EA0805.indd

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "EA0805.indd"

Väljavõte

1 Kaasasündinud südamerikete geneetilised põhjused Kai Muru¹, Katrin Õunap¹,³, Silvia Virro⁴, Ingrid Kalev² ¹TÜ Kliinikumi ühendlabor, ²TÜ üld- ja molekulaarpatoloogia instituut, ³TÜ lastekliinik, ⁴TÜ Kliinikumi kardioloogiakliinik Võtmesõnad: kaasasündinud südamerikked, geneetika, sündroomid Kaasasündinud südamerike (KSSR) on üks levinum kaasasündinud arengurike, mille tekkes on oluline roll geneetilistel teguritel. Pärilikud KSSRid jaotatakse sündroomseteks ja mittesündroomseteks. Põhjused võivad olla nii kromosomaalsed (nt Downi sündroom, Williamsi sündroom), ühe geeni häired (nt Allagille i sündroom) kui ka mitmetegurilised (pärilik eelsoodumus). Diagnostikaks on võimalik kasutada tsütogeneetilist uuringut, FISH-analüüsi, molekulaarseid teste geenimutatsioonide tuvastamiseks ning ka fenotüübi uuringut. Mittesündroomsed KSSRid on geneetiliselt väga heterogeensed. Seoses südamerikete esinemisega on avastatud umbes 20 erinevat geeni. KSSRi ravis võib rikke geneetilisest põhjusest sõltuda selle prognoos ja kliiniline kulg, hinnang kordusriskile, samuti vajadus perekonna teiste liikmete testimiseks ning sünnieelseks diagnostikaks. Kaasasündinud südamerike (KSSR) on südame struktuurne muutus, mis on olemas juba sünnil ning on põhjustatud südame arengu häirumisest looteperioodis. Südame areng algab koos gastrulatsiooniga gestatsiooni 15. päeval väga lihtsast kihilisest struktuurist (1). Süda on imetajatel esimene elund, mis formeerub embrüos raseduse 12. nädalaks. Seoses teadmiste täienemisega südame normaalsest arengust on saadud mõndagi selgemaks südame arengurikete etioloogiast (2) (vt jn). KSSR on üks sagedasemaid kaasasündinud arengurikkeid, sagedusega 4 10 juhtu 1000 elussünni kohta (3). Umbes 30% KSSRiga lastest vajavad elulistel näidustustel kirurgilist või kateetersekkumist juba esimesel eluaastal, osa neist isegi esimestel elupäevadel või nädalatel (nn kriitilised südamerikked). KSSR diagnoositakse 40%-l juhtudest esimese eluaasta jooksul ning see on oluline surmapõhjus imikueas (4). Esinemissagedus on püsinud aastaid samal tasemel ja erineb rahvastikurühmiti vähesel määral (5). Kõige sagedamini esineb isoleeritud KSSR ( mittesündroomne KSSR), samas võib KSSR olla just üks osa geneetilistest sündroomidest ( sündroomne KSSR) (5). Enamikul juhtudel ei ole võimalik leida kindlat spetsiifilist tegurit, mis põhjustab KSSRi. Põhjuste seas eristatakse geneetilisi ja keskkonnategureid ning nende koostoimet (mitmeteguriline etioloogia) (vt tabel 1). Ühe ja sama rikke tekke põhjused võivad olla erinevad: kui ühel isikul on rike põhjustatud peamiselt keskkonnategurist (nt ema ravimid, krooniline haigus), siis teisel võib oluliseks põhjuseks olla viga ühes geenis ning kolmandal mitme erineva teguri koostoime. Seega, kui tegemist on südame struktuurse arengurik- 357

2 Staadium Südame kaar Lineaarne südame toru Südame kaardumine ehk looping Kambrite formeerumine Maturatsioon/ septatsioon Hiir (embrüo vanus päevades) 7,5 8, Inimene (loote vanus päevades) sünd Arenguetapid Joonis. Ülevaade südame arengust. Skeemist ülal on südame peamised arenguetapid koos gestatsioonivanusega hiirel ja inimesel. Skeemist allpool on näidatud olulisemad sündmused igal arenguetapil ja südamerikete potentsiaalne teke. Nimekiri illustreerib erinevate defektide teket, kuid ei ole täielik (2). Tabel 1. Kaasasündinud südamerikete põhjused Pärilikud Sündroomsed Mittesündroomsed Mittepärilikud Ema haigused Väliskeskkonna mõjud Mitmetegurilised südame diferentseerumine Downi sündroom Edwardsi sündroom Williamsi sündroom Noonani sündroom Turneri sündroom DiGeorge i sündroom jt mittesündroomsed ühe geeni rikked, nt perekondlik PDA AVSD, VSD, ASD diabeet epilepsia punetised fenüülketonuuria ravimid alkohol orgaanilised lahustid migratsioon keskjoonele südametoru formeerumine AP muster süda lööb Potentsiaalne rike? cardia bifida lateraalsuse defektid keskkonnategurite ja geneetilise eelsoodumuse koostoime PDA avatud arterioosjuha; AVSD atrioventrikulaarse vaheseina defekt; VSD vatsakestevaheseina defekt; ASD kodadevaheseina defekt. kambrite formeerumise algus kaardumine ehk looping paremale lateraalsuse defektid hüpoplastiline vasak pool hüpoplastiline parem pool kambrid formeeruvad trabekulatsioon klapihõlmade moodustumine väljavoolu trakti moodustumine varajane juhtesüsteem konotrunkaalsed defektid klapi defektid DORV AV-kanali defektid Fallot tetraad klappide formeerumine, septatsioon areneb juhtesüsteem suured veresooned ASD/VSD DORV AV-kanali defektid Fallot tetraad Juhtehäired ot väljavoolutrakt; v primaarne vatsake; a primaarne koda; sv sinus venosus; lv vasak vatsake; rv parem vatsake; la vasak koda; ra parem koda; ao aort; pa kopsuarter; DORV double-outlet right ventricle (nii kopsutüvi kui aort lähtuvad paremast vatsakesest); ASD kodadevaheseina defekt; VSD vatsakestevaheseina defekt. kega, tuleb vastata mitmele erinevale küsimusele: kas tegemist on ainult KSSRiga; kas perekonnas on veel teisi isikuid, kellel on KSSR; kas anamneesis on KSSRi-riski suurendavaid tegureid (5). Erinevate KSSRide korral on põhjuslikud tegurid identifitseeritud umbes 10 13%-l patsientidest ja ülejäänute põhjused on jäänud teadmata (6). Geneetiliste põhjuste olulisele rollile viitab esiteks haiguse kordumine samas perekonnas, mis suure tõenäosusega võib olla põhjustatud mutatsioonist ühes geenis (3 5% juhtudest) (7) (vt tabel 2). Kaasasündinud südamerikke perekondliku vormi korral on laste haigestumisrisk kuni 50% (8). Teiseks kaasuvad südamerikked spetsiifiliste kromosoomihäiretega (nt Downi sündroom) ning esinevad sageli düsmorfsete sündroomide korral (nt Williamsi sündroom, Noonani sündroom) (7, 8). Kolmandaks kinnitavad hüpoteesi kaksikute uuringud, mis näitavad 358

3 Tabel 2. Empiiriline kordusrisk KSSRi korral risk (%) Rahvastiku üldrisk 0,5 1 Risk õdedele-vendadele isoleeritud juhu korral 2 3 Risk teise astme sugulastele 1 2 Risk lapsele, kui emal diagnoositud KSSR 5 6 Risk lapsele, kui isal diagnoositud KSSR 2 3 Risk lastele, kui peres kahel isikul on diagnoositud KSSR ca 10 Risk lastele, kui peres on enam kui 2 isikul diagnoositud KSSR ca 50 suurt konkordantsust monosügootsete kaksikute vahel (5). GENEETILISED UURINGUD KSSR-I DIAGNOSTIKAS Kliinilises praktikas on erinevaid geneetilisi teste, mida saab kasutada KSSRi korral diagnoosi täpsustamiseks või kinnitamiseks-välistamiseks. 1. KROMOSOOMIANALÜÜS Tsütogeneetilised uuringud võimaldavad identifitseerida muutusi kromosoomide arvus ning suuremaid ehituslikke muutusi. KSSRiga lastel leitakse kromosoomianalüüsil kromosoomi aberratsioon 8 13%-l uuritutest (9). Tänu tehniliste võimaluste paranemisele (molekulaarsed tehnikad) arvatakse, et kromosoomi aberratsioonide esinemine KSSRiga lastel on tunduvalt sagedasem (10). Samas võib teatud kromosoomianomaaliate korral KSSR esineda kuni 100%-l patsientidest (nt Edwardsi sündroom). Seetõttu on kromosoomiuuring KSSRi korral alati näidustatud. 2. FISH-TEHNOLOOGIA (FLUORESCENT IN SITU HYBRIDIZATION TECHNOLOGY) FISH-analüüs on meetod, kus fluorestseeruva märgisega kontroll-dna proov kindla kromosoomi piirkonna jaoks hübridiseeritakse kromosoomidele. Mikroskoobis nähtavate fluorestseeruvate signaalide arv näitab, kas tegemist on vastavalt piirkonna deletsiooni (1 signaal), normaalse leiu (2 signaali) või duplikatsiooniga (3 signaali). Selle meetodiga on võimalik täpsustada mikrodeletsiooni sündroome, nt Williamsi sündroom ja CATCH (cardiac abnormality, abnormal facies, thymic hypoplasia, cleft palate, hypoparathyreosis) fenotüüp. 3. MUTATSIOONIANALÜÜS Teatud haiguste (sündroomide) korral esinevad muutused ühes geenis ning nende diagnoosimiseks on vajalikud molekulaarsed meetodid. Geenid on komplekssed struktuurid, mis ei sisalda ainult valku kodeerivaid regioone, vaid ka piirkondi, mis osalevad geeni regulatsioonis. Kodeerivat ala saab uurida geeni sekveneerimisega (nukleotiidse järjestuse lahtikirjutamisega). Mutatsioonianalüüs avastab DNA kodeerivas ahelas muutusi nukleotiidide deletsioone, insertsioone või substitutsioone, mis mõjutavad aminohapete järjestust ning seega valgu struktuuri. Kui on avastatud järjestuse muutus, on oluline välja selgitada, kas see muutus on ka haigusega seonduv ning milline on mutatsiooni bioloogiline tähendus. Kuni viimase ajani on suhteliselt vähem uuritud südame normaalse arengu ja funktsiooniga seotud geenide produkte ehk valke. On teada juhuseid, kus tänu mutatsiooni avastamisele tuvastati geeni osalus südame arengus (nt Alagille i sündroom, mille põhjuseks on mutatsioon JAG1 geenis) (3). 4. UUTE HAIGUSSEOSELISTE GEENIDE AVASTAMINE POSITSIOONILINE KLONEERIMINE, KANDIDAATGEENI UURINGUD VÕI NENDE MEETODITE KOMBINEERIMINE Molekulaarsete meetodite kasutuselevõtu algetappidel uuriti geene valkudest lähtudes. Huvipakkuv polüpeptiid isoleeriti, sekveneeriti ja aminohappelise järjestuse alusel klooniti valku kodeeriv geen. See metoodika töötas hästi häirete korral, kus valgu funktsioon oli teada ja hõlbustas geeni tuvastamist. Tänapäeval uuritakse haigusseoselisi geene, kasutades positsioonilist kloneerimist, kandidaatgeeni uuringuid või kombineerides neid meetodeid. Positsioonilisel kloneerimisel identifitseeritakse haigestunud indiviidi- 359

