MAANTEEAMET TEEKATTEL ESINEVATE DEFEKTIDE INVENTEERIMISJUHEND
|
|
- Malle Pärna
- 4 aastad tagasi
- Vaatused:
Väljavõte
1 Kinnitatud Maanteeameti peadirektri käskirjaga nr märts 2003.a. MAANTEEAMET TEEKATTEL ESINEVATE DEFEKTIDE INVENTEERIMISJUHEND Tallinn 2003
2 TEEKATTEL ESINEVATE DEFEKTIDE INVENTEERIMISJUHEND Juhendi kstamises salesid: Jaan Ingermaa Pärnu Teedevalitsus Veik Nõlvak Harju Teedevalitsus Elmar Aruja Tartu Teedevalitsus Maret Jentsn Kagu Teedevalitsus Tiit Kaal AS Teede Tehnkeskus Andrus Aavik Maanteeamet Andrus Krss Maanteeamet 2
3 SISSEJUHATUS 4 DEFEKTIDE INVENTEERIMISE EESMÄRK 5 1. INVENTEERIMINE Testamisaeg ja inventeeritav ala Testamisviis Defektide tüübid Defektitüüpide kirjeldus...8 Põikpragu...8 Pikipragu (kitsas ja lai)...10 Vuugipragu (kitsas ja lai)...13 Võrkpragu...16 Auk...17 Murenemine...19 Serva defekt...21 Defektide sa INVENTEERIMISEKS VALMISTUMINE Inventeeritavate teesade valik ja vajalikud lähteandmed Marsruudi valik ja planeerimine Seadmed ja varustus Tööjatus PRAKTILISI NÕUANDEID
4 SISSEJUHATUS Käeslev juhend n aluseks teekatte defektide inventeerimisele kattega maanteedel. Juhend n praktiline abivahend vastavat inventeerimistööd testavatele töötajatele ja kõigile teistele, kes kasutavad inventeerimistulemusi. Inventeerimine hõlmab järgmisi defektide tüüpe: põikprad pikiprad (kitsad ja laiad) vuugiprad (kitsad ja laiad) võrkprad augud murenemised serva defektid Defektide inventeerimistulemused kantakse Riikliku Maanteeregistri (edaspidi Maanteeregistri) vastavasse madustabelisse O_defekt. 4
5 DEFEKTIDE INVENTEERIMISE EESMÄRK Regulaarne defektide inventeerimine lb aluse süstemaatilisele maanteevõrgu seisukrra hindamisele. Maanteeregistris levad defektide andmed näitavad, millises seisukrras n maantee teekate. Samas võivad erinevad defektiliigid viidata kaudselt ka teekattel tekkinud vigastuste letatavale põhjusele. Kui inf defektidest ühendada teiste teekatte seisukrda iselmustavate näitajatega, n võimalik nende alusel planeerida maanteele erinevaid remnditöid ning luua mudeleid maanteevõrgu seisukrra muutuste prgnsimiseks. Valikukriteeriumid Katete remndi erinevad võimalused Kas ja missugune remnt testatakse? Jah Tulemused Ei Teekatte seisukrd aastal a+1 Liikluse ksseis ja muutumismudelid Teekatte seisukrra andmed (kandevõime, defektid, tasasus, rbas, karedus jm.) Teekatte andmed (katte tüüp, laius jm.) Skeem 1.1. Erinevate remndivõimaluste planeerimise põhimõte teekatetel 5
6 1. INVENTEERIMINE 1.1 Testamisaeg ja inventeeritav ala Defektide inventeerimine testatakse kevadise lumesulamise järel aprillis ja mais maanteede kattega lõikudel. Teekate peab lema inventeerimise ajal täielikult puhas lumest ja jääst. Teekatendi sulamise ajal n defektid kõige paremini nähtavad. Defektide inventeerimise sageduseks igal maateel arvestatakse üldjuhul 2 aastat. Uute ja renveeritud katete defektid inventeeritakse tööde testamisele järgneval aastal. Defekte inventeeritakse: üldjuhul teesade kaupa 100 m teelõikudel; maanteedel, mille kindlustatud peenar n laiem kui 1 m, ainult sõidutee laiusel (skeem ); maanteedel, mille kindlustatud peenar n kitsam kui 1 m, kgu teekatte laiusel (skeem ); ristuvatel maanteedel alates põhitee kujutletavast äärejnest (skeem ); Teekatte defektid inventeeritakse üldjuhul 100 m teelõikude kaupa ja inventeerimise alguspunktiks n teesa algus. Inventeerimise asukha määramise aluseks n Maanteeregistri aadresssüsteem. Inventeeritava teekatte esimene või viimane teelõik võib lla 100 meetrist lühem. Juhul, kui inventeeritav teelõik ei alga teesa alguspunktist (algab näiteks 870 m kauguselt teesa alguspunktist, kus lõpeb kruusatee ja algab mustkate), alustatakse inventeerimist teekatte algusest ja seega esimene inventeeritav teelõik n pikkusega 30 m. Edasi timub inventeerimine 100 m pikkuste teelõikude kaupa. Sama lukrd n reeglina ka teekatte lõpusas. Defekte ei inventeerita: kindlustatud peenardel, mis n laiemad kui 1m teekatte laiendustel (ristmikud, bussipeatused jms.) katte serv äärejn kindlustatud peenar < 1m äärejn katte serv kindlustatud peenar või laiendus > 1m - inventeeritav ala Skeem Inventeeritav ala 6
7 Maantee alg-lõpp-punkt Inventeeritav ala: - peateel - ühineval- või lõikuval teel Skeem Ristuva maantee alg-lõpp-punkt ja inventeeritavad alad 1.2. Testamisviis Defektide inventeerimist testavad kaks töötajat: inventeerija-autjuht (edaspidi inventeerija) ja andmesisestaja. Defektide inventeerimine timub visuaalselt. Inventeerimistulemused sisestatakse töö käigus arvutisse selleks tstarbeks kasutatava defektide inventeerimise (DIP) prgrammi abil. Inventeerimine timub selleks ettenähtud (sbiva) sõidukiga. Mõõtmiskiirus sõltub teekattel esinevate defektide hulgast ja n alla 10 km/h. Antud punktiga n setud käesleva juhendi punkt 2 - Inventeerimiseks valmistumine Defektide tüübid Defektide inventeerimisel eristatakse järgmisi defektitüüpe: põikpragu (arv) kitsas pikipragu (m) lai pikipragu (m) 7
8 kitsas vuugipragu (m) lai vuugipragu (m) võrkpragu (m 2 ) auk (arv) murenemine (m 2 ) serva defekt (m) defektide sa (%) Serva defekte inventeeritakse alal, mis ulatub inventeeritava ala servast kuni 0,25 m sisseple. Serva defekte ei inventeerita sisekurvides, sellel alal inventeeritakse kõiki teisi defekte. Defektidena ei inventeerita silla paisumisvuuke, teekatte prviauke ja muid mehhaanilisi teekatte vigastusi ning pindamise defekte Defektitüüpide kirjeldus Põikpragu Põikpragu n vähemalt 2 m pikkune maantee põiksuunas kulgev pragu. Põikpragude puhul inventeeritakse põikpragude arv (tk). Lühikeste põikpragude puhul, mille pikkused jäävad alla 2 m, summeeritakse pragude pikkus kuni saadakse nende kgupikkuseks 2 m ning alles siis inventeeritakse põikpragu ühe prana. Põikpragu n ka pragu, mis lkleb maantee põiksuunas nurga all, kuid mitte laiemal alal kui 1 m. Kaks põikpragu letakse üheks põikpraks, kui nad n üksteisele lähemal kui 0,25 m. Kui üksteisele lähedal (pragude vahe <0,25 m) asuvaid põikpragusid n rhkem kui kaks, inventeeritakse see ala võrkprana. Põikpra põhjuseks võivad lla sesnsed temperatuurimuutused, mille tulemusena teekate tõmbub kkku ja tekib temperatuuripragu. Pragu võib samuti tekkida kattesegu kstise vigadest, liigsest rullimisest või ka katendi knstruktsini väsimisest. 8
9 < 2 m < 2 m < 0,25 m < 1 m > 1 m < 0,25 m Skeem põikpragu 4 tk, võrkpragu 1 m 2, kitsas pikipragu 5 m Selgitus: skeemil n näha 7 pragu: 1. pragu kulgeb maantee põiksuunas sõidusa laiuse ulatuses pikkusega >2 m inventeeritakse 1 põikprana; 2. kulgeb maantee põiksuunas kgu teekatte laiuse ulatuses inventeeritakse 1 põikprana; 3. lkleb maantee põiksuunas nurga all, kuid mitte laiemal alal kui 1 m inventeeritakse 1 põikprana; 4. ja 5. n põiksuunalised lühikesed (kummagi pikkus <2m) prad, kahe pra kgupikkus >2 m inventeeritakse kkku 1 põikprana; 6. alal n klm pragu, mis kulgevad maantee põiksuunas ja n üksteisele lähemal kui 0,25 m, pragudega ala laius 0,4 m, pikkus 3 m inventeeritakse võrkprana 1 m 2 ; 7. pragu kulgeb maantee põiksuunas nurga all, kuid laiemal alal kui 1 m ja ta pikkus n 5 m inventeeritakse pikiprana 5 m. 1 Pilt põikpragu 1 tk Selgitus: pildil n näha üks pragu, mis kulgeb maantee põiksuunas kgu teekatte laiuse ulatuses pikkusega 7 m inventeeritakse 1 põikprana. 9
10 Pilt põikpragu 3 tk, kitsas pikipragu 20 m Selgitus: pildil n näha viis pragu, neist 1. ja 2. pragu kulgevad maantee põiksuunas, kus kummagi pra pikkus n < 2 m, summerituna nende pragude pikkused n > 2 m inventeeritakse 1 põikprana; 3. pragu kulgeb maantee põiksuunas ja mille pikkus n 6 m inventeeritakse 1 põikprana; 4. pragu kulgeb maantee põiksuunas kgu teekatte ulatuses inventeeritakse 1 põikprana; 5. pragu kulgeb maantee pikisuunas pikkusega 20 m inventeeritakse kitsa pikiprana 20 m. Pikipragu (kitsas ja lai) Pikipragu n maantee pikisuunas või nurga all lev pragu. Pikipragu inventeeritakse täismeetrites (m). Kaks pikipragu letakse üheks pikipraks, kui nad n üksteisele lähemal kui 0,25 m. Kui üksteisele lähedal (pragude vahe <0,25 m) asuvaid pikipragusid n rhkem kui kaks, inventeeritakse see ala võrkprana. Pikipragu n ka pragu, mis lkleb maantee põiksuunas nurga all, kuid laiemal alal kui 1 m. Pikipragu letakse laiaks, kui selle laius n üle 2 cm. Pikipra põhjustajaks võivad lla sesnsed temperatuurimuutused. 10
11 < 0,25 m 1 7 m < 1 m 4 m < 0,25 m < 0,25 m 4 m Skeem kitsas pikipragu 11 m, lai pikipragu 4 m, võrkpragu 1 m 2, põikpragu 1 tk Selgitus: Skeemil n näha 5 pragu: 1. pragu kulgeb maantee pikisuunas ja selle kõrval n veel üks lühem pragu (pragude vahe <0,25 m), pikema pra pikkus n 7 m inventeeritakse pikiprana 7 m; 2. pragu kulgeb algul maantee põiksuunas nurga all, kuid kitsamal alal kui 1 m ja ta pikkus n >2 m - inventeeritakse 1 põikprana; 3. pragu n 2. pra jätk, kuid kulgeb maantee pikisuunas pikkusega 4 m inventeeritakse pikiprana 4 m; 4. pragu kulgeb maantee pikisuunas pikkusega 4 m ja pra laius n >2 cm inventeeritakse laia pikiprana 4 m; 5. n maantee pikisuunas kulgevat klm pragu, mis n üksteisele lähemal kui 0,25 m, pragudega ala laius 0,4 m ja pikkus 3 m inventeeritakse võrkprana 1 m 2 11
12 Pilt kitsas pikipragu 17 m Pilt kitsas pikipragu 15 m, vuugipragu 5 m Selgitus: Pildil n neli pragu: 1., 2. ja 4. pragu kulgevad maantee pikisuunas nurga all pikkustega vastavalt 6 m, 4 m ja 7 m inventeeritakse kitsa pikiprana 17 m; 3. pragu kulgeb maantee pikisuunas ja ta pikkus n alla 1 m pragu inventeeritakse pikiprana alles siis, kui edaspidi esineb veel mõni lühem kui 1 m pragu (siis pikkused summeeritakse); Pildil n näha seitse pragu (taamal asuv maantee põiksuunas lev must jn tähistab inventeeritava 100 m lõigu lõppu), mis kulgevad maantee pikisuunas või pikisuunas nurga all: prad 1., 2. ja 4. kulgevad maantee pikisuunas ja nende pikkused n vastavalt 1 m, 2 m ja 5 m - inventeeritakse kitsa pikiprana kgupikkusega 8 m; 3. pragu kulgeb maantee pikisuunas ja ta pikkus n alla 1 m - pragu inventeeritakse pikiprana alles siis, kui edaspidi esineb veel mõni pikkusega alla 1 m pragu (pikkused summeeritakse); 5. pragu kulgeb maantee pikisuunas nurga all pikkusega 7 m inventeeritakse pikiprana 7 m; prad 6. ja 7. kulgevad maantee pikisuunas ja n tekkinud teekatte paigaldamisel katete (asfaltbetnkatted) liitekhal ja nende pikkused n 4 m ja 1 m - inventeeritakse kitsa vuugiprana 5 m; 12
13 1 2 Pilt kitsas pikipragu 10 m Selgitus: pildil n näha kaks maantee pikisuunas kulgevat pragu: 1. pragu n pikkusega 10 m; 2. pragu n 1. prale lähemal kui 0,25 m, pikkusega 3 m inventeeritakse kitsa pikiprana 10 m. Vuugipragu (kitsas ja lai) Vuugipragu n teekatte paigaldamisel katete liitekhal või sellest kuni 0,5 m kaugusel tekkinud pragu, mis tavaliselt asub maantee keskel ja n maantee pikisuunaline. Vuugipragu n ka maantee põiksuunaline pragu, kui ta n tekkinud teekatte paigaldamisel katete liitekhal. Vuugipragu inventeeritakse täismeetrites (m). Vuugipraks letakse ka pragu, mis n tingitud allleva vana katte vuugipra kpeerumisest uuele kattele. Kui pragu lkleb kaugemal kui 0,5 m letatavast katete liitekhast, letakse ta pikipraks. Laiaks vuugipraks letakse pragu, mille laius n üle 2 cm. Vuugipra tekkimise põhjuseks võivad lla tööviga või sesnsed temperatuurimuutused. 13
14 m > 0,5 m 5 m 2 m 4 m Skeem kitsas vuugipragu 8 m, lai vuugipragu 2 m, kitsas pikipragu 4 m Selgitus: Skeemil n näha 4 pragu: 1. pragu kulgeb maantee (asfaltbetnkate) pikisuunas tee telgjnel, n tekkinud teekatte paigaldamisel katete liitekhal ja selle laius n < 2 cm ja pikkus 5 m inventeeritakse kitsa vuugiprana 5 m; 2. pragu kulgeb maantee pikisuunas tee telgjnel, n tekkinud teekatte paigaldamisel katete liitekhal ja selle laius n > 2 cm ja pikkus 2 m inventeeritakse laia vuugiprana 2 m; 3. pragu kulgeb maantee pikisuunas telgjnest kaugemal kui 0,5 m ja selle pikkus n 4 m inventeeritakse kitsa pikiprana pikkusega 4 m; 4. pragu kulgeb maantee põiksuunas ja n tekkinud teekatte paigaldamisel katete liitekhal pikkusega 3 m inventeeritakse kitsa vuugiprana 3 m 1 Pilt kitsas vuugipragu 15 m Selgitus: pildil n üks pragu, mis kulgeb maantee (asfaltbetnkate) pikisuunas, asetseb maantee keskel tee telgjnel ja n tekkinud teekatte paigaldamisel katete liitekhal pikkusega 15 m inventeeritakse kitsa vuugiprana 15 m. 14
15 1 Pilt vuugipragu kitsas 26 m Selgitus: pildil n üks pragu, mis kulgeb maantee (asfaltbetnkate) pikisuunas, asetseb maantee keskkhast 20 cm kaugusel (lähemal kui 0,5 m) ja n tekkinud teekatte paigaldamisel katete liitekhal ja n inventeeritava lõigu lõpuni pikkusega 26 m; kaugemal näha lev maantee põiksuunas lev must jn tähistab inventeeritava 100 m lõigu lõppu inventeeritakse kitsa vuugiprana 26 m. 1 2 Pilt vuugipragu kitsas 4 m, pikipragu kitsas 1 m Selgitus: pildil n kaks pragu: 1. pragu kulgeb maantee põiksuunas ja n tekkinud teekatte paigaldamisel katete liitekhal ja n pikkusega 4 m inventeeritakse kitsa vuugiprana 4 m; 2. pragu kulgeb maantee pikisuunas pikkusega 1 m inventeeritakse kitsa pikiprana 1 m. 15
16 Võrkpragu Võrkpragu n teekattel esinev piki- ja põiksuunaliste pragudega võrgustiku mdustav ala. Võrkpragu inventeeritakse ruutmeetrites (m 2 ). Kui piki- või põikpragusid n kõrvuti üle kahe ja nad n üksteisele lähemal kui 0,25 m, inventeeritakse pragudega ala võrkprana. Võrkpra tekkimise üheks põhjuseks võib lla teeknstruktsini ebapiisav kandevõime. 2 m < 0,25 m < 0,25 m 3 m 4 m < 0,25 m 4 m < 0,25 m Skeem võrkpragu 14 m 2 Selgitus: Skeemil n näha teekattel neli kahjustatud ala: 1. alal n maanteega piki- ja põiksuunalised prad, pragudega ala suurus n 2x3 m inventeeritakse võrkprana 6 m 2 ; 2. alal n maanteega piki- ja põiksuunalised prad, pragudega ala suurus n 2x4 m inventeeritakse võrkprana 8 m 2 ; 3. alal n klm maanteega põiksuunalist pragu, mis n üksteisele lähemal kui 0,25 cm, pragudega ala suurus n 0,4x4 m inventeeritakse võrkprana 2 m 2 ; 4. alal n klm maanteega pikisuunalist pragu, mis n üksteisele lähemal kui 0,25 cm, pragudega ala suurus n 0,4x4 m inventeeritakse võrkprana 2 m 2 Pilt võrkpragu 4 m 2 Selgitus: pildil n näha maanteega põik- ja pikisuunalisi pragusid, mis mdustavad võrgustiku, prad asuvad pinnal 4x1 m - inventeeritakse võrkprana 4 m 2. 16
17 Pilt võrkpragu 1 m 2 Selgitus: pildil n näha maanteega põik- ja pikisuunalisis pragusid, mis mdustavad võrgustiku, prad asuvad pinnal 0,5x2 m2 inventeeritakse võrkprana 1 m 2. Auk Auk n teekattest mineraalmaterjalide eraldumisel tekkinud pealmist katendi kihti läbiv (tavaliselt teravate servadega) või sügavusega üle 2,5 cm tühimik. Aukude puhul inventeeritakse nende arv (tk). Kui augu pind n väiksem või võrdne 1 m 2, inventeeritakse kahjustatud pind ühe auguna. Kui augu pind n suurem 1 m 2, inventeeritakse aukude arv vastavalt kahjustatud pinna suurusele. Kui kuni 1 m 2 suurusel alal n mitu auku, inventeeritakse nad ühe auguna. Auk võib lla põhjustatud sideainevaesest kattesegust või nõrkadest khtades aluses. 2 m 0,5 m m 1 m 1 m 2 m 1 m 2 m Skeem auk 8 tk Selgitus: skeemil n näha 6 auku: 1., 2. ja 3. auk n lähestikku ja hõlmavad kkku pinna suurusega 0,5x1 m inventeeritakse 1 auk; 4. auk n suur, pinnaga 2x2 m inventeeritakse 4 auku; 5. auk n suurusega 1x1 m inventeeritakse 1 auk; 6. auk n suurusega 1x2 m inventeeritakse 2 auku 17
18 Pilt auk 1 tk Selgitus: pildil n näha teekattesse tekkinud tühimik, mis läbib pealmist kattekihti, n üle 2,5 cm sügav ja ta pind n 0,1x0,05 m inventeeritakse 1 auguna. Pilt auk 1 tk Selgitus: pildil n näha teekattesse mineraalmaterjalide eraldumisest tekkinud kaks tühimikku, mis läbivad pealmist kattekihti (augud), kahjustatud alad n üle 2,5 cm sügavad ja nende pinnad n 0,1x0,1 m ja 0,2x0,2 m; ümber aukude n näha vigastatud teekatte pind, mis n tekkinud samuti mineraalmaterjalide eraldumise tõttu, kuid mille sügavus n kuni 2,5 cm (murenemine); kgu kahjustatud katte pind n alla 1 m 2 inventeeritakse 1 auguna. 18
19 Murenemine Murenemine n prgresseeruv teekatte mineraalmaterjali sakeste eraldumine teekatte pinnalt sügavusega kuni 2,5 cm. Murenemine inventeeritakse ruutmeetrites (m 2 ). Murenemine võib lla põhjustatud bituumensideaine vananemisest, sideaine mitteküllaldasest nakkest mineraalmaterjalidega või mittevastavate madustega mineraalmaterjalide kasutamisest segus. Pilt murenemine 3 m 2 Selgitus: pildil n näha kahel pl tee telgjnt mineraalmaterjalide sakeste eraldumise tõttu vigastatud teekate laiusega 1 m ja pikkusega 3 m inventeeritakse murenemisena 3 m 2. 19
20 Pilt murenemine 1 m 2 Selgitus: pildil n näha 1 m 2 alal vigastatud teekate, millest n mineraalmaterjalide sakesed eraldunud, vigastatud pinna kesksas n vigastused suuremad ja sügavamad, kuid ei le veel muutunud auguks (sügavus n <2,5 cm), inventeeritakse murenemisena 1 m 2. Pilt murenemine 3 m 2 Selgitus: pildil n näha mineraalmaterjalide sakeste eraldumise tõttu vigastatud teekate, vigastuste sügavus n alla 2,5 cm ja need n pinnal 1x3 m inventeeritakse murenemisena 3 m 2. 20
21 Serva defekt Serva defekt n inventeeritava ala servas kuni 0,25 m laiusel alal asuv defekt (välja arvatud maanteedel, millel kindlustatud peenar n laiem kui 1 m). Serva defekt inventeeritakse täismeetrites (m). Serva defekt n tavaliselt teekatte serva lagunemine või pragunemine ja võib lla põhjustatud liiklusest kas liiga kitsastel teekatetel või kitsastel kindlustatud peenardel. Serva defekte ei inventeerita sisekurvides. Sellel alal inventeeritakse kõiki teisi defekti tüüpe. Pilt serv 30 m Pilt serv 25 m Selgitus: Pildil n näha teekatte servas kulgevat pikipragu, mis asub teekatte servast 10 cm kaugusel pikkusega 15 m, edasi paistab teekatte serva murenemine (samuti ligikaudu 10 cm laiusel pinnal) 15 m pikkusel alal inventeeritakse serva defektina 30 m; Pildil n näha teekatte servas kulgevaid piki- ja põikpragudega ala 15 cm laiusel pinnal 25 m pikkusel alal inventeeritakse serva defektina 25 m. Defektide sa Defektide sa kasutatakse inventeerimisel juhul, kui teekatte pinna lagunemise tõttu ei le võimalik määrata knkreetset defekti tüüpi ja lagunenud teekatte sa inventeeritaval 100 m teelõigul n üle 20%. Defektide sa inventeeritakse prtsendina 100-meetrise teelõigu teekatte pinnast. 21
22 2. INVENTEERIMISEKS VALMISTUMINE 2.1. Inventeeritavate teesade valik ja vajalikud lähteandmed Enne inventeerimistööde alustamist kstatakse Maanteeregistrist saadavate lähteandmete alusel inventeeritavate teesade plaan. Vajalikud lähteandmed n järgmised: maantee sõidutee teesa teesa pikkus jatuspunkti kirjeldus katte tüüp sõidutee laius katte laius eelmisel aastal inventeeritud teesad eelmisel aastal renveeritud katete asukhad Vajadusel kasutatakse ka muid Maanteeregistri andmeid. Inventeerimiseks valitud teesade kgumi kujutamiseks ning päevamarsruutide kstamiseks kasutatakse teenumbrikaarti Marsruudi valik ja planeerimine Päeva jksul inventeeritav kilmetraaž sõltub õigest marsruudi valikust. Marsruudi valikul lähtutakse: Inventeerimiskiirusest (alla 10 km/h), mille tõttu ühe päeva jksul inventeeritav kilmetraaž n ligikaudu 30 km. Pikkade tühisõitude (sõit ühelt inventeeritavalt lõigult teisele) vältimiseks valitakse ühel päeval inventeeritavad teelõigud ühes piirknnas. Päikese paistmise suunast inventeeritavale lõigule ja selle muutumisest päeva jksul. Inventeerimise seisukhalt n parim, kui inventeerimise liikumissuund n selline, et päike paistab autst vaadatuna eest vasakult. Nii tekib pragude khale vari, mille tulemusena n defekt paremini nähtav. Ilmastikutingimustest. Katte defektid n eriti hästi nähtavad pärast vihmasadu, kui kate hakkab kuivama. Samal ajal ereda päikese käes ja vihmasajus ple peened defektid nähtavad. Uute ja renveeritud katete puhul tuleb svitavalt inventeerimise aeg valida kas varahmmikune, kui katte pind ple öisest niiskusest jõudnud veel kuivada, või pärast sadu. Praktika näitab, et selliste katete puhul sõltuvad inventeerimistulemused väga palju valitud inventeerimise ajast. 22
