Microsoft Word - Ptk27.doc
|
|
- Martin Põldmaa
- 4 aastad tagasi
- Vaatused:
Väljavõte
1 Peatükk 27 Ülevõim õhus Kuna nõukogude lennuväe täpsete kaotuste arvu ei õnnestu kindlaks teha, siis katsume hinnata sõja esimeste nädalate tulemusi vaenlase vägede seisukorra ja kaotuste põhjal. Tuleb välja, et ka siin ootavad meid ees üllatavad avastused ja nimelt: mitte kunagi nelja sõja-aasta jooksul Idarindel ei kandnud Luftwaffe nii suuri kaotusi kui 1941.a suvel-sügisel! Kusjuures kõige raskemaid kaotusi kandis saksa lennuvägi sõja esimestel nädalatel. Just siis, kui nõukogude historiograafia traditsioonilise versiooni järgi Luftwaffe saavutas absoluutse ülevõimu õhus. Muidugi, on võimatu leida kahte allikat, kus oleksid kirjas ühesugused Luftwaffe kaotused lennukites. Juba sõja enda iseloom kordame seda mõtet veelkord välistab võimaluse pidada ülitäpset raamatupidamist. Meie puhul ajab asja keerukaks erinev metoodika kaotuste arvestamisel ( lahingulised ja mittelahingulised, pöördumatud kaotused ja tuntavad kaotused jne). Kaotuste kronoloogiat ajavad segaseks hilinemised (mõnikord tehnilisetel põhjustel, aga mõnikord ka meelega viivitamised) andmete väeosadest kõrgematesse staapidesse edastamisel. Üldsegi mitte absoluutsele täpsusele pretendeerimata, toome ära minimaalsed (autorile teadaolevad) arvud Luftwaffe kaotustest. Veel üks tähtis märkus on see, et edaspidi tuuakse ära kaotused kõigil põhjustel (nii lahingulistel kui ka tehnilistel). Selline valik tundub meile objektiivne kahel põhjusel: esiteks jäävad ära põhimõtteliselt lahendamatud vaidlused kuuskümmend aastat tagasi juhtunud hädamaandumise või mootori seiskumise põhjustest. Teiseks on lennuväe lahinguvõime hindamisel tähtsad just kõik kaotused kokku mis põhjusel ka ei langenud lennuk rivist välja, lahingust ta enam osa võtta ei saa... Niisiis, esimese sõjanädala jooksul ( juuni) olid pöördumatud kaotused 280 lennukit, vigastatuid oli 165, kokku 445 lennukit. Teisel nädalal (29. juuni kuni 5. juuli) vähenesid Luftwaffe kaotused kõikides kategooriates rohkem kui kaks korda: pöördumatud 121 lennukit, vigastatud 59, kokku 180 lennukit. Viie nädalaga (22. juuni kuni 26. juuli) oli pöördumatud kaotused 627 lennukit, vigastatud 346, kokku 983 lennukit. Peaaegu tuhat lennukit. Rõhutame veel kord need on minimaalsed arvud, mis on saadud iganädalaste kaotuste summeerimisega (enamustes töödes tuuakse ära nn täpsustatud andmed, mille kohaselt olid kogukaotused 1381 lennukit). Esimesed kaks sõjanädalat olid ainukesed, mil Luftwaffe iganädalased kaotused Idarindel kirjutati kolmekohalise arvuga. Edaspidi kaotused stabiliseerusid tasemel allatulistatut ja vigastatut lennukit nädalas. Võib-olla tunduvad Luftwaffe kaotused nõukogude lennuväe astronoomiliste kaotuste (s.o korratul taganemisel lennuväljadele maha jäetud) taustal väikestena. Kuid see on petlik. Kaotades igal nädalal sadakond lennukit, jõudis Luftwaffe juba 6. septembriks 1941.a sinnamaale, kus üldiste kaotuste arv (1356 pöördumatult, 852 vigastatud, kokku 2208 lennukit) võrdus esialgse lennukite arvuga kolmes õhulaevastikus. Fakt Luftwaffe suurte kaotuste kohta saab kinnitust, kui vaatame eraldi andmeid väeüksuste kohta. Näiteks kaotas hävitajate grupp III/JG-53 esimese nädalaga lahingutes Valgevene ja Leedu kohal 14 uusimat Messeschmitt Me-109F, kusjuures järele jäänud 20-st oli korras vaid 17. Kokku kaotasid Luftwaffe hävituslennuväe grupid kahe nädalaga veerandi oma esialgsest koosseisust (124 allatulistatud, 110 vigastatud). Hävituslennuväe eskaader JG-54 (1.Õhulaevastik, armeegrupp Nord ) kaotas esimese kuuga 37 lendurit 112-st. Rõhutame veel kord jutt ei antud juhul mitte lennukitest, vaid sõjas äärmiselt defitsiitsetest lenduritest. Luftwaffe 2.Õhulaevastikus, mis asus sissetungiarmee pealöögi teravikus, ületasid kaotused juba 1941.a. augustiks lennukite esialgse arvu. Nimelt oli selleks ajaks kaotatud 440 ühemootorilist Messerit (oli 400), 536 kahemootorilist pommitajat (oli 500). Kokku kaotas Luftwaffe Idarindel 1941.a oktoobri lõpuks 1527 hävitajat, mis ületas nende esialgse arvu pooleteisekordselt. Eriti näitlikuks osutub Luftwaffe Idarinde kaotuste võrdlemine sõja algul ja aastal üldlevinud versiooni kohaselt saavutas nõukogude lennuvägi sellel aastal täieliku ülevõimu õhus. Saksa lennuvägi kandis kõige suuremaid kaotusi 1944.a. juulis ja augustis (sel ajal toimusid maa peal kaks tohutu suurt pealetungioperatsiooni: Valgevene ning Lvovi-Sandomierzi pealetungid). Luftwaffe kaotas siis pöördumatult vastavalt 647 ja 520 lennukit. Kuid see oli kaotuste kõrgeim tase. Keskmiselt kaotati 1944.a. ühes kuus pöördumatult umbes 380 lennukit. Aga sõja esimesel kuul (22. juuni kuni 26. juuli 1941.a) kaotasid sakslased pöördumatult 627 lennukit peaaegu sama palju kui rekordilisel 1944.a. juulis.
