Konsulteerimine Teie arvamus Euroopa aasta strateegia kohta. Peamised tulemused, hinnang ja poliitiline tähendus Mai Regioonide Komitee

Väljavõte

1 EUROOPA LIIT Regioonide Komitee Konsulteerimine Teie arvamus Euroopa aasta strateegia kohta Peamised tulemused, hinnang ja poliitiline tähendus Mai 2010

2 PEAMISED TULEMUSED, HINNANG JA POLIITILINE TÄHENDUS Regioonide Komitee küsitlus Teie arvamus Euroopa aasta strateegia kohta ELI LINNAD JA PIIRKONNAD: EUROOPA AASTA STRATEEGIA ON OLULINE Regioonide Komitee küsitluses osales 90 Euroopa piirkonda ja linna 21st ELi liikmesriigist. Nende esitatud kõrgetasemelised dokumendid kajastavad nende pühendumust Euroopa aasta uuele strateegiale aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu edendamiseks. Nad tegid hulgaliselt märkusi ja ettepanekuid ning tõid konkreetseid näiteid selle kohta, kuidas nad saaksid aidata kaasa strateegia elluviimisele. Vastajad tervitasid Euroopa aasta strateegia kavandi tasakaalustatud lähenemisviisi, mis kajastub strateegia prioriteetides ja ambitsioonikates kohustustes ELi hõlmavate eesmärkide saavutamiseks. Samuti pidasid vastajad suurprojekte konkreetseteks vahenditeks, mis toovad Euroopa aasta strateegia kodanikele lähemale. Siiski seadsid vastajad kahtluse alla strateegia kavandi mitmed kesksed punktid. Tähelepanu juhiti järgmistele aspektidele: strateegias ei tunnustata õiglaselt ega käsitleta territoriaalset mitmekesisust ja erinevusi, SKPd ei täiendata uute näitajatega, mida kasutada poliitikameetmete kujundamise vahenditena, ei lahendata poliitiliste programmide ja nendega seotud rahastamiskanalite praeguse killustatuse probleemi, halduse lihtsustamist ei seata prioriteediks, ei kutsuta üles partnerluse põhimõtte järgimisele riiklike, piirkondlike ja kohalike omavalitsuste vahel, ei vastata teabevahetusalasele väljakutsele tuua uus strateegia tavakodanike igapäevaelule lähemale. Neil mainitud põhjustel paneb uue strateegia vastuvõtmise äärmiselt tihe tegevuskava enamikku vastajatest muretsema, et korduda võivad Lissaboni strateegia otsustavad vead ja puudused. Seepärast esitasid vastajad mitmeid konkreetseid ettepanekuid selle kohta, kuidas parandada praegust Euroopa aasta strateegiat ning tagada selle edukas elluviimine. UUE STRATEEGIA KUJUNDAMINE JA RAKENDAMINE: VÄLJAKUTSED JA VÕIMALUSED 1) Euroopa aasta strateegias ei arvestata eksisteerivaid sotsiaal-majanduslikke erinevusi ning võimaluste ebaühtlast jaotumist piirkondade ja linnade vahel ning nende sees. Viimase kümne aasta jooksul suurenenud erinevused ei peegelda ainult nn tavapärast lõhet arenenud ja mahajäänud piirkondade vahel. Erinevused on märgatavad ka kõige arenenumates piirkondades, näiteks mitmete ELi linnade ebasoodsas olukorras olevates linnaosades. Seades eesmärgid üksnes ET

3 - 2 - ELi ja riikide tasandil ning ülevalt-alla suunatud menetluse raames, ei võimalda Euroopa aasta strateegia kohandada eesmärke, näitajaid ja sihte kõnealuste kohalike ja piirkondlike erinevuste arvessevõtmiseks. Kohandades strateegia eesmärgid, näitajad ja sihid eri kohalikele ja piirkondlikele oludele, muutub strateegia realistlikumaks ning seeläbi tavakodanike igapäevaelu jaoks asjakohasemaks. 2) Euroopa aasta strateegia ei edenda säästva arengu näitajate levitamist SKPd täiendavate näitajatena. Selliste näitajate kasutuselevõtmine uue strateegia paindliku elluviimise raames koos asjaomaste valitsustasandite ja teiste sidusrühmadega on vajalik kohalike ja piirkondlike sihtide seadmiseks ning aitab määratleda kõige sobivamad viisid strateegia rakendamiseks kohalikul tasandil. Nimetati mitmeid võimalikke näitajaid. 3) Euroopa aasta strateegia poliitilised vahendid ja seonduvad rahastamiskanalid on sarnaselt Lissaboni strateegiaga endiselt väga killustatud ja see võib need muuta ebatõhusaks. Euroopa aasta strateegias ei ole ka halduse lihtsustamine prioriteediks seatud. Poliitilisi vahendeid tuleb koordineerida ja nende kasutamist lihtsustada, et keskenduda sidusal ja tõhusal viisil piiratud hulgale eesmärkidele. See tagaks ka vajaliku integratsiooni ELi eri tegevuspoliitikate, sealhulgas ühtekuuluvuspoliitika ja muude asjakohaste valdkondlike poliitikameetmete vahel. 4) Lõpuks ei sõltu Euroopa aasta strateegia eesmärkide tõhus saavutamine mitte ainult sellest, mida teevad kõik asjaomased valitsused, vaid olulise tähtsusega on see, kas nad tegutsevad koordineeritult ja sünkroniseeritult. Seitsme suurprojekti eri aspektide rakendamisel on just kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused esiliinil. Hea tahte avaldusest hoolimata ei tehta konkreetselt midagi, et edendada partnerlust kõigi asjakohaste valitsustasandite vahel uue strateegia elluviimisel. Vastupidi, mõned olulised otsused (eesmärkide seadmine ELi ja riiklikul tasandil) on tehtud seni rutakalt ja ülevalt-alla viisil. Kui soovitakse täita strateegias võetavad kohustused, on vaja kõigi asjaomaste valitsustasandite vahel pidev koordineerimine kohe algusest peale. Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused, riikide valitsused ja ELi tasand peaksid aastal 2010 töötama eelkõige partnerluses kõigepealt eesmärkide seadmise nimel (ka piirkondlikul tasandil) ning seejärel kujundama ja käivitama suurprojektid ja riiklikud reformikavad. Selles protsessis tuleks nõuetekohaselt arvestada subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtteid.

4 - 3-5) Ehkki strateegia kavandis märgitakse õigustatult, et ühtekuuluvuspoliitika vahendid aitavad kaasa Euroopa aasta strateegia eesmärkide saavutamisele, tundub, et selles alahinnatakse piirkondlike ja territoriaalsete erinevuste ulatust ELis ning ei selgitata strateegia potentsiaalset panust ühtekuuluvuse tugevdamisele kogu ELis. Strateegia jäikus ja ülevalt-alla lähenemisviis võib põhjustada selle, et strateegias ei kasutata ära võimalust toetuda kohalikele inim- ja muudele ressurssidele aruka, säästva ja kaasava majanduskasvu edendamiseks. Seetõttu on oht, et uut strateegiat peetakse Lissaboni strateegia eeskujul ELi paljude kodanike elude jaoks ebaoluliseks. Vastajad rõhutasid üksmeelselt, et Euroopa aasta strateegiat ja ühtekuuluvuspoliitikat tuleb käsitada kui vastastikku tugevdavaid poliitilisi vahendeid, mille abil edendada säästvat arengut, ning mis tugevdavad samal ajal sotsiaalset, majanduslikku ja territoriaalset ühtekuuluvust. Kuna mure territoriaalse ühtekuuluvuse pärast kasvab, ja seda ka ELi rikkamates piirkondades, peaks ühtekuuluvuspoliitika oma ressursside ümberjaotamist puudutavaid eesmärke täites endiselt hõlmama kõiki piirkondi. Euroopa aasta strateegia ja ühtekuuluvuspoliitika rahastamist ei tohiks mitte vähendada, vaid võimalusel hoopis suurendada. Aga veelgi olulisem on kulusid ratsionaliseerida, lihtsustada ja tõhusamaks muuta paranenud järelevalve ja hindamismenetluste kaudu. Samuti oleks mõttekas uurida eri võimalusi nende piirkondade ja linnade tunnustamiseks, kes teevad tõhusaid kulutusi, toetada neid, kes soovivad oma toimimist parandada ning karistada neid, kes ei tee piisavaid jõupingutusi. Linnavalitsustel peaks olema keskne roll Euroopa aasta strateegia õnnestumisel, kuna nad saavad toimida majanduskasvu edasiviiva jõuna, aga nad vaevlevad suurte majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust puudutavate probleemide käes. Maapiirkondasid tuleb uue ja tugeva majanduskasvu poole püüdlemisel toetada. Euroopa aasta strateegia peaks sisaldama suuremaid jõupingutusi peamiste infrastruktuuride parandamiseks, kuna see edendab ELi majanduskasvu ja tagab ühtekuuluvuse. Samuti rõhutasid mitmed vastajad, et ka poliitikaloome pädevustega piirkondlikke rühmitusi, sealhulgas piiriüleseid rühmitusi (nt Euroopa territoriaalse koostöö rühmitus ja makropiirkonnad) tuleks käsitada partneritena. 6) Euroopa Liidust teavitamine kodanikele on alati olnud heidutav ülesanne ka Euroopa aasta strateegia tutvustamine ei saa kergem olema. Euroopa aasta strateegia teabevahetusalaste jõupingutuste õnnestumise nimel tuleb sõnumis keskenduda strateegia tegelikule panusele kohalikul/piirkondlikul tasandil kogu elanikkonna ja eri alarühmade hüvanguks ning seda sõnumit tuleb levitada kaasaegsete vahendite kaudu ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste aktiivsel osalusel.

