumaid otsuseid tuleviku suhtes ja valivad võimetekohaseid õpiteid). 5 õppenõustamisteenuste hulka kuuluvad eripedagoogide, psühholoogide, sotsiaalpedagoogide ja logopeedide teenused. 4
5 SA Innove SA Innove noortele, selle arendamine, koordineerimi ne ning kättesaadavus e tagamine Põhikooli 3. kooliastmes individuaalset karjääriteenust saanud õppijate arv Gümnaasiumides ja kutseõppeasutustes karjääriteenuseid saanud õppijate arv Hariduse tugiteenuste kvaliteedi tag amine 3. Elanikkonna teadlikkuse tõstmine teenustest ning asjakohase tööturu- ja õpivõimaluste alase informatsioon i kättesaadavus e tagamine Varakult haridussüsteemist lahkunud aastaste põhihariduse või madalama haridustasemega mitteõppivatele noortele karjääriteenuste osutamine (teenust saanud noorte arv) Õppenõustamise teenuseid saanud laste ja õppijate arv Nõustamisteenusei d saanud lastevanemate, haridustöötajate ja kõrgharidustasemel hõivatud olnud noorte arv 2.1. Teenusstandardites sätestatud kvalifikatsiooninõuetele vastavate spetsialistide osakaal Rajaleidja keskustes Täiendkoolituse läbinud isikute arv 3.1. Karjääriteenustest teadlikkus elanike hulgas (osakaal vanuserühmast a) % 66% 67% 69% 73% 75% 80% % N/A 83% N/A N/A 85% N/A Sihtrühm: 6 - noored vanuses 7 kuni 26 aastat; - lapsed vanuses 1,5 kuni 6 aastat; - lapsevanemad 6 Sisemised ja välised sihtrühmad (kliendid) kellele meetme tulemused või väljundid on suunatud. 5
6 - kohaliku omavalitsuse spetsialistid ja juhid; - haridusasutuste juhid, õpetajad ja tugispetsialistid; - haridustugiteenuste osutamise ja arendamisega seotud isikud. Karjääriteenuseid pakutakse põhikoolis, gümnaasiumis, kutseõppeasutuses õppivatele noortele, samuti varakult haridussüsteemist lahkunud noortele vanuses 7-26 aastat. Õppenõustamise teenuseid osutatakse eelkooliealistele lastele, üldharidus- ja kutseõppeasutuste õppuritele nende arengu ja võimetekohase õppe toetamiseks. Teenuse osutamise käigus nõustatakse lapsevanemaid, haridusasutuste õpetajaid ja tugispetsialiste, haridusametnikke jm lastega seotud isikuid vajalike õppe- ja kasvatuskorralduslike meetmete valikul ja rakendamisel. Programmi vastutaja Programmi tegevuste elluviija on SA Innove hariduse tugiteenuste agentuur. Meetme tegevuse rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium. Programmi koostamise ja juhtimise eest vastutab Haridus- ja Teadusministeeriumi üldhariduse osakond. Meetme tegevuse rakendusüksus on SA Innove struktuuritoetuste agentuur. 5. Programmi elluviimist toetavad ja võimaldavad poliitikainstrumendid Sotsiaalministeerium käivitab ESF vahendite toel meetme 1.6. Täiskasvanud elanikkonna kompetentside arendamine raames tegevused karjäärinõustamise teenuste kättesaadavuse tagamiseks ja teenuste laiendamiseks tööealisele elanikkonnale. Sihtgruppi kuuluvad töötavad ja tööturul mitteaktiivsed inimesed (rasedus-, sünnitus- või lapsehoolduspuhkusel viibijad, hoolduskoormusega inimesed, haiguse või vigastuse tõttu tööturult eemal olevad inimesed, heitunud, õpingutega hõivatud, ja muudel põhjustel mitteaktiivsed). Programmi raames on kavandatud nii karjäärinõustamise pakkumine kui ka karjääriteenuste arendamine, mis hõlmab karjäärispetsialistide koolitamist ja karjääriteenuste metoodika arendamist. Programmi kestus , maksumus 5,2 mln eurot. ESF meetme 3.2. Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks raames korraldatakse tööturgu tutvustavaid töötubasid, mille läbiviimise eesmärk on ennetada noorte töötust ning tõsta noorte tööalast teadlikkust. Kooliealistele noortele (sh erivajadusega noortele) suunatud töötubades tutvustatakse tööturu ja tööeluga seonduvaid teemasid, töötukassa teenuseid ning valmistatakse noori ette tööotsinguteks. ESF meetme 2.7. Noorte tööhõivevalmiduse toetamine ning vaesuse mõju vähendamine noorsootöö teenuste kättesaadavuse kaudu raames 7 on kavandatud NEET-noorte aktiviseerimistegevused ja tugimeetmete käivitamine, mis toetab noorte tagasitoomist haridusse ja/või edukat jõudmist tööturule (maksumus eurot). Noortekeskuste baasil luuakse erinevate NEET noorte ülesleidmiseks ja nende motivatsiooni tõstmiseks aastaringselt toimivad eriteenused, mille sisu erineb regiooniti ja vanuserühmiti sõltuvalt NEET noorte profiilist. Eriteenuse kaudu tagatakse NEET noortega kontakti loomine noorsootöötajate poolt, osaluse motiveerimine, informeerimine võimalustest, tööle või haridusse suundumise takistuste kaardistus ja noorsootöötaja tugi nende takistuste eemaldamisel ning noorte suunamine vajalike teenusteni (sh karjääri- ja õppenõustamise teenustele). Kõige raskemates oludes ja madala toimetulekuvõimekusega noortele pakutakse individuaalseid programme noortekeskustes, mille sisuks on personaalne töö noorega (mentorluse tüüpi) isiklike arenguvajaduste ja probleemide väljaselgitamiseks ning arengumotivatsiooni leidmiseks ja tõstmiseks, misjärel aidatakse valida ja leida vajalikud õpi- jm teenuste saamise võimalused ning tagatakse jätkuv toetav teenus kindla perioodi jooksul noorsootöötaja poolt. Samuti on kavandatud antud programmiga haakuvaid ja eesmärki toetavaid tegevusi EÕS-i teistes programmides: - EÕS-i Tööturu ja õppe tihedama seostamise programmi raames on kavandatud tööturu kompetentsivajaduste seire ja prognoosisüsteemi loomine (EÕS eesmärk 3, meede 3.1.), mis toetab haridusteenuste struktuuri ja mahu planeerimist, õppekavaarendust, karjääriplaneerimist 7 Viiakse ellu Ühtekuuluvuspoliitika Fondide rakenduskava prioriteetse suuna 8. temaatilise eesmärgi Tööhõive edendamine ja tööjõu liikuvuse toetamine raames. 6
7 ja oskuste hindamist ning õpivajaduste kavandamist. Samas on toeks ettevõtetele oma töötajate oskuste arendamisel. - Kõrgharidusprogrammi raames luuakse paindlikke osakoormusega õpivõimalusi, sh tugispetsialistidele, mis annavad võimaluse spetsialistidel ennast täiendada ja jõuda kutsestandardis sätestatud kvalifikatsiooninõuete täitmiseni. - Üldhariduse programmi raames jõukohastatakse õppekavade sisu ja täpsustatakse õpiväljundeid, töötatakse välja hindamisvahendid õppijate õpipädevuse, suhtlemispädevuse, enesemääratluspädevuse jm võtmepädevuste saavutatuse ning arengu hindamiseks. - Õpetajate ja koolijuhtide koolituse programmi raames on kavandatud tegevused, mis aitavad kaasa riiklike õppekavade õpikäsitluste ja kaasava hariduse põhimõtete rakendamiseks koolikeskkonnas, suurendavad õpetajate valmisolekut tegeleda erinevate võimete ja õppetöös erinevat tuge vajavate õppijatega, samuti parandavad õpetaja teadmisi ja oskusi õppekava läbivate teemade käsitlemiseks õppeprotsessis. 6. Programmi tegevuste eeldatav mõju läbivatele teemadele Tegevused on suunatud võrdsete võimaluste edendamisele ning poistele ja tüdrukutele, samuti ebasoodsamas olukorras olevatele isikutele (puudega ja tervisest jm põhjustest tulenevate erivajadustega lapsed ja noored) võrdsete võimaluste loomiseks hariduse omandamisel, samuti aitab nõustamine kaasa edasiõppimist ja tööturule tulekut takistavate barjääride vähendamisele. Kuna põhikoolis, eriti klassis on suuremas koolist väljalangemise ohus just poisid ja äsja Eestisse teistest riikidest saabunud, vajavad nemad enim tugispetsialistide abi õpingutega toimetulekuks ja nõustamist elukestvas õppes osalemiseks ning nende karjäärivalikute toetamiseks. Nõustamisteenuste osutamisel ja arendamisel võetakse arvesse puudest tulenevaid erivajadusi, samuti püütakse nõutamisteenuste abil vähendada eelarvamuslikku ja soostereotüüpset kohtlemist ühiskonnas. Teenuse osutamisel koheldakse kõiki kliente võrdselt, sõltumata soost, rahvuslikust kuuluvusest, usutunnistusest või veendumustest. Tegevuste tulemusena peaks suurenema poiste osakaal haridustee jätkamisel, samuti ebasoodsamas olukorras olevate isikute ja gruppide aktiivsem osalemine ühiskonnas ja järgneva taseme õppes. Tegevused on infoühiskonda edendava mõjuga. Meetme kujundamisel on üheks märksõnaks teenuse kvaliteedi ja teenustele parema juurdepääsu tagamine kõikides piirkondades. Selleks arendatakse välja kliendihalduskeskkond, mis võimaldab analüüsida Rajaleidja keskuste tööd, teenuste protsesse ja nende kvaliteeti; võetakse kasutusele uusi e-nõustamisteenuseid, samuti pakutakse sihtrühmale teavet ja infot Rajaleidja keskkonnas, õpetatakse noori arvuti vahendusel vajalikku infot otsima. Tegevused omavad regionaalarengut edendavat mõju. Teenust arendatakse ühtlaselt kõigis piirkondades, tagades sihtrühmale võrdsed võimalused, sõltumata nende elukohast, hariduse tugiteenustest osasaamiseks. Teenuse arendamisel ja pakkumisel lähtutakse piirkondlikust eripärast (näiteks, Ida-Virumaal luuakse Narva Rajaleidja keskuse filiaal, Tallinnas, Tartus ja vajadusel muudes piirkondades pakutakse lisaks vene keelele nõustamist ka inglise keeles). Loodavad töökohad parandavad kohalikku tööhõivet ning pakuvad töö- ja pereelu ühitamise võimalusi. I tasandi nõustamisteenust 8 pakutakse soodsamatel tingimustel väikevaldade koolidele, mis asuvad eelkõige maapiirkondades ja enamasti äärealadel. Tegevused omavad positiivset mõju ühtsele riigivalitsemisele ning aitavad kaasa koostööle erinevate ministeeriumide (eelkõige SOM ja HTM) vahel. Tugiteenuste arendamisel tehakse koostööd tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonnaga ning teenuste osutamisel lähtutakse terviklikkuse ja optimaalsuse printsiibist. Piirkondlikes keskustes kogutav statistika on aluseks valdkonna poliitika kujundamisel. Tegevuste elluviimisega ei kaasne otsest muutust ega ka negatiivset mõju keskkonnahoiu ja kliima eesmärgile. 8 Teenus on kirjeldatud haridus- ja teadusministri a määruses nr 7 Tugispetsialistide teenuse kirjeldus, selle teenuse riigi poolt osutamise ulatus, tingimused ja kord ning teenuste hinnad. 7
8 7. Programmi meetmete kirjeldus 7.1. Meede 1: Karjääri- ja õppenõustamise teenuste osutamine lastele ja noortele, selle koordineerimine ning kättesaadavuse tagamine Meetme tegevused: Karjääri- ning õppenõustamise teenuse osutamine ja nõustamiskomisjonide töö korraldamine Hariduse tugiteenuste valdkonna koordineerimine Tegevuste ettevalmistamine ja administreerimine Tegevuste raames viiakse ellu alljärgnevaid alategevusi: - karjääriteenuste osutamine noortele - õppenõustamise teenuse osutamine lastele ja noortele - ülevabariigilise nõustamisteenust nägemis-, kuulmis- ja kõnepuudega lastele - nõustamiskomisjonide töö korraldamine - I tasandi tugispetsialisti teenuse osutamine lasteaedadele ja koolidele - ülevabariigiline nõustamisteenuste koordineerimine Info- ja nõustamisteenuse osutamine sihtrühmale toimub maakondlike Rajaleidja keskuste (15 maakondlikku keskust) kaudu. Ettevalmistused keskuste avamiseks ja komplekteerimiseks algasid jaanuaris 2014, teenuste osutamisega alustati 1. septembrist Teenuste valikul ja osutamisel lähtutakse koolieelse lasteasutuse seaduses, põhikooli ja gümnaasiumiseaduses ning riiklikes õppekavades sätestatud lapse ja õppuri õigustest saada vastavaid teenuseid. Keskuste komplekteerimisel spetsialistidega on arvestatud laste ja noorte arvu vastavas piirkonnas, aga ka piirkondlikke erisusi ja vajadusi. Keskused pakuvad lõimituna alljärgnevaid II tasandi teenuseid: - karjääriteenused karjäärinõustamine ja karjääriinfo, st haridust, tööturgu, elukutseid ja nende omavahelisi seoseid puudutavate korrastatud andmete edastamine; planeeritud 75 spetsialisti ametikohta. - Individuaalset karjäärinõustamise või karjääriinfo teenust tagatakse aastatel põhikooli 3. kooliastme õppurile vähemalt üks kord, aastatel on planeeritud individuaalse teenuse arvu suurendada. - Gümnaasiumi- ja kutseõppeasutuste õppuritest saavad individuaalset info- või nõustamisteenust aastas keskmiselt õppurit. Lisaks nõustatakse kuni 26 aastaseid noori, kes on katkestanud oma õpingud erinevatel haridustasemetel. - õppenõustamise teenused kooliväline eripedagoogiline, logopeediline, sotsiaalpedagoogiline ja psühholoogiline nõustamine, mille eesmärk on laste, lapsevanemate ja lastega töötavate isikute nõustamine lapse võimete ja arenguvõimaluste väljaselgitamisel ning õppimise või käitumisega seotud probleemide ennetamisel ja lahendamisel, kui koolisisesed tugimeetmed ei ole kättesaadavad või ei ole andnud soovitud tulemusi. - maakondlike nõustamiskomisjonide töö korraldamine komisjoni ülesanne on soovituste andmine koolikohustuse täitmise edasilükkamiseks, alla seitsmeaastase lapse kooli vastuvõtmiseks ning hariduslike erivajadustega isikute õppe ja kasvatuse korraldamiseks põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses ja koolieelse lasteasutuse seaduses ettenähtud juhtudel. Komisjoni kuuluvad eripedagoog, logopeed, koolipsühholoog, sotsiaaltöötaja ja maa- või linnavalitsuse esindaja. Nõustamiskomisjoni töö on üks etapp konkreetse õpilase juhtumi menetluse protsessist keskuses ning komisjonis töös osaleb alati vastava juhtumi haldaja. Vajaduse korral kaasatakse nõustamiskomisjoni töösse, sh ettevalmistavatesse ümarlaudadesse muid eksperte ja haridustöötajaid. Õppenõustamise teenuse osutamiseks ja nõustamiskomisjoni töö läbiviimiseks on planeeritud 104 spetsialisti ametikohta. Keskmiselt tegeletakse aastas õppenõustamise juhtumiga. Samuti pakutakse ülevabariigilist nõustamisteenust nägemis-, kuulmis- ja kõnepuudega lastele vastava spetsiifikaga erivajadustega laste ainukoolide kompetentsikeskuste baasil. 8
9 Rajaleidja keskustest osutatakse samuti I tasandi eripedagoogi (sh logopeedi) ja psühholoogi teenust koolidele ja koolieelsetele lasteasutustele, kes seda vajavad ja tellivad, s.o vahetult haridusasutuses tugispetsialisti läbiviidav tegevus õpilase individuaalseks toetamiseks (sh õppetegevuse läbiviimine, õpetajate juhendamine, lapse/õpilase probleemide väljaselgitamine jms). Põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest tulenevalt on vastutus esmatasandi tugispetsialistide teenuse osutamise korraldamise ja rahastamise osas kooli pidajal. Kooli direktor võib luua vastava tugispetsialisti ametikoha oma koolis või tellida teenuse osutamist mujalt, sh Rajaleidja keskusest. Rajaleidja keskuste poolt pakutav esmatasandi teenus on eelkõige mõeldud alla 350 õpilasega väikevaldadele, kellel lähtuvalt õpilaste väikesest arvust pole otstarbekas täisametikoha ulatuses palgata tugispetsialisti ning kellel sisuliselt puudub alternatiivne võimalus teenuse tagamiseks. Alla 350 õpilasega valdadele pakutakse esmatasandi teenust keskusest soodustingimustel. Riigipoolse finantseerimise ja KOV arvlemises osas nähakse ette üleminekuperiood, kus riik võtab aastati osaliselt enda kanda tööjõukulude ja sellega kaasnevate kulude tasumise. Riik tasub ja aastal 40% kulupõhisest teenuse hinnast. Järgnevatel aastatel tehakse vajadusel muudatused toetatud teenuste mahus ja ulatuses ning riigipoolse toetuse määras lähtudes reaalsest vajadusest Võttes arvestuse aluseks, et 1 psühholoogi ametikoht luuakse 600 õpilase kohta ja 1 eripedagoogi koht 250 õpilase kohta, on väikevaldade koolides vajadus maksimaalselt 73 eripedagoogi ja 33 psühholoogi ametikoha järele. Esmatasandi teenuse osutamiseks on planeeritud vajadusel luua kuni 100 ametikohta üle Eesti. Tegelik ametikohtade täitmine sõltub haridusasutuste tellimustest ja SA Innovega sõlmitud lepingutest teenuse osutamiseks. Tugispetsialistide teenusega kaetus suurendab õpilaste võimalusi õppida elukohale kõige lähemas koolis, mis on ka üks põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse olulisemaid põhimõtteid. SA Innove Hariduse tugiteenuse agentuuri Rajaleidja arenduskeskus (planeeritud 21 spetsialisti ametikohta ja 3 juhi tasandi ametikohta) toimib III tasandi keskusena ning tegeleb karjääri- ja õppenõustamise valdkonna sisulise juhtimise ja teenuse osutamise koordineerimisega ning üleriigilise nõustamiskomisjoni töö korraldamisega. Struktuuritoetustest rahastatakse: - II tasandi (karjääri- ja õppenõustamisteenuste osutamine ning nõustamiskomisjonide tööd korraldamine) maakondlike Rajaleidja keskuste töötajate personali- ning majanduskulu; - III tasandi (hariduse tugiteenuste valdkonna sisuline juhtimine) Hariduse tugiteenuste agentuuri juhi personali- ja majanduskulu aastal; - III tasandi (hariduse tugiteenuste valdkonna sisuline juhtimine, teenuse osutamise koordineerimine ja arendamine ning üleriigilise nõustamiskomisjonide töö korraldamine) Hariduse tugiteenuste agentuuri juhataja asetäitja, Rajaleidja arenduskeskuse juhi, valdkondlike üksuste juhtide ja spetsialistide personali- ja majanduskulu (kommunaalkulud, bürookulud, sõidu- ja lähetuskulud) kuni aastani 2017; - II tasandi ainukoolide (nägemis-, kuulmis- ja kõnepuuetega laste kompetentsikeskuste) spetsialistide kulud seoses teenuse osutamisega ( ); - Programmijuhi (programmi ettevalmistamine ja administreerimine) personali- ja majanduskulud. Riigieelarvelistest vahenditest toetatakse alljärgnevaid alategevusi: - I tasandi (ehk vahetult koolis teenust osutatavate tugispetsialistide) personali- ja majanduskulud; - II tasandi ainukoolide (nägemis-, kuulmis- ja kõnepuuetega laste kompetentsikeskuste) spetsialistide kulud seoses teenuse osutamisega (aastani 2015); - maakondlike nõustamiskomisjonide ekspertide tasud; - üleriigilise nõustamiskomisjonide ekspertide tasud; - III tasandi (hariduse tugiteenuste valdkonna sisuline juhtimine, teenuse osutamise koordineerimine ja arendamine ning üleriigilise nõustamiskomisjonide töö korraldamine) Hariduse tugiteenuste agentuuri juhi, Hariduse tugiteenuste agentuuri juhataja asetäitja, 9
10 Rajaleidja arenduskeskuse juhi, valdkondlike üksuste juhtide ja spetsialistide personali- ja majanduskulu aastal 2019; - III tasandi valdkondliku administreerimisega seotud töötajate personali- ja majanduskulu Meede 2: Hariduse tugiteenuste arendamine ja kvaliteedi tagamine Tegevused: Keskuste võrgustiku arendamine ja kvaliteedijuhtimissüsteemi elluviimine Spetsialistide võrgustiku arendamine ja huvigruppide kaasamine maakondlikul, riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil Struktuuritoetuste abil viiakse ellu alljärgnevaid alategevusi: - arendatakse karjääri- ja õppenõustamisteenustega seotud metoodikat (aastani 2016); - koostatakse teenuste standardid (aastani 2016); - korraldatakse Rajaleidja keskuste karjääri- ja õppenõustamise spetsialistidele täiendkoolitusi (aastani 2019); - korraldatakse karjääriteenustega seotud baaskoolitused (aastani 2019); - viiakse läbi koolitusi karjääriõpetuse õpetajatele (aastani 2019); - korraldatakse Rajaleidja keskuste karjääri- ja õppenõustamise spetsialistidele kovisioone, supervisioone ning valdkondlike iga-aastaseid tunnustusüritusi spetsialistide töö väärtustamiseks (aastani 2017). Riigieelarvelistest vahenditest toetatakse alljärgnevaid alategevusi: - arendatakse karjääri- ja õppenõustamisteenustega seotud metoodikat ( ); - koostatakse ja arendatakse teenuste standardid ( ); - soetatakse litsentse sh koolitused (aastani 2019); - viiakse läbi tagasisideküsitlusi ja tehakse analüüs, parendamaks teenuste kvaliteeti (aastani 2019); - viiakse läbi uuringuid hetkeolukorra hindamiseks ja sisendi saamiseks teenuste arendamiseks, sh mõju uuring (aastani 2019); - arendatakse ja hallatakse kliendihaldussüsteemi, mis võimaldab analüüsida Rajaleidja keskustes osutatavate teenuste mahtu, toimimist ja kvaliteeti (aastani 2019) - korraldatakse avalikkusele ja seotud osapooltele suunatud üritusi ning koostatakse ja levitatakse metoodilisi, juhend- ja teabematerjale spetsialistidele ja klientidele (aastani 2019); - osaletakse Rajaleidja keskuste karjääri- ja õppenõustamise spetsialistide kutsekvalifikatsiooni edasiarendamises ning toetatakse nendele kutse andmist ning arendatakse koolitussüsteemi (aastani 2019); - korraldatakse Rajaleidja keskuste karjääri- ja õppenõustamise spetsialistidele kovisioone, supervisioone ning valdkondlike iga-aastaseid tunnustusüritusi spetsialistide töö väärtustamiseks ( ); - korraldatakse riikliku karjääri- ja õppenõustamise teenuste koostöökogu tegevusi ning toetatakse maakondlikku koostööd ja koostöökogude tegevust (aastani 2019); - korraldatakse Rajaleidja keskuste karjääri- ja õppenõustamise spetsialistidele ja juhtidele võrgustikuseminare (aastani 2019); - toetatakse osalemist rahvusvaheliste võrgustike töös: European Lifelong Guidance Policy Network (ELGPN), mille eesmärk on koostöö edendamine riikliku karjääriteenuste poliitika väljatöötamisel sh kvaliteediraamistiku loomisel; 2018.a oodatakse Eesti kui eesistujamaa poolt ELGPN rahvusvahelise konverentsi korraldamist; NICE2 projekt kus on fookuses karjäärispetsialistide tasemeõppe arendamine; EmployID tehnoloogia võimaluste 10
11 kasutamine spetsialistide professionaalsuse arendamisel; Osaletakse Euroguidance rahvusvahelises võrgustikus (õpirändeinfo vahendamine sh PLOTEUS; valdkondlik metoodikaalane kogemuste vahetus; spetsialistide koostöö edendamine), samuti osaletakse muudes Eesti sisestes projektides ja rahvusvahelistes väiksemates temaatilistes projektides. 11
12 7.3. Meede 3: Elanikkonna teadlikkuse tõstmine teenustest ning asjakohase tööturu- ja õpivõimaluste alase informatsiooni kättesaadavuse tagamine Tegevused: Haridustugiteenuste ühtse kommunikatsiooni-strateegia elluviimine Haridus- ja tööturuinfo koondamine ja vahendamine sh teemaportaali Rajaleidja haldamine, tehniline kaasajastamine ja ajakohastamine Struktuuritoetuste abil viiakse ellu alljärgnevaid alategevusi: - arendatakse ja hoitakse käigus Rajaleidja portaali (aastani 2017); - arendatakse ja hoitakse käigus Ametite andmebaasi (aastani 2017); - viiakse ellu ühtset kommunikatsioonistrateegiat ning koondatakse ja jagatakse infot tööturu ja õppimisvõimaluste kohta (aastani 2019); - maakondlikud Rajaleidja keskused korraldatavad teavitusüritused (aastani 2017). Riigieelarvelistest vahenditest toetatakse alljärgnevaid alategevusi: - arendatakse ja hoitakse käigus Rajaleidja portaali ( ); - arendatakse ja hoitakse käigus Ametite andmebaasi ( ); - toodetakse teavitusmaterjale maakondlikele Rajaleidja keskustele ( ); - maakondlikud Rajaleidja keskused korraldatavad teavitusüritused ( ). 8. Programmi juhtimiskorraldus Programmi kohta koostatakse iga kahe aasta järel vahearuanne, mida hindab elukestva õppe strateegia juhtnõukogu ning teeb vajadusel ettepanekuid seoses strateegia rakendamisega. Programmi täpsustatakse igal aastal pärast järgneva aasta riigieelarve vastuvõtmist. SA Innove juhatuse käskkirjaga moodustatud karjääri- ja õppenõustamise teenuste koostöökogu ülesanne on nõustada SA Innove juhatust programmi toimimist puudutavates küsimustes ning leida erinevate osapoolte võimalusi, et arendada elukestvalt kättesaadavad karjääri- ja õppenõustamiseteenused ühtselt toimivaks ja koordineeritud süsteemiks. Koostöökogusse kuuluvad esindajad alljärgnevatest asutustest ja organisatsioonidest: Haridus- ja Teadusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Sotsiaalministeerium, Eesti Õpilasesinduste Liit, Eesti Noorteühenduse Liit, Eesti Noorsootöö Keskus, Eesti Linnade Liit, Eesti Maaomavalitsuste Liit, Eesti Koolijuhtide Ühendus, Eesti Töötukassa, Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Õpetajate Liit, Karjäärinõustajate Ühing, Tartu Ülikool, Hariduskorralduse Nõukoda, Eesti Eripedagoogide Liit, Eesti Logopeedide Ühing, Eesti Koolipsühholoogide Ühing, Eesti Sotsiaalpedagoogide Ühendus. Koostöökogu vaatab vastavalt vajadusele, kuid vähemalt üks kord aastas, üle programmi tegevuste tulemused ning teeb ettepanekud programmi edasiseks rakendamiseks. Programmi täitmise kohta antakse aru igal aastal. aruande koostab HTM koos programmi täiendamise eelnõuga ning kooskõlastab selle HTM siseselt kooskõlas teiste programmidega, hariduse valdkondliku komisjoniga ning vajadusel valdkonna partnerorganisatsioonidega hiljemalt 28. veebruariks. 12