2 Ülaltoodud faktid ei sobi kuidagi kokku meile koolipingist saadik kujundatud harjumusliku skeemiga: sõja algul täielik ülekaal õhus sakslastel, sõja lõpus kõik täpselt vastupidi. Tegelikkus osutus tunduvalt keerulisemaks. Rangelt öeldes - kui väljendi täielik ülekaal õhus all mõistetakse olukorda, kus iga vaenlase lennuk, mis julgeb õhku tõusta, hävitatakse kohe, siis seda ei saavutatud kuskil. See ei õnnestunud mitte ühelgi sõdivatest riikidest mitte kunagi. Saksa lennuväe poolt kantud suured kaotused, nõukogude lennuväe poolt kolme esimese kuuga sooritatud väljalendu kõik see ei sobi kuidagi kokku teesiga, et Luftwaffe haaras kohe ülekaalu õhus a. suvel-sügisel oli sõjataevas kaks teineteise vastu võitlevat jõudu. Jah, üks neist tegutses tunduvalt efektiivsemalt, teine ei suutnud isegi realiseerida oma tohutu suurt arvulist ülekaalu, kuid kumbki pool ei saavutanudki otsustavat edu. Pikaleveninud sõja tingimustes saab otsustavaks riigi võime pidevalt korvata oma armee kaotusi. See võime omakorda sõltub mitmest asjaolust: enne sõda kogutud reservidest, tööstuse tootmisvõimsusest ning ka rikaste ja heldete liitlaste olemasolust. Kõigis nendes kolmes komponendis ületas Nõukogude Liit oma vastast tunduvalt a. suvel sõdis Saksamaa mitmel rindel Brestist Atlandi ookeani ääres kuni Brestini Bugi ääres, Põhja-Aafrikast kuni Põhja-Norrani. Veel üheks rindeks oli merekommunikatsioonid, milledel käiv võitlus nõudis Atlandi kohale taevasse suuri Luftwaffe jõudusid. Sellepärast ei olnud Luftwaffe juhatusel võimalik suurendada oma lennuväegrupeeringut Idarindel, vaid nad pidid hoopis suuri lennuväekoondisi siit mujale viima, eriti hävituslennuväge a. detsembris võitlesid Põhja-Aafrika ja Malta kohal juba 6 Luftwaffe hävitajategruppi neist 22-st, mis 22. juunil asusid Idarindel (II,II/JG-27, I, II,II/JG-53, II/JG-3). Nõukogude Liit seevastu sõdis ühel rindel (Jaapan, ehkki ta oli teoreetiliselt Saksamaa liitlane, laskis Punaarmee juhatusel tuua suurema osa Kaug-Ida vägedegrupeeringust läände). Selle tulemusena lisandusid 22. juunist kuni 1. augustini tegevrinnete ÕJ koosseisu 15 lennuväediviisi siseringkondadest, Taga- Kaukaasiast ja Kaug-Idast. 15 lennuväediviisi see on vähemalt 3000 lennukit s.o grupeering, mis ületas tunduvalt Idarindel tegutsevate Luftwaffe üksuste koguarvu. Loomulikult ei piirdutud esialgsete kaotuste korvamiseks ainult lennuväeüksuste ümberdislotseerumisega. Sõjategevuse algusest läksid nõukogude lennukitehased ennesõjaaegselt forsseeritud tootmisrežiimilt üle sõjaaegsele superforsseeritud režiimile. Seejuures kaitsesid riigi tohutud territooriumid ja vahemaad lennuki- ja lennukimootorite tehaseid õhulöökide eest ükskõik millisest õhutõrjest paremini a teisel poolaastal lennukite tootmine ei vähenenud, vaid isegi kasvas vaatamata metsikule kaosele seoses taganemiste ja tehaste evakuatsiooniga. Juba 1941.a juulis-septembris andsid tehased rindele 4517 lahingulennukit. Kokku toodeti 1941.a teisel poolaastal 8444 lahingulennukit, nende seas 5229 hävitajat (MiG , LaGG , JAK-1-877). Muidugi ei saa neid arve nimetada absoluutselt täpseteks, erinevates teatmikes on lahknevused %. Peale selle möödub lennuki vastuvõtmisest sõjaväeesindajate poolt kuni tema riviväeossa jõudmiseni üsna pikk aeg, mis toob samuti kaasa segaduse arvudes. Kuidas sellega ka oli, aga ülenormatiivsed sõja alguse kaotused olid tasa tehtud juba 1941.a. sügise alguseks. Ja vastasel tuli seda varsti kogeda. Kindral Schwabedissen kirjutas oma nõukogude lennuväe tegevust kajastavas raamatus:...kolm peamist punkti osutusid suurteks ja ebameeldivateks üllatusteks: - nõukogude õhujõudude arvukus kampaania algul - nõukogude õhutõrjekahurite efektiivsus - ootamatult kiire õhujõudude taastamine 41.a lõpus 42.a algul Mis aga puudutab Saksamaad, siis tema lennukitööstus ei suutnudki kindlustada lihtsat kaotuste korvamist. Näiteks said hävitajate grupid, mis olid kaotanud Idas 1941.a. oktoobri alguseks 1527 hävitajat, tööstuselt asemele vaid 1079 Messerschmitti. Selliseid liitlasi, kes oleksid suutnud tarnida tuhandeid ja kümneid tuhandeid vajaminevaid lennukeid, Hitleril ei olnud. Selle tulemusena polnud Luftwaffe grupeeringus Idas enam kunagi nii palju lennukeid kui 22. juunil 1941.a. 6. septembril oli 1., 2. ja 4. Õhulaevastiku koosseisus kõigest 1005 lennukit (vähem kui pool 22. juunil 1941.a olnutest). Jah, mitte iga päev polnud Luftwaffe juhatuse jaoks nii kurb kui 6. september, kuid keskmised statistilised näitajad andsid selge pildi pöördumatute kaotuste arvu pidevast kasvamisest. Näiteks vähenes kuu keskmine hävitajate arv 1941.a sügiseks lennukini, 42. aastal kuni 550, edaspidi 500 ja vähem. Kuu keskmine kahemootoriliste pommitajate arv vähenes 1941.a talveks 750 lennukini, aastatel lennukini. Kahjuks jätkas Luftwaffe isegi nii tagasihoidlike jõududega (võrreldes Idarinde tohutute avarustega) tugevate löökide andmist nõukogude vägede pihta. Mitte mingisugust ülekaalu õhus (ülalpool toodud mõistes) nõukogude lennuvägi ei saavutanudki. Muuseas ka sõja viimasel etapil mitte. Pöördume veelkord
3 väsitava statistika poole a. sooritasid Luftwaffe hävitajad Idarindel väljalendu. Pöördumatud lahingulised kaotused 839 lennukit s.o üks allatulistatu 83 väljalennu kohta. Pommitajad ja ründelennukid (viimaste osa täitsid rasked hävitajad Focke-Wulf-190 ) sooritasid väljalendu. Pöördumatud lahingulised kaotused 1342 lennukit s.o üks allatulistatu 169 lennu kohta. Isegi kõigi mööndustega ebatäpsuste kohta, isegi kui kaotusi on vähendatud 2-3 korda isegi siis näitavad saksa lennukite väljalendude arvud selget pilti. Mis ülevõimust õhus saab rääkida olukorras, mil vaenlase lennukil lastakse teha kümneid (kui mitte sadu) lahingulende ja rünnata nõukogude vägesid? Selle illusoorse nõukogude lennuväe ülevõimu näiteks toome ühe 1944.a lõpus toimunud operatsiooni. Seda nimetatakse Petsamo-Kirkenesi strateegiliseks pealetungioperatsiooniks. Jutt käib lahingutegevusest polaarjoone taga 1944.a hilissügisel (7-29. oktoober). Me valisime paljude seast just selle operatsiooni, kuna see toimus isoleeritud rindelõigul, väga lühikese aja jooksul, tänu millele on võimalik korrektselt hinnata grupeeringute arvukust ja kaotusi. Operatsioonist võtsid osa 7.Õhuarmee (747 lahingulennukit, nende seas 308 hävitajat) ja Põhjalaevastiku õhujõud 275 lennukit (160 hävitajat). Kokku 1022 lahingulennukit, nende seas 468 hävitajat. Neile seisis vastu Luftwaffe 5.Õhulaevastiku grupeering koosseisus 169 lahingulennukit, nende seas 66 hävitajat kahes hävitajate grupis (III/JG-5 ja IV/JG-5). Sellise jõudude vahekorra juures kaotasid nõukogude õhujