DOK ja ARH haldusjuhised.qxd

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "DOK ja ARH haldusjuhised.qxd"

Väljavõte

1 Dokumendisüsteem peegeldab arhiiv moodustaja toimimise mehhanisme. Süs teemi toimimise eeltingimuseks on selle projekteeritud vastutus, protseduurid, oh Rahvusarhiivi vahendid, kasutajate koolitus, süstee juhised toimimise jälgimine ja süsteemi ajakohas mine vastavalt vajadusele. arhiivimo dustaja ülesannete täitmise käigus lood ja saadud DOKUMENDID. Hea dok mendisüsteem koondab põhilise osa arh vimoodustaja tegevuseks vajalikust teab DOKUMENTIDE JA ARHIIVI HALD DAMISE PROTSESSID. Nende protses side hulka kuuluvad: dokumentide loomi ja saamine, hõlmamine süsteemi (registr mine), liigitamine, säilitamine, kasutami juurdepääsupiirangute kehtestamin eraldamistingimuste määratlemine ja dok mentide kasutamise jälgimine TEHN LOOGIA: manuaalsed või arvutisüsteem riist- ja tarkvara, sidus- ja vallasreziim kommunikatsioonivahendid. Põhimõtte selt aga on dokumendisüsteemid tehn loogia suhtes neutraalsed, st dokumend süsteem võib olla nii elektrooniline kui Dokumendipabersüsteem. Sageli on aga just tehn noloogia dokumendisüsteemi üks kiirem ja muutuvaid arhiivihaldus komponente. Tuleb ka tähe panna, et dokumendisüsteem on laie mõiste kui dokumentide haldamiseks ka tatav riist- ja tarkvara INIMESED: k kasutajad, kes loovad, haldavad ja /

2 Rahvusarhiivi juhised Dokumendija arhiivihaldus Tallinn 2003

3 Autorid: TIIT ARUMÄE, PILLE NOODAPERA, KATRIN PEVER, TIIA SIIR Keeletoimetaja: VELLY ROOTS Kujundus: KRISTEL KAERMA Rahvusarhiiv 2003 ISBN

4 5 Sisukord Sisukord I Juhise rakendusala I.1 Juhise eesmärk ja sihtrühm I.2 Juhise ülesehitus ja kasutamine I.3 Märkused ja ettepanekud I.4 Juhise versioonid II Terminid ja mõisted III Dokumendi- ja arhiivihalduse kontseptsioonidest III.1 Tegevuse dokumenteerimine III.2 Dokument ja arhivaal III.3 Dokumendi- ja arhiivihaldus III.4 Dokumendi elukäik IV Dokumendi- ja arhiivihalduse normatiivkeskkond IV.1 Seadused IV.2 Vabariigi Valitsuse määrused IV.3 Ministri määrused ja käskkirjad IV.4 Kohaliku omavalitsuse määrused IV.5 Standardid IV.6 Hea dokumendi- ja arhiivihalduse juhised V Dokumendisüsteem V.1 Dokumendid V.2 Dokumentide ja arhiivi haldamise protsessid Dokumentide loomine ja saamine Registreerimine Liigitamine Säilitustähtaja määramine Säilitamine ja kasutatavus Juurdepääs Dokumentide kasutamise ja liikumise jälgimine Dokumentide eraldamine

5 6 Dokumendi- ja arhiivihaldus V.3 Tehnoloogia V.4 Inimesed: vastutuse tasandid dokumendi- ja arhiivihalduses Juhtkond Dokumendihalduse teenistus Dokumendisüsteemi kasutajad VI Dokumendihalduse kord VI.1 Asjaajamiskord ja dokumendihalduse kord VI.2 Dokumendihalduse korra väljatöötamine ja juurutamine Andmete kogumine ja analüüs Dokumendihalduse korra kehtestamine ja rakendamine Dokumendihalduse korra kaasajastamine VI.3 Dokumendihalduse korra sisu Arhiivimoodustaja dokumentide haldamise põhimõtted Dokumentide haldamise toimingud ja ülesanded Kasutajarühmad Dokumendihalduse teenistus VI.4 Dokumendihalduse korra vorm VII Dokumentide loetelu VII.1 Dokumentide loetelu väljatöötamine ja juurutamine Andmete kogumine Analüüsi läbiviimine Dokumentide loetelu kehtestamine ja rakendamine Dokumentide loetelu ajakohastamine VII.2 Dokumentide loetelu sisu Liigitusskeemi koostamine Säilitustähtaeg Dokumentide asukoht ja vastutaja Juurdepääs dokumentidele Eraldamine. Dokumentide elukäigu planeerimine Muude dokumendihalduse protsesside ohjamine VII.3 Dokumentide loetelu vormistamine Dokumentide loetelu andmed Dokumentide loetelu koostisosad VIII Toimikud VIII.1 Liigitusüksused ja toimikud VIII.2 Toimikute avamine ja sulgemine VIII.3 Näpunäiteid toimikute pidamiseks

6 Sisukord 7 VIII.4 Toimikute arvelevõtmine dokumendisüsteemis VIII.5 Arhivaalide loetelu Arhivaalide loetelu eesmärgid Arhivaalide loetelu andmed Arhivaalide loetelu koostamine ja täiendamine VIII.6 Arhivaalide eraldamine hävitamiseks Hävitamiseks eraldamise dokumenteerimine IX Arhivaalide säilitamine IX.1 Arhivaalide füüsiline korrastamine arhiivimoodustaja vii juures säilitamise perioodiks Arhiiviväärtusega arhivaalide füüsiline korrastamine Arhiiviväärtuseta arhivaalide ettevalmistamine säilita-rui miseks Arhivaalide karbistamine ja paigutamine hoidlas IX.2 Arhivaalide säilitustingimuste loomine Hoiustamise valikuid Arhiivihoidla sisustamine ja sobiva hoiureziimi tagamine.. 64 IX.3 Arhivaalide kaitse X Arhiivimoodustaja dokumendi- ja arhiivihalduse dokumenteerimine. 66 XI Arhiiviteenuse kasutamine XI.1 Teenuse pakkuja valimine XI.2 Kvaliteetse lõpptulemuse saavutamine XII Viidatud normatiivaktid. Kasutatud kirjandus XII.1 Normatiivaktid XII.2 Kirjandus XIII Lisad

7 9 I Juhise rakendusala I.1 Juhise eesmärk ja sihtrühm Juhise eesmärgiks on anda soovitusi riigi- ja omavalitsusasutustele, avalikõiguslikele isikutele ja teistele Rahvusarhiivi arhiivijärelevalve alla kuuluvatele asutustele (edaspidi arhiivimoodustaja) dokumentide ja arhiivide haldamise korraldamiseks. Käesolev juhis on kooskõlas Arhiiviseaduse ja Arhiivieeskirjaga selgitab head arhiivihaldustava ning Rahvusarhiivi seisukohti arvestab nii Eesti dokumentide haldamise ja arhiivitöö traditsioone kui ka rahvusvahelisi standardeid lähtub Rahvusarhiivi arhiivijärelevalve poliitikast Juhise peamiseks sihtrühmaks on arhiivimoodustajate dokumendi- ja arhiivihalduse süsteemi väljatöötamise, juurutamise, toimimise ja ajakohastamise eest vastutavad töötajad. I.2 Juhise ülesehitus ja kasutamine Juhises on esitatud dokumendi- ja arhiivihalduse põhiliste funktsioonide ülevaade, mille eesmärgiks on selgitada eesmärke ning kontseptsioone, millest Rahvusarhiiv lähtub töös arhiivimoodustajatega anda nõu toimimiseks dokumentide ja arhiivide haldamiseks tüüpsituatsioonides Juhis koosneb temaatilistest peatükkidest. Iga peatüki peamised seisukohad on välja toodud selle lõpul Rahvusarhiivi põhiliste nõuete ja soovitustena. Juhise II - V peatükis antakse lühike ülevaade dokumendi- ja arhiivihalduse üldisematest, teoreetilist laadi küsimustest. Nendes peatükkides selgitatakse juhises kasutatavaid mõisteid ning dokumendi- ja arhiivihalduse põhikontseptsioone, mis moodustavad mõttelise raamistiku, millest Rahvusarhiiv soovituste andmisel lähtub.

8 10 Dokumendi- ja arhiivihaldus Peatükkides VI - XI esitatakse praktilise kallakuga soovitusi, mille aluseks on Rahvusarhiivi tähelepanekud arhiivimoodustajate dokumendi- ja arhiivihalduse tugevate ja nõrkade külgede kohta. Erilist tähelepanu on pööratud dokumendihalduse alusdokumentide dokumendihalduse korra ja dokumentide loetelu koostamisele ning kasutamisele. Neis peatükkides käsitletakse ka dokumentide ja arhiivide haldamise üksikuid tegevusi, nagu dokumentide liigitamine, säilitustähtaja määramine, toimikute avamine ja pidamine, säilitamise korraldamine ning dokumendisüsteemist eraldamine. Lisaks on esitatud kaalutlusi valikute tegemiseks arhiiviteenuse kasutamisel. Juhises on toodud üldised soovitused ja nõuanded, see pole konkreetne eeskiri. Kõikidele arhiivimoodustajatele ühtviisi sobiva eeskirja väljatöötamine oleks tegelikult võimatu. Seetõttu tuleb arhiivimoodustajatel dokumentide haldamise korraldamisel käesolevaid soovitusi rakendades tingimata lähtuda omaenese konkreetsetest vajadustest. I.3 Märkused ja ettepanekud Märkused ja ettepanekud selle juhise kohta võib läkitada Rahvusarhiivile aadressil Kasutajate vastukaja on väärtuslik materjal uute ja täiuslikumate soovituste väljatöötamisel tulevikus. I.4 Juhise versioonid Juhis avaldatakse trükis ning Rahvusarhiivi veebilehel aadressil Juhises viidatud õigusaktides muudatuste toimumine, kasutatud materjalide veebiaadressi muutumine ja muud asjaolud võivad tingida juhises täpsususte tegemise vajadust. Need kajastatakse Rahvusarhiivi veebilehel paiknevas juhises, mistõttu see võib olla trükis avaldatud juhisest ajakohasem. Juhises on tehtud järgmisi muudatusi juhis valmis aasta oktoobris ja avaldati Rahvusarhiivi veebilehel trükis avaldamiseks ettevalmistamise käigus aasta detsembris viimistleti juhist keeleliselt ning täpsustati viidatud ainese veebiaadresse. Lisaks tehti juhises kasutajatelt saadud märkuse alusel parandusi.

9 11 II Terminid ja mõisted Peatükk sisaldab juhises kasutatud põhiliste erialaterminite ja mõistete selgitusi. Selgituste eesmärk on kaasa aidata teksti mõistetavusele ja need ei kujuta endast legaaldefinitsioone. Terminid on järjestatud tähestikuliselt ja vajadusel varustatud viidetega seotud mõistetele. A arhiiv 1. arhivaalide kogumise, säilitamise, korrastamise ja kasutamisega tegelev asutus. 2. arhiivimoodustaja tegevuse käigus loodud või saadud arhivaalide terviklik kogum. arhiivihaldus dokumentide haldamise toimingud, mille hulka kuulub nende väärtuse (säilitustähtaja) kindlakstegemine, säilitamine, hävitamiseks eraldamine, arhiivi üleandmiseks korrastamine ja kirjeldamine. MÄRKUS: käesolevas juhises on arhiivihaldust käsitletud dokumendihalduse osana. vt ka dokumendihaldus arhiivimoodustaja 1. Asutus või isik, kelle tegevuse käigus tekivad ja ladestuvad dokumendid, mida hoitakse alal ülesannete täitmiseks ja tegevuse dokumenteerimiseks. 2. Kirjeldusüksus arhiivi kirjeldamisel. arhiiviväärtus avaliku arhiivi poolt hindamise teel arhivaalile antud väärtus, mis keelab arhivaali hävitamise. Arhiiviväärtusega arhivaalid antakse seaduses ette nähtud korras säilitamiseks avalikku arhiivi. vt ka säilitustähtaeg arhivaal (dokument kitsas tähenduses) 1. dokument, millele on kehtestatud säilitustähtaeg või mida säilitatakse tema väärtuse tõttu ühiskonnale, riigile, omanikule või teisele isikule. (Arhiiviseadus 4 (2)) 2. dokumendisüsteemis registreeritud ja hallatav dokument. vt ka dokument

10 12 Dokumendi- ja arhiivihaldus arhivaalide loetelu asjaajamises tekkinud toimikute loetelu; asutuses alalhoitavate arhivaalide füüsilise ja intellektuaalse haldamise vahend. asi üksikküsimus asutuse asjaajamises, millega seotud toimingute käigus (asja algatamine, lahendamine, täitmine või lõpetamine) tekivad dokumendid. asjaajamine vt dokumentide haldamine MÄRKUS: termin "asjaajamine" on kõnekeeles olnud kasutusel dokumendihalduse sünonüümina. asjaajamiskord vt dokumendihalduse kord autentsus dokumendi algsete omaduste (sisu, struktuur ja kontekst) säilimine läbi aja. Autentne dokument on säilitanud oma esialgse usaldusväärsuse ja tõestusväärtuse. avatud (toimik) toimik, millesse on võimalik lisada dokumente. D dokument mistahes teabekandjale jäädvustatud teave, mis on loodud või saadud asutuse või isiku tegevuse käigus ning mille sisu, vorm ja struktuur on küllaldane faktide või tegevuste tõestamiseks. (Arhiiviseadus 4 (1)) vt ka arhivaal dokumendi elukäik toimingud dokumendiga alates selle loomisest kuni hävitamise või arhiiviasutusse üleandmiseni. dokumendihaldur 1. professionaalse dokumendihalduri väljaõppe saanud isik. 2. isik, kelle ametiülesandeks on arhiivimoodustaja dokumentide ja/või arhiivi haldamine. dokumendihaldus 1. üksikdokumendi haldamisega seotud toimingud. 2. (käesolevas juhises) dokumendi- ja arhiivihalduse koondmõiste. vt ka arhiivihaldus dokumendihalduse kord alusdokument arhiivimoodustaja dokumentide haldamise korraldamiseks. Dokumendihalduse korras esitatakse nõuded dokumendisüsteemi toimimisele ja selle kasutajatele. dokumendisüsteem infosüsteem, mille otstarbeks on dokumentide hõlmamine ja kontrollitud haldamine kogu nende elukäigu jooksul. dokumenteerimine teabe eesmärgipärane jäädvustamine ja alalhoidmine arhiivimoodustaja tegevuse tõestamiseks ning tema aruandekohustuse tagamiseks.

11 II Terminid ja mõisted 13 dokumentide loetelu arhiivimoodustaja tegevuse käigus loodud või saadud dokumentide liigitamiseks ja neile säilitustähtaja määramiseks koostatud loetelu. Dokumentide loetelu on dokumendihalduse alusdokument, kus esitatakse vähemalt liigitusskeem ja sarjadele kehtestatud säilitustähtajad. E elukäigu ajakava dokumentide elukäigu etappide ja nende haldamise toimingute eelnevalt kindlaksmääratud ja dokumenteeritud ajakava. eraldamine määratud või läbivaatuse käigus langetatud otsuse alusel dokumentidega teostatav toiming, mille käigus dokumendid kantakse üle teise süsteemi või hävitatakse. MÄRKUS: eraldamine on tavaliselt seotud dokumendi elukäigu või mõne elukäigu etapi lõpuga. F funktsioon arhiivimoodustajale õigusaktiga pandud ülesanne (avaliku sektori arhiivimoodustaja puhul) või tegevused, mille kaudu arhiivimoodustaja töö on korraldatud. Funktsioon ühendab üht või mitut tegevust. J juurdepääs 1. juurdepääs arhivaalile on õigus ja võimalus tutvuda arhivaali ja selles sisalduva teabega. 2. dokumendisüsteemi kasutajale antud õigus pääseda juurde sarjale, toimikule, dokumendile või selle osale. K kasutaja dokumendisüsteemi dokumentide haldamisel osalev ja / või dokumentidele juurdepääsuõigust omav isik. MÄRKUS: praktikas on dokumendisüsteemi kasutaja arhiivimoodustaja mistahes töötaja, kellel on tegemist dokumentidega. kontekst arhiivi moodustamise organisatsioonilised, funktsionaalsed ja töökorralduslikud asjaolud. Dokumendi konteksti moodustavad tema seosed arhiivimoodustaja funktsiooni, toimingu, dokumendisüsteemi ja teiste dokumentidega.

12 14 Dokumendi- ja arhiivihaldus L liigitamine 1. arhiivimoodustaja funktsioonide, tekkivate dokumentide ja nendevaheliste seoste süstemaatiline väljaselgitamine ning liigitusskeemis esitamine. 2. dokumentide seostamine liigitusskeemiga registreerimise käigus. liigitusskeem arhiivimoodustaja ülesannete (funktsioonide) ning tegevuste ja / või dokumentide hierarhiline esitus; asutuse dokumentide loetelu osaks olev sarjade jt liigitusüksuste struktureeritud loetelu. läbivaatus dokumendihalduse toiming, mille käigus määratakse kindlaks dokumentide säilitustähtaeg ja / või nende süsteemist eraldamine. M metaandmed dokumenti kirjeldavad andmed, mis luuakse ja / või mida hallatakse dokumendisüsteemis. O ohjevahend dokumendihalduse alusdokumendi koostisosa, mis juhib dokmendihalduse protsesse ja toiminguid. NÄITED: liigitusskeem, juurdepääsupiirang, dokumendi elukäigu ajakava, säilitustähtaeg. P provenientsiprintsiip põhiprintsiip, mille kohaselt üht päritolu dokumente tuleb hoida koos ja neid ei tohi ära segada teist päritolu dokumentidega. Nimetatakse ka päritoluprintsiibiks. R registreerimine õigusaktides ette nähtud ja / või arhiivimoodustaja poolt kindlaks määratud dokumendi metaandmete kandmine dokumendisüsteemi.

13 II Terminid ja mõisted 15 S sari liigitusüksus, mis ühendab funktsiooni, liigi ja / või muu tunnuse alusel kokkukuuluvaid dokumente. suletud (toimik) toimik, kuhu ei saa rohkem dokumente lisada. säilitustähtaeg dokumendi säilitamise kestus väljendatuna kalendrikuudes, aastates või alatisena. Säilitustähtaeg võib sõltuda kindlaksmääratud sündmuse toimumisest. T tegevus toimingud arhiivimoodustaja funktsiooni täitmiseks või eesmärgi saavutamiseks. tesaurus struktureeritud märksõnastik, kus terminid on esitatud semantiliste seoste (so sisuseoste) kaudu. toimik paber- ja / või digitaaldokumentide sarja piires organiseerimise üksus. tunnus vt viit turvaklass sarja, toimiku, dokumendi või dokumendi osa turvatase vastavalt õigusaktidest ning arhiivimoodustaja töökorraldusest tulenevatele nõuetele. tõestus (käesolevas juhises) dokumendi seos funktsiooni ja toiminguga, mille täitmise käigus ta on loodud ja mida ta dokumenteerib. vt ka dokumenteerimine tähis vt viit V vahearhiiv hoone või hoidla vähem kasutatavate dokumentide hoiustamiseks ja kasutamiseks kuni nende hävitamiseni või (avalikku) arhiivi üleandmiseni. viit tärk (täht, number või märgistiku erimärk), mis näitab sarja, toimiku või dokumendi asukohta liigitusskeemis.

14 16 III Dokumendi- ja arhiivihalduse kontseptsioonidest Selles peatükis selgitatakse põgusalt mõningaid käesoleva juhise aluseks olevaid dokumendi- ja arhiivihalduse kontseptsioone. III.1 Tegevuse dokumenteerimine Kõik arhiivimoodustajad toodavad, jäädvustavad ja tarbivad oma tegevuse käigus teavet. Traditsiooniliselt jäädvustatakse teavet selle taasesitatavuse tagamiseks ning seega arhiivimoodustaja otsuste ja tegevuse järjepidevuse toetamiseks. Niisugust ülesannete täitmise käigus loodud või saadud teabe jäädvustamist ja alalhoidmist nimetatakse tegevuse dokumenteerimiseks. Dokumenteerimine on eriti tähtis demokraatliku läbipaistvuse printsiibi rakendamisel. Peamiselt just dokumenteerimise kaudu realiseerivad valitsusasutused aruandekohuslust nii erinevate huvirühmade kui ka terve ühiskonna ees. Arhiivimoodustajad loovad dokumente ja hoiavad neid alal oma üldiste eesmärkide ja vajaduste kohaselt. Dokumentide haldamise vajaduse kindlakstegemiseks hinnatakse dokumentide ja / või teabe tähtsust arhiivimoodustajale ning riske, mis tekivad siis, kui dokumente ei looda või mis tulenevad dokumentide kontrollimatust hävitamisest, dokumentidele halvast juurdepääsust, nende järjepideva haldamise puudumisest, dokumendisüsteemi puudulikust funktsionaalsusest jpm. Osaliselt reguleerivad arhiivimoodustajate tegevuse dokumenteerimist õigusaktid. Mõned seadused ja määrused sätestavad, missugused dokumendid teatud toimingute käigus tuleb luua. Näiteks on üksikasjalikult reguleeritud raamatupidamis- ja personalitöö dokumenteerimine. Siiski on kogu dokumenteerimisest õigusaktidega reguleeritud vaid väiksem osa. Seega ei looda ega hallata enamikku dokumente mitte otseselt õigusaktidest tulenevalt, vaid lähtuvalt arhiivimoodustaja praktilistest vajadustest. Seepärast on tähtis, et arhiivimoodustajal oleks selge ülevaade tegevuse käigus tekkivast ja kasutatavast teabest tegevuse dokumenteerimise nõuded oleksid läbi mõeldud ja kehtestatud. Need esitatakse dokumendihalduse korras

15 III Dokumendi- ja arhiivihalduse kontseptsioonidest 17 teavet jäädvustatakse ja hallatakse, pidades silmas selle väärtust, kasutusalasid ja võimalikke kasutajarühmi Arhiivimoodustajad võivad dokumendihalduse nõuetele ja vajadustele vastavuse tagamiseks välja töötada eraldi dokumendihalduse poliitika. Selles sätestatakse dokumendihalduse prioriteetsed valdkonnad, dokumendisüsteemi(de) rakendusala, töötajate volitused ja vastutuse määr dokumendihalduse toimingute täitmisel, standardid, millele toetutakse ning eesmärkide saavutamise strateegia. Strateegia hulka võib kuuluda arvutisüsteemi kasutuselevõtt dokumentide haldamiseks. III.2 Dokument ja arhivaal Arhiiviseaduses toodud dokumendi definitsioon on mõeldud võrdselt katma nii paber-, digitaal- kui ka mistahes muud tüüpi dokumente. Neil dokumenditüüpidel leidub nii ühiseid kui ka erinevaid jooni paberdokumenti mõistetakse tavaliselt eraldiseisva (diskreetse) füüsilise objektina, mis enamasti on teistest dokumentidest kergesti eristatav. Digitaaldokument seevastu ei ole füüsiline objekt paberdokumendi looja, dokumendi eesmärk ja ülesanne asjaajamises on sageli selge esimesel tutvumisel dokumendiga. Digitaaldokumendi puhul aga dokumendi roll asjaajamises sageli ei ilmne vahetult dokumendi sisust, vaid selle kindlakstegemiseks on tarvis erilist kirjeldust, nn metaandmeid varem tugines arhiivimoodustaja asjaajamises tekkinud dokumendi definitsioon dokumendi füüsilistele ja välistele tunnustele. Elektronarvutite ajastul aga määratletakse dokumenti teabe seoste kaudu arhiivimoodustaja funktsioonide, asjaajamise toimingute ning teiste dokumentidega. Need seosed moodustavad dokumendi konteksti fotod, videod ja helisalvestised tõestavad moodustaja tegevust samuti nagu mistahes teine dokumenditüüp eeldusel, et nende kontekst on kindlakstehtav Paberdokumentide loomine ja haldamine tugineb õigusaktide nõuetele ja aegade jooksul väljakujunenud tavadele. Seevastu digitaalsete dokumentide loomise ja haldamise traditsioon meil veel puudub ja olemasolev regulatsioon on lünklik. Eriti ilmne on probleem e-kirjavahetuse haldamisega. Dokumente hoitakse alles lühema või pikema aja jooksul. Alalhoidmise kestus sõltub dokumendi väärtusest arhiivimoodustaja enese või tema kliendi jaoks, ning õigusaktide nõuetest.