13 9. Rahastamiskava (kõik vahendid) (EUR) Meede Tegevus Tulud / Kulud /Investeeringu d /Finantseerimi stehingud a eelarve eelnõu (EUR) a RES (EUR) a RES (EUR) a RES (EUR) - - Tulud Kokku Karjääri- ja õppenõustamise teenuste osutamine lastele ja noortele, selle koordineerimine ning kättesaadavuse tagamine 7.1. Karjääri- ja õppenõustamise teenuste osutamine lastele ja noortele, selle koordineerimine ning kättesaadavuse tagamine Karjääri- ning õppenõustamise teenuse osutamine ja nõustamiskomisjoni de töö korraldamine Kulud Hariduse tugiteenuste valdkonna koordineerimine Kulud Karjääri- ja õppenõustamise teenuste osutamine lastele ja noortele, selle koordineerimine ning kättesaadavuse tagamine Tegevuste ettevalmistamine ja administreerimine Kulud Karjääri- ja õppenõustamise teenuste osutamine lastele ja noortele, selle koordineerimine ning kättesaadavuse tagamine Kokku Hariduse tugiteenuste arendamine ja kvaliteedi tagamine 7.2. Hariduse tugiteenuste arendamine ja kvaliteedi tagamine Keskuste võrgustiku arendamine ja kvaliteedijuhtimissü steemi elluviimine Kulud Spetsialistide võrgustiku arendamine ja huvigruppide kaasamine maakondlikul, riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil Kulud Hariduse tugiteenuste arendamine ja kvaliteedi tagamine Kokku
14 Meede Tegevus Tulud / Kulud /Investeeringu d /Finantseerimi stehingud a eelarve eelnõu (EUR) a RES (EUR) a RES (EUR) a RES (EUR) 7.3. Elanikkonna teadlikkuse tõstmine teenustest ning asjakohase tööturu- ja õpivõimaluste alase informatsiooni kättesaadavuse tagamine Haridustugiteenuste ühtse kommunikatsioonistrateegia elluviimine Kulud Elanikkonna teadlikkuse tõstmine teenustest ning asjakohase tööturu- ja õpivõimaluste alase informatsiooni kättesaadavuse tagamine Haridus- ja tööturuinfo koondamine ja vahendamine sh teemaportaali Rajaleidja haldamine, tehniline kaasajastamine ja ajakohastamine Kulud Elanikkonna teadlikkuse tõstmine teenustest ning asjakohase tööturu- ja õpivõimaluste alase informatsiooni kättesaadavuse tagamine Kokku Tulud KOKKU Kulud KOKKU Kohalike omavalitsuste kaasfinantseerimine programmi elluviimisel sõltub koolide ja koolieelsete lasteasutuste poolt ostetavast I tasandi teenuste mahust. Allikas Struktuuritoetus (ESF ja riiklik kaasfinantseering) * Riigieelarve KOKKU Planeeritav kohalike omavalitsuste poolt kaasfinantseerimine, juhul kui ostetakse I tasandi teenust 100 spetsialisti ametikoha ulatuses, ning eeldusel, et riigi osakaal teenuse finantseerimisel aastatel on 40 %; %; %, %, % on alljärgnev: Allikas KOV , * Lähtudes aasta riigieelarve seadusest, riigi eelarvestrateegiast ning aasta riigieelarve seaduse eelnõust. 14
15 10. Täiendavad tingimused ESF-ist rahastatavate tegevuste toetamiseks Struktuuritoetuse andmise eesmärk Toetust antakse ühtekuuluvusfondide rakenduskava prioriteetse suuna 1 Ühiskonna vajadustele vastav haridus ja hea ettevalmistus osalemaks tööturul eesmärgi Kvaliteetsete hariduslike tugiteenuste abil varase koolist ja haridussüsteemist lahkumise vähendamine ning karjäärivalikute toetamine tulemusmõõdik Osakaal õppuritest, kes peale põhihariduse lõpetamist järgneva kalendriaasta 10. novembri seisuga osalevad järgmise taseme õppes saavutamiseks. Toetust antakse Perioodi struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuse seadus) 12 lõikes 1 nimetatud meetmete nimekirjas märgitud meetme eesmärgi: Vähenenud õpingute katkestamine ning suurenenud edasiõppijate arv saavutamiseks. Abikõlblikkuse periood ESF-ist rahastatavate tegevuste abikõlblikkuse periood on a kuni a. 11. ESF-ist finantseeritavate tegevuste ajakava aastateks Alategevuse Planeeritav Planeeritav Alategevuse nimetus tunnus algus lõpp 1. Karjääri- ja õppenõustamise teenuste osutamine lastele ja noortele, selle koordineerimine ning kättesaadavuse tagamine 1.1. Karjääri- ning õppenõustamise teenuse osutamine ja nõustamiskomisjonide töö korraldamine Hariduse tugiteenuste valdkonna koordineerimine Tegevuste ettevalmistamine ja administreerimine Haridustugiteenuste arendamine ja kvaliteedi tagamine 2.1. Keskuste võrgustiku arendamine ja kvaliteedijuhtimissüsteemi elluviimine Koolituste korraldamine karjääri- ja õppenõustamise spetsialistidele Karjääri- ja õppenõustamise spetsialisti kvalifikatsiooni- ja koolitussüsteemi arendamine ning spetsialisti kutse väärtustamine Teenuste kvaliteedi hindamine ja seire sh uuringute läbiviimine ning kliendihaldussüsteemi arendamine ja haldamine Metoodiliste ja juhismaterjalide koostamine ja levitamine sh kvaliteedikäsiraamatute uuendamine; Spetsialistide võrgustiku arendamine ja huvigruppide kaasamine maakondlikul, riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil Elanikkonna teadlikkuse tõstmine teenustest ning asjakohase tööturu- ja õpivõimaluste alase informatsiooni kättesaadavuse tagamine 3.1. Haridustugiteenuste ühtse kommunikatsiooni-strateegia elluviimine Haridus- ja tööturuinfo koondamine ja vahendamine sh teemaportaali Rajaleidja haldamine, tehniline kaasajastamine ja ajakohastamine ESF tegevuste ajakava muudetakse jooksvalt kooskõlas riigieelarve seadusega. 15
16 toetuse osakaal (%) toetuse osakaal (%) toetuse osakaal (%) toetuse osakaal (%) toetuse osakaal (%) toetuse osakaal (%) toetuse osakaal (%) toetuse osakaal (%) 12. Toetatavate tegevuste eelarve (eurodes) ESF tegevuste eelarve on eurot, millest Euroopa Sotsiaalfond rahastab kuni eurot (85%), ja riiklik kaasfinantseerimine on eurot (15%). ESF tegevuste eelarve rahastamisallikate lõikes (EUR) kokku Rahastamisallikad summa summa summa summa summa summa summa summa Struktuuritoetus: Toetus kokku s.h EL fond (ESF) % % % % % % s.h Riiklik kaasfinantseering % % % % % % % % % % 16
17 ESF tegevuste eelarve (EUR) ESF tegevuse TULEMUS 1. Osakaal õppuritest, sh alla 150 õpilasega koolide õpilased, kes on saanud individuaalseid info- ja nõustamisteenuseid põhikooli 3. kooliastmes ning peale põhihariduse lõpetamist järgneva kalendriaasta 10. novembri seisuga osalevad järgmise taseme õppes ( %) ESF tegevuse VÄLJUND 1.1. Individuaalseid õppenõustamise ja karjääriteenuseid saanud laste, õppurite ning noorte arv ( ) 1.2. Teenusstandardites sätestatud kvalifikatsiooninõuetele vastavate spetsialistide osakaal Rajaleidja keskustes ( %) 1.3. Karjääriteenustest teadlikkus elanike hulgas (osakaal vanuserühmast a) ( %) Karjääri- ja õppenõustamise teenuste osutamine lastele ja noortele ja selle koordineerimine ning kättesaadavuse tagamine ESF tegevuse abikõlblike kulude/toetatavate tegevuste eelarve kokku (EUR) sh toetuse saaja osalus (EUR) EL osalus riiklik kaasfinantseering Otsene personalikulu Haridustugiteenuste arendamine ja kvaliteedi tagamine Otsene personalikulu Elanikkonna teadlikkuse tõstmine teenustest ning asjakohase tööturu- ja õpivõimaluste alase informatsiooni kättesaadavuse tagamine Otsene personalikulu Otsene personalikulu (projektijuht) KOKKU (OTSENE PERSONALIKULU) Projekti kaudsed kulud (ühtse määra alusel) ESF TEGEVUSTE EELARVE (KOKKU)