5 - 4 - HINNANG JA POLIITILINE MÕJU Vastajate suur huvi Euroopa aasta strateegia vastu ei ole üllatav, kui arvestada järgmist: uus strateegia käivitatakse samal ajal, kui liikmesriigid, nende piirkonnad ja linnad seisavad silmitsi erineval määral aastakümnete kõige tõsisema majanduslangusega, mis suurendab eksisteerivaid sotsiaal-majanduslikke erinevusi ja mõjutab negatiivselt väljavaateid majanduskasvule kogu ELis. praegune mure rahandusliku stabiilsuse pärast euroalal vaid suurendab vajadust ühitada rangem fiskaaldistsipliin paremate pikaajaliste kasvuväljavaadetega ELis. Eesmärk on muuta liikmesriikide eelarvepoliitika säästvaks ja vältida pikalevenivat majanduslangust. Muret tekitava majandusliku olukorra tõttu on veelgi olulisem asendada Lissaboni strateegia uue tõhusama strateegiaga, et suurendada Euroopa konkurentsivõimet ja luua seeläbi eeldused majanduskasvuks. Saadud vastused näitavad, et ELi kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on teadlikud sellest, mis on kaalul. Nad on pühendunud asjakohastele eesmärkidele ja on valmis täitma oma kohustusi, et tagada eesmärkide edukas realiseerimine (näiteks linnapeade pakti algatus). Siiski kahtlevad küsitlusele vastanud omavalitsused, kas praegusel kujul sõnastatud Euroopa aasta uus strateegia võetud lubadused täidab. Soovides parimal viisil kasutada ära seda väga vajalikku võimalust, et ületada majanduskriis ja edendada pikaajalist säästvat arengut, vähendades samal ajal erinevusi ja parandades ELi kodanike elukvaliteeti, tuleb Euroopa aasta strateegiaga anda kõigile valitsustasanditele, sealhulgas kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele, võimalus alaliste partneritena rääkida kaasa selle kujundamisel ja elluviimisel aastal peaks see kehtima sihtide seadmise ning suurprojektide ja riiklike reformikavade koostamise kohta. Seega oleks soovitav, et Euroopa Komisjon ja Euroopa Ülemkogu muudaksid Euroopa aasta strateegia ajakava aastaks 2010, et anda piisavalt aega eelseisva otsuse arutamiseks kõigi asjaomaste partneritega. Seni peaksid liikmesriigid tegema piirkondade ja linnadega koostööd, kasutades selleks aktiivselt olemasolevaid institutsioonilisi vahendeid.

6 - 5 - Regioonide Komitee jätkab Euroopa aasta strateegia järelevalveplatvormi kaudu kõnealuse uue strateegia edenemise jälgimist kohapeal ning annab sellest korrapäraselt aru nõukogule, Euroopa Komisjonile ja Euroopa Parlamendile.