4 dega perekondadest aheldusanalüüsi käigus kromosoomilõik, mis sisaldab haigusgeeni. Seejärel kasutatakse kloonimist, et mingis kromosoomiregioonis asuvate geenide hulgast tuvastada konkreetne haigusseoseline geen. Selle strateegia tulemusel avastati NKX2.5 geen (11). Mõned uurijad on positsioonilist kloneerimist kasutanud edukalt ka ühe geeni muutusega seotud sündroomsete haiguste korral. Seesugune metoodika ei sobi aga haigusgeenide otsimiseks kompleksse pärilikkusmustriga või heterogeensete haiguste korral, näiteks avatud arterioosjuha puhul. Sellisel juhul eelistatakse kasutada kandidaatgeeni uuringut: uuritakse mutatsioonide esinemist geenides, mis on teadaolevalt seotud südame tekke ja arenguga (nn kardiogeensed geenid) või reguleerivad seda. Sobiva kandidaatgeeni leidmisel on seda võimalik uurida erinevate mutatsioonide suhtes. KSSRI GENEETILISED PÕHJUSED Pärilikke kaasasündinud südamerikkeid saab jaotada sündroomseteks ja mittesündroomseteks. Sündroomsete rikete korral lisandub südamerikkele teiste elundisüsteemide haaratus. Põhjused võivad olla nii kromosomaalsed (nt Downi sündroom) kui ka ühe geeni muutused (nt Holti-Orami sündroom), kuid põhjus võib olla ka mitmeteguriline (vt tabel 1). Mittesündroomsed KSSRid esinevad iseseisvatena ehk isoleeritutena ja on geneetiliselt väga heterogeensed. Tänapäeval on avastatud seoses südamerikete esinemisega muutusi umbes 20 erinevas geenis (nt TBX5, GATA4, NKX2-5, CRELD1, TBX1, CFC1, Connexin-43) (3). Pärandumisviis nii sündroomsetel kui ka mitte- Tabel 3. Geenid, mis on identifitseeritud seoses kaasasündinud südamerikete ja nendega seotud sündroomidega Pärilikkus Geen Lokalisatsioon kromosoomis Sündroom Holti-Orami sündroom AD TBX5 12q24 Alagille i sündroom AD JAG1 20p12 Chari sündroom AD TFAP2B 6p12 Noonani sündroom AD PTPN11 12q24 SOS1 2q21 KRAS 12p1.21 CHARGE-sündroom AD CHD7 8q12 Ellise - van Creveldi sündroom AR EVC, EVC2 4p16 Marfani sündroom AD FBN1 15q21.1 Kardio-fatsio-kutaanne sündroom (CFC) AD KRAS 12.p1.21 BRAF 7q34 MEK1 15q21 MEK2 7q32 Costello sündroom AD HRAS 11p15.5 Kaasasündinud südamerike Perekondlik südamerike (ASD, A-V-blokaad) NKX2.5 (CSX) 5q34-q35 TGA, DORV CFC1 2q21 TGA PROSIT240 12q24 Fallot tetraad ZFPM2/FOG2 8q23 NKX2.5 (CSX) 5q34-q35 JAG1 20q12 AVSD CRELD1 3p21 ASD/VSD GATA4 8p23 Heterotaksia ehk situs inversus ZIC3 Xp26 CFC1 2q21 ACVR2B 3p21.3-p22 LEFTYA 1q42.1 Supravalvulaarne aordiklapistenoos ELN 7q11 AD autosoom-dominantne; AR autosoom-retsessiivne; ASD kodadevaheseina defekt; TGA suurte arterite ümberasetsus; DORV kopsutüve ja aordi väljumine südame paremast vatsakesest; AVSD atrioventrikulaarse vaheseina defekt; VSD vatsakestevaheseina defekt. 360

5 sündroomsetel haigusvormidel on samuti väga mitmekesine, olles nii autosoomdominantne (AD) kui ka autosoomretsessiivne (AR) (vt tabel 3). 1. FISH-MEETODIL IDENTIFITSEERITAVAD MIKRODELETSIOONI SÜNDROOMID CATCH fenotüüp (vana nimetusega DiGeorge i sündroom, velo-kardio-fatsiaalne sündroom või Takao sündroom) arvati esialgu olevat harva esinev lõpuskaarte süsteemi arengudefekt. Sündroomi iseloomustavad südame arengurike, tüümuse ja paratüreoidnäärmete hüpo- või aplaasia ning omapärane näo fenotüüp. FISH-analüüsil esineb mikrodeletsioon 22. kromosoomi pikal õlal (q) kuni 90%-l kliiniliselt diagnoositud juhtudel. Mikrodeletsiooni esinemissageduseks hinnatakse 1 juht 5950 sünni kohta (12). Kliiniline pilt on 22q11.2 deletsiooni korral väga varieeruv isegi ühes ja samas perekonnas. Kõige sagedasemad tunnused on südame arengurike, suulae anomaaliad, kõnedefektid ja õppimisraskused. Harvemini esineb neeru arengudefekte, hüpokaltseemiat, immunodefitsiitsust, skeleti anomaaliaid ning kasvuhormooni puudulikkust. 22q11.2 deletsioon pärandub autosoom-dominantselt (6 28%-l juhtudel esineb mutatsioon ka ühel vanematest), paljudes perekondades avastatakse perekondlik vorm alles pärast haige lapse sündi (13). Sagedasemad südamerikked, mis on seotud 22q.11.2-ga, on Fallot tetraad, ühine arterioosne tüvi, vatsakestevaheseina defekt (VSD), aordikaare anomaaliad. Williamsi-Beureni sündroom on autosoom-dominantselt päranduv haigus sagedusega 1 : 7500 (14). Seda iseloomustavad kaasasündinud südamerike, infantiilne hüperkaltseemia, skeleti ja neeru arenguanomaaliad, kognitiivne käitumishäire ning omapärane fenotüüp. Enamikul juhtudest on tegemist de novo tekkinud mikrodeletsiooniga 7. kromosoomi pika õla regioonis Umbes 90%-l kliinilise diagnoosiga patsientidel on olnud võimalik diagnoos kinnitada ka FISH-meetodil deletsiooni esinemine 7q11.23 regioonis, kus asub ELN geen (3). Kliinilises pildis esineb suur varieeruvus. Südameriketest esineb kõige sagedamini aordi supravalvulaarset stenoosi, sageli koos kopsuarteri supravalvulaarse ja perifeerse stenoosiga. Geno-fenotüübi korrelatsiooni uuringutel on leitud, et mida suurem on deletsioon, seda väljendunum on kliiniline pilt. Kuna kõik sündroomile iseloomulikud sümptomid ei avaldu väikelapseeas, kui diagnoositakse südamerike, siis on oluline testida supravalvulaarse aordistenoosiga lapsi Williamsi sündroomi suhtes. 2. ÜHE GEENI HÄIRED Viimase 15 aasta jooksul on toimunud kiire areng kaasasündinud südamerikete molekulaar geneetilisete põhjuste kindlakstegemisel. Tabeli 3 alumises osas on näidatud kaasasündinud südamerikked, mille puhul on leitud haigusega seonduv geen (3). Teatud südamerikete korral on leitud seos rohkem kui ühe geeniga. Samuti avastatakse järjest enam geene (muutusi geenides), mis on seotud erinevate geneetiliste sündroomidega (vt tabel 3). Järgnevalt on toodud illustreerimiseks kolm sündroomi, kus üks juhtiv sümptom on kaasa sündinud südamerike. Alagille i sündroom (AGS) on autosoom-dominantne haigus, mida algselt defineeriti kui sapijuha puudumist, millega kaasnes 3 järgmist tunnust: kolestaas, südame, skeleti või silma arengurike ning omapärane fenotüüp. AGS on kõige sagedasem lapseeas esineva kroonilise maksahaiguse põhjus esinemissagedusega 1 : (15). Südame-veresoonkonna arengurikkeid esineb > 90%-l ASGiga patsientidest. Kõige sagedamini kirjeldatakse kopsuarterite perifeersete harude hüpoplaasiat, Fallot tetraadi ja pulmonaalklapi stenoosi, samuti on kirjeldatud südame vasaku poole ning vaheseinte defekte. Tsütogeneetilisel uuringul on 3 7%-l patsientidest leitud deletsioon 20. kromosoomis lühikese õla regioonis 20p12 (16). Sellesse kromosoomi piirkonda on kaardistatud 361

6 geen JAG1. Rohkem kui 90%-l kliinilise AGS-diagnoosiga patsientidest on leitud spetsiifilisemal uuringul erinevaid mutatsioone JAG1 geenis (17). Noonani sündroom (NS) on autosoomdominantne haigus, mida iseloomustab väike kasv, tüüpiline näo düsmorfism, lai (tiibjätketega) kael, rindkere deformatsioonid ja südame arengurikked. Südame haaratus esineb 50 80%-l juhtudest, kõige sagedamini kirjeldatakse kopsuarteriklapi stenoosi ja hüpertroofilist kardiomüopaatiat. Teistest südameriketest on kirjeldatud sekundaarset kodadevaheseina defekti (ASD), atrioventrikulaarset vaheseina defekti (AVSD), mitraalklapi anomaaliaid, aordi koarktatsiooni, Fallot tetraadi. Esinemissageduseks hinnatakse 1 juht elussünni kohta (18). NS on heterogeenne. Tänaseks on NSiga seotud mitmeid erinevaid mutatsioone neljas erinevas geenis: PTPN11, SOS1, KRAS, RAF1 (19 22). Esimesena kirjeldati muutusi geenis PTPN11, mis lokaliseerub 12. kromosoomis. PTPN11 kodeerib valku türosiinfosfataasi SHP-2. SHP-2-l on oluline roll paljude bioloogiliste protsesside signaali ülekandel, sealjuures ka semilunaar klappide formeerumisel. Mutatsioon PTPN11 geenis on tuvastatud 40 50%-l NS-patsientidest, sagedamini perekondlikel juhtudel ning patsientidel, kellel on diagnoositud pulmonaalklapi stenoos (18). Mutatsiooni esinemise korral on haiguse penetrantsus peaaegu 100%, kuid ka perekonnas esineb olulist fenotüübilist varieeruvust. Mutatsiooniga PTPN11 geenis on seotud lisaks NSile veel kaks sündroomi: Leopardi sündroom ning Noonani-sarnane hiidrakkude kolde sündroom. Holti-Orami sündroom (HOS) on autosoom-dominantselt päranduv südamekäe sündroom, mida iseloomustab kaasasündinud südamerike ja käe arengudefekt. Esinemissageduseks hinnatakse 1 : , ning kuigi haigus pärandub Mendeli seaduste alusel, on 85%-l juhtudest tegemist de novo mutatsiooniga (23). Kõikidel kirjeldatud patsientidel on diagnoositud preaksiaalne radiaalne malformatsioon (nt trifalangiaalne, hüpoplastiline või puuduv pöial ja/või kodarluu düsplaasia). Kui on tegemist teiste käe arenguriketega, on HOS ebatõenäoline. Südameriketest on 75%-l juhtudel tegemist vaheseinte defektiga, millega võib kaasneda atrioventrikulaarne juhtehäire. Harva on kirjeldatud kombineeritud südameriket. HOS on põhjustatud mutatsioonist TBX5 geenis (24). TBX5 on T-box i transkriptsiooniteguri geen, mis asub 12. kromosoomis (pika õla regioonis 12q24.1). T-box i geenid kodeerivad arengu regulatsioonis osalevaid transkriptsioonitegureid. Arvatakse, et geeni TBX5 valk osaleb südame arengus ja ülajäsemete identifikatsioonis. Kui laiemas südame-käe sündroomi rühmas (nt Rothmund-Thomsoni sündroom, Okihiro sündroom, VACTERL (vertebral, anal, cardiovascular, tracheal, esophageal, rectal, limb buds) assotsiatsioon) esineb geneetiline heterogeensus, siis arvatakse, et HOSi puhul seda ei esine. Mutatsioonianalüüsiga on leitud muutused 75%-l patsientidest ning ülejäänutel on suure tõenäosusega tegemist mutatsiooniga geeni regulatoorses osas või on tegemist sellise mutatsiooniga, mida ei ole võimalik kasutusel olevate meetoditega tuvastada (25). 3. MITTESÜNDROOMSED ÜHE GEENI HÄIRED Uuringud on näidanud, et ka mittesündroomse KSSRi korral võib tegemist olla mutatsiooniga ühes geenis. Schott kaasautoritega (11) identifitseeris a mutatsiooni geenis NKX2.5 neljas erinevas perekonnas indiviididel, kellel oli diagnoositud isoleeritud kodadevaheseina defekt (ASD) ja/või atrioventrikulaarne juhtehäire. NKX2.5 valk on südame homeobox ehk koespetsiifiline transkriptsioonitegur. NKX2.5 geen asub 5. kromosoomis, osaleb südame morfogeneesi algetappidel ja ekspresseerub kõigis südame müotsüütides südame arengu kaudu (26). Geen kuulub geenide perekonda NK2 homeobox. Homeobox i geenid on olulised koespetsiifiliste geenide ekspressiooni 362

7 regulatsioonil, olles vajalikud kudede diferentseerumisel (27). Eelnevates uuringutes on hiire puhul näidatud, et mutatsioonid NKX2.5 geenis peatavad südame arengu lingu moodustamise ehk looping u etapis ja on embrüonaalselt letaalsed (28). Inimese südame patoloogiatest on NKX2.5 mutatsioonid seotud atriaalsete, ventrikulaar sete ja konotrunktaalsete septatsiooni defektidega, hõlmaste klappide moodustumisega ja atrioventrikulaarse juhtesüsteemi arenguga. On näidatud, et kodadevaheseina defektiga (ASD) patsientidel, kes kannavad NKX2.5 mutatsioone, on kogu elu kestev äkksurma risk (7, 11). Garg kaasautoritega (29) identifitseeris a mutatsiooni GATA4 geenis kahes perekonnas, kus oli diagnoositud mittesündroomne südamevaheseinte defekt. GATA4 ehk GATA binding protein 4 tähistab nukleotiidide G, A, T ja A järgnevust enamiku geenide ees asuvas promootori piirkonnas ehk GATA-motiivi, millele kinnitub GATA4 valk. Tegemist on 8. kromosoomis asuva transkriptsiooniteguri geeniga, mis kodeerib spetsiifilist zink-finger-valku. Arvatakse, et GATA4 poolt kodeeritud valk reguleerib embrüogeneesis ja müokardi diferentseerumises ning funktsioonis osalevaid geene, võimendades transkriptsiooni südames, gonaadides ja sooles (30). Seega on tegu südame varases arengus osaleva geeniga. GATA4 perekonna valgud on ainsad praegu teadaolevad valgud, mis ekspresseeruvad südame kõigis osades: endokardis, müokardis ja suurte veresoonte endoteelis (31). Mutatsioonid GATA4 geenis on inimesel seotud erinevate kaasasündinud defektidega geeni funktsioonikao tõttu (29). Geenid GATA4, TBX5 ja NKX2.5 kodeerivad valke, mis on üksteisega funktsionaalselt seotud. Atrioventrikulaarse vaheseina defekti (AVSD) korral on leitud seos geeniga CRELD1 ehk Cysteine Rich with EGF- Like Domains 1. CRELD1 kodeerib raku pinnal asuvat adhesioonimolekuli, mis ekspresseerub arenevas südames. Südameriketest on CRELD1 geen seotud eelkõige osalise AVSDga, millega kaasneb kodadevaheseina defekt ja heterotaksia sündroom (situs inversus) (32). Kirjanduses on näidatud mitmeid geene (ZIC-3, CFC1, LEFTYA) seoses parema/ vasaku telje determinatsiooniga loommudelitel. Kõige sagedamini on kirjeldatud mutatsioone CFC1 geenis (33), mis kodeerib varases embrüogeneesis parem-vasakdeterminatsioonis osalevat epidermaalset kasvutegurit Cripto (34). CFC1 on üks neljast EGF-CFC perekonna liikmest, mis arenevas hiire embrüos ekspresseerub sümmeetriliselt (35). CFC perekonna valkudel on selgroogsete embrüogeneesi rakusisestes signalisatsiooniradades võtmeroll ja nad osalevad parem-vasak-sümmeetria tekkes. Mutatsioonid selles geenis võivad põhjustada autosoomset vistseraalset hetero taksiat (situs inversus) (33). KOKKUVÕTE Kaasasündinud südamerikete tekkepõhjused on heterogeensed, hõlmates nii keskkonnategureid kui ka geneetilisi põhjusi. Geneetiliste tegurite toimet püütakse tänapäeval kindlaks teha molekulaarsete uuringutega ja kasutada saadud teadmisi uute juhtude ärahoidmiseks ning raviskeemide täiustamiseks. Teada on ligikaudu 20 erinevat KSSRidega seotud geeni, mis osalevad erinevate fenotüübiliste tunnuste kujundamisel, samas võib kindel fenotüüp kujuneda ka mitme erineva geeni koostoimel. Eri peredes ning rahvastikurühmades võivad ühe ja sama südamerikke põhjuslikud muutused olla erinevates geenides. See näitab, et KSSR võib olla põhjustatud mitme defektse geeni koostoimest, millest osa on veel leidmata. Võib oletada, et mittetäielik penetrantsus ja variaabel ekspressiivsus perekondlike KSSR-juhtude puhul on nende häirete päriliku olemuse alahindamise põhjuseks. Seepärast soovitatakse juhul, kui perekonna anamneesis on rohkem kui üks KSSR-juhtum, testida kõiki perekonnaliikmeid kliiniliselt ja vajaduse korral geneetiliselt (36). 363

8 Tänu kardiokirurgia arengule on aidatud elule aina rohkem lapsi, kellel on diagnoositud kaasasündinud südamerike. Erinevate autorite hinnangute alusel ületas KSSRiga täiskasvanute rahvastikurühm tõenäoliselt miljoni inimese arvu aastal (3). See tõstatab palju uusi väljakutseid meditsiinile, sealhulgas ka geneetikale. Kuigi on tehtud edusamme diagnostikas ja ravis, on meie teadmised KSSRi põhjuste kohta veel piiratud. Et parandada südamerikete ravivõimalusi (nt südame vasaku poole hüpoplaasia), tuleb täpsemalt teada KSS- Ri tekkepõhjuste bioloogilist baasi. On vaja teada KSSRi geneetilisi põhjuseid, sest kaasatud võivad olla ka teised elundisüsteemid. Sellest aga sõltub prognoos ja kliiniline kulg. Täpne diagnoos on vajalik kordusriski hinnangu andmiseks perekonnale. Arenenud riikides liigutakse KSSRi molekulaarse diagnostika suunas (29, 32, 37). KSSRI MOLEKULAARSE DIAGNOSTIKA HETKESEIS EESTIS KSSRi tsütogeneetilise diagnostikaga tegeldakse Tartu Ülikooli Kliinikumi ühendlabori geneetikakeskuses aastast ning FISH-analüüs on võimalik alates aastast aastal alustati Tartu Ülikoolis bio tehnoloogia (TÜMRI) ja inimese bioloogia-geneetika õppetooli (ÜMPI) laborites uuringuid, et välja töötada DNAdiagnostika protokollid KSSRi-seoseliste geenide uuri miseks molekulaarsete meetoditega ning alustatud on KSSRi-patsientide, esi algu peamiselt perekondlike juhtumite molekulaarset diagnostikat. Milliseid patsiente me molekulaarselt uurime? Uuringurühma kaasatakse probandid, kelle perekonnas on rohkem kui ühel isikul diagnoositud KSSR. Geneetikakeskuses tehakse kõigile patsientidele eelnevalt sugupuu ja fenotüübi uuring, kromosoomianalüüs kromosoomianomaaliate ja 22q11.2 mikrodeletsioonide välistamiseks. Kuidas leitakse kandidaatgeen? Kirjanduse ja andmebaaside infost lähtudes otsitakse uuritava fenotüübilile sobiv kandidaatgeen. Välja on töötatud tööprotokollid 5 geeni uurimiseks: CRELD1, GATA4, CFC1, NKX2.5 ja PTPN11. Projektis osalevad TÜ Kliinikumi ühendlabori geneetikakeskus, kardioloogiakliinik, lastekliinik, Tallinna Lastehaigla geneetikateenistus ja TÜ arstiteaduskond. Töö eesmärgiks on uurida KSSRi geneetilisi põhjusi ja tulemustele toetudes täiustada diagnostikavõimalusi. Uuringu teostamiseks on olemas Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komitee luba nr 139/22. Kaasasündinud südameriketega lapsed on oodatud geneetiku konsultatsioonile, kus on võimalik teha nii tsütogeneetilisi uuringuid kui ka näidustusel molekulaarseid uuringuid. Kõik uuringud on võimalik teha tasuta ETF teadusgrandi GARMP6573 raames. Projekti rahastaja on ETF (grant nr 6573) a veebruarist augustini sihtfinantseeriti projekti grandist SF s06. KIRJANDUS 1. Pelech AN, Broeckel U. Toward the etiologies of congenital heart diseases. Clin Perinatol 2005;32(4): Bruneau BG. The developing heart and congenital heart defects: a make or break situation. Clin Genet 2003;63(4): Pierpont MR, Basson CT, Benson DW Jr, et al. Genetic basis for congenital heart defects: current knowledge. A scientific statement from the American Heart Association Congenital Cardiac Defects Committee Counsil on Cardiovascular Disease in the Young. Circulation 2007;115(23): Hoffman JI. Autoregulation and heart rate. Circulation 1990;82(5): Brennan P, Young DI. Congenital heart malformations: aetiology and associations. Semin Neonatol 2001;6: Matsuoka R. Study of the vertebrate MHC multigene family during heart development. Adv Exp Med Biol 2003;538: Grossfeld PD. The genetics of congenital heart disease. J Nuclear Cardiology 2003;10(1): Bernier FP, Spaetgens R. The geneticist s role in adult congenital heart disease. Cardiol Clin 2006;24:

9 9. Ferencz C, Boughman JA, Neill CA, et al. Congenital cardiovascular malformations: questions on inheritance. J Am Coll Cardiol 1989;14(3): Johnson MC, Hing A, Wood MK, et al. Chromosome abnormalities in congenital heart disease. Am J Med Genet 1997;70: Schott JJ, Benson DW, Basson CT, et al. Congenital heart disease caused by mutations in the transcription factor NKX2-5. Science 1998;281: Botto LD, May K, Fernhoff PM, et al. A population-based study of the 22q11.2 deletion: phenotype, incidence, and contribution to major birth defects in the population. Pediatrics 2003;112: Digilio MC, Angioni A, De Santis M, et al. Spectrum of clinical variability in familial deletion 22q11.2: from full manifestation to extremely mild clinical anomalies. Clin Genet 2003;63: Stromme P, Bjornstad PG, Ramstad K. Prevalence estimation of Williams syndrome. J Child Neurol 2002;17(4): Krantz ID, Colliton RP, Genin A, et al. Spectrum and frequency of jagged1 (JAG1) mutations in Alagille syndrome patients and their families. Am J Hum Genet 1998;62: Krantz ID, Rand EB, Genin A, et al. Deletions of 20p12 in Alagille syndrome. Frequency and molecular characterization. Am J Med Genet 1997;70: Warthen DM, Moore EC, Kamath BM, et al. Jagged1 (JAG1) mutations in Alagille syndrome: increasing the mutation detection rate. Hum Mutat 2006;27: Tartaglia M, Kalidas K, Shaw A, et al. PTPN11 mutations in Noonan syndrome: molecular spectrum, genotypephenotype correlation, and phenotypic heterogenity. Am J Hum Genet 2002;70: Tartaglia M, Mehler EL, Goldberg R, et al. Mutations in PTPN11, encoding the protein tyrosine phosphatise SHP- 2, cause Noonan syndrome. Nat Genet 2001;29: Tartaglia M, Pennacchio LA, Zhao C, et al. Gain-offunction SOS1 mutations cause a distinctive form of Noonan syndrome. Nat Genet 2007;39: Schubbert S, Zenker M, Rowe SL, et al. Germline KRAS mutations cause Noonan syndrome. Nat Genet 2006;38: Razzaque MA, Nishizawa T, Komoike Y, et al. Germline gain-of-function mutations in RAF1 cause Noonan syndrome. Nat Genet 2007;39: Basson CT, Cowley GS, Solomon SD, et al. The clinical and genetic spectrum of the Holt-Oram syndrome (hearthand syndrome). N Engl J Med 1994;330(13): Basson CT, Bachinsky DR, Lin RC, et al. Mutations in human cause limb and cardiac malformation in Holt- Oram syndrome. Nat Genet 1997;15: McDermott DA, Bressan MC, He JIE, et al. TBX5 genetic testing valitates strict clinical criteria for Holt- Oram syndrome. Ped Research 2005;59(5): Olson EN. A decade of discoveries in cardiac biology. Nat Med 2004;10(5): Shiojima I, Komuro I, Inazawa J, et al. Assignment of cardiac homeobox gene CSX to human chromosome 5q34. Genomics 1995;27(1): Lyons I, Parsons LM, Hartley L, et al. Myogenic and morphogenetic defects in the heart tubes of murine embryos lacing the homeo box gene Njx2-5. Genes Dev 1995;9(13): Garg V, Kathiriya IS, Barnes R, et al. GATA4 mutations cause human congenital heart defects and reveal an interaction with TBX5. Nature 2003;424: Arceci RJ, King AA, Simon MC, et al. Mouse GATA-4: a retinoic acid-inducible GATA-binding transcriptor factor expressed in endodermally derived tissues and heart. Mol Cell Biol 1993;13(4): Kuo CT, Morrisey EE, Anandappa R, et al. Mouse GATA-4 transcription factor is required for ventral morphogenesis and heart tube formation. Genes Dev 1997;11(8): Robinson SW, Morris CD, Goldmuntz E, et al. Missense mutations in CRELD1 are associated with cardiac atrioventricular septal defects. Am J Hum Genet 2003;72: Bamford RN, Roessler E, Burdine RD, et al. Lossof-function mutations in the EGF-CFC gene CFC1 associated with human left-right laterality defects. Nat Genet 2000;26: Shen MM, Schier AF. The EGF-CFC gene family in vertebrate development. Trends Genet 2000;16(7): Shen MM, Wang H, Leder P. A differential display strategy identifies Cryptic, a novel EGF-releated gene expressed in the axial and lateral mesoderm during mouse gastrulation. Development 1997;124: Benson DW, Sharkey A, Fatkin D, et al. Reduced penetrance, variable expressivity, and genetic heterogeneity of familiar atrial septal defects. Circulation 1998;97: Sarkozy A, Esposito G, Conti E, et al. CRELD1 and GATA4 gene analysis in patients with nonsyndromic atrioventricular canal defects. Am J Med Genet 2005;139: SUMMARY Genetic basis for congenital heart defects Congenital heart defect (CHD) is the most common birth defect, affecting 4 10/1000 of liveborn infants. There is strong evidence supporting a genetic etiology for most congenital heart defects in human beings. This is exemplified by the recurrence of CHD in the same family, associations with specific chromosomal abnormalities and high occurrence of heart defects occurring in dysmorphic syndromes, which are often due to a genetic etiology. The commonest context for CHD is an infant with no other problems ( isolated or non-syndromal CHD); however, CHD may be just one component of a number of genetics, teratogenic or idiopathic childhood malformation syndromes ( syndromal CHD). There are a number of genetic tests that can assist in diagnosing genetic alterations in the child with CHD. These include cytogenetic techniques, fluorescence in situ hybridization 365

10 (FISH) and DNA mutation analysis. Research into the genetics and inheritance of CHD is progressing rapidly. Studies have shown that nonsyndromic CHD can result from single-gene defects, to date about 20 genes have been identified (e.g. TBX5, GATA4, NKX2-5, CRELD1, TBX1, CFC1, Connexin-43). This article presents a brief summary of some genetic syndromes including CHD and of the genes involving isolated CHD with a single-gene defect. For the clinician managing a child with CHD, it is ver y important to determine wether there is an underlying genetic pattern (e.g deletions, duplications or mutations), for the following reasons: there may be involvement of some other important organ system; there may exist prognostic information for clinical outcome; there may be important genetic reproductive risks that the family should know; and there may be other family members for whom genetic testing is appropriate. 366

EA0911.indd

EA0911.indd Päriliku rinna- ja munasarjavähiga patsientide geneetilise konsulteerimise ja jälgimise juhend Tiiu-Liis Tigane¹, Piret Laidre², Kairit Joost³, Neeme Tõnisson²,⁴, Valdur Mikita⁵, Katrin Õunap²,⁶, Riina

Rohkem

Lasteendokrinoloogia aktuaalsed küsimused

Lasteendokrinoloogia aktuaalsed küsimused Haigusjuht nooruki androloogiast lasteendokrinoloogi pilgu läbi Aleksandr Peet SA TÜK Lastekliinik aleksandr.peet@kliinikum.ee Neuroloogi jälgimisel vanuseni 13 a. Esmakordselt visiidil vanuses 7a Elu

Rohkem

PÄRILIKU RINNA- JA MUNASARJAVÄHIGA PATSIENTIDE GENEETILISE KONSULTEERIMISE JA JÄLGIMISE JUHEND Tiiu-Liis Tigane 1, Piret Laidre 2, Kairit Joost 6 Neem

PÄRILIKU RINNA- JA MUNASARJAVÄHIGA PATSIENTIDE GENEETILISE KONSULTEERIMISE JA JÄLGIMISE JUHEND Tiiu-Liis Tigane 1, Piret Laidre 2, Kairit Joost 6 Neem PÄRILIKU RINNA- JA MUNASARJAVÄHIGA PATSIENTIDE GENEETILISE KONSULTEERIMISE JA JÄLGIMISE JUHEND Tiiu-Liis Tigane 1, Piret Laidre 2, Kairit Joost 6 Neeme Tõnisson 2,3, Valdur Mikita 4, Katrin Õunap 2,5 Riina

Rohkem

HÜPER IGM SÜNDROOM Publikatsioon oli võimalik tänu CSL Behring üldisele koolitusgrantile

HÜPER IGM SÜNDROOM Publikatsioon oli võimalik tänu CSL Behring üldisele koolitusgrantile HÜPER IGM SÜNDROOM Publikatsioon oli võimalik tänu CSL Behring üldisele koolitusgrantile HÜPER IGM SÜNDROOM See brosüür on ette nähtud patsientidele ja nende perekondadele ja ei asenda kliinilise immunoloogi

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Pitt-Hopkinsi sündroomi modelleerimine Drosophila melanogaster is Laura Tamberg Juhendajad: Mari Palgi, PhD ja Tõnis Timmusk, PhD 27.10.2014 Drosophila melanogaster Üks esimesi mudelorganisme Thomas Hunt

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Roosimaa.ppt

Microsoft PowerPoint - Roosimaa.ppt ENERGEETILISES METABOLISMIS OSALEVATE GEENIDE EKSPRESSIOON MÜOKARDIS JA HL-1 RAKULIINIS Mart Roosimaa TÜ arstiteaduskond EESTI TEADUSTE AKADEEMIA ÜLIÕPILASTÖÖDE KONKURSI VÕITJATE KONVERENTS 2008 Südamelihas

Rohkem

Dr Maire Kuddu - Keda ohustab pea ja kaelapiirkonna vähk

Dr Maire Kuddu - Keda ohustab pea ja kaelapiirkonna vähk Keda ohustab pea ja kaela piirkonna vähk? Maire Kuddu Põhja-Eesti Regionaalhaigla Onkoloogia-hematoloogia kliinik kiiritusravi keskus 12.10.2015 Pea ja kaela pahaloomulised kasvajad (PKK) Maailmas > 650,000

Rohkem

II lisa Ravimi omaduste kokkuvõtte ja pakendi infolehe muudatused, esitatud Euroopa Ravimiameti poolt Käesolev ravimi omaduste kokkuvõte ja pakendi in

II lisa Ravimi omaduste kokkuvõtte ja pakendi infolehe muudatused, esitatud Euroopa Ravimiameti poolt Käesolev ravimi omaduste kokkuvõte ja pakendi in II lisa Ravimi omaduste kokkuvõtte ja pakendi infolehe muudatused, esitatud Euroopa Ravimiameti poolt Käesolev ravimi omaduste kokkuvõte ja pakendi infoleht on esildismenetluse tulemus. Vastavalt vajadusele

Rohkem

Non-pharmacological treatment

Non-pharmacological treatment Siinusrütmi säilitava ravimi valik Kliiniline küsimus Kas siinusrütmi säilitavaks raviks tuleks eelistada mõnd konkreetset ravimirühma/ravimit: BBL vs Ic vs III? Olulised tulemusnäitajad Surm, ajuinfarkt,

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Loote kasvupeetuse diagnostika Tiina Angerjas AS ITK Naistekliinik Mis on kasvupeetus (KP)? Loode ei saa saavutada oma geneetiliselt determineeritud potentsiaalset kaalu KP esineb kuni 10% populatsioonist

Rohkem

Traneksaam_ortopeedias

Traneksaam_ortopeedias Traneksaamhape kasutamine Juri Karjagin Tartu Ülikool Tartu Ülikooli Kliinikum Plaan Fibrinolüüsist Traneksaamhape farmakoloogiast Traneksaamhape uuringud Plaaniline kirurgia Erakorraline trauma Toopiline

Rohkem

Söömishäired lastel ja noortel

Söömishäired lastel ja noortel Söömishäired lastel ja noortel Ere Vasli Lastepsühhiaater SA Tallinna Lastehaigla/ Laste Vaimse Tervise Keskus 24.aprill 2014.a. Söömishäired laste ja noortel Terve ja patoloogiline söömiskäitumine Söömishäired

Rohkem

Läkaköha toksiini vastaste IgG tüüpi antikehade tase läkaköhaga patsientide hulgas ning kolme aasta jooksul pärast haiguse põdemist

Läkaköha toksiini vastaste IgG tüüpi antikehade tase läkaköhaga patsientide hulgas ning kolme aasta jooksul pärast haiguse põdemist Läkaköha toksiini vastaste IgG tüüpi antikehade tase läkaköhaga patsientidel ning kolme aasta jooksul pärast haiguse põdemist Piia Jõgi 1,2,3, Marje Oona 4, Tanel Kaart 5, Karolin Toompere 4, Tereza Maskina

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Kliiniliste auditite kogemused [Read-Only] [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Kliiniliste auditite kogemused [Read-Only] [Compatibility Mode] Anneli Rätsep TÜ Peremeditsiini õppetool vanemteadur 25.04.2013 Alates 2002. aastast "Haigete ravi pikkuse põhjendatus sisehaiguste profiiliga osakondades 3-5 auditit aastas Müokardiinfarkti haige käsitlus

Rohkem

CML and Fertility Leaflet EE

CML and Fertility Leaflet EE VILJAKUS, PERE- PLANEERIMINE JA NOOR TÄISKASVANU MILLEGA TULEB ARVESTADA ENNE PEREKONNA LOOMIST? 2 KUI MA OLEN KMLi DIAGNOOSIGA MEES, SIIS KAS PEAKSIN SEOSES LAPSE EOSTAMISEGA MILLEGI PÄRAST MURET TUNDMA?

Rohkem

Microsoft Word - EVS_ISO_IEC_27001;2014_et_esilehed.doc

Microsoft Word - EVS_ISO_IEC_27001;2014_et_esilehed.doc EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 27001:2014 INFOTEHNOLOOGIA Turbemeetodid Infoturbe halduse süsteemid Nõuded Information technology Security techniques Information security management systems Requirements (ISO/IEC

Rohkem

Tallinna Lastehaigla eetikakomitee juubelikonverents 16.märts 2007 Varajase elu moraalsest staatusest Andres Soosaar

Tallinna Lastehaigla eetikakomitee juubelikonverents 16.märts 2007 Varajase elu moraalsest staatusest Andres Soosaar Tallinna Lastehaigla eetikakomitee juubelikonverents 16.märts 2007 Varajase elu moraalsest staatusest Andres Soosaar TLH EK -- 10 Palju õnne ja jaksu edaspidiseks! TLH EK on teinud olulise panuse Eesti

Rohkem

A Peet Üldiseid fakte diabeedi tekkemehhanismide kohta \(sealhulgas lühiülevaade

A Peet Üldiseid fakte diabeedi tekkemehhanismide kohta \(sealhulgas lühiülevaade Suhkurtõve esinemissagedus lastel Diabeedi tekkepõhjused Aleksandr Peet SA TÜK Lastekliinik Suhkruhaiguse tüübid 1. tüüpi suhkruhaigus (T1D) Eestis 99,9% juhtudest kõhunääre ei tooda insuliini 2. tüüpi

Rohkem

Sissejuhatus GRADE metoodikasse

Sissejuhatus GRADE metoodikasse Sissejuhatus GRADE metoodikasse Eriline tänu: Holger Schünemann ja GRADE working group www.gradeworkinggroup.org Kaja-Triin Laisaar TÜ peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut kaja-triin.laisaar@ut.ee

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Lühiülevaade Eesti teadus- ja arendustegevuse statistikast Haridus- ja Teadusministeerium Detsember 2014 Kulutused teadus- ja arendustegevusele mln eurot Eesti teadus- ja arendustegevuse investeeringute

Rohkem

Microsoft PowerPoint - loeng2.pptx

Microsoft PowerPoint - loeng2.pptx Kirjeldavad statistikud ja graafikud pidevatele tunnustele Krista Fischer Pidevad tunnused ja nende kirjeldamine Pidevaid (tihti ka diskreetseid) tunnuseid iseloomustatakse tavaliselt kirjeldavate statistikute

Rohkem

EESTI STANDARD EVS-EN 1790:1999 This document is a preview generated by EVS Teemärgistusmaterjalid. Kasutusvalmid teekattemärgised Road marking materi

EESTI STANDARD EVS-EN 1790:1999 This document is a preview generated by EVS Teemärgistusmaterjalid. Kasutusvalmid teekattemärgised Road marking materi EESTI STANDARD EVS-EN 1790:1999 Teemärgistusmaterjalid. Kasutusvalmid teekattemärgised Road marking materials - Preformed road markings EESTI STANDARDIKESKUS EESTI STANDARDI EESSÕNA NATIONAL FOREWORD Käesolev

Rohkem

4. KIRURGIA Üliõpilase andmed. Need väljad täidab üliõpilane Praktikatsükli sooritamise aeg Kirurgia praktikatsükkel Ees- ja perekonnanimi Matriklinum

4. KIRURGIA Üliõpilase andmed. Need väljad täidab üliõpilane Praktikatsükli sooritamise aeg Kirurgia praktikatsükkel Ees- ja perekonnanimi Matriklinum 4. KIRURGIA Üliõpilase andmed. Need väljad täidab üliõpilane Praktikatsükli sooritamise aeg Kirurgia praktikatsükkel Ees- ja perekonnanimi Matriklinumber E-posti aadress Telefoninumber Praktikatsükli läbimine.

Rohkem

arst2

arst2 Antenataalse diagnostika tähtsusest gastroskiisiga laste ravis Eesti Arst 3; 8 (): Karin Varik, Udo Reino, Ülle Kirsimägi, Indrek Varik 3, Aivar Ehrenberg TÜ Kliinikumi kirurgiakliinik, naistekliinik,

Rohkem

Microsoft Word - alkohol_K2_SoKo.doc

Microsoft Word - alkohol_K2_SoKo.doc Soovituste koostamise kokkuvõte - SoKo Kliiniline küsimus nr 2 Kas kõigil alkoholi kuritarvitamise ja alkoholisõltuvuse kahtlusega patsientidel tuleb lisaks anamneesile kasutada diagnoosi täpsustamiseks

Rohkem

Praks 1

Praks 1 Biomeetria praks 6 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht, nimetage see ümber leheküljeks Praks6 ja 3. kopeerige

Rohkem

IGA ravitulemuse saavutamine ON PÕHJUS TÄHISTAMISEKS Varajase ja olulise molekulaarse ravivastuse saavutamine tähendab seda, et teie Ph+ KML allub rav

IGA ravitulemuse saavutamine ON PÕHJUS TÄHISTAMISEKS Varajase ja olulise molekulaarse ravivastuse saavutamine tähendab seda, et teie Ph+ KML allub rav IGA ravitulemuse saavutamine ON PÕHJUS TÄHISTAMISEKS Varajase ja olulise molekulaarse ravivastuse saavutamine tähendab seda, et teie Ph+ KML allub ravile. 1-3 Vaadake, mida saate oma järgmise ravivastuse

Rohkem

Praks 1

Praks 1 Biomeetria praks 6 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is oma kursuse ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht, nimetage see ümber leheküljeks Praks6 ja 3.

Rohkem

ITK ettekande põhi

ITK ettekande põhi Kodade virvendusarütmia antitrombootiline ravi Heli Kaljusaar 2009 NB! Loeng on autori omand ja kaitstud autoriõiguse seadusega. Loengut võite kasutada isiklikukeks vajadusteks. Loengu reprodutseerimisel

Rohkem

Sotsiaalministri 17. septembri a määrus nr 53 Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende säilitamise tingimused ja

Sotsiaalministri 17. septembri a määrus nr 53 Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende säilitamise tingimused ja Sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määrus nr 53 Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende säilitamise tingimused ja kord Lisa 2 Statsionaarse epikriisi andmekoosseis

Rohkem

VL1_praks6_2010k

VL1_praks6_2010k Biomeetria praks 6 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is oma kursuse ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht (Insert / Lisa -> Worksheet / Tööleht), nimetage

Rohkem

TARTU ÜLIKOOL LOODUS- JA TEHNOLOOGIATEADUSKOND MOLEKULAAR- JA RAKUBIOLOOGIA INSTITUUT ARENGUBIOLOOGIA ÕPPETOOL Toomas Jagomäe Gata3 reguleerib koduhii

TARTU ÜLIKOOL LOODUS- JA TEHNOLOOGIATEADUSKOND MOLEKULAAR- JA RAKUBIOLOOGIA INSTITUUT ARENGUBIOLOOGIA ÕPPETOOL Toomas Jagomäe Gata3 reguleerib koduhii TARTU ÜLIKOOL LOODUS- JA TEHNOLOOGIATEADUSKOND MOLEKULAAR- JA RAKUBIOLOOGIA INSTITUUT ARENGUBIOLOOGIA ÕPPETOOL Toomas Jagomäe Gata3 reguleerib koduhiire (Mus musculus) südame arteriaalse pooluse arengut

Rohkem

Versioon 2.0 TEAVE ARSTIDELE BOSENTAN NORAMEDA 62,5 MG JA 125 MG ÕHUKESE POLÜMEERIKATTEGA TABLETTIDE KOHTA Enne Bosentan Norameda väljakirjutamist pat

Versioon 2.0 TEAVE ARSTIDELE BOSENTAN NORAMEDA 62,5 MG JA 125 MG ÕHUKESE POLÜMEERIKATTEGA TABLETTIDE KOHTA Enne Bosentan Norameda väljakirjutamist pat TEAVE ARSTIDELE BOSENTAN NORAMEDA 62,5 MG JA 125 MG ÕHUKESE POLÜMEERIKATTEGA TABLETTIDE KOHTA Enne Bosentan Norameda väljakirjutamist patsiendile, lugege palun hoolikalt ravimi omaduste kokkuvõtet. Kui

Rohkem

Kroonilise neeruhaiguse varajane laboratoorne diagnostika

Kroonilise neeruhaiguse varajane laboratoorne diagnostika Optimaalne laboridiagnostika õige uuring, õigel ajal, õigele patsiendile Kaja Vaagen Eesti Arstide Päevad 04.04.2019 Analüüside arv SA TÜ Kliinikumis 2003-2018 Miks analüüside arv suureneb? Tehnoloogia

Rohkem

geneetika layout.indd

geneetika layout.indd XXX. EVOLUTSIOONIGENEETIKA 1. EVOLUTSIOONITEOORIA Charles Darwin sündis üle 200 aasta tagasi (12.02.1809). Ta ei olnud teadlane klassikalises tähenduses, pigem oli ta loodusuurija (naturalist). Juba 22-aastaselt

Rohkem

Süsteemide modelleerimine: praktikum Klassiskeemid Oleg Mürk

Süsteemide modelleerimine: praktikum Klassiskeemid Oleg Mürk Süsteemide modelleerimine: praktikum Klassiskeemid Oleg Mürk Klassiskeem (class diagram) Klass (class) atribuut (attribute) meetod (method) Liides (interface) meetod (method) Viidatavus (visibility) avalik

Rohkem

BIOLOOGIA GÜMNAASIUM

BIOLOOGIA GÜMNAASIUM Bioloogia ainekava. III. kursus Pärilikkus ja IV. kursus Evolutsioon ja ökoloogia. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Gümnaasiumi bioloogiaõpetusega taotletakse, et õpilane: 1) arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast

Rohkem

Markina

Markina EUROOPA NOORTE ALKOHOLITARBIMISE PREVENTSIOONI PRAKTIKAD JA SEKKUMISED Anna Markina Tartu Ülikool Meie ülesanne on: Tuvastada ja välja valida erinevaid programme ja sekkumist, mida on hinnatud ja mille

Rohkem

Vähi läbilöögivalu Teave tervishoiutöötajale

Vähi läbilöögivalu Teave tervishoiutöötajale Vähi läbilöögivalu Teave tervishoiutöötajale Vähi läbilöögivalu (vllv) on mitmekesine 1 Valu on kõige sagedasem sümptom, mida seostatakse vähkkasvajaga või selle raviga. 2 Enamikul vähipatsientidest esineb

Rohkem

Non-pharmacological treatment

Non-pharmacological treatment Kroonilise sageduskontrolli ravim Kliiniline küsimus Kas kroonilise sageduskontrolli strateegia puhul tuleks kodade virvendusarütmia patsientidel esmavalikuna eelistada BBL vs KKB vs muid ravimeid? Olulised

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Tandeemsete korduste leidmise programme Triinu Kõressaar 10.11.2004 Kordusjärjestused (1): -Hajuskordusjärjestused SINE LINE LTR transposoonid pseudogeenid segmentide duplikatsioonid Kordusjärjestused

Rohkem

my_lauluema

my_lauluema Lauluema Lehiste toomisel A. Annisti tekst rahvaluule õhjal Ester Mägi (1983) Soran Alt q = 144 Oh se da ke na ke va de ta, ae ga i lust üü ri kes ta! üü ri kes ta! 3 Ju ba on leh tis lei na kas ke, hal

Rohkem

Kai Haldre Kai Haldre MD PhD Ida-Tallinna Keskhaigla naistekliinik viljatusravi keskus Sel aastal saab dr Haldrel naistearstina töötamisest 30 aastat,

Kai Haldre Kai Haldre MD PhD Ida-Tallinna Keskhaigla naistekliinik viljatusravi keskus Sel aastal saab dr Haldrel naistearstina töötamisest 30 aastat, Kai Haldre Kai Haldre MD PhD Ida-Tallinna Keskhaigla naistekliinik viljatusravi keskus Sel aastal saab dr Haldrel naistearstina töötamisest 30 aastat, sellest 10 viimast aastat viljatusraviarstina Peamisteks

Rohkem

Microsoft Word - Mari Kuub. Hammaste agenees.moodle.docx

Microsoft Word - Mari Kuub. Hammaste agenees.moodle.docx TARTU ÜLIKOOL Arstiteaduskond Stomatoloogia kliinik EDA MUTATSIOONI SEOS MITTESÜNDROOMSE HAMMASTE AGENEESIGA Mari Kuub Juhendaja: Triin Jagomägi - Tartu 2013- SISUKORD Abstract... 4 Akronüümid... 5 Sissejuhatus...

