Keskkonnaühenduste seisukohad EL kliima- ja energiaalase seadusandluse paketi Eesmärk 55 (ehk Fit For 55 ) kohta
|
|
- Katrin Aasmäe
- 2 aastad tagasi
- Vaatused:
Väljavõte
1 Keskkonnaministeerium Teie: e-kiri 30. juuli 2021 Meie: Keskkonnaühenduste seisukohad EL kliima- ja energiaalase seadusandluse paketi Eesmärk 55 (ehk Fit For 55 ) kohta Täname võimaluse eest esitada oma tagasisidet Eesmärk 55 paketile ning tervitame paketi eesmärki viia EL kliima- ja energiaalane seadusandlus kooskõlla endisest ambitsioonikama EL aasta 55% heitmete vähendamise kliimaeesmärgiga. Altpoolt leiate meie kirjalikud ettepanekud ette antud formaadis. Paketi-ülesed üldised märkused Paketiülese märkusena toome esimesena välja, et ka senisest ambitsioonikam 55% heitmete vähendamise eesmärk pole piisav, saavutamaks Pariisi kliimaleppe võetud kohustust püüda piirata üleilmselt soojenemist mitte enam kui 1,5 kraadi võrra võrreldes tööstusrevolutsiooni eelse ajaga. Selleks, et EL annaks oma õiglase panuse 1,5 kraadise soojenemise piiresse jäämiseks, peaks heite vähendamine ELis olema vähemalt 65% aastaks , kusjuures ELi HKSi vähenemine oleks 70% ja JKMi panus 50% võrreldes aastaga. Seega peaks ka Eesti ühes teiste liikmesriikidega toetama Euroopa Komisjoni ettepanekutes kliimaambitsiooni säilitamist ning tõstmist. Üldiselt saab keskkonna seisukohast toetada paketti suunavat loogikat, mis näeb ette saastamise maksustamist ning (kliima)innovatsiooni soodustamist. Samal ajal tuleb aga rõhutada, et eduka kliimaülemineku õnnestumiseks nii Euroopa Liidus laiemalt kui ka siseriiklikult on oluline rohepöörde sotsiaalsete ja majanduslike mõjude mõistmine ning nendega oskuslik tegelemine. Paketist tuleneval kliimapoliitikal peab olema seega väga selge sotsiaalne dimensioon, kuna sotsiaalküsimuste lahendamist ei saa jätta pelgalt turuloogika pärusmaaks. Üht kõige suuremat potentsiaali kliimasoojenemise kiirel pidurdamisel saab omistada fossiilkütuste kasutamise kiirele lõpetamisele, nagu on toonud välja ka Rahvusvahelise Energiaagentuuri 2021 raport kliimaneutraalse energiasüsteemi saavutamisest aastaks Olukord, kus Eesmärk 55 pakett sisaldab mh ettepanekut luua heitkogustega kauplemise süsteem ka transpordi- ja hoonete sektorisse, mis kannaks kulud üle tarbijatele, ent samas jätkub tasuta 1 Paris Equity Check: Pledged Warming Map, Emissions trajectories to stay below 2 C and 1.5 C, relative to 1990, European Union (27)
2 heitekvootide jagamine suurtööstusele kuni aastani 2035, on ebaõiglane, lükkab edasi üleminekut puhtamale majandusele ning soodustab ebavõrduse teket ja omab potentsiaali suurendada sotsiaalset vastuseisu kliimapoliitikale. Kliimaambitsiooni tõstmisel kliimamuutuste leevendamiseks ei saa mööda vaadata ka elurikkuse kriisist maailmas. Oluline on tagada, et kliimaeesmärkide täitmisel võetakse arvesse ka ökosüsteemide säilitamise ja kaitsmise olulisust. Metsanduses ja maakasutuses peitub potentsiaal kliima ja elurikkuse hoidmiseks, ent selleks on vajalik toetada süsiniku hoidmist olemasolevates ökosüsteemides, mitte vaadata metsandust ja maakasutust kui võimalust tänaseid tegematajätmisi kompenseerida. Kliimamuutuste pidurdamisel 1,5 kraadi piires ja elurikkuse kao peatamisel on lisaks inimühiskonna toimimiseks vajaliku keskkonna tagamisele ja konfliktiohu vähendamisele 2 ka majanduslik ja poliitiline väärtus. Mida kauem venitame tegevustega, seda kallimaks muutub kliimaneutraalsuse saavutamine. 3 Kliimamuutuste kiire pidurdamine on majanduslikult soodsam, kui hiljem tekkinud kahjude korvamine. ÜRO Keskkonnaprogrammi hinnangul ulatuvad kliimamuutustega kohanemise kulud selle kümnendi lõpuks iga-aastaselt kuni 300 miljardi dollarini ning aastaks kuni 500 miljardi dollarini. 4 Kui EL ja teised maailma riigid täidavad oma lubadused, siis jõuab maailm 2,4 kraadise soojenemiseni. 5 Swiss Re hiljutise analüüsi järgi kaotab maailm 2,6 kraadise soojenemise tulemusel SKPs 14%, kuid kui suudame jääda soojenemisega alla 2 kraadi ehk kinni pidada Pariisi leppest, siis on kaotus 4%. Need on vaid mõned näited võimalikest kahjudest. Siiski tuleb arvestada hiljuti avaldatud uuringu leiuga, et kuigi kliimamuutuste kahjude majanduslikes hinnangutes on palju määramatust, siis senised analüüsid on kahju tugevasti alahinnanud. 6 Samal ajal on ambitsioonikas tegutsemises mitmeid võimalusi. Näiteks renoveerimislaine tõotab tuua ELi rohelist töökohta. 7 Looduse majanduslik väärtus kliima reguleerimisel Euroopas on 464 dollarit hektari kohta aastas. 8 Elurikkuse kaol on suured majanduslikud kahjud, kuna enam kui pool (40 triljonit eurot) maailma SKPst sõltub loodusest. Eesti maasikakasvatuse näitel võib tolmeldajateta jääda saamata 3,9...18,7 miljonit eurot aastas. Samas on Natura 2000 võrgustiku aastane kasu hinnanguliselt miljardit eurot aastas ja elurikkusesse panustamine võib ELis kaasa tuua uut töökohta Momentum.pdf https://ipbes.net/news/media-release-biodiversity-nature%E2%80%99s-contributions-continue- %C2%A0dangerous-decline-scientists-warn?fbclid=IwAR1Vynp- XsKkWmAdfv5Xh95K_4qdmjyofVudujBFsScGcOGkNPQ3uebtGyk
3 Metsade taastamise näitel on hinnatud, et iga looduse taastamisse investeeritud dollar toob tagasi 7-30 dollarit looduse hüvede paranemise ning sotsiaalmajandusliku kasu läbi. 10 Eesti inimeste seas on oluliselt tõusnud mure kliimamuutuste pärast: aasta andmetel peab kliimamuutust väga tõsiseks probleemiks 63% vastanutest ning nende inimeste osakaal on pidevalt tõusuteel. 11 Niisiis on ka ühiskondlik tellimus ambitsioonikaks kliimapoliitikaks märkimisväärne ning aina suurenev. Seega kutsume üles Eesti seisukohtade kujundamisel vaatlema paketti kui tervikut, võimalust Eesti ja Euroopa majanduse konkurentsivõime kasvatamiseks ning maailmas rohepöörde teerajajateks saamist, lähtudes selle kujundamisel parimast olemasolevast teadusteadmisest kliimakriisi vastu võitlemise olulisusest, mitte kitsalt mõne majandusharu ärihuvidest. Paketi konkreetsete failide kohta käivad märkused Failid - EL-i heitkogustega kauplemise süsteem - Turustabiilsusreserv - Lennunduse ELi heitkogustega kauplemise süsteem Peavastutaja: Keskkonnaministeerium Märkused Euroopa Komisjoni välja pakutud EL HKSi muudatusettepanekud pole piisavalt ambitsioonikad, et olla kooskõlas Pariisi kliimaleppega: viimase kohaselt peaks ELi HKSi üleüldine heitkoguste vähenemise eesmärk olema 70% aastaks 2030, praegu välja pakutud 61% asemel. Selleks, et saavutada kliimamuutuste pidurdamine enne 1,5 kraadise soojenemispunkti ületamist, peaks Eesti toetama ELi HKSis järgmisi uuendusi: *Lubatud heitkoguse ühikuid peab ELi heitkogustega kauplemise süsteemis olema oluliselt vähem, et olla vastavuses süsinikuheite 70% vähenemisega. Selleks tuleb ühekordselt vähendada 450 miljonit ühikut ja LHÜde igaaastane vähenemine peab olema kiirem EK välja 9 The business case for biodiversity, The European Green Deal, May 2020, factsheet %2Ff71c8feb-en 11Eurobarometer 2021, climate change, fact sheet EE.
4 pakutust. Turustabiilsusreserv peab olema tugevam, et vältida järjekordset hinna kukkumist. Seda saab toetada ka minimaalse LHÜde hinna sisse seadmine (carbon floor price). Kõrgem hind annab ka riikidele võimaluse rohkem tulu teenida, kui nad müüvad ühikuid enampakkumistel. Riigi tulude suurenemist enampakkumistel kinnitab ka kliimaambitsiooni suurendamise mõjuhinnang. 12 *Tasuta ühikute jagamine tuleb lõpetada kohe. Kõik ettevõtted peaksid ostma ühikuid võrdsetel tingimustel avalikult süsinikuturult, et oleks tagatud saastaja maksab põhimõte. Põhjendused: praegune tasuta ühikute välja jagamine on viinud selleni, et kliimaneutraalsusele üleminek lükkub aina kaugemale. -Tasuta ühikute jagamisega ei ole tagatud saastaja maksab põhimõte, mis on sõnastatud Euroopa Liidu toimimise lepingus. 13 Arvestades, et Euroopa Komisjoni ettepanek on luua ELi HKS süsteem ka transpordi ja hoonete sektorisse, kus kulud võivad edasi kanduda tarbijatele, tekitab see veelgi nähtavama ebaõigluse. Eelkõige kannatavad sotsiaalmajanduslikult nõrgemas seisus kodanikud, samal ajal kui suurtööstus ei pea oma saastamise eest endiselt õiglast hinda maksma. - Ettevõtted on süsteemi arvelt põhjendamatult tulu teeninud (Carbon Market Watchi hinnangul perioodil kuni 50 miljardit eurot) Aastatel tööstusheide praktiliselt ei vähenenud. On näha, et ELi HKS ei täida oma ülesannet ja selle põhjuseks on nimelt tasuta ühikud Tasuta LHÜde jagamine võtab riikidelt ära ka 12 Euroopa Liidu aasta kliimaeesmärgi võimaliku ambitsioonikuse suurendamise sotsiaalmajandusliku mõju analüüs, artikkel
5 võimaluse need ühikud enampakkumistel maha müüa ning raha kasutada kliimaeesmärkide täitmiseks. - Ei ole tõestatud, et rakenduks oht ettevõtete kolimiseks EList välja ning samuti on analüüsitud, et tõenäoliselt ei juhtu see ka tulevikus. 16 Seega ei ole tasuta LHÜde võimaldamine põhjendatud ja tuleb kiiremas korras lõpetada. *ELi HKS süsteemi peab laiendama rahvusvahelisele lennundusele ja laevandusele täiel määral Tervitame Euroopa Komisjoni ettepanekut kasutada riiklikult eraldatavate heitkoguste ühikute müügist saadav tulu edaspidi 100% kliimaeesmärkide täitmiseks praeguse 50% asemel. On aga vaja tagada, et enampakkumistulust ei liiguks midagi fossiilkütuste edasiseks toetuseks. Lisaks teeme ettepaneku tõhustada üle-euroopalist järelevalvet tulude siseriikliku kasutusele üle, kuivõrd aastal 2019 ei täitnud soovituslikku 50% kliimaeesmärkidesse panustamise piiri 7 liikmesriiki. - Hoonete ja maanteetranspordi ELi heitkogustega kauplemise süsteem Peavastutaja: Keskkonnaministeerium Keskkonnaühendusi teeb murelikuks uus planeeritav EL heitkogustega kauplemise süsteem hoonetele ja maanteetranspordile, kuna sellega kaasneb oht sotsiaalse ebavõrdsuse suurenemiseks ning energiaostuvõimetuse tõus eriti vähemate võimalustega ühiskonnagruppide hulgas. Üldprintsiibina pooldame saastaja maksab printsiibi rakendamist. Kui samal ajal jätkab suurtööstus praeguse ELi HKSi raames tasuta heitekvootide saamist, ei saa rääkida õiglasest kliimapoliitikast ETS-review-2.pdf 16