23 2.3. Seadmed ja varustus Defektide inventeerimist testatakse sõidukist, mis peab vastama järgnevatele nõuetele: Pisibuss või kaubik (juhi iste vajalikult kõrge ja lühike sõiduki esisa); Kllast või ranži värvi; Varustatud hiatusvahenditega (kllased vilkurid, teabetahvel Mõõtetööd ) Varustatud teepikkusmõõturiga (enne tööde alustamist peab mõõtur lema kalibreeritud); Varustatud arvutilauaga; Varustatud vlumuunduriga (220 V) arvutile tite saamiseks. Inventeerimistulemused sisestatakse töö käigus kheselt arvutisse. Selleks peab inventeerimisrühmal lema: Laptp-arvuti Arvutisse installeeritud defektide inventeerimise (DIP) prgramm Andmete sisestamiseks spetsiaalne eelprgrammeeritav klaviatuur 2.4. Tööjatus Inventeerimisrühma kuuluvad inventeerija ja andmesisestaja. Inventeerija ülesandeks n: Inventeerimisplaani ja -marsruudi kstamine enne välitööde algust: inventeeritavate teesade valik, inventeeritavate lõikude ja rienteeruva inventeerimise aja kskõlastamine vastavate teedvalitsuste juhtknnaga. Inventeerimisele kuuluvate teesade khta lähteandmete kgumine. Defektide inventeerimine. Inventeerimispäeva lõpus päeva jksul inventeeritud lõikude inventeerimistulemuste kntrll, kkkuvõtete tegemine päeva jksul inventeeritud teesadest, nende pikkustest, järgmise päeva marsruudi täpsustamine. Inventeerimisandmete ülekandmine vastava teedevalitsuse registrisse ja keskregistrisse. kkkuvõtete tegemine inventeeritud teesadest, pikkustest ja inventeerimiseks kulunud ajast ja tulemuste esitamine vastava teedevalitsuse juhtknnale ja Maanteeametile. Andmesisestaja ülesandeks n: inventeerija plt öeldud inventeeritud andmete sisestamine inventeerimise prgrammi; 23
24 teepikkusmõõturi näidu jälgimine inventeerimistööde ajal ja inventeerija teavitamine iga 100 m lõigu vahetumisest Välitööde ajal n inventeerija rühma töö eest vastutav isik. 3. PRAKTILISI NÕUANDEID Defektid eristuvad paremini niiske katte puhul. Parim sõidusuund päikesevalguse suhtes n selline, kui päike paistab juhi suhtes eest vasakult. Neid tingimusi arvestades võib inventeerimist testada ka suunaga teesa lõpust alguse ple. Kui teesa inventeerimisel defektide nähtavus muutub halvaks, tuleb selle teesa inventeerimine katkestada ja jätkata kas teisel krral või teha inventeerimine vastassuunas, sõltuvalt lukrrast. Pikkuste hindamisel võib kasutada ka muid mõõdulinte kui teepikkusmõõturi lugem: maantee telgjne valge sa ja nendevahelise sa pikkus (tavaliselt pikkus 3 m ja vahe 9 m). Teepikkusmõõturi näitude põhjal n tstarbekas hinnata pikalt kulgevaid defekte, mille pikkust silmaga hinnata ei le võimalik. Defekti laiuse hindamisel võib kasutada näiteks sõiduraja laiust. Pindalasid võib hinnata kujutades ette ruutusid 1x1 m. Defekti pindala n defekti keskmine laius (0,25 m täpsusega) krrutatud defekti kulgemise pikkusega. Inventeerija töö n hõlpsam, kui kirjutaja alati umbes 10 m enne 100 m lõigu lõppu teavitab inventeerijat lõigu lõpust. Oluline n kntrllida aeg-ajalt sõiduki rehvides rõhkusid, kuna see võib mõjutada teepikkusmõõturi näitusid. Teepikkusmõõtur peaks lema paigaldatud sõidukisse sellisele khale, kust mõõturi näit leks nähtav nii inventeerijale kui ka kirjutajale. Svitav leks, et mõõturi tabl leks varjatud tsese päikesevalguse eest, kuna see raskendab näidu lugemist. Rasked sõidukid n hu põhjustajateks mõõteautst möödasõidul. Inventeerijaautjuht peab inventeerimise ajal pidevalt jälgima liiklust. Pea meeles: SINA HOIA KÕRVALE! Sõiduk tuleb teha kõikvõimalike vahenditega võimalikult nähtavaks! 24
Lisa 2 Maanteeameti peadirektori käskkirjale nr 0250 Kattega riigimaanteede taastusremondi objektide valikumetoodika Maanteeamet Tallinn 20
Lisa 2 Maanteeameti peadirektori 02.07.2013 käskkirjale nr 0250 Kattega riigimaanteede taastusremondi objektide valikumetoodika Maanteeamet Tallinn 2013 0 Sisukord Sisukord... 1 Sissejuhatus... 2 Metoodika
RohkemSISSEJUHATUS
EESTI RIIGIMAANTEEDE KATETE SEISUKORD 2002 aastal Mõõdetud teekatte tasasuse väärtuste jagunemine põhimaanteedel 2000 a. 2001 a. 2002 a. 40% 35% 30% 25% 20% 15% 10% 5% 0% 40% 35% 30% 25% 20% 15% 10% 5%
RohkemLPC_IO2_A05_004_uuringukava tagasiside protokoll_ET
Prtklli viitenumber: 4 Kstaja: Cathlic Educatin Flanders Pealkiri Uuringuplaani tagasiside prtkll Allikad Dana, N. F., & Yendl-Hppey, D. (2008). The Reflective Educatr s Guide t Prfessinal Develpment:
Rohkem10 PEATUMINE, PARKIMINE, HÄDAPEATUMINE Lk Sõiduki peatamine ja parkimine. (7) Asulavälisel teel tuleb sõiduk peatada või parkida parempoolse
10 PEATUMINE, PARKIMINE, HÄDAPEATUMINE Lk 41 1. 20. Sõiduki peatamine ja parkimine. (7) Asulavälisel teel tuleb sõiduk peatada või parkida parempoolsel teepeenral. Kui seda nõuet ei ole võimalik täita,
RohkemEN
EUROOPA KOMISJON Brüssel 12.11.2010 KOM(2010) 662 lõplik 2010/0325 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS selliste reisidkumentide nimekirja khta, mille kasutajal n õigus ületada välispiire
RohkemLisa I_Müra modelleerimine
LISA I MÜRA MODELLEERIMINE Lähteandmed ja metoodika Lähteandmetena kasutatakse AS K-Projekt poolt koostatud võimalikke eskiislahendusi (trassivariandid A ja B) ning liiklusprognoosi aastaks 2025. Kuna
RohkemSeptik
Septik Ecolife 2000 paigaldusjuhend 1. ASUKOHT Septiku asukoha valikul tuleb arvestada järgmiste asjaoludega: pinnase liik, pinnavormid, põhjavee tase, krundi piirid ja vahemaad veekogudeni. Asukoha valikul
RohkemSEPTIKU JA IMBVÄLAJKU KASUTUS-PAIGALDUS JUHEND 2017
SEPTIKU JA IMBVÄLAJKU KASUTUS-PAIGALDUS JUHEND 2017 Septiku ja imbväljaku tööprotsessi kirjeldus Üldine info ja asukoha valik: Septik on polüetüleenist (PE) rotovalu süsteemiga valmistatud mahuti, milles
RohkemVÄLISTEGURID veebruar 2014
VÄLISTEGURID veebruar 2014 1. SISUKORD 1. Sisukrd... 2 2. Sissejuhatus... 3 3. Välistegurite tüübid... 4 3.1 Gegraafilised tegurid... 4 3.2 Demgraafilised tegurid... 4 3.3 Klimaatilised tingimused... 6
RohkemMergedFile
Maanteeamet ja Maksu- ja Tolliamet teevad koostööd Maanteeametile esitatud andmete kontrollimisel, täpsustamisel ja teavitamisel. Koostööd rakendatakse sõidukitele, mis on viimase 6 aasta jooksul Euroopa
RohkemMuudatuste leht Dokumendis läbivalt numeratsioon korrigeeritud. Muudatused toodud esialgse dokumendi numeratsiooni alusel. Allakriipsutatud sõnad on j
Muudatuste leht Dokumendis läbivalt numeratsioon korrigeeritud. Muudatused toodud esialgse dokumendi numeratsiooni alusel. Allakriipsutatud sõnad on juurde tulnud ja läbikriipsutatud sõnad on ära kustutatud.
