KAUBANDUS -TÖÖSTUSKOJA Nr. 4. V aastakäik 1 ll//\l/\j/\ Ilmub kaks korda kuus 15. veebruaril Ш0 Tellimishind: Aastas.. kr Poolaastas Välis

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "KAUBANDUS -TÖÖSTUSKOJA Nr. 4. V aastakäik 1 ll//\l/\j/\ Ilmub kaks korda kuus 15. veebruaril Ш0 Tellimishind: Aastas.. kr Poolaastas Välis"

Väljavõte

1 KAUBANDUS -TÖÖSTUSKOJA Nr. 4. V aastakäik 1 ll//\l/\j/\ Ilmub kaks korda kuus 15. veebruaril Ш0 Tellimishind: Aastas.. kr Poolaastas Välismaale 5.00 Poolaastas.,, 3.00 Toimetus: Kuulutuste hinnad : " Kaubandus-tööstuskoda, Tallinn, Lai t. 45 Vi Ihk... kr Kõnetraat 17-77, toimetaja kodus / Toimetaja kõnetunnid: igal äripäeval 1/ VI 2 p. 1. Kaanekülgedel kokkuleppel SISU* Tööstusettevõtete seaduslikust tööajast, Ületunnitöödest Ja nende suhtes nõuetavaisl vonnaalsustest. Obligatsloonlmaksu seadus. Katse Euroopa majandusliku konsolideerimise poole, Ülevaade mele läinud aasta tööstusest. Teataja kirjavahetus. Kaubandus-tööstuskoja teateid. Majanduslikke teateid kodu- ja välismaalt. Ettevõtete tegevusest. Tolllteateld. Turgude ülevaade. Vällsbörsld. Kaubahlndu Tallinna börsi kurslsedcl.! ^ Teie hoiate kokku aega, vaeva ja raha. kui teete omad ostud LEIPZIGI KEVADMESSIL 1930, mis algab 2. märtsil ja pakub Teile kaupu väljapanijalt (nende hulgas Teie erialalt juhtivad firmad) 21 maalt» koondatud ühele kohale. Üksikasjalisi teateid annab Leipziger Messamt Leipzigis või selle au-esindaja Eestis Vilhelm Borchert, Tallinnas Vene t. 40, tel , postkast 44.

2 74 KAUBANDUS-TööSTUSKOJA TEATAJA Nr. 4 Tööstusettevõtete seaduslikust tööajast, ületunnitöödest ja nende suhtes nõutavaist vormaalsustest. Ületunnitööde kohta maksmapandud korraldusel puudub juriidiline alus. Eestis on maksev veneaegne tööstuslik tööseadus (sead. kogu XI köide, 2. jagu, a. väljaandes) nende muudatustega, mis aset on leidnud meie seadusandluses ja Eiigi Teatajais avaldatud. Ajutine valitsus oma üleskutsesteadaandes vabariigi kodanikkudele (Riigi Teataja nr nov, a.) deklareerib 8-tunnilise tööpäeva maksmahakkamist tööstuses ja kaubanduses. Teised deklaratiivsed osad sellest teadaandest-üleskutsest, nagu vähemusrahvuste kultuuromavalitsus, on hiljem seadusandlikult teostamist leidnud. Tööaja normeerimiseks aga Aj. V. poolt püstitatud põhimõtete alusel pole seadusandlikke algatusi tänini järgnenud. (Washingtoni konventsioon, mille ülesandeks on tööaja normeerimine Rahvasteliitu kuuluvais maades 8-tunnilise tööpäeva alusel, pole tänini mitte ainult Eestis, vaid ka mõnes suurriigis seadusandlikku kinnitamist leidnud). Järelikult tuleb meil oma tööstuse tööaja buhtes käia seni maksva veneaegse tööstusliku tööseaduse järele, mis määrab ära И ^-tunnilise tööpäeva ühevahetusliku päevase töö jaoks ( 196.) ja 10-tunnilise tööpäeva töölistele, kes osaltki ööseti töötavad ( 197.). Ja selles ajaulatuses võivad meie töösturid tööstuslikus tööseaduses 103 äratähendatud sisekorra määrustega oma ettevõtte tööaega normeerida. Tegelikult on enamus meie toöstusettevõ:- teist piirdunud 8-tunnilise tööpäevaga, osalt vabatahtlikult, osalt tööinspektorite surve all, kes üle 8 tunni sisaldavad sisekorra määrused seadusvastaselt on kinnitamata jätnud, nõudes ettevõtte määrustes 8-tunnilise tööpäeva fikseerimist. Sagedatel juhtudel ongi see nõudmine täitmist leidnud maksvaid töökaitse-seadusi ja määrusi mittetundvate töösturite poolt, seda enam, et seni polnud takistatud tarviduse korral n. n. ületunni" töötamine, mis iseendastki mõistetavalt alati on sündinud tööandja ja tööliste vahelisel vabal kokkuleppel. Kuna nüüd tööstusettevõtete tööaja ulatus ja jaotus tehakse olenevaks tööinspektsiooni heaksarvamisest töösturitelt uute ja raskemate vormaalsuste ja arvepidamise nõudmisega, kerkib iseendast tööstusettevõtete seadusliku tööaja ja uue korralduse seaduslikkuse küsimus teravalt päevakorrale. Nagu eelpool Öeldud, ei ole meil seadusandlikult muudetud Vene ajast maksvaid seadusi ja määrusi tööaja kahta tööstusettevõtteis. Aj. Valitsuse deklaratsiooni, millele lugupidamist on näidanud suur osa meie tööstureid deklaratsiooni põhimõtete tunnustamise ja teostamisega, on ja jääb ikkagi deklaratsiooniks, ning sel alasel ei saa lugeda maksvusetuks seadusliku pärivuse teel omaks võetud seadusi ja määrusi ning teha korraldusi, maksvaist seadusist hoopis lahkuminevaid. Ja enne kui seadusandlikult pole muudetud seni meil maksvusel olevat tööstuslikku tööseadust, on alusetud kõik tööinspektsiooni nõudmised tööaja reguleerimiseks tööstusettevõtetee Aj. V. deklaratsiooni põhjal või mõnesuguse arvatava diskretsiooni alusel, mida maksev seadus kuski ei tunnusta. Kuigi maksev tööstuslik tööseadus 2'00 määrab ära ületunnitööde mõiste, arvates ületundideks töö, mida tööline tööstusettevõttes teeb wäljaspool sisekorra määrustes fikseeritud tööaega, siis käsitades sama seaduse 196. ja 197., kus tööstusettevõtete jaoks on ette nähtud 10- ja Ubk-tunniline tööaeg, ei saa meil ületunnitööst juttugi olla: sisekorra määrustes seaduslikult lubatud tööaja fikseerimisega langeb ära igasugune tarvidus ületunnitöödeks. Peale selle, tööstuslik tööseadus ei sisalda keeldu ületu/nnitööde tegemises, need on alati lubatavad vabal kokkuleppel töölistega (sama 200.). Tööstuslikus tööseaduses äramääratud tööstusettevõtete tööaja jaotust edasiarendavad määrused (seadluste ja määruste kogu a. art ) jaotavad ületunnitööd töölistele sunduslikkudeks ja mittesunduslikkudeks. Sunduslikud on sarnased ületunnitööd, mis on tarvilised tootmisprotsessi tehniliste tingimuste tõttu. Sarnased ületunnitööd tulevad ära tähendada ettevõtte sisekorra määrustes, nende tegemiseks pole takistusi ei loanõutami&e ega teadaande esitamise näol ja lepingutingimused nende suhtes võivad olla kantud töölise palgaraamatusse lepingu osas. Vaatamata sisekorra määrustes äratähendatud tööajale ja eelpool tähendatud ületunnitöödele on lubatud veel kitsenduseta teha äkiliste rikete puhul hädatarviiisi remonte ettevõtte hoonete ja töötamisabinõude kordaseadmiseks, kui nende kordaseadmisest oleneb kogu tööstusettevõtte või mõne tema jaoskonna edasitöötamise võimalus, samuti on ka takistamatult lubatud üle sisekorra määrustes tähendatud ajajaotuse töötada neil juhtudel, kui tulekahju või muude ette-

3 Nr. 4 KAUBANDÜS-TÖÖSTÜSKOJA TEATAJA 75 nägematute asjaolude tõttu töö mõnes ettevõtte osakonnas oli ajutiselt takistatud ja kui see on tarviline ettevõtte täiel hool käimapanemiseks. Nendele töödele võib ettevõtte juhataja asuda otsekohe, kusjuures ainult nendest töödest samal päeval tööinspektorile tuleb teatada (art ). Mis puutub nüüd mittesunduslikkudesse ületunnitöödesse, siis on need tööst, tööseaduse 200. põhjal lubatavad igakordsel vabal kokkuleppel töölistega, nende tööde tingimuste töölise palgaraamatu lepinguossa kandmiseta. Seadluste ja määruste kogu art arendades seda 200. mõtet tähendavad, et kogu ettevõtte tööliskonna või suuremate töölisgruppide poolt tehtavad mittesunduslikud ületunnitööd on lubatavad tähelepanu väärivail juhtudel vabrikute ja tehaste peaameti (meil sotsiaalministri) sellekohasel loal, kusjuures tööinspektoritele on jäetud võimalus edasiilükkamatuil asjaoludel nendeks töödeks ajutiselt luba anda. Seejuures on seatud tingimuseks, et tööinspektorid võivad loaandmisest keelduda ainult tähtsail, tähelepanuväärivail põhjusil. Üksikute tööliste ja vähemate töölisgruppide poolt vabal kokkuleppel tehtavad 'mittesunduslikud ületunnitööd aga loanõutamise määruse alla ei kuulu, vaid nende suhtes nõutakse vaid tööinspektorile teatamist. Edasi on seadl. ja määruste kogus art suhtes tööstusosakonna poolt seletatud, et m i t- tesunduslikkude üle tunnitöö de loaandmist ei tule siduda nõudmisega tasutingimuste fikseerimiseks või ületunnitööde teadaandes tasu äratähendamiseks, vaid tasutingimuste üle kokkuleppimine on jäetud lepinguosalistele vabaks. (Tööstusosakonna seletus art kohta 1909 a., nr ja 4714.). Seega on tööinspektorite poolt töösturitele esitatud nõudmine mittesunduslikkudeks ületun- nitöödeks tööinspektorilt lo-anõutamises ja samade ületunnitööde suhtes tasutingimuste äranäitamises täiesti aluseta ja maksvate seaduste ning määruste vastane nõue. Edasi, kui arvestada seega, et meie tööstusettevõtted ei tööta kunagi üle maksvais tööseadusis ning määrustes lubatud tööaja, s. o. üle 10 või 11% tunni, siia on kõne all olev tööinspektsiooni ületunnitööde üle teadaandmise ja ületundide arvepidamise korraldas üldse ilma seadusliku aluseta ega saa tema ignoreerimine töösturite suhtes esile tuna mingisuguseid pahesid, kõnelemata sellest, et korralduses on art tõlgitsetud täiesti vabalt ja oma heaksarvamise kohaselt. Küsimusele tuleks vaadata ka sotsiaalpoliitilisest ja majanduspoliitilisest seisukohast. Kui sotsiaalministeerium või temale alluvad ametkonnad loodavad käesoleva korraldusega praegust tööpuudust vähendada ja suuremale arvule töölistele tööd võimaldada, siis on see kalkulatsioon ekslik. Meie mehhaniseeritud ja tehniliselt arenenud tööstus ei saa juhuslikkude tööde rohkenemise korrail hankida tarvilisi oskustöölisi ega võimalda tööstusruumide sissesead ning töotamisabinõude vähesus rakendada suuremat hulka töölisi nende tööde täitmiseks. Suuremates ettevõtetes, kus see tööstustehniliselt on võimalik, ongi juba kahe ja enam vahetusega töö.peäle üle mindud ja loobutud igasugustest ületunnitöödest. Teiselt-poolt aga pole meie tööstuse produktsioon ja võistlusvõime veel sel tasapinnal, et ta suudaks pakkuda töölistele täiesti rahuldavat töötasu. See asjaolu on tööliskonnale väga hästi teada ja seetõttu ei olda juhuslikkude ületundide vastu, millega on võimaldatud kehva sissetuleku suurendamine seda enam, et sarnaste ületunnitööde puhul harilikult kõrgemat tasu makstakse. Paremate tootmisvõimaluste ja kättesaadava oskustööjõu olemasolu juures oleksid meie töösturid ise otsekohe huvitatud lühemast tööajast ja ületunnitöödega seotud lisakuludest pääsmisest- R. Treufeldt. Obligatsioonimaksu seadus. V. Simsivart. Majandusminister on esitanud jaanuari lõpul vabariigi valitsusele ühes tulumaksu vähendamise seäduse ja pärandusmaksu muutmise seäduse eelnõudega ka ühe uue maksu sisseseadmise kavatsuse obligatsioonimaksu seaduse eelnõu. Selle eelnõu järele pannakse obligatsioonimaksu alla kõik kinnisvaradel võlgadena kindlustatud rahalised kapitalid, välja arvatud eelnõu 2-, ettenähtud erandid. Maksu alt on 2. järele vabastatud: a) nimelised obligatsioonid, kui need olid nimelised vahetpidamata terve poolaasta jooksul, b) krediitasutuste ja teiste aruandvate ettevõtete käes olevad blanko obligatsioonid, kui viimaste või nendega kindlustatud laenude tulud kuuluvad maksustamisele 9. jaan. 14WW5. a. seaduse VI osa põhjal; c) ärimaksu alla

4 76 к А ÜBANDUS-TÖÖSTÜSKOJA TEATAJA Nr. kuuluvate aruandvate ettevõtete kinnisvaradel kindlustatud blankoobliigatsioonid, kui viimaste tulud kuuluvad maksustamisele otsekoheste maksude seaduse 614. p. 3. põhjal. Obligatsioonimaksu on kavatsetud võtta obligatsioonisumma pealt 20 senti igalt sajalt kroonilt poolaastas. Maks tuleb tasuda kaks korda aastas: esimese poolaasta eest hiljemalt 30. juuniks, teise poolaasta eest hiljemalt 31. detsembriks. Obligatsioonimaksu tasumise kohustus lasub kinnisvara omanikul. Tasutud obligatsioonimaksu võib kinnisvara omanik võlausaldajalt kinni pidada. Tähtajaks tasumata obligatsioonimaksu pealt arvatakse viivitusraha 1% kuus. Viivitusraha ei ole kinnisvara omanik õigustatud kinni pidama võlausaldajalt. Selle seaduse jõusseabtumise ajaks on määratud 1. jiuuli a. Selle maksu alla käiksid: 1) obligatsioonid, mis on kantud sisse kinnistusraamatutesse Eesti vabariigi ajal ja mis pole kaotanud oma maksvust 1. juuliks a., 2) obligatsioonid, mis kantakse sisse kinnistusraamatuisse pärast 1. juulit aastal. Nagu seletuskirjast selgub, on obligatsioonimaksu seaduse sihiks katta kavatsetud tulumaksu vähendamisest tekkiv puudujääk. Kuid sellele maksule pandud lootused on meie arvates petlikud. Üldse näib obligatsioonimaksu tulutoovus olevat kaunis küsitav. Kui üldisest obligatsioonide summast arvata maha eelnõu 2. põhjal vabastatud obligatsioonid, siis jääb järele võrdlemisi väike osa obligatsioone; seepärast ka üldine sissetulek sellest maksust saab olema võrdlemisi piiratud. Kahtlemata aga väheneb obligatsioonimaksu seaduse tagajärjel uute obligatsioonide tegemine. Sest peale maksukohustuse sünnitab see seadus nii laenajale kinnisvara omanikule kui ka kreeditorile oma keerulise asjaajamise tõttu teatud aja- ja rahakulutust; ka teeb see seadus obligatsioonide kustutamise tülikamaks. Uute obligatsioonide tegemise vähenemisega kaotab aga riigikassa ühekordse sissetuleku tempelmaksu näol 1% suuruses obligatsioonisummast ja sissetuleku teiste.vähemate maksude näol. Katsume jõuda selgusele, missuguseid kulusid tooiks obligatsiooni<maksu seadus endaga kaasa? See seadus tooks maksuvalitsusele õige suure, tülika ja kaunis komplitseeritud töö. Selle ülesande teostamiseks tuleks muidugi luua maksuametis eriline jaoskond paljude tööjõududega, mis kujuneks kindlasti õige kulukaks ja sööks ära suurema osa selle maksu sissetulekust. Peale maksuameti koormaks see seadus uue tööga ka kinnistusjaoskondi, kutsudes esile sealgi koosseisude suurenemise. Kuna kavatsetud maks, nagu teisedki riiklikud maksud, kuulrub tähtajal mittemaksmise korral sissenõudmisele politsei kaudu, siis tooks ta ka politseile tööd juujrt. Kõike seda arvesse võttes tekib küll kartus, kas kavatsetud obligatsioonimaks isegi fiskaalselt end suudab õigustada, sest tema tulutoovus ou enam kui kahtlane.,ka majanduspoliitiliselt seisukohalt peab tunnistama kavatsetud maksu soovimatuks, sest ta kutsub väljia krediidi kallinemise. Ehk küll eelnõu järele kinnisvara omanikul on õigus võlausaldajalt pidada kinni obligatsioonimaksu summat, on võlausaldajal võimalus seda maksu üle viia võlgniku peale laenu protsendi kergendamisega. Laenuprotsent on meil aga juba nii-kui-nii ikõrge, seepärast peab hoiduma igasugusest tõuke andmisest laenuprotsendi tõusmiseks. Võttes arvesse asjaolu, et blanko obligatsioonid on meie oludes osutunud erakapitali poolt kõige nõuetavamaks krediidi kindlustuseks, võib kavatsetud maks mõjuda takistavalt just erakapitali tegutsemisele pikemaajalise krediidi alal. osutub see maks eriti soovimatuks. Seepärast Seletuskirjas on tähtsa argumendina obligatsioonimaksu kisuks toodud väide, et obligatsioonide blankoks muutmine avaldab tunduvat mõju tulumaksu sissetulekule, kuna blankoobligatsioonidelt saadav tulu jääb tulumaksu määramiseks täieliselt kindlaks tegemata. See väide on aga täiesti ekslik. Laenude pealt makstud intressid arvatakse maha tulumaksu alla kuuluvast tulust ainult siis, kui maksnik esitab tulumaksu deklaratsiooni juures tõendused nende maksmise kohta ja annab üles intresside saaja nime. Võlausaldaja ei pääse säärasel korral intressidena saadud tulu ülesandmisest ja maksab ka sellelt tulumaksu. Kui aga kinnisvara omanik ei anna mingil põhjusel üles blankoobligatsioonide pealt makstud intresse, siis langeb ta ise vastavalt kõrgema tulumaksu alla. Riigi tulud ei kannata selgi korral. (Seepärast ei avalda blanikoobligatsioonide tegemine mingisugust mõju tulumaksu sissetuleleuile. Ka ei suuda kavatsetud maks mitteausat kinnisvara omanikku takistada maksuraskustesse sattumisel blankoobligatsiooni tegemast kreeditoride eest varanduse varjamise eesmärgiga; seesugune operatsioon on niivõrra tuluikas, et seda mingisugune maks ei suuda takistada. Pealegi on võimalus ka nimelise obligatsiooniga sama eesmärki saavutada. Peale selle ei ole obligatsioonimaksu seaduse eelnõu ka tehniliselt küllalt hästi läbi töötatud ja sisaldab nii mitmeidki redaktsioonilisi ja juriidilisi puudusi.

5 Nr. 4 KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA 77 Kõigepealt peab juhtima tähelepanu eelnõu 2-le. Et 1. järele üldreeglina käivad maksu alla kõik kinnisvaradel võlgadena kindlustatud kapitalid, siis peaks erandite nimestik 2-es olema täielisem ja selgem. Näiteks on võlad riigile jäetud nimetamata. Punkt b järele ei kuulu maksu alla krediitasutuste ja teiste aru andivate ettevõtete kaes olevad blankoobligatsioonid, kui viimaste või nendega kindlustatud laenude tulud kuuluvad maksustamisele 9. jaan. 191i5. a. seaduse VI osa põhjal". Siin juhime tähelepanu asjaolule, et 9. jaan a. seaduse VI osa räägib kapitalidest, mis kindlustatud võlgadena kinnisvaradel, s. t. kapitalidest, mis on antud laenuks otsekohe kinnisvara kindlustusel. Kui aga blainkoobligatsioon on antud edasi pangale kontokorrentlaenu täiendavaks kindlustuseks, siis ei ole siin tegemist kinnisvaral kinnitatud võlaga ja seepärast ei kuulu ka säärase laenu tulu maksustamisele 9. jaan. 19U5. a. seaduse VI osa põhjal. Kuigi maksuvalitsus paistab ses küsimuses olevat teistsuguses arvamises, ei ole siiski otstarbekohane põhjeneda ühele vaieluse all olevale seadusele. Küsimus on viidud riigikohtusse ja kuni puudub ses asjas riigikohtu otsus, ei ole õige seesugust vaieldavat tunnusmärki seäduse eelnõusse sisse võtta. 5 näeb ette, et nimelise obligatsiooni maksust vabastamiseks on kinnisvara omanik kohustatud teatama maksudevalitsusele võlausaldaja nime ja tema elukoha. Kinnisvara omanik aga sagedasti ei tea, kellele obligatsioon on edasi antud ja missuguse pealkirjaga, kas nimelise või blan- Üheks maailmasõja raskeimaks päranduseks on ja jääb kahtlemata see peatumatu majanduslik protektsionism, mis kõikjal ikka intensiivsemalt esile tungides on osanud kõiksugu sisseja väljatveokeeldude, kaitsetollide normide ja tuhande teise juriidilise konksu abil Euroopa rahvaste ümber ikka kõrgenevamat Hiina müüristikku luua. Kui juba vanad ja majanduslikult tugevad riigid pole suutnud endid ajavaimust", mille algpõhjused peituvad maailmasõja tingimustes ja temale järgnevais viletsusis, mis siis veel rääkida uutest riikidest, mis võrsusid endiste suurriikide varemeil või mis pärast peaaegu lootusetuid sümapilke üle öö võitjatena astusid suurriikide perre;, Seda loomulikum on, et esimeses joovastukopealkirjaga. Selle saab ta teada alles siis, kui obligatsioon temale esitatakse intresside maksmiseks, mis võib aga sündida ka alles pärast maksumaksmise tähtaega. Kui pärast selgub, et obligatsioon on nimeline, siis on kinnisvara omanik asjata kannatanud, kuna ta 5. põhjal oli sunnitud maksu maksma ära ( 21. põhjal võib ta küll makstud summa nõuda tagasi, kuid ka sel juhul on ta ajutiselt asjata kannatanud). 10-dast võib välja lugeda, et kinnisvara omanikule saadetakse maksuleht koigi, erandita, obligatsioonide kohta, ka nende kohta, mis 2. järele maksu alla ei kuulu. Kui see on nii, siis sünnitab see kinnisvara omanikule asjata tüli ja sekeldusi; ka maksuameti kuhjaks see üle vastulausetega. 14 ja 20 sisaldavad vastolu. 14 järele langeb maksuivõla tasumise kohustus kinnisvara üleminekul uuele omamikule. 20 järele on uus omanik kohustatud tasuma obligatsioonimaksu ainult aja eest, mil kinnisvara tema omanduses seisis, ülejäänud aja eest aga maksu ei nõuta. Kelle kanda jääb puudujääk, selle küsimuse jätab eelnõu lahendamata. Seaduse eelnõus on ka jäetud lahendamata küsimus, kas vastutavad maksuvõla eest kõik kaasomanikud, kui obligatsioon on tehtud kinnisvara mõttelise osa peale, või mitte. Kõiki eelpool toodud asjaolusid arvesse võttes ei saa kuidagi pooldada selle obligatsioonimaksu seaduse elluviimist. Katse Euroopa majandusliku konsolideerimise poole. Euroopa itomirägastikus. Vabakaubanduse idee ja 8. nov ja 11. juuli a. konventsioonid. Eesti osa 11. juuli konventsiooni teostamisel. ses kaotati reaalne mõtlemisviis, et edeva tormijooksuga taheti ka majandusaladel saavutada seda, milleks on vaja aastakümneid püsivat tööd, võrratut kapitali ja laialdasi kaübaturge. Unustati kõikjal see elementaarne reegel kaubanduslikus elus, et kes oma maa saadusi tahab müüa, see peab ise ka väljast ostma, et kaasaja iiikumistehnika on esimeses joones kogu Euroopa loonud ühiseks tervikuks, kus peab valitsema kõige lähem rahvaste koostöö ja tööjaotus, kui ta ei taha murduda ikka järjest suureneva Ameerika majandushegemoonia all. Umbes ses mõttes kutsutigi Kah vastel iidu kaastegevusel a v sügisel kokku ülemaailmr ne majanduslik konverents^ mis oma konventsioonis 8. novembrist* І9І27. a. kriipsutas alla, et

6 78 KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA Nr. 4 maailma heaolu huvides on hädatarviline asuda kõigi kaubanduslikkude tõkete kaotamisele, eeskätt kõigi sisse- ja väljaveokeeldude annulleerimisele ja seejärele, luues ajutise tollirahu, asuda kaitsetollimüüride järk-järgulisele mahalõhkumisele. Konventsiooni tegevusse astumise tähtajaks määrati allakirjutajate poolt 1. jaanuar 1930 a eeldusega, et see vähemalt 18 allakirjutanud riigi poolt on selleks tähtajaks ratifitseeritud. Teibeltpoolt nõudis rida riike peale ettenähtud 18 ratifitseerimisallkirja veel tingimata rea riikide, nagu Türgimaa, Poola ja cehhoslovakkia liitumist konventsiooniga, mis fikseeriti 11. juuli a. ilisakonventsioonis. Vahepeal kiirendas üldist olukorda erinähtus, kus väljendus piltlikult sisse- ja väljaveokeelude negatiivsem osa. Nimelt hakkasid a. algusest peale ühe esimese-järgu kaubaartikli, toornahkade, kontide ja vaknisnahakauba, hinnad rahvusvahelisel turul järsku tormiliselt kerkima ja kestsid kogu a., kuigi kogu maailma kariloomade brutto-anvus midagi katastroofilist polnud juhtunud, mis oleks toornahkade hinna tõusu õigustanud. Bõhuv osa eriteadlasi nägi siin vaid võimsat spekulatsiooni ja kasutades valitsevaid sisseja väljaveokeelu tõkkeid toornabkadele oskas ilusat äri teha. Selle eemaldamiseks kutsuti 8. nov. konventsioonist osa võtnud riigid uuesti kokku ja järeldusena ilmus 10.juuli a. konventsioon, mis ette näeb toornahkade ja kontide kaubandusel lasuvate tõkete annulleerimise 1. jaan a. Viimase konventsiooni on ka Eesti vabariik ratifitseerinud ja vastava seaduse põhjal andis meie riigikogu eksport-tolli vabaks: sarved, jõhvid, harjased ja teised loomakarvad, siis looma-, lamba-, hobusenahad, lina, lina-, ja kanepitakud, lina- ja kanepiketruse jätised, linase, kanepise, dšuut- ja puuvillariide kaltsud. Toll ümbertöötamata kontidelt ja poolvillastelt kaltsudelt vähendati 0,03 pealt 0,02 kuldfranki pro kilo, kuna ümbertöötamata karusnahkade väljaveotolli annulleerimine tagasi lükati. Järelikult on meie kohustused rahvaste südametunnistuse ees täidetud, nagu seda 11. juuli konventsioon nõuab. Mis puutub aga 8. nov a. konventsioonisse, siis on tema Eesti poolt küll alla kirjutatud, kuid et teda oleks ratifitseeritud seda pole kuulda olnud. Lugu oli nimelt hulga komplitseeritum kui 11. juuli akü juures, meie väliskaubanduslikud suhted on veel võrdlemisi noored ja et siit eemaldada kõiki juhuslikke liblikaid, pahatihti isegi meie riiklikule iseolemisele vaenulikku elementi, on riik sunnitud kõva kontrolli pidama rea meie majandusliku alusproduktsiooni üle, nagu on või, beekon, munaid, linad, kartul jne. Vastasel korral on tarvis vaid üks õnnetu saadetis, et rikkuda kauemaks ajaks põhjalikult meie välisturgu. Järelikult kirjutab reaalelu meile teatud reservatsioonid ette. Vahepeal saabusid konventsiooni tingimustes ettenähtud miinimum 18 allakirjutanud riigi ratifikatsiooni-kirjad Rahvasteliidu sekretariaati. Kuid nende seas puudusid just enam oodatud Türgimaa, Poola ja Cehhoslovakkia. Tekkis äärmiselt komplitseeritud seisukord, sest juhul, kui rida allakirjutanud ja konventsiooni ka ratifitseerinud riike endiselt oma erinõudmisist eelpool-nimetatud riikide suhtes kategooriliselt ikinni peavad, ähvardas ülima vaevaga koostatud 8. novembri konventsioon ühes 11. juuli lisakonventsioonidega paratamatult nurjuda. Olukorra selgituseks ja seisukoha võtmiseks tulid asjast huvitatud riikide esindajad kokku uuele konverentsile, mis kestis möödunud aasta detsembrini. Siin selgus, et kõik katsed Poolat ja Cehhoslovakkiat kaasa tõmmata lõplikult hukkusid. Sama kategooriline oli Saksamaa oma nõudmisest Poola kaasatuleku suhtes kinni pidamas. Teiselt-poolt aga loobus Itaalia oma nõudmisest Türgimaa suhtes ja kui siis ka veel Rootsi ja Soome avaldasid oma nõusolekuid liitumiseks, sus leppisid Saksamaa, Austria, Ungari, Holland, Belgia, Inglismaa, Põhja-Iirimaa, Prantsusmaa, Põhja-Ameerika ühisriigid, Luksemburg, Portagaalia, Norra, Lõuna-Slaavia, Helveetsia, Rumeenia ja Daani Itaalia kompromissiga, mille järele sisse- ja väljaveokeelud«annulleerimine hakkab juriidiliselt maksma 1. jaam &., kuid eritingimusega, et 31. maiks s. a. saavutataks Poolalt ja CehhoSlovakkialt nende ratifikatsioonikirjad. Eitaval juhul jätavad alla kirjutanud ja ratifitseerinud riigid endile täielise tegevusvabaduse. Loobuvad aga viimased oma eraldavaist seisukohtadest, siis on põhjust arvata, ei 30. juuniks 1>930. a. sisse- ja Väljaveokeelud Euroopa suurimas osas annulleeritakse. Et hoiduda nende ülima jõupingutusega koostatud konventsioonide nurjumisest, mis juba Poola ja CefoJhoslovakkia eraldumise tõttu tublisti on moraalselt kõigutatud on Rahvasteliidu majandusnõukogu asjast kinni haaranud. Ühel tema istangul möödunud jaanuari lõpul rõhutas eriti Inglise välisasjade sekretär Henderson selle konventsiooni tähtsust, mille eesmärgiks on eksport- ja importkaupade sisse- ja vüljaveokeelude kaotamine, millise otstarbekohane lahenda-

7 Nr. 4, KAUBANDUS-TööSTUSKOJA TEATAJA 79 mine aitaks Euroopas Auua normaalelutingknused, kartes ikka suurenevamat tööpuudust, teeks etsa lõpmatule tollisõjale. Lõputulemusena otsustas Nõukogu kokka kutsuda 17. veebruariks üle-maailmse tolliraihu konverentsi ja tema esimeheks määrata endise Daani välisministri Moltke. Ka meie vabariik on saanud kutse ja tema esindajatena sõidavad majandusminister Zimmermann ja välisministri abi A. Schmidt. Milline on meie esindajate seisukoht see loomulikult on praegu saladus. Teiselt-poolt ei taha meie ka prohvetid olla ja 17i. veebruari konverentsile tema tulemusi ette näha. Kuid 'küllalt iseloomuline on fakt, et Nõukogude Venemaa esialgu keeldub kategooriliselt ühinemast tollirahu mõttega. Ka on Prantsuse saadikutekojas tollirahu suhtes rida arupärimisi esitatud tööminister Loucheur'ile, киі бгта on kaitstud Prantsuse tööstuse, eriti aga põllumajanduse, huvid 17. veebr, konverentsil. Arthur Kümmel. Ülevaade meie läinud aasta tööstusest. (Algus K.-T. Teatajas nr. 3.) Murrud ja kaevandused. Selles rühmas töötasid 1. nov a. 16 suurettevõtet, töötajate koguhulgaga 2694 in. Viimane arv on väga kõikuv, sest näiteks 1. juuli peale oli sellessamas rühmas 4869 in. Põlevkivikaevandused on selle tööstusrühma kõige tähtsamad ettevõtted. Praegusel ajal suurim ettevõte on riigi põlevkivitööstus, kus tegutseb ligi 1200 inimest. Põlevkivitoodang näitab kindlat kõvenernistendentsi. Kui a. keskmine põlevkivitoodang oli tn. kuus, a tn., a tn., a. 26:529 tn., siis a. suvekuude toodang on ligi tn. kuus; talvepoole langeb aga toodang. Erapõlevkivikaevandustest tegutsesid läinud aastal Port-Kunda" kaevandus Rakvere juures, A.-S. Küttejõud" ja A.-S. Eesti Kiviõli" Püssi jaama läheduses. Teised kontsessionäärid jätkasid uurimisi. Läinud aasta sündmustest meie põlevkivitööstuses peaks märkima Eestimaa õlikonsortsiumi Õlivabriku seismajäämist Türsamäel, milline seisak aga olevat ajutine ja tingitud mõnedest tarvilistest tehnilistest ümberkorraldustest õlivabriku sisseseadetes; ka turu leidmine õliproduktile on teinud raskusi. Eesti Kiviõli" A.-S. kaevanduses algasid läinud suvel edurikkad 'katsed uue utmis-tunnelahjuga, mis seni kestavad vahetpidamata. Inglise firma Goldfields Ltd, kes on Eestis suuremaid kontsessionääre, on huvitatud sellest ahjust ja sellega käisid kohapeal katsestamas Inglise eksperdid. Ühenduses Püssi ahjuga tehti katseid välismaal ka mitmete teiste retoortidega. Nende katsete tagajärg annab loota lähemas tulevikus mitme uue õlivabriku käimalaskmist ja suurema kapitali investeerimist Eesti oli'kivitööstusesse, milline asjaolu, kui see täiel määral teostatakse, tõotab muuta meie Virumaa suuremaks tööstusenurgaks. Üheks järelduseks sellest oleks, et tööpuuduse asemel tekiks meil siis tööliste puudus. Järgmine huvitav edusamm, mis on tehtud aastal on kiirrongide vedurite üleviimine õliküttele, milleks meie põlevkiviõli osutus väga rahuldavaks, nagu ta juba mitmet aastat rahuldas meie sõjalaevade küttenõudeid. Jääb loota, et käesoleval aastal juba kõik vedurid viiakse üle õliküttele, mis elanikkudele oleks enam vastuvõetav. Lõpuks oleks märkida riigi põlevkivitööstuse bensiinivabriku ehitamist, mis valmib käesoleval aastal ja loodab sügisest peale igapäev turule lasta 15 tn. bensiini. Seega rahuldatakse ligi 50% siseturu nõudest kodumaa bensiiniga. Loodetavasti uute õlivabrikute käimalaskmdsega ehitatakse teisi bensiinivabrikuid, mille toodang rahuldaks mitte üksi Eesti, vaid ka teiste Baiti riikide nõudmisi. Järgmine mäetööstuse haru meil on kalttiidikaevandused. Kaltsiiti on meil mitmes kohas Eestis, aga seni eksporteeritakse seda peamiselt Saaremaalt. Kuid seni on suudetud rahuldada vaid väga väikest osa kogunõudest, nõnda et sel tööstusel seisavad ees laiad arenemisvõimalused. Ühte, läinud aastal asutatud, kaltsiidikaevandusse on suuremal arvul mahutatud väliskapitali ja on loota, et lähematel aastatel kaltsiitkivi eksport tõuseb mitmekordselt. Tagavarad meil on väga suured. Ka Vasalemmas hakati läinud aastal kaltsiiti kaevama Tallinna tselluloosivabriku jaoks. Edasi oleks nimetada huvitavaid uurimusi, mis on tehtud meie Kalana marmori kohta ja mis, annavad häid väljavaateid.