Rohkem

_JAN_EMEA_PATIENT CLL GUIDE_AW0_17 EST A5.indd

_JAN_EMEA_PATIENT CLL GUIDE_AW0_17 EST A5.indd KLL Juhend patsiendile Krooniline lümfotsüütleukeemia Janssen Pharmaceutica NV. 2017 PHEE/IBR/0917/0002 Sissejuhatus Mis on KLL? Tõenäoliselt on ehmatav kuulda esmakordselt oma diagnoosi krooniline lümfotsüütleukeemia

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Loodusteaduslik uurimismeetod.ppt

Microsoft PowerPoint - Loodusteaduslik uurimismeetod.ppt Bioloogia Loodusteaduslik uurimismeetod Tiina Kapten Bioloogia Teadus, mis uurib elu. bios - elu logos - teadmised Algselt võib rääkida kolmest teadusharust: Botaanika Teadus taimedest Zooloogia Teadus

Rohkem

EMA_2011_ _ET_TRA

EMA_2011_ _ET_TRA II LISA Euroopa Ravimiameti esitatud teaduslikud järeldused ning positiivse arvamuse alused 1 Teaduslikud järeldused Docetaxel Teva Genrics ja sarnaste nimetuste (vt I lisa) teadusliku hindamise üldkokkuvõte

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Miks liituda projektiga LIFE Fit for REACH? Karin Viipsi Henkel Balti OÜ (Henkel Makroflex AS) Infopäev ettevõtetele, 09.11.2016 Sisukord Ettevõtte tutvustus Ettevõtte eesmärk projektis Mida on varasemalt

Rohkem

Tartu Ülikool

Tartu Ülikool Tartu Ülikool Code coverage Referaat Koostaja: Rando Mihkelsaar Tartu 2005 Sissejuhatus Inglise keelne väljend Code coverage tähendab eesti keeles otse tõlgituna koodi kaetust. Lahti seletatuna näitab

Rohkem

Tõenduspõhine hindamine kellele ja milleks? KIRSTI AKKERMANN TÜ PSÜHHOLOOGIA INSTITUUT KOGNITIIVSE JA KÄITUMISTERAAPIA KESKUS

Tõenduspõhine hindamine kellele ja milleks? KIRSTI AKKERMANN TÜ PSÜHHOLOOGIA INSTITUUT KOGNITIIVSE JA KÄITUMISTERAAPIA KESKUS Tõenduspõhine hindamine kellele ja milleks? KIRSTI AKKERMANN TÜ PSÜHHOLOOGIA INSTITUUT KOGNITIIVSE JA KÄITUMISTERAAPIA KESKUS Tõenduspõhine praktika 2 Teadlik, läbimõeldud ja mõistlik olemasolevate teaduslikult

Rohkem

Relatsiooniline andmebaaside teooria II. 6. Loeng

Relatsiooniline andmebaaside teooria II. 6. Loeng Relatsiooniline andmebaaside teooria II. 5. Loeng Anne Villems ATI Loengu plaan Sõltuvuste pere Relatsiooni dekompositsioon Kadudeta ühendi omadus Sõltuvuste pere säilitamine Kui jõuame, siis ka normaalkujud

Rohkem

EESTI STANDARD EVS-EN :2000 This document is a preview generated by EVS Terastraat ja traattooted piirete valmistamiseks. Osa 4: Terastraadist

EESTI STANDARD EVS-EN :2000 This document is a preview generated by EVS Terastraat ja traattooted piirete valmistamiseks. Osa 4: Terastraadist EESTI STANDARD EVS-EN 10223-4:2000 Terastraat ja traattooted piirete valmistamiseks. Osa 4: Terastraadist keevitatud võrkpiire Steel wire and wire products for fences - Part 4: Steel wire welded mesh fencing

Rohkem

EA0805.indd

EA0805.indd Krooniline südamepuudulikkus Eesti Kardioloogide Seltsi töörühm ajakohastas ägeda ja kroonilise ravi juhendid, mis on kooskõlastatud Eesti perearstide, sisearstide, endokrinoloogide ja erakorralise meditsiini

Rohkem

Millest mõtleb depressioon (ja kuidas temast aru saada?) Maarja-Liisa Oitsalu kliiniline psühholoog

Millest mõtleb depressioon (ja kuidas temast aru saada?) Maarja-Liisa Oitsalu kliiniline psühholoog Millest mõtleb depressioon (ja kuidas temast aru saada?) Maarja-Liisa Oitsalu kliiniline psühholoog Ma olen mõttetu Jälle ma ebaõnnestusin! See ülesanne ei tulnud mul hästi välja Küll ma olen vahest saamatu!

Rohkem

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc Töömaterjal. Rivo Noorkõiv. Käesolev töö on koostatud Siseministeeriumi poolt osutatava kohalikeomavalitsuste ühinemist toetava konsultatsioonitöö raames. Järvamaa omavalitsuste rahvastiku arengu üldtrendid

Rohkem

REQUEST FOR AN ASSIGNMENT OF LEI (fond) LEI KOODI MÄÄRAMISE TAOTLUS (fond) 1. FUND DATA / FONDI ANDMED: Legal Name / Ametlik nimi: Other Fund Names /

REQUEST FOR AN ASSIGNMENT OF LEI (fond) LEI KOODI MÄÄRAMISE TAOTLUS (fond) 1. FUND DATA / FONDI ANDMED: Legal Name / Ametlik nimi: Other Fund Names / REQUEST FOR AN ASSIGNMENT OF LEI (fond) LEI KOODI MÄÄRAMISE TAOTLUS (fond) 1. FUND DATA / FONDI ANDMED: Legal Name / Ametlik nimi: Other Fund Names / Fondi teised nimed: Business Register Number / Äriregistri

Rohkem

HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A

HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg AIDS-i Ennetuskeskus HIV-nakkuse olukorra analüüs. Ohustatud

Rohkem

Microsoft Word - Document in Unnamed

Microsoft Word - Document in Unnamed RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE 1. VETERINAARRAVIMI NIMETUS Parofor, 140 mg/ml lahus joogivees, piimas või piimaasendajas manustamiseks sigadele ja vatsaseede eelsel perioodil vasikatele 2. KVALITATIIVNE JA

Rohkem

No Slide Title

No Slide Title Eutanaasia. Arsti pilk Katrin Elmet katrin.elmet@kliinikum.ee 24. november 2010 Eutanaasia surma saabumise Aktiivne eutanaasia Passiivne eutanaasia kiirendamine Soovitud (voluntary) Soovimatu (non-voluntary)

Rohkem

Microsoft Word - Document in Unnamed

Microsoft Word - Document in Unnamed RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE 1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS Nizoral, 2% kreem 2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS Üks gramm kreemi sisaldab 20 mg ketokonasooli. INN. Ketoconazolum Abiainete täielik loetelu

Rohkem

propofol: CMDh scientific conclusions and grounds for the variation, amendments to the product information and timetable for the implementation - PSUS

propofol: CMDh scientific conclusions and grounds for the variation, amendments to the product information and timetable for the implementation - PSUS I lisa Teaduslikud järeldused ja müügilubade tingimuste muutmise alused 1 Teaduslikud järeldused Võttes arvesse ravimiohutuse riskihindamise komitee hindamisaruannet propofooli perioodiliste ohutusaruannete

Rohkem

Tobramycin Art 29(4)

Tobramycin Art 29(4) II lisa Teaduslikud järeldused ja positiivse arvamuse alused 3 Teaduslikud järeldused Tobramycin VVB ja sarnaste nimetuste (vt I lisa) teadusliku hindamise üldkokkuvõte Sissejuhatus UAB VVB esitas 2. mail

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri Elanike hinnangud arstiabile 2014, peamised arengud ja edasised tegevused Tanel Ross Haigekassa juhatuse esimees Üldised järeldused elanike hinnangutest Hinnangud Eesti tervishoiusüsteemile on püsinud

Rohkem

(Microsoft Word - Kuulmish\344irete p\365hjused, vanaduskuulmisn\365rkus. Kuuldeaparaadid. T.Siirde .doc)

(Microsoft Word - Kuulmish\344irete p\365hjused, vanaduskuulmisn\365rkus. Kuuldeaparaadid. T.Siirde .doc) KUULMISHÄIRETE PÕHJUSED, VANADUSKUULMISNÕRKUS. KUULDEAPARAADID. KUIDAS MEIE KUULEME? Kuulmisanalüsaator koosneb: 1. Väliskõrvast 2. Keskkõrvast 3. Sisekõrvast 4.Peaajus olevatest juhteteedest ja peaajukoores

Rohkem

Hapra eaka patsiendi käsitlus Kai Saks

Hapra eaka patsiendi käsitlus Kai Saks Kai Saks TÜ Sisekliiniku geriaatriadotsent TÜK Sisekliiniku arst-õppejõud Edukalt vananev inimene: tuleb oma eluga iseseisvalt toime vähemalt 85.-90. eluaastani on eluga rahul võib elada 100-aastaseks

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Konverents Terve iga hinna eest, 07.03.2013 Tervis ja haigus muutuvas maailmas Andres Soosaar Mis on meditsiin? Meditsiin on pikka aega olnud ruum, mille koordinaattelgedeks on tervise-haiguse eristus

Rohkem

Tromboos ja kuidas selle vastu võidelda

Tromboos ja  kuidas selle vastu võidelda Kasvaja Rasedus Geneetiline soodumus jne Endoteeli düsfunktsioon (trauma, ateroom) Op ravi Kateetrid, punktsioonid Rudolph Carl Virchow 1821 1902 Staas Immobilistatsioon Laienenud veenid Kasvaja Ülekaal

Rohkem

Enne ja pärast riskirasedust

Enne ja pärast riskirasedust ENNE JA PÄRAST RISKIRASEDUST Anne Kirss SA TÜ Kliinikumi naistekliinik Krooniline haigus ei takista enam rasedaks jäämist Sünnitajate vanus on tõusnud 25 aastaga esmasünnitajaid > 35 a 3-6x (6xUK); (Eestis

Rohkem

(Tõrked ja töökindlus \(2\))

(Tõrked ja töökindlus \(2\)) Elektriseadmete tõrked ja töökindlus Click to edit Master title style 2016 sügis 2 Prof. Tõnu Lehtla VII-403, tel.6203 700 http://www.ttu.ee/energeetikateaduskond/elektrotehnika-instituut/ Kursuse sisu

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Tuumormarkerite roll kasvajaliste haiguste diagnostikas ja ravis Marge Kütt AS Ida-Tallinna Keskhaigla kesklabor 12.10.2013, EBÜ koolitus Kasvajamarkeriteks võivad olla: Kasvajaspetsiifilised ained: kasvajaantigeenid,

Rohkem

Monitooring

Monitooring IT infrastruktuuri teenused Monitooring Margus Ernits margus.ernits@itcollege.ee 1 Miks? Arvutisüsteemid töötavad tõrgetega Pole olemas 100% veakindlaid ja keerulisi arvutisüsteeme Tõrgetest võib teada

Rohkem

EE - EP B1 IL-17A ja IL-17F antagonistid ja meetodid nende kasutamiseks TEHNIKA TASE Tsütokiinid on väikesed lahustuvad proteiini

EE - EP B1 IL-17A ja IL-17F antagonistid ja meetodid nende kasutamiseks TEHNIKA TASE Tsütokiinid on väikesed lahustuvad proteiini EE - EP1931697 B1 IL-17A ja IL-17F antagonistid ja meetodid nende kasutamiseks TEHNIKA TASE 5 10 15 20 25 Tsütokiinid on väikesed lahustuvad proteiinid, mis vahendavad erinevaid bioloogilisi toimeid, muu

Rohkem

TAI programm „Tervem ja kainem Eesti“ SA PERH Psühhiaatriakliinikus

TAI programm „Tervem ja kainem Eesti“ SA PERH Psühhiaatriakliinikus Kainem ja tervem Eesti (KTE) programm SA PERH psühhiaatriakliinikus Eerik Kesküla Teenusele pöördumine Saatekirjata Registreerumine tel 6172545 ja e-mail KTE@regionaalhaigla.ee Esmane hindamine 3 tööpäeva

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Taimed ja sünteetiline bioloogia Hannes Kollist Plant Signal Research Group www.ut.ee/plants University of Tartu, Estonia 1. TAIMEDE roll globaalsete probleemide lahendamisel 2. Taimsete signaalide uurimisrühm

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem

Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 20

Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 20 Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 2018 clafougere@girafood.com Tel: +(33) 4 50 40 24 00

Rohkem

Andmed arvuti mälus Bitid ja baidid

Andmed arvuti mälus Bitid ja baidid Andmed arvuti mälus Bitid ja baidid A bit about bit Bitt, (ingl k bit) on info mõõtmise ühik, tuleb mõistest binary digit nö kahendarv kahe võimaliku väärtusega 0 ja 1. Saab näidata kahte võimalikku olekut

Rohkem

PROBLEEM Küsimus Kas kasutada unepäevikut või mitte kõigil unetuse kahtlusega patsientidel? SIHTRÜHM: SEKKUMINE: Kõik unetuse kahtlusega patsiendid un

PROBLEEM Küsimus Kas kasutada unepäevikut või mitte kõigil unetuse kahtlusega patsientidel? SIHTRÜHM: SEKKUMINE: Kõik unetuse kahtlusega patsiendid un PROBLEEM Küsimus Kas kasutada unepäevikut või mitte kõigil unetuse kahtlusega patsientidel? SIHTRÜHM: SEKKUMINE: Kõik unetuse kahtlusega patsiendid unepäevikut TAUST: Unepäevikut soovitatakse kasutada

Rohkem

Uudiseid k-meride abil bakterite leidmisest [Compatibility Mode]

Uudiseid k-meride abil bakterite leidmisest [Compatibility Mode] Uudiseid k-meride abil bakterite leidmisest CLARK: fast and accurate classification of metagenomic and genomic sequences using discriminative k-mers(2015) Rachid Ounit, Steve Wanamaker, Timothy J. Close

Rohkem

Lisa 2 Kinnitatud Kambja Vallavalitsuse määrusega nr 11 PUUDEGA LAPSE HOOLDUS- JA SOTSIAALTEENUSTE VAJADUSE HINDAMISVAHEND Lapsevaema/hoold

Lisa 2 Kinnitatud Kambja Vallavalitsuse määrusega nr 11 PUUDEGA LAPSE HOOLDUS- JA SOTSIAALTEENUSTE VAJADUSE HINDAMISVAHEND Lapsevaema/hoold Lisa 2 Kinnitatud Kambja Vallavalitsuse 08.03.2018 määrusega nr 11 PUUDEGA LAPSE HOOLDUS- JA SOTSIAALTEENUSTE VAJADUSE HINDAMISVAHEND Lapsevaema/hooldaja/kontaktisiku üldandmed Ees ja perekonnanimi Isikukood

Rohkem

Tallinna patsient valikute ristmikul

Tallinna patsient valikute ristmikul Tallinna patsient valikute ristmikul Dr. Vassili Novak Konverents õpitud abitus 27 märts 2013 kiirabi 20613 80787 muul viisil saabunud 60174 25,52% 74,48% LV1 LV2 LV3 LV4 EMO saal + isolaatorid IR saal

Rohkem

KUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE

KUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE KUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE ILVE-TEISI REMMEL JUHATAJA OÜ KODUÕDE KODUÕENDUS (HOME NURSING CARE) - KVALIFITSEERITUD ÕENDUSTEENUS, MIDA OSUTATAKSE ÄGEDA HAIGUSE PARANEMISPERIOODIS OLEVA, KROONILIST HAIGUST

Rohkem

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaalministeerium Rahvatervise osakond 15.06.2018 Mis on

Rohkem

(Microsoft Word aasta kutsehaigestumiste ja t\366\366st p\365hjustatud haigestumiste anal%FC%FCs.doc)

(Microsoft Word aasta kutsehaigestumiste ja   t\366\366st p\365hjustatud haigestumiste anal%FC%FCs.doc) KUTSEHAIGUSED JA TÖÖST PÕHJUSTATUD HAIGUSED. AASTAL. aastal diagnoositi uut kutsehaiguse ja tööst põhjustatud haiguse esmasjuhtu. Nii kutsehaiguste kui tööst põhjustatud haiguste diagnoosimine on võrreldes.

Rohkem

Akadeemilise personali tööstressi ja läbipõlemise ohjamise meetmed (AcadOSI) Tallinna Tehnikaülikool psühholoogia õppetool professor Mare Teichmann 12

Akadeemilise personali tööstressi ja läbipõlemise ohjamise meetmed (AcadOSI) Tallinna Tehnikaülikool psühholoogia õppetool professor Mare Teichmann 12 Akadeemilise personali tööstressi ja läbipõlemise ohjamise meetmed (AcadOSI) Tallinna Tehnikaülikool psühholoogia õppetool professor Mare Teichmann 12. veebruar 2009 TÖÖSTRESS on pingeseisund, mille on

Rohkem

Insult lastel

Insult lastel Eesti Arstide Päevad 11.05.2018 INSULT LASTEL Rael Laugesaar Lasteneuroloog, TÜK Tartu Ülikool Lapseea insult 60% 40% Isheemilin e 10% 50% Arteriaalne isheemiline ehk ajuinfarkt Puhas isheemilin e Hemorraagilin

Rohkem

ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU

ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU000003 ACU000005 ACU000006 ACU000012 ACU000014 ACU000016 ACU000017 ACU000019 ACU000020 ACU000024 ACU000025 ACU000026 ACU000028 ACU000029 ACU000035 ACU000037 ACU000038 ACU000040 ACU000041 ACU000043 ACU000046

Rohkem

Microsoft PowerPoint _04_20_Teadusest_ATI_tudengitele.pptx

Microsoft PowerPoint _04_20_Teadusest_ATI_tudengitele.pptx Tartu Ülikool Jaak Vilo 20. aprill 2009 Jaak Vilo 1 CV Karjääriredel Kuidas tehakse teadust Kuidas mõõta teadust Teadus on lahe saab teha mida tahad saab reisida lõpmatult saab suhelda lõpmatult PhD

Rohkem

vv05lah.dvi

vv05lah.dvi IMO 05 Eesti võistkonna valikvõistlus 3. 4. aprill 005 Lahendused ja vastused Esimene päev 1. Vastus: π. Vaatleme esiteks juhtu, kus ringjooned c 1 ja c asuvad sirgest l samal pool (joonis 1). Olgu O 1

Rohkem

Dr Vahur Valvere - Konverentsi avaettekanne

Dr Vahur Valvere  - Konverentsi avaettekanne HARVA ESINEVAD ONKOLOOGILISED JA HEMATOLOOGILISED KASVAJAD TÄISKASVANUTEL JA LASTEL Vahur Valvere, MD, PhD SA PERH Onkoloogia- ja hematoloogiakliinik Eesti Vähiliit PROGRAMM Eesti Vähiliidu teaduskonverents

Rohkem

Microsoft Word - Document in Unnamed

Microsoft Word - Document in Unnamed Pakendi infoleht: teave kasutajale Diltiazem Lannacher 90 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid Diltiaseem Enne ravimi võtmist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

Rohkem

Sisukord

Sisukord TARTU ÜLIKOOL BIOLOOGIA-GEOGRAAFIATEADUSKOND MOLEKULAAR- JA RAKUBIOLOOGIA INSTITUUT BIOINFORMAATIKA ÕPPETOOL Priit Palta Hübridiseerimisproovide disaini metoodika geeni koopiaarvu määramiseks Bakalaureusetöö

Rohkem

Microsoft Word - Document in Unnamed

Microsoft Word - Document in Unnamed Pakendi infoleht: informatsioon kasutajale Duphalac 667 mg/ml suukaudne lahus Lactulosum Enne ravimi võtmist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet. Võtke seda ravimit alati täpselt

Rohkem