RohkemMida räägivad logid programmeerimisülesande lahendamise kohta? Heidi Meier
Mida räägivad logid programmeerimisülesande lahendamise kohta? Heidi Meier 09.02.2019 Miks on ülesannete lahendamise käigu kohta info kogumine oluline? Üha rohkem erinevas eas inimesi õpib programmeerimist.
RohkemÜlaveeris
SÕIDUKI PILDISTAMISE JUHEND Sõiduki pildistamisel tuleb järgida allpool esitatud nõudeid. Nõutavate fotode näidised on juhendis. 1. Üldnõuded 1.1. Peale sõiduki tuleb fotol jäädvustada ka fotode saatmise
Rohkemnormaali
AS TEEKARU T-2 Tallinn-Tartu-Võru Luhamaa mnt kiirustabloode mõõtetulemused enne ja pärast märgi aktiveerimist. Vahearuanne Tallinn 2 AS TEEKARU LIIKLUSOSAKOND T-2 Tallinn-Tartu-Võru Luhamaa mnt kiirustabloode
RohkemI klassi õlipüüdur kasutusjuhend
I-KLASSI ÕLIPÜÜDURITE PAIGALDUS- JA HOOLDUSJUHEND PÜÜDURI DEFINITSIOON JPR -i õlipüüdurite ülesandeks on sadevee või tööstusliku heitvee puhastamine heljumist ja õlijääkproduktidest. Püüduri ülesehitus
RohkemTUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemisek
TUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemiseks Tellija: Maksu- ja Tolliamet Teostaja: Alarmtec AS
RohkemPimeda ajal sõitmine
Sõidueksamitel tehtud vead www.mnt.ee 1 Vasakpöörde sooritamine Sõiduteel paiknemine. Enne vasak- või tagasipööret peab juht aegsasti suunduma sõidutee pärisuunavööndi vasaku ääre lähedale või selle pöörde
RohkemDevilink PR Pistikuga relee Paigaldusjuhend EE
Devilink PR Pistikuga relee Paigaldusjuhend EE devireg 550 22.0 22.0 devireg 550 1. Kasutamine Devilink PR Devilink PR (Pistikuga relee) on seade kütteseadmete või muude elektriseadmete sisse/välja lülitamiseks
RohkemPÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019 SISUKORD 1. SLAIDIESITLUS... 3 1.1. Esitlustarkvara... 3 1.2. Slaidiesitluse sisu... 3 1.3. Slaidiesitluse vormistamine... 4 1.3.1 Slaidid...
RohkemKasutusjuhend Dragon Winch vintsile DWM, DWH, DWT seeria Sisukord Üldised ohutusnõuded... 3 Vintsimise ohutusnõuded... 3 Kasulik teada... 4 Vintsimise
Kasutusjuhend Dragon Winch vintsile DWM, DWH, DWT seeria Sisukord Üldised ohutusnõuded... 3 Vintsimise ohutusnõuded... 3 Kasulik teada... 4 Vintsimisel on hea teada... 5 Vintsi hooldus... 6 Garantii...
RohkemHCB_hinnakiri2017_kodukale
Betooni baashinnakiri Hinnakiri kehtib alates 01.04.2016 Töödeldavus S3 Töödeldavus S4 / m 3 /m 3 km-ga / m 3 /m 3 km-ga C 8/10 69 83 71 85 C 12/15 73 88 75 90 C 16/20 75 90 77 92 C 20/25 78 94 80 96 C
RohkemSlide 1
Imetajate jäljed JÄLJED metssiga, metskits, põder Autorid: Külli Kalamees-Pani, Aivo Tamm, Veljo Runnel, 2011 Joonised: Veljo Runnel Fotod: Külli Kalamees-Pani, Aivo Tamm www.natmuseum.ut.ee Sõrgade jäljed
RohkemDoc.1598_01_ET MITTESIDUVAD JUHISED TORN- JA LIIKURKRAANADE KORRAPÄRASE ÜLEVAATUSE JA PAIGALDAMISE KONTROLLIGA TEGELEVATE ISIKUTE MINIMAALSE PÄDEVUSTA
Dc.1598_01_ET MITTESIDUVAD JUHISED TORN- JA LIIKURKRAANADE KORRAPÄRASE ÜLEVAATUSE JA PAIGALDAMISE KONTROLLIGA TEGELEVATE ISIKUTE MINIMAALSE PÄDEVUSTASEME TAGAMISEKS SLIC kõrgemate tööinspektrite kmitee
RohkemEhitusmaavarade varustuskindluse uuring Maanteeameti objektidel Ramboll Eesti AS Aruanne 2014 Maanteeamet Tallinn 2014
Ehitusmaavarade varustuskindluse uuring Maanteeameti bjektidel Rambll Eesti AS Aruanne 2014 Maanteeamet Tallinn 2014 Versin 02 Kuupäev Detsember 2014 Kstatud: Kersti Ritsberg, Ain Kendra, Kntrllitud: Peeter
RohkemMicrosoft Word - Mesi, kestvuskatsed, doc
MEEPROOVIDE KESTVUSKATSED Tallinn 2017 Töö nimetus: Meeproovide kestvuskatsed. Töö autorid: Anna Aunap Töö tellija: Eesti Mesinike Liit Töö teostaja: Marja 4D Tallinn, 10617 Tel. 6112 900 Fax. 6112 901
RohkemHCB_hinnakiri2018_kodukale
Betooni baashinnakiri Hinnakiri kehtib alates 01.01.2018 Töödeldavus S3 Töödeldavus S4 / m 3 /m 3 km-ga / m 3 /m 3 km-ga C 8/10 73 87 75 89 C 12/15 77 92 79 94 C 16/20 79 94 81 96 C 20/25 82 98 84 100
RohkemFyysika 8(kodune).indd
Joonis 3.49. Nõgusläätses tekib esemest näiv kujutis Seega tekitab nõguslääts esemest kujutise, mis on näiv, samapidine, vähendatud. Ülesandeid 1. Kas nõgusläätsega saab seinale Päikese kujutist tekitada?
RohkemKes on grupijuht? Grupijuht on olemas ainult noortevahetuste projektidel (mitte koolitustel). Grupijuht on igal osaleval riigil ning on vähemalt 18 aa
Kes n grupijuht? Grupijuht n lemas ainult nrtevahetuste prjektidel (mitte klitustel). Grupijuht n igal saleval riigil ning n vähemalt 18 aastat vana. Grupijuht krdineerib eesti grupi tegevust ja esindab
Rohkemlaoriiulida1.ai
LAORIIULID LAORIIULID KAUBAALUSTE RIIULID , arhiiviriiulid - Lk.3 Liikuvad arhiiviriiulid - Lk.5 Laiad laoriiulid - Lk.11 Kaubaaluste riiulid - Lk.13 Drive-in riiulid - Lk.14 Konsool- ehk harudega riiulid
Rohkemefo09v2pke.dvi
Eesti koolinoorte 56. füüsikaolümpiaad 17. jaanuar 2009. a. Piirkondlik voor. Põhikooli ülesanded 1. (VÄRVITILGAD LAUAL) Ühtlaselt ja sirgjooneliselt liikuva horisontaalse laua kohal on kaks paigalseisvat
RohkemTala dimensioonimine vildakpaindel
Tala dimensioonimine vildakpaindel Ülesanne Joonisel 9 kujutatud okaspuidust konsool on koormatud vertikaaltasandis ühtlase lauskoormusega p ning varda teljega risti mõjuva kaldjõuga (-jõududega) F =pl.
Rohkem(Estonian) DM-RBCS Edasimüüja juhend MAANTEE MTB Rändamine City Touring/ Comfort Bike URBAN SPORT E-BIKE Kasseti ketiratas CS-HG400-9 CS-HG50-8
(Estonian) DM-RBCS001-02 Edasimüüja juhend MAANTEE MTB Rändamine City Touring/ Comfort Bike URBAN SPORT E-BIKE Kasseti ketiratas CS-HG400-9 CS-HG50-8 SISUKORD OLULINE MÄRKUS... 3 OHUTUSE TAGAMINE... 4
RohkemTartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Haridusteaduste (reaalained) õppekava Külliki Otsa TEADLIKKUS SOTSIAALSEST TARK
Tartu Ülikl Stsiaal- ja haridusteadusknd Haridusteaduste instituut Haridusteaduste (reaalained) õppekava Külliki Otsa TEADLIKKUS SOTSIAALSEST TARKVARAST JA SELLE KASUTAMINE PÕHIKOOLI 5-9. KLASSI REAALAINETE
RohkemAS TEEDE TEHNOKESKUS LIIKLUSLOENDUS LIIKLUSSAGEDUSKÕVERAD TUGIMAANTEEDEL Tallinn 2001
AS TEEDE TEHNOKESKUS LIIKLUSLOENDUS LIIKLUSSAGEDUSKÕVERAD TUGIMAANTEEDEL Tallinn 21 LIIKLUSSAGEDUSKÕVERAD TUGIMAANTEEDEL Projektijuht: Kristjan Duubas AS Teede Tehnokeskus Leping 29.3.21 SISUKORD 1. Saateks
RohkemMNT_jagratturi_vihik_A6.ai
Sissejuhatus Jalgratas on sõiduvahendina muutumas üha populaarsemaks ja igapäevaliikluses kohtab jalgrattaid sagedamini kui kunagi varem. Rohkem kui kunagi varem on päevakorral ka jalgratturite turvalisus.
RohkemPAIGALDUSJUHEND DUŠINURK VESTA 1. Enne paigaldustööde alustamist veenduge, et elektrikaablid, veetorud vms ei jääks kruviaukude alla! 2. Puhastage sei
PAIGALDUSJUHEND DUŠINURK VESTA 1. Enne paigaldustööde alustamist veenduge, et elektrikaablid, veetorud vms ei jääks kruviaukude alla! 2. Puhastage seinad ja põrand enne dušinurga paigaldamist! 3. Kasutage
RohkemKINNITATUD Tallinna Linnavalitsuse 7. novembri 2001 määrusega nr 118 TALLINNA TÄNAVATE JOOKSVA REMONDI JA LINNA PUHASTAMISE NORMATIIVID 1. Üldsätted 1
KINNITATUD Tallinna Linnavalitsuse 7. novembri 2001 määrusega nr 118 TALLINNA TÄNAVATE JOOKSVA REMONDI JA LINNA PUHASTAMISE NORMATIIVID 1. Üldsätted 1.1 Käesolevad normatiivid sätestavad juhised Tallinna
RohkemHD 13/12-4 ST Ruumisäästlikud, statsionaarsed kõrgsurvepesurid Kärcherilt, millel on kuni 6 varustuspunkti, mida saab vastavalt vajadusele individuaal
Ruumisäästlikud, statsionaarsed kõrgsurvepesurid Kärcherilt, millel on kuni 6 varustuspunkti, mida saab vastavalt vajadusele individuaalselt konfigureerida, ning mis on äärmiselt kulumiskindlad. 1 2 3
RohkemSissejuhatus mehhatroonikasse MHK0120
Sissejuhatus mehhatroonikasse MHK0120 5. nädala loeng Raavo Josepson raavo.josepson@ttu.ee Pöördliikumine Kulgliikumine Kohavektor Ԧr Kiirus Ԧv = d Ԧr dt Kiirendus Ԧa = dv dt Pöördliikumine Pöördenurk
RohkemLIIKLUSVOOLUGA LIITUMINE JA SELLES SÕITMINE 3
LIIKLUSVOOLUGA LIITUMINE JA SELLES SÕITMINE. PAIKNEMINE RISTMIKU ÜLETAMISEL. LIIKLUSVOOLUGA LIITUMINE JA SELLES SÕITMINE Sõidu alustamine Sõiduki asukoht sõites Sõidu alustamine Seadusandlusest tulenevad
RohkemPowerPointi esitlus
Metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetuse kontroll Gunnar Reinapu Kontrolliüksuse juht SA Erametsakeskus Mai 2016 Teemad Kontrolli üldalused Pindala hindamine Kohapeal kontrollitavad
RohkemLisa 2 Kinnitatud Kambja Vallavalitsuse määrusega nr 11 PUUDEGA LAPSE HOOLDUS- JA SOTSIAALTEENUSTE VAJADUSE HINDAMISVAHEND Lapsevaema/hoold
Lisa 2 Kinnitatud Kambja Vallavalitsuse 08.03.2018 määrusega nr 11 PUUDEGA LAPSE HOOLDUS- JA SOTSIAALTEENUSTE VAJADUSE HINDAMISVAHEND Lapsevaema/hooldaja/kontaktisiku üldandmed Ees ja perekonnanimi Isikukood
RohkemPraks 1
Biomeetria praks 6 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht, nimetage see ümber leheküljeks Praks6 ja 3. kopeerige
RohkemDUŠINURK MILDA PAIGALDUSJUHEND 1. Enne paigaldustööde alustamist veenduge, et elektrikaablid, veetorud vms ei jääks kruviaukude alla! 2. Puhastage sei
DUŠINURK MILDA PAIGALDUSJUHEND 1. Enne paigaldustööde alustamist veenduge, et elektrikaablid, veetorud vms ei jääks kruviaukude alla! 2. Puhastage seinad ja põrand enne dušinurga paigaldamist! 3. Kasutage
RohkemTehniline tooteinformatsioon looduslik soojustus tervislik elu AKTIIVVILT absorbeerib õhus leiduvaid kahjulikke aineid, nt formaldehüüdi 100% lambavil
AKTIIVVILT absorbeerib õhus leiduvaid kahjulikke aineid, nt formaldehüüdi 100% lambavillast soojustusvill rullis tihedalt nõeltöödeldud lambavillavilt 55 kg/m³ heli summutav Ripplagede soojustamine. Ripplagede
Rohkem(10. kl. I kursus, Teisendamine, kiirusega, kesk.kiirusega \374lesanded)
TEISENDAMINE Koostanud: Janno Puks 1. Massiühikute teisendamine Eesmärk: vajalik osata teisendada tonne, kilogramme, gramme ja milligramme. Teisenda antud massiühikud etteantud ühikusse: a) 0,25 t = kg
Rohkemseletus 2 (2)
Arnold A. Matteusele pühendatud skvääri arhitektuurivõistlus JAANIMARDIKAS Seletuskiri Matteuse skväär on osa Tähtvere aedlinna planeeringust, mille autor on Arnold Matteus. Põhiline idee on peegeldada
RohkemAntennide vastastikune takistus
Antennide vastastikune takistus Eelmises peatükis leidsime antenni kiirgustakistuse arvestamata antenni lähedal teisi objekte. Teised objektid, näiteks teised antennielemendid, võivad aga mõjutada antenni
RohkemEstodac ekraanivormid
Kasutusjuhend õppurile kutseharidusõppes Haridustasemete ülese õppeinfsüsteemi ÕIS2 I etapp Tallinn 2018 Sisukrd Sisukrd... 2 1 Sissejuhatus... 3 2 Õppuri avaleht... 4 3 Minu andmed... 6 3.1 Õppuri andmete
RohkemMicrosoft Word - tiitelleht
Tartu Ülikl Stsiaal- ja Haridusteadusknd Haridusteadus (humanitaarained) 2007/2008 õppekava Helene Kõiv VANASÕNADE KASUTAMINE INGLISE KEELE KUI VÕÕRKEELE OSAOSKUSTE ÕPETAMISEL JA VÄÄRTUSTEST KÕNELEMISEL
RohkemPeugeot Boxer eriversioonid Hinnad ja varustused Diisel Mootor ja kere Käigukast Võimsus (kw/hj) Keskmine kütusekulu (l/100km) VARUSTUSTASE Varustusta
Peugeot Boxer eriversioonid Hinnad ja varustused Diisel Mootor ja kere Käigukast Võimsus (kw/hj) Keskmine kütusekulu (l/100km) VARUSTUSTASE Varustustaseeuro 3.5t BlueHDi 140 Chassis Double Cab L2 Pro 23
RohkemSlide 1
Tasuvus Euroopa statistika tegevusjuhise RAHVUSVAHELIN E STATISTIKA-AASTA Tuulikki Sillajõe Peadirektori asetäitja Statistikanõukogu koosolekul, : tasuvus Ressursse kasutatakse tulemuslikult. Inglise keeles
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE ASEESTIVEDELKÜTUSEVARU AGENTUUR Majandusaasta algus: Majandusaasta lõpp: Registrikood: Aadress: 15. aprill 200S.a. 31. detsember
MAJANDUSAASTA ARUANNE ASEESTIVEDELKÜTUSEVARU AGENTUUR Majandusaasta algus: Majandusaasta lõpp: Registrikd: Aadress: 15. aprill 200S.a. 31. detsember 200S.a. 11124171 Pärnu mnt. 102C, 11312, Tallinn Eesti
RohkemGroup Code of Ethics and Conduct
Page 2015-03-16 1 (6) Creatr Identifier Versin TeliaSnera järgib käeslevas kdeksis tdud põhimõtteid. Oma igapäevases töös tame kõigilt TeliaSnera töötajatelt juhindumist meie tegutsemismetdikat määratlevast
RohkemloogikaYL_netis_2018_NAIDISED.indd
. Lihtne nagu AB Igas reas ja veerus peavad tähed A, B ja esinema vaid korra. Väljaspool ruudustikku antud tähed näitavad, mis täht on selles suunas esimene. Vastuseks kirjutage ringidesse sattuvad tähed
RohkemTehniline andmeleht Sadulventiilid (PN 16) VRG 2 2-tee ventiil, väliskeermega VRG 3 3-tee ventiil, väliskeermega Kirjeldus Ventiilid on kasutatavad ko
Tehniline andmeleht Sadulventiilid (PN 16) VRG 2 2-tee ventiil, väliskeermega VRG 3 3-tee ventiil, väliskeermega Kirjeldus Ventiilid on kasutatavad koos AMV(E) 335, AMV(E) 435 ja AMV(E) 438 SU täiturmootoritega.