18 13. Abikõlblikud kulud Abikõlblikud on punktis 9 nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele nr 143 Perioodi struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord (edaspidi ühendmäärus) Otsesed personalikulud on abikõlblikud vastavalt ühendmääruse 3 lg 1 punktide 1-4 ja 3 lõike 4 kohaselt alates , tegevuste ülejäänud abikõlblikud kulud 40% ühtse määra alusel arvestatuna abikõlblike tegevuste otsestest personalikuludest ühendmääruse 10 kohaselt alates Puhastulu maha arvamisel kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 65 lõikes 8 sätestatut, kui tulu teenitakse abikõlblikkuse perioodil. 14. Toetuse maksmise tingimused ja kord Toetuse maksete tegemisel lähtutakse struktuuritoetuse seaduse -st 28 ja Toetust makstakse välja tegelike kulude alusel lähtuvalt ühendmääruse 14 lg 1 punktis 1 sätestatust või ettemaksena vastavalt ühendmääruse 18 lg 1 punktile Esimese maksetaotluse võib esitada koos väljamaksete prognoosiga. Iga kalendriaasta maksete prognoosi esitab elluviija rakendusüksusele hiljemalt eelneva kalendriaasta 20. detsembriks. Esimene maksete prognoos esitatakse hiljemalt 2 kuu jooksul peale toetuse andmise tingimuste kinnitamist Toetus makstakse elluviijale välja rakendusüksusele esitatud maksetaotluse alusel. Elluviija peab esitama rakendusüksuse kinnitatud vormil maksetaotlused rakendusüksusele Rakendusüksuse nõudmisel lisab elluviija maksetaotlusele või ettemakse kasutamise aruandele kuludokumentide, tasumist tõendavate ja muude asjakohaste dokumentide koopiad Toetus makstakse välja või ettemakse kasutamist tõendatakse nõutud kuludokumentide alusel punktis 15.1 nimetatud otseste personalikulude osas ning tegevuste ülejäänud abikõlblikud kulud hüvitatakse 40% ulatuses vastavalt ühendmääruse -le 10 maksetaotluse abikõlblikest otsestest personalikuludest Juhul, kui maksetaotlus erineb rohkem kui 25% võrra esitatud prognoosist, on elluviija rakendusüksuse nõudel kohustatud esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud eelarveaasta osas Viimane maksetaotlus esitatakse koos projekti lõpparuandega. Viimane väljamakse tehakse pärast lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt. Ettemaksena ei või välja maksta viimast 5% määratud toetusest Rakendusüksus kontrollib maksetaotluse ühendmääruse 12 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul (edaspidi maksetaotluse menetlemise tähtaeg). Juhul, kui maksetaotluses on puudusi või kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks on rakendusüksusel või sertifitseerimisasutusel vaja lisateavet, pikeneb maksetaotluse menetlemise tähtaeg puuduste kõrvaldamise või dokumentide ja teabe esitamise aja võrra. Muul põhjendatud juhul võib rakendusüksus menetlemise aega pikendada, teavitades sellest toetuse saajat. 15. Elluviija kohustused Elluviija kasutab toetust sihtotstarbeliselt abikõlblike kulude katteks, mis on vajalikud ESF meetme tegevustes kirjeldatud eesmärgi ja tulemuste saavutamiseks ning rakendab tegevusi vastavalt programmis kinnitatud eelarvetele ja tegevuskavadele Elluviijale kohalduvad struktuuritoetuse seaduses 24 ja 26 ja selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused Elluviija esitab aruandeid vastavalt punktis sätestatule. 18
19 15.4. Elluviijal on kohustus vastata RÜ järelpäringutele neis nõutud tähtajaks. Tähtajaks vastamata jätmisel on RÜ-l õigus keelduda toetuse väljamaksmisest Elluviijal on kohustus esitada iga aasta 1. veebruariks programmi järgneva nelja aasta eelarve taotlus Programmi järgmise eelarveaasta täpsustatud eelarve koos üksikasjaliku tegevuskava ja planeeritavate väljund- ning tulemusmõõdikutega esitatakse rakendusasutusele kooskõlastamiseks hiljemalt 25. novembriks. Esimese aasta eelarve esitatakse rakendusasutusele kooskõlastamiseks ühe kuu jooksul alates programmi kinnitamisest Kooskõlastatud eelarve ja tegevuskava koos planeeritavate väljund- ja tulemusmõõdikutega esitab elluviija rakendusüksusele hiljemalt 20. detsembriks koos punktis nimetatud väljamaksete prognoosiga. 16. Muutmise tingimused Toetuse andmise tingimuste muutmise ettepaneku võib teha nii tegevuste elluviija kui rakendusüksus ning toetuse andmise tingimuste muudatuse algatab rakendusasutus Juhul, kui muutmise algatab elluviija või rakendusüksus, esitatakse vastavasisuline taotlus rakendusasutusele. Juhul, kui muutmise algatab rakendusasutus, teavitab rakendusasutus muutmisest elluviijat ja rakendusüksust kirjalikult taasesitatavas vormis Rakendusasutus kooskõlastab muudatuse eelnõu korraldusasutusega ning edastab arvamuse avaldamiseks rakendusüksusele ja kooskõlas struktuuritoetuse seaduse 33 sätestatuga valdkondlikule komisjonile Rakendusasutus edastab muudetud programmi rakendusüksusele ja elluviijale. 17. Aruandlus Elluviija esitab rakendusüksusele rakendusüksuse kehtestatud vormidel ja tähtaegadeks vahearuandeid. Vahearuandes peab olema kajastatud vähemalt punktis loetletud mõõdikute täitmine Rakendusüksus kontrollib hiljemalt 20 tööpäeva jooksul vahearuande laekumisest, kas aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud Juhul kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande Puuduste esinemisel vahearuandes annab rakendusüksus elluviijale vähemalt 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning rakendusüksus kinnitab aruande 5 tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist Lisaks punktis nimetatud mõõdikute aruandlusele esitab elluviija kord aastas rakendusasutusele ESF-ist rahastatavate tegevuste elluviimise tulemusaruande, mille tingimused ja kord lepitakse kokku elluviija ja rakendusasutuse vahelises halduslepingus Rakendusasutus edastab tulemusaruande peale selle heakskiitmist 5 tööpäeva jooksul infoks rakendusüksusele. 18. Finantskorrektsioonid Finantskorrektsiooni otsuse tegemine toimub vastavalt struktuuritoetuse seaduse -des sätestatule Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt struktuuritoetuse seaduse -s 48 sätestatule. 19
MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al
MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse
RohkemLisa 1 - toetuse andmise tingimused
Lisa 1 KINNITATUD Haridus- ja teadusministri käskkirjaga Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse Kõrghariduse erialastipendiumid nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades elluviimiseks Kõrghariduse
RohkemTervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn
Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi
RohkemMääruse kavand
Riigihalduse ministri käskkirja Piirkondlike algatuste tugiprogrammide elluviimiseks toetuse andmise tingimused Harju, Ida-Viru, Jõgeva, Lääne-Viru, Põlva, Tartu, Valga, Viljandi maakondade osas eelnõu
RohkemSeletuskiri eelnõu juurde
SELETUSKIRI Haridus- ja teadusministri käskkirja Noorsootöötajate koolituste arendamine eelnõu juurde I. Sissejuhatus Eelnõu kehtestatakse Perioodi 2014 2020 struktuuritoetuste seaduse 7 lõike 2 punkti
RohkemKinnitatud dir kk nr 1.3/27-k PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1.
PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, välja kuulutatud Vabariigi
RohkemHaridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht
Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht 10.11.2016 Eesti elukestva õppe strateegia üldeesmärk kõigile Eesti inimestele on loodud nende vajadustele
RohkemPROGRAMM
KINNITATUD Sotsiaalkaitseministri veebruar 2019. a käskkirjaga nr Enim puudust kannatavatele inimestele toiduannetuste kogumise ja jagamise tingimused Toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse periood
RohkemIndividuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.
Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk 20.11.2012 nr 32/1.1-6 1.1. Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.1.1. Põhikooli ja gümnaasiumiseadus 18. Vastu võetud
RohkemPROGRAMM
KINNITATUD tervise- ja tööministri 12.04.2018 käskkirjaga nr 35 Tervise- ja tööministri 30. mai 2017. a käskkirja nr 61 Noortegarantii tugisüsteemi arendamine ja testimine muutmine MUUDETUD tervise- ja
RohkemVIRUMAA KOLLEDŽ HARIDUSVALDKOND ARENGUFOORUM: IDA-VIRU Mare Roosileht, TalTech Virumaa kolledži arendusdirektor
VIRUMAA KOLLEDŽ HARIDUSVALDKOND ARENGUFOORUM: IDA-VIRU 2030+ Mare Roosileht, TalTech Virumaa kolledži arendusdirektor 22.11.2018 ÜLEVAADE HARIDUSASUTUSTEST* Haridusvaldkond Haridusasutus Arv Märkused Alusharidus
RohkemKINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast
KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul 28.06.2019 Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027 projekti- ja tegevustoetuste taotlemise
RohkemSeletuskiri
SELETUSKIRI Perioodi 2014 2020 struktuuritoetuse seaduse alusel kehtestatud haridus- ja teadusministri määruste muutmise eelnõu juurde I. SISSEJUHATUS Määrust muudetakse perioodi 2014 2020 struktuuritoetuse
RohkemTaotleja Projekti "TEST täiskasvanud II voor" taotlus Euroopa Liidu struktuurivahenditest rahastamiseks Lehel saate sisestada projektile toetust taotl
Taotleja Projekti "TEST täiskasvanud II voor" taotlus Euroopa Liidu struktuurivahenditest rahastamiseks Lehel saate sisestada projektile toetust taotleva juriidilise isiku andmed ja kontaktisik(ud). Kõiki
RohkemNOORED JA NOORSOOTÖÖ - KUIDAS SELLE KÕIGEGA TOIME TULLA
NOORED JA NOORSOOTÖÖ KUIDAS SELLE KÕIGEGA TOIME TULLA LINNADE JA VALDADE PÄEVAD 13.02.2019 TALLINN KAVA 12.30-12.40 12.40-13.00 13.00-13.20 13.20-13.40 13.40-14.00 14.00-14.40 14.40-15.00 Sissejuhatus
RohkemMicrosoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc
UURING OMAVALITSUSTE SENISEST PROJEKTIKOGEMUSEST, LÄHIAJA PLAANIDEST NING OOTUSTEST LOODAVALE MAAKONDLIKULE ARENGUKESKUSELE Küsitlus viid läbi 6.-12. maini 2003 EAS Regionaalarengu Agentuuri tellimisel
RohkemSG kodukord
Saue Gümnaasium Koostaja: Robert Lippin Lk 1 / 5 KOOLI VASTUVÕTMISE JA VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD 1. ÜLDPÕHIMÕTTED 1.1. Põhikooli õpilaseks võetakse vastu kõik selleks soovi avaldavad koolikohustuslikud
RohkemLisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -
Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada
RohkemLisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle
Lisa 1 I Üldsätted 1. korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine.
RohkemKUUENDA KOOSSEISU MÄÄRUS Haapsalu, 22. veebruar 2013 nr 70 Haapsalu Põhikooli põhimäärus Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse
KUUENDA KOOSSEISU MÄÄRUS Haapsalu, 22. veebruar 2013 nr 70 Haapsalu Põhikooli põhimäärus Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 35 lg 2, põhikooli ja gümnaasiumiseaduse 66 lg 2 alusel.
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: registrikood: 80380146 tänava nimi, maja ja korteri number: Rävala pst 7 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10143 telefon:
RohkemSiseministri 21. veebruari 2005.a määruse nr 34 Siseministri 27. augusti 2004.a määruse nr 52 Schengen Facility vahendite kasutamise kord muutmine lis
Siseministri 21. veebruari 2005.a määruse 34 Siseministri 27. augusti 2004.a määruse 52 Schengen Facility vahendite kasutamise kord muutmine lisa 1 Schengen Facility projekti lõpparuanne Projekti nimi:..
RohkemHINDAMISKRITEERIUMID 2013 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud 24.okt.2012
HINDAMISKRITEERIUMID 01 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud.okt.01 üldkoosoleku otsuega nr (Lisa ) Hindamiskriteeriumid on avalikud
RohkemSiseministri määruse Toetuse andmise tingimused kohaliku ja regionaalse arendusvõimekuse tõstmiseks eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määrus kehtesta
Siseministri määruse Toetuse andmise tingimused kohaliku ja regionaalse arendusvõimekuse tõstmiseks eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse perioodi 2014 2020 struktuuritoetuse seaduse
RohkemKINNITATUD Tallinna Ehituskooli direktori käskkirjaga nr 1-1/18 KOOSKÕLASTATUD Tallinna Ehituskooli nõukogu protokoll nr 10 Õppe
KINNITATUD Tallinna Ehituskooli direktori 14.03.2017 käskkirjaga nr 1-1/18 KOOSKÕLASTATUD Tallinna Ehituskooli nõukogu 13.03.2017 protokoll nr 10 Õppekavarühm Õppekava nimetus Puitmaterjalide töötlus CNC
RohkemSotsiaalkaitseministri määruse Sotsiaalkaitseministri 7. juuni a määruse nr 44 Meetme Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused elluviimise
Sotsiaalkaitseministri määruse Sotsiaalkaitseministri 7. juuni 2016. a määruse nr 44 Meetme Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused elluviimiseks struktuuritoetuse andmise tingimused ja kord muutmine
RohkemPowerPoint Presentation
Strateegilise koostöö projekti eelarve Katriin Ranniku 17.02.2016 Millest tuleb juttu? Mis reguleerib Erasmus+ programmist rahastatavaid projekte? Millised on Erasmus+ strateegilise koostöö projekti eelarveread?
RohkemMINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin
MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 03.04.14 nr 14-0104 Ministri 25.09.2006 käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmine Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahvi 46 lõike 6,
RohkemVäljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:
Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 05.09.2014 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RT I, 02.09.2014, 11
RohkemPealkiri
Elanike hinnangud arstiabile 2014, peamised arengud ja edasised tegevused Tanel Ross Haigekassa juhatuse esimees Üldised järeldused elanike hinnangutest Hinnangud Eesti tervishoiusüsteemile on püsinud
RohkemInfopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe)
Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe) 3. Nõuded energiaauditile (Teet Tark) Energiatõhususe
RohkemKULUDOKUMENTIDE AUDITI ARUANNE
EUROOPA KALANDUSFONDI PROJEKTI NR 932010780004 KALAKOELMUTE SEISUND NING KOELMUALADE MELIOREERIMISE LÄHTEÜLESANNETE KOOSTAMINE TOIMINGUTE AUDIT TOETUSE SAAJA: TARTU ÜLIKOOL LÕPPARUANNE: 6.7-4/2016-006
RohkemKEHTESTATUD õppeprorektori korraldusega nr 190 MUUDETUD õppeprorektori korraldusega nr 158 MUUDETUD õppeprorektori ko
KEHTESTATUD õppeprorektori 29.08.2016 korraldusega nr 190 MUUDETUD õppeprorektori 18.09.2017 korraldusega nr 158 MUUDETUD õppeprorektori 08.03.2018 korraldusega nr 54 Õpetajakoolituse erialastipendiumi
RohkemPeep Koppeli ettekanne
HOOVID KORDA Peep Koppel Tallinna Kommunaalamet Eesti Kodukaunistamise Ühenduse nõupäev 12.mail 2009 Luua Metsanduskoolis, Jõgevamaal 2005. a PROJEKT 2005.a eelprojekt - korteriühistute kaasfinantseerimisel
RohkemLisa 10 noortevaldkonna programm
Lisa 10 KINNITATUD Haridus- ja teadusministri käskkirjaga Haridus- ja Teadusministeeriumi 2016 2019 de kinnitamine Noortevaldkonna programm 2016-2019 Sisukord 1. Tulemusvaldkond: haridus... 2 2. Programmi
RohkemKINNITATUD Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/89 Haabersti Vene Gümnaasiumi vastuvõtu tingimused ja kord I. Üldsätted 1.1.
KINNITATUD 23.02.2017 Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/89 vastuvõtu tingimused ja kord I. Üldsätted 1.1. õpilaste vastuvõtmise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM 179 ECOFIN 384 SOC 346 COMP 257 ENV 339 EDUC 165 RECH
RohkemVäljaandja: Põltsamaa Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse
Väljaandja: Põltsamaa Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.01.2016 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 08.07.2018 Avaldamismärge: RT IV, 29.12.2015,
RohkemKINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri a käskkirjaga nr 13 (jõustunud ) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri a k
KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri 2013. a käskkirjaga nr 13 (jõustunud 04.09.2013) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri 2014. a käskkirjaga nr 39 (jõustub 01.01.2015) Diplomite, residentuuri
RohkemVäljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ
Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 17.06.2011 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 17.05.2013 Avaldamismärge: RT I, 14.06.2011, 1
RohkemKuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa
Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaalministeerium Rahvatervise osakond 15.06.2018 Mis on
RohkemKEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUS KÄSKKIRI Kehtnas nr 2-1/8 Kehtna Kutsehariduskeskuse täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste läbiviimise eeskirja
KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUS KÄSKKIRI Kehtnas nr 2-1/8 Kehtna Kutsehariduskeskuse täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste läbiviimise eeskirja kinnitamine 1. Kinnitan täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste
RohkemTallinna Lauluväljaku hangete kordV2
Tallinna Lauluväljak Sihtasutus riigihangete läbiviimise kord 1. Üldsätted (1) Tallinna Lauluväljaku SA (edaspidi TLSA) hankekorra (edaspidi kord) eesmärk on reguleerida riigihangete korraldamist TLSA.
RohkemPowerPointi esitlus
Ühistranspordi korraldamine alates 01.01.2018 Kirke Williamson Maanteeamet 12.10.2017 Haldusreform ja ühistranspordi korraldamine 17.12.2015 toimus esimene arutelu ühistranspordi korralduse üle Aprill
Rohkem8 Täiskasvanuhariduse programm docx
Lisa 8 Täiskasvanuhariduse programm 2019-2022 Sisukord 1. Programmi taust ja vajalikkuse põhjendus... 2 2. Programmi eesmärk ja mõõdikud... 3 3. Programmi meetmed ja tegevused... 3 3.1. Meede 1: Haridustee
RohkemSammel.A. TAI tegevused koolitoidu vallas
Tervise Arengu Instituudi tegevused koolitoidu vallas Anneli Sammel Tervise Arengu Instituudi mittenakkushaiguste ennetamise osakonna juhataja Kool - tervislike toitumisharjumuste oluline kujundaja Koolitoit
RohkemPÕLTSAMAA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS Põltsamaa nr 1-2/2018/28 Lustivere Põhikooli põhimäärus Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korraldus
PÕLTSAMAA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS Põltsamaa 28.06.2018 nr 1-2/2018/28 Lustivere Põhikooli põhimäärus Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22 lõike 1 punkti 34 ja 35 lõike 2, põhikooli-
RohkemPõhja-Harju Koostöökogu HINDAMISKRITEERIUMID Kinnitatud üldkoosoleku otsusega p 2.2. Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgi
Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgitus Viide projektikirjeldusele Projekti ettevalmistuse ja elluviimise kvaliteediga seotud kriteeriumid (kokku 0%) 1. Projekti sidusus ja põhjendatus
RohkemTallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül
ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Üliõpilase nimi: Kuupäev: Pädevus Hindamiskriteerium Eneseanalüüs koos näidetega (sh vajadusel viited teoreetilistel ainekursustel tehtule) B.2.1 Õpi- ja õpetamistegevuse
RohkemÕppekorralduseeskirja lisa nr 9 Õppetoetuste taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ja kord Õppetoetuste, mitteriikike stipendiumite ning mitter
Õppetoetuste, mitteriikike stipendiumite ning mitteriiklike toetuste taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ja kord I Õppetoetused 1. Üldsätted 1.1. Kord põhineb õppetoetuste ja õppelaenuseadusel
RohkemTallinna Kesklinna Täiskasvanute Gümnaasiumi ÕPPEKAVA
TALLINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ÕPPEKAVA 1 ÜLDOSA Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium (edaspidi TTG) on üldhariduskool, kus päevakooliõpingud mingitel põhjustel katkestanud õpilastel on võimalik omandada
RohkemPpt [Read-Only]
EL 2020 strateegia eesmärkidest, mis puudutab varajast koolist väljalangemist ja selle vähendamist EL 2020 strateegia eesmärkidest, mis puudutab madala haridustasemega noorte osakaalu vähendamist Madal
RohkemMicrosoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode]
Kuidas arendada kohalikke avalikke teenuseid omavalitsuste ja kodanikuühenduste koostöös? Annika Uudelepp Praxise juhatuse liige, Valitsemise ja kodanikeühiskonna programmi direktor 16.09.2009 Tallinnas
RohkemKinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud
Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul 29.11.2018 Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud rahaliste vahendite sihipärase kogumiseks ja sihtotstarbelise
RohkemKoolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool S
Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool SA) korraldab koolituse "Täiskasvanud õppija õpioskuste
RohkemSlaid 1
Kronoloogia Omavalitsuspäeva otsus Arenduskeskuse asutamise kohta 14.10.2002 Järvamaa Omavalitsuste Liidu Volikogu otsus Järvamaa Arenduskeskuse asutamise kohta 14.02.2003 Järvamaa Arenduskeskusega ühineb
RohkemEELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku o
EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22 lg 1 p 5 ja sotsiaalhoolekande
RohkemEuroopa Liidu struktuurifondide programmi Meede 2.2 Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused 1.3 Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumisme
KOGEMUSNÕUSTAJATE KOOLITUS Loov Ruum OÜ võitis hanke kogemusnõustajate koolitamiseks. Pakume koolitust inimestele, kes sooviksid saada tervisekahjustustest taastumise, lähedaste taastumise toetamise või
RohkemProjekt Kõik võib olla muusika
Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte
RohkemAASTAARUANNE
2014. 2018. aasta statistikatööde loetelu kinnitamisel juunis 2014 andis Vabariigi Valitsus Statistikaametile ja Rahandusle korralduse (valitsuse istungi protokolliline otsus) vaadata koostöös dega üle
RohkemNo Slide Title
Ülevaade vanematekogu sisendist arengukavale ja arengukava tutvustus Karmen Paul sotsiaalselt toimetulev st on lugupidav ehk väärtustab ennast ja teisi saab hakkama erinevate suhetega vastutab on koostöine
RohkemLisa 1_õiend
Lisa 1 KINNITATUD Haridus- ja teadusministeeriumi kantsleri käskkirjaga Räpina Ühisgümnaasiumi haldusjärelevalve õiendi kinnitamine ÕIEND TEMAATILISE JÄRELEVALVE TEOSTAMISE KOHTA RÄPINA ÜHISGÜMNAASIUMIS
RohkemMicrosoft PowerPoint - Eurotoetused esitlus 2010.ppt
AVALIK ARVAMUS EUROOPA LIIDU STRUKTUURITOETUSEST !"!!!!!!! "!" #! "!! $!!% & '! " ## (((! )!!!*! "#!" " $%!&!" $#! + " $ Kas olete kursis, et Eesti saab toetust Euroopa Liidust? jah ei Ei oska öelda 010
RohkemSihtasutuse Kodanikuühiskonna Sihtkapital nõukogu koosolek nr IV-14 Koht: Sihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapital Toimumise aeg: Algus kel
Sihtasutuse Kodanikuühiskonna Sihtkapital nõukogu koosolek nr IV-14 Koht: Sihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapital Toimumise aeg: 10.10.2018 Algus kell 13:00, lõpp kell 16:40 Juhatas: Maiu Lauring, nõukogu
RohkemMicrosoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx
Toimetulekutoetuse maksmine 2014. 2018. aastal Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakond Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast
RohkemLisa "Toetuse andmise tingimused tegevusele ”Õpetajate ja koolijuhtide professionaalse arengu toetamine“
LISA KINNITATUD haridus- ja teadusministri 17. juuli 2015. a. käskkirja nr 308 Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse Õpetajate ja koolijuhtide professionaalse arengu toetamine elluviimiseks
RohkemPowerPoint Presentation
Erasmus+ õpirände projektide avaseminar Projekti elukaar 30.06.14 Tallinn Raja Lõssenko raja.lossenko@archimedes.ee Õpirände projekti elukaar PROJEKTI ELUKAAR: LEPING Enne lepingu sõlmimist: 1. Osalejaportaali
RohkemTäiendatud KÜSKi juhatuse otsusega a. Muudetud KÜSK nõukogu koosolekul otsusega a. 1. Üldine raamistik konkursi korraldamiseks R
Täiendatud KÜSKi juhatuse otsusega 18.05.2016.a. Muudetud KÜSK nõukogu koosolekul otsusega 29.09.2016.a. 1. Üldine raamistik konkursi korraldamiseks Reisitoetuste konkursi tingimused 1. peatükk ÜLDSÄTTED
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Eesti Pottsepad registrikood: tän
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 nimi: registrikood: 80275254 tänava/talu nimi, Tähe tn 127e maja ja korteri number: linn: Tartu linn vald: Tartu linn
RohkemKINNITATUD Kõrgkooli nõukogu a otsusega nr 18.1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli teadus-, arendus- ja loometöö rahastamisstrateegia 1. Strate
KINNITATUD Kõrgkooli nõukogu 12.06.2012. a otsusega nr 18.1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli teadus-, arendus- ja loometöö rahastamisstrateegia 1. Strateegia vajalikkuse põhjendus Tallinna Tervishoiu Kõrgkool
RohkemMääruse Meetme Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused elluviimiseks struktuuritoetuse andmise tingimused ja kord seletuskiri I Sissejuhatus Eu
Määruse Meetme Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused elluviimiseks struktuuritoetuse andmise tingimused ja kord seletuskiri I Sissejuhatus Euroopa Sotsiaalfondi vahendite kasutamise perioodil
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 sihtasutuse nimi: registrikood: 90008057 tänava nimi, maja ja korteri number: Vaksali 21-30 linn: Tartu maakond: Tartumaa
RohkemTAT ÕKPAT (lisa)
LISA KINNITATUD Haridus- ja teadusministri 17. juuli 2015. a. käskkirja nr 308 Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse Õpetajate ja koolijuhtide professionaalse arengu toetamine elluviimiseks
RohkemRahvuskaaslaste programm rakendusplaan
Rahvuskaaslaste programm 214 22 RAKENDUSPLAAN aastateks 218 22 Lühendid: BHN = BaltHerNet, EAS = Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, EELK= Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Misjonikeskus, EINST = Eesti
RohkemMicrosoft Word - TUGIMATERJAL_Karja_a_riteenuste_korraldus_yldhariduskoolis_RL
Karjääriteenuste korraldus üldhariduskoolis Tugimaterjal Tallinn 2014 SA Innove karjääri- ja nõustamisteenuste arenduskeskus Tugimaterjal on koostatud SA Innove poolt riikliku programmi Karjääriteenuste
RohkemRiigieelarve seaduse muutmise seadus EELNÕU Riigieelarve seaduse muutmine Riigieelarve seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragra
Riigieelarve seaduse muutmise seadus EELNÕU 18.04.2017 1. Riigieelarve seaduse muutmine Riigieelarve seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõikest 2 jäetakse välja sõna rahaliste ; 2)
RohkemSekretäri tööülesanded, õigused ja vastutus Ametikohtade eesmärk Ametikoht 1 (sekretär) Asjaajamise, dokumendiringluse ja linnavalitsuse sisekommunika
Sekretäri tööülesanded, õigused ja vastutus Ametikohtade eesmärk Ametikoht 1 (sekretär) Asjaajamise, dokumendiringluse ja linnavalitsuse sisekommunikatsiooni korraldamine ning dokumentide korrektne ja
RohkemPowerPointi esitlus
Sotsiaaltranspordi toetamise erinevad võimalused Kristiina Tuisk Hoolekande osakond Nõunik 12.10.2017 STT sihtgrupp Seaduse järgi Puudega isik, kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist
RohkemÕppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS-es HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus Majutusette
Õppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS-es 134911 HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus Hotel management Менеджер отеля ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EKR 2 EKR 3
RohkemProjekti taotlus Euroopa Liidu struktuurivahenditest rahastamiseks Taotleja Lehel saate sisestada projektile toetust taotleva juriidilise isiku andmed
Projekti taotlus Euroopa Liidu struktuurivahenditest rahastamiseks Taotleja Lehel saate sisestada projektile toetust taotleva juriidilise isiku andmed ja kontaktisik(ud). Kõiki sisestatud andmeid saate
RohkemVäljaandja: Haridus- ja teadusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivu
Väljaandja: Haridus- ja teadusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 28.06.2016 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RT I, 25.06.2016,
RohkemPowerPoint Presentation
Põhimeede 2 Strateegiline koostöö Toetuse kasutamise leping Ülle Kase 26.08.2016 Lepingu struktuur Eritingimused Lisa I Üldtingimused Lisa II, Projekti eelarve; Projekti teiste toetusesaajate nimekiri;
RohkemTallinna hankekord
TALLINNA LINNAVALITSUS MÄÄRUS Tallinn 4. oktoober 2017 nr 30 Määrus kehtestatakse riigihangete seaduse 9 lg 3 ja Tallinna Linnavolikogu 21. septembri 2017 määruse nr 18 Riigihangete seaduses kohaliku omavalitsuse
RohkemPowerPoint Presentation
TOETUSE KASUTAMISE LEPING Katriin Ranniku 11.09.2018 Lepingu struktuur Eritingimused Lisa I, Üldtingimused Lisa II, Projekti eelarve, kirjeldus ning projekti teiste toetusesaajate nimekiri Lisa III, Projekti
RohkemMicrosoft PowerPoint - Tiina Saar.ppt [Compatibility Mode]
Tööõnn läbi mitmekülgse hariduse Tiina Saar, Äripäeva Tööjõuturg toimetaja ja karjäärinõustaja 15.10.2010 Tiina Saar - Aaretesaar.ee 1 Tähelepanekud kogemusest Ettevõtetes, kus ei keskenduta pehmetele
RohkemMicrosoft Word - Indikaatorid_tabel_
1 Üldeesmärk Ettevõtlusorganisatsioonide haldussuutlikkuse tõstmine ettevõtjate osaluse suurendamiseks riigi tasandi otsustusprotsessis ja poliitikate kujundamisel, et laiendada poliitiliste otsuste kandepinda
RohkemPR_COD_2am
EUROOPA PARLAMENT 2004 Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon 2009 2004/0209(COD) 3.10.2008 ***II SOOVITUSE PROJEKT TEISELE LUGEMISELE eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse
RohkemLääne-Harju Koostöökogu stateegia veebruar 2018 Kerli Lambing
Lääne-Harju Koostöökogu stateegia 2014-2020 08. veebruar 2018 Kerli Lambing Mis see LEADER lähenemine on? Piirkonnapõhine lähenemine Altpoolt tulev algatus Avaliku ja erasektori partnerlus Uuenduslikkuse
RohkemSäästva linnaliikuvuse toetusmeetmed EL struktuurivahenditest
Välisvahendite teabepäev Kultuuriministeeriumi haldusala asutustele Tallinn, 26.05.2014 Kavandatavad regionaalarengu meetmed EL struktuurivahendite perioodil 2014-2020 Regionaalpoliitika büroo Siseministeerium
RohkemEUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL)
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.10.2018 C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, 30.10.2018, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 807/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi
RohkemSP Tartu Inspiratsioonipäev.key
Kellele ja miks on strateegiat vaja? Ragnar Siil Milleks strateegiline planeerimine? Miks me teeme asju, mida me teeme? Miks me teeme seda, mitte hoopis midagi muud? Mida me soovime saavutada järgmiseks
RohkemÕnn ja haridus
Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Õpetajate Liidu konverents Viimsis, 24. oktoobril 2012 Õnn tähendab elada head elu. Hea elu teooria seab 2 tingimust: Inimene on subjektiivselt
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: MTÜ Eesti Talendikeskus registrikood: tänava nimi, m
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 nimi: registrikood: 80403108 tänava nimi, maja ja korteri number: Pikk tn 84-64 linn: Tartu linn vald: Tartu linn maakond:
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2015 aruandeaasta lõpp: 31.12.2015 sihtasutuse nimi: registrikood: 90008057 tänava nimi, maja ja korteri number: Vaksali 21-30 linn: Tartu maakond: Tartumaa
RohkemPowerPoint Presentation
Uut riigihangete valdkonnas Maire Vaske 11.10.1017 Riigihanke üldpõhimõtted Läbipaistvus, kontrollitavus, proportsionaalsus; Võrdne kohtlemine; Konkurentsi efektiivne ärakasutamine, seda kahjustava huvide
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november /17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone,
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november 2017 13939/17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Brüssel 8. ja 10. november 2017 (10.00, 11.30) KOLMAPÄEV,
RohkemMicrosoft Word - RVLi juhend.doc
KINNITATUD peadirektori 23. mai 2008.a käskkirjaga nr 32 I. ÜLDSÄTTED EESTI RAHVUSRAAMATUKOGU RAAMATUKOGUDEVAHELISE LAENUTUSE JUHEND 1. Käesolev juhend sätestab raamatukogudevahelise laenutuse (edaspidi
RohkemMäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja g
Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 37 lg 5 alusel. Mäetaguse Põhikooli
RohkemKULUDOKUMENTIDE AUDITI ARUANNE
EUROOPA KALANDUSFONDI PROJEKTI NR 931109740005 AUDRU KÜLM- JA LAOHOONE EHITAMINE TOIMINGUTE AUDIT TOETUSE SAAJA: EESTI KALAPÜÜGIÜHISTU ARUANDE NR: 2012-029 07.12.2012 Auditi lõpparuanne saadetakse: Korraldusasutus
Rohkem