8 80 KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA Kipsitoöstus viimasel aastal on veidi tagasi läinud, Soomes kokkutõmbunud ehitustööde tõttu. Aastast toodangut hinnatakse 8000 tonni ümber, s. o. palju alla veneaegse toodangu. Tulekindel savi, mida Võru ja Irboska ümbruses hiljuti hakati välja kaevama, leiab iga aastaga järjest suuremat turgu kodumaal ja seda savi veetakse ka Lätti ja Soome. Kuna meile igal aastal importeeritakse ligi 40 miljoni sendi eest šamottkive ja põlevkivitööstuse arenemisega tulekindlate saaduste järele nõudmine tõuseb, siis tasuks juba ära Eestis tulekindlate kivide tehase asutamine. Peale harilikkude tulekindlate telliskivide see tehas valmistaks ka igasuguseid põletatud plaate ja happekindlaid torusid ja nõusid. Vosvoriiditööstus Ülgastes, mille, aastane toodang on ligi 1000 tonni jahvatatud vosvoriiti, on tingimata väga tarviline ettevõte ja tuleb igapidi selle saadust kodumaal levitada, ühtlasi teid otsides vosvoriidi vääristamiseks. Kahjuks annab kapitalipuudus ennast valusalt tunda selle tööstuse arendamisel. Kuid vab. valitsuse kaasabil on loota selle tööstuse laienemist a. Ajajooksul peaks rööbiti meie vosvoriiditööstusele arenema superfosfaaditöostus, sest meie ostame superfosfaati aastas ligi IY2 miljoni kr. eest, ning andmete järele see hulk peaks tõusma kuni 5 miljoni kroonini, arv, mis kindlasti suudaks superfosfaaditööstust meil ülal pidada. Viimased uurimused vosvoriidi ümbertöötamise alal annavad loota, et küsimus on kergesti lahendatav ning mõne meie seisvatest suurtehastest võiks sel alal tööle rakendada. Mineraalide ümbertöötamise rühma kuuluvad peamiselt meie ehitusmaterjalide valmistamise tehased: tsemendi-, lubja-, kipsi-, savi-, klaasi- ja telliskivifcehased. Nende kohta oleks ütelda, et läinud aasta ei olnud sellele tööstusalale kaugeltki soodus, sest kui 1. VII ettevõtete koguarv oli 46 ja töötajaid 2216, siis 1. XI peale on see langenud vastavalt 43 ja 1397 peale. Kahest meie tsemenditehasest, milles normaalolukorras tööd leidis kokku üle 1000 inimese ja mille aastane toodang oli üle püti tsementi, on üks sunnitud seisma, kuna kodumaa turg suudab mahutada kõigest ligi pütti, aga väljaveovõimalused on väga piiratud. Loodetavasti lähemas tulevikus avaneb võimalus ka teisel tehasel hakata tegutsema, kui kodumaal buureneb tsemendi tarvitus, mida on oodata betoonmaanteede ehitamisega ja betoonehituste levimisega. Klaasitehastest, mis Eesti iseseisvuse ajal on märksa edenenud, oleks märkida Eidapere klaasivabriku ülesehitamist viimase aja tehnika kohaselt, mis lubab selle vabriku saadustel välisturgudele siirduda. Teised meie klaasivabrikud kannatavad üldiselt turupuuduse ja ebaausa võistluse all, peamiselt sisseveetavate kaupadega. Telliskivitehased põevad teatavat kriisi, sest et senine Soome turg kaob vähehaa-' vai, aga siseturul ilmus läinud aastal uus võistleja Balti Puuvilla Vabriku näol, kes suurel hulgal hakkas valmistama põlevkivituhast telliskive, mille hinnad on võrdlemisi odavad. Kui see uus kivi osutub täitsa ehituskõlvuliseks, siis ähvardab telliskivitööstust kriis mitte üksi PÕhja- Eestis, vaid kogu Soome lahe kaldal, sest et põ- Icvkivituha-telliskive võib väga odavalt ja piiramata arvul valmistada. Keemiatööstuses on El suur- ja kesktõöstuse ettevõtet, kus tegutseb ligi 800 inimest. See tböstusrühm on, samuti kui metallitööstuski, tugevasti kokku tõmbunud Eesti ajal (Maieri vabrik, mõned tulitikuvabrikud). Meie keemikute auks peab aga mainima, et kodumaa tehased on hakanud valmistama paljusid seni sisseveetavaid aineid ja arendanud isegi eksporti uute ainete väljatöötamisega (kunstsarv). Arvestades meie turu võimalustega peab tähendama, et meie keemiatööstusel oleks veel võimalus areneda; muuseas tasuks ära asutada tehas väetisainete väljatöötamiseks; andmete järele meie põllumajandus lähemal ajal tarvitab lämmastikväetist koguväärtuses ligi 2 miljoni krooni ja superfosfaati ligi 5 miljoni krooni eest. Nende saaduste valmistamiseks ei puudu meil tarvilised toorained. Põlevkivi õlitööstuse arenemisega loodetavasti tekivad need keemiaettevõtted, milleks põlevkiviõli annab rikast toorainet. Ühest väga tarvilisest meie keemiatööstuse harust, mis aga kahjuks on kokku kuivanud, oleks veel nimetada puu kuiva destileerimist, kolofooniumi ja terpentiini rafineerimist. Neid aineid veetakse meil sisse ligi krooni eest aastas. Edasi oleks nimetada veel mõnd keemiatööstuse ala, mis meil on söödis, nagu kalarasva ekstraheerimine. Meil on olemas küllalt rasvaiikkaid kalu, mida võiks kasulikult ümber töötada siseturu jaoks, kuid puudub algatus ja kapital. Iga aasta veetakse sisse ligi krooni eest kalarasva * mitmesugusteks otstarveteks. Siis peaks nimetama liimitööstust, mille laienemine oleks soovitav veame ju sisse iga aasta ligi 8 miljoni sendi eest mitmesuguseid liime.

9 Nr. 4 KAUBANDUS-TööSTUSKOJA TEATAJA 81 Lõpuks, kummitööstus, mis algas väikselt peale, on juba arenemas suurtööstuseks ja võistleb edukalt sisseveetavate kaupadega. Nahatööstuses on 29 suur- ja kesktööstusettevõtet, milles leiab ligi 650 inim. teenistust. Olgu tähendatud, et läinud aasta lõpul oli asutamisel veel mitu uut nahavabrikut, mis seda tööstusharu märksa suurendavad. Väljavaated meie nahatööstuse arenemiseks ei puudu. Möödaminnes olgu tähendatud, et karusnahkloomade, nagu sinihallide rebaste, kasvatamine oleks meie kliima juures väga tulutoovaks ettevõtteks. Nõudmine nende nahkade järele an alaline, eriti välismaal. Edasi, ka kodujäneste kasvatus peaks meil end ära tasuma, kuna läinud aastal statistiliste andmete järele veeti sisse ainuüksi kodujäneste nahku 1.Ш krooni eest. Paberitööstus näitab viimasel ajal tõusu. Siin tegutseb 24 ettevõtet üle 2500 töötajaga. Välja veeti neid saadusi a. ligi 12% miljoni krooni väärtuses. Tänavu on oodata suuremat elavust paberisaaduste väljaveos, eriti Nõukogude Venemaale. Vaatamata meie paberitööstuse arengule veetakse meile ikkagi sisse üle 2 miljoni krooni paberikaupa aastas, mispärast oleks soovida, et siin kodumaa tehased suudaksid siseturu nõudeid täita võimalikult suuremal määral. Poligraafiatööstus näitab kindlat stabiilsust juba mitmendat aastat, nii tööstuste arvu (60) kui ka töötavate isikute (ligi 1700) poolest. Sellel tööstusharul vaevalt an oodata suuremat elavust lähemas tulevikus. Toidu, maitseainete ja jookide tööstus on kõige mitmekesisem, kus tekib ka alalisi, kuigi väikesi, muudatusi. Siin töötab ligi 45 suurtööstust 2%' tuhat töölisega ja 110 kesktööstust ligi 1000 töölisega. Viimasel aastal on ehitatud juure mõned moodsad tehased, mis hakkavad isegi ekspordiks töötama. Sel tööstusharul seisab veel ees arendamisvõimalus kalaümbertöötamises kui ka aia- ja puuvilja kuivatamise alal, sest need alad on meil veel puudulikult arenenud. Kehakatte- ja pudukaupadetööstuses on 9 suurt ja 48 kesktööstusettevõtet,,milles töötab üle 1800 inimese. See rühm näitab kindlat arenemistendentsi, kuna töötajate arv on tõusnud ligi 50%. Selles rühmas oleks soovida veel mitme artikli valmistamist kodumaal, et ei tarvitseks sisse Nõudke täisväärtuslikku üle maa tuntud ja nõutud olut, mõdu, limonaadi 0 V Ij^Jj II А Saadaval igal pooli Laod: Tallinnas Vellamo" Klaaslngi 11. Narvas, Rakveres, Tapal, Kiltsis, Valgas, Viljandis, Petseris, Tõrvas, Elvas ja Põltsamaal. Tartus, Kalda 5/6. Tel

10 82 KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA Nr. 4 vedada artikleid, nagu on seda mänguasjad, iluasjad jne. Ehitustööstuses 1. novembri a. peale oli 21 suur- ja kesktööstusettevõtet ligi 930 töötajaga, kuna suvel oli see arv üle Peale nende veel hulk väiketööstuse iseloomuga ettevõtteid, nõnda et ehitustööliste arv meil tõuseb kaugelt üle 2000 inimese. Suurematest ehitustöödest oleks nimetada aastal: uute raudteede ehitamine, Tallinna ja Ellamaa elektrijaamade laiendamine, mõned suuremad hooned maakonnalinnades, maanteede ja sildade ehitamine, harilike elamute püstitamine jne. Ehitustöödes ei ole meil oodata elavust enne, kui sellele alale pole suuremal hulgal väliskapitali juure tõmmatud. Edasi peab tähendama, et vilunud ehitustöölistest on meil suui puudus, mispärast pahatihti ka töö headus lonkab või ehitus läheb kalliks. Elektrijaamad ning gaasi- ja v eevar ustus. Sel al il tegutseb meil j 3 suur- ja kesktööstusettevõtet ligi 800 töötajaga, millised arvud viimase aasta jooksul püsivad stabiilsena. Läinud aastal oleks märkida Tallinnas, Ellamaa ja Ulila elektrijaamade laiendamist, Viljandi linna elektrijaama sulgumist Ulila elektri peäle üleviimise tõttu 'ning Põltsamaa ja mõne teise väiksema elektrijaama avamist. Dipl.-ins. А n. Kaubandus^iööstu^koja Te aiaja kirjavahetus. Äri raamatute teni pelmaksu sta mi- est. Küsimus: Mul oli juhus, kus minu äriraamatud, mis olid esitatud maksujaoskonnale avaldise lisadena, temrpelmaksustati 10 senti leheküljelt. Seejuures tõusis tempelmaksu summa seevõrra suureks, et see juba ületas edasikaebuse puhul saadud maksu vähendamise. Kas ocn see tempelmaksustainaine seaduslik ja milpuhul oleks võimalik sellest vabaneda? Kaupmees. Vastus: Tempelmaksu võtmine on tempelmaksu tariifi 2 ette nähtud ja selle tempelmaksu alla ei käi äriraamatud ainult sel juhul, kui maksujaoskonnast ühes asitoimetusega saadetakse otsekohe maksude valitsusse. Seepärast on soovitav edasikaebuse puhul raamatuid anaksujaoskonnast mitte tagasi võtta, vaid lasta maksujaoskonnal need ühes asitoimetusega esitada otseteed 1 maksude valitsusele. Tulekahju signalisatsiooni sisseseadmisest äriettevõtetes. Küsimus: Palun lahkesti vastata, kuidas tuleks odavasti ja lihtsate abinõudega seada sisse tulekahju, signalisatsioon vabamates äriettevõtetes. Tööstur. Vastus: Kauplus-, tööstus- ja laduruumes, T kus puudub alaline valve ja kallihinnaliste tulekahju signaalaparaatide ülesseadmine on raske läbi viia ning nõuab palju kulu, võib soovitada järgmist võrdlemisi odavat ja täpselt töötavat sisseseadet: Signaali andjaks vajame harilikku elavhõbetermomeetrit, mis on lülitud elektrikella ahelasse, nii et soojuse mõjul kerkiv elavhõbe, mis on hea voolujuht, teatava kraadi juures signaalkella vooluringi ühendab ning kella paneb helisema. Kella juhekontaktid peavad olema otstega viidud termomeetri-klaastorusse üks neist selle kraadini, mis ruumis, milles asetseb termomeeter, näitab hädaohtlikku soojust. Soojemates ruumes olgu üks kontakt 56 C, jahedamates 20 С juure kinnitatud. Kui soovitakse, võib selle kella läbi sellekohase transformaatori ühendada ka valgustusvõrguga, siis pole tarvis hoolitseda patareide eest ja võib kella töötamisele olla alati kindel. Kergesti süttivate ainete veost reisijatelaevadel. Küsimus: Kas meie kodumaa sadamate vahel sõitvatel reisijatelaevadel on lubatud vedada bensiini, piiritust, petrooleumi, naftat ja teisü sääraseid kergesti süttivaid aineid? Kui nende ainete vedu ei ole lubatud, siis millise ja kelle poolt välja antud seaduse või määrusega on see keelatud? ',, *-\. *>*. -, Laevnik.» Vastus: Erimäärust kergesti süttivate ainete veo kohta reisijatelaevadel.seni maksma pandud ei ole ja nende ainete vedu võib sündida kooskõlas Tallinna kaubasadama sunduslikkude määrustega" VI osa 3 ja 9 ( R. Т.* 1109/ a.) ja teede- ning sõjaministri määrustega laskemoona- lõhke- ja lämmastavate ning teiste mürgiste ainete vedamise kohta raud-, veeteedel ja vooris" ( R, Tf*

11 Nr. 4 KAUBANDUS-TööSTUSKOJA TEATAJA 83 13/ a.). Nimetatud määrused maksavad meil seni, kuni ei ole vastu võetud ja ellu viidud selle kohta käivaid erimäärusi, milliste kava seati kokku juba a. Nende erimääruste kava kohta avaldas ka Kaubandus-tööstuskoda oma arvamise ja esitas vastavad parandusettepanekud, käsitledes seejuures analoogilisi määrusi Lääne-Euroopa riiges, kuid tänaseni pole neid määrusi veel maksma pandud. Kas on põllusaaduste ostuks äridele vajaline eriline äritumiistus. Küsimus: Minul on maal N. jaama lähedal talurahva-kauiplus, mis töötab II järgu äritunnistuse alusel. Möödunud aastal ostsin üles kartuleid ja muid põllusaadusi edasimüügiks samas kaupluses. Nüüd nõuab maksuinspektor, et ma põllusaaduste ülesostu tarbeks tagant-järele veel lil järgu äritunnistuse lunastaksin. Palun teie auväärt lehes seletada, kas on see nõudmine seadusepärane ja missugusel seadusemäärusel iee põhjeneb. Maakaupmees. Vastus: Ärimaksuseaduse 449 lisa artikli II järgu 2 alusel on II järgu äridel lubatud ülesost ärilisel otstarbel edasimüügiks Eestis ehk väljaveoks välismaile, enam kui Kr kuni Kr. liso.000. eest aastas: a) igasuguseid kaupu peäle selle, mis näidatud selle punkti täht b all, ilma et selle jaoks kuski kaubamdusettevõtteid ja laduruume peetaks, ja b) kodumaa tooraineid, põllumajanduse ja metsatööstuse saadusi, niisama ka koduloomi ja -linde ilma selleks kuski äriasutisi pidamata." Kui võtta tähelepanemisele, et II järgu äriettevõtetele on lubatud kaupade tükeldatud müük väikekaupmeestele kui ka tarvitajaile, siis näeme, et 449 lisaartikli II järgu 2 jagab ülesostu kahte ossa: esiteks igasuguseid kaupu, ja teiseks kodumaa tooraineid, põllumajanduse jne. saadusi. Sellest tuleb järeldada, et seaduseandja tahtmine on olnud, et igal osal tuleb lunastada omaette vastav äritunnistus, kuna neid osasid seadus vaatleb kui erinevaid kaubanduslikke ettevõtteid. Ka ал end. Vene Ssnat seletanud, et ettevõtteid, milliste tegevus ei seisa mitte xiksnes ülesostu ai vete õiendamises, vaid ka iseseisvates ostudes ja üleaostetud kaupade eksportearimises teata- % as rajoonis, tuleb tingimata lugeda iseseisvateks ettevõteteks, mis ärimaksu alt vabastatud ei või saada. (Vene Senati ukaas 17. maist a. nr. 077*9.) Sellest seisukohast minnes välja on maksuameti nõudmine, et kartuli ülesostmiseks tuleb talurahva-kauplusel lunastada eriline vastav äritunnistus, seadusepärane. Sellel seisukohal püsib ka meil otsekoheste maksude peakomitee, kuna ka riigikohus 4. veebruaril s. a. selle seisukoha oma otsusega õigustas. Riigikohtu otsuse motiivid ei ole küll veel teada, aga arvatavasti ei lähe need lahku ülal ettetoodust. Meie ärimaksuseadus on üldse iganenud'. Meil nurisetakse maksuniorme üle, olgugi et viimased viimasel ajal on kujunenud võrdlemisi mõõdukaiiks, kuid meie maksumaksjate ringkonnad ei ole seaduse enda kui säärase peale pannud rõhku. Ja nii leiame meie ärimaksu-seadusest mitmeid ipärleid", mis küll õndsal Vene ajal võisid olla õigustatud, praegusel korral aga tegeliku eluga kuidagi ei sobi kokku. Ilustuseks võiks siinkohal tähendada, et meie III järgu kauplused ärimaksuseaduse täpse mõiste järgi ei tohiks kaubelda tee, kohvi, suhkru, riisi ja teiste sääraste välismaa kaupadega, kuna need kaubad kuuhrvad koloniaalkaupade" liiki. Milline meeletus oleks aga takistada nende kaupade müüki väikegpoodides. Järeldus sellest: Ärimaksuseadus tuleb algusest lõpuni võtta revideerimisele ja maksustamise aluseid ajanõuetele kohandada. R. B. KL Liib kndus^tclöslu&kojal Kesk" ja väiketöösturite seisukoht iseseisva kesk- ja väiketööstuse kutseesinduse loomise küsimuse kohta. ""^"Nögu" ё%йше'*\п%& а& LdiseÖt teada, õhutab Tallinnas tegutsev ВДегІШЙс K^sft&Õrfteistrite Keskkoondus" juba -pikemat aega mõtet, kutsuda ellu iseseisvam käsitöökoda või kesk- ja väiketööstuse kutseesindus. K.-t.-ikoja kesk- ja väiketööstuse sektsiooni täiskogu om küsimust korduvalt arutanud ja asunud kavatsuse kohta täiesti eitavale seisukohale. Ka Tartu, Rakvere, Valga ja teiste linnade töösturite ühingud on