6 Teeme ettepaneku tugevdada lisaks uue HKSi loomisele hoonete ja maanteetranspordi dekarboniseerimiseks endisest enam sektoreid puudutavaid regulatiivseid meetmeid, nt sõiduautode ja kaubikute heitenormid ning hoonete energiatõhususe standardid. Tõhusate regulatiivsete meetmete prioriseerimine süsiniku maksustamise kõrval aitab ka kiirendada innovatsiooni ning suunata majandusüleminekut neis sektorites. Uue süsteemi sotsiaalsete mõjude pehmendamiseks mõeldud sotsiaalse kliimafondi puhul on oluline ka sotsiaalmajanduslikult vähemate võimalustega ühiskonnagruppide toetamine. - Jagatud kohustuse määrus Peavastutaja: Keskkonnaministeerium Tervitame Euroopa Komisjoni ettepanekut säilitada liikmesriikidele individuaalsed eesmärgid jagatud kohustuse määrusega (JKM) hõlmatud sektorites, kuna see aitab liikmesriikidel võtta vastutuse kliimameetmete disainimise eest ning kujundada siseriiklikult kõige sobivam heitmete vähendamise plaan JKM sektoritele. Seega on oluline Eestil ka seista riiklike eesmärkide säilitamise eest. Üleüldine JKM eesmärk on aga liiga madal, et EL annaks oma õiglase panuse Pariisi kliimaleppega soovitud 1,5 kraadise soojenemise piiresse jäämiseks. Heite vähendamine EL-s peaks olema tervikuna aastaks %, sh JKM panus sinna oleks 50% võrreldes aastaga. Praegune välja pakutud EL-ülene 40% heitmete vähendamise eesmärk JKM sektorile on küll samm õiges suunas, ent endiselt vähem Pariisi leppega võetud kohustustest. Euroopa Komisjoni ettepanekut kliimamuutuste pidurdamiseks JKM sektoris nõrgendavad erinevad seaduseaugud ja paindlikkusmehhanismid. Kõik senised JKM määruses kehtivad paindlikkusmehhanismid ehk lisavõimalused eesmärkide täitmiseks jäävad kehtima, sh kauplemise loodud heitkoguste ühikutega (annual emissions allocation ehk AEA), ühikute ülejäägi ülekandmine järgmisesse aastasse ning teatud piirides järgmisest aastast laenamine. Lisaks on
7 võimalik kasutada LULUCF sektori sidumise arvestamist JKM eesmärkide täitmiseks. Sellised paindlikkusmehhanismid, eriti sektoritevaheline paindlikkus pärsivad varase tegutsemise eelist ning nõrgestavad omakorda ka riiklikke eesmärke. Teeme ettepaneku lõpetada esimesel võimalusel sektorite vaheliste paindlikkusmehhanismide lubamine, kuna see nõrgestab EL kliimapoliitikat laiemalt. Esiteks, sujuva trajektoori tagamiseks kliimaneutraalsuseni peavad panustama kliimaüleminekusse kõik sektorid. Kõige olulisem on inimtegevuse tagajärjel tekkivate kasvuhoonegaaside heite kiire vähendamine - seda saab teha peaasjalikult HKS ja JKM sektoris. Ökosüsteemide sidumisvõimet tuleb aga kasutada sinna juba ajalooliselt heidetud süsiniku tagasi püüdmiseks ja talletamiseks, mitte tänaste tegematajätmiste kompenseerimiseks. Teiseks on LULUCFi süsinikuarvestus palju ebatäpsem kui JKM sektorite arvestus ning sektoritevaheline paindlikkusmehhanismide kasutamine ei pruugi aidata saavutada tegelikku heite vähendamist vajalikul määral. - Maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektorid Peavastutaja: Keskkonnaministeerium Kasu kindlustamiseks kliimale ja elurikkusele tuleb LULUCF muudatusettepanekuid seada selliselt, et need aitaks hoida süsinikku olemasolevates ökosüsteemides. Üle-euroopaline sidumise eesmärk (praeguse Euroopa Komisjoni ettepaneku kohaselt 310 mln t CO2 ekvivalenti) ning Eestile sellest langev osa peab olema ambitsioonikam. Oluline on ka eesmärkide võimalikult tugev jõustamine. Vältida tuleb paindlikkusmehhanisme LULUCF ning jagatud kohustuse määruse sektori vahel, kuna LULUCF sektori sidumine ning fossiilsed emissioonid ei ole otseselt võrreldavad. Heitkoguste ja heitmete mõõtmine LULUCF sektoris on alati vähem täpne ja LULUCF sektoris asuvaid süsinikuvarusid ei saa pidada püsivaks samamoodi nagu fossiilkütuste heitkoguste vähendamist ja fossiilkütuste heitmata jätmist, s.o sisuliselt nende maa sees
8 hoidmist. - CO2 heitkoguse standardid sõidukitele Peavastutaja: Keskkonnaministeerium - Sotsiaalne kliimafond Peavastutaja: Rahandusministeerium Tervitame Euroopa Komisjoni ettepanekut luua sotsiaalne kliimafond kompenseerimaks EL HKS laiendamisega kaasnevat sotsiaalset mõju haavatavamatele sihtrühmadele. Kliimafondi disainides tuleb aga konkreetselt planeerida selle suunamine sotsiaalmajanduslikult kõige haavatavamatele ühiskonnagruppidele ja sihtrühmadele. Teeme ettepaneku seista läbirääkimistel seisukoha eest, et seada rangemad kriteeriumid fondi rahade kasutusele, et mitte ergutada selle kasutamist investeeringuteks, mida on võimalik rahastada ka muudest vahenditest (nt taasterahastu, õiglase ülemineku fond jt meetmed). Oluline on eraldada osa rahast konkreetselt haavatavamate ühiskonnagruppide otsetoetuseks, et võimaldada maanteetransporti ja hoonete soojustamist, jätkates samal ajal kliimaneutraalsete alternatiivide väljatöötamist ja pakkumist. - Piirimeede Peavastutaja: Rahandusministeerium Toetame piirimeetme sisse seadmist, kuid tasuta ühikute võimaldamine ettevõtetele ei tohi olla sõltuvuses süsiniku piirimeetme tööle hakkamisega ja see tuleb koheselt lõpetada. Piirimeede tuleb toimima saada võimalikult kiirelt ja peab hõlmama algusest peale ka rafineerimissektorit, kuhu kuulub põlevkivitööstus. Piirimeetme kujundamisel tuleb silmas pidada ka vähem arenenud riikide võimalusi enda tööstuste süsinikumahukuse vähendamiseks ning mõistlik osa piirimeetmega kogutavast tulust tuleb suunata vähem
9 arenenud riikide tööstuste süsinikumahukuse vähendamisesse. - Energiamaksustamine Peavastutaja: Rahandusministeerium - Energiatõhusus Peavastutaja: Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Tunnustame Euroopa Komisjoni ettepanekut anda senisest tugevam õiguslik alus energiatõhususe esikohale seadmisele. Energiatõhususse panustamine tasub end ära nii kliima kui inimeste heaolu mõttes, aidates vähendada energiavaesuse probleemi ning luues aluse uute töökohtade tekkeks. Saavutamaks Pariisi kliimaleppega võetud soojenemise piiramise 1,5 kraadini eesmärki, ei ole praegune siht piisavalt ambitsioonikas: aastaks on tarvis toetada vähemalt 45% energiatõhususe eesmärki. Eesmärkide täitmiseks on vaja ka võimalusi neid jõustada: toetame EL-ülese õiguslikult siduva energiatõhususe eesmärgi taastamist, ent puudu on endiselt riiklikud eesmärgid liikmesriikidele, mis aitaksid tõhustada ja korrigeerida EL-ülese eesmärgi poole liikumist. Kutsume seega Eestit üles seisma ka riiklike eesmärkide kehtestamise poolt energiatõhususe vallas. - Taastuvenergia Peavastutaja: Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium *Pariisi leppe täitmiseks piisavalt kiire energiaülemineku trajektooril liikumiseks peavad tänased eesmärgid taastuvenergiasektoris olema ambitsioonikamad. Teeme ettepaneku tõsta taastuvenergia osakaalu - see peab olema aastaks 2030 vähemalt 50% energia lõpptarbimisest.
10 *Riikidele tuleb seada siduvad taastuvenergia eesmärgid. Põhjendus: see aitaks suurendada etteaimatavust turgudel kõikide osapoolte jaoks ning annaks valitsustele tõuke julgemaks tegutsemiseks. *Meie ettepanek on välistada kõik JRC raportis Puitbiomassi kasutamine energiatootmiseks ELis kohaselt potentsiaalsed kliima- ja elurikkuse seisukohast kahjuliku mõjuga stsenaariumid. Parim viis selle saavutamiseks on mitte käsitleda metsast pärit puitu taastuvenergia allikana. Põhjendus: säästlikkuse kriteeriumide täpsustamine ning kaskaadkasutuse põhimõtte kasutuselevõtt ei ole piisav, et lahendada bioenergeetikast tulenevat raiesurvet ja selle mõju metsade elurikkusele ning süsiniku sidumise võimele. - Alternatiivkütuste taristu Peavastutaja: Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium - Uute sõiduautode ja uute väikeste tarbesõidukite CO2 standardite muutmine Pakett keskendub tugevalt alternatiivkütuste kasutuselevõtule: elektri- ja vesiniksõidukite laadimistaristu ja uute sõidukite CO2 standardite muutmine on mõistagi positiivne samm, millele üleminek võtab aega aastaid. Paketi puudujääk on aga, et seal ei rõhutata jalgrataste ning teiste kergliiklusvahendite kasutamise populariseerimist ja mugavamaks ja turvalisemaks muutmist läbi infrastruktuuri arendamise, mis annaks tulemust märksa kiiremini. Eelnevale on viidanud ka European Cycling Federation (ECF). ECF-i aastal tehtud analüüsi alusel säästab jalgrattasõit EL-is üle 16 miljoni tonni CO2 ekvivalenti aastas. 17 Kergliiklustaristule keskendumine tõstaks ka inimeste heaolu: paraneksid tervisenäitajad ja liikuvus oleks mitmekülgsemalt kättesaadav kõigile ühiskonna liikmetele. 17
11 - Lennukikütused Peavastutaja: Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium - Laevakütused Peavastutaja: Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Lugupidamisega allolevate ühenduste nimel /allkirjastatud digitaalselt/ Tarmo Tüür Eestimaa Looduse Fond juhatuse esimees Allakirjutanud ühendused: Eestimaa Looduse Fond Eesti Üliõpilaste Keskkonnakaitse Ühing Sorex Bioneer.ee (MTÜ Ökotark) Koosloodus SA Pärandkoosluste Kaitse Ühing Eesti Ornitoloogiaühing Läänerannik Eesti Roheline Liikumine Balti Keskkonnafoorum Keskkonnaõiguse Keskus Tartu Üliõpilaste Looduskaitse Ring Mondo Fridays For Future Eesti (MTÜ Loodusvõlu) SA Rohetiiger
Title H1
Programm LIFE 2014-2020 Üldine tutvustus 6. juuli 2015 Tiina Pedak Keskkonnaministeerium LIFE LIFE 1992-2013: enam kui 3100 projekti loodus ja bioloogiline mitmekesisus teised keskkonnavaldkonnad ja haldus
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuni 2019 (OR. en) 10545/19 ENER 383 CLIMA 187 COMPET 542 RECH 378 AGRI 337 ENV 646 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaa
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuni 2019 (OR. en) 10545/19 ENER 383 CLIMA 187 COMPET 542 RECH 378 AGRI 337 ENV 646 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaamise kuupäev: Saaja: Komisjoni dok nr: Teema: Euroopa
RohkemMicrosoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc
EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Arengukomisjon 2011/0177(APP) 2.7.2012 ARVAMUSE PROJEKT Esitaja: arengukomisjon Saaja: eelarvekomisjon Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane
RohkemMicrosoft PowerPoint - TEUK ettekanne pptx
Hinnanguliselt on võimalik rajada kaugkütte baasil koostootmisjaamu võimsusega 2...3 MW Viljandis, Kuressaares, Võrus, Haapsalus, Paides, Rakveres, Valgas, Jõgeval, Tartuskokku ca 20 MW Tööstusettevõtete
RohkemMicrosoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt
Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,
RohkemProject meeting Brussels, February 2013
Jõgeva linna CO2 heitkoguste lähteinventuur ja SEAP 29.01.2014 Jaanus Uiga Tartu Regiooni Energiaagentuur Millest täna räägime? Linnapeade Paktist CO2-st Jõgeva linna energiakasutusest 2010 Võimalustest
RohkemInfopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe)
Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe) 3. Nõuded energiaauditile (Teet Tark) Energiatõhususe
RohkemTA
11.9.2017 A8-0258/ 001-035 MUUDATUSTEPANEKUD 001-035 Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon Raport Julie Girling A8-0258/2017 ELi heitkogustega kauplemise süsteem: kehtivate piirangute kohaldamise
RohkemBiomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas?
Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas? Biomassi kasutamise eelised ja võimalused Biomass on peamine Euroopa Liidus kasutatav taastuva energia allikas, moodustades ligikaudu 70% taastuvenergia
RohkemTELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusi
TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusinsener OÜ Tallinnas 14.04.2014 Uuring Energiamajanduse
RohkemEuroopa Ülemkogu Brüssel, 23. oktoober 2014 (OR. en) SN 79/14 MÄRKUS Teema: Euroopa Ülemkogu ( oktoober 2014) Kliima- ja energiapoliitika raami
Euroopa Ülemkogu Brüssel, 23. oktoober 2014 (OR. en) SN 79/14 MÄRKUS Teema: Euroopa Ülemkogu (23. 24. oktoober 2014) Kliima- ja energiapoliitika raamistik 2030 I. KLIIMA- JA EERGIAPOLIITIKA RAAMISTIK 2030
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU (tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimused)
RohkemEuroopa Ülemkogu Brüssel, 22. märts 2019 (OR. en) EUCO 1/19 CO EUR 1 CONCL 1 MÄRKUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat Saaja: Delegatsioonid Teema: Euroo
Euroopa Ülemkogu Brüssel, 22. märts 2019 (OR. en) EUCO 1/19 CO EUR 1 CONCL 1 MÄRKUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat Saaja: Delegatsioonid Teema: Euroopa Ülemkogu kohtumine (21. ja 22. märts 2019) Järeldused
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november /17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone,
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november 2017 13939/17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Brüssel 8. ja 10. november 2017 (10.00, 11.30) KOLMAPÄEV,
RohkemInvestment Agency
Taristuprojektide mõju Eesti majandusele ja ettevõtete väärtustele Illar Kaasik Investment Agency OÜ Sisukord Majanduskeskkonna stimulaatorid Valik suurematest Eesti taristuprojektidest Kokkuvõte Majanduskeskkonna
RohkemPowerPointi esitlus
Grupiarutelu: Energia- ja ressursitõhusus Timo Tatar Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Eili Lepik Riigikantselei Keskkonnasõbralik majandus ja energeetika: Eesti2020 eesmärk Kasvuhoonegaaside heitkoguste
RohkemMicrosoft Word - B MSWORD
EUROOPA PARLAMENT 2014 2019 Istungidokument 19.11.2014 B8-0251/2014 RESOLUTSIOONI TEPANEK nõukogu ja komisjoni avalduste alusel vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2 1. 12. detsembril 2014 Peruus Limas
RohkemPowerPoint Presentation
Kommunaalteenustega seotud veokite keskkonnamõju vähendamine Tallinnas Mari Jüssi SEI-Tallinn september 2011 Uuringu eesmärk Saada ülevaade: Tallinna transpordi CO 2 heite suundumustest ja jaotusest sõidukite
RohkemT&A tegevus Keskkonnaministeeriumis Liina Eek, Jüri Truusa Keskkonnaministeerium 27. veebruar 2014
T&A tegevus Keskkonnaministeeriumis Liina Eek, Jüri Truusa Keskkonnaministeerium 27. veebruar 2014 Taustast Euroopa Liit on seadnud eesmärgiks saavutada kõrge konkurentsivõime, hea majanduskav ja luua
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM 179 ECOFIN 384 SOC 346 COMP 257 ENV 339 EDUC 165 RECH
RohkemLiikudes madala süsiniksisaldusega Soome poole
Liikudes madala süsinikusisaldusega Soome poole Soome valitsuse ennetav kliima- ja energiapoliitika raport Teel vähese süsinikusisaldusega ühiskonna suunas Inimkond võib peagi sattuda silmitsi kliimamuutustest
RohkemKINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast
KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul 28.06.2019 Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027 projekti- ja tegevustoetuste taotlemise
Rohkem(Microsoft Word - \334levaade erakondade finantsseisust docx)
Ülevaade erakondade finantsmajanduslikust olukorrast seisuga 31.12.2010 Ülevaate eesmärgiks on kirjeldada erakondade rahalist seisu, mis annab informatsiooni nende tugevusest või nõrkusest, mis omakorda
RohkemEsialgsed tulemused
Eesti toiduainetööstuse plaanid konkurentsivõime tõstmiseks Toiduainetööstus Käive 1,7 miljardit - üks olulisemaid sektoreid Eesti tööstuses! Eksport 660 miljonit eurot ~14 500 töötajat 1 Kõrged tööjõukulud
Rohkem(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)
Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta
RohkemEesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht
Eesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht 2 Keskkonnanõuete muutumine ajas Eesti saab EL liikmeks koos regulatsiooniga + leevendused LCPD nõuded peamistele suurtele käitistele NECD
RohkemEUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2012) 93 final 2012/0042 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS maakasutuse, maakasutuse muutuse
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 12.3.2012 COM(2012) 93 final 2012/0042 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsandusega seotud tegevusest tuleneva kasvuhoonegaaside
RohkemEetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt: Mari Kooskora Sügis
Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt: www.aaii.com Mari Kooskora Sügis 2013 1 Pisut taustast (EPL, H. Mets, nov 2005) Mari Kooskora
RohkemKuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa
Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaalministeerium Rahvatervise osakond 15.06.2018 Mis on
RohkemPowerPoint Presentation
Strateegilise koostöö projekti eelarve Katriin Ranniku 17.02.2016 Millest tuleb juttu? Mis reguleerib Erasmus+ programmist rahastatavaid projekte? Millised on Erasmus+ strateegilise koostöö projekti eelarveread?
RohkemLisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -
Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada
RohkemVKE definitsioon
Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) definitsioon vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 364/2004/EÜ Lisa 1-le. 1. Esiteks tuleb välja selgitada, kas tegemist on ettevõttega. Kõige pealt on VKE-na
RohkemMicrosoft PowerPoint - MKarelson_TA_ ppt
Teaduspoliitikast Eestis kus me asume maailmas Mati Karelson 5/18/2006 1 TEADMISTEPÕHINE EESTI TEADUS TEHNOLOOGIA INNOVATSIOON 5/18/2006 2 TEADUS INIMRESSURSS INFRASTRUKTUUR KVALITEET 5/18/2006 3 TEADUSARTIKLITE
RohkemEuroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis
Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis ajab inimesed segadusse. Järgnevalt on ülevaade mõningatest
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: registrikood: 80380146 tänava nimi, maja ja korteri number: Rävala pst 7 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10143 telefon:
RohkemPR_COD_1amCom
Euroopa Parlament 2014-2019 Istungidokument A8-0321/2018 15.10.2018 ***I RAPORT ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2009/33/EÜ keskkonnasõbralike
Rohkemhumana_A5_EST_2+2.indd
ÜLESANNE NÄLJA PÕHJUSED Vanuserühm: 6. 12. klass Ülesande eesmärgiks on mõista, et hoolimata suurtest arengutest on miljonid inimesed siiski veel näljas ja kannatavad alatoitumuse all nad ei saa vajalikku
RohkemKeskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor
Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate
RohkemEUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL)
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.10.2018 C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, 30.10.2018, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 807/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi
RohkemMicrosoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx
Toimetulekutoetuse maksmine 2014. 2018. aastal Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakond Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast
RohkemEUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2016) 759 final/2 2016/0375 (COD) CORRIGENDUM This document corrects document COM (2016) 759 final of
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 23.2.2017 COM(2016) 759 final/2 2016/0375 (COD) CORRIGENDUM This document corrects document COM (2016) 759 final of 30.11.2016 Concerns all language versions. The text shall read
RohkemSuunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201
Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/2019 ESMA70-151-1496 ET Sisukord I. Reguleerimisala...
RohkemPowerPoint-præsentation
Columbus Eesti SaaS pilvepõhised lahendused ärikliendile Arne Kaasik Toomas Riismaa 30.04.2014 1 Millest juttu tuleb Miks me äritarkvaralahenduse pilve paneme kust raha tuleb? Mida Columbus on teinud ja
RohkemPowerPoint Presentation
Majandusarengud maailmas lähiaastatel Ülo Kaasik Eesti Panga asepresident Maailma majandusaktiivsus on vähenenud Probleemid on tööstuses, kus eksporditellimused on jätkuvalt vähenemas Majanduskasv püsib
RohkemPR_COD_2am
EUROOPA PARLAMENT 2004 Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon 2009 2004/0209(COD) 3.10.2008 ***II SOOVITUSE PROJEKT TEISELE LUGEMISELE eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse
RohkemEUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUS
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUSED Saatja: Euroopa Komisjoni peasekretär, allkirjastanud
RohkemMicrosoft PowerPoint - EK TEUK ppt
Eesti energiamajanduse riikliku arengukava aastani 2020 eelnõu Einari Kisel Energeetika asekantsler Jutupunktid Veidi statistikat Energiamajanduse arengu indikaatorid ja meetmed eesmärkide saavutamiseks
RohkemMicrosoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode]
Kuidas arendada kohalikke avalikke teenuseid omavalitsuste ja kodanikuühenduste koostöös? Annika Uudelepp Praxise juhatuse liige, Valitsemise ja kodanikeühiskonna programmi direktor 16.09.2009 Tallinnas
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 10. november 2017 (OR. en) Institutsioonidevaheline dokument: 2017/0293 (COD) 14217/17 CLIMA 302 ENV 918 TRANS 466 MI 8
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 10. november 2017 (OR. en) Institutsioonidevaheline dokument: 2017/0293 (COD) 14217/17 CLIMA 302 ENV 918 TRANS 466 MI 807 CODEC 1787 IA 178 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaamise
RohkemPowerPoint Presentation
Jätkusuutliku tootmise edulood, programmid ja takistused Lauri Betlem 2017 SALVEST Salvest Alustas tegevust 1946. aastal riigi omandis oleva ettevõttena Ainuomanikuks hr Veljo Ipits Põhitoodanguks valmistoit
RohkemTervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn
Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi
RohkemPpt [Read-Only]
20 aastat jätkusuutliku arengu mõtestamist ja sisustamist Kaja Peterson Säästva arengu komisjoni esimees Säästva Eesti Instituudi programmijuht 2012 Green Economy / Sustainable Governance The Future We
RohkemRE_art103
EUROOPA LADINA-AMEERIKA PARLAMENTAARNE ASSAMBLEE RESOLUTSIOON Kaubandus ja kliimamuutus majandus-, rahandus- ja kaubanduskomisjoni raporti alusel Euroopa Parlamendi kaasraportöörid: Susta (ALDE) Ladina-Ameerika
RohkemMicrosoft Word - B AM MSWORD
9.2.2015 B8-0098/7 7 Punkt 4 4. kutsub Ameerika Ühendriike üles uurima LKA üleviimise ja salajase kinnipidamise programmide käigus korda saadetud mitmeid inimõiguste rikkumisi ja esitama nende kohta süüdistusi
RohkemSlaid 1
Eesti kinnisvaraturg Mihkel Eliste Arco Vara kinnisvaraanalüütik 26.04.2019 Tartu Tänased teemad Eesti kui tervik Tallinn, Tartu, Pärnu ja ülejäänud Eesti Elukondliku kinnisvara turg Mõningal määral muud