RohkemBIOPUHASTI M-BOŠ BOX KASUTUS- JA PAIGALDUSJUHEND 2017
BIOPUHASTI M-BOŠ BOX KASUTUS- JA PAIGALDUSJUHEND 2017 Biopuhasti tööprotsessi kirjeldus M-Bos biopuhastit kasutatakse puhastamaks reovett eramajades, koolides, hotellides ja teistes reovee puhastamist
RohkemKINNITATUD Vasta Kooli direktori kk /01 VASTA KOOLI ÕPILASTE VASTUVÕTU NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD Alus: Haridus- ja
KINNITATUD Vasta Kli direktri kk 26.06..2018 14-2/01 VASTA KOOLI ÕPILASTE VASTUVÕTU NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD Alus: Haridus- ja teadusministri 19. augusti 2010 määrus nr 43, mis kehtestati
Rohkemmy_lauluema
Lauluema Lehiste toomisel A. Annisti tekst rahvaluule õhjal Ester Mägi (1983) Soran Alt q = 144 Oh se da ke na ke va de ta, ae ga i lust üü ri kes ta! üü ri kes ta! 3 Ju ba on leh tis lei na kas ke, hal
RohkemSlide 1
Galina Kapanen 15.11.18 Centre of Excellence in Health Promotion and Rehabilitation Haapsalu TERE KK ravimuda-mudaravi valdkonna ravimuda fookuse eesmärgid Eestis leiduva ja kaevandatava ravimuda klassifitseerimist
Rohkem6 tsooniga keskus WFHC MASTER RF 868MHz & 4 või 6 tsooniga alaseade SLAVE RF KASUTUSJUHEND 6 tsooniga WFHC RF keskus & 4 või 6 tsooniga alaseade SLAVE
6 tsooniga keskus WFHC MASTER RF 868MHz & 4 või 6 tsooniga alaseade SLAVE RF KASUTUSJUHEND 6 tsooniga WFHC RF keskus & 4 või 6 tsooniga alaseade SLAVE RF 868MHz 3-6 EE 1. KASUTUSJUHEND 6 tsooniga WFHC
Rohkem2 JUHI KOHUSTUSED Lk Liikleja kohustused (1) Liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõiges
2 JUHI KOHUSTUSED Lk 4 1. 16. Liikleja kohustused (1) Liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada
RohkemPowerPoint Presentation
Maakondlike bussiliinidega rahulolu uuring Juuli 2018 2 Uuringu metoodika ja valim Uuringu läbiviimise meetodiks oli telefoniküsitlus. Küsitlusperiood 18. 25. nädal 2018. Uuringu üldkogumiks oli vähemalt
RohkemP71-09_05 Tasuvusanalüüs _ _
Ida-Viru Maavalitsus Maanteeamet Sillamäe E20 Tallinn-Narva mnt Jõhvi Narva lõik km 163-209 Narva Jõhvi Ida-Viru maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering E20 Jõhvi-Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine
RohkemMicrosoft Word - QOS_2008_Tallinn_OK.doc
GSM mobiiltelefoniteenuse kvaliteet Tallinnas, juuni 2008 Sideteenuste osakond 2008 Kvaliteedist üldiselt GSM mobiiltelefonivõrgus saab mõõta kümneid erinevaid tehnilisi parameetreid ja nende kaudu võrku
RohkemPangalingi spetsifikatsioon Pocopay pangalingilt makse algatamiseks tuleb kasutada teenust Kaupmees teeb päringu Pocopayle aadressile
Pangalingi spetsifikatsioon Pocopay pangalingilt makse algatamiseks tuleb kasutada teenust 1011. Kaupmees teeb päringu Pocopayle aadressile https://my.pocopay.com/banklink. Vastuspäring tehakse makse õnnestumise
RohkemMicrosoft Word - Qualitätskriterien 011 Frami+Zubehör.doc
10/2002 Kvaliteedi kriteeriumid Doka rendiraketisele Doka seinapaneel Frami ja lisatarvikud 1 Sissejuhatus Järgnevad kvaliteedi kriteeriumid on Doka rendimaterjali väljastamise ja tagastamise aluseks.
Rohkem01b-Schedule for line, version
Ä1 Ääsmäe Põhikool - Tuula - Keila - Valingu - Tagametsa - Ääsmäe Põhikool alates.09.26 Ä1-1 Ääsmäe kool 0,864 23382-1 0: 07:20 2 Harutee 0,864 2,414 23308-1 0:04 07:21 3 Pällu 3,278 1,745 23321-1 0:02
RohkemVäärtusta oma vabadust. Eesti Yale Seifide Kasutusjuhend Mudelid: YSB/200/EB1 YSB/250/EB1 YSB/400/EB1 YLB/200/EB1 YSM/250/EG1 YSM/400/EG1 YSM/520/EG1
Väärtusta oma vabadust. Eesti Yale Seifide Kasutusjuhend Mudelid: YSB/200/EB1 YSB/250/EB1 YSB/400/EB1 YLB/200/EB1 YSM/250/EG1 YSM/400/EG1 YSM/520/EG1 YLM/200/EG1 Soovitame selle kasutusjuhendi alles hoida.
Rohkem10/12/2018 Riigieksamite statistika 2017 Riigieksamite statistika 2017 Selgitused N - eksaminandide arv; Keskmine - tulemuste aritmeetiline keskmine (
Riigieksamite statistika 2017 Selgitused N - eksaminandide arv; Keskmine - tulemuste aritmeetiline keskmine (punktide kogusumma jagatud sooritajate koguarvuga); Mediaan - statistiline keskmine, mis jaotab
RohkemPraks 1
Biomeetria praks 6 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is oma kursuse ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht, nimetage see ümber leheküljeks Praks6 ja 3.