12 84 KAUBANDUS-TööSTTJSKOJA TEATAJA iseseisva kesk- ja väiketöösturite kutseesinduse loomise kavatsuse mõistnud hukka. 23. jaa«, s. a. peeti Tallinnas töösturite ühingute ja kesk- ja väiketöösturite esindajate koosolek, 'millest ivõtsid osa: Narva, Virumaa, Võru, Valga, Pärnu, Tartu töösturite ühisuste esindajad ja töösturite esindajad Paidest, Viljandist ja Tallinnast. Koik esindajad teatasid koosolekul, et töösturite Ühisused, samuti kesik- ja väiketöösturid, on iseseisva kutseesinduse või koja loomise mõtte mõistnud hukka ja et Tallinnas tegutseval Üleriiklikul Käsitöömeistrite Keskkoondusel" ei ole poolehoidu provintsis. Koosolek asus üksmeelselt järgimisele seisukohale: 1) Vaike- ja kesktööstuse seaduseelnõu näeb ette väike- ja kesktööstuskoja" ellukutsumise, millest seaduslikult võtaksid osa ka keskja väiketöösturid, milleks ei ole aga mingisugust tarvidust, sest kesk- ja väiketööstureil on juba oma esindus Kaubandus-tööstuskoja V sektsiooni näol, kes lahendab kesk- ja väiketööstusesse puutuvaid küsimusi ja nende nimel avaldab arvamist. 2) Iseseisva Koja või kutseesinduse ülalpidamine ühes hulga töösturite kogude ja ametitega nõuaks kesk- jta väiketööstureilt ainult palju suuremaid kulusid, kui Kaubandus-tööstuskoja V sektsiooni ülalpidamine ja ei võimaldaks keskja väiketööstureil oma huve kaitsta sama eduga kui Kaübandus-tÖöstuskoja kaudu. 3) Kesik- ja väiketööstureil ei ole midagi selle vastu, kui isikuile, kes käsitöö või tööstuse alal tegutsevad äritimnistuseta, kutsutakse ellu oma kutseesindus või -koda. Muidugi võiks selle sammu võtta ette ainult siis, kui käsitöölised ise pooldavad niisuguse kutseesinduse loomist. 4) Koosolek leiab, et kõigi kesk- ja väiketööstusesse [puutuvate küsimuste otsustamise juures arvestataks kesk- ja väiketöösturite seadusliku esinduse, s. o. Kaubandus-tööstuskoja V sektsiooni seisukohaga." Äride register jaanuarikuu teisel poolel. Registreeritud firmad: 1. A.-s.,Д 11 a", Tallinn, marmori, dolomiidi j. t. mineraalide kaevandus, põhikapital Kr Juhatuse liikmed: Emil Sarlin, Petter Forsström, Fredrik Forsström, Constantin Vachmann, Villem Reinok, Felix Paulberg, asjaajaja-direktor Felix Paulberg. 2. Varvara Berežkova, restoran Must Kass", Petseri. >,- S. David Birin, Pärnu toornaha ja kaltsude kauplus. 4. Р. В1 i t e к & Со, Eesti-Poola petrooleumi ühisus Eestipolmin", Tallinn, nafta ja naftasaaduste sisse- ja väljavedu; täisühing, täisosanik Piotr Blitek, prokurist Eugen Schütz; osakapital Kr Peeter Boltov, Mustvee alev, tee- ja söögimaja. 6. Elfriede D e 1 u 11 r e, pruugitud asjade kauplus Orient", Tallinn. 7. Ber Gelb, Tartu, metsatööstus. 8. J. G о 1 d b e r g ja poeg, Pärnu, manufaktuurja karusnahakauplus; täisühing; täisosanikud Josep ja Leopold Goldberg; osakapital Kr Amanda Hiir, Tallinn (osak. Tartus), toiduainete- ja puuviljakauplus. 10. Leo Hirschfeldit, Pärnu, metsakontor. 11. Jaan Jakobson, Elva al., puusärgiäri. 12. Valentina Javorsky, Tallinn, ktübaraäri. 13. Hans Johnson, Velise v., hobusepostijaam. 14. Jaan Juksaar, Tallinn, toiduainetekaupl. 15. Pauline Jürgenson, Jõhvi alev, pudukauplus. 16. Agathe Kirschenberg, Antsla alev, pagariäri. 17. Karl К1 e i ai s о n, Meremäe v., vesiveski. 18. Karl К о 1 b e r g, Tallinn, majandustarvete kauplus. 19. Karl К о в g s i, Harku v., hotell-restoran. 20. Eduard Kuusik, Mäksa v., talurahvakauplus. 21. August Laas, Vaabina v., talurahvakaupl. 22. Johannes Laas, Tartu, toiduainetekauplus. 23. Laevasõidu ja merekaubanduse a.-s. Eesti Laevandu s", Tallinn, juhatuseliikmed Konstantin Kursk, Peet Rass, Karl Uusmann; põhikapital Kr. 1* Abram Levin, Pärnu, majatarvete kauplus. 25. Hermanni Levin, Pärnu, naha- ja kingsepatarvete kauplus. 26. Ida Mahr, Pärnu, nõoritööstus; prokurist Friedrich Mahr. 27. Nicolai Malm, Pindi v., väikekauplus. 28. Mihkel Margus, Palupera v., talurahvakauplus. 29. Gustav Mi nt er, Tallinn, lihakauplus. 30. Linda Männik, Elva, pagariäri. 31. Georg Naelapea, kirjastus л01і<й1*і Tartu. 32. Martki Nahkur, Mõisaküla, pagariäri; pro- ** kurist Alana Nahkur,-» f

13 Nr. 4 KAUBANDUS-TÖÖSTÜSKOJA TEATAJA H. Nasolevitsch ja Ко М о d е г n", Narva, manufaktuur-, moe- ja pudukauplus; täisühing, täisosanikud Elga Grinberg, Helene Nasolevitsoh), Hirsdhj Uscharov; prokurist Leiba Grinberg; osakapital Kr Heldela Neufeldt, Tartu, vorstitööstus; (prokurist Osvalt-Elmar Neufeldt. 36. Aleksander N i h f e r, Tallinn, toiduainetekauplus. 36. Osvald Nurk, Tartu, toiduainetekauplus. 37. Johannes Gottlieb Nymaa, keemiatööstus E s t о n i a", Tallinn. 38. Adalbert Oberleitner, Tartu, elektrotehnikaäri. 39. Anna О s о 1 i i in, Tartu, toiduaimetekauplus. 40. Mihkel P а r is, Tähtvere v., toiduainetekauplus. 41. Julius Pau, Tallinn, toiduainetekauplus. 42. Jüri Paurmiann, Tallinn, toiduainetekauplus. 43. Helene Pedassaar, Tartu, toiduainetekauplus. 44. Piiritusepuhastamise vabrikut e o.-ü., Tallinn, juhatuse liikmed Ernest Rosen, Bichard Pistohlkors, Carl Schilling; juhatuse liikme kandidaat "Wilhelm Behrmann; asjaajaja-direktor Konstantin Weymarn; prokurist Nikolai Stackelberg;.põhikapital Kr. 75Ö.0OO Hermann Pirovits Esimene Tallinna valmisriietekauplus, Võrus. 46. Anna P i x s, Narva, vanakraamiladu. 47. K.-m. Vennad Prüüs, Tartu, raadio-, grammofonide, fototarvete, jalgrataste jne. kauplus; täisühing, täisosanikud Elmar ja Harry Prüüs; osakapital Kr Evald Pärn, Tartu, kiviraiumise tööstus. 49. Akna Raid, Jõgeva al., toiduainetekauplus. 50. Johannes Ratassepp, Tallinn, trükikoda. 51. Voldemar Roger, Pärnu Pulmatalitus, Pärnu. 52. Mihkel Rosenberg, Soosaare v., pagaritööstus. 53. Rudolf Rosenfeld, Tallinn, riide- ja pudukauplus. 54. Debora Rubanovitsch, Tartu, vahmsriieteäri; prokurist Leiser Jankel Aranovitsch, 55. Peet Saarepera, Puiatu v., metsatööstus. 56. Tõnis Kaarepera, Suure-Kõpu v., metsatööstus. 57. Eduard Seedur, Tüiri, lihakauplus. 58. Joharai Se e 1 m a n n, Pärnu, kalatööstus ja saun. 59. Peeter Seil, Tallinn, mehaaniline ehitusja mööblitööstus. 60. Karl Simon, saeveski ja ehitusmaterjalide ladu, endi. Konstantin Jürgens, Tallinn. 61. Pavel Snetkov, Valga, kringlitbostus. 62. Albert S u к 1 e s, Tallinn, tubakakauplus. 63. Paul Sakki, Narva v., segakauplus. 64. Peeter Šults, Mõisaküla, pagariäri. 65. Jaan Taevere, Olustvere v., toiduaineteja pudukauplus. 66. Liina T a m d а 1, Tallinn, toiduainetekauplus. 67. Karl Tamman & Stefan Traustel, kaubandus- ja tööstusühisus, Tallinn, mitm. kaupade import ja eksport ja tööstusettevõtted; täisühing, täisosanikud Karl Tamman ja Stefan Traustel; osakapital Kr Luise Tikmann, Tallinn, toiduainetekauplus. 69. Heinrich Tofer Tallinn, riideäri. 70. Ernst Tomson, Tallinn, kaubanduskontor (mitm. õlid, nafta). 71. Miina Traks, Pala v., tuuleveski. 72. Aleksander T r e i s а 11, Tallinn, kellade kauplus ja parandus. 73. Johanna Triefeldt, Rakvere, raamatuja kirjutusmaterjalikauplus. 74. A. Tõllasepp", Viljandi, raamatu- ja kirjutusmaterjalikauplus, ainuisiklik äripidaja Ado Mälk. 75. Peeter Tõru, Tallinn, toiduainetekauplus. 76. Peeter Uibo, Misso v., väikekauplus. 77. Aleksander Valdmann, Paasvere v., tuuleveski. Ч&. Johannes Venska, Narva v., jahu- Ja saeweski. 79. Karl Visnapuu, Tartu, piimakauplus. 80. Saul Ziegelmann, Tallinn., mütsi-, kübara-, mütsiriiete- ja karusnahkade ladu. 81. Pinch.es Z у sini an, Tartu, kalade ülesostmine. Registreeritud muudatused: 1. A. E. G. Eesti Elektri Selts p. v. Eesti osakond, Tallinn, likvideeris oma Tartu osakonna 1. I 1: Soh. В а к s с h t ja Pojad, Tartu, täisühing'; ühingusse täisosanikuna juure tulnud 1. I 1930 Mooses Kaplan, osakapital suurendatud Kr pealt Kr Eesti Tööstustarvituse Kaubandusühimg Max Schapiro ja Nikolai Woehrmann- Hill, Tallinn; täisühing, ühingust lahkunud 1. I 1 ЗО täisosanik Max Schapiro; täisühing muudetud«usaldusühinguks, kus 4jäis-

14 80 KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA Nr. 4 osanikuks on ainult Nikolai Woehrmann- 11. Hill ning tegevust jätkatakse firma all: 12. Eesti TöÖstustarvituste Kaubandusühin«13. N. Woehrmann-Hill & Co; osakapital 14. Kr Elisabet Janson, Tallinn, avas 1. I teise pesu- ja pudukaupluse V.-Kalamaja t. 2i6 (endine kauplus on Suurtüki t. 2) J. Kollist & Co, Pärnu, nahatööstus, l's. täisühing; ühingust lahkunud täisosanik 19. David Birin; ühingu osakapitaliks iääb 20. Kr Eduard Krivelkot, Tallinn, avas 16. T Vene t. 4 tapeedi- ja linoleumi-kaupluse (maalritööstus asub Uus t. 14) A.-S. Mag. F. Kurrot & A. Benkson, Tallinn, lahkunud prokurist H. Granberg JüJhannes Mespak, Tallinn, riidekauplus, avas 1. XI 29 äriosakonna S. Karja t i9. O.-tt. Narva Linak etrami s e Ma- nufaktuuri üb isus, end. parun A. L. Stieglitzi Linavabrik, Tallinn, lahkunud pro- 26. kurist Theodor Hirsch; prokuura volikiri antud Nikolai Birkenbergale. 27. Tegewuse lõpetamine registreeritud: 1. A. Abel & T. Unt, Pärnu Piknatalitus, 29. Pärnu Anna Bl auf el d), ТаНавш, toiduainete- 31. kauplus Hans E г э i s, Tallinn, majandustarvetekauplus Joseph Goldberg, Pärnu, riide- ja pudu- 34. kauplus. 5. Taube Goldberg-Levin, Pärnu, maja- 35. tanvetekauplus Viktor Kask, Tartus wrstitööstus R. ja M. Klaus, Tallinn, kaltsukauplus Gertrud Koch, Tartu, naiste kübarate ja jradukauplus E. Kreek ja E. Tomson, Tallinn, kaubanduskomtoir 'Emilie Laas, Tartu, toiduainetekauplus. 28- Rudolf Lepp, Tallinn, toiduainetekauplus. Mihkel Liblik, Tartu, toiduainetekauplus. Miina Liblik, Tartu, toiduainetekauplus. Albert Lust, Tallinn, toiduametekauplus. Arnold Luts, Kuigatsi v., lihakauplus. J. M aj g ni us ja J 1. Ratasep, Tallinn, trükikoda. Liina Margus, Palupera v., segakauplus. Valter M i i 1 e n, Tallinn, segakauplus. Salme Mitt, Tallinn, toiduainetekauplus. Aima N e u f e 1 d t, Tallinn, kübaraäri. Artur Neumann, Tõrva, segakauplus. L. О j а ja H. К u s t a v u s, Tartu, piimapood ja juustutööstus. Marie Pariis, Tähtvere v., talurahvakauplus. Rahil P i г о v i t s Esimene Tallinna Valmisriiete- ja Mütsikauplus, Võru. Miina Priggo (Briggo), Tallinin (osakonnad) Tartus, Pärnus ja Viljandis), toiduainete- ja puuviljakauplus. Aleksander P r i n i t s, Tallinn, kartulikauplus. Elmar Prüüs, Tartu, terase-, raua- jia värvikauplus.. S. Przemyski & Со, Eesti-Poola Petrooleumiühisus Eestipolmin", Tallinn. Arnold Pung, Kavastu v., segakauplus. Johan Reet, Tallinn, keemiatööstus. Jüri Rosenfeld, Tallinn, pudukauplus. Rudolf Rosenfeld, Tallinn, riide- ja pudukauplus. Otto S e e 1 m a nin, Pärnu, saun. Anna Soe Pruugitud asjade kauplus Orient", Tallinn. Carl Tamman, Tallinn, import ja eksport. Ernst Tomson, Lelle, koloniaalkauplus. Erika Veem, Rakvere, pudukauplus. Jaan Veimann, Tallinn, toiduainetekauplus. Alviine V i 1 к e n, Narva, toiduainetekauplus. P. Zysman & Ко, Tartu, kalade ülesostmine. Abielu varanduse lahutamise lepingud. Varanduse lahutajate nimed Mis ajast Riigi Teataja Lisa nr. nr. Elukohi Lilienthal, Herbert Jaani p. ja tema abikaasa Amsflfe Otfeö- Шеті t., sünd. Eilram.... S tt g i e, Aarna-Alfred Augusti p. ja*' tema abikaaea JuHe Andrese t, sond. Kitu.... Dawel, Heinrich Jooašjpt* -}* ttää' aabikaasa 18. VII VII X. 28. R.T.L.njr Xl. 29. Tartu, Võru t. 34.! Tartu, 'Karlova \ 75. Võru, Karja ЪЧі. h

