Seltsilistaimedega. kapsakahjurite vastu. Elen Peetsmann, Eve Veromann, Riina Kaasik, Gabriella Kovacs Eesti Maaülikool

Väljavõte

1 Seltsilistaimedega kapsakahjurite vastu Elen Peetsmann, Eve Veromann, Riina Kaasik, Gariella Kovacs Eesti Maaülikool

2 Eesmärk Kas ja kuidas mõjutavad erinevad seltsitaimed hariliku peakapsa (Brassica oleraceae var. capitata) kahjurite arvukust ja nende parasiteeritust ning füüsikalisi parameetreid.

3 Metoodika EMÜ Eerika katsepõld 4x4 Ladina ruudu disain (à 10 m 2, 12 kapsataime lapil) Agastache J. Clayton ex Gronov. (Lamiaceae)- hiid-iisop Loularia maritima L. (Cruciferaceae) - kivikilik Anethum graveolens L. (Apiaceae) - aedtill Fagopyrum esculentum - tatar Centaurea cyanus Blue oy - rukkilill Ieris amara - ieeris kontroll Kord nädalas loendati kõik taimedel olevad kahjurid Viimases vastsejärgus vastsed ja/või nukud koguti ja kasvatati laoris välja parasiteerituse hindamiseks

4 Kapsa seltsilistaimed

5 Kahjurid 2012

6 Kahjurid 2012

7 Kahjuri vastsete arv H(6;648)=96,36, p< c c c a H(6;648)=63,33, p< a a a a H(6;648)=93,23, p< c c c c a H(6;648)=44,44, p< a a

8 % KOI VKL SKL

9 Parasiteeritus Kapsakoid parasiteerisid sugukonna käguvamplased (Ichneumonidae) liigid Diadegma fenestrale ja D. semiclausum ning käguvamplaste perekondade Gelinae ja Mesochorus liigid ja juuluklaste (Braconidae) perekonna Cotesia (= Apanteles) liigid. Parasiteerituse tase oli 40 50%, ulatudes kuni 70% (hiid-iisop) ja 80 % (aedtill). Väike-kapsalilikat parasiteerisid kapsalilikajuulukas Cotesia glomerata, D. fenestrale, sugukonna kiresvamplased (Chaldidoidea) esindajad ja kärselised (Brachycera). Suur-kapsalilikat parasiteeris kapsalilika-juulukas C. glomerata.

10 Soiva ST lisamisega valge peakapsa põllule saa seal suurendada parasitoide arvu. Servaala toeta looduslikku iokontrolli & ioloogilise mitmekesisuse panka (SKL, koi parasitoidid). Parasitoidid vähendasid kahjuri populatsiooni suurust varustades agro-ökosüsteemi kasulike lülijalgsetega ja ka parasitoide vajalike peremees-organismidega. ST peitev-peletav mõju kapsaöölasele, SKL-le. Kivikilik Till Tulemused meelita püüniskultuurina SKL, kapsakoid. peleta lilikaliste seltsi kuuluvaid kapsakahjureid.

11 Tulemused SKL arvukus aastati väga erinev tähtis monitooring Tuleks läi viia juuli keskpaigast augusti keskpaigani erinevates põllu osades vähemalt kord nädalas. Suurema iomassiga seltsilistaimed (hiid-iisop ja aedtill) mõjutavad põhikultuuri keemilisi ja füüsikalisi omadusi konkureerides sellega nii valguse, niiskuse kui lämmastiku pärast, kuid ainult sellisel juhul kui nad kasvad väga lähestikku. Hiid-iisop vähendas ka kapsas nitraatide sisaldust.

12 Järeldused Soiva seltsilistaime lisamisega valge peakapsa põllule saa seal suurendada kasulike lülijalgsete, sh parasitoidide arvukust. Parasitoidid vähendasid oluliselt kapsa võtmekahjurite populatsiooni suurust. Aed-tillil oli peletav mõju nii kapsaöölasele kui ka suur-kapsalilikale. Kivikilik oli atraktiivne suur-kapsalilikale ja kapsakoile, samas ka nende parasitoididele. Seega saaks seda kultuuri kasutada põlluservaaladel, kuhu koonduksid nii kahjurid ja parasitoidid ning põllupõhiosa saaks vähem kahjustada või jääks kahjustamata.

13 Kaasik R, Kovacs, G, Veromann E (2012). Kahjurite arvukuse hindamise tähtsus suurkapsalilika näitel. Agronoomia 2012 Veromann E, Kaasik R, Kovacs G, Luik A (2012). Till aita kapsast öölase eest peita. Teaduselt mahepõllumajandusele. Artiklid Kaasik R, Kovacs G, Luik A, Veromann E (2012). Seltsilistaimed kapsalilikate mõjutajatena. Teaduselt mahepõllumajandusele. Kovacs G, Kaasik, R, Luik, A, Veromann, E. (2012). Kivikilik meelita kapsakoid. Teaduselt mahepõllumajandusele. Kaasik R, Kovács G, Luik A, Veromann E (2011). Seltsilistaimede mõju entomofauna mitmekesisusele valgel peakapsal. Agronoomia 2010/2011

14 Kogumik Teaduselt mahepõllumajandusele Internetist allalaetav: es/mahekeskus/mahekonverent s%202012/mahekonverents_kog umik_2012.pdf

15 Tänan tähelepanu eest! Küsimuste korral või kirjutada: