HIV-I TEMAATIKAGA SEOTUD TEADMISED, HOIAKUD JA KÄITUMINE EESTI NOORTE HULGAS a uuringu tulemused AASTASED

Väljavõte

1 HIV-I TEMAATIKAGA SEOTUD TEADMISED, HOIAKUD JA KÄITUMINE EESTI NOORTE HULGAS a uuringu tulemused AASTASED Liilia Lõhmus

2 Ü L E V A A D E U U R I N G U K O R R A L D A M I S E S T Kordusuuring: 2003, 2005, 2007, 2010 Eesmärk: Saada regulaarne ülevaade Eesti noorte HIVnakkusega seotud teadmistest, arusaamadest ja suhtumistest, seksuaalkäitumisest, kondoomi kasutamise harjumustest ja testimisest HIV-i suhtes. Pakkuda informatsiooni ennetustegevuse planeerimiseks ja riikliku strateegia tulemuslikkuse hindamiseks.

3 10-18-aastased: Ü L E V A A D E U U R I N G U K O R R A L D A M I S E S T Valim üldhariduskoolide kasside seas. Eraldi ankeet ja aastastele. Anketeerimine koolide külastamise käigus. Analüüsi kaasatud 3618 õpilase andmed.

4 Ü L E V A A D E V A L I M I S T Sugu Noormees Tütarlaps Rahvus Eestlane Venelane Muu rahvus Piirkond Harjumaa Ida-Virumaa Muu Eesti Asustuse tüüp Linn Maa

5 S Õ L T U V U S A I N E T E T A R V I T A M I N E Sõltuvusainete tarvitamine elu jooksul (%) ,6 90, ,8 76,7 76, ,3 59, ,1 28, ,8 18,0 0 tarvitanud sigaretti joonud alkoholi olnud purjus tarvitanud narkootikume 2,

6 Suitsetamine, viimane 4 nädalat (%) 100 8,0 1,3 13,2 16, ,9 21, ,6 67,0 62, mitte kordagi mitu korda nädalas või harvem iga päev

7 alkoholi Alkoholi tarvitamine, viimane 4 nädalat (%) tarvitamine purju joomine ,7 47,4 53,6 68,5 86,6 94,5 32,5 32,5 26,2 19,5 33,8 20,2 12,1 3,4 2,1 20,1 9,5 3, mitte kordagi harvem kui üks kord nädalas üks kord nädalas või sagedamini Joonud alkoholi: % % % Olnud purjus: % % %

8 Sõltuvusainete tarvitamine aastaste hulgas, viimane 4 nädalat küsitlusaastate võrdlus (%) ,3 13,5 14,4 13,5 10 8,1 6,7 6,6 9,4 0 4,6 5,1 5,2 5, suitsetas jõi alkoholi oli purjus

9 Sõltuvusainete tarvitamine aastaste hulgas, viimane 4 nädalat küsitlusaastate võrdlus (%) ,5 50,5 54,3 52, ,3 31,8 31,5 33, ,5 33,4 35,5 31, suitsetas jõi alkoholi oli purjus

10 Sõltuvusainete tarvitamine aastaste hulgas, viimane 4 nädalat küsitlusaastate võrdlus (%) ,5 76,5 68,8 51,9 56,0 41,1 39,6 39,0 41,5 66,3 46,4 37, suitsetas jõi alkoholi oli purjus

11 T E A D M I S E D STLI-de vältimise meetodid (%) Meetod Mitte seksimine (jah) 58,4 - - Kondoom (jah) 68,7 95,8 98,9 Rasestumisvastased tabletid (ei) 36,5 72,5 86,9 Emakasisene spiraal (ei) - 26,4 59,3 Katkestatud suguühe (ei) - 35,5 66,1 KORREKTSED TEADMISED 21,9 14,7 46,6

12 Korrektsed teadmised STLI-de vältimise meetoditest, küsitlusaastate võrdlus (%) ,6 44,3 40,8 46, ,0 13,2 24,6 21,7 21,9 16,9 16,9 14,

13 HIV-nakkuse levikuteed (%) Kas HIV-i nakatumise riski on võimalik vähendada kasutades iga seksuaalvahekorra ajal kondoomi? (jaatav vastus) Kas HIV-i nakatumise riski on võimalik vähendada olles seksuaalvahekorras vaid ühe nakatumata ja sulle truu partneriga? (jaatav vastus) Kas inimene võib nakatuda HIV-i süstides süstlaga, mida keegi enne teda on kasutanud? (jaatav vastus) 62,6 90,7 94,6 38,3 69,2 85,1 76,7 91,1 97,1 Kas inimene võib nakatuda HIV-i sääsehammustuse kaudu? (eitav vastus) 34,8 38,9 42,1 Kas inimene, kes näeb terve välja, võib olla nakatunud HIV-i? (jaatav vastus) 65,0 83,5 92,2 KORREKTSED TEADMISED 5 küsimust 4 küsimust 7,4 21,8 21,5 54,2 33,9 76,6

14 Arusaamad HIVi levikust olmekontaktides (%) Ei nõustu, et kasutades HIVi nakatunud inimesega ühist WCd, võib ka ise nakatuda HIVi 23,2 39,3 56,6 Ei nõustu, et süües samadest toidunõudest HIVi nakatunud inimesega, võib ka ise nakatuda HIVi 21,9 43,5 63,2 Ei nõustu, et kallistades HIVi nakatunud inimesega, võib ka ise nakatuda HIVi 36,5 82,7 92,9 Ei nõustu, et ujudes basseinis koos HIVi nakatunud inimesega, võib ka ise nakatuda HIVi 28,8 61,0 75,0 EI OMA VÄÄRARUSAAMU 5,9 24,1 42,3

15 Koolinoored, kellele ei ole väärarusaamu HIVi levikust olmekontaktides, küsitlusaastate võrdlus (%) ,2 45,6 43,5 42,3 23,4 27,4 26,1 24,1 20 8,6 8,9 6,6 5,

16 Suhtumine HIVi nakatunud inimestesse (%) Ei lõpetaks toiduainete ostmise kauplusest, kus müüja on nakatunud HIVi 28,6 57,9 70,1 Ei lõpetaks oma tuttava või sõbraga suhtlemist, kui ta on nakatunud HIVi 56,9 82,3 89,7 Õpetaja, kes on nakatunud HIVi, võib koolis edasi töötada 18,3 45,3 64,0 Oleksin nõus õppima ühes klassis HIVi nakatunud õpilasega 29,0 65,4 81,1 Oleksin nõus sööma ühes lauas HIVi nakatunud inimesega 20,5 50,7 71,4 TOLERANTNE SUHTUMINE 6,4 26,1 47,7

17 Tolerantne suhtumine HIVi nakatunud inimestesse, küsitlusaastate võrdlus (%) 60 47, ,1 40, ,9 24,5 27,3 26,1 13,6 8,0 6,7 6,4 0 5,

18 Koolitundides põhjalikult käsitletud teemad (%) Murdeiga ja muutused murdeeas Meeste ja naiste vahelised suhted HIV ja AIDS Seksuaalsel teel levivad haigused Kondoomi kasutamise vajalikkus 44,6 72,8 67,2 33,8 47,8 46,6 16,1 40,2 46,7 22,3 43,5 47,3 16,3 49,5 61,6 Narkootikumide kahjulikkus 60,6 73,4 64,4 Narkootikumidest keeldumine 52,3 51,0 42,4

19 Oma tuttavatega teemadest rääkimine (%) Kondoom ja rasestumisvastased vahendid Õpetaja 16,9 24,6 28,9 Spetsialist 13,6 19,6 33,0 Oma poiss või tüdruk 14,2 34,1 60,0 Sõbrad 53,0 71,0 82,8 Õde või vend 11,6 17,9 24,1 Vanemad 31,4 43,4 47,3 HIV ja AIDS Õpetaja 30,9 43,0 46,5 Spetsialist 16,3 28,0 37,1 Oma poiss või tüdruk 10,4 25,8 40,7 Sõbrad 45,6 72,1 79,0 Õde või vend 14,2 22,4 26,0 Vanemad 47,3 54,0 53,3