15 Nr. 4 KAUBANDUS-TööSTUSKOJA TEATAJA 87 Varanduse lahutajate nimed Mis ajast Riigi Teat. lisa nr. nr. Vald, Bernhard ja tema abikaasa Ida IX. 29. Mikk, Paul Tõnise p. ja Kobar Elfriede-Alide Juhani t T a s s o, Eduard Jakobi p. ja tema abikaasa Marie Hansu t, sünd. Grauweik 25. V. 29. P e v s n e r, Meier Jank-'li р. ja tema abikaasa Bljmna Leiseri t. sünd, Wald 4. IX. 29. Puna, Voldemar-Johannes Augusti p. ja tema abikaasa Alide Jaani t., sünd. Mogom VHI. 29. Mats, Artur Joosepi p. ja tema abikaasa Alide- Неіеие Jaani t., sünd. Laaber 4. V. 29. Arrak, Osvald Davidi p. ja tema abikaasa Hilda Karli t., sünd. Taklaja 31. VII. 29. H a n b e r g, Leonhard-Eduard-Johannes ja tema abikaasa Rita Rudolfi t, sünd. Heinberg.. 7. VIII. 29. V e n d t, Paul.Johani p. ja tema abikaasa Margot- >% Eleonore Jakobit 3. IX. 29. Kangro, Eduard Karli p. ja tema abikaasa Hilda Aleksandri t Koch, Jaan Jaani p. ja tema abikaasa Juuli Ado t. 4. VI IX. 29. Kiisk, Juhan Jüri p. ja tema abikaasa Palme- Melanie, sünd. Piilberg Tibar, Hilda Juhani t. ja Gross, Märt Matsi p. 30. X VI. 29. Mälberg, Gustav Daviti p. ja tema abikaasa Emeline Jüri 1, sünd. Sarapuu 22. II. 29. Nõmm, Jaan Hansu p. ja tema abikaasa Emüie Johani t, sünd. Jerlon 22. VIIL 29. Lõhmus, August Jaani p. ja tema abikaasa Aliide Mihkli t., sünd. Mägi 1. VI. 29. Peterson, Arthur Jakobi p. ja Leesment Linda- Emilie-Anna Jaani t 13. V. 29. Jääger, Peeter Villemi р. ja tema abikaasa Marie Jüri t, sünd. Saviauk V1H. 29. Kannuluik, Arnold Peetrip. ja tema abikaasa Marie Johani t, sünd. Joab. 15. VI. 29. Luks ep, Aleksander Aleksandri p. ja tema abikaasa Emma Gottliebi t, sünd. Pärlin VII 29. Sild, Jaan Jaani p. ja tema abikaasa Pauline Kristjani t, sund. Ennukson 26. VI. 29. Soosaar, Eduard Peetri p. ja tema abikaasa Elisabeth Kusta t., 23. V. 29. Tõnisson, Jaan Jaagu p. ja tema abikaasa Liine Juhani t 30. VII. 29. T u p i t s, Eduard Jaani p. ja tema abikaasa Anna Madise t, sund. Jaansoa 7. XL 29. Tui, Arnold-Ferdinand" Mardi p. ja tema abikaasa Helmi Hansu t sünd. Reitata 8. VIIL 29. Lepp, Kristjan Kaarli p. ja tema abikaasa Maali Hindriku t., sünd. Paju 22. VII. 29. Raudkats, August-Eduard Jakobi p. ja tema аьщаава Аладаа- Jakobi t 2. X. 29. R. T L. nr XI » Я Я» R.T.L.nr XL 29.»» R.T.L.nr ХП. 29. Tartu, Turu t. 16. Võruni., V. Roosa vald. Valk, Poska t 4. Tartu, Lodja 19. Tartu, Kivi 26. Tartum., Kavastu v. Tartu, Tähe 67. Tartu, Soola t. 4. Tartu, Tallinna t. 47. Tartu, Anne t. 11. Tallinn, Lai t Tartu, Narva t. 65. Toolamaa vald. Elva, Puiestee t. 11, Avinurme v., Västriku k. 1) Tartu, Vabriku t ) Lai Jõgeva al. Karula vald. Kudina v., Kaiavere as. Kaarepere v., Kassivere k. Võru, Jüri t. 37. Helme v., Ani t. Mäo v., Nurmsi k. L.-Tähtvere vai. Torma vald, Rassika k. Ropka v. Tartum.

16 88 KAUBANDUS-TööSTUSKOJA TEATAJA Nr. 4 Majanduslikke teateid kodu- ja välismaalt. Laevaomanikkude ühingu aasta-peakoosolek. Pühapäeval, 9. veebruaril, peeti laevaomanikkude ühingu aasta-peakoosolekut. Koosolekust võttis osa ligi 90% Eesti tonnaaži esindajaist. Läinud aasta laevasõidu aruandest selgus, et see on kaugesõidua olnud rahuldav, rannasõidus aga mitte täiesti. Kaubalaevastik on kasvanud läinud aastal üle 8000 br.-reg.-tn. võrra, mida loetakse võrdlemisi väikeseks. Siiski võimaldas see tõus üle 200 meremehele uut tööd. Kaubalaevastiku tegevuse resultaadina on läinud aastal tulnud valuutat riiki nägematu nettoeksipordina" vähemalt 4 milj. krooni. Ühingu läinud aasta tegevusest oleks märkida: Teenistuse vahekordade lahendamine laevateenijatega, laevameistrite, raadiotelegrafistide ja tüürimeeste küsimuste lahendamine, laevasõidusse puutuvate seaduste ja määruste kohta seisukohtade võtmine; Genfi töökonverentsist ja Balti majanduskomverentsist osa võtmine, vähemate, laevade minimaaltprahi normid laevasõidu erinäituse korraldusest osavõtmisel. Laevaomanikkude organiseerimine ja sammud laevasõidu arendamiseks; läbikäimine rahvusvaheliste organisatsioonidega laevasõidu alal jne..eeloleva aasta tegevuskavas nähti ette tegevuse jätkamist, lisaks millele otsustati ühes teiste organisatsioonidega hakata välja andma laevasõidu aastaraamatut-käsiraamatut. Tähtsaks päevakorra punktiks oli laevateenijaite palganormide kindlaksmääramine 19(30. a., kus ette võeti mitmedki muudatused võrreldes eelmise aastaga, võimaluse piirides vastu tulles teenijaskonna soovidele. Rahvusvahelise tööbüroo poolt kavatsetavate tööaja, haiguskindlustuse ja juhtkonna minimaajkompetentsi konventsiooni kavade kohta võeti seisukoht, mis peaks vastama meie majanduslikkude ja laevasõidu huvidele, tehes ülesandeks juhatusele seisukohta kindlasti kaitsta. Laevasõidu laenude asjus tunnistati hädavajaliseks, et Pikalaenupanga kaudu võimaldataks ligemal ajal vähemalt kr. uut krediiti. Purjelaevade juhtkonna küsimuse lahendamiseks otsustati samme astuda kipparite õiguste revideerimise kaudu. Otsustati astuda ligemasse kontakti International Sfhipping; Federation'iga", samuti võeti seisukohad konsulite juures, laevade registreerimise, päästejaamade, rannasadiamate, Kaunase majanduskonverentsi jne. kohta. Ühingu juhatusesse valiti aastaks: H. Neuhaus, O. Tiedemann, J. Loosberg, E. Masik, A. Horst, A. Vielhaack, J. Rang, A. Utov, G. Sergo. Kandidaatideks: A. Altenhrun, A. Maanidi, J. Martinson, J. Bergman, K. Uusman, ühingu esimeheks: H. Neuhaus, abiesimeesteks 0. Tiedemann ja J. Loosberg. Asjaajajaks juhatuse liikmeks E. Masik, sekretäriks J. Akman. Revisjonikomisjoni: J. Koolmeister, E. Seim, G. Otman, kandidaadid: J. Teär ja J. Onno. Tegelikult on seega ühingu juhatuses esindatud suurem osa Eesti kaübalaevastikust, mis juhatuse tegevust kergendab. Liikmemaks määrati 2 senti br.-reg.-tn. aurikutele ja mootorlaevadele ning 1,5 senti purjelaevadele. Laevasõidu aastaraamatu väljaandmiseks jia muudeks üldkasulisteks otstarveteks otsustati asutada ühingu juure erifond, kuhu summad tulevad koguda laevaomanikkude vabatahtlikkude annetuste kaudu aasta-aruannete tegemisel. Koosolek kandis väga asjalikku laadi ja tundus, et meie laevaomanikkude pere on koondunud ja tunnustab ühistöö tähtsust ja vajadust. Tartu jaama kaubakontor maksustab telefonilisi järelepärimisi. Meile teatatakse Tartu kaupmeeste poolt, et Tartu jaama kaubakontor maksustab sealseid kaupmehi, kes kaubakontorilt saadetiste kohalejõudmise kohta telefoniteel järele küsivad, 15-sendilise maksuga. Kaubajaama ülem seletavat, et niisugune maksuvõtmine seaduslikult olevat õigustatud. Meie arvates ikaubaveo tariifi-.määruste 64 aga säärase maksu võtmist ei õigusta jia siin on nähtavasti tegemist tariiftmääruste valesti tõlgitsemisega. Värske puuvilja tollimisest. Praegu. maksoa tollitariifi järgi tollitakse värske puuvili brattokaalu jlärgi, ilma et tollimisel tarat võetaks arvesse. Selle kohta on puuviljakaupmeestelt tulnud Kojale sooviavaldisi, et Koda astuks samme selle korra muutmiseks ja et värske puuvilja tollimisel senine kord muudetaks ses mõttes, et üldkaalust teatav protsent tara arvel maha arvataks. Koja II sekts. on seda küsimust kaalunud ja otsustanud selles sihis vastavaid samme astuda.

17 Nr. 4 KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA 89 Peeglid vaateaknal. On ammugi tehtud kindlaks, et peeglil vaateaknal on suur külgetõmbejõud. Möödaminejad, eriti daamid, tunnewad endid tahtmatult ligitõmmatuna, kasutades juhust, et oma edevust rahuldada. Kiuidas peeglid tulewad asetada, oleneb loomulikult vaateakna iseäraldustest ja äriomaniku maitsest. Peegli asetamisel äri vaateaknale peetagu silmas, et see vaatajale näitaks väljapandud esemete tagumist külge (eriti just konfektsiooniäris). Missugust peegelklaasi aga seejuures tarvitada? Lihtne lihvimatu peegelklaas on küll odav, selle eest aga ka ebaühtlase pinnaga ja moonutab sageli vastuipeegelduvaid esemeid. Pealegi puudub tal valgustusjõud, nagu on seda lihvitud peegelklaasil. Kui juba vaateaknale asetatakse peegel, siis olgu ta kristallklaasist. Peegel tuleb asetada nii, et ta ei peegeldaks tänavapilti ega võimaldaks refleksmõjude tekkimist. Peegel sobib lõppeks igasuguse erialaga kaupluse vaateaknale. Tartu kullaseppade palve. Asutatagu Tartu proovikoja osakond. Möödunud aastal esitas Tartu kullaseppade ühing proovikojale palve, et Tartus avataks proovikoja osakond, kus saaks tembeldada kuldja hõbeasju samadel alustel, mis on maksvad kaalude ja mõõtude tembeldamisel. Sooviavaldus ei leidnud rahuldamist. Nüüd om ühing uue palvega pöördunud Kaubandus-tööstuskoja Tartu osakonna poole, et Koja kaasabil nende palve rahuldataks. Kui osakonna asutamine peaks kujunema kulukaks, siis arvab ühing, et vähemalt postdmaksust peaksid olema vabad saadetised, mis saadetakse proovikojale. Kullaseppade ühing põhjendab oma palvet seega, et kuld- ja hõbeasjade Tallinna saatmisel ei saa täita kiirtellimisi, asjade proovikojale saatmine om kulukas ja halvab töö intensiivsust. Nimelt ei saa iga üksikut asja saata proovimisele, vaid tuleb oodata, kuni koguneb teatud arv asju, et siis saata korraga. Vähemad asjad kannatavad tihti saatmise tagajärjel. Tartu äriringkonnad soovivad puhtakasunormide alandamist. Tartu kaupmeeste ja töösturite ühisel koosolekul 3. veebr, võeti vastu sooviavaldus, et aasta puhaskasu protsentnorme tuleks alandada umbes 2 protsendi võrra, kuna halb majandusaasta on asetanud kaupmehed ja töösturid majanduslikult raskesse seisukorda. Tähendatud sooviavaldus saadeti Kaubandus-tööstuskoja Tartu osakonna kaudu Kaubandus-tööstuskojale Tallinna vastavate sammude astumiseks. Helveetsia ärimehed otsivad meiega ühendust. Neil päevil saabus ühelt Helveetsia tööstuselt kiri K.-t.-koja Tartu osakonnale, et viimane soovitaks neile mõn& Eesti kaupmehe, kes võtaks enda peale esinduse kittaine isoliidi" peale. Asjatundjad arvavad, et ainet saab ka meil väga hästi valmistada. Pstm." Kursused avarii ja kindlustuse alalt. Kaubandus-tööstuskoja algatuse ja sellekohaste sammude tagajärjel teatab müüd hairidusja sotsiaalministeeriumi koolivalitsus, et Tallinna merekool, arvesse ivõttes meremeeste puudulikke teadmisi mereprotestide ja avariiküsimusis, korraldab к. a. kevadel oma õpilastele lühiajalised täienduskursused üksikute loengute kujul avariija kindlustusküsimuste alal. Lektoriks kutsutakse vann. adv. abi M. Grosholm, kelle erialasse kuuluvad need küsimused. Loengutest osavõtmine võimaldatakse piiratud arvul ka laevajuhtidele, kes ei kuulu merekooli Õpilaste hulka. Palutakse imeremehi-laevajuhte võtta see teatavaks ja järelepärimistega kursuste asjus pöörduda otsekohe Tallinna merekooli juhataja poole. Näitused ja messid Poolas. Käesoleval aastal 27. aprillist kuni 4. maini korraldatakse Poznanis rahvusvaheline kaübamess. Samas linnas peetakse suvel ka rahvusvaheline ühendusasjanduse ja turismi näitus. Kaubamessi kui ka ühendusasjanduse ja turismi näituse esindajaks Eestis on a.-s. Näitus", kes huvitatuile võib anda lahemaid andmeid kui ka informatsiooni mõlemate ettevõtete kohta. Leedu: Pärast läinud aasta ikaldust ja ühenduses seega tekkinud depressiooni on importöö«iid väga ettevaatlikud' kaupade tagavaradega. Viimasel ajal on küll import suurenenud, kuid maksmine algab alles a. Palestiina sündmustel oli ka kaunis suur mõju. Harilikult investeerisid juudid igal aastal sinna suuri summasid, kuid nüüd, kus seisukord Palestiinas on selgusetu, ollakse äraootaval seisukohal ja kapitalid ei ШЬе sinma.

18 90 KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA Nr. 4 Dollar langes Leedu turul. Dollari peale vaadati alati suure aukartusega, kuid Leedu Panga loobumisel maksa dollari eest 10. litti, algas tugev dollarite vool pankadesse. Pa- berraha on üle 100% kaetud. Välisvaluuta tugev kasvamine ja laenude kahanemine 4 mill', liti võrra sunnivad panga juhatust diskontoprotsente alandama. Tolliikomitee otsusi mõnede kaupade tollimise kohta. 1. Avaldatakse teadmiseks, et tollikomitee tunnistas : 1. A. Sisseveotariifis. Rauast käsitööriistade, mis on pakitud: a) puukarpidesse, b) raudplekist hingedega lahtikäivatesse (karpidesse) futlääridesse ja d) nahast ümbrikkudesse, nettokaaluks puhas kaal karpideta, ümbrikkudeta ja futläärideta; karbid kui tarvilised pakkimisabinõud tollita läbilastavateks, kuna futläärid ja ümbrikud vastavalt materjali järele tollitavaks (t.-k. otsus nr. S I 30. a.). Sarvest plaadid, üle töötamata, t.-t. 44 alla kuuluvateks, kui sarved, ainult laiaks pressitud, üle töötamata (t.-k. otsus nr I. 30. a.). Puust saap aliist t.-t. 61 vastava punkti alla kuuluvaks kui tisleritöö (t.-k. otsus nr I 30. a.). Puust biljardikee, inkrusteeritud, otsas nahast ring, t.-t. 61 p. 5 märkuse alla kuuluvaks (t.-k. otsus nr I 30. a.). Lihvitud valgest klaasist väikesed kivikesed, mille äärtel on augukesed niidi jaoks, määratud elektrilambi garnituuride ilustamiseks, t.-t. 77 p. 3 alla kuuluvaks kui klaasist eraldi nimetamata teosed, lihvitud t.-k. otsus nr I 29. a.). Riidest kingad kummist tallaga, sees paks puuvillane vooder, jalga kinnistamiseks nööride asemel klamber, sarnanevad võimlemiskingadele, t.-t. 88 p. 3-b alla kuuluvaks kui kummist jalanõud, eraldi nimetamata kingad (t.-k. otsus nr, I 30. a.). Hülgerasr, puhastamata, sulfureeritud, t.-t. 124 p. 3 märkuse alla kuuluvaks kui hülgerasv nahaparkimiseks (t.-k. otsus nr. 3442/ I 30. a.). Nõel, millel silm on pikk ja niivõrra lai, et väljaõtmbluse-niit läbi läheb, t.-t. 157 p. 3 alla kuuluvaks kui väljaõmblusnõel (t.-k. otsus nr I 30. a.). Traktor, ilma tagumiste ratasteta, t--t. Tolliteateid. 167 p. 4 all kuuluvaks kui mittetäielik traktor (t.-k. otsus nr I 30. a.). Automaattelefo'niliini valija t.-t p. 1 alla kuuluvaks samal alusel kui elektrivoolu ümberjuhtijad (t.-k. otsus nr I 30. a.). Autobuste karosseriid, puust, värvitud ja raudpleki lisandusega ühes nahast või kunstnahast polsterdatud istmetega, kui viimased on kahtlemata autobuse karosserii osad, t.-t. 173 p. 7-d alla kuuluvateks kui automobiilide osad, eraldi nimetamata (t.-k. otsus nr I 30. a.). Hookusest džuutlisandusega põrandavaip t.-t. 192 p. 1 alla kuuluvaks kui t.-t. 179 p. 3 nimetatud materjalidest kangas vaipade jaoks (t.-k. otsus nr I 30. a.). Puuvillane kardinatüll, harilik, palistatud, t.-t. 206 p. 1-a alla kuuluvaks kui puuvillane kardinatüll, mitte asjadena (t.-k. otsus nr I 30. a.). Lauakellad, puust inkrusteeritud keredes, ilma instrumendita mitte lahutatavad, t.-t. 171 p. 1 märkus 2 ja 215 p. 2 alla kuuluvateks kui lauakellad, puust inkrusteeritud keredes, raskusega alla 1 kg., arvesse võttes 61 p. 4 täpse teksti (t.-k. otsus nr I 30. a.). TollinÕukogu määras kauba (muskaatpähklid ja pipar), mille päritolukohana oli üles antud Hollandi India, üldtariifi alla, seletades, et kauba päritolu on puudulikult üles antud. Tollikomitee muutis tollinõukogu otsuse ja tunnistas kauba minimaaltollitariifi alla kuuluvaks kui Hollandi Indiast pärit oleva, arvesse võttes, et kaubakäsutaja poolt esitatud spetsifikatsioonist see asjaolu küllalt selgesti järgneb ja Eesti- Hollandi kaubalepingu art. 4 nõuetele ka vastab (t.-k. otsus nr I 30. a.). 2. 1) Avaldatakse teadmiseks ja käsitamiseks välisministeeriumi adimmistratiivosakonna kiri 17. I 30. a. nr. 411 K. päritolutunnistuste legaliseerimise vormi kohta: Kuna tolliasutustel arusaamatusi on olnud päritoludokumentide legaliseerimise vormilik-