RohkemPanganduse tekkimine Loe läbi tekst lk Panganduse tekkimisest ja vasta järgmistele küsimustele: 1. Millisest itaaliakeelsest sõnast tul
10.4.1 Panganduse tekkimine Loe läbi tekst lk 195 197 Panganduse tekkimisest ja vasta järgmistele küsimustele: 1. Millisest itaaliakeelsest sõnast tuleb sõna pank?... 2. Miks hoiustati kulda kullassepa
RohkemÕpetajate täiendkoolituse põhiküsimused
Õpetajate täienduskoolituse vajadus ja põhimõtted Meedi Neeme Rocca al Mare Seminar 2010 Hariduse eesmärk on õpilase areng Olulised märksõnad: TEADMISED,ARUKUS,ELUTARKUS,ISIKUPÄ- RASUS, ENESEKINDLUS JA
RohkemTootmine_ja_tootlikkus
TOOTMINE JA TOOTLIKKUS Juhan Lehepuu Leiame vastused küsimustele: Mis on sisemajanduse koguprodukt ja kuidas seda mõõdetakse? Kuidas mõjutavad sisemajanduse koguprodukti muutused elatustaset? Miks sõltub
RohkemTallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA
Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA KONTSERN TALLINNA LENNUJAAM TEGELEB ETTEVÕTTE HALDUSES OLEVATE LENNUJAAMADE KÄI- TAMISE JA ARENDAMISEGA; ÕHU- SÕIDUKITE, REISIJATE JA KAUBA MAAPEALSE TEENINDAMISEGA
RohkemEUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2016) 501 final KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 20.7.2016 COM(2016) 501 final KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE Euroopa vähese heitega liikuvuse
RohkemSlide 1
Elektrituru avanemine 2013 Priit Värk Koduomanike Liit Ajalugu Euroopa Liidu elektriturg avanes täielikult 2007 juuli Ühtse siseturu põhimõte kaupade vaba liikumine; Turu avanemine tuleneb liitumislepingust
RohkemEuroopa Parlamendi ja nõukogu soovitus, 18. juuni 2009, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECVET) loomise kohtaEMPs kohald
8.7.2009 Euroopa Liidu Teataja C 155/11 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU SOOVITUS, 18. juuni 2009, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECV) loomise kohta (EMPs kohaldatav tekst)
RohkemSlide 1
Maksukäitumine, mille tulemusel saavad petta tarbija, ettevõtja ja riik Marek Helm maksu- ja tolliameti peadirektor Levinumad petuskeemid» Levinumad pettused kasutatud sõidukite turul on:» fiktiivsed komisjonimüügid»
RohkemMÄRJAMAA VALLA AASTA EELARVE II lugemine
Märjamaa Vallavalitsus Lea Laurits 17.02. Eelarve ülesehitus ja esitlusviis Märjamaa valla eelarve koostamise aluseks on: Märjamaa valla arengukava 2010-2025 Märjamaa valla eelarvestrateegia -2018 Märjamaa
RohkemMicrosoft PowerPoint - Eurotoetused esitlus 2010.ppt
AVALIK ARVAMUS EUROOPA LIIDU STRUKTUURITOETUSEST !"!!!!!!! "!" #! "!! $!!% & '! " ## (((! )!!!*! "#!" " $%!&!" $#! + " $ Kas olete kursis, et Eesti saab toetust Euroopa Liidust? jah ei Ei oska öelda 010
RohkemKinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud
Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul 29.11.2018 Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud rahaliste vahendite sihipärase kogumiseks ja sihtotstarbelise
RohkemAM_Com_NonLegReport
EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon 1.10.2012 2012/2103(INI) MUUDATUSTEPANEKUD 249 524 Raporti projekt Niki Tzavela (PE491.249v01-00) Energia tegevuskava aastani
RohkemEUROOPA PARLAMENT Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon EMPL(2012)0326_1 26. märts 2012 kell Päevakorra kinnitamine 2. Juhataja teada
EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon EMPL(2012)0326_1 26. märts 2012 kell 15.00 17.00 1. Päevakorra kinnitamine 2. Juhataja teadaanded PÄEVAKORRA PROJEKT Koosolek Esmaspäev, 26. märts
RohkemPowerPointi esitlus
Reovee kohtkäitluse korraldamine kohalikus omavalitsuses Marit Ristal Keskkonnaministeerium / peaspetsialist 16.08.2017 Raili Kärmas Keskkonnaministeerium / nõunik 15.08.2017 Veemajanduskavad ja reovee
RohkemMicrosoft PowerPoint - Konjunktuur nr 3 (194) pressile marje .ppt
Konjunktuur 3 (194) 1. Majanduse üldolukord 2015. a septembris ja 6 kuu pärast (L. Kuum) 2. Konjunktuuribaromeetrid: september 2015 2.1. Tööstusbaromeeter (K. Martens) 2.2. Ehitusbaromeeter (A. Vanamölder)
RohkemEesti_Energia_avatud_turg_elektrimüük_2013_Omanike keskliit
Elektri ostmine avatud elektriturult Sten Argos müügi- ja teenindusdirektor Eesti Energia AS 25.09.12 Eesti Energia elektritooted (1) Pakett Kindel = täielik hinnakindlus Hind, mis sõltub kliendi tarbimisest*
RohkemSäästva linnaliikuvuse toetusmeetmed EL struktuurivahenditest
Välisvahendite teabepäev Kultuuriministeeriumi haldusala asutustele Tallinn, 26.05.2014 Kavandatavad regionaalarengu meetmed EL struktuurivahendite perioodil 2014-2020 Regionaalpoliitika büroo Siseministeerium
RohkemAM_Ple_NonLegReport
9.1.2019 A8-0475/36 36 Põhjendus BG BG. arvestades, et kahjuks ei leidnud see vastuolu erikomisjonis lahendust; 9.1.2019 A8-0475/37 37 Põhjendus BI BI. arvestades, et niinimetatud Monsanto dokumendid ja
Rohkem5_Aune_Past
Kuidas kohaturundus suurendab ettevõtte kasumit? Aune Past Past ja Partnerid Kommunikatsioonibüroo aune@suhtekorraldus.ee 1 Miks inimesed teevad seda, mida nad teevad? Kuidas panna inimesed tegema seda,
RohkemTA
8.3.2019 A8-0009/ 001-024 MUUDATUSTEPANEKUD 001-024 Transpordi- ja turismikomisjon Raport Karima Delli A8-0009/2019 Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust
RohkemPowerPointi esitlus
INNOVATSIOONI TOETAVAD AVALIKU SEKTORI HANKED 16.03.2016 Sigrid Rajalo majandusarengu osakond MIKS? Edukas hangib nutikalt Riigi ostujõud: ca 8 12% SKPst ehk ca 2 miljardit eurot. Euroopa Liidus keskmiselt
RohkemKuidas kehtestada N&M
Kehtestav suhtlemine Kuidas ennast kehtestada, kui Su alluv on naine/mees? Tauri Tallermaa 15. mai 2019 Suhtlemine Kui inimene suhtleb teise inimesega keele vahendusel, leiab aset miski, mida me mujal
RohkemEuroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 443/2009, 23. aprill 2009, millega kehtestatakse uute sõiduautode heitenormid väikesõidukite süsinikdioks