20 S E O S E D Noored, kellel on korrektsed teadmised HIVi tegelikest levikuteedest, peavad vähem võimalikuks HIV-i nakatumist igapäevastes olmekontaktides. Noortel, kel on tolerantne suhtumine HIVi nakatunutesse, on vähem väärarusaamu HIVi levikust olmekontaktides ning paremad teadmised nakkuse tegelikest levikuteedest. Noorte hulgas, kellele on koolis HIVist ja AIDSist põhjalikult räägitud, on rohkem HIV-nakkuse levikuteedega seotud korrektsete teadmistega õpilasi. Lisaks: aasaste puhul on paremad teadmised seotud ka STLIde käsitlemisega ning aastaste puhul kondoomi kasutamise vajalikkuse teema käsitlemisega aastaste hulgas, kes on oma tuttavatega (vanemad, sõbrad, oma poiss või tüdruk, spetsialist) HIVist ja AIDSist rääkinud, on rohkem HIV-nakkuse levikuteedega seotud korrektsete teadmistega õpilasi. Olulist erinevust ei ilmne õpetajaga rääkimise ja teadmiste vahel aastaste grupis sellist tendentsi esile ei tule aasaste puhul on positiivne seos korrektsete teadmiste ja sõpradega HIVist rääkimise vahel.

21 S E K S U A A L S U H T E D J A K O N D O O M I K A S U T A M I N E Seksuaalvahekorra kogemus vanuse lõikes (%) , ,3 45,1 27, , Seksuaalvahekorras on olnud: aastastest 20% aastastest 48%

22 Seksuaalpartnerite arv, viimane 12 kuud (% 12 kuu jooksul vahekorras olnutest) ,4 13,9 12,1 12, ,1 17,9 9,2 12, ja rohkem

23 Rohkem kui ühe seksuaalpartneriga noored, viimane 12 kuud, küsitlusaastate võrdlus (% 12 kuu jooksul vahekorras olnutest) 60 55, ,3 47,5 42,4 38,6 38,5 36,4 39,

24 Seksuaalpartnerite tüüp, viimane 12 kuud (% 12 kuu jooksul vahekorras olnutest) ,2 23,3 15, ,0 18,7 16, püsipartner juhupartner juhu- ja püsipartner aastased: 84% püsipartneriga; 50% juhupartneriga aastased: 86% püsipartneriga; 43% juhupartneriga

25 Kondoomi kasutamine esimese seksuaalvahekorra ajal, küsitlusaastate võrdlus (% vahekorras olnutest) ,2 75,1 78, ,0 58,8 61,8 69,1 76,

26 Iga kord kondoomi kasutamine, viimane 12 kuud (% vastavas vahekorras olnutest) ,0 59, ,4 67, juhupartner püsipartner

27 Alkoholi tarvitamine enne viimast seksuaalvahekorda (% 12 kuu jooksul vahekorras olnutest) ,9 27,0 26, ,3 25,5 21, ei veidi mõõdukalt või palju

28 Positiivne suhtumine kondoomi kasutamisse (%) HIV ei ole Eestis nii levinud, et mina peaksin juhuslikes seksuaalvahekordades alati kondoomi kasutama (mittenõustumine) Ma ei julgeks juhusliku partneriga kondoomi kasutamisest rääkida (mittenõustumine) Maksimaalne mõnutunne on vahekorras olulisem kui kondoomi kasutamine (mittenõustumine) 76,8 89,2 66,1 80,3 67,4 82,1 POSITIIVNE SUHTUMINE 45,9 67,0

29 Mitme partneriga vahekorras olnud noored on alustanud seksuaaleluga varem S E O S E D Mitme partneriga vahekorras olnud noorte seas on rohkem neid, kes tarvitasid enne viimast vahekorda alkoholi Juhuvahekorras olnud noorte seas on enam neid, kes tarvitasid enne viimast vahekorda alkoholi Juhupartneriga alati kondoomi kasutanute hulgas on suhtumine kondoomi kasutamisse positiivsem Juhusuhetes kasutavad palju enam kondoomi noored, kes tegid seda oma esimese vahekorra ajal Teadmiste taseme ja kondoomi kasutamise vahel kooliõpilaste hulgas seoseid ei ilmne.

30 R A S E S T U M I S E S T H O I D U M I S E M E E T O D I D Efektiivsed rasestumisvastased vahendid (tabletid, plaastrid, rõngas, emakasisene spiraal, kondoom, spermitsiidid) aastased 83% aastased 81% Ebaefektiivsed meetodid (kalendrimeetod, katkestatud suguühe, tupeloputus) aastased 6% aastased 8% Ei kasutanud midagi aastased 6% aastased 8%

31 H I V - T E S T I T E G E M I N E Teadmised testi tegemise kohtadest (%) AIDSi nõustamiskabinet 44,3 51,7 56,6 Noorte nõustamiskeskus 17,2 16,6 25,6 Perearsti vastuvõtt - 31,3 26,9 Eriarsti vastuvõtt - 79,6 80,7 Arsti vastuvõtt 46,6 - - HIVi suhtes on ennast testinud: aastastest 1% aastastest 6% Oleks vaja HIV-testi teha (seksuaalvahekorras olnutest): aastastest 16% aastastest 14%

32 S O O G A S E O T U D E R I N E V U S E D Noormehed on tütarlastest enam sõltuvusainetega kokku puutunud 10-13: Poiste seas rohkem neid, kes on viimasel kuul suitsetanud ning elu jooksul narkootikume tarvitanuid 14-18: Noormeeste seas on rohkem igapäevasuitsetajaid Erinevused teadmistes: 10-13: Poiste seas on rohkem neid, kellel on korrektsed teadmised HIV-nakkuse levikuteedest 14-18: Tütarlastel on paremad teadmised STLIde vältimise meetoditest Tütarlapsed on HIVi nakatunud inimeste suhtes sallivamad. Tütarlastel on positiivsem suhtumine kondoomi kasutamisse. Noormeestel on rohkem seksuaalpartnereid ja juhusuhteid. Noormehed kasutavad nii püsi- kui juhusuhetes enam kondoomi. Noormeeste seas on rohkem neid, kes on tarvitanud enne seksuaalvahekorda alkoholi. Tütarlapsed teavad paremini, kus on võimalik testida HIVi suhtes.

33 R A H V U S E G A S E O T U D E R I N E V U S E D 14-18: Eestlased tarvitavad sagedamini alkoholi ning suurem hulk neist on proovinud elu jooksul narkootikume Eestlastel on paremad teadmised HIV-nakkuse levikuteedest ja STLI vältimise meetoditest 10-13: Erinevus tuleb esile seoses STLIde vältimise meetoditega : Erinevused tulevad esile kõikide mõõdetud teadmiste osas. Eestlased on HIVi nakatunud inimeste suhtes sallivamad. Eestlastel on positiivsem suhtumine kondoomi kasutamisse. Kondoomi kasutamises erinevusi ei esine. Eestlaste hulgas on rohkem neid, kes kasutasid viimase seksuaalvahekorra ajal rasestumise vältimiseks efektiivseid meetodeid. Mitte-eestlaste seas rohkem neid, kes arvab, et neil on vaja testida ennast HIVi suhtes.

34 P I I R K O N N A G A S E O T U D E R I N E V U S E D 14-18: Harjumaa noorte hulgas on mõnevõrra rohkem sõltuvusainete tarvitamist. Narkootikumide tarvitamine elu jooksul: kõrgem võrreldes Ida-Virumaa ja muu Eestiga Alkoholi tarvitamine: tarvitanud sagedamini võrreldes muu Eestiga Muu Eesti noortel on paremad teadmised HIV-nakkuse levikuteedest ja STLI vältimise meetoditest 10-13: Erinevus tuleb esile seoses STLIde vältimise meetoditega : Erinevused tulevad esile kõikide mõõdetud teadmiste osas (erinevus tuleb esile võrreldes Ida-Virumaaga). Ida-Virumaa noored on HIVi nakatunud inimeste suhtes vähem tolerantsed. Harjumaal on rohkem seksuaalvahekorra kogemusega noori. Harjumaal on positiivsem suhtumine kondoomi kasutamisse. Kondoomi kasutamises erinevusi ei esine. Ida-Virumaal on vähem neid, kes kasutasid viimase seksuaalvahekorra ajal rasestumise vältimiseks efektiivseid meetodeid ning rohkem neid, kes ei kasutanud mingeid meetodeid. Teadmised HIV-testi tegemise võimalustest: 10-13: Ida-Virumaal teatakse enam AIDSi nõustamiskabinette, mujal Eestis arsti vastuvõttu 14-18: Ida-Virumaal teatakse rohkem AIDSi nõustamiskabinette ja Noorte nõustamiskeskuseid

35 A S U S T U S E T Ü Ü B I G A S E O T U D E R I N E V U S E D 14-18: Linnanoorte seas on rohkem neid, kes elu jooksul narkootikume tarvitanud ning kes suitsetasid küsitlusele eelnenud kuu jooksul : Maal elavate noorte hulgas rohkem neid, kellel ei ole ekslikke arusaamu HIVi võimalikust levikust olmekontaktide kaudu. Linnanoorte hulgas on rohkem seksuaalvahekorra kogemusega noori. Linnanoortel on rohkem seksuaalpartnereid 14-18: Linnanoorte hulgas on rohkem neid, kes teavad, et HIV testi saab teha AIDSi nõustamiskabinetis ja Noorte nõustamiskeskuses

36 K O K K U V Õ T T E K S Iga kümnes aastane laps tarvitas eelmisel kuul alkoholi ja suitsetas. Iga kümnes aastane on igapäevasuitsetaja ning iga teine jõi eelmisel kuul alkoholi. Iga neljas aastane on narkootikume proovinud. Intensiivne sõltuvusainete tarvitamine on püsinud kooliõpilaste seas muutumatu probleemina läbi küsitlusaastate ning see seostub seksuaalkäitumisega. Pooled seksuaaleluga alustanud kooliõpilased tarvitasid enne viimast seksuaalvahekorda alkoholi. Alkoholi tarvitanutel on rohkem juhupartnereid. See suurendab STLIdesse ja HIVi nakatumise riski. HIV-nakkuse ennetustööga seotult tuleks tähelepanu pöörata ka sõltuvusainete tarvitamise teemale. Eesti noored on hästi kursis sellega, kuidas HIV-nakkus levib ning vanusega teadmiste tase suureneb. Aastate jooksul on paranenud teadmised STLide vältimise meetoditest. Samas aga on nakatumise ning rasestumise vältimise meetodina üsna levinud katkestatud suguühe. Oluline hulk usub, et emakasisene spiraal kaitseb nakkuste eest. Noori tuleks informeerida, millised meetodid ei kaitse nakkuste eest. Õpilased märgivad, et koolitundides räägitakse neile eelkõige narkootikumidest ja murdeea muutustest. Lisaks tuleks enam keskenduda seksuaaltervisele ja sellega seotud käitumisele.

37 K O K K U V Õ T T E K S Iga kümnes 14-aastane on olnud vahekorras; edasi kasvab seksuaalelu alustanute osakaal vanusega kiiresti. Info turvalise seksuaalkäitumise kohta peaks noorteni jõudma enne 14. eluaastat. Kolmandik juhuvahekorras olnud aastastest, nelikümmend protsenti aastastest seadis ennast viimasel aastal nakatumise ohtu, kuna ei kasutanud juhusuhtes kondoomi. Vaatamata sellele, et juhusuhetes kondoomi kasutamine ei ole veel heal tasemel, on seitsme aasta jooksul toimunud positiivsed muutused esmavahekorras kondoomi kasutamise osas. Neidude suhtumine kondoomi kasutamisse on positiivsem. Samuti on nende teadmised mitme teema osas paremad. Samas kasutavad aga noormehed enam seksuaalvahekorras kondoomi. Et naiste suurem valmidus kondoomi kasutada ka turvalise seksini viiks, oleks vaja mõtelda, milliste sõnumite ja ennetustegevustega on võimalik motiveerida naisi seda tegema

38 K O K K U V Õ T T E K S Valdav enamus kooliõpilastest ja üle poole täiskasvanud noortest ei suhtu HIV-i nakatunud inimestesse tolerantselt. Sallivat suhtumist on teistest piirkondadest vähem Ida-Virumaal ehk regioonis, kus nakkuse levik on kõige ulatuslikum ning HIV-i nakatunutega puutub reaalselt kokku kõige rohkem inimesi. Väärarusaamad nakkuse leviku võimalikkusest olmekontaktides on seal samuti enam levinud. Seega tuleks arusaamade ja hoiakute kujundamise osas rohkem tähelepanu pöörata just suurema HIV-nakkuse levikuga piirkondadele.

39 AITÄH! ILUSAT PÄEVA!