19 Nr. 4 KAUBANDUS-TööSTUSKOJA TEATAJA 91 kuste suhtes, siis palume teadmiseks võtta, et päritolutunnistuste harilikuks legaliseerimise vormiks on: Nähtud E. V. saatkonnas (konsulaadis) NN linnas. Saatkond (konsulaat) tõendab seega, et käesolev päritolutunnistus on välja antud NN linna tolliameti (kaubakambri jne.) poolt, kes on Õigustatud sarnaseid dokumente välja andma, ja et sel leiduvad tolliameti (kaubakambri jne.) juhataja allkiri jia pitsat on õiged. NN linnas Allkiri Kuid on tarvitusel välismaa eeskujul ka lihtsam vorm: Nähtud E. V. saatkonnas (konsulaadis) NN linnas. Kuupäev. Allkiri " Mõlemat liiki märkused tuleb võtta õigetena. Tsiviilkohtupidamise seaduse 464 ja 465, mille järele välismaal antud dokument ainult siis on õige, kui kinnituse märkuses öeldud, et dokument on välja antud koha peäl maksvate seaduste järele, ei käi päritolutunnistuse legaliseerimiste kohta, mis sünnivad erikokkulepete alusel ja mida võidakse nendega ka ära muuta. 3. Muudatn tollidirektoiri ringkirja nr V 26. a. osaliselt ja teatan, et ringkirjas nimetatud kartulite väljaveol pole vaja nõuda põllutööministeeriumi poolt väljaantavat luba kartulite väljaveo õiguste kohta. Õ i e n di u s : Tollidirektori ringikiri nr X 28. a. Alus: Kartuliveo kontrolli seaduse muutmise seadus ( R. T." nr a.). Alla kirjutanud maksudevalitsuse direktor H. Kukk. Ettevõtete tegevusest. Tartu suuremaid tööstuslikke ettevõtteid. Võttes lähema vaatluse alla Tartu tööstuslikud ettevõtted, köidab kõigepealt tähelepanu a.s- Tartu Pärmivabrik ja selle juures tegutsev Vesiravita". Tartu Pärmivabrik on vanemaid Tartu tööstuslikke ettevõtteid ja ühtlasi ka, kuni viimase ajani, ainuke sellelaadiline Eestis. A.-s. Tartu Pärmivabrik on aisutatud 1888, a. Ettevõte töötab praegusel ajal 48 milj. sendilise põhikapitaliga. Vabriku sisseseade väärtus tõuseb üle 30 milji. sendi, peale selle on tal veel suuremad kinnisvaraal, nagu maa-alad, hooned jne. Dividendi on makstud 4 8 %. Töölisi on üle 30, peale selle ametnikud ja meistrid. Tartu Pärmivabriku senisest tegevusest annab ülevaate alljärgnev andmestik: 30. VI a. 30. VI a. on vabriku poolt tarvitatud tooresmaterj а 1 i kokku 1O.5O0 tn. (sellest otri 6702 t., rukkeid t. jne.). Sama aja jooksul on pärmi müüdud kg. ja piiritust ((peamiselt denaturkat) liitrit. Järgneva kümne aasta kestes, 30. VI a. 30. VI a. on töötatud ümber toormaterjali kokku 309$ tn.; pärmi müüdud 1J kg. ja piiritust saadud liitrit. Nagu ülaltoodust näeme, on ettevõtte tegevus iseseisvusaastail tunduvalt langenud (üle 50 %). Vabriku tegevuse tagasiminek viimase A.-S. Tartu Pärmivabrik. aastakümne jooksul on põhjendatud sellega, et kuni aastani oli tööstusel võimalik saata oma saadusi väljapoole kodumaa piire, nüüd aga on väljavedu täiesti jäänud ära. Eestit ümbritsevad riigid on küllaldaselt varustatud omamaa kaubaga, väljavedu kaugematesse riikidesse on aga samuti võimatu. Vabriku mitmekümne aastasesse tegevusse heites pilgu on huvitav märkida, et pärmi tarvitus oleneb liigagi rahva üldisest jõukusest. Nii tarvitati meil pärmi väga ohtralt aastail, teatavat.püsivust näitavad vaid viimased aastad. Siinjuures olgu veel tähendatud, et teised rahvad, isegi meie naabrid soomlased ja lätlased, tarvitavad pärmi palju rohkem, mis on arusaadavalt seletatav seega, et teised söövad rohkem saia kui meie. Pärmivabrikuid on aga mujal, võttes aluseks rahvaarvu, vähem kui Eestis. Nii tuleb Soomes ja Lätis ühe pärmivabriku kohta umbes 1 milj. elanikku, meil poole vähem. Peatudes Tartu pärmivabriku sisseseade juures pean piirduma kahjuks mõne üldise viskega, kuna kogu sisseseade hulk ja seadiste tegevuskäik on seevõrd suur ja* keeruline, et selle kirjeldus nõuaks laiemat ruumi kui lubavad seda ajakirja kitsad veerud. Ettevõte asub liigagi avarais ruumes, kus valitseb eeskujulik/ puhtus, kord ja kusi on/iohtras-

20 92 KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA Nr. 4 ti valgust ja õhku. Seda kõike võimaldavad aga korralikult tsementeeritud põrandad, hea ventilatsioon ja otstarbekohaselt sisseseatud oma veevärk. Osa ruume on kaetud õlivärviga, kuid on ka töötube, kus seinu ehivad peegel-valged šamottkivid. Nende ridade kirjutajal oli juhus tutvuda vabriku siseruumega just ajal, mil kogu ettevõttes oli käimas kibe ruumide puhastus ja pesemine töö lõpul. Mis ipuutub seadistesse, siis on need täiesti ajakohased ja vabriku tehnilise külje täiendamine on leidnud aset alatasa. Peaseadisteks on mitmesugused aparaadid, täiesti uued ja moodsad Alfa- Laval tsentrofugaal-masinad, vähemad ja suuremad seadised, tõrred, 2 suurt käärimisvanni, filteraparaadid, pärmipressidj, külmutusmasinad jne. Tähelepanu köidab veel hiiglasuur torustik, mis on siin ja seal leidnud aset. Et pärmivalmistusel on kohaseimaks torude metalliks vask, siis on vabrikul üksi vasktorusid üle 1000 puuda. Jõujaamas on 2 suurt annikatelt (60 h.j.) ja elektrimootorid. Et pärmivalmistus kuulub aktsiisi ja erilise kontrolli alla, siis on tööstuses seatud üles veel 3 suurt kontroll-aparaati. Peale muu on ettevõttel veel hiiglasuur linnasekelder üle 800 nr pindalaga. Pärmivalmistus vältab päeva. Aasta keskmine toodang om kg. Pärmitööstuse kõrval töötab veel piirituse puhastuse tööstus, imis asub eraldatud hoones. Piirituse puhastuse alal on seadisteks peamiselt filter aparaadid, puhastusele tuleb aga riigipiiritus. Tartu Pärmivabriku poolt on riigipiiritust puhastatud üle 4 milj. kraadi. Pärmivabriku ja piirituse puhastuse tööstuse juures tegutseb veel väga edukalt A.-s. Tartu Pärmivabriku päralt olev V e s i r a v i 1 a" mille juhatajaks on üldiselt tuntud hr. prof. Puusepp. Tartu Pärmivabriku Vesiravila" asub samas hoones, kus pärmivabrik. Vesiravila avati Tartu Pärmivabriku poolt 27. veebr a. Vesiravila on varustatud eeskujuliku ja ajakohase sisseseadega, mille väärtus on 6 7 milj., vastavaid aparaate on umbes 5 milj. eest. Ravimine toimub pärmivedeliku, söehappe, hapniku ja teiste arstiliste vannega, elektriga, valgusega (kõrguspäike), mitmesuguse massaažiga ja arstilise gümnastikaga. Haigla päralt on avarad, Õhu- ja päikeseküllased ruumid, missuguseid on üle kahekümne, nagu vanni-, dušikabiinid, puhke- ja lamamissaalid kõik daamidele ja härradele eraldi. Haigla juures on veel pansion, kus on ruumi ligemale 20 ravialusele. Nüüd, kus hiljuti lõpetati põhjalikud remontja puhastustööd, jätab ravila eriti meeldiva ja ligitõmbava mulje. Hool puhtuse üle näikse olevat Tartu pärmivabrikantidel isesuguseks meeldivaks haiguseks. Ravila leiab hoogsat kasutamist, eriti suvekuil, päevas üle 100 inimese, talve ajal on ravialuste arv üle 20. Lõppeks ei saa jätta tähendamata, et vana kuulsusega ja kindla tarvitajate ringkonnaga pärmivabrik on suutnud ka ravilale tõmmata tähelepanu. Nii on haiglas olnud ravimisel peale omamaalaste ravialuseid Tamperest, Kovnosf-, Stokholmisa Berliinist, Riiast, Vilnost ja mujalt. London. 12. IL Nisu, kaal 496 Ingl. ni. Northern Manitoba.... Hard Winter Rosario Santa Jahu, kaal 280 Ingl. naela. Manitoba Austraalia Kansas Odrad, Kanada Nr. 3, kaal 370 Ingl. naela California, kaal 424 Ingl. naela Kaerad, kaal 320 Ingl. naela La Plata Canada Nr 2 Donau 8. П. Linad, elf. Riga Livonian Z. K... V. Turgude ülevaade. Toiduainete turg. Pärnu H. D Slanetz U/A Medium... S/Z Bacon, kaal 112 Ingl.n. 41/q К" sh. 41/y Daani Kanada 34/ Hollandi 31/6 34/ Munad, kaal 120 Ingl. naela Inglise 25/9 Daani, ^ ок. ÖOf Või hinnad on kaupade nimekiijas Austraalia Uus-Merimaa 14/9 Daani Üti v ~ soolatud, Eesti» soolatud

21 Nr. 4 KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEA ГА JA II. Nisu. Hamburg. Sisemaa, tonni eest Rmk Marütoba, cif 100 kg. eest term. fl Western II, cif 100 kg. eest loco. Hard Winter II, 100 kg. eest termiin Ameerika jahu, 100 kg. eest termiin $ 6 3 /4 7 3 /4 Rukb. Sisemaa, tonni eest loco -Rmk Kaerad. Sisemaa, tonni eest IL Odrad, suve Sisemaa, tonni eest Odrad, talve Sisemaa, tonni eest II. Suhkur. Hollandi, laadimisel С S. R. do Java valge, veebr., märts Poola, laadimisel Riis, В urm ah II, 50 kg. eest Rasv. American Purelard eest - $ Steamlard бі, hinnad on kaupade nimekirjas. Sisemaa või I sort Rmk. и "»»»» n» -Ш»» Eesti Läti punane, must Uus Merimaa Siberi 10/1 г '2 9 7 Va 11/ 8/ /-i 27V4 Välisbörsid. L О N D O N Frauk... Dollar... Rootsi kroon Daani kroon Norra kroon Saksa mark. Soome mark Floriin.. Liira... Helveetsia fr. Cehhosl. kr. Belgia frank Šillingid.. Pengo... Latt... Litt.... Cerv.... Eesti kroon Hõbe p/unts Plaat, p/unts Kuld p/u I / V / V /s d. 1. II / V V Vs 3. II 4. II / V LV* V /i V V* V / /16 5. Il V V V L V / II 7. II j 8. II j 10. II j / V / / V V V V /8 I l V / V /s > ! Vie /IG j 215/ i i V4 V8 1&21V /s S /s 34.90V /i« /iß 12 II / /» /« V4 В E R L I I N 31. I 1. И 3. II J 4. II 5. II II j 8. II 10. П П Naelsterling. Frank... Dollar.. Rootsi kroon Daani kroon Norra kroon Soome mark Floriin.. Liira.. Helveetsia fr. Öehhosl. kr.. Belgia frank j ! ! Ш

22 94 KAÜBANDUS-TööSTUSKOJA TEATAJA Nr. 4 Tallinna börsikomitee juures asuva kaupade ja prahtide komisjoni poolt vate kaupade nimekirjad ja hinnad (en gros). Jahud: uisu, pehme, Ameerika Kroonid, ja Inglise 100 kg sõre, Ameerika ja Inglise, J. Puhk ja Pojad" Jahu: rukki rukkipüül nisu, pehme sõre J. Puhk ja Pojad" suurveski suurveski saadused. Hinnad arvatud 50 klg. eest ühes valge puuvillase kotiga. Püülijahu: Rukkipüül patent (ä 50 kg.) harilik Eesti Parem" saiajahu ä,50 kg. Kalev«Taara" Kungla" Sampo" Manna. Granulär poolsõre sõre A/S. Rotermanni teh. Jahu: rukki Püül nisu, pehme sõre Nisu, Eesti Rukis, Eesti Saksamaa ^ Poola Kaerad, toidu, Eesti Saksamaa Odrad, õlle, kodumaa toidu Eesti Herned, rohelised Riis, Burma II 100 kg. Kartulid, eksport...,' piirituse Kartulitärklis Superieur" Siirup, kartuli, 42<Vo Glükoos Või, eksport, I sort lkg. Margariin, välismaa kodumaa Kaseiin, Eesti Juust Schweitsi", kodumaa Munad, eksport, I s. (kast 360 tk.) Kakao, Hollandi Inglise 1 kg Kohv, Rio, Santos Kesk-Ameerika sordid Tee, laht., Orange Pekoe,Tseilon Orange Реко, Java, Moning, Hiina Suhkur, peenike, valge, Saksam. 100 kg. ' C.-Slov. Poola. Sool, lahtine, Vene, fr. vagun jaam Irboska ja Narva j, Saksa Heeringad, Yarmouth, Matties Schoti Matties до kg kg kast tünn tünn Heeringad, Schoti Matfulls Islandi ' Liha, sea, I sort 1 kg Liha, looma, I sort 1 kg koteerita- Kroonid. Õlikoogid, linaseemne 100 kg päevalille suhkrupeedi 9.00 kookus Jahu, päevalille Segajõutoit I s II s Soja tangud Nisukliid Puuvillane riie, Bjas netto meeter Mitkal Lina, Petseri saatejaam 1000kg Võru Liivi Tartu,, Kivisüsi, auru, Yorkshire, 2 korda pestud 1000 kg v Newcastle sepa K Koks, kütte Koks, gaasi, Tall. gaasivabrik Põlevkivi, I sort A fr-ko Kohtla j I В 5 50 II В 4.90 JJJ 2 75 l fenõlaat, netto 100 kg gudron, brutto 12.25,, pigi 11.25, tooresõli, netto 9.25 и mootornafta 10. Kütteturvas (Riigi turbatööst.) 1000 kg Raud, sordi 100kg vits plekk » plekk, tsingitud и talad Teras, Inglise Saksa, M vedru tööriistade talla, ree Inglistina 475. Seatina Vaskplekk, punane valge Tsinkplekk Masinaõli, Poola Ameerika Mootorõli Poola, Autoõli, Ameerika B Poola Linaseemneõli Värnits Tsilindriõli, Ameerika Vene 280, Ameerika Nafta, Vene Ameerika Poola Petrooleum, Vene, sisternid ja Bensiin, Vene vaadid Am., sistern. ja vaadid П sort Bensiin, Ameerika 100 kg Eesti traktorbensiin ~

