KAUBANDUS -TOOSTUSKOJA TEATAJA. Ilmub kaks korda kuus.

Väljavõte

1 KAUBANDUS -TOOSTUSKOJA Nr. 0. X aastakäik TEATAJA. Ilmub kaks korda kuus. oktoobril Tellimishind: Toimetus ja talitus: Kuulutuste hinnad: Aastas.. kr..0 Kaub andus-tööstuskoda, Tallinn, Pikkt. 0 Vi Ihk... kr VäUsmaSe'. J.00 Kõnetraat -. Toimetaja kõnetunnid: ^ * ; ; {«.SO Poolaastas..00 ^al äripäeval p.. K*anekulgedel-kokkuleppe] DTOTT. Teostamisel Jõuvankritega kestva ühenduse pidamise ja vabaveo korraldamise * seadus. Tööstuse statistika. Nar?a Kaupmeeste Selts -aastane. Kuipalju vajatakse jootmiseks tina. Koja Teataja kirjavahetus. Kaubandus-tööstuskoja teateid. Äride register. Majanduslikke teateid kodu- ja välismaalt. Toiduainete turg. Vülisbörsid. Kaubahindu. Tallinna börsi kursi sedel. Teostamisel Jõuvankritega kestva ühenduse pidamise ja vabaveo korraldamise seadus. Kaubandus-tööstuskoda sooviks eelnõus näha põhimõttelisi ja sisulisi muudatusi. Juba pikemat aega on päevakorral olnud kavatsus seadusandlikul teel (korraldada jõuvankritega kestva ühenduse pidamist ja vabaiveo korraldamist laiemas ulatuses. Teedeministeeriumi maanteede valitsus ongi vastava eelnõu koostanud ja saatnud kojale läbivaatamiseks ja arvamise avaldamiseks. Kaubandus-tööstuskoda korraldas selle küsimuse kaalumiseks liinipidajate koosoleku, millest võtsid osa ka Kaubandus-tööstuskoja esindajad, et põhjalikult ja üksikasjaliselt arutada läbi kõnesolev eelnõu. Arvestades liinipidlajaite koosolekul vastuvõetud otsuseid ja kaaludes eelnõu rahvamajanduslikust ning liiklemise tähtsuse seisukohtadelt Kaubandus-tööstuskoda leidis vajaliseks teha eelnõu kottita mõningaid parandusi. Eelnõu järgi on liinipidaja kohustatud talle kuuluva jõuvankri ekspluateerimise läbi tekkida võivate kahjude kindlustuseks andma tagatise Kr. 0. kuni Kr piirides. See seaduse nõue, koja airvates, annab tõuke ebasoovitavate nähtuste tekkimiseks jõuvankrite juhtimise alal, kuna liinipidaja on tehtud vastutavaks juhi eksituste eest. On loomulik, et säärases olukorras liinipidaja ei soovi pidada (palgalist juhti, vaid jubib oma jõuvankrit ise. Selle tagajärjel ähvardaks autojuhte massiline töötajäämine, milline nähtus ei oleks aga sugugi soovitav. Teiselt poolt mõjub aga säärase suure tagatise andmine liinipidaja majandusele hävitavalt, kuna tagatise ülemmäär ületab kaugelt jõuvankri väärtuse, mis tihti on liinipidaja ainus varandus. /Samuti ei ole vastuvõetav see osa eelnõust, mis käsitab karisitusmäärade suurust ja korda liiklemisimääruste rikkumise puhul. Nii on eelnõus nähtud ette, et loa andja võib määrata süüdlasele liinipidajale liiklemise ja vabaveo määruste rikkumise eesit rahatrahvi Kr. 000 ja keelda tegutsemise oma alal kuuest kuust kuni kahe aastani. Korduvail juhtumeil kolme

2 KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA aasta jooksul võib loaandija rahatrahvi tõsta kuni 0 kroonini. Säärane kord, kus ühele asutusele antakse nii suur õigus kutsealal tegutsevalt isikult administratiivkorras võtta ära töötamise õigus tihti võib-olla tühise eksimuse pärast, ei saa olla otstarbekohane ega vastuvõetav. On iseasi, kui seda teeks kohus ja juhtumeil, kus isik on saatnud korda teo, mis ümbruskonnale ja inimestele on hädaohtlik. Edasi on eelnõus nähtud ette, et liinipidamise luba antakse vaid siis, kui sellega ei looda ebatervet, üldsuse huvidele vastukäivat võistlust olemasolevate veo-ettevõtete vaihel. Ebaterve, üldsuse huvidele vastukäiva võistluse mõiste on väga ebamäärane ning laiaulatuseline, mispärast see lause tuleks eelnõust üldse kustutada. Ei saa kuidagi kindlasti määratella, millal nimelt võistlus kujuneb ebaterveks, ega ole ka olemas sellekohast asutust, kes oleks kompetentne seda tegema kindlaks. Samuti on ebamäärane eelnõus ettenähtud tingimus liinirpidaimise loa pikendamisel, kusjuures senisel pidajal on õigus liini pidada edasi, kui viimane on liini korralikult ekspluateerinud". Korraliku liini ekspluateerimise mõiste tõlgitsemine võib tekitada palju arusaamatusi, sest mis ühele näib korralik, võib teisele paista korratuna. Säärased ebamäärased mõisted tuleksid eelnõust kõik kõrvaldada, kuna need tegelikus elus põhjustavad vaid arusaamatusi ja asijata sekeldusi. Üldse seab eelnõu liinipidajaile üles väga suuri nõudmisi. Nii näiteks võib loa väljaandmisel liinipidaja peäle panna kohustuse soetada eri- ja tagavara jõuvankreid ekskursioonide korraldamiseks, näitustele sõitudeks kui ka hooajalisteks vedudeks, linnade varustamiseks ja tööliste ja kooliõpilaste vedudeks. Ka võib liinipidajaid kohustada ehitama ja seädima sisse reisijate- ning kaubajaamu, ooteruume ja peatuspunkte kinnitatud kavandite järgi ning neid pidama ülal, kui ka asutama mitmete liinide ühiseid lähte- ja sihtjaamu, ühiseid piletite müügikohti, posti vastuvõtmise ja väljaandmise kohti, sanitaar- ja hädaohutuse ehitusi ja seadeid. Liinirpidajail on väga raske võtta enda peale kohustusi soetada eri jõuvankreid, pealegi, kui nende järele ei ole seni olnud nõudmisi. Samuti ei saa liinipidajaile teha kohuseks soetada jõuvankreid linnade varustamiseks, kuna seaduse eelnõus on jäetud lähemalt defineerimata, mida mõistetakse siin linnade varustamise all. Ei tohiks liinipidajailt nõuda kaubajaamade ja sanitaar- ning hädaohutuse ehituste ja seadete püstitamist, sest säärased ehitused meie oludes ja meie vähese liiklemise juures ei tasuks ennast majanduslikult ega ole ka meil nende järgi (näiteks kaubajaamad) vähimatki vajadust. Siin oleks vajaline võtta seadusse nõue, et sääraste ehituste püstitamisel küsitaks ka liinipidajate ühingu arvamist. Uuena tundub seaduses asjaolu, et raudteevalitsusele tahetakse anda liini pidamises eesõigus eraettevõtjate ees. Nii näeb seadus ette, et liiniipidamise õigus lõpeb loa maksvuse lõppemisega või ka varemalt, kui raudteevalitsus võtab enda kätte liinide ekspluatatsiooni. Selle seaduse nõudega ei saa aga nii liinipidajad kui ka Kaubandus-tööstuskoda kuidagi leppida, sest raudteevalitsusel ei tohiks olla mingit õigust nõuda eraettevõtjalt liinipidamise lõpetamist enne loa maksvuse lõppu, kuna see paiskab segi kogu liinipidaja majanduslikud kalkulatsioonid ja võib viimasele tekitada suuri ainelisi kahjusid. Ka ei saa olla nõus sellega, et liinipidarjalt võib võtta liinipidamise õiguse, kui teda seaduse, määruste ja loatingimuste mittetäitmisel on korduvalt karistatud rahatrahvi määramisega ühe aasta jooksul või pärast kahekordset kirjalikku hoiatust kahe aasta jooksul. See seaduse nõue võimaldab liiga kerget loa äravõtmist, kuna seaduses pole täpsemalt fikseeritud süütegu, mille eest võib teha hoiatusi. Rahatrahvi määramise õiguse andmine maanteede valitsusele pole üldse otstarbekohane, sest see võimaldab järelevalveasutusel liiga kergelt määrata (rahatrahvi. Siin peaks liinipidajaile antama õigus oma õiguste kaitseks pöörduda erapooletu kohtu poole. Seadus peaks nägema ette, et maanteede valitsusel on vaid hoiatuste tegemise õigus, kusjuures seaduses tuleks üksikasjaliselt naha ette, mis eest hoiatusi tehakse. Rahatrahvi määramine peaks aga jääma kohtuasutuste hooleks ja samuti ka loa äravõtmine liinipidajalt, mis on ju raskeim karistusmäär. Ülaltoodud seisukohad on peamiselt põhimõttelist laadi ja seaduse koostajail tuleks neid eelnõu lõplikul redigeerimisel arvestada. Samuti esitas koda maanteede valitsusele rea üksikasjalisi sisulisi parandusi eelnõu kohta palvega, et enne seaduse maksmapanemist eelnõu lõpukujul veel kord saadetaks Kaubandus-tööstuskojale läbivaatamiseks.

3 Nr. 0 KAUBANDUS-TööSTUSKOJA TEATAJA Tööstuse statistika. a. Alljärgnev ülevaade tahab anda pildi Löüstusli'ke ettevõtete arvu, nende ärialade ja liikumise kohta. Ülevaade käsiteleb neid tööstuslikke ettewõtteid, missugused on koondatud Kaubandus-tööstuskoja alla. Peale nende tegutsevad veel ühistegelised ja riigi- ja omavalitsuse tööstuslikud ettevõtted. Kõiiki tööstuslikke ettevõtteid, missugused lunastasid. aastal tööstusliku äritunmistuse, oli.. Alljärgnev tabel näitab üksikasjaliselt aastate järgi erabööstuse ettevõtete arvu. aastani. Kaubandus-tööstuskqja alla kuulus eratööstuse ettevõtteid... a. Aasta 0 I i- IV sekts. Aritunn. II j- n I, III j iv j. 0 v j. Suurtööstus. V sekts. Aritunn. VI j. VII j 0 VIII j. 0 Kokku Suurtööstuse all mõistame kõiki tööstuslikke ettevõtteid, mis on lunastanud IIV järgu tööstusliku ärifcmmistuse. Jälgides suurtööstuslikke ettevõtteid arvudes, näeme, et suurem osa neist on lunastanud IV järgu äritunnistuse, kuna I, II ja III järgu tööstusliku äritunnistuisega ettevõtete arv on juba märksa väiksem ning moodustab suurtööstuslike ettevõtete üldarvust veidi üle 0%. Kui vaadelda I järgu tööstuslike ettevõtete arvu aastate vahemikul.. (diagr-tmm nr. ), näeme, et siin on tulnud ette võrdlemisi vähe võnkumisi. Kõige väikseim arv ettevõtteid on olnud. aastal ja nimelt, kõige suurem arv rea aastate jooksud. Viimased kuus aastat see arv on püsinud peaaegu Ühel tasemel, välja arvatud. a. Kui vaadelda II järgu tööstuslike ettevõtete arvu aastate vahemikul.. (diagramm nr. ), siis näeme, et sün on tulnud ette rohkem võnkumisi. Kõige väiksem arv on olnud. aastal,, kõige suurem arv. a.,. Viimased kolm aastat on siin märgata tõusu. Praegu püsib ettevõtete arv juba teist aastat peäl. (Diagramm n r. ) I järgu tööstuslike ettevõtete arv. a. G 0 \ / Vaadeldes III järgu tööstuslike ettevõtete arvu aastate vahemikul.. (diagratmm nr. ), näeme, et ka siin om olnud võnkumisi, kuid vähe. Kõige väiksem, arv on olnud. a.,, kõige suurem., a.. Viimase nelja aasta jooksul oai märgata tõusu. Juba kaks aastat püsib ettevõtete arv peäl. Kui aga vaadelda IV järgu tööstuslike ettevõtete arvu aastate vahemikul.. (dia- (Diagramm nr. ) II järgu tööstuslike ettevõtete arv.. a. ß 0

4 KAUBANDUS-TööSTUSKOJA TEATAJA Nr 0 gramm nr. ), näeme, et IV järgu tööstuslikke.. a. oli tugev langus ja. a. oli ettevõtteid on peaaegu neli koaxla rohkem kui I, arv langenud peale. Siit peale on märgata II ja III järgu ettevõtteid kokku. Aastail tugevat tõusu ja. a. oli suurtööstuslike ette- (Diagramm n r. ) III järgu tööstuslike ettevõtete arv.. a. 0 (Diagramm п г. ) Suurtööstuslike ettevõtete arv.. a. ~ 00 - / 0 П oli nende arv vahelduv, kuid näitas siiski tõusu ja nimelt 0. a., millal see arv oli kõrgeim, nimelt ettevõtet. Järgneval kahel aastal langes ettevõtete arv suuresti ja. a. oli kõigest järel veel ettevõttet. Siit peale (Diagramm nr. ) V järgu tööstuslike ettevõtete arv.. a / г У võtete arv tõusnud 0, milline arv on peaaegu võrdne kulminatsiooni-aasta arvule. Kesktööistus. Kesktöõstuse all mõistame kõiki tööstuslikke ettevõtteid, mis on lunastanud VVII järgu tööstusliku äritunnistuse. Jälgides kesktööstuslikke ettevõtteid arvudes, näeme, et suurem osa aieist on lunastanud VII (Diagramm n r. ) V järgu tööstuslike ettevõtete arv.. a i 0 0 ta r-» g О С т -і с er ) О er * er ее О S С с» з з on aga jälle märgata kindlat tõusu ja. a. oli IV järgu tööstuslike ettevõtete arv, mis võrdub peaaegu kulminatsiooni-aaistale. Kui aga vaadelda suurtööstuslike ettevõtete arvu (I, II, III ja IV järgu ettevõtteid) aastate vahemikul.. (diagramm nr, ), näeme, et.0. a. oli vaheldumisi laengus ja tõus, \ \ \ \

5 Nr. 0 KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA järgu äritunnistuse, kuna V ja VI järgu, tööstusliku äri tunnistusega ettevõtete arv on juba märksa väiksem ja moodustab kesktööstuslike ettevõtete üldarvust veidi üle 0%. Kui vaadelda V järgu tööstuslike ettevõtete arvu aastate vahemikul.. (diagramim nr. ), näeme, et.. oli vaheldumisi langus ja tõus, 0.. a. oli tugev langus ja. a. oli ettevõtete arv langenud peale. Siit peale on jällegi märgata tõusu j,a. a. oli arv tõusnud juba peale, s. o. oli ainult ettevõtet vähem kui kulminatsiooni-aastal. (Diagramm nr.) VI järgu tööstuslike ettevõtete arv.. a. ЯП Kui aga vaadelda kesktööstuslike ettevõtete arvu üldse (V, VI, VII järgu ettevõtted) aastate vahemikul (diagramm nr. ), näeme, et.. a. see arv langes tugevasti, välja (Diagramm nr. ) VII järgu tööstuslike ettevõtete arv.. a. HOO l \ \ \ \ arvatud. a., mis näitas väikest tõusu, võrreldes eelmise aastaga, kuid. a. näitab ettevõtete arv jäle tõusu ja tõuseb. a. peale, kuid siiski jääb puudu, võrreldes kulminatsiooni-aastaga, ettevõtet. Võrreldes tõusu kuliminatsiaonipunkti. aastal ja languse madalaimat arvu. a., võime konstateerida, et üldine langus on siin olenud üsna tunduv, 0%, kuid viimasel kahel aastal on olnud jälle tõus ja kesktööstuse ettevõtete arv tõusis, võrreldes. aasta arvuga, umbes 0% võrra. 0 (Diagramm nr. ) Kesktööstuslike ettevõtete arv. ö. 0 Kui vaadelda VI järgu tööstuslike ettevõtete arvu aasta vahemikul.. (diagramm nr. ), näeme, et.. a. oli vaheldumisi langus ja tõus,.. oli tugev langus ja. a. oli ettevõtete arv langenud peale. Siit peale on jälle olnud tõus ja. a. tõusis ettevõtete arv juba peale, s. o. oli 0 ettevõtet vähem kui kulminatsiooni-aastal. ikni vaadelda VII järgu tööstuslike ettevõtete arvu aasltate cvahemikul.-. a. (diagramm nr. ), siis näeme, et.. a. oli vaheldumisi langus ja tõus,.. a. oli tugev langus ja. a. oli ettevõtete arv langenud /peäle. Siit peale on jälle olnud tõus ja W. a. tõusis ettevõtete arv juba peale, s. o. oli ettevõtet vähem kui kuiminatsiooniaastal. Sü O Väiketööstur. Väiketööstuse alla kuuluvad kõik VIII järgu tööstusliku äritunnistusega ettevõtted. Väüketööstusiiike ettevõtete arvu jälgides («diagramm nr. ), näeme, et siin- ajavahemikul

6 KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA Nr. 0 Tabel nr.. Tööstuslikud ette Harjumaa Tartumaa Virumaa Pärnu I. Kivide ja muldade tööstus.. Põlevkivikaevandused.... Turbatööstused. Fosforiidikaevandused.... Paemurrud. Marmorikaevandused.... Lubjatööstused. Kipsitööstused. Tsemendivabrikud..... Tsementkaupade tööstused.. Telliskivitööstused..... Savikaupade tööstused. Klaasivabrikud. Kiviraiumise tööstused... Veskikivide tööstused.... Peegli- ja klaasisepatööstused II. Metallitööstus.. Laevatehased. Raudtee töökojad..... Vagunitehased. Masinaehit, metalliteh. töök ja raua- 0. Elektrimasinate tehased.... Telefonivabrikud. Põllutöö riist, valmist, ja pärand, tööstused. Vasevalamis- ja vasesepatöök.. Pritside ja pumpade tööstused.. Kaalutööstused. Rahakapi töös tused. Vooditööstused. Traatvõrgutööstused..... Viiliraiumise töökojad Naelatööstused. Laskeriistade parandamise tööd.. Padrunikestade ja tongide tööst.. Staniooli ja kapslite törtstused. Optika-, füüsika- ja arstiriist. tööst.. Kirjutus-ja arvemasin, par. tööst.. Autoparandamise töökojad. Mehaanika- ja lukusepatöökojad.. Keskkütte ja veevärgi valm. tööst. Autogeemil. metallide keetm. tööst 0. Nikeldamise töökojad..... Elektro-mehaanika-töökojad.. Suuremad sepikojad..... Ukse- ja aknahingede tööstused.. Vikatitööstused. Plekk-karbi-tööstused..... Metallpärg. ja metalimatmislarv.t.. Plekisepa töökojad. Templi-jagruveeiimise töökojad.. Kuld-jahõbeasjade valmist, töök. 0. Kellaparandamise töökojad. IIL Keemiatööstus.. Keemiatehased ja laboratoorium.. Parfümeeria- ja komeetil. ain. tööst.. Arstlike ja farmatseutil. ainete t. f 0

7 Nr. 0 KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA V Õ t t maa - б Õ e d Viljandimaa a ee ж s ee tn S Я nä ets - CC ей 'S Ы a. Valgamaa ев ё «I Läänemaa to в К в г-* g м Saaremaa ea ев с с О) S- СУ и ев 0 О Võrumaa ев й to Ю Й w Petserimaa си с ep Oi и 'S Рч S О М Järvamaa aj S в ев ев S л g М 0 в A О М

8 KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA Nr. 0 Harjumaa Tartumaa Virumaa Pärnu Ф и, В to «' Й _a 'u ca W ni ni Ы) to t- Ф to ca ee s? w 0 : Ф s s Ui ee H M и ее S s- ф л to СЗ Я Р в ш CD to и В to с«а! ш із. Seebivabrikud. Küünlatööstused. Saapakreemitööstused Tinditööstused. Trüki värvitööstused..... Linaõli- ja värnitsatööstused.. Laki- ja polituurtööstused. Tõrva- ja terpentiinitööstused.. Vankrimäärdetööstused... Liimitööstused \. Kummi-ja galaliiditööstused. 0. Autokumm, vulkaniseerim. tööst.. Atsetüleengaasi- ja hapnikutööst.. Elektrokeemiatööstused.... Pudretivab rikud IV. Elektrijaamad ja gaasivabr.. Elektrijaamad V, Tekstiütööstus.. Puuvillavabrikud. Niidivabrikud ' 0. Toorlina ümbertöötamise vabr... Linaketramise ja kudumise vabr.. Kalavõrgutööstused. Paelavabrikud. Köie- ja nööritööstused.... Masinarihm.- ja veevoohk. tööst.. Kudumistöökojad. Villakraasim. ja ketramise töök.. Riidevärvimise ja vamitam. töök.. Vildi- ja viltkaupade tööstused 0. Rätsepatöökojad. Naisteriiete õmblemise töökojad. Pesuõmblemise tööstused.... Mütsitöökojad. Kübaratöökojad. Galanteriikaupade töökojad. Pressim.,plisseer.jakeemil.puhast.. Siidi- ja trikoovabrikud... VI, Puutööstus.. Vineeri- ja vineerkaupade vabr.. Mööblivabrikud. Puutööstusvabrikud jatisleritöök. Korvmööbli- ja korvitööstused. 0. PaKkimiskastide tööstused... Tõllasepatöökojad. Aami- ja tündersepatöökojad.. Puulaeva- ja paadiehitamise ettev.. Lauavabrikud ja saeveskid. 0 J ö l Ю. Saapaliistu- ja tikutööstused.

9 Nr. 0 KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA maa 'S й ta ä d 'o W ІЗ Viljandimaa ев ев to Рч се с 0 ей ш М "і Valgamaa д 'S cü to Н š ы, " " «б ІЗ Läänemaa " г И се Ui tu :Я :Я 0 І Saaremaa CD и Я Я с И (D и і ев '-. Я «Võrumaa ю "г <: ГЯ О, ю Ю ä ю Я W Petserimaa ф з " і ш 'S Рч м Järvamaa с ' Рч Я в. Я 'Е (ч :Я - М с 0 s \ г«о W

10 0 KAUBANDBS-TÖÖSTUeKOJA TEATAJA Nr. 0 Й EH CD s to Harjumaa " ä 'u W <ä ьв ю Ф О) Я м Tartumaa ed і ей Р< & ш О S І и es Virumaa г? в to І-р і S Sl М и Рч Pärnu ca ю s т! ts М. Korgivabrikud..... Niidipoolivabrikud.... Pildiraami- ja liistutööstus ed.. Spordiabmõude tööstused.. Õppeabinõude ja mänguasj töi )St.. Liiprite imbutamise tööstu see. Muusikariistade valmist, töt koj ad.'. Harja- ja pintslitööstused. VII. Nahatööstus. Tooresnahatööstused.. Saapavabrikud.... Kingsepa-töökojad... Saapapealsete tööstused 0. Sadulsepa-tööstused. Mitmesuguste nahkkaup.. Karusnahkade tööstused VIII.. Puupapivabrikud Paberitööstus.. Katusepapitööstused. Raamatuköitmise töökojat І. Paberi-ja pappkaupa de to sti ised IX. Poligraafia.. Trükikojad Kivitrükikojad ja tsinkog raa fiad. Kinofiimi-tööstused... Päevapilditööstused ja ku tsel ised X. Toidu- ja maitseainete t( )ös us.. Biskviiditööstused... Makaroni- ja nuudlitööstu sed. Šokolaadi- ja kompvekitö osti ised. Tapamajad Vorsti- ja sülditööstused. Lihasoolamise ja suitsetam '. tt )ÖSt.. Looma soolikate ja magi ide. Kalatööstused.... Kartulisiirupi vabrikud. pu. Piiritusevabrikud... Piirituse puhastamise vab riki. Karastavate jookide töösti ise. Puuviljasiirupi- ja marjae к st. Likööritööatused.... Veinitööstused... id '.. Teepakkimise tööstused tt öst. i. r. t. И і\ 0) щ Л І І -

11 Nr. 0 KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA maa І I JtS 0 M Ы Viljandimaa с CS es с««w So О et) *? «aj ä 'S.ев 0 M Valgamaa ni Ш й ee ев Ьв " s Läänemaa 'S m te M eet ке a CD С se) Й) h i W Saaremaa CD U ee eo Ul ta <o и й " ep ä ee ИЗ 0 ö M M ö s - l l Võrumaa ee ) ä e-. ІО 0 i Petserimaa s E CD CG eu PH ä W ß Järvamaa CD ' OH ca E-< S ee i и ке й Й * м ,

12 KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA Nr. 0. Siguri- ja viljakohvi-tööstused. 0. Sinepitööstused. Muud tööstused XL Ehitustööstus.. Keskkütte ja veevärgi sisseseadmise ja paranduse tööst... Maalritööstused. Ehitustööde ettevõtjad.... XII. Puhastustööstus.. Hahemeajam. ja juukselõikam. t.. Pesumajad 0. Korstnapühkimise tööstused.. Mustuse väljavedamise ärid.. XIII. Mitmesugused tööstused.. Mitmesugused tööstused. Kokku. J 'S Ф Й g ІО Я Harjumaa с ee AH й., ca W J ee ee CD no - : 0\ lo ea Tartumaa ee H ca ee : :ed tee CD ee M ee и Й О) ф М Хі ІО Virumaa се с с ІО с І0 \ 0 S и :се CD ю Я W Pärnu ее се ІО Tööstuslik, Harjumaa Tartumaa Virumaa Pärnumaa J + Viljandimaa _j_ Valgamaa I. Muldade ja kivide tööstus. Põlevkivikaevandused... Fosforiidikaevandused. Marmorikaevandused... Tsemendivabrikud.... Tsementkaupade tööstused. Telliskivitööstused.... Savikaupade tööstused. Klaasivabrikud..... Kiviraiumise tööstused. Veskikivide tööstused... Peegli- ja klaasisepatööstusec l 0 0 -f i- + _j_ i - + X П. Metallitööstus.. Raudtee-töökojad... _j_ л +. Masinaehitus-, metallitehased jj i rauatöök 0. Elektrimasinate tehased.. Põllutöörüst, valmist, ja par. md

13 Nr. 0 KAUBANDUS-TöÖSTUSROJA TEATAJA зп maa ' й S В Kd ' 00 Viljandimaa 0 s г ю ев - «s 0 W Valgamaa Ш 'S EH 0 0 " Läänemaa *ёз с M 'S и : M S Ф с : ad з M SO Saaremaa ca с ш си и ü В Cü CO Võrumaa и О a IO 0 ІІ0 Petserit СП " "Й ш ел "SS naa 'S " ев s г І Järvamaa ft V = Е- : іі ш с 0 0 с«s a. võrdlustabel. Läänemaa Saaremaa j + Võrumaa + Petserimaa Järvamaa + + Linn 0 - з Maa. j Kokku

14 KAÜBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA Nr. 0 Harjumaa Tartumaa Virumaa Pärnumaa Viljandimaa Vaigamaa +. Vase valamise ja vasesepa-tööst. Pritside ja pumpade tööstused. Kaalutööstused.... Rahakapitööstused... Vooditööstused.. Traatvõrgutööstused. Viiliraiuraise töökojad. 0. Naelatööstused.... Laskeriistade pärand, tööst. Padrunikestade ja tongide tööst. Stanniooli ja kapslite tööstused. Optika-,füüsika-ja arstiriist. tööst. Kirjutus- jaarvemas.pärand.tööst, Autoparandamise töökojad. Mehaanika- ja lukusepatöökojad. Keskkütte ja veevärgi valmist tööstused. Autogeeniliselt metallide keetm tööst 0. Nikeldamise töökojad.... Elektro- mehaanika töökojad.. Suuremad sepikojad. Ukse- ja aknahingede tööstus. Vikatitööstused. Plekk-karbitööstused.... Metallpärgade ja metall, matmis tarvete tööst.... Plekisepatöödad... Templi- ja graveerimise töökojad. Kuld- ja hõbeasjade valmist, töö kojad 0. Kellaparand. töökojad - III. Keemiatööstus. Keemiatehased ja laboratooriumid. Parfümeeria- ja kosmeetiliste ainete tööst. Arstlike ja farmatseutiliste ainete tööst. SoodatÖöstused. Seebivabrikud. Küünlatööstused. Saapakreemi-tööslused..... Tuletikuvabrikud. Värvitööstused 0. Tinditööstused. Trükivärvi-tööstused..... Linaõli- ja värnitsatööstused... Laki- ja polituuritööstused... Tõrva- ja terpentünitööstused.. Põlevkiviõli vabrikud. VankrimSärde-tööstused Liimitööstused. Kondijahutööstused. Kummi- ja galaliiditööstused 0. Autokummide vulkaniseerimise tööst. Atsetüleengaasi- ja hapnikutööst.. Kunstjää-tööstused. Elektrokeemia-tööstused.. Pudretivabrikud.. IV. Elektrijaamad ja gaasivabrikud.. Elektrijaamad Gaasivabrikud + + f * + j f + - l + i t + + i

15 Nr. 0 KAUBANDUS-TööSTUSKOJA TEATAJA Läänemaa + Saaremaa Võrumaa Petserimaa Järvamaa Linn Maa i + t { к к u + i - + i\ + Щ -r- i\ + І -} + + Щ _ & M + i l f-

16 KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA Nr. 0 Harjumaa Tartumaa Virumaa Pärnumaa Viljandimaa Valgamaa + + V. Tekstiiltööstus.. Puuvillavabrikud. Niidivabrikud. Kalevivabrikud 0. Tooreslina ümbertöötamise vabr.. Linaketramise- ja kudumise vabr.. Kalavörgutööstused..... Paelavabrikud. Köie- ja nööritööstused.. Masinarihmade- ja veevoolikute tööst. Kudumistöökojad. Villaketram.- ja kraasimise töök.. Riidevärvim.- ja vanutamise töök.. Vildi- ja viltkaupade tööst Rätsepatöökojad. Naisteriiete õmblemise töökojad. Pesu õmblemise tööstused.... Mütsitöökojad. Kübaratöökojad. Galanteriikaupade töökojad... Pressimine, plisseerim. ja keemil. puhastus. Siidi- ja trikoovabrikud l I VI. Puutööstus.. Vineeri- ja vineerkaupade tööst.. Mööblivabrikud. Puutööstusvabrikudja tisleritöök.. Korvmööbli- ja korvitööstused. 0. Pakkimiskastide tööstused... Tõllasepatöökojad. Aami- ja tündersepa-töökojad.. Puulaeva-ja paadiehitam. ettevõtt.. Lauavabrikud ja saeveskid.. Tikutraadi-tööstused..... Saapaliistu- ja -tikutööstused... Puunarmatööstused..... Korgivabrikud. Niidipoolivabrikud. Pildiraami- ja -Histutööstused.. Spordiabinõude tööstused.. Õppeabinõude ja mänguasjade tööst. Liiprite imbutamise tööstused.. Muusikariistade valmist, tööst... Harja- ja pintslitööstusea.... Metsatööstused VII. NahatÖöstus.. Tooresnaha-tööstused.. Saapavabrikud.... Kingsepatöökojad... Saapapealsete tööstused 0. Saduisepatööstused. Mitmesuguste nahkkaupade tööst.. Karusnahkade tööst VIII. Paberitööstus.. Paberivabrikud.. Puupapivabrikud. Hülsivabrikud. - +

17 Nr. 0 KAUBANDUS-TööSTU&KOJA TEATAJA Läänemaa Saaremaa Võrumaa Petserimaa Järvamaa Linn Maa Kokku г i f T j з + t _ з

18 KAUBANDÜS-TöÖSTUSKOJA TEATAJA Nr. 0 Harjumaa Tartumaa Virumaa Pärnumaa Viljandimaa Valgamaa + -f. Katusepapitööstused..... Raamatuköitmise töökojad. Paberi- ja pappkaupade tööstused IX. Poligraafa,. Trükikojad 0. Kivitrükikojad ja tsinkograafiaa.. Kinofilmitööstused. Päevapildi-tööst. ja kutselised piltnikud X. Toidu-ja maitseainete tööstused.. Leivatööstused. Pagaritööstused. Kondiitritööstused. Biskviiditööstused. Makaroni-ja nuudlitööstused.. Schokolaadi- ja kompvekitööstus.. Tapamajad 0. Vorsti- ja sülditööstused.... Lihasoolamise ja suitsetamise tööstused. Looma soolikate ja magude puhast, tööst. Kalatööstused. Piimatööstused. Taimevöitööstused. Tärklisevabrikua - Kartulisiirupi-vabrikud..... Piiritusevabrikud..... Piirituse puhastamise vabrikud. 0. Pärmivabrikud. Õllevabrikud. Karastavate jookide tööstused.. Puuvilja siirupi ia marjaekstr. t.. Likööritööstused. Veinitööstused. Tubakavabrikud. Teepakkimise tööstused.... Linnasetööstused. Siguri- ja viljakohvitööstused 0. Sinepitööstused. Äädikatööstused. Jahuveskia. Muud tööstused XI. Enitustööstus.. Ehituskontorid. Keskkütte ja veevärgi sisseseadm. ja pärand, t. Maalritööstused. Ehitustööde ettevõtjad... XII. Puhastustööstus.. Habemeajamise ja juukselõik. t.. Pesumajad 0. Korstnapühkimise tööstused... Mustuse väljavedamise ärid.. XIII. Mitmesugused tööstused _ _ _ _ - J f _ + -И 0. Mitmesugused tööstused.. Kokku: І f ] f f f

19 + Nr. 0 KAUBANDUS-TööSTUSKOJA TEATAJA Läänemai i Saaremaa Võrumaa Petserimaa _i_ Järvamaa Linn Waa *; к к u t 0 _ l ~ С S & ІС )\+l ' І+ І\ + +

20 0 KAÜBANDÜS-TÖÖSTÜSKOJA TEATAJA Nr. 0 T a b e l ur.. Tegevuse lõpetanud ja uuesti tegevust alganud ettevõtted. Äriala nimetus eo bo«ф Ст ьг и rt Я ь.. Äriala nimetus CD J P eo СО Oi ca rt to-; Algas tegevust. a. ; I. Kivide ja muldade tööstus. Põlevkivikaevandused. Turbatööstused...,. Fosforiidikaevandused. Paemurrud. Marmorikaevandused.. Lubjatööstused.... Kipsitööstused.... Tsemendivabrikud... Tsementkaup. tööstused. Telliskivitööstused.. II. Savikaupade tööstused. Klaasivabrikud..... Kiviraiumise tööstused. Veskikivide tööstused. Peegli- ja klaasisepatööstused II. Metallitööstus.. Laevatehased. Raudtee-töökojad..... Vagunitehased. Masinaehitus-, metallitehas, ja rauatöök Elektrimasinate tehased.. Telefonivabrikud..... Põllutööriist. valmist, ja pärand, tööst. Vasevalamise javasesepatöökojad. Pritside ja pumpade tööstused. Kaalutööstused. Rahakapitööstused.... Vooditööstused..... Traatvõrgutööstused... Viiliraiumise töökojad. 0. Naelatööstused Laskeriistade parandamise tööst. Padrunikestade ja tongide tööstused. Stanniooli- ja kapslite tööstused. Optika-, füüsika- ja arstiriistade tööst Kirjutus- ja arvemasinate pärand, töökojad..... Autoparandamise töök... Mehaanika- ja lukusepatöökojad. Keskkütte- ja veevärgi valmist tööstus..... Autogeenilised metallide keetmise tööstused Nikeldamise töökojad... Elektro-mehaanika-töök.. Suuremad sepikojad... Ukse- ja aknahingede tööstused. Vikatitööstused. Plekk-karbitööstusud,. t) 0 I _ Metallpärgade ja metallist matmistarv. tööst... Plekisepatöödad.... Templi- ja graveerimise. Kuld- ja höbeasjade val- 0. Kellaparand. töökojad. III. Keemiatööstus.. Keemiatehased ja labo-. Parfümeeria- ja kosmeetiliste ainete tööstused.. Arstlike ja farmatseutiliste ainete tööstus.... Küünlatööstused..... Saapakreemitööstused... Tuletikuvabrikud Tinditööstused. Trükivärvitööstused... Linaõli- ja värnitsatööst.. Laki- ja polituuritööst... Tõrva-ja terpentimitööst.. Põlevkiviõli-vabrikud... Vankrimäärdetööstused.. Kondijahutööstused.... Kummi- ja galaliiditööst. 0. Autokummide vulkani-. AtsetüleengaasJ- ja hap-. Kunstjää-tööstused.... Elektrokeemia-tööstused. Pudretivabrikud.... IV. Elektrijaamad ja gaasivabrikus., Gaasivabrikud V. Tekstiiltööjstus.. Puuvillavabrikud..... Niidivabrikud. Kalevivabrikud Tooreslina ümbertööta-. Linaketramise ja kudumise vabrikud..... Kalavõrgutööstused... Köie- ja nööritööstused.. Masinarihmade ja veevoolikute tööst. Kudumistöökojad..... Villakraasimise ja ketra l l

21 Nr. 0 KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA Äriala nimetus bjjoo [V. v-i «Äriala nimetus «ca SE. Riidevärvimise ja -vanutamise töökojad... Vildi- ja viltkaup. tööst. 0. Rätsepatöökojad..... Naisteriiete õmblemise töökojad. Pesuõmblemistöökojad.. Mütsitöökojad.... Kübaratöökojad..... Galanteriikaupade töökojad. Pressimine, plisseerimine ja keemil. puhastus.. Siidi- ja trikoovabrikud VI. Puutööstus.. Vineeri- ja vineerkaupade vabrikud..... Mööblivabrikud..... Puutööstusvabrikud ja tisleritöökojad. Korvmööbli- ja korvitööstused 0. Pakkimiskastide tööst.. Tollasepatöökojad.... Aami- ja tündersepatöökojad. Puulaeva- ja paadiehitamise ettevõtted.... Lauavabrikud ja saeveskid Tikutraaditööstused... Saapaliistu- ja tikutoosi. Puunarmatööstused... Korgivabrikud..... Niidipoolivabrikud.. Pildiraami-ja liistutööst.. Spordiabinõude tööst... Õppeabinõude ja mänguasjade tööstused..... Liiprite imbutamise tööstused. Muusikariistade valmistamise töök. Harja-ja pintslitööst... Metsatööstused.... VII. Nahatööstus.. Tooresnahatööstused... Saapavabrikud..... Kingsepa-töökojad... Saapapealsete tööstused 0. Sadulsepatööstused... Mitmesuguste nahakaupade tööstused..... Karusnahkade tööstused VIII. Paberitööstus.. Paberivabrikud.... Puupapivabrikud... Hülsivabrikud..... Katnsepapitööstused.. Raamatuköitmise töök. Paberi- ja pappkaupade tööstused _ IX. Poligraafia. Trükikojad 0. Kivi trükikojad ja tsinkograafiad Kinofilmitööstused... Päevapilditööstused ja kutselised piltnikud.. X. Toidu- ja maitseainete tööstused.. Leivatööstused..... Pagaritööstused..... Kondiitritööstused.... Biskviiditööstused.... Makaroni-ja nuudlitööst.. Šokolaadi- jakompvekitööstused Tapamajad 0. Vorsti- ja sülditööst... Lihasoolamise ja suitsetamise tööstused.... Loomasoolikate ja magude puhast, tööstused. Kalatööstused..... Piimatööstused.... Taimevõitööstused.. Tärklisevabrikud... Kartulisiirupivabrikud. Piiritusevabrikud... Piirituse puhast, vabr 0. Pärmivabrikud. Õllevabrikud. Karastav, jookide tööst. Puuviljasiirupi- ja mar jäeks tr akti de tööstused. Likööritööstused.. Veinitööstused.. Tubakavabrikud.. Teepakkimise tööstused. Linnasetööstused. Siguri- ja viljakobvi tööstused Sinepitööstused. Äädikatööstused. Jahuveskia... Muud tööstused XI. EhitustöÖstus. Ehituskontorid.. Keskkütte ja veevärgi sisses. ja pärand, tööst. Maalritööst. Ehitustööde ettevõtjad XII. Puhastustööstused.. Habemeajam. ja juukselõikamise tööstused... Pesumajad 0. Korstnapühkimise tööst.. Mustuse väljavedamise ärid XIII. Mitmesugused tööst.. Mitmesugused tööstused Kokku... 0 _

22 KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA Nr 0.. a. lou ettevõtete arv langenud järjekindlalt, välja arvatud. a., mülal oli raäi*- ga+a väikest tõusu. (Diagramm nr. ) Väiketööstuslike ettevõtete arv.. a. Nii oli. a. väiketööstuslikke ettevõtteid, aastal aga, seega on vähenemine olnud kaunis suur,,%.. a. oli jälle märgata väikest tõusu, kuna. a. nende arv langes pisut.. aastal oli tugev tõus, tuli juure ettevõtet (Diagramm nr. ) Tööstuslike ettevõtete üldarv. a. Üldkokkuvõttes - võib suur-, kesik- ja väiketööstuse koiata konstateerida, et tööstuslike ettevõtete arv on järjekindlalt vähenenud (diagramm nr. ) kuni. aastani, millal langus ulatus,%-ni, siis aga algab tööstus järjekindlat tõusu ja. aastail on tööstuslike ettevõtete arv veelgi tõusnud,% võitra,» Tööstuslikud ettevõtted. a. al ad e järgi. /L- Koik tööstuslikud ettevõtted (nende erialade arv on meil ) on jagatud gruppi. Tööstuslike ettevõtete arv alade järgi oli. a., neist asus linnades 0 ja maal. Kõige rohkem ettevõtteid oli Tallinnas,, Tartus, Pärnus jne. Maakondadest asus kõige rohkem ettevõtteid Virumaal,, Tartumaal 0, Võrumaal jne. Koik tööstuslikud ettevõtted on oma alade järgi jaotatud al järgnevalt gruppi: I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII Kivide ja muldade tööstused. Metallitööstused. Keemiatööstused. Elektrijaamad ja gaasivabrikud. Tekstiiltoöstused. Puutööstusea. Nahatööstused. Paberitööstused. Poligraafia. Toidu- ja tmaitseainetetööstused. Ehitustööstused. Puhastustööstused. XIII (Tabel. a.) Mitmesugused tööstused. nr.. Tööstuslikud ettevõtted Suurima tööstuslike ettevõtete grupi moodustasid toidu- ja maitseainetetööstused ettevõttega, sellele järgneb puutööstuse grupp ettevõttega, siis tekstiilitööstuse grupp 0 ettevõttega, metallitööstuse grupp, nahatööstuse grupp, kivide ja muldade grupp 0, 'keemiatööstuste gruipp 0, puihastustööstuse grupp ettevõttega, teistes gruppides oli aga alla 0 ettevõtte. Kui tööstuslike ettevõtete arvu võrrelda üksikasjaliselt.. ja. a. vahel (tabel '), näeme, et. a. oli tööstuslikke ettevõtteid, kuna aastal oli neid seega oli tulnud juure ettevõtet või,%. Linnades on tulnud juure ja maal tööstuslikku ettevõtet. Kõige rohkem on tulnud juure puutööstuse grupis, nimelt ettevõtet, sellele järgneb tekstiiltööstuse grupp ettevõttega, siis metallitööstuse gruipp, toidu- ja miaitseainetetööstuse grupp ettevõttega, (kuna aga teistes gruppides on tulnud juure alla 0 ettevõtte. Kivide ja muldade tööstuse, paberitööstuse ja poligraafia gruppides on tööstuste arv vähenenud vastavalt, ja ettevõtte võrra. Maakondade järgi (kaasa arvatud linnad ja alevid ) tuli tööstuslikke ettevõtteid juure Harjumaal, Pärnumaal, Virumaal 0, Tartu-

23 Nr. 0 KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA maal, Võrumaal, teistes maakondades alla 0 ettevõtte. Kui eelpool märkisime, et '. a. võrreldes. aastaga tuli juure tööstuslikku ettevõtet, siis ei tähenda see veel, et ainult need ettevõtet on hakanud tegutsema alates,. aastast. Iga aasta langeb rida ettevõtteid väljja kas tegevuse lõpetamise või ettevõtte üleamd^mise teel, nende asemele tulevad uued, osalt täiesti uuesti avatavad, osalt teistelt ülevõetud ettevõtted. Nii näeme, et. aastal tegutses tööstuslikku ettevõtet; lõpetas tegevuse (kas täieliselt või laks üle teisele). jaanuariks fd ettevõtet, juure tuli Ii. aastal aga ' ettevõtet, seega oli juurekasv ettevõtet või,%. Tabel nr. selgitab üksikasjaliselt, kuipalju Ii. aasta alguseks langes iga äriala kohta ettevõtteid välja ja kuipalju tuli juure. aastal. А. M. Narva Kaupmeeste Selts -aastane.. oktoobril pühitses Narva Kaupmeeste Selts oma. aastapäeva. Selleks puhuks oli korraldatud Harmonie" seltsi ruumides pidulik /koosiolek seltsi liikmeile, nende abikaasadele ja kutsutud külalisile. Ruumikas saal oli rahvast täis. Ülevaate seltsi asutamisest andis seltsi esimees hra Sihver. Ta märkis, et aastat tagasi, Iß. oktoobril 0. a., tulid kadunud Villem Otteri kutsel kokku ärksamad Narva kaupmehed, kes panid seltsile aluse. aasta kestes on seltsi elus olnud tõusu- ja languse-ajajärke, kuid pi'aegu on seltsi ümber kogunud arvukas pere Narva kaupmehi, nii et selts on kõigiti täis elujõudu ja vaatab julgelt tulevikule vastu. Kaubandus-tööstuskoja poolt ütles tervitusi nõunik hra R. Berendsen. Ta märkis oma kõnes, et piiriäärne Narva, kes sõja möllus kõige rohkeni kannatas, oli üks esimestest, kus sõja lõppedes kaupmehed hakkasid organiseeruma. Kõneleja hin- The International Tin Research & Development Council" on avaldanud bülletääni nr., mis sisaldab huvitavaid andmeid jootmistina produtseerimise ja selle tanvitamise viiside kohta viimasel ajal. Aastal Ii tõusis jootmistina tarvitus.000 tonnini, millest 000 tonni tarvitati üksnes autotööstuses ja.00 tonni konservitooside valmistamise alal. Bülletään toob andmeid ka selle kohta, kui suurel määral on edenenud jootmistina tarvitus lennuasjanduses, keskkütte ja veevärgi ning külmutusseadete valmistusalal. Need kiiresti arenevad tööstused vajavad nüüd oma aparaatide valmistamisel määramatul hulgal jootmistina, kasutades seda samadel põhimõtteil, nagu seda vajatakse autojahutajate valmistamisel. Nende valmistamisviiside kohta annabki bülletään üksikasjalist seletust. Ülks peatükk on pühendatud peamiselt autojaihutajate dab kõrgelt seda isamaalist vaimu ja praktilist mõtlemisviisi, mis on valitsenud Narva kaupmeeste keskel. Praktilisist inimesist koosnevad kaupmeeste vabad organisatsioonid on suureks abiks Kaübandus-tööstuskojale tema tegevuses. Veel suurem tähtsus on neil organisatsioonidel Eesti rahvusliku majanduse ülesehitamisel. Narva ei ole enam mitte mõni Võõras linn", nagu see oli varematel aegadel, kus tähtsamad kaubamdusharud olid muulaste käes; eesti kaupmees on võitnud enesele Narvas tähtsa positsiooni ja seda ei saa tema käest enam keegi ära võtta. Soovib seltsile tulevikus kõike head. Soojade sõnadega tervitasid aastapäewalast veel Narva linnapea hra Luts, Kaubandus-tööstuskoja Narva esinduse sekretär hra Elbreoht ja paljud teised. Oli saabunud terve rida Õnaiesaovitelegramme. Lõbus koosviibimine kestis hilise ööni. Kui palju vajatakse jootmistina. valmisuse arengule ta algelisest kujust kuni tänapäeva ehitusviisideni, lõpetades rikkalikult illustreeritud kirjeldusega, kuidafe neid valmistatakse kuulsais inglise vabrikuis. Sajad tuhanded, isegi miljonid, jootmieikoihad elektrivalgustusivõrgus ja mujal elektritööstuses kõnelevad juba küllalt selget keelt, kuivõrra tähtis on jootmistina elektriasjandusele. Tinaikaablite jootmine telefoni ja jõuülekande transmissiooni seadeis vajab samuti väga suurel arvul jootmistina. Samadel põhjustel on ka ehitustööstuses jootmistina tarvitamine viimasel ajal suuresti kasvanud. Suure osa jootmistina produktsioonist tarvitab ära pleikk-karpide tööstus, kus jootmine sünnib juba automaatide abil. Bülletäänis om antud ruumi ka jootmisautomaatide kirjeldusele. Samuti on bülletäänis (kirjeldatud jootmismetal-

24 KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA Nr. 0 Iide füüsikalised omadused ja põhimõtted eritüüpide tarvitamise kolata erisuguseil juhtumeil. Bülletäänis antakse juhatust jootmistina õigete käsitusviiside kohta ja praktilisi näpunäiteid väga mitmesuguste metallide tinutamiseks. Lõppeks on toodud käsiraamatute ja ajakirjade nimestik, mille abil asjast huvitatud isi- Kui kaugele ulatuvad maksuametnike õigused äri-arvete revideerimisel. Küsimus: Paljude kaupmeeste soovil palun teatada, kas maksuametnikel arvete revideerimisel on õigus arvete leidmiseks tungida ärileti taha, avada rahakassasid ja laekaid ning otsida arveid eluruumides, mis on ühenduses äriga. E. ts. Vastus: Maiksuikaristuse seaduse (R. T. Ii'), 0 ja on maksuametnikel maks varjamise, maksustamata maksuesemetega kauplemise, tolli varjamise jne. avastamiseks õigus toimida tööstus- või kaubandusettevõtte ruumides vaatlusi, läbiotsimisi ja väljavõtmisi peremehe, tema täisealise koduse või ettevõtte juhataja või teenija juuresolekul, kuid nende puudumine ei takista ülalnimetatud toi- Äride register septembrikuu teisel poolel. Registreeritud firmad:. Endel Are, Tallinn, Narva mnt. ja Rataskaevu, ) raadioaparaatide tööstus ja ) puutööstus.. Aleksander Brakmann, Tallinn, Liivalaia, puuhoov.. Kirill Braun, Nõmme, Vabaduse pst., toiduainetekauplus.. Aleksander Dotsenko, Rakvere, Pikk, toiduametekauplus.. Peeter Hallap, Tartu, Aleksandri, naisterahva-k üb araän.. H. Jams, Viljandi, Jakobsoni, toiduainetekauplus, ärip. Herta Jams.. Alma Kengsepp, Hellenurme v., talurahvatarvetekauplus.. Anna Kollist, Tallinn, Tehnika, toiduainetekauplus.. Artur Köörna, Tartu, Tamme pst., lihakauplus.. OttoLõhmusar, Torma v., lina- ja linaseemnete ost-müük. kud võivad põhjalikumalt tutvuda jootmismetallide omaduste ja tarvitamisviisidega. Bülletääni võib saada tasuta järgmise aadressi järgi: The International Tin Research and Development Council, Manfield House, 'fs Strand, London W. С. Koia Teataja kiria valietus. minguid, kui on kutsutud juure manukad (tunnistajad). Aktsiisiseaduse (R. T. ) 0il ja 0 alusel on maksuvalveametnikel õigus takistamata pääseda kõigisse valvele allluvaisse kohtadesse ja paikadesse, toimetada seal ruumide ja kinniste hoiurpaikade, neis leiduvate esemete,ja maksuesemete arvestamiseks peetavate raamatute vaatlust ja tarbekorral võtta proove maksuesemeist. Ettevõtete pidajad on kohustatud näitama ette maksuvalveametnilkele nende nõudel kõik valvele alluvad ruumid, kohad, esemed ja kinnised hoiupaigad. Kui maksuvalveametniku nõudel ei avata kinnisi hoiupaiku, siis on tal õigus neid avada ise või lasta avada. Nagu sellest selgub, on maksuvaliveametniked aktsiisi seäduse rikkumise avastamiseks kõik kriminaalpolitsei õigused, umbes samad õigused on neil ka maksukaristuse seaduse nõudmiste täitmisel. R. B. Kaubancliis~föcSstiiskofa teateid.. Mällo & Habba, mööblipolsterdamise tööstus Spetsiaal", Tai tu, G. Adolfi, täisühing, täis osanikud Rudolf Mällo ja August Habba; osakapital Kr Kivitööstus K. Pabut, Tallinn, S. Juhkentali. kivitööstus, ärip. Kaarel Pabut.. Reisikohvritetööstus S. Patašnikov ja Z. Šui, Tallinn, Lühikejalg ; täisühing, täisosanikud Salomon Patašnikov ja Sahar (Zahar) Šur, ühingu osakapital Kr Johannes Pruul, Tallinn, Girgensoni, toiduainetekauplus.. Evald Põder, Tallinn, Uus, toiduainetekauplus; äripidaja Evald Põder (Põdra).. Albert Rammul, Tartu, Narva 0, lina- ja viljaait.. Marge Ranne, Tallinn, Heeringa, pudu- ja kirjutusmaterjaalikauplus.. Anton Raudsepp, Tallinn, Raua, leivatööstus.. Kirjastus Aura", A. J. Rava, Tallinn, Õle, ärip. August-Juhan Rava. 0. Rotslane & Grischakov, Cellotur", Tartu, Teguri, sammalturbast isoleerplaatide valmistustööstus, täisühing, täisosanikud Peeter Rotslane ja Lavrenty Grischakov, osakapital Kr. 00; prokurist Timofei Grischakov.

25 Nr. 0 KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA. Alvine Ruus, Tallinn, Turuplats, valmisriieteäri.. Enda Saavas on, Tartu, Lao, liha- ja vorstikauplus.. Anna Samuilov, Tallinn, Uus, toiduainetekauplus.. Dipl. ins. Moses Senats, Tallinn, Harju, karusnaha parkimise ja värvimise tööstus.. Jenny Sebulke, Pärnu, Pühavaimu, rauatöökoda.. Jüri Sihv, Rakvere, Pikk, toiduainetekaupl.. Jalanõudetööstus Astu", Artur Stuttenm ei st er, Tallinn, Pikk.. Esimene Eesti klaasi-, liiva-, smirgelpaberi ja smirgelriidetööstus Eestismirgel", V. Šuras, Tartu, Auriku, ärip. Vulfas Šuras.. Johannes Sare, Tartu, Meltsiveski, rätsepatöötuba. 0. Gerhard Veske, Tallinn, Koidula 0-a, toiduainetekauplus, äripidaja alaealisuse tõttu tema loomulikuks eestkostjaks on isa Aleksander Veske. Registreeritud muudatused:. August Ak jatkc.b äritegevust, avades Rakveres, Küti, lihakaupluse.. Kaubaiiduskoator А. В er on & К asetseb Tallinnas, Harju 0 (varem Valli ).. A. Bertelovi paberi- ja tapeedikauplus (engros) asetseb Tallinnas, Pikk (varem Dunkri ).. Siidi» ja plüüsitööstus Kudur", Vennad Besprosvanny & К, Tallinn, Veerenni, lahkunud täisosanik Kasriel Besprosvanny ja kustunud Ore Pakkini ja Friedrich Bergmanni prokuura; täisosanikuna juure tulnud Vilhelm Kelm, osakapital suurendatud Kr ni, piiratud prokuura antud Mooses Brodovskyle ja Kasriel Besprosvannyle. Firma muudetud järgmiselt- Riidetööstus Kudur", Vennad Besprosvanny & К".. Punsivalmistamise o.-ü. Calorica", Tallinn, surma läbi lahkunud asjaajaja-direktor Jüri Toss, juhatuse liikmeks valiti Alide Ollino, asjaajajadirektori Karl Juut'i uueks perekonnanimeks on Ollino".. Martha Grünbergi toiduainete- ja piimakauplus asetseb Tartus, Kivi -a. (varem Võru ).. Liisa Hein jätkab äritegevust, avades Tallinnas, Luise, lihakaupluse.. Evald Härm avanud teise toiduainetekauplusc Tallinnas, Kivimurru (varem registreeritud Tallinnas, Kodu ).. Artur Hõbemägi jätkab äritegevust, avades Rakveres, Tallinna, moe- ja pudukaupluse.. Vanda Ilthal, Tartus, Lossi, klaasilihvimistööstus, avanud Tartus, Lai, naha- ja kohvrinurkade pressimise tööstuse.. Tselluloid-kummitööstus Servus', Georg - Jaus-Igor asetseb Tallinnas, V. Karja (varem Nõmme, Metsa ).. Elisabeth Koppe trikootööstus asetseb Tallinnas, V. Viru (varem Lai ); pealeselle avanud Tallinnas, Hollandi, riidevärvimise tööstuse.. Luise Laur, toiduainetekaupluse Tallinnas. Jõe, lõpetanud ja avanud toiduainetekaupluse Tallinnas, Hollandi.. Aleksander Lepik jätkab äritegevust, avades lihakaupluse Tallinnas, Ahju.. Kirill Leppiku segakauplus asetseb Torgu vallas (varem Kaaima-Suure vallas).. August Liidleini toiduainetekauplus asetseb Pärnus, Poska (varem Kalamehe ).. Madli Lind jätkab äritegevust, avades Tallinnas, Malmi, toiduainetekaupluse.. Helmi Ma rlei jätkab äritegevuse, aeades Nõmmel. Metsa, toiduainetekaupluse (irma all,,h. Marlei".. Jenny Martinsoni raua- ja terasmaterjaalikauplus asetseb Tartus, Narva (varem Narva ). 0. A.-s. H. J. M s e r & К, Tallinn, lahkunud juhatuse liikmed Kornelius Vinterhalter ja Nelly Vinterhalter, juhatuse liikmeteks valitud Henri Pfister ja Voldemar Tenson.. Artur Onni, Tartu, Riia, ärialaks on puusärgi- ja matuselarveteäri (varem pruugitud asjade kauplus).. August Pari avanud Põltsamaal, Jõgeva mnt, mõdu- ja limonaaditööstuse ning lõpetanud Põltsamaal, Lossi, asetsenud õllelao pidamise.. Anna Piir jätkab äritegevust, avades Põltsamaal, Jõgeva mnt. 0, toiduainetekaupluse.. Kaubanduskontor J. Piirand & К asetseb Tallinnas, Olevimägi (varem Valli ), äriala täiendatud laevade lammutamise ettevõttega.. Kudumistööstus Itaalia", E. Rubanovitš ja К, Tallinnas, Soo, täisosanik Heinrich Gutkin lahkunud. Ettevõtte tegevust jätkab Emanuel Rubanovitš ainuisikliku äripidajana firma all: Kudumistööstus Itaalia", E. Rubanovitš.. Kaubamaja Lasar Selmanovitsch ja Poeg" asetseb Tartus, Uueturu (varem Söögiturg ).. H. Silbergleich & Pojad, jahuveski, villatööstus ja saeveski Uku", Jõgeval, täisosanike perekonnanime muutmise tõttu on firmaks T.-ü. Uku", Ants Silvere & Pojad".. Jüri Tomberg on oma Kilingi-Nommes, Pärnu, asetseva rohu-, veini- ja keemiaainetekaupluse üle annud Pauline Tombergile ühes õigusega tarvitada firmat J. Tomberg".. Anna Valdemari toiduainetekauplus asetseb Rakveres, Pikk (varem Tallinna ). 0. Voldemar Vunder jätkab äritegevust, avades Tallinnas, S. Patarei, pleki- ja õlika.upluse. Tegevuse lõpetamine registreeritud:. Andrei Aleksejev, Rakvere, Pikk, toiduainetekauplus.. Lasna apteek Richard Allas, Aaspere v.. Ekateriina Gross, Tallinn, Heeringa, pudu- ja kirjutusmaterjaalikauplus.. Tallinna moe- ja puduäri A. Hõbemägi ja L. Asem, t.-ü., Rakvere, Tallinna.. Robert II th al, Tartu, Lai, naha- ja kohvrinurkade pressimine.. Joosep Jaakson, Narva-Jõesuu, Vabaduse t., koolitarvete- ja kirjutusmaterjaalikauplus.. Anna Järv, Tarvastu v., Väluste k., talurahvatarvetekauplus.. Jüri Kahu, Tallinn, Hollandi, toiduainetekauplus.. Marie Kahu, Tallinn, Hollandi, toiduainetekauplus.. Voldemar Kiho. Tallinn, Paldiski mnt., puuhoov.. Linda Klement, Tallinn, Kungla, toiduainetekauplus.. S. Kljas, Tallinn, Teenri, korsetitööstus, ärip. Simhe-Matle Kljas.

26 KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA Nr. 0. Aleksander Kuum, Tallinn, Heina, maalritööd.. Jaak Kuusk, Tallinn, Raua, leivatööstus.. Jaak Kuusk ja Liisa Leppik, Tallinn, Raua, leivatööstus.. Aleksander Kang sepp, Hellenuirae v., segakauplus.. Elisabet Laats, Tallinn, Uus, toiduainetekauplus.. EllaLaurisson, Nõmme, Metsa, toiduainetekauplus.. Trikoo-kindatööstus L. Lipelis ja A. Itskovi ts eh, Tallinn, Sauna. 0. Marie Lukas, Narva, Joala, pudukauplus. V. Niit, Tallinn, Tulika, toiduainete- ja piimakauplus, ärip. Villem Niit.. Joosep Oselein, Tuhala v., Tammiku as., koloniaalkauplus.. M. Reilson, Viljandi, Lossi, moe- ja pudukauplus, äiip. Maiie Reilson.. J. Roosileht Tallinn, V. Posti, trükikoda; ärip. Jean Roosileht.. Salme Saarmann, Päinu, Poska, toiduainetekauplus.. Marie Selter, Audru v.,,.doberaan", kohvik ühes alkoholsete jookidega.. Riiete pressimise ja puhastamise tööstus J. Sen-- cillo, Tallinn, Kopli, äiip. Ilja Sencillo.. Karl Sitska, Pati v., toiduainetekauplus.. Eduard Soonike, Rakvere, Pikk. toiduainetekauplus. Majanduslikke teateid kodu- ja välismaalt. Ärimaksu seaduse eelnõu viimistlemisel. Majandusministeeriumi poolt on koostatud uus ärimafcsuseaduise eelnõu, mis neil päevil oli läbivaatamisel selleks moodustatud erikomisjonis. Erikomisjoni kuulusid majandus-, teede-, kohtuja ipõllutööministeeriumide ning Kaubandus-tööstuskoija ja põllutöölkoja esindajad. Uus ärimaksu seaduse eelnõu on rajatud samadele põhimõtetele, millel püsib praegune ärimaksuseadus, nii et ta sisulisi muudatusi äride maksustamiseks tõotab anda õige vähe. Ta on vaid üks lüli seaduste eestistamise ja fcodifitseerimise sarjas. Tähtsaimateks muudatusteks uues eelnõus, võrreldes kehtiva ärimaksu seadusega, on põhiärimaksu (äritunnistuste hinna) tõstmine, äride järkude määramise jätmine vabariigi valitsuse hoole ja välismaalaste kaubitsemise kitsendamine Eestis. Eelnõu arutati erikomisjonis väga põhjalikult ja tehti mitmesuguseid parandus- ja muutmis-ettepanekuid. Need ettepanekud lähevad majandusministrile otsustamiseks. PÕMärimaksu normide tõstmise vastu vaidlesid Kaubandus-tööstuskoja ja põllutöökoja esindajad ning esitasid oma eriarvam'sed kirjalikult. Ärimehe kolmekordne juubel. 0. septembril s. a. pühitses raamatu- ja kirjutusornaterjaalide kaupluse omanik Oskar Liiv Kuressaares kolmekordset juubelit: 0. Liiv sai viiekümne-aastaseks, ühtlasi on ta tegutsenud aastat ärialal ja juubilarile kuuluv firma sai 0 aastat vanaks. isel puhul korraldatud koosviibimisel üllatati juubilari ta rohkearvuliste sõprade poolt paljude väärtuslike annetuste ja auaadressidega ning tervitati ligidalt ja kaugelt rohkete Õnnesoovidega. Oskar Liiv on kogu Eestis tuntud kui aus ja asjatundlik ärimees ja seltskonnategelane, kel on igalpool arvutu hulk häid sõpru ja poolehoidjaid. See on tingitud tema soojast suhtumisest oma kaaskodanikele ja sobivaslt iseloomust. Alati liikuv, alati tegev, sealjuures lahke ja vastutulelik kõigile nii tuntakse Oskar Liivi kõikjal. Oma äritegevuse kõrval on juubilaril jätkunud aega ja energiat tõmmata kaasa juhtivail kohil paljudes seltskondlikes organisatsioones, olles ikka abivalmis, kus on vaja käed panna külge. Soovime ka oma poolt väsimatule töömehele ta juubeli puhul südamest õnne ja edu ning tervist ja jõudu edasirühkimiseks tulevikus nii ärialal kui ka ühiskondlikus töös! H. A. Kaupmees, kel pole aega lugeda lehte. Selle pealkirja all kirjutavad ÜiESK'i Teated" järgmist: Kuidas mõni kaupmees suhtub oma kutsehuvidesse, peegeldub kujukalt järgmises kirjas, mida meie lehe toimetus saanud ühe kaupmehe poolt V. linnast: Palun teid, jätke leht minule saatmata. Olen praegu üksi äris ja ei leia aega oma kaupade hindasid lahendada. Muud arved on tarvis ära õiendada." Selline näide ei ole kahjuks ainuke. Leidub palju meie lugupeetud ametvendade keskel kaupmehi, kes ühelt poolt alati nurisevad ja virisevad aegade ja raskuste üle, ent samal ajal hoiavad end igasugusest organiseerimistööst kõrvale. Sarnased kaupmehed ei leia paar tundi aega poole kuu jooksul, et läbi lugeda tema kutsehuvide väljaantava ajalehe. Isegi lehe tellimise hinda ainult krooni aastas leiavad nad raskeks tasuda." Siin ei ole midagi enam lisada.

27 Nr. 0 KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA Soome hõberebased Tallinna näitusele. Teatavasti korraldatakse Tallinnas tänavu. novembrist kuni detsembrini karusloomade- ja nahkade naitus, mil esineb rida karusloomiakasvaftusi ja karusnahkadetoosltusi Eestist loomadega ja nahkadega. Neil päevil Helsingis Soome messil viibides on A/s. Naitus'e" sekretäril A. Borellal olnud läbirääkimisi Soome karusmahaloomakasvatuse liidu juhtivate tegelastega sealsete kasvatuste esinemise kohta Tallinnas. Soomlased on arvanud, et nad esinevad Tallinna näitusel 00 hõberebasega. Kaupade vahetus Eesti ja N. Vene vahel. (Septembrikuus on Eestist N. Venesse läinud kaupu: kokku vag. tn, peamiselt elusloomi vag. tn. ja elussdgu vag. tk. isamal ajal юп N. Venest Eestisse tulnud kaupu kokku vag. ЗФ tn., selle hulgas suuremal arvul suiperfosfaati vag. () tn., soola vag 0 tn., uusi roopaid vag. 0 tn., kaoliini vag. tn., määrdeõli vag. tn., petrooleumi vag. tn, ja muid kaupu vahemai maaral. Kaubavahetus Lätiga. Septembrikuus on Eestist Lätisse lamud kaupu kokku vag. 0 tn., selle hulgas suuremal arvul põlevkiviõli vag. & tn., segakaupa vag. tn, vana rauda vag. 0 tn, ja muid kaupu vahemai arvul. Samal ajal on Lätist Eestisse tulnud kokku vag. tn, selle hulgas segaikaupa vag. tn., majakraami vag. tn., ja muid kaupu üksikud vagunid. Soovitakse ühendust Eesti äridega. Firma Almipex, Anglo-Levant, import-export, Tel-Aviv, Jaffa Road, soovib ariühendust Easti ettevõtetega, kes on huvitatud äritegemisest Palestiina ja lähema Idaga. Firma Alimpex tundvat sealset turgu ja võivat olla esindajaks eesti firmadele. Kirjutada ülaltähendatud aadressil. Helsingi uus naitusmessihoone Helsingi uus naitusmessihoone. on ehitatud arhitektide Hytonen'i ja Luukonen'i joonistuse järgi. Hoonel on 000 ruutmeetrit põrandapinda, pealeselle veel keldriruumide pindala ule 000 ruutmeetriga, imilles asetsevad deko-

28 KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOM TEATAJA Nr. 0 reerimistööstuste ruumid, jõujaamad, pesemisruumid, garderoobid jne. Hoone kuulub kahtlemata moodsaimate näitushoomete hulka Euroopas. Hooine kuulub Soome näitusi ja messe korraldavale 'organisatsioonile Suomen Messut" o/y-le. Maa-ala näituslioone alla annetas Helsingi linnavalitsus 0 aastaiks kasutamiseks tasuta. Hoone ehitus läks meie rahas maiksma üle krooni. Soome riik toetas ettevõtet odavama % pikemaajalise laenu andmisega. Hoone kasutamine on võimalik ka suuremateks kontsertideks, sipoirdipidustusteks jne., asudes südalinnast võrdlemisi lähedal trammiliinide võrgu tsentrumis. Ruumide kasutamine on peaaegu juba kogu talveks üüritud välja. London. Nisu, kaal Ingl. naela = kg Northern Manitöba... sh. Rosario Santa Fe... / Jahu, kaal 0 Ingl. naela ==, kg Good Canadian..... sh. // Odrad, kaal Ingl. naela = 0 kg sh. / Kaerad, и aal Ingl. n. =* 0 kg sh. / Linad, cif per tn. Livoniaa, Basis Risten.. / Tows, Soviet / Bacon, kaal Ingl. naela Iiri sh. /-/ Daani / Hollandi / Eesti, / Rootsi / Poola 0/ Toiduainete turg. Munad 0 tk. Eesti Või.. X. Manchesteris Eesti Läti, punane... Rootsi Daani Dus-Meremaa finest first. sh. sh. Hamburg.. X. Nisu. Sisemaa, 0 kg eest Rmk. Manitöba I, eit 0 kg eest term. fl. Hard Atlantic, cif 0 kg eest term. Hard Winter, cif 0 kg eest / /- / / / /.. Aktiva. EESTI PANGA NÄDALAARUANNE. 0. septembril. a. Passiva.. Kattevara: kuld: rahas ja kangides.,.0.. Tagavarakapital välisraha.0.. Jooksvad kohustused:. Vahetusraha. Sisevekslid: kaubavekslid põllumajandusl..... metsatötfstusl Laenud: valitsusele teistele*). Kinnis- ja vallasvara. Muud aktivad a) pangatähed liikvel jooksvad arved: valitsuse. pankade. teised... Muud passivad Põhikapital Kattevara vahekord jooksvate kohustustega;,0 /o. *) Selles summas vab. vai. poolt garanteeritud laene Kr.,.,0, JUHATUS.

29 Nr. 0 KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA Rukis. LaPJata, Hamburgis Rmk..0 Amsterdamis -. Kaerad. Sisemaa, 0 kg eest loco Suhkur, cwt. (0 kg) New York. X. a. Toores sh. // Hollandi /IV Belgia / Tšehhi / Poola / Riis, Burmah U, 0 kg eest Rmk..0 Või. Berliin Saksa Markenbutter.. Rmk. feine Molkereibutter Meiereibutter.. Landbutter Kochbutter Eesti Läti, punane..... Välisbörsid. L С N D О N 0. IX. X. X. X. X. X. X. X. X. X. X Frank... Dollar... Rootsi kroon Daani kroon Norra kroon Saksa mark. Soome mark Floriin... Liira... Helveetsia fr. Tšehhosl. kr. Beiga... Šilling Slott Pengo Latt. Litt. Tšerv. Eesti kroon. Hõbe p/unts Plaat, p/unts Kuld p/unts. Naelsterling. Frank... Dollar... Rootsi kroon Daani kroon Norra kroon Soome mark Floriin.. Liira... Helveetsia fr. Beiga... Latt.... Eesti kr. *. Litt t /l sh. sh. V d. V d. 0. IX , /! l.x /s sh. d. В. X /i sh. IO d. E. X / / sh. П d R. X / sh.d L. X V I sh.. X I , / / /s sh. d N sh. d. X. X sh. d. X / / sh. = d X

30 0 KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA Nr. 0 Tallinna börsikomitee juures asuva kaupade ja prahtide komisjoni poolt koteeritavate kaupade nimekirjad ja hinnad (en gros). Kroonid. J. Puhk ja Pojad" suurveski saadused. Hiunad arvatud 0 kg eest ühes valge puuvillase kotiga. Püülijahu: Rukkipüül patent (ä 0 kg.). 0 kg. harilik. III sort Eesti Parem" saiajahu. Kalev",. Kungla" Sampo". Manna 0. Granulär Saiajahu poolsõre 0. sõre 0. J. Puhk ja Pojad" suurveski Jahud: rukki 0 kg..0- rukkipüül. nisu, pehme sõre Kaerahelbed (Herkulo) lkg. 0. A/S. Rotermanni teh. Jahud: rukki 0kg..-. püül.00. nisu, pehme sõre.00. Nisu, Eesti.0- külvi, suvi Rubin" Rukis, Eesti.,0. Kaerad, toidu, Eesti Odrad, õlle, Eesti toida, Eesti Herned, peluskid, külvi Riis, Burma II. Kartulid, söögi.00-0 seemne.0 vabriku.0.0 Kartulitärklis Superieur". Siirup, kartuli, %.- Glükoos Margariin, kodumaa.00. Kaseiin, Eesti, toores Juust, schveitsi", kodumaa kg..0 Kakao, Hollandi.00.0 Eesti Kohv, Rio, Santos jne... Kesk-Ameerika sordid.0.0 Tee, laht, oransh Pekoe,Tseilon.0. Tee. laht., oransh Pekoe, Java.00.0 Suhkur, peenike, valge, 0 kg.00-. Poola B Sool, lahtine, Vene, fr. vagun ІгЬк ja Narva.0 Sool, lahtine, Saksa.0 Inglise,.0 Heeringad, Yarmouth, Matties* tünn Matfulls" - Fulls«tünn Šoti Speat".00- Matties" I s.,.00-0.~- Kroonid. Heeringad, Šoti Matties" II s. tünn 00. Matfulls".00-. Islandi, o/ü. Kalandus Vi / Liha" sea,"l sort"..."... kg Liha, looma, I sort 0.0. Õlikoogid, linaseemne 0 kg. päevalille. puuvilla palmi Sojatangud.0 Nisukliid Maapähklikoogid Puuvillane riie, Bjas, netto mtr , Mitkal LiDahindade noteerimise komisjon noteeris. X järgmised lina kokkuostuhinnad sentides ühe kg eest franko kokkuostja ladu riiklike standardsortide alusel (s. o. sortide eest, mis vastavad PõUutööministeeriurm lina väljaveo kontrolli nõuetele oii omaduste kui ka harimise ja sidumise poolest): Petseri-ja Mujal Võrumaal Eestis Lina, ristna R 0 hoffsdreiband HD dreiband D ordinäärdreiband OD liivi-ordinäärdreiband LOD 0 takupraak H 0 Ehitustakk Tendents: selguseta Takud, Codilla I kg 0.» И. 00. ehituse 0. Linaseemned, külvi, %, baas, Kivisüsi, aura, Yorkshire, korda pestud 00 kg., auru, Newcastle. sepa.0 Koks, kütte gaasi, Tallinna gaasivabr. 0. Kütteturvas (riigi turbatööst.).0 Põlevkivi, fr. ladu Tall., netto. Kütteõli, 0 kg..0 (v..) RaskeOli,.(v. ) Estobituumen А. В. С (gudrong) tünnid br.. D. E. (pigi). Katuselakk.». Fenolaat, tünnides, netto. (v..) Karbolineum Estokarbolineum" А. B. netto.-. Estokarbolineum" C, netto. Raualakk, tünnides, netto. (v..) Imbutusõli A, netto, tünnides» -t»»» '» ^» С». Tolmuõli 0kg. Asfaltmastiks,. _ emulsioon.

31 Nr. 0 KAUBANDUS-TööSTUSKOJA TEATAJA Kroonid, Viljapuu-karbolineum, netto ltr. 0.0 Autobensiin 0. Diiselmootor-nafta lkg. 0. Mootor-petrooleum, fr. iga sihtj. 0. -nafta и 0. Raud, sordi 0 kg..00 latt.00 vits.00 plekk.0.00, plekk, tsingitud talad.00 Teras, nikkel vedru.00 tööriistade valu.00 talla, ree Inglistina Seatina, Vaskplekk, punane 0.0. valge 0.. Tsinkplekk Masinaõli, poola.00 Mootoriõli, poola Autoõli, poola, O/Ü. Eesti Kiviõli põlevkivi kütteõli, tsistern, fr. Tallinn 00 kg Linaseemneõli 0 kg Värnits Tsilindriõli, Ameerika, Nafta, Ameerika.0.00 Poola.0.00 Petrooleum, Vene,tist ja vaadid.0.00 Ameerika,,.0.00 Bensiin, Eesti, riigi põlevkivitööstuse segakensiin,fr.tallinn, pr.. netto 0. O/Ü.EestiKiviõlibensin^Estolin", tsistern, fr. Tall,, ühes teedemaks Bensiin, I s. välisbensiin 0.00 Pesusooda, kodumaa 0 kg Seebikivi Värvid, nigros.,vees sulav, välism. kg..00, tsinkvalge, välism., 0.0. tinavalge,, ooker, Superfosfaat kott.. Segafosfaat». Kaalisool.0 Salpeeter, tšiili % Lubisalpeeter Lubiammoonsalpeeter 0, /o Väävelhapu ammoniaak 0% Fosforiit,, eesti %. Nitrofoska Paber, rotatsiooni 0 kg..0 Tsement, Portland, Kunda, pütt 0 kg, fr. Rakvere, pütt. Kriit, toores 0 kg...0 pestud..0 Kivitõrv Puutõrv Kips, jahvatatud.00 krohvimise.00 Telliskivid, I s., Loksa, f r.tallinn 00 tk Silikaat, I s., fr. vabrik.00 Tulitikud, originaalkast (000 toosi). Tallanahk, eesti nahast kg...0 Tallanahk, Ameerika, I s..0. II s... Kroonid. Metsamaterjaalide hinnad fr. laduplats Tallinn. Palgid: kuusk ja mänd Narvas ja Pärnus.... thm. kr. Saetud materjaal, plangud + /o laudu kuusk u/s. IV.- mänd u/s. IV s.- Kastilauad Paberipuu r.-m.. Toepuu. Tendents: Puuvill. Liverpooli börs.. X. American Fully Middling inglise naela (lbs) eest ingl. pennides (d) loko. okt.., dets.., jaan. 0, märts.., mai. juuli.. Peekonsigade hindadeks on.. X. Peekonsigade tapakaalud: 0 kg,!,, : 0-, i,-0 \ Kanamunad. I sort II sort III sort IV sort ) Tendents: Põllutöö ministeeriumi Põllumajand. Osak. kanamunade hinna noteerim. komisjon noteeris. X järgmised kanamunade hinnad: kg eksportmune hind franko kogumispunkt Kr. koos juuremaksuga hinnad franko kogumispunkt 0, kr. kg, mis vastab: 0 gr. raskuste munade juures kr. 0,0 kümme 0, 0» 0, kg siseturu mune Kr., mis vastab : üle 0 gr. raskuste munade juures Kr. 0. kümme üle 0 0. Õunad sugissordid: eksportkõlvulised, II valik fr. Tallinn Kr Sibulad: eksportkõlvulised fr. kogumispunkt,, senti kg. Või. Tendents: kindel. I s. kg kr.., mis on tulnud sisse. IX. X.. a. Lina Prahid. Tallinn Gent.... kg. sh, Dundee» Puumaterjaalid. Standard Tallinn London» sh / n., - Hull / br. Southhampton 0/ Manchester.... / Grangemouth * / Belfast / Dundee * / Antwerpen -Gent ' Rotterdam»hfl..0 Amsterdam....,. Segakaup. Tallinn Stettin 00 kg. rmk..0. London kg. sh /0/- Stokbolm 00 kg. rkr Stettin, vöi, tünn rmk..0 London - sh. /

32 KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA Nr. 0 Väärtpaberite kursid Tallinna börsil 0. IX. a. Väärtpaberid. a. /o välislaen (dollarites).... $ Riigik. pautk. vöõrandat. maade eest tasu maksm. s. А. В. С ( a.). /o Maj and. - mia. rahandusosakonna pantkirjad: seeria D. (0 a.).% E. (0 a.).% F. ( a.).% Pikalaenu Panga: pantk. (0 a.) %. ( a.) % ( a.) %. Eesti Maapanga: % pantk. ( s.) % * ( s.) %, ( ja % % ( s.). Asunduskapitali (% s.) võlakirjad. / 0 Eesti Hüpoteegi Panga pantlehed % Eesti Maakrediitseltsi pantlehed Tall. Immobiilpank rbl, Aktsia d: Eesti Panga.... Pärnu Krediitpanga akts A.-s. Port-Kunda".. Ilmarine"... Fr. Krull"... Massoprodukt". Saku õllevabr.". Türi paberi- ia puu papivabr.".... A.-s. Ühiselu"... Põhja Kinnit.-selts" Eestimaa Trükikoda" A.-S. Kütte Jõud".. Balti puuvilla ketramise ja kudumise vabrik.* Eestim. rohukaubanduse a.-s. Ephag".... Eesti elektrimasin. ehituse a.-s. Volta".. A.-s. Sindi Tekstiilvabrikute Ühisuse" ajutised tunnistused... Kindlustus-aktsias. Eesti Union" Eesti kindlustus-aktsias. Polaris" Piirituse puhastamise vabrikute o/üh A.-. Siegel" с *J s А H n CS tih О Kroonides % ВЦ % % % 00 0 % % % % % Väljaandja Kaubandus-tööstuskoda Tallinna fondibörsi kursisedel New- York dollar London naelsterl. Berliin (Clearing) 0 s. riigim. Helsingi 0 soome m. Stokholm 0 rootsi kr. Kopenh. 0 daani kr. Oslo 0 norra kr. Pariis 0 prants. fr. Amsterd. 0 floriini Riia (Clearing) 0 latti Zürich 0 helv. fr. Brüssel 0 belgat Milaano 0 liirat Praha 0 tšehh. kr. Viin 0 austr. sh. Budapest 0 р п- got Varssav 0 slotti Kaunas 0 litti Moskva 0 rubla (tšekk) Danzig ] 0 guldnat j T. O. M. T. 0. M. T. 0. M. T. 0. M.. X T. I O..0 M..0 T. - O. 0. M..0 T. 0. M. T. 0. M. T - 0. M. TT. 0. M. T.. м. Т.. м. т.. м. т.. м. т.. м т.. м. т.. м. т.. м. т.. м. т.. м X Tallinna Eesü Kirjastus-Ühisuse trükikoda. Pikk t.... X X Э X X Ž =. 0.І Vastutav toimetaja H. Anto і