Rohkemefo03v2pkl.dvi
Eesti koolinoorte 50. füüsikaolümpiaad 1. veebruar 2003. a. Piirkondlik voor Põhikooli ülesannete lahendused NB! Käesoleval lahendustelehel on toodud iga ülesande üks õige lahenduskäik. Kõik alternatiivsed
RohkemANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTU
ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTUTAV ISIK Juhend kehtestatakse isikuandmete kaitse seaduse
RohkemJää ja lume sulatamine kõnni-ja sõiduteedes ning katusel ja vihmaveesüsteemides Danfoss Electric Heating Systems 1
Jää ja lume sulatamine kõnni-ja sõiduteedes ning katusel ja vihmaveesüsteemides 1 Välialaküte PAIGALDATAV ALA ERIVÕIMSUS (W/m2) PARKLAD 300 SÕIDUTEED 300 KÕNNITEED 300 VÄLISTREPID (ISOLEERITUD) 300 LAADIMISPLATVORMID
RohkemPraks 1
Biomeetria praks 3 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is oma kursuse ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht, 3. nimetage see ümber leheküljeks Praks3 ja
RohkemKAARKASVUHOONE POLÜKARBONAADIGA 3X4M "KERTTU" 2,1m 3,0m min 4m Tehniline pass lk 2-9 Koostejuhend lk 10-31
KAARKASVUHOONE POLÜKARBONAADIGA 3X4M "KERTTU" 2,1m 3,0m min 4m Tehniline pass lk 2-9 Koostejuhend lk 10-31 TEHNILINE PASS/KASVUHOONE KERTTU! Kasvuhoone KERTTU kokkupanekul ja kasutamisel tuleb rangelt
Rohkem1 Keskkonnamõju analüüs Loone - Pirgu metsakuivenduse rekonstrueerimine Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort Raplam
1 Keskkonnamõju analüüs Loone - Pirgu metsakuivenduse rekonstrueerimine Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort 214-2-27 Raplamaa bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse
RohkemMicrosoft PowerPoint - Mis on EstWin.pptx
Mis on EstWin? Mis on EstWin Lairiba baasvõrgu ehitus asulatesse ja mobiili mastidesse, eesmärgiga luua sideettevõtetele võimalus tarbijatele kiire interneti pakkumiseks EstWin projekti käigus juurdepääsuvõrku
RohkemMicrosoft Word - Iseseisev töö nr 1 õppeaines.doc
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Mikrolainetehnika õppetool Iseseisva töö nr 1 juhend õppeaines Sideseadmete mudeldamine Ionosfäärse sidekanali mudeldamine Tallinn 2006 1 Teoreetilised
RohkemGyproc [Compatibility Mode]
Gyproc Ardo Aolaid Saint-Gobain Ehitustooted AS 1 1. Roller Coating tehnoloogia 2. Gyproc 4 PRO 3. GypSteel teraskarkassid 4. AquaBead nurgakaitse 5. Gyproc tuuletõkked ja fassaadilahendused 6. Joonised
RohkemDocument number:
WNR Kiirpaigaldusjuhend Lisateavet, juhised ja uuendused saab leida internetist aadressil http://www.a-link.com Kiirpaigaldusjuhend Komplekt sisaldab: - WNR repiiter - Paigaldusjuhend Ühendused / Ports:
RohkemVõistlusülesanne Vastutuulelaev Finaal
Võistlusülesanne Vastutuulelaev Finaal CADrina 2016 võistlusülesannete näol on tegemist tekst-pilt ülesannetega, milliste lahendamiseks ei piisa ainult jooniste ülevaatamisest, vaid lisaks piltidele tuleb
RohkemEsitatud a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanim
Esitatud 19. 1. 2017 a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanimi isikukood riik isikukoodi puudumisel sünnipäev sünnikuu
RohkemMicrosoft Word - vundamentide tugevdamine.doc
10 Vundamentide tugevdamine. 1. Vundamentide tugevdamise põhjused 2. Tugevdamisega seotud uuringud 3. Tugevdusmeetodid 3.1 Vundamendi süvendamine 3.2 Talla laiendamine 3.3 Koormuse ülekanne vaiadele 3.4
RohkemEstonian_TBW-106UB(V1).cdr
Lühike paigaldusjuhend TBW-106UB H/W: V1 Sisukord... 1 1. Enne alustamist... 1 2. Kuidas paigaldada... 3. Bluetooth adapteriseadistamine... 2 5 Tõrkeotsing... 7 Version 02.17.2009 1. Enne alustamist Pakendi
RohkemTõstuksed Aiaväravad Tõkkepuud Automaatika KÄIGUUKSED Käiguuksed on paigaldatavad kõikidele sektsioonuste tüüpidele. Käiguukse saab varustada kas tava
KÄIGUUKSED Käiguuksed on paigaldatavad kõikidele sektsioonuste tüüpidele. Käiguukse saab varustada kas tavalise või madala lävepakuga. Soovitav on ukse tellimise ajal käiguukse vajadus ning ning lävepaku
Rohkemins_selftec_est_1104_CC.cdr
E ELEKTRA SelfTec külmumisvastane süsteem ELEKTRA isereguleeruvad küttekaablid: kaablitel on Poola Elektriinseneride Ühingu B-ohutuskategooria märgistus kaablid toodetakse vastavalt ISO 9001 kvaliteedikinnituse
RohkemVL1_praks6_2010k
Biomeetria praks 6 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is oma kursuse ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht (Insert / Lisa -> Worksheet / Tööleht), nimetage
RohkemTartu Kutsehariduskeskus IKT osakond Merlis Karja-Kännaste ASUTUSE DOKUMENDIREGISTRI AVALIK VAADE Analüüs Juhendaja Mirjam-Merike Sõmer Tartu 2015
Tartu Kutsehariduskeskus IKT osakond Merlis Karja-Kännaste ASUTUSE DOKUMENDIREGISTRI AVALIK VAADE Analüüs Juhendaja Mirjam-Merike Sõmer Tartu 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS... 3 1. VILJANDI LINNAVALITSUSE
RohkemLisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle
Lisa 1 I Üldsätted 1. korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine.
RohkemMicrosoft Word - EHR.docx
earvekeskus E-ARVE TELLIMUSTE JUHEND 1 Sisukord E-arvete tellimused... 3 Klientide tellimused... 3 E-arve tellimuse lisamine... 3 E-arve tellimuse muutmine... 9 Minu tellimused... 10 Minu tellimuse sisestamine...
RohkemMicrosoft Word - Tipu arengukava_uuendatud_koopia doc
TIPU KÜLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2010-2015 VILJANDI 2009-2010 2 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS... 5 2. TIPU KÜLA AJALUGU... 8 3. ASUKOHT... 9 4. LOODUSKESKKOND... 10 5. OLEMASOLEV OLUKORD... 11 5.1. Infrastruktuur...
RohkemRemote Desktop Redirected Printer Doc
VI OSA, 10. klass füüsika Ühtlaselt muutuv liikumine ja kiirendus Ühtlaselt muutuv liikumine on mitteühtlase liikumise eriliik. Ühtlaselt muutuv liikumine on selline liikumine, mille puhul keha kiirus
RohkemC-SEERIA JA VJATKA-SEERIA LÄBIVOOLUKUIVATID
C-SEERIA JA VJATKA-SEERIA LÄBIVOOLUKUIVATID C-SEERIA LÄBIVOOLUKUIVATID TÕHUSAKS JA ÜHTLASEKS VILJA KUIVATAMISEKS Mepu kõrgtehnoloogilised, pideva vooluga, sooja õhuga kuivatid kuivatavad vilja õrnalt,
RohkemMicrosoft Word - Platin mahuti paigaldusjuhend.doc
Mahuti PLATIN paigaldusjuhend Puhastid OÜ www.puhastid.ee +37253225822 1. Üldinformatsioon 1.1 Turvalisus Kogu töö käigus tuleb järgida BGV C22 kooskõlas olevaid asjakohaseid õnnetusjuhtumite vältimise
RohkemVRG 2, VRG 3
Tehniline andmeleht Sadulventiilid (PN 16) 2-tee ventiil, väliskeermega 3-tee ventiil, väliskeermega Kirjeldus Omadused Mullikindel konstruktsioon Mehhaaniline snepperühendus täiturmootoriga MV(E) 335,
RohkemArcGIS Online Konto loomine Veebikaardi loomine Rakenduste tegemine - esitlus
PILVI TAUER Tallinna Tehnikagümnaasium ArcGIS Online 1.Konto loomine 2.Veebikaardi loomine 3.Rakenduste tegemine - esitlus Avaliku konto loomine Ava ArcGIS Online keskkond http://www.arcgis.com/ ning logi
Rohkem