5.6.2009 ET Euroopa Liidu Teataja L 140/1 I (EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik) MÄÄRUSED EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ)
RohkemPealkiri
Elanike hinnangud arstiabile 2014, peamised arengud ja edasised tegevused Tanel Ross Haigekassa juhatuse esimees Üldised järeldused elanike hinnangutest Hinnangud Eesti tervishoiusüsteemile on püsinud
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2015 aruandeaasta lõpp: 31.12.2015 sihtasutuse nimi: registrikood: 90008057 tänava nimi, maja ja korteri number: Vaksali 21-30 linn: Tartu maakond: Tartumaa
RohkemERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr /18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspe
ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1.-3/18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspektsiooni peainspektor Elve Adamson 06.11.2018 Tallinnas
RohkemINIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista
INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond : 1) mõistab, kuidas ühiskonnas toimuvad muutused avaldavad mõju perekonna ja peresuhetega seotud
Rohkem(Microsoft Word - Matsalu Veev\344rk AS aktsion\344ride leping \(Lisa D\) Valemid )
1(6) 1. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinna kujundamise põhimõtted Aktsiaselts tegevuskulude arvestuse aluseks on auditeeritud ja kinnitatud aastaaruanne. Hinnakujunduse analüüsis kasutatakse Aktsiaseltsi
RohkemSUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S
EBA/GL/2014/09 22. september 2014 Suunised, mis käsitlevad selliseid teste, läbivaatamisi või tegevusi, mis võivad viia pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi artikli 32 lõike
Rohkemuntitled
IDA-VIRUMAA PÕLEVKIVI TÖÖSTUSSE SUHTUMISE UURINGU ARUANNE IDA-VIRUMAA ELANIKKONNA TELEFONIKÜSITLUS Oktoober 2006 www.saarpoll.ee SISUKORD 1. Sissejuhatus ja metoodika........... 3 2. Põhijäreldused....
RohkemEestisse kavandatud puidurafineerimistehase olelusringipõhise süsiniku jalajälje hindamine Lepingulise töö lõpparuanne Uuringu tellija: Est-For Invest
Eestisse kavandatud puidurafineerimistehase olelusringipõhise süsiniku jalajälje hindamine Lepingulise töö lõpparuanne Uuringu tellija: Est-For Invest OÜ Uuringu teostaja: Evelin Piirsalu, Stockholmi Keskkonnainstituudi
RohkemPowerPoint Presentation
Uue eakuse rahvakogu Hetkeseis 19. septembril uuseakus.rahvaalgatus.ee Aastal 2050 võiks: Uue eakuse visioon elukvaliteet eakana sõltuda pigem inimese valikutest, mitte riigist; 70aastastest täis- või
RohkemEuroopa Parlamendi arutelud
1 TEISIPÄEV, 15. VEEBRUAR 2011 ISTUNGI JUHATAJA: LIBOR ROUČEK asepresident (Istung algas kell 9.00.) 1. Istungi algus 2. Inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtete rikkumise juhtumite arutamine
RohkemG OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS
G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS GS1 Järgnevalt on kirjeldatud lühidalt mõningaid inimesi. Palun lugege iga kirjeldust ja märkige igale reale, kuivõrd Teie see inimene on. Väga Minu Mõnevõrra
RohkemSeletuskiri
SELETUSKIRI Perioodi 2014 2020 struktuuritoetuse seaduse alusel kehtestatud haridus- ja teadusministri määruste muutmise eelnõu juurde I. SISSEJUHATUS Määrust muudetakse perioodi 2014 2020 struktuuritoetuse
RohkemEUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIV
EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIVALLAST MILLES SEISNEB NIMETATUD KONVENTSIOONI EESMÄRK?
RohkemMicrosoft PowerPoint - Kindlustuskelmus [Compatibility Mode]
Olavi-Jüri Luik Vandeadvokaat Advokaadibüroo LEXTAL 21.veebruar 2014 i iseloomustab Robin Hood ilik käitumine kindlustus on rikas ja temalt raha võtmine ei ole kuritegu. Näiteks näitavad Saksamaal ja USA-s
RohkemKINNITATUD Kõrgkooli nõukogu a otsusega nr 18.1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli teadus-, arendus- ja loometöö rahastamisstrateegia 1. Strate
KINNITATUD Kõrgkooli nõukogu 12.06.2012. a otsusega nr 18.1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli teadus-, arendus- ja loometöö rahastamisstrateegia 1. Strateegia vajalikkuse põhjendus Tallinna Tervishoiu Kõrgkool
RohkemVME_Toimetuleku_piirmäärad
Tapa TAPA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS EELNÕU 30. aprill 2015 nr Eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine toimetulekutoetuse määramisel Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22
RohkemPowerPointi esitlus
Lühiülevaade Eesti teadus- ja arendustegevuse statistikast Haridus- ja Teadusministeerium Detsember 2014 Kulutused teadus- ja arendustegevusele mln eurot Eesti teadus- ja arendustegevuse investeeringute
RohkemMicrosoft PowerPoint - GM_ettekanne
MARMONI projekti tegevused ja oodatud tulemused Georg Martin TÜ Eesti Mereinstituut MARMONI põhisõnum General Objective of the project: The project aims at developing concepts for assessment of conservation
RohkemTootmise digitaliseerimine
Pildi autor: Meelis Lokk Tootmise digitaliseerimise toetus Raimond Tamm, Tartu abilinnapea 20.03.2019 Tootmise digitaliseerimise toetus Eesti on avalike teenuste digitaliseerimise osas Euroopa liider Töötlevas
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: RÄLBY KÜLASELTS registrikood: tänava/talu nimi, Lill
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2014 aruandeaasta lõpp: 31.12.2014 nimi: registrikood: 80188897 tänava/talu nimi, Lillgordi maja ja korteri number: küla: Rälby küla vald: Vormsi vald maakond:
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 sihtasutuse nimi: registrikood: 90008057 tänava nimi, maja ja korteri number: Vaksali 21-30 linn: Tartu maakond: Tartumaa
RohkemMicrosoft Word - L_5_2017_teravili (1).docx
Maaeluministri.0.07 määrus nr 4 Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus Lisa (maaeluministri. oktoobri 07 määruse nr 70 sõnastuses) Teravilja, õliseemnete valgurikaste taimede
Rohkem