16 18 Dokumendi- ja arhiivihaldus Klassikaliselt hinnatakse dokumentide väärtust kahe peamise kriteeriumi alusel tõestusväärtus, st dokumendi võime kajastada funktsioonide täitmist või tehingute läbiviimist 1 teabeväärtus, st dokumendis sisalduvad andmed sündmuste, kohtade, isikute jne kohta Arhiivimoodustaja dokumendi- ja arhiivihaldus keskendubki mistahes väärtuse tõttu alalhoitavate dokumentide haldamisele. Dokumente, mida väärtuse tõttu säilitatakse, nimetatakse Arhiiviseaduses arhivaalideks. Ühe arhiivimoodustaja tegevuses tekkinud arhivaalide terviklikku kogumit käsitatakse arhiivina. Praktikas moodustavad arhiivi arhiivimoodustaja dokumendisüsteemi hõlmatud dokumendid. Käesolevad juhised ongi suunatud hea arhiivimoodustamise ja arhiivihaldamise edendamisele. On tähtis, et arhiivimoodustajal oleks välja töötatud dokumentide loomiseks ja haldamiseks reeglid, mida saaks rakendada arhiivimoodustaja kõikide funktsioonide, tegevuste ning dokumentide puhul. Selleks peaksid arhiivimoodustajad ametliku poliitikana (nt dokumendihalduse korras) kindlaks määrama reeglid, mille kohaselt arhiivimoodustaja valib haldamisele kuuluvad dokumendid või jätab need kõrvale. Reeglid peavad kehtima kõikidele dokumendisüsteemi kasutajatele dokumendisüsteemi väljatöötamisel tuginema nendele reeglitele III.3 Dokumendi- ja arhiivihaldus Dokumentide loomine ja nende haldamine on arhiivimoodustaja juhtimistegevuse osa, mis toetab tema tegevuse eesmärke ja vajadusi, sealhulgas õigusaktide nõuete täitmist. Seepärast peab dokumentide haldamine olema suunatud nii arhiivimoodustaja tegevuse igakülgsele dokumenteerimisele kui ka dokumentide optimaalsele kasutatavusele kogu nende elukäigu vältel. Dokumendi elukäiguna mõistetakse dokumendi haldamist, säilitamist ja kasutamist tema loomise hetkest kuni hävitamiseni või arhiivi üleandmiseni. Dokumendi elukäigu juhtimine on terviklik ja järjepidev protsess, mis määratakse kindlaks arhiivimoodustaja dokumendihalduse korras ning mille teostamiseks töötatakse välja dokumendisüsteem. 1 Selles klassikalises määratluses väljendab tõestusväärtus dokumendi seost funktsiooni ja toiminguga, mille käigus ta loodi, mitte tema kasutatavust asitõendina õigusprotsessis.

17 III Dokumendi- ja arhiivihalduse kontseptsioonidest 19 Kaasajal on täheldatav, et varem dokumendi elukäigu mitteaktiivses etapis tehtud traditsiooniliselt arhiivinduslikke otsuseid tehakse nüüd juba enne dokumentide tegelikku loomist dokumendisüsteemi väljatöötamise järgus. See tähendab, et dokumendi elukäiku käsitletakse tervikuna, vahetegemine haldamise kahe faasi vahel kaob. Käesolevas juhises kasutatakse terminit "dokumendihaldus" üldiselt avaramas tähenduses "dokumendihalduse" ja "arhiivihalduse" koondmõistena. Seejuures on silmas peetud, et dokumendihaldus kitsamas mõttes tegeleb dokumendi kui üksikobjektiga ja selle tegevusalaks on dokumendi loomine, hõlmamine dokumendisüsteemi ja kasutamise kontroll dokumendisüsteemi üksikkasutaja poolt arhiivihaldus tegeleb arhiivi kui terviku ja selle koostisosade haldamisega arhiivimoodustaja kui terviku tasandil. Selle mõiste alla kuuluvad traditsioonilised arhiivifunktsioonid Dokumendihalduse abil teostatakse ja kontrollitakse dokumentide loomist, saamist, registreerimist ja edastamist. Dokumentide haldamiseks määratakse kindlaks dokumentide sisu ja vormi nõuded, mis tagaksid dokumendi loomise ning säilitamise autentsena ja terviklikuna dokumentide loomise reeglid ja protseduurid metaandmed dokumentide ja protsesside kohta Arhiivihaldus teostab ja kontrollib dokumentide liigitamist, nende väärtuse kindlakstegemist, säilitamist, tagab neile juurdepääsu, nende kasutamise ja eraldamise hävitamiseks või avalikku arhiivi üleandmiseks. Arhiivi haldamise käigus liigitatakse dokumendid lähtuvalt arhiivimoodustaja funktsioonidest, tegevustest ja / või struktuurist hinnatakse dokumentide väärtust, kehtestatakse nende säilitustähtaeg ja kindlustatakse dokumentide nõuetekohane säilimine neile määratud tähtaja jooksul dokumendid kirjeldatakse tagatakse juurdepääs dokumentidele eraldatakse dokumendid hävitamiseks või arhiiviasutusse üleandmiseks Mõne teabest ja selle kättesaadavusest eriti sõltuva arhiivimoodustaja puhul võib dokumendi- ja arhiivihaldus kuuluda arhiivimoodustaja teabehalduse süsteemi, mis hõlmab ka vajalikke trükiseid (raamatukogu) ja ülesannete täitmise tulemusena valminud publikatsioone (tegevuse ülevaated, aastaaruanded, statistilised aastaraamatud jms); mõnikord ka väliste teaberessursside haldamist.

18 20 Dokumendi- ja arhiivihaldus III.4 Dokumendi elukäik Dokumentide haldamise käik on etapiviisiline. Paberdokumentide puhul esineb mitmesuguseid etappe nagu dokumentide hoidmine nende vahetu looja ja kasutaja kontoris, säilitamine arhiivihoidlas, üleviimine vahearhiivi jne. Etappe võivad määrata kasutamise, juurdepääsu korraldamise, säilitamise jms vajadused. Näiteks kehtib paljudel arhiivimoodustajatel üldine kord, et tekkinud toimikuid hoitakse kontoris 3 aastat. Praktikas tuleb sageli ette, et osa dokumente vajab vahetu looja või kasutaja kauem, mistõttu ta ei soovi toimikuid ettenähtud ajal loovutada. Hea dokumentide haldamine peaks erinevaid vajadusi arvestama. See võib tingida sarjadele või sarjade rühmadele ka elukäigu erineva ajakava kehtestamise. Ajakava katab kogu dokumendi haldamise käigu ja võib sisaldada mitu etappi. Etapil on ette nähtud kestus ja see lõpeb tavaliselt eraldamisega. Peaaegu alati on etapi lõppemine seotud otsusega, milline toiming ette võtta konkreetsete arhivaalidega (toimikute või toimiku rühmadega). Seda nimetatakse ajakava läbivaatamiseks ja selle käigus otsustatakse näiteks, kas toimik hävitada, anda üle arhiivi või pikendada selle säilitustähtaega. Säilitustähtaeg on üks osa ajakavas sisalduvast informatsioonist. Dokumentide elukäigu ajakava etappideks võib olla säilitamine dokumentide vahetu looja / kasutaja juures arhiivimoodustaja arhiivis vahearhiivis Elukäigu etapi võib lõpetada otsuse langetamine selle kohta, mida teha arhivaalidega edasi NÄIDE: otsus hävitada sarja osa toimikuid, kuid teatud konkreetsed toimikud alal hoida otsus arhivaalide staatust mitte muuta, vaid vaadata see uuesti läbi näiteks 5 aasta pärast ettenähtud eraldamistoiming (üleviimine või üleandmine, arhivaalide hävitamine) Dokumendihalduse lihtsustamiseks võib arhiivimoodustaja kindlaks määrata piiratud arvu arhivaalide elukäigu tüüpajakavasid. Iga sarja ajakava on soovitatav näidata dokumentide loetelus.

19 Dokumendi- ja arhiivihalduse kontseptsioonidest 21 Rahvusarhiivi põhilised soovitused arhiivimoodustaja jäädvustab ja haldab tegevuse käigus tekkivat ja kasutatavat teavet vastavalt selle väärtusele ja kasutusaladele arhiivimoodustaja jäädvustab ja haldab teavet kehtestatud reeglite kohaselt dokumendisüsteem peab hõlmama kõik arhiivimoodustaja funktsioonid ja tegevused ning kõik dokumendid, mis on arhiivimoodustaja kui terviku jaoks vajalikud dokumentide haldamine peab olema järjepidev kogu nende elukäigu jooksul

20 22 IV Dokumendi- ja arhiivihalduse normatiivkeskkond Iga arhiivimoodustaja tegevust mõjutavad paljud õigus- ja muud normatiivaktid, mistõttu dokumendihaldus korraldatakse selliselt, et see toetaks nende täitmist. Arhiivimoodustaja dokumendihalduse teenistuse ülesanne on kujundada dokumendisüsteem vastavuses õigusaktide, standardite ja nn hea tava dokumentidega, nii et selle nõuetekohast toimimist oleks võimalik tõestada. Normatiivaktide seas leidub niisuguseid, mis dokumendihaldust otseselt reguleerivad. Neid arvestatakse asutusesiseste dokumendihalduse korralduse, normatiivaktide, protseduuride ning kasutajate ülesannete väljatöötamisel. Normatiivaktide hulka kuuluvad seadused Vabariigi Valitsuse määrused ministri määrused ja käskkirjad kohaliku omavalitsuse määrused eesti ja rahvusvahelised standardid soovituslikud juhised, eeskirjad, näidised ja teised nn hea tava dokumendid Punktides 1 kuni 5 nende kohta toodud näited ei moodusta ammendavat loetelu. IV.1 Seadused Dokumendihalduse süsteemi väljatöötamisel tuleb kindlaks teha kõik asjakohased seadused. Avaliku sektori arhiivimoodustajad peavad dokumendihalduse korraldamisel arvestama Arhiiviseadust, mis reguleerib arhiivifunktsioonide täitmist Avaliku teabe seadust ja Isikuandmete kaitse seadust, millest tuleneb dokumentidele juurdepääsu korralduse tähtis osa Raamatupidamisseadust ja Töölepinguseadust, mis reguleerivad teatud dokumendiliikide loomist ja alahoidmist muid asjakohaseid seadusi

21 IV Dokumendi- ja arhiivihalduse normatiivkeskkond 23 IV.2 Vabariigi valitsuse määrused Arhiivimoodustaja dokumendisüsteemi sisseseadmisel on eriti tähtsad kaks Vabariigi Valitsuse määrusega kinnitatud eeskirja Asjaajamiskorra ühtsed alused, milles nähakse ette Avaliku teabe seaduse, Digitaalallkirja seaduse ning Avaldustele vastamise seaduse teatud sätete rakendamise kord Arhiivieeskiri, milles esitatakse juhiseid Arhiiviseaduses ette nähtud dokumendi- ja arhiivihalduse ülesannete täitmiseks Muudest Vabariigi Valitsuse määrustest võiks näiteks tuua veel riiklike registrite põhimäärused, milles leidub nõudeid registri pidamisele, registriandmete ja registri alusdokumentide säilitamisele, kasutamisele ja eraldamisele, või Vabariigi Valitsuse määrusega kinnitatud Atesteerimislehe täitmise juhend 2, mis sätestab atesteerimislehe juurdepääsupiirangud ja hoidmise. IV.3 Ministri määrused ja käskkirjad Ministri määrus või käskkiri võib reguleerida teatud arhiivimoodustajate dokumentide haldamist NÄIDE: justiitsministri a määrus nr 5 Notariaadimäärustik valitsemisala kõigi asutuste dokumentide haldamist NÄIDE: haridusministri a käskkiri nr 220 Haridusministeeriumi valitsemisala dokumentide näidisloetelu teatud liiki või tüüpi dokumentide haldamist NÄIDE: sotsiaalministri a määrus nr 76 Tervishoiuteenuste osutamist tõendavate dokumentide loetelu ja vormid ning tervishoiuteenuste dokumenteerimise kord IV.4 Kohaliku omavalitsuse määrused Kohaliku omavalituse määrustest võib näiteks tuua Tallinna linna asutuste asjaajamise alused (Tallinna Linnavalitsuse määrus 5. märtsist 2003 nr 26). Need määravad kindlaks asjaajamise korraldamise ja dokumendihalduse põhinõuded Tallinna linna ametiasutustes ja hallatavates asutustes. 2 RT I 1998, , 1900.

22 24 Dokumendi- ja arhiivihaldus 3 IV.5 Standardid Standardite hulka kuuluvad nii Eesti kui rahvusvahelised standardid, sealhulgas EVS 8:2000 Infotehnoloogia reeglid eesti keele ja kultuuri keskkonnas ISO 15489:2002 Teave ja dokumentatsioon Dokumendihaldus 1. ja 2. osa Standarditest lähtumise otsustab iga arhiivimoodustaja vastavalt oma eesmärkidele ja vajadustele. Dokumendihalduse standardite, sealhulgas rahvusvaheliste standardite kasutamise võivad tingida arhiivimoodustaja tegevusalast tulenevad erinõuded. Nende hulka kuuluvad ettevõttes rakendatavad kvaliteedijuhtimise nõuded. IV.6 Hea dokumendi- ja arhiivihalduse juhised Dokumendisüsteemi väljatöötamisel on eriti suureks abiks mitmesuguste tegevusalade standardid, koodeksid ja juhised. Kuigi neil pole õigusakti jõudu, esitavad just need süstemaatiliselt dokumendihalduse, arhiivitöö või muu tegevusala head tava. Nende hulka kuuluvad ametniku eetikakoodeks 4 dokumendihalduri eetikakoodeks 5 Rahvusvahelise Arhiivinõukogu poolt heaks kiidetud arhivaari eetikakoodeks 6 Rahvusvahelise Arhiivinõukogu poolt heaks kiidetud arhiivikirjelduse standardid ISAD(G) ja ISAAR(CPF) 7 nõuded elektrooniliste dokumendisüsteemide funktsionaalsusele 8 Rahvusarhiivi soovituslikud juhised, sealhulgas ka käesolev 3 Standardite all peetakse käesolevas juhises silmas ametlikke standardeid, näiteks standardid tähisega EVS, ISO või EN. 4 Avaliku teenistuse seaduse (RT I 1995, 16, 228) lisa vt 8

23 IV Dokumendi- ja arhiivihalduse normatiivkeskkond 25 Vastavust normatiivaktidele tõendab arhiivimoodustaja dokumendihalduse alusdokumentide varustamine viidetega õigusaktidele ja standarditele. NÄITED: dokumendihalduse korras viidatakse ISO standardile dokumentide loetelus viidatakse õigusaktile, millel põhineb sarjale määratud säilitustähtaeg, ning seadusele, millel põhineb kehtestatud juurdepääsupiirang Rahvusarhiivi põhilised soovitused arhiivimoodustaja seab dokumendisüsteemi sisse vastavuses kõigi asjakohaste õigusaktide, standardite ja hea tava dokumentidega arhiivimoodustaja sisemised aktid ja korrad, millega reguleeritakse dokumendihaldust, varustatakse viidetega normatiivaktidele

24 26 V Dokumendisüsteem Arhiivimoodustaja asjaajamise korralduse keskne osa on dokumendi- ja arhiivihaldamise süsteem (lühidalt dokumendisüsteem). Dokumendisüsteem on infosüsteem dokumentide hõlmamiseks, haldamiseks ja neile juurdepääsu võimaldamiseks. Dokumendisüsteem peegeldab arhiivimoodustaja toimimise mehhanisme. Süsteemi toimimise eeltingimuseks on sellesse projekteeritud vastutus, protseduurid, ohjevahendid, kasutajate koolitus, süsteemi toimimise jälgimine ning süsteemi ajakohastamine vastavalt vajadusele. Dokumendisüsteemi koostisosad arhiivimoodustaja ülesannete täitmise käigus loodud ja saadud dokumendid. Hea dokumendisüsteem koondab põhilise osa arhiivimoodustaja tegevuseks vajalikust teabest dokumentide ja arhiivi haldamise protsessid. Nende protsesside hulka kuuluvad: dokumentide loomine ja saamine, hõlmamine süsteemi (registreerimine), liigitamine, säilitamine, kasutamine, juurdepääsupiirangute kehtestamine, eraldamistingimuste määratlemine ja dokumentide kasutamise jälgimine tehnoloogia: manuaalsed või arvutisüsteemid, riist- ja tarkvara, sidus- ja vallasreziimis kommunikatsioonivahendid. Põhimõtteliselt aga on dokumendisüsteemid tehnoloogia suhtes neutraalsed, st dokumendisüsteem võib olla nii elektrooniline kui ka pabersüsteem. Sageli on aga just tehnoloogia dokumendisüsteemi üks kiiremini muutuvaid komponente. Tuleb ka tähele panna, et dokumendisüsteem on laiem mõiste kui dokumentide haldamiseks kasutatav riist- ja tarkvara inimesed: kõik kasutajad, kes loovad, haldavad ja / või kasutavad dokumente alates tippjuhtidest ja dokumendihalduse personalist kuni dokumendisüsteemi lihtkasutajateni Arhiivimoodustajal võib dokumentide haldamiseks kõrvuti kasutusel olla omavahel enam või vähem integreeritud erinevaid (osa)süsteeme sealhulgas personalidokumentide süsteem, raamatupidamisdokumentide süsteem, GIS (geoinfosüsteem), dokumendiregister Avaliku teabe seaduse mõistes, riigi andmekogu jne. Samuti võib dokumendihalduse funktsionaalsus olla sisse ehitatud arhiivimoodustaja kasutuses olevatesse spetsialiseeritud tarkvararakendustesse. On aga ka mõeldav, et arhiivimoodustaja kõikide dokumentide (terve arhiivi) haldamiseks kasutatakse ühte laiaulatusliku funktsionaalsusega dokumendihalduse tarkvara.

25 V Dokumendisüsteem 27 Dokumendisüsteem peab tagama, et dokumentide ja arhiivi haldamine toimuks süstemaatiliselt (süsteem hõlmab nii arhiivimoodustaja põhi- kui ka tugifunktsioone ning kaasab kõiki nende funktsioonide täitmise käigus tekkivaid dokumente) ja järjekindlalt (dokumente hallatakse kogu nende elukäigu jooksul, tagades selleks piisavalt arhiivimoodustaja käsutuses olevaid inim- ja finantsressursse) kõik dokumentidega tehtavad toimingud oleksid tuvastatavad alates dokumentide loomisest ja saamisest kuni nende eraldamiseni hävitamiseks või avalikku arhiivi üleandmiseks st kogu dokumendi elukäigu jooksul Ei ole olemas universaalset, kõigi arhiivimoodustajate dokumendi- ja arhiivihaldamise nõudeid rahuldavat süsteemi. Seepärast peab iga arhiivimoodustaja välja töötama dokumendisüsteemi, mis lähtub tema konkreetsetest vajadustest. Süsteem peab toetama arhiivimoodustaja tegevuse eesmärke ning igal hetkel katma kõik tema dokumentide haldamise vajadused. Selle eesmärgi saavutamiseks tuleb dokumendisüsteemi vastavalt vajadusele ajakohastada ning hoolitseda kasutajate väljaõppe eest. V.1 Dokumendid Teave esineb dokumendisüsteemis dokumentide ja neid kirjeldavate andmete (metaandmete) kujul. Ühte süsteemi võib kuuluda mitut tüüpi, erineva vormingu, eesmärgi ja kasutusalaga ning elukäigu eri järgus olevaid dokumente. Dokumendisüsteemi väljatöötamisel võetakse arvesse, missuguseid dokumente süsteemil tuleb hallata. Reegel on, et ühe ja sama funktsiooni täitmisel tekkivaid dokumente hallatakse ühes ja samas süsteemis, seda ka juhul, kui osa dokumente on paberkandjal ja osa digitaalsed. Mõni süsteem võib sisaldada kasutajate individuaalseid piirkondi, kuhu kuuluvad tema jooksva töö jaoks vajalikud dokumendid kõrvuti arhiivimoodustaja ametliku piirkonnaga, milles hallatakse arhiivimoodustaja arhiivi. V.2 Dokumentide ja arhiivi haldamise protsessid Selles peatükis on toodud dokumendisüsteemis toimuvad dokumentide ja arhiivi haldamise põhilised protsessid. Tuleb tähele panna, et protsessid sageli ei toimu siin toodud lineaarses järjestuses.

26 28 Dokumendi- ja arhiivihaldus 2.1 Dokumentide loomine ja saamine Dokumentide loomist reguleerivad paljud õigusaktid. Osa neist käsitleb vaid dokumentide vorminõudeid ja registreerimisandmeid, teine osa aga sätestab, missuguseid dokumente tuleb ühe või teise funktsiooni täitmise käigus luua. Dokumendisüsteemi väljatöötamisel tuleb arhiivimoodustaja vajadused kindlaks teha ja asjakohased õigusaktid arvesse võtta. Tähelepanu tuleb pöörata ka dokumentide loomist mõjutavatele standarditele (sh andmevahetuse ja metaandmestandardid), ning dokumendisüsteemi kasutajate õigustele dokumentide loomisel ja juurdepääsul. Standardite arvestamine toetab dokumentide usaldatavust, autentsust ja kasutatavust. 2.2 Registreerimine Dokumendi registreerimisel on kaks peamist eesmärki tõestuse loomine dokumendi olemasolu ja hõlmamise kohta dokumendisüsteemi dokumenti kirjeldavate andmete (registreerimisandmete, metaandmete) loomine Paber-asjaajamissüsteemides on register, näiteks registreerimisraamat, eraldi dokument. Elektrooniliste ja hübriidsüsteemide puhul moodustub register dokumendi kohta registreeritud andmetest ning esineb sageli andmebaasina. Registriandmete koosseis määratakse õigusaktidega või arhiivimoodustaja enda poolt lähtuvalt vajadustest. Registreerimine seob dokumendi sisu, struktuuri ja konteksti kaudu funktsiooniga, mille täitmise käigus ta tekkis ning ka teiste sama funktsiooni täitmise käigus tekkinud dokumentidega. Registreerimise mõiste elektroonilise süsteemi puhul erineb traditsioonilisest paberdokumentide vallas tuntud registreerimisest. Traditsioonilise dokumendisüsteemi puhul saab dokumente süsteemi hõlmata, need on ülesleitavad ja hallatavad ka ilma erilise registreerimiseta. Eelduseks on muude ohjevahendite olemasolu: liigitus, dokumentidele kehtestatud säilitustähtajad, kindlaksmääratud ülesanded toimikute pidamisel jne. Paberdokumentide puhul täidab registreerimine seetõttu dokumentide olemasolu kohta täiendava tõestuse loomise ülesannet, kui seda nõuab seadusandlus või ka muul tõsisel põhjusel. Eestis kujunes dokumentide ulatuslik registreerimine bürokraatlikuks traditsiooniks, mille otstarbekust dokumendisüsteemi sisseseadmisel eraldi ei uuritud. Eriti usuti, et registreerimine aitab kaasa dokumentide ülesleidmisele ning nende säilimisele eeldused, mis paberdokumentide ja paberkandjal ohjevahendite puhul pole kumbki tingimata tõsiseltvõetav.

27 V Dokumendisüsteem 29 Elektroonilises keskkonnas seevastu on dokumendi registreerimine vältimatu ning rutiinne protsess: ilma metaandmeteta ei oleks süsteem dokumendist "teadlik". Eesti õigusaktidest tulenevalt tuleb siiski ka elektroonilises süsteemis sisse seada õiguslik-bürokraatliku tähendusega registrite (osaregistrite) süsteem, milles iga dokument saab järjekorranumbri kindla registri järgi. Tuleb tähele panna, et dokumendi registreerimine ei ole ühekordne toiming, vaid protsess. Dokumendi loomisel või saamisel kantakse selle kohta registrisse vaid osa andmetest, asjaajamise ja haldamise toimingute käigus andmete hulk kasvab. Näiteks ei kanta nn täitmismärget dokumendi registrisse mitte dokumendi saamisel, vaid dokumendiga seotud ülesande täitmisel. Seega dokumendi registreerimine on lõppenud alles siis, kui kõik nõutavad registreerimisandmed dokumendi kohta on registrisse kantud. Registreerimisel antakse dokumendile registreerimisnumber. See seostatakse omakorda liigitusüksusega liigitusskeemis (st dokumentide loetelus). Kuna registreerimine on dokumendi autentsuse ja usaldatavuse tähtis komponent, peab see tuginema õigusaktide nõuetele. Seetõttu tuleb arhiivimoodustajal kindlaks määrata vähemalt registreeritavad dokumendid registrid, sealhulgas virtuaalsed registrid (osaregistrid) elektroonilistes süsteemides dokumentide kohta registreeritavate andmete (metaandmete) miinimum töötajate õigused ja vastutus registreerimisel 2.3 Liigitamine Liigitamisel on dokumendihalduses kaks peamist tähendust liigitusskeemi koostamine arhiivimoodustaja funktsioonide, tekkivate dokumentide ja nendevaheliste seoste süstemaatilise väljaselgitamise tulemusel dokumentide seostamine liigitusskeemiga registreerimise käigus. Seda tehakse etteantud reeglite järgi operatiivselt dokumentide hõlmamise käigus. Sõltuvalt rollijaotusest võib see ülesanne olla igal kasutajal või ainult dokumendihalduse personalil. Pidades silmas, et liigitus määrab arhiivimoodustaja tegevuses tekkivate dokumentide korrastatuse ning et liigitusskeemi kasutavad paljud teised dokumendihalduse protsessid, võib liigitusskeemi väljatöötamist pidada üheks dokumendisüsteemi kujundamise vastutusrikkamaks etapiks.

28 30 Dokumendi- ja arhiivihaldus Levinumad liigitussüsteemid on arhiivimoodustaja funktsioonidel põhinev liigitus organisatsiooni struktuuril põhinev rühmitamine dokumentide temaatiline rühmitamine rühmitamine dokumendi liigi järgi Arhiivimoodustajale sobiv liigitussüsteem valitakse lähtuvalt mitmesugustest teguritest, sh tegevusalast ja -ulatusest, suurusest, keerukusest, tekkivate dokumentide hulgast, puudulikust liigitusest tulenevatest riskidest jm. Funktsioonide liigitamisel jagatakse mõttelisteks ja vastastikku seotud osadeks arhiivimoodustaja ülesanded ja / või tegevused, vajadusel need omakorda allülesanneteks / osategevusteks jne. Dokumendid võib rühmitada teema, dokumendi liigi, sisu, asjade vm alusel alamatel tasanditel. Funktsioonidel põhineva liigituse peamine tugevus dokumendihalduses seisneb tõsiasjas, et see liigitus kajastab tegevusi ja toiminguid, mille täitmise käigus dokumendid on loodud. Samuti tagab arhiivimoodustaja ülesannete püsivus neil põhineva liigitusskeemi suhtelise stabiilsuse. Seetõttu on funktsionaalne liigitus Rahvusarhiivi poolt soovitatav liigitussüsteem. Arhiivimoodustaja funktsioonide kindlakstegemiseks ei ole teist teed kui arhiivimoodustaja tegevuse süstemaatilise analüüsi läbiviimine. Analüüsi käigus tehakse kindlaks arhiivimoodustaja funktsioonid ja osafunktsioonid. Funktsioon arhiivimoodustajale õigusaktiga pandud ülesanne (avaliku sektori arhiivimoodustaja puhul) või tegevuste kogum, mille kaudu arhiivimoodustaja saavutab oma eesmärgid ühendab ühte või mitut tegevust tegevused funktsioonide täitmiseks toimingud tegevuse koostisosad, millega täidetakse üksikülesandeid Eestis laialt levinud nn struktuuripõhine rühmitamine on oma olemuselt funktsioonipõhise liigituse erivorm, mille puhul sarjad rühmitatakse arhiivimoodustaja struktuuriüksuste kaupa. Kuigi arhiivimoodustaja allüksused on sageli moodustatud funktsionaalsel alusel, muutub niisugune rühmitamine paratamatult ebajärjekindlaks, kui funktsioonide täitmises osalevad korraga mitu struktuuriüksust. Pealegi tuleb niisugune liigitusskeem arhiivimoodustaja iga struktuurimuudatuse korral ümber töötada. Temaatilise rühmitamise puhul jagatakse arhiivimoodustaja dokumendid teemade järgi loogiliselt seostatud rühmitistesse (vajadusel allrühmitistesse), mida tähistatakse teematerminitega. NÄIDE: Koolitus ja kursused. Joomarlus. Toetused ja abirahad. Järjekindel temaatiline rühmitamine eeldab tesauruse kasutamist, mis aga ei ole Eestis levinud praktika. Selle rühmitusviisi suurimaks puuduseks dokumendihalduse seisukohalt on asjaolu, et dokumente, erinevalt näiteks raamatutest ja artiklitest, ei looda kindlal teemal.

29 V Dokumendisüsteem 31 Kuna dokumendid ladestuvad just arhiivimoodustaja funktsioonide täitmise käigus, lähevad selle rühmitusviisi puhul kaotsi orgaanilised seosed dokumentide ja nende tekkimise konteksti vahel. Väiksemate arhiivimoodustajate puhul, mille ülesannete ja tekkivate dokumentide hulk ei ole suur, on levinud dokumendi liikidel põhineva liigitusskeemi kasutamine. Niisugune skeem põhineb rühmitamisel dokumendi vormitunnuste järgi. Põhimõtteliselt ei ole liigitusskeemi tasandite arv piiratud. Tasandite arv sõltub võimalusest defineerida arhiivimoodustaja toiminguid funktsioonidena ning ka sellest, kui suures mahus ta oma funktsioone dokumenteerib. Kasutamise, juurdepääsu ja dokumendihalduse hõlbustamiseks peetakse optimaalseks kahe kuni kolme tasandi kasutamist allpool nn juurtasandit. Seejuures võib liigitustasandite arv liigitusskeemi eri osades olla erinev. Liigitusskeemi kõrgeima tasandi moodustab mõtteline nn juurtasand. Funktsionaalse liigitusskeemi juurtasandiks on dokumendisüsteem, milles liigitusskeemi rakendatakse. Levinuima praktika kohaselt on selleks arhiivimoodustaja kui tervik. Mõne arhiivimoodustaja puhul võib luua ka nn allarhiivi tasandi, mis esindab tema iseseisva asjaajamisega struktuuriüksusi või hallatavaid asutusi. 9 Mõnel puhul võib aga allarhiivi tasandile paigutada mõne liigitusskeemi kantud funktsiooni. 2.4 Säilitustähtaja määramine Dokumentide säilitusaeg sõltub eeskätt arhiivimoodustaja praktilistest vajadustest, seadusandluse nõuetest ning dokumendi väärtusest teaduse, ajaloo, kultuuri vms seisukohalt. Säilitustähtaeg võib olla kindlaks määratud seadusega või selle alusel antud õigusaktiga. Ülejäänud juhtudel määrab säilitustähtaja arhiivimoodustaja ise dokumentide loetelu kehtestamisega. Silmas tuleb pidada, et säilitustähtaeg oleks määratud kõikidele dokumendisüsteemi kuuluvatele dokumentidele. Riigiasutustele on seejuures abiks ministeeriumide poolt välja töötatud dokumentide näidisloetelud. 2.5 Säilitamine ja kasutatavus Säilitamise eesmärk on arhivaalide füüsilise olemasolu, terviklikkuse ja kasutatavuse tagamine säilitustähtaja jooksul. Arhiiviväärtusega dokumendid nõuavad ülejäänud dokumentidega võrreldes kõrgendatud nõuetele vastavaid säilitus- ja kasutamistingimusi. Säilitamise võtted on mitmekesised, sisaldades nii organisatsiooniliste meetmete kui ka vajadusel konserveerimise tehnikate 9 Väiksemad kohalikud omavalitsused võivad ühtsesse liigitusskeemi kaasata kohaliku omavalitsuse enda ja tema hallatavate asutuste (lasteaed, kool, hooldekodu) liigitusskeemid, määrates hallatava asutuse kui all-arhiivi tasandi.

30 32 Dokumendi- ja arhiivihaldus rakendamist. Oluline kaalutlus säilitamise korraldamisel on kulutuste optimeerimine. Sellest lähtuvalt viiakse dokumendid sageli pärast nende hoidmist asutuse kontoris säilitamiseks arhiivihoidlasse või vahearhiivi, kus nende hoidmise ja haldamise kulud on väiksemad. 2.6 Juurdepääs Dokumendid võivad sisaldada riigi- ja ärisaladusi, delikaatseid isikuandmeid vms. Juurdepääs niisugustele dokumentidele on piiratud kas seaduse alusel või arhiivimoodustaja muudest vajadustest lähtuvalt. Seetõttu reguleerivad arhiivimoodustajad juurdepääsu niisugust teavet sisaldavatele dokumentidele. Tavaliselt toimub see arhiivimoodustaja õigusakti alusel, milles dokumendisüsteemi kasutajate rühmadele või üksikkasutajale antakse teatud teavet sisaldavatele dokumentidele juurdepääsu, nende kasutamise ja haldamise õigus. Juurdepääsupiirangud kehtivad kindlaksmääratud tähtaja jooksul. Lisaks õiguste ja piirangute kehtestamisele sisaldab juurdepääsu mõiste dokumentide avalikustamist. Nõudeid dokumentide registreerimise ja registrite veebilehel publitseerimise kohta on ka Avaliku teabe seaduses. Hea dokumendihalduse jaoks peaks igal arhiivimoodustajal olema praktiline vahend, mille abil juurdepääsuõigusi ja -piiranguid ohjata. Kuna juurdepääsupiiranguid ja -õigusi hallatakse sageli liigitusüksuste (sarjade) kaupa, sobib selleks kõige paremini dokumentide loetelu. 2.7 Dokumentide kasutamise ja liikumise jälgimine Dokumentide kasutamise ja liikumise jälgimist rakendatakse nii arhiivimoodustaja asjaajamise kui ka dokumentide kasutamise jälgimiseks. Asjaajamistoimingute jälgimine tähendab dokumendis sisalduvate otsuste täitmise meetmete ja vastutavate isikute registreerimist ning täitmise tähtaegade kontrolli. Dokumentide kasutamise jälgimisega tagatakse, et igal hetkel oleks teada dokumendi ning toimiku asukoht. Selleks jälgitakse nii üksikdokumentide edastamist ühelt töötajalt teisele kui ka registreeritakse toimikute laenutamist ja kasutamist. Dokumentide liikumise ja kasutamise jälgimine ja selle dokumenteerimine võimaldab jälgida dokumendiga tehtud toiminguid ennetada dokumentide ilma vastava volituseta muutmist ja nende kaotsiminekut auditeerida dokumendisüsteemi kasutamist ja turvalisust vältida vastavate õigusteta isikute juurdepääsu dokumentidele

Microsoft Word - KutseandmArhivKord_ _ESprot2

Microsoft Word - KutseandmArhivKord_ _ESprot2 KINNITATUD Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsiooni eestseisuse 26.01.2015 otsusega protokoll nr 2 Kutse andmisega seotud dokumentide arhiveerimise kord Üldsätted 1. Käesolev kord sätestab Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsiooni

Rohkem

Tartu Kutsehariduskeskus IKT osakond Merlis Karja-Kännaste ASUTUSE DOKUMENDIREGISTRI AVALIK VAADE Analüüs Juhendaja Mirjam-Merike Sõmer Tartu 2015

Tartu Kutsehariduskeskus IKT osakond Merlis Karja-Kännaste ASUTUSE DOKUMENDIREGISTRI AVALIK VAADE Analüüs Juhendaja Mirjam-Merike Sõmer Tartu 2015 Tartu Kutsehariduskeskus IKT osakond Merlis Karja-Kännaste ASUTUSE DOKUMENDIREGISTRI AVALIK VAADE Analüüs Juhendaja Mirjam-Merike Sõmer Tartu 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS... 3 1. VILJANDI LINNAVALITSUSE

Rohkem

Sekretäri tööülesanded, õigused ja vastutus Ametikohtade eesmärk Ametikoht 1 (sekretär) Asjaajamise, dokumendiringluse ja linnavalitsuse sisekommunika

Sekretäri tööülesanded, õigused ja vastutus Ametikohtade eesmärk Ametikoht 1 (sekretär) Asjaajamise, dokumendiringluse ja linnavalitsuse sisekommunika Sekretäri tööülesanded, õigused ja vastutus Ametikohtade eesmärk Ametikoht 1 (sekretär) Asjaajamise, dokumendiringluse ja linnavalitsuse sisekommunikatsiooni korraldamine ning dokumentide korrektne ja

Rohkem

Lisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle

Lisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle Lisa 1 I Üldsätted 1. korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine.

Rohkem

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka L 256/4 Euroopa Liidu Teataja 22.9.2012 MÄÄRUSED KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti kasutamiseks,

Rohkem

13 Arhiivindusprogrammi eelnõu.docx

13 Arhiivindusprogrammi eelnõu.docx Lisa 13 KINNITATUD haridus- ja teadusministri käskkirjaga Haridus- ja Teadusministeeriumi 2020 programmide kinnitamine Arhiivindusprogramm -2020 Sisukord 1. Programmi taust ja vajalikkuse põhjendus...2

Rohkem

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse

Rohkem

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr /18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspe

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr /18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspe ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1.-3/18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspektsiooni peainspektor Elve Adamson 06.11.2018 Tallinnas

Rohkem

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Mu

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Mu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (edaspidi akadeemia) diplomi,

Rohkem

Sotsiaalministeerium: kontrollkäigu kokkuvõte

Sotsiaalministeerium: kontrollkäigu kokkuvõte Kokkuvõte kontrollkäigust Sotsiaalministeeriumi Õiguskantsleri nõunikud teostasid õiguskantsleri seaduse 33 ja 34 lõike 1 alusel 04.04.2007 kontrollkäigu Sotsiaalministeeriumi. Kontrollkäigu raames kontrolliti

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Tasuvus Euroopa statistika tegevusjuhise RAHVUSVAHELIN E STATISTIKA-AASTA Tuulikki Sillajõe Peadirektori asetäitja Statistikanõukogu koosolekul, : tasuvus Ressursse kasutatakse tulemuslikult. Inglise keeles

Rohkem

Bild 1

Bild 1 Archives Portal Europe APEnet ja APEx Mäluasutuste talveseminar Otepää, 06.03.2012 Kuldar Aas, Rahvusarhiiv APEnet (I) Projekti rahastus econtentplus raames Projekti kestvus: 15.01.2009 15.01.2012 Partnerid

Rohkem

Väljaandja: Regionaalminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:

Väljaandja: Regionaalminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Väljaandja: Regionaalminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 28.01.2005 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 09.06.2005 Avaldamismärge: RTL 2005, 13, 116 Elukoha

Rohkem

EVS standardi alusfail

EVS standardi alusfail EESTI STANDARD KINNISVARA KORRASHOIU HANKE DOKUMENDID JA NENDE KOOSTAMISE JUHEND Procurement documents for property maintenance and their preparing guide EESTI STANDARDI EESSÕNA See Eesti standard on standardi

Rohkem

Nissi Põhikooli isikuandmete töötlemise kord Kinnitatud direktori KK nr 1-2/10

Nissi Põhikooli isikuandmete töötlemise kord Kinnitatud direktori KK nr 1-2/10 Nissi Põhikooli isikuandmete töötlemise kord Kinnitatud direktori KK 14.03.2019 nr 1-2/10 1 Üldalused 1.1. Käesolev isikuandmete töötlemise kord (edaspidi kord) sätestab isikuandmete töötlemise põhimõtted,

Rohkem

SUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S

SUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S EBA/GL/2014/09 22. september 2014 Suunised, mis käsitlevad selliseid teste, läbivaatamisi või tegevusi, mis võivad viia pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi artikli 32 lõike

Rohkem

EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 38500:2009 Avaldatud eesti keeles: oktoober 2009 Jõustunud Eesti standardina: oktoober 2009 Infotehnoloogia valitsemine org

EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 38500:2009 Avaldatud eesti keeles: oktoober 2009 Jõustunud Eesti standardina: oktoober 2009 Infotehnoloogia valitsemine org EESTI STANDARD Avaldatud eesti keeles: oktoober 2009 Jõustunud Eesti standardina: oktoober 2009 Infotehnoloogia valitsemine organisatsioonis Corporate governance of information technology (ISO/IEC 38500:2008)

Rohkem

Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika e

Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika e 3.7.2009 Euroopa Liidu Teataja C 151/11 ARVAMUSED EUROOPA ANDMEKAITSEINSPEKTOR Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem

Rohkem

Võrguväljaanded ja veebiarhiveerimine

Võrguväljaanded ja veebiarhiveerimine e24.ee folklore.ee delfi.ee www.ut.ee www.delfi.ee ut.ee Teeme ISE: harilikud hoidised virtuaalsetest viljadest veebiarhiivi riiulil Jaanus Kõuts, Eesti Rahvusraamatukogu 17.09.2013 Kogemused http://archive.org

Rohkem

Justiitsministri määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 20

Justiitsministri määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 20 Justiitsministri 26.03.2015 määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 2009/829/JSK artiklis 10 a) Taotlev riik: Täitev riik:

Rohkem

AASTAARUANNE

AASTAARUANNE 2014. 2018. aasta statistikatööde loetelu kinnitamisel juunis 2014 andis Vabariigi Valitsus Statistikaametile ja Rahandusle korralduse (valitsuse istungi protokolliline otsus) vaadata koostöös dega üle

Rohkem

KUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE

KUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE KUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE ILVE-TEISI REMMEL JUHATAJA OÜ KODUÕDE KODUÕENDUS (HOME NURSING CARE) - KVALIFITSEERITUD ÕENDUSTEENUS, MIDA OSUTATAKSE ÄGEDA HAIGUSE PARANEMISPERIOODIS OLEVA, KROONILIST HAIGUST

Rohkem

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode] Kuidas arendada kohalikke avalikke teenuseid omavalitsuste ja kodanikuühenduste koostöös? Annika Uudelepp Praxise juhatuse liige, Valitsemise ja kodanikeühiskonna programmi direktor 16.09.2009 Tallinnas

Rohkem

Microsoft Word Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord.doc

Microsoft Word Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord.doc Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord I ÜLDSÄTTED 1. Reguleerimisala Kord sätestab kutseliste hindajate (edaspidi Hindaja) kutsetegevuse aruandluse, täiendõppe aruandluse ja auditeerimise

Rohkem

Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201

Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201 Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/2019 ESMA70-151-1496 ET Sisukord I. Reguleerimisala...

Rohkem

CDT

CDT Turukuritarvituse suunised määruse Kaubatuletisinstrumentide turgude või seotud hetketurgudega seonduvaid kaubatuletisinstrumente käsitleva siseteabe määratlemise teave 17/01/2017 ESMA/2016/1480 ET Sisukord

Rohkem

MoReq2 ja MoReq2010 KATTUVUSTE ja ERINEVUSTE ANALÜÜS Versioon 0.3 august

MoReq2 ja MoReq2010 KATTUVUSTE ja ERINEVUSTE ANALÜÜS Versioon 0.3 august MoReq2 ja MoReq2010 KATTUVUSTE ja ERINEVUSTE ANALÜÜS Versioon 0.3 august 2013 1 SISUKORD SISSEJUHATUS... 3 1 MoReq2010 ÜLESEHITUSE LÜHIÜLEVAADE... 4 2 MoReq2 ja MoReq2010 TERMINOLOOGIA KATTUVUSED ja ERINEVUSED...

Rohkem

PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019

PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019 PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019 SISUKORD 1. SLAIDIESITLUS... 3 1.1. Esitlustarkvara... 3 1.2. Slaidiesitluse sisu... 3 1.3. Slaidiesitluse vormistamine... 4 1.3.1 Slaidid...

Rohkem

LITSENTSILEPING Jõustumise kuupäev: LITSENTSIANDJA Nimi: SinuLab OÜ Registrikood: Aadress: Telefon: E-post:

LITSENTSILEPING Jõustumise kuupäev: LITSENTSIANDJA Nimi: SinuLab OÜ Registrikood: Aadress: Telefon: E-post: LITSENTSILEPING Jõustumise kuupäev: 01.01.2017 1. LITSENTSIANDJA Nimi: SinuLab OÜ Registrikood: 12750143 Aadress: Telefon: 5210194 E-post: kontakt@sinulab.ee Esindaja: juhatuse liige Eesnimi Perekonnanimi

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Avaandmed Urmas Sinisalu Mis on avaandmed? Alus vs. Kohustus Avaandmed on kõigile vabalt ja avalikult kasutamiseks antud masinloetaval kujul andmed, millel puuduvad kasutamist ning levitamist takistavad

Rohkem

TALLINNA LINNAVALITSUS

TALLINNA LINNAVALITSUS Tallinna Linnamuuseumi 05.07.2017 käskkirja nr 1-1.2/27/2017 Tallinna Linnamuuseumi asjaajamiskorra kinnitamine lisa Tallinna Linnamuuseumi asjaajamiskord 1. Üldsätted 1.1 Tallinna Linnamuuseumi asjaajamiskorras

Rohkem

Dokumendihaldusnõukogu koosoleku protokoll ( ) Tallinn nr 26-3/ /3712 Algus: Lõpp: Juhatas: Liivi Karpištšenko P

Dokumendihaldusnõukogu koosoleku protokoll ( ) Tallinn nr 26-3/ /3712 Algus: Lõpp: Juhatas: Liivi Karpištšenko P Dokumendihaldusnõukogu koosoleku protokoll (07.05.2019) Tallinn 14.05.2019 nr 26-3/19-0106/3712 Algus: 13.00 Lõpp: 16.40 Juhatas: Liivi Karpištšenko Protokollis: Svea Žurba (Tallinna Majanduskool) Võtsid

Rohkem

Microsoft Word - LT_Velbaum.rtf

Microsoft Word - LT_Velbaum.rtf TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Infohariduse osakond Info- ja dokumendihalduse eriala Aili Velbaum DOKUMENDIHALDURI TÖÖÜLESANNETE MÄÄRATLEMINE MINISTEERIUMITES DOKUMENDIHALDUSEGA TEGELEVATE AMETNIKE

Rohkem

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTU

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTU ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTUTAV ISIK Juhend kehtestatakse isikuandmete kaitse seaduse

Rohkem

VKE definitsioon

VKE definitsioon Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) definitsioon vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 364/2004/EÜ Lisa 1-le. 1. Esiteks tuleb välja selgitada, kas tegemist on ettevõttega. Kõige pealt on VKE-na

Rohkem

ET I LISA KOONDDOKUMENT NIMETUS KPN/KGT-XX-XXXX Taotluse esitamise kuupäev: XX-XX-XXXX 1. REGISTREERITAV(AD) NIMETUS(ED) KOLMAS RIIK, KUHU MÄÄRA

ET I LISA KOONDDOKUMENT NIMETUS KPN/KGT-XX-XXXX Taotluse esitamise kuupäev: XX-XX-XXXX 1. REGISTREERITAV(AD) NIMETUS(ED) KOLMAS RIIK, KUHU MÄÄRA ET I LISA KOONDDOKUMENT NIMETUS KPN/KGT-XX-XXXX Taotluse esitamise kuupäev: XX-XX-XXXX 1. REGISTREERITAV(AD) NIMETUS(ED) 2. KOLMAS RIIK, KUHU MÄÄRATLETUD PIIRKOND KUULUB: 3. GEOGRAAFILISE TÄHISE TÜÜP:

Rohkem

Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ

Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 17.06.2011 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 17.05.2013 Avaldamismärge: RT I, 14.06.2011, 1

Rohkem

HINDAMISKRITEERIUMID 2013 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud 24.okt.2012

HINDAMISKRITEERIUMID 2013 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud 24.okt.2012 HINDAMISKRITEERIUMID 01 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud.okt.01 üldkoosoleku otsuega nr (Lisa ) Hindamiskriteeriumid on avalikud

Rohkem

SG kodukord

SG kodukord Saue Gümnaasium Koostaja: Robert Lippin Lk 1 / 5 KOOLI VASTUVÕTMISE JA VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD 1. ÜLDPÕHIMÕTTED 1.1. Põhikooli õpilaseks võetakse vastu kõik selleks soovi avaldavad koolikohustuslikud

Rohkem

Suunised Reitinguagentuuride meetodite valideerimise ja läbivaatamise suunised 23/03/2017 ESMA/2016/1575 ET

Suunised Reitinguagentuuride meetodite valideerimise ja läbivaatamise suunised 23/03/2017 ESMA/2016/1575 ET Suunised Reitinguagentuuride meetodite valideerimise ja läbivaatamise suunised 23/03/2017 ESMA/2016/1575 ET Sisukord 1 Kohaldamisala... 3 2 Mõisted, õiguslikud viited ja lühendid... 4 3 Eesmärk... 5 4

Rohkem

KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri a käskkirjaga nr 13 (jõustunud ) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri a k

KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri a käskkirjaga nr 13 (jõustunud ) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri a k KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri 2013. a käskkirjaga nr 13 (jõustunud 04.09.2013) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri 2014. a käskkirjaga nr 39 (jõustub 01.01.2015) Diplomite, residentuuri

Rohkem

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 03.04.14 nr 14-0104 Ministri 25.09.2006 käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmine Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahvi 46 lõike 6,

Rohkem

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise 3. 3. Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise otstarve märgitakse kasutusloale. ehitise kasutusluba Erandlikult ei

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Teave, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta, teenuse osutamise või kauba müügi suurendamise, ürituse edendamise või isiku käitumise avalikes huvides suunamise eesmärgil.

Rohkem

EVS standardi alusfail

EVS standardi alusfail EESTI STANDARD PÕLEVKIVI Niiskuse määramine Oil shale Determination of moisture EESTI STANDARDI EESSÕNA See Eesti standard on standardi EVS 668:1996 uustöötlus; jõustunud sellekohase teate avaldamisega

Rohkem

Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA

Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA KONTSERN TALLINNA LENNUJAAM TEGELEB ETTEVÕTTE HALDUSES OLEVATE LENNUJAAMADE KÄI- TAMISE JA ARENDAMISEGA; ÕHU- SÕIDUKITE, REISIJATE JA KAUBA MAAPEALSE TEENINDAMISEGA

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri Eesti e-varamu ja kogude säilitamine (esimene etapp): Eesti teaduse infrastruktuuride teekaardi objekt Andres Kollist 05.10.2015 Tartus Eesti e-varamu ja kogude säilitamine Eesti e-varamu on u htne e-keskkond,

Rohkem

Microsoft Word ESMA CFD Renewal Decision Notice_ET

Microsoft Word ESMA CFD Renewal Decision Notice_ET ESMA35-43-1397 ESMA teade Teade hinnavahelepingute seotud ESMA toodetesse sekkumise otsuse pikendamise kohta 23. oktoober 2018 võttis Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) vastu määruse (EL) nr 600/2014

Rohkem

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada

Rohkem

KINNITATUD Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasiumi direktori 24. mai a käskkirjaga nr 1/7 TALLINNA MUSTAMÄE REAALGÜMNAASIUMI ASJAAJAMISKORD Sisukord

KINNITATUD Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasiumi direktori 24. mai a käskkirjaga nr 1/7 TALLINNA MUSTAMÄE REAALGÜMNAASIUMI ASJAAJAMISKORD Sisukord KINNITATUD Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasiumi direktori 24. mai 2013. a käskkirjaga nr 1/7 TALLINNA MUSTAMÄE REAALGÜMNAASIUMI ASJAAJAMISKORD Sisukord 1. Üldsätted... 3 2. Kooli asjaajamisperiood... 5 3.

Rohkem

Microsoft Word - EVS_ISO_16175_1;2010_et

Microsoft Word - EVS_ISO_16175_1;2010_et EESTI STANDARD Avaldatud eesti keeles: juuni 2013 Jõustunud Eesti standardina: juuni 2013 INFORMATSIOON JA DOKUMENTATSIOON Dokumentide haldamise põhimõtted ja funktsionaalsusnõuded digitaalses kontorikeskkonnas

Rohkem

KINNITATUD Jüri Gümnaasiumi direktori käskkirjaga nr 1-1/15 JÜRI GÜMNAASIUMI TEABEHALDUSE KORD 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Jüri Gümnaasiumi teabehald

KINNITATUD Jüri Gümnaasiumi direktori käskkirjaga nr 1-1/15 JÜRI GÜMNAASIUMI TEABEHALDUSE KORD 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Jüri Gümnaasiumi teabehald KINNITATUD Jüri Gümnaasiumi direktori 12.09.2018 käskkirjaga nr 1-1/15 JÜRI GÜMNAASIUMI TEABEHALDUSE KORD 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Jüri Gümnaasiumi teabehalduse korraga määratakse kindlaks Jüri Gümnaasiumi (edaspidi

Rohkem

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaalministeerium Rahvatervise osakond 15.06.2018 Mis on

Rohkem

KINNITATUD Jõelähtme vallavanema käskkirjaga nr 19-7/17 JÕELÄHTME VALLAVALITSUSE DOKUMENTIDE LOETELU Jõelähtme

KINNITATUD Jõelähtme vallavanema käskkirjaga nr 19-7/17 JÕELÄHTME VALLAVALITSUSE DOKUMENTIDE LOETELU Jõelähtme KINNITATUD Jõelähtme vallavanema 30.12.2014 käskkirjaga nr 19-7/17 JÕELÄHTME VALLAVALITSUSE DOKUMENTIDE LOETELU Jõelähtme 2014 1 SISUKORD FUNKTSIOON TÄHIS LEHEKÜLG Vallavolikogu tegevus 1 3 Vallavalitsuse

Rohkem

Peep Koppeli ettekanne

Peep Koppeli ettekanne HOOVID KORDA Peep Koppel Tallinna Kommunaalamet Eesti Kodukaunistamise Ühenduse nõupäev 12.mail 2009 Luua Metsanduskoolis, Jõgevamaal 2005. a PROJEKT 2005.a eelprojekt - korteriühistute kaasfinantseerimisel

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Uut riigihangete valdkonnas Maire Vaske 11.10.1017 Riigihanke üldpõhimõtted Läbipaistvus, kontrollitavus, proportsionaalsus; Võrdne kohtlemine; Konkurentsi efektiivne ärakasutamine, seda kahjustava huvide

Rohkem

Tallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül

Tallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Üliõpilase nimi: Kuupäev: Pädevus Hindamiskriteerium Eneseanalüüs koos näidetega (sh vajadusel viited teoreetilistel ainekursustel tehtule) B.2.1 Õpi- ja õpetamistegevuse

Rohkem

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1-3/17/316 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspekt

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1-3/17/316 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspekt ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1-3/17/316 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspektsiooni peainspektor Elve Adamson 22.03.2017 Tallinnas

Rohkem

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul 28.06.2019 Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027 projekti- ja tegevustoetuste taotlemise

Rohkem

KULUDOKUMENTIDE AUDITI ARUANNE

KULUDOKUMENTIDE AUDITI ARUANNE EUROOPA KALANDUSFONDI PROJEKTI NR 932010780004 KALAKOELMUTE SEISUND NING KOELMUALADE MELIOREERIMISE LÄHTEÜLESANNETE KOOSTAMINE TOIMINGUTE AUDIT TOETUSE SAAJA: TARTU ÜLIKOOL LÕPPARUANNE: 6.7-4/2016-006

Rohkem

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/ 316, veebruar 2019, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/ 2013, milles käsitletakse Euroopa L

KOMISJONI  MÄÄRUS  (EL)  2019/  316, veebruar  2019,  -  millega  muudetakse  määrust  (EL)  nr 1408/  2013,  milles  käsitletakse  Euroopa  L 22.2.2019 L 51 I/1 II (Muud kui seadusandlikud aktid) MÄÄRUSED KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/316, 21. veebruar 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2017) 4679 final KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) /, , milles käsitletakse EURESe portaalis vabade töökohta

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2017) 4679 final KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) /, , milles käsitletakse EURESe portaalis vabade töökohta EUROOPA KOMISJON Brüssel, 11.7.2017 C(2017) 4679 final KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) /, 11.7.2017, milles käsitletakse EURESe portaalis vabade töökohtade ning töökohataotluste ja CVde omavahelist sobitamist

Rohkem

Tallinna hankekord

Tallinna hankekord TALLINNA LINNAVALITSUS MÄÄRUS Tallinn 4. oktoober 2017 nr 30 Määrus kehtestatakse riigihangete seaduse 9 lg 3 ja Tallinna Linnavolikogu 21. septembri 2017 määruse nr 18 Riigihangete seaduses kohaliku omavalitsuse

Rohkem

G4S poolt võetavad kohustused 1. G4S juurutab oma hinnastamispõhimõtetes käesolevale dokumendile lisatud hinnastamismaatriksi. Hinnastamismaatriks läh

G4S poolt võetavad kohustused 1. G4S juurutab oma hinnastamispõhimõtetes käesolevale dokumendile lisatud hinnastamismaatriksi. Hinnastamismaatriks läh G4S poolt võetavad kohustused 1. G4S juurutab oma hinnastamispõhimõtetes käesolevale dokumendile lisatud hinnastamismaatriksi. Hinnastamismaatriks lähtub järgmistest põhimõtetest. a. Hinnastamismaatriks

Rohkem

Kodusünnitus Eestis miks, kuidas, millal? Siiri Põllumaa RM, MSc Eesti Ämmaemandate Ühing EAL, 3.aprill 2014

Kodusünnitus Eestis miks, kuidas, millal? Siiri Põllumaa RM, MSc Eesti Ämmaemandate Ühing EAL, 3.aprill 2014 Kodusünnitus Eestis miks, kuidas, millal? Siiri Põllumaa RM, MSc Eesti Ämmaemandate Ühing EAL, 3.aprill 2014 Teema on reguleerimata (13-aastane ajalugu) tundlik Propaganda, PR? Lubada või keelata? õigus

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL)

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.10.2018 C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, 30.10.2018, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 807/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi

Rohkem

FRESENIUS ÕPPEKESKUS KIIRJUHEND

FRESENIUS ÕPPEKESKUS KIIRJUHEND FRESENIUS ÕPPEKESKUS KIIRJUHEND SISUKORD 1. Kuidas saan Freseniuse õppekeskuksesse? 03 2. Kuidas sisse logida? 04 3. Mida teha, kui ma ei mäleta oma parooli? 05 4. Mida leian kodulehelt pärast sisselogimist?

Rohkem

EESTI STANDARD EVS 927:2017 See dokument on EVS-i poolt loodud eelvaade EHITUSLIK PÕLETATUD PÕLEVKIVI Spetsifikatsioon, toimivus ja vastavus Burnt sha

EESTI STANDARD EVS 927:2017 See dokument on EVS-i poolt loodud eelvaade EHITUSLIK PÕLETATUD PÕLEVKIVI Spetsifikatsioon, toimivus ja vastavus Burnt sha EESTI STANDARD EHITUSLIK PÕLETATUD PÕLEVKIVI Spetsifikatsioon, toimivus ja vastavus Burnt shale for building materials Specification, performance and conformity EESTI STANDARDI EESSÕNA See Eesti standard

Rohkem

KOOLITUSTE HALDAMINE E-TÖÖTUKASSA KASUTAJAJUHEND 1

KOOLITUSTE HALDAMINE E-TÖÖTUKASSA KASUTAJAJUHEND 1 KOOLITUSTE HALDAMINE E-TÖÖTUKASSA KASUTAJAJUHEND 1 Sisukord E-TÖÖTUKASSASSE SISSE LOGIMINE JA MINU KOOLITUSED AVALEHT... 2 UUE KOOLITUSE LISAMINE... 5 MÄÄRAMATA TOIMUMISAJAGA KOOLITUSED... 9 REGISTREERIMISTEATE

Rohkem

MITTETULUNDUSÜHINGU ÖKULID P Õ H I K I R I I. ÜLDSÄTTED 1.1. Mittetulundusühing Ökulid (edaspidi: Selts) on vabatahtlikkuse alusel ühinenud füüsiliste

MITTETULUNDUSÜHINGU ÖKULID P Õ H I K I R I I. ÜLDSÄTTED 1.1. Mittetulundusühing Ökulid (edaspidi: Selts) on vabatahtlikkuse alusel ühinenud füüsiliste MITTETULUNDUSÜHINGU ÖKULID P Õ H I K I R I I. ÜLDSÄTTED 1.1. Mittetulundusühing Ökulid (edaspidi: Selts) on vabatahtlikkuse alusel ühinenud füüsiliste ja juriidiliste isikute iseseisev kasumit mitte taotlev

Rohkem

Praks 1

Praks 1 Biomeetria praks 6 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is oma kursuse ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht, nimetage see ümber leheküljeks Praks6 ja 3.

Rohkem

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.06.2002 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 22.06.2002 Avaldamismärge: RT I 2000, 49, 314 Meditsiinilisel

Rohkem

Põhja-Harju Koostöökogu HINDAMISKRITEERIUMID Kinnitatud üldkoosoleku otsusega p 2.2. Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgi

Põhja-Harju Koostöökogu HINDAMISKRITEERIUMID Kinnitatud üldkoosoleku otsusega p 2.2. Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgi Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgitus Viide projektikirjeldusele Projekti ettevalmistuse ja elluviimise kvaliteediga seotud kriteeriumid (kokku 0%) 1. Projekti sidusus ja põhjendatus

Rohkem

Microsoft Word ESMA CFD Renewal Decision (2) Notice_ET

Microsoft Word ESMA CFD Renewal Decision (2) Notice_ET ESMA35-43-1562 ESMA teade Teade hinnavahelepingutega seotud ESMA toodetesse sekkumise otsuse pikendamise kohta 23. jaanuaril 2019 võttis Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) vastu määruse (EL) nr

Rohkem

Microsoft PowerPoint - ESRI_09.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - ESRI_09.ppt [Compatibility Mode] Geoandmebaaside loomisest ja kasutamisest Tallinna Linnaplaneerimise Ametis Kristel Lelov TLPA Geomaatika teenistuse direktor Geoinfosüsteemide rakendamisest linnavalitsemises saadav kasu Kiirem ja efektiivsem

Rohkem

Microsoft Word - RVLi juhend.doc

Microsoft Word - RVLi juhend.doc KINNITATUD peadirektori 23. mai 2008.a käskkirjaga nr 32 I. ÜLDSÄTTED EESTI RAHVUSRAAMATUKOGU RAAMATUKOGUDEVAHELISE LAENUTUSE JUHEND 1. Käesolev juhend sätestab raamatukogudevahelise laenutuse (edaspidi

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Eesti Pottsepad registrikood: tän

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Eesti Pottsepad registrikood: tän MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 nimi: registrikood: 80275254 tänava/talu nimi, Tähe tn 127e maja ja korteri number: linn: Tartu linn vald: Tartu linn

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Arvestuse pidamine ettevõttes kasutatavate ohtlike kemikaalide kohta Heli Nõmmsalu, Balti Keskkonnafoorum 14.02.2019 Kemikaaliseadus ohtlike kemikaalide arvestus 9. Ohtliku kemikaali üle arvestuse pidamise

Rohkem

CL2004D0003ET _cp 1..1

CL2004D0003ET _cp 1..1 2004D0003 ET 29.03.2015 002.001 1 Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest B EUROOPA KESKPANGA OTSUS, 4. märts 2004, üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa

Rohkem

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist   Erik Puura   Tartu Ülikooli arendusprorektor Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate

Rohkem

PISA 2015 tagasiside koolile Tallinna Rahumäe Põhikool

PISA 2015 tagasiside koolile Tallinna Rahumäe Põhikool PISA 215 tagasiside ile Tallinna Rahumäe Põhi PISA 215 põhiuuringus osales ist 37 õpilast. Allpool on esitatud ülevaade i õpilaste testisoorituse tulemustest. Võrdluseks on ära toodud vastavad näitajad

Rohkem

Microsoft PowerPoint - geodb_090507v1.ppt [Read-Only] [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - geodb_090507v1.ppt [Read-Only] [Compatibility Mode] Eesti topograafiline andmekogu ja geoandmebaasi põhine topograafiliste andmete uuendamine Olev Veskimäe Topoandmete osakond Maa-amet Sisukord Geoandmebaas Uuendamine Kvaliteedi tagamine Vigade haldamine

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Microsoft Dynamix AX juurutus Kaubamajas 11.03.2015 Heli Viirand Kaubandusdirektor Teemad Ülevaade Kaubamajast ERP süsteemi juurutamise eeldused ERP süsteemi valik Miks Microsoft Dynamics AX Ülevaade projektist

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU (tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimused)

Rohkem

AM_Ple_NonLegReport

AM_Ple_NonLegReport 9.1.2019 A8-0475/36 36 Põhjendus BG BG. arvestades, et kahjuks ei leidnud see vastuolu erikomisjonis lahendust; 9.1.2019 A8-0475/37 37 Põhjendus BI BI. arvestades, et niinimetatud Monsanto dokumendid ja

Rohkem

Caterpillar Inc. 100 NE Adams Street, Peoria, IL USA Meedianumber U9NE8460 Tegevusdokument Lisateave GRADE süsteemi komponentide nõuetele vastav

Caterpillar Inc. 100 NE Adams Street, Peoria, IL USA Meedianumber U9NE8460 Tegevusdokument Lisateave GRADE süsteemi komponentide nõuetele vastav Tegevusdokument Lisateave GRADE süsteemi komponentide nõuetele vastavuse teave 1 Sisukord lk Ohutusmärgid ja -sildid... 3 Ohutusteated... 4 Muud sildid... 5 Üldine ohuteave... 6 Edastamine... 6 Sissejuhatus...

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Ülevaade arengutest ruumiandmete valdkonnas Maa-ametis Tambet Tiits Maa-ameti peadirektor 08.05.2019 ESRI PÄEVAD 2019 Aeropildistamise ja aerolaserskaneerimise alad 2019-2022 Ruumiandmete ristkasutus

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2015 aruandeaasta lõpp: 31.12.2015 sihtasutuse nimi: registrikood: 90008057 tänava nimi, maja ja korteri number: Vaksali 21-30 linn: Tartu maakond: Tartumaa

Rohkem

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT 1 OTSUS Tallinn 22.juuni 2007 J.1-45/07/7 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine AS EMT- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi

Rohkem

Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe)

Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe) Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe) 3. Nõuded energiaauditile (Teet Tark) Energiatõhususe

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: mittetulundusühing Pärmivabriku Töökoda registrikood:

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: mittetulundusühing Pärmivabriku Töökoda registrikood: MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2014 aruandeaasta lõpp: 31.12.2014 nimi: registrikood: 80266953 tänava/talu nimi, Tähtvere 11-7 maja ja korteri number: linn: Tartu linn maakond: Tartu maakond

Rohkem

Hinnakiri kehtiv alates Täiendava maksekonto avamine (maksekonto avamine teises valuutas) Kontohaldustasu (kuu) * rakendatakse olukorras, k

Hinnakiri kehtiv alates Täiendava maksekonto avamine (maksekonto avamine teises valuutas) Kontohaldustasu (kuu) * rakendatakse olukorras, k Hinnakiri kehtiv alates 03.07.2019 Täiendava maksekonto avamine (maksekonto avamine teises valuutas) Kontohaldustasu (kuu) * rakendatakse olukorras, kui kuus tehakse vähem kui 10 väljaminevaid makseid

Rohkem

ESF VAHENDITEST RAHASTATAVA TÄISKASVANUTE TÄIENDUSKOOLITUSE ÕPPEKAVA 1. Üldandmed Õppeasutus: Õppekava nimetus: (venekeelsetel kursustel nii eesti kui

ESF VAHENDITEST RAHASTATAVA TÄISKASVANUTE TÄIENDUSKOOLITUSE ÕPPEKAVA 1. Üldandmed Õppeasutus: Õppekava nimetus: (venekeelsetel kursustel nii eesti kui ESF VAHENDITEST RAHASTATAVA TÄISKASVANUTE TÄIENDUSKOOLITUSE ÕPPEKAVA 1. Üldandmed Õppeasutus: Õppekava nimetus: (venekeelsetel kursustel nii eesti kui vene keeles): Õppekavarühm: (täienduskoolituse standardi

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Reovee kohtkäitluse korraldamine kohalikus omavalitsuses Marit Ristal Keskkonnaministeerium / peaspetsialist 16.08.2017 Raili Kärmas Keskkonnaministeerium / nõunik 15.08.2017 Veemajanduskavad ja reovee

Rohkem

Microsoft Word - Otsus domeenivaidluses 11-1a-274 cialis.ee.doc

Microsoft Word - Otsus domeenivaidluses 11-1a-274 cialis.ee.doc DOMEENIVAIDLUSTE KOMISJON OTSUS Asja number: 11-1a-274 Otsuse kuupäev: 25. november 2011 Komisjoni koosseis: Vaidlustaja: Vaidlustaja esindaja: Registreerija: Registripidaja: Vaidlustatud domeeninimi:

Rohkem

Maksu- ja Tolliamet MAKSUKOHUSTUSLANE Vorm KMD INF Nimi Registri- või isikukood A-osa ANDMED VÄLJASTATUD ARVETE KOHTA. Esitatakse koos käibedeklaratsi

Maksu- ja Tolliamet MAKSUKOHUSTUSLANE Vorm KMD INF Nimi Registri- või isikukood A-osa ANDMED VÄLJASTATUD ARVETE KOHTA. Esitatakse koos käibedeklaratsi Vorm KMD INF A-osa ANDMED VÄLJASTATUD ARVETE KOHTA. Esitatakse koos käibedeklaratsiooniga maksustamisperioodile järgneva kuu 0. kuupäevaks Kinnitan, et deklareeritavad arved puuduvad Esitan arvete andmed

Rohkem

Projekt Kõik võib olla muusika

Projekt Kõik võib olla muusika Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte

Rohkem

Hinnakiri kehtiv alates Hinnakiri eraklientidele Tüüpiliste makseteenuste hinnakiri Kirjeldus C2 C3 Läbi iseteeninduse Maksekonto Maksekont

Hinnakiri kehtiv alates Hinnakiri eraklientidele Tüüpiliste makseteenuste hinnakiri Kirjeldus C2 C3 Läbi iseteeninduse Maksekonto Maksekont Hinnakiri kehtiv alates 03.07.2019 Hinnakiri eraklientidele Tüüpiliste makseteenuste hinnakiri Kirjeldus Läbi iseteeninduse Maksekonto Maksekonto avamiseks esitatud dokumentide analüüs/ Maksekonto avamine

Rohkem