23 Nr. 4 KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA 05 Pesusooda, kodumaa 100 kg Seebikivi Värvid, nigros., veessulav, välism tsinkvalge, välism. 1 kg tinavalge, ooker, Paber, rotatsiooni kg Tsement, Portland, Kunda 170 kg. tünn 8.90 Kriit pestud 100 kg Asfalt 7.25 Lubi Kips, tükkides, franko vagun Irboska 1000 kg jahvatatud krohvimise Telliskivid, I s. Loksa, fr. Tallinn 1000 tk Silikaat I s. fr. vabrik ' 45. Tulitikud, orig. kast (5000 toosi) 130. Nahk, talla, Eesti lkg Nahk, talla, Ameerika tooresn. valmistatud, I srt Nahk, talla, Ameerika tooresn. valmistatud, II srt Liverpooli börs. Puuvill. American Fully Middling Inglise naela (lbs) eest 10. II Ingl. pensi (d) loko 8.43, märts 8.20, mai 8.30, juuli II Ingl. pensi (d) loko 8.54, märts 8.22, mai 8.32, juuli Londoni börs. 8. II. Bacon Irish per cwt. sh 118/ 133/ Danish, 105/ 110/ Canadian -» 104/ 108/ Dutch 94/ 105/ бі, Daani per cwt. sh 172/ 174/ Austraalia 140/ 156/ New-Zealand 144/ 172/ Siberi; 150/ 152/ Berliini börs. 6. II. Sisemaa I s. mk. 158; us. mk. 143; III s. mk. 127 tsentn. eest.eesti mk Läti punane Rmk must Uus Merimaa Siberi Lina Prahid: Tallinn Stettiin 1000 kg. sh 22/6 Ghent 1016 kg. 23/ Dimdee 32/6 Belfast 47/6 Puumaterjalid Standard Tallinn London sh 42/6 - Hull 45/- Manchester 50/ Grangemouth 40/ Belfast 57/6 Dundee 40/ Antwerpen 42/6 Ghent 37/6 Rotterdam»Hfl. 22/ Amsterdam 24/ Segakaup Tallinn Stettiin 1000 kg. sh 18 25/, London kg / Stokholm- 1000kg.Rkr / Stettiin - бі tünn sh 1/6- - London 3/ To.llir-iino. börsi Icurslsedel. New- York 1 dollar London 1 naelsterl. T. 0. M. 7. ІГ T. O. M Berliin T. 100 S. O riigim, у M Helsingi 100 Soome m. 1 Stokholm 100 Rootsi kr. j Kopenh. 100 Daani kr. Oslo 100 Norra kr. Pariis 100 Prants, fr. Amsterd. 100 floriini Rüg 100 latti Zürich 100 Helv. fr. Brüssel 100 belgat T. I O M I 9.45 T. O M [І T. O M. l00.70 Т. О м Цюо.бо IT. il О ІМ. II т-іі О М l5l-05 т. О М IT. О М Т. О М Milaano II Jj-II 100 nirat \\щ\ 20. Praha 100 Öehh. kr. Т. О М Viin T. looaustr. O sh. IIМ Budapest 100 pengot Varssav 100 slotti Kaunas 100 Utti Т. О М Т. О М Т. О M.J Т. О М. і94.25 Т О м 8 II II Moskva 100 rubla (gekk) Danzig 100 guldnat и II 13. ІГ I ,

5_Aune_Past

5_Aune_Past Kuidas kohaturundus suurendab ettevõtte kasumit? Aune Past Past ja Partnerid Kommunikatsioonibüroo aune@suhtekorraldus.ee 1 Miks inimesed teevad seda, mida nad teevad? Kuidas panna inimesed tegema seda,

Rohkem

Tootmine_ja_tootlikkus

Tootmine_ja_tootlikkus TOOTMINE JA TOOTLIKKUS Juhan Lehepuu Leiame vastused küsimustele: Mis on sisemajanduse koguprodukt ja kuidas seda mõõdetakse? Kuidas mõjutavad sisemajanduse koguprodukti muutused elatustaset? Miks sõltub

Rohkem

Panganduse tekkimine Loe läbi tekst lk Panganduse tekkimisest ja vasta järgmistele küsimustele: 1. Millisest itaaliakeelsest sõnast tul

Panganduse tekkimine Loe läbi tekst lk Panganduse tekkimisest ja vasta järgmistele küsimustele: 1. Millisest itaaliakeelsest sõnast tul 10.4.1 Panganduse tekkimine Loe läbi tekst lk 195 197 Panganduse tekkimisest ja vasta järgmistele küsimustele: 1. Millisest itaaliakeelsest sõnast tuleb sõna pank?... 2. Miks hoiustati kulda kullassepa

Rohkem

MergedFile

MergedFile K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Kohtunik Viru Maakohus Leanika Tamm Määruse tegemise päev ja koht Kohtuasja number 01. detsember 2014, Narva kohtumaja Kohtuasi Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad

Rohkem

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme,

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, 2016 märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, et märtsis laekus tulumaksu eelmise märtsist vähem ka 2009

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Konjunktuur nr 3 (194) pressile marje .ppt

Microsoft PowerPoint - Konjunktuur nr 3 (194) pressile marje .ppt Konjunktuur 3 (194) 1. Majanduse üldolukord 2015. a septembris ja 6 kuu pärast (L. Kuum) 2. Konjunktuuribaromeetrid: september 2015 2.1. Tööstusbaromeeter (K. Martens) 2.2. Ehitusbaromeeter (A. Vanamölder)

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation KINNISVARATURU ÜLEVAADE JUUNI 217 Allikad: Maa-amet, city24, Eesti Pank, Statistikaamet Indeksi muutused võrreldes : -kaalutud keskmise m² muutus hinnatipuga (detsember 216): -1% -kaalutud keskmise m²

Rohkem

Eesti elanike arv KOV-de lõikes seisuga KOV Kokku 112 Aegviidu vald Anija vald Harku vald Jõelähtme vald

Eesti elanike arv KOV-de lõikes seisuga KOV Kokku 112 Aegviidu vald Anija vald Harku vald Jõelähtme vald Eesti elanike arv KOV-de lõikes seisuga 01.01.2017 KOV Kokku 112 Aegviidu vald 716 140 Anija vald 5624 198 Harku vald 13966 245 Jõelähtme vald 6341 295 Keila vald 4906 296 Keila linn 9861 297 Kernu vald

Rohkem

VKE definitsioon

VKE definitsioon Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) definitsioon vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 364/2004/EÜ Lisa 1-le. 1. Esiteks tuleb välja selgitada, kas tegemist on ettevõttega. Kõige pealt on VKE-na

Rohkem

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/ 316, veebruar 2019, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/ 2013, milles käsitletakse Euroopa L

KOMISJONI  MÄÄRUS  (EL)  2019/  316, veebruar  2019,  -  millega  muudetakse  määrust  (EL)  nr 1408/  2013,  milles  käsitletakse  Euroopa  L 22.2.2019 L 51 I/1 II (Muud kui seadusandlikud aktid) MÄÄRUSED KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/316, 21. veebruar 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Ühistranspordi korraldamine alates 01.01.2018 Kirke Williamson Maanteeamet 12.10.2017 Haldusreform ja ühistranspordi korraldamine 17.12.2015 toimus esimene arutelu ühistranspordi korralduse üle Aprill

Rohkem

Investment Agency

Investment Agency Taristuprojektide mõju Eesti majandusele ja ettevõtete väärtustele Illar Kaasik Investment Agency OÜ Sisukord Majanduskeskkonna stimulaatorid Valik suurematest Eesti taristuprojektidest Kokkuvõte Majanduskeskkonna

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Majandusarengud maailmas lähiaastatel Ülo Kaasik Eesti Panga asepresident Maailma majandusaktiivsus on vähenenud Probleemid on tööstuses, kus eksporditellimused on jätkuvalt vähenemas Majanduskasv püsib

Rohkem

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 03.04.14 nr 14-0104 Ministri 25.09.2006 käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmine Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahvi 46 lõike 6,

Rohkem

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse

Rohkem

Microsoft Word - Lisa 27.rtf

Microsoft Word - Lisa 27.rtf Maksu ja Tolliamet Rahandusministri 29. novembri 2010. a määruse nr 60 Tulumaksuseadusest, sotsiaalmaksuseadusest, kogumispensionide seadusest ja töötuskindlustuse seadusest tulenevate deklaratsioonide

Rohkem

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS GS1 Järgnevalt on kirjeldatud lühidalt mõningaid inimesi. Palun lugege iga kirjeldust ja märkige igale reale, kuivõrd Teie see inimene on. Väga Minu Mõnevõrra

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Kindlustuskelmus [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Kindlustuskelmus [Compatibility Mode] Olavi-Jüri Luik Vandeadvokaat Advokaadibüroo LEXTAL 21.veebruar 2014 i iseloomustab Robin Hood ilik käitumine kindlustus on rikas ja temalt raha võtmine ei ole kuritegu. Näiteks näitavad Saksamaal ja USA-s

Rohkem

C

C EUROOPA KOHTU OTSUS (kuues koda) 8. veebruar 1990 * Kuuenda käibemaksudirektiivi artikli 5 lõike 1 tõlgendamine Kinnisvara müük Majandusliku omandiõiguse üleminek Kohtuasjas C-320/88, mille esemeks on

Rohkem

Microsoft PowerPoint - TEUK ettekanne pptx

Microsoft PowerPoint - TEUK ettekanne pptx Hinnanguliselt on võimalik rajada kaugkütte baasil koostootmisjaamu võimsusega 2...3 MW Viljandis, Kuressaares, Võrus, Haapsalus, Paides, Rakveres, Valgas, Jõgeval, Tartuskokku ca 20 MW Tööstusettevõtete

Rohkem

KOOLIEKSAM AJALUGU Ajaloo koolieksam on kirjalik töö, mis annab maksimaalselt 100 punkti ning kestab 3 tundi ( 180 minutit ). Eksamil on võimalik kasu

KOOLIEKSAM AJALUGU Ajaloo koolieksam on kirjalik töö, mis annab maksimaalselt 100 punkti ning kestab 3 tundi ( 180 minutit ). Eksamil on võimalik kasu KOOLIEKSAM AJALUGU Ajaloo koolieksam on kirjalik töö, mis annab maksimaalselt 100 punkti ning kestab 3 tundi ( 180 minutit ). Eksamil on võimalik kasutada Gümnaasiumi ajaloo atlast. TEEMAD : I EESTI AJALUGU

Rohkem

1

1 1 ENO RAUD PILDID JOONISTANUD EDGAR VALTER 3 Kujundanud Dan Mikkin Illustreerinud Edgar Valter Küljendanud Villu Koskaru Eno Raud Illustratsioonid Edgar Valter Autoriõiguste pärija Külli Leppik Tänapäev,

Rohkem

Ajutised bussiliinid laupäev

Ajutised bussiliinid laupäev Ajutine bussiliin nr 2 25.05.2019. kell 11.00 18. 00 Muudatus liinil: Buss sõidab Turu peatusest edasi marsruudile: Võidu sild Narva mnt Raatuse ristmikult tagasipööre Riia Väike Tähe Võru Aardla jne.

Rohkem

Slaid 1

Slaid 1 Eesti kinnisvaraturg Mihkel Eliste Arco Vara kinnisvaraanalüütik 26.04.2019 Tartu Tänased teemad Eesti kui tervik Tallinn, Tartu, Pärnu ja ülejäänud Eesti Elukondliku kinnisvara turg Mõningal määral muud

Rohkem

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise 3. 3. Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise otstarve märgitakse kasutusloale. ehitise kasutusluba Erandlikult ei

Rohkem

Väljaandja: Regionaalminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:

Väljaandja: Regionaalminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Väljaandja: Regionaalminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 28.01.2005 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 09.06.2005 Avaldamismärge: RTL 2005, 13, 116 Elukoha

Rohkem

Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis

Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis ajab inimesed segadusse. Järgnevalt on ülevaade mõningatest

Rohkem

my_lauluema

my_lauluema Lauluema Lehiste toomisel A. Annisti tekst rahvaluule õhjal Ester Mägi (1983) Soran Alt q = 144 Oh se da ke na ke va de ta, ae ga i lust üü ri kes ta! üü ri kes ta! 3 Ju ba on leh tis lei na kas ke, hal

Rohkem

KINNITATUD Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/89 Haabersti Vene Gümnaasiumi vastuvõtu tingimused ja kord I. Üldsätted 1.1.

KINNITATUD Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/89 Haabersti Vene Gümnaasiumi vastuvõtu tingimused ja kord I. Üldsätted 1.1. KINNITATUD 23.02.2017 Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/89 vastuvõtu tingimused ja kord I. Üldsätted 1.1. õpilaste vastuvõtmise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse

Rohkem

Microsoft Word - LEPING Leping3.doc

Microsoft Word - LEPING Leping3.doc TALLINNA NOTAR TARVO PURI NOTARI AMETITEGEVUSE RAAMATU NUMBER 1236 HOONESTUSÕIGUSTE TINGIMUSTE MUUTMISE LEPING JA KINNISTUTELE OSTUEESÕIGUSTE SEADMISE LEPING ASJAÕIGUSLEPINGUD Käesoleva notariaalakti on

Rohkem

Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA

Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA KONTSERN TALLINNA LENNUJAAM TEGELEB ETTEVÕTTE HALDUSES OLEVATE LENNUJAAMADE KÄI- TAMISE JA ARENDAMISEGA; ÕHU- SÕIDUKITE, REISIJATE JA KAUBA MAAPEALSE TEENINDAMISEGA

Rohkem

Microsoft Word - vistremid.yhi.doc

Microsoft Word - vistremid.yhi.doc TARTU NOTAR TIINA TOMBERG BÜROO ASUKOHT TARTU SOOLA 8 Notariaalakt ametitoimingute raamatus 2003.a. nr Täna, üheteistkümnendal augustil kahetuhande kolmandal aastal (11.08.2003.a.) pöördus Ellen Tohvri,

Rohkem

Kinnitatud dir kk nr 1.3/27-k PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1.

Kinnitatud dir kk nr 1.3/27-k PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1. PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, välja kuulutatud Vabariigi

Rohkem

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi

Rohkem

bioenergia M Lisa 2.rtf

bioenergia M Lisa 2.rtf Põllumajandusministri 20. juuli 2010. a määruse nr 80 «Bioenergia tootmise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord» lisa 2 Tabel 1 Taotleja andmed 1.1

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Koolist väljalangenute endi vaatenurk (...) see et ma ei viitsind õppida. (...) oli raskusi midagi tunnis teha ka, kui keegi seal seljataga midagi möliseb Sul seal. Helen Toming Et jah kui klassiga nagu

Rohkem

Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud

Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul 29.11.2018 Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud rahaliste vahendite sihipärase kogumiseks ja sihtotstarbelise

Rohkem

VME_Toimetuleku_piirmäärad

VME_Toimetuleku_piirmäärad Tapa TAPA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS EELNÕU 30. aprill 2015 nr Eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine toimetulekutoetuse määramisel Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 0 Liis Grünberg Pärnu mnt, Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

untitled

untitled IDA-VIRUMAA PÕLEVKIVI TÖÖSTUSSE SUHTUMISE UURINGU ARUANNE IDA-VIRUMAA ELANIKKONNA TELEFONIKÜSITLUS Oktoober 2006 www.saarpoll.ee SISUKORD 1. Sissejuhatus ja metoodika........... 3 2. Põhijäreldused....

Rohkem

(Microsoft Word - \334levaade erakondade finantsseisust docx)

(Microsoft Word - \334levaade erakondade finantsseisust docx) Ülevaade erakondade finantsmajanduslikust olukorrast seisuga 31.12.2010 Ülevaate eesmärgiks on kirjeldada erakondade rahalist seisu, mis annab informatsiooni nende tugevusest või nõrkusest, mis omakorda

Rohkem

Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe)

Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe) Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe) 3. Nõuded energiaauditile (Teet Tark) Energiatõhususe

Rohkem

EDL Liiga reeglid 1. ÜLDSÄTTED 1.1. EDL Liiga toimub individuaalse arvestuse alusel, kus mängijad on jagatud hooaja EDL Liiga tulemuste põhj

EDL Liiga reeglid 1. ÜLDSÄTTED 1.1. EDL Liiga toimub individuaalse arvestuse alusel, kus mängijad on jagatud hooaja EDL Liiga tulemuste põhj EDL Liiga reeglid 1. ÜLDSÄTTED 1.1. EDL Liiga toimub individuaalse arvestuse alusel, kus mängijad on jagatud hooaja 2017-2018 EDL Liiga tulemuste põhjal nelja liigasse. a. Premium Liiga (9 osalejat) b.

Rohkem

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019) Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta

Rohkem

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada

Rohkem

Microsoft Word - Eesti-turism2015

Microsoft Word - Eesti-turism2015 EESTI JA EUROOPA TURISM 215 EUROOPA TURISM Maailma Turismiorganisatsiooni (UNWTO) esialgsetel andmetel kasvas 215.a. kokkuvõttes välisturism kogu maailmas 4,4% (allikas: UNWTO World Tourism Barometer,

Rohkem

Töökoha kaotuse kindlustuse tingimused TTK indd

Töökoha kaotuse kindlustuse tingimused TTK indd TÖÖKOHA KAOTUS Ifi töökoha kaotuse kindlustuse tingimused TTK-20161 Helista meile numbril 777 1211 IFI TÖÖKOHA KAOTUSE KINDLUSTUSE TINGIMUSED TTK - 20161 1 Ifi töökoha kaotuse kindlustuse tingimused TTK

Rohkem

Vana talumaja väärtustest taastaja pilgu läbi

Vana talumaja väärtustest taastaja pilgu läbi Vana talumaja väärtustest taastaja pilgu läbi 22.02.2019 Rasmus Kask SA Eesti Vabaõhumuuseum teadur Mis on väärtus? 1) hrl paljude inimeste, eriti asjatundjate (püsiv) hinnang asja, nähtuse või olendi

Rohkem

A5 kahjukindlustus

A5 kahjukindlustus Finantsinspektsioon I Kahjukindlustusest Mida peaks teadma enne kahjukindlustuse ostmist? Kindlustuslepingut sõlmides peab kindlustusvõtja (klient) olema: kannatlik ja läbi lugema kõik tingimused olema

Rohkem

HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A

HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg AIDS-i Ennetuskeskus HIV-nakkuse olukorra analüüs. Ohustatud

Rohkem

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTU

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTU ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTUTAV ISIK Juhend kehtestatakse isikuandmete kaitse seaduse

Rohkem

2010_12_10_EMOL märkused MRS kohta

2010_12_10_EMOL märkused MRS kohta Keskkonnaministeerium Teie 18.11.2010 nr 1-7/8769-1 Meie 10.12.2010 nr R-10-1/120 Maareformi seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu Eesti Maaomavalitsuste Liit,

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Elektrituru avanemine 2013 Priit Värk Koduomanike Liit Ajalugu Euroopa Liidu elektriturg avanes täielikult 2007 juuli Ühtse siseturu põhimõte kaupade vaba liikumine; Turu avanemine tuleneb liitumislepingust

Rohkem

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx Toimetulekutoetuse maksmine 2014. 2018. aastal Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakond Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast

Rohkem

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012 KURTNA KOOLITÖÖTAJATE RAHULOLU-UURINGU TULEMUSED Koostaja: Kadri Pohlak Kurtna 212 Sisukord Sissejuhatus... 3 Rahulolu juhtimisega... 4 Rahulolu töötingimustega... 5 Rahulolu info liikumisega... 6 Rahulolu

Rohkem

SUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S

SUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S EBA/GL/2014/09 22. september 2014 Suunised, mis käsitlevad selliseid teste, läbivaatamisi või tegevusi, mis võivad viia pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi artikli 32 lõike

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Jätkusuutliku tootmise edulood, programmid ja takistused Lauri Betlem 2017 SALVEST Salvest Alustas tegevust 1946. aastal riigi omandis oleva ettevõttena Ainuomanikuks hr Veljo Ipits Põhitoodanguks valmistoit

Rohkem

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka L 256/4 Euroopa Liidu Teataja 22.9.2012 MÄÄRUSED KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti kasutamiseks,

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Paindlikud töövormid töötaja ja tööandja vaatenurgast Marre Karu Poliitikauuringute Keskus Praxis Kas töö teeb õnnelikuks? See sõltub... - inimese (ja tema pere) soovidest - inimese (ja tema pere) vajadustest

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuli 2015 (OR. en) 10173/15 ADD 1 PV/CONS 36 ECOFIN 531 PROTOKOLLI KAVAND Teema: Euroopa Liidu Nõukogu istun

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuli 2015 (OR. en) 10173/15 ADD 1 PV/CONS 36 ECOFIN 531 PROTOKOLLI KAVAND Teema: Euroopa Liidu Nõukogu istun Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuli 2015 (OR. en) 10173/15 ADD 1 PV/CONS 36 ECOFIN 531 PROTOKOLLI KAVAND Teema: Euroopa Liidu Nõukogu 3399. istung (MAJANDUS- JA RAHANDUSKÜSIMUSED) 19. juunil 2015

Rohkem

Microsoft Word - TallinnLV_lihtsustatud_manual_asutuse_juhataja_ doc

Microsoft Word - TallinnLV_lihtsustatud_manual_asutuse_juhataja_ doc Tallinna Linnavalitsuse sõnumisaatja kasutusjuhend asutuse juhatajale Sisukord 1. Süsteemi sisenemine...2 2. Parooli lisamine ja vahetamine...2 3. Ametnike lisamine ametiasutuse juurde...2 4. Saatjanimede

Rohkem

LEAN põhimõtete, 5S-i ja Pideva Parenduse Protsessi rakendamise kogemus Eestis.

LEAN põhimõtete, 5S-i ja Pideva Parenduse Protsessi rakendamise kogemus Eestis. LEAN põhimõtete, 5S-i ja Pideva Parenduse Protsessi rakendamise kogemus Eestis. Jüri Kuslapuu EDU Konsultatsioonid 2015 Mina ja LEAN Koolituse ja konsultatsiooni turul 15 aastat Profiil: Tootmine, Inimesed,

Rohkem

Kasutusjuhend Dragon Winch vintsile DWM, DWH, DWT seeria Sisukord Üldised ohutusnõuded... 3 Vintsimise ohutusnõuded... 3 Kasulik teada... 4 Vintsimise

Kasutusjuhend Dragon Winch vintsile DWM, DWH, DWT seeria Sisukord Üldised ohutusnõuded... 3 Vintsimise ohutusnõuded... 3 Kasulik teada... 4 Vintsimise Kasutusjuhend Dragon Winch vintsile DWM, DWH, DWT seeria Sisukord Üldised ohutusnõuded... 3 Vintsimise ohutusnõuded... 3 Kasulik teada... 4 Vintsimisel on hea teada... 5 Vintsi hooldus... 6 Garantii...

Rohkem

Õppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“

Õppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“ ÕPPEPROGRAMM VESI-HOIAME JA AUSTAME SEDA, MIS MEIL ON PROGRAMMI LÄBIVIIJA AS TALLINNA VESI SPETSIALIST LIISI LIIVLAID; ESITUS JA FOTOD: ÕPPEALAJUHATAJA REELI SIMANSON 19.05.2016 ÕPPEPROGRAMMI RAHASTAS:

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet II kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 55 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Mõttemõlgutus alkoholi ja seaduste teemal Ülle Laasner Rapla Maavalitsus Eesti Tervisedenduse Ühing Rapla maakonna koolinoorte uimastikasutuse uuring 2013 Öise alkoholimüügi piiramise kulg Raplamaal

Rohkem

Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapo

Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapo Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapoolsete tervitus- ja hüvastijätufraasidega. Saab arutleda,

Rohkem

MÄRJAMAA VALLA AASTA EELARVE II lugemine

MÄRJAMAA VALLA AASTA EELARVE II  lugemine Märjamaa Vallavalitsus Lea Laurits 17.02. Eelarve ülesehitus ja esitlusviis Märjamaa valla eelarve koostamise aluseks on: Märjamaa valla arengukava 2010-2025 Märjamaa valla eelarvestrateegia -2018 Märjamaa

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL)

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.10.2018 C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, 30.10.2018, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 807/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi

Rohkem

ELVA XXXII TRIATLON Sprint, laste ja noorte Eesti MV, EKV VIII Laupäeval, 17. augustil 2019 VÕISTLUSKESKUS Elvas Verevi järve ääres VANUSEKLASSID JA D

ELVA XXXII TRIATLON Sprint, laste ja noorte Eesti MV, EKV VIII Laupäeval, 17. augustil 2019 VÕISTLUSKESKUS Elvas Verevi järve ääres VANUSEKLASSID JA D ELVA XXXII TRIATLON Sprint, laste ja noorte Eesti MV, EKV VIII Laupäeval, 17. augustil 2019 VÕISTLUSKESKUS Elvas Verevi järve ääres VANUSEKLASSID JA DISTANTSID: I START kell 12:00, stardid on vanuste kaupa

Rohkem

Microsoft PowerPoint - EMCS13

Microsoft PowerPoint - EMCS13 EMCS piloot-projekt Raigo Veisberg Maksu- ja Tolliameti kaudsete maksude ja aktsiiside talitus TEEMAD Mis on EMCS EMCS käivitumine EMCS kasutamine ja selle võimalused E-saateleht Info edastamine EMCS infosüsteemi

Rohkem

Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas?

Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas? Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas? Biomassi kasutamise eelised ja võimalused Biomass on peamine Euroopa Liidus kasutatav taastuva energia allikas, moodustades ligikaudu 70% taastuvenergia

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Uut riigihangete valdkonnas Maire Vaske 11.10.1017 Riigihanke üldpõhimõtted Läbipaistvus, kontrollitavus, proportsionaalsus; Võrdne kohtlemine; Konkurentsi efektiivne ärakasutamine, seda kahjustava huvide

Rohkem

2015 aasta veebruari tulumaksu laekumise lühianalüüs aasta veebruari lühianalüüs pole eriti objektiivne, sest veebruari lõpuks polnud tuludeklar

2015 aasta veebruari tulumaksu laekumise lühianalüüs aasta veebruari lühianalüüs pole eriti objektiivne, sest veebruari lõpuks polnud tuludeklar 2015 aasta i tulumaksu laekumise lühianalüüs. 2015 aasta i lühianalüüs pole eriti objektiivne, sest i lõpuks polnud tuludeklaratsioonid laekunud veel üle 2500 ettevõttelt. Rahandusministeerium püüdis küll

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU (tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimused)

Rohkem

AASTAARUANNE

AASTAARUANNE 2014. 2018. aasta statistikatööde loetelu kinnitamisel juunis 2014 andis Vabariigi Valitsus Statistikaametile ja Rahandusle korralduse (valitsuse istungi protokolliline otsus) vaadata koostöös dega üle

Rohkem

Esialgsed tulemused

Esialgsed tulemused Eesti toiduainetööstuse plaanid konkurentsivõime tõstmiseks Toiduainetööstus Käive 1,7 miljardit - üks olulisemaid sektoreid Eesti tööstuses! Eksport 660 miljonit eurot ~14 500 töötajat 1 Kõrged tööjõukulud

Rohkem

(Microsoft Word - Matsalu Veev\344rk AS aktsion\344ride leping \(Lisa D\) Valemid )

(Microsoft Word - Matsalu Veev\344rk AS aktsion\344ride leping \(Lisa D\) Valemid ) 1(6) 1. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinna kujundamise põhimõtted Aktsiaselts tegevuskulude arvestuse aluseks on auditeeritud ja kinnitatud aastaaruanne. Hinnakujunduse analüüsis kasutatakse Aktsiaseltsi

Rohkem

JÄRVAMAA SPORDILIIDU ÜLDKOOSOLEKU

JÄRVAMAA SPORDILIIDU ÜLDKOOSOLEKU P R O T O K O L L Algus kell 18.00 Lõpp kell 19.30 Koosolekust võttis osa 17 klubi esindajat (nimekiri lisatud) Koosoleku juhataja: Jüri Ellram Protokollija: Piret Maaring Hääli luges Kristi Rohtla. PÄEVAKORD:

Rohkem

Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 20

Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 20 Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 2018 clafougere@girafood.com Tel: +(33) 4 50 40 24 00

Rohkem

ITK - suitsuvaba haigla 2014

ITK  - suitsuvaba haigla 2014 Tubakavaba haigla Sally Maripuu Töökeskkonnateenistuse juhataja Ida- Tallinna Keskhaigla AS Asutatud aastal 2001 6 erineva tervishoiuasutuse ühendamise teel 2011 liideti juurde diagnostikakeskus 1012 Loksa

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri Keelelist arengut toetavad FREPY mängud Reili Argus Luksemburgi keelepäev 2015 Taustaks Grammatika omandamisest On rikka ja vaese vormimoodustusega keeli. Mida rikkam vormimoodustus, seda varem hakkab

Rohkem

Liin nr 31 PÄÄRDU TEENUSE VÄLJUMIS VÄLJUMIS E AEG PEATUSE NIMI E AEG VÄLJUMIS E AEG VÄLJUMISE AEG KIRIKUVÄRAV A 67,8 6:48 16:13 8:

Liin nr 31 PÄÄRDU TEENUSE VÄLJUMIS VÄLJUMIS E AEG PEATUSE NIMI E AEG VÄLJUMIS E AEG VÄLJUMISE AEG KIRIKUVÄRAV A 67,8 6:48 16:13 8: Liin nr 31 PÄÄRDU TEENUSE 3101 3102 3103 3104 PEATUSE NIMI KIRIKUVÄRAV A 67,8 6:48 16:13 8:58 18:13 0,0 0,0 9:00 18:15 0,9 0,9 MÄRJAMAA 66,9 6:47 16:12 9:02 18:17 7 0,8 LEMMIKU 66,1 6:46 16:11 9:05 18:20

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Maksukäitumine, mille tulemusel saavad petta tarbija, ettevõtja ja riik Marek Helm maksu- ja tolliameti peadirektor Levinumad petuskeemid» Levinumad pettused kasutatud sõidukite turul on:» fiktiivsed komisjonimüügid»

Rohkem

raamat5_2013.pdf

raamat5_2013.pdf Peatükk 5 Prognoosiintervall ja Usaldusintervall 5.1 Prognoosiintervall Unustame hetkeks populatsiooni parameetrite hindamise ja pöördume tagasi üksikvaatluste juurde. On raske ennustada, milline on huvipakkuva

Rohkem

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm algklassilastele tr\374kk 2.doc)

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm algklassilastele tr\374kk 2.doc) ALGKLASSILAPSED 1 MINU NIMI ON MINA OLEN PRAEGU TÄNA ON 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED KIRJUTA VÕI JOONISTA SIIA KAKS KÄRNERI TÖÖRIISTA KIRJUTA SIIA SELLE TAIME 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST NIMI MIDA ISTUTASID MÕISTA,

Rohkem

Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ

Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 17.06.2011 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 17.05.2013 Avaldamismärge: RT I, 14.06.2011, 1

Rohkem

TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusi

TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusi TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusinsener OÜ Tallinnas 14.04.2014 Uuring Energiamajanduse

Rohkem

Tuhat tudengit ja sada seltsi välismaal ees2 keelt õppimas Katrin Maiste

Tuhat tudengit ja sada seltsi välismaal ees2 keelt õppimas Katrin Maiste Tuhat tudengit ja sada seltsi välismaal ees2 keelt õppimas Katrin Maiste Eesti keele ja kultuuri välisõpe Välisõppe kaks suunda: akadeemiline välisõpe rahvuskaaslased välismaal Ees$ keel välismaa ülikoolis

Rohkem

Krediidireiting

Krediidireiting Aastaaruande põhiaruanded 2015 Reg. kood: 00000000 Pärnu mnt 5 10148 Tallinn, Harjumaa Tel: 6000000 naidis@naidis.ee, www.naidis.ee > Põhinäitajad 2015 Müügitulu: sh eksport: Ärikasum: Puhaskasum /(-kahjum):

Rohkem

A5_tegevus

A5_tegevus AVATUD MÄNGUVÄLJAD 2017 TEGELUSKAARDID VÄIKELASTELE Kaardid on mõeldud kohapeal kasutamiseks. Kaardi võib lasta lapsel pakist loosiga tõmmata ja mängida nii mitu kaarti nagu parasjagu aega ja jaksu on.

Rohkem

kaubamärgikaitsmineEkke [Kirjutuskaitstud] [Ühilduvusrežiim]

kaubamärgikaitsmineEkke [Kirjutuskaitstud] [Ühilduvusrežiim] Kaubamärkide kaitsmine Eestis ja välisriikides. Ekke-Kristian Erilaid kaubamärgiekspert 26.04.2012 Mis on kaubamärk? Kaubamärk on tähis, millega on võimalik eristada ühe isiku kaupa või teenust teise isiku

Rohkem

Väljaandja: Riigikogu Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT II 1996, 42, 172 Eesti Vabariigi valit

Väljaandja: Riigikogu Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT II 1996, 42, 172 Eesti Vabariigi valit Väljaandja: Riigikogu Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 24.12.1996 Avaldamismärge: RT II 1996, 42, 172 Eesti Vabariigi valitsuse ja Ukraina valitsuse vaheline tulu- ja kapitalimaksuga

Rohkem

AMETINIMETUSE JA TÖÖKOHA AADRESSI LISAMINE TÖÖTAMISE REGISTRISSE ANDMETE KOGUMISE EESMÄRK Koguda tõhusamalt palga ja tööjõu andmeid, et teha senisest

AMETINIMETUSE JA TÖÖKOHA AADRESSI LISAMINE TÖÖTAMISE REGISTRISSE ANDMETE KOGUMISE EESMÄRK Koguda tõhusamalt palga ja tööjõu andmeid, et teha senisest AMETINIMETUSE JA TÖÖKOHA AADRESSI LISAMINE TÖÖTAMISE REGISTRISSE ANDMETE KOGUMISE EESMÄRK Koguda tõhusamalt palga ja tööjõu andmeid, et teha senisest täpsemat palga- ja tööturustatistikat. Töötamise andmed

Rohkem

Rehabilitatsiooniteenuste järjekord ja esimene vaba aeg seisuga (Lg 1), päringu aeg :36:14 Lg3 - Sihtgrupp 1: Puuetega inime

Rehabilitatsiooniteenuste järjekord ja esimene vaba aeg seisuga (Lg 1), päringu aeg :36:14 Lg3 - Sihtgrupp 1: Puuetega inime Rehabilitatsiooniteenuste järjekord ja esimene vaba aeg seisuga 01.02.2017 2 (Lg 1), päringu aeg 01.02.2017 13:36:14 Lg3 - Sihtgrupp 1: Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse 2-1 lg 2 p 1 tähenduses

Rohkem

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr /18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspe

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr /18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspe ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1.-3/18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspektsiooni peainspektor Elve Adamson 06.11.2018 Tallinnas

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri Eesti kui reisisiht 2011-2013 Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamise tegevuste eesmärk: Programmi üldeesmärgiks on suurendada teadlikkust Eesti turismivõimalustest prioriteetsetel välisturgudel ning

Rohkem

DIPLOM Rapla Ühisgümnaasiumi 10. klassi õpilane Kristin Düüna osales edukalt Pranglimise Eesti MV 2017 II etapis ja saavutas punktiga NEIDUDE ar

DIPLOM Rapla Ühisgümnaasiumi 10. klassi õpilane Kristin Düüna osales edukalt Pranglimise Eesti MV 2017 II etapis ja saavutas punktiga NEIDUDE ar Rapla Ühisgümnaasiumi 10. klassi õpilane Kristin Düüna saavutas 15825 punktiga 1. koha Hugo Treffneri Gümnaasiumi 11.a klassi õpilane Maret Sõmer saavutas 15094 punktiga 2. koha Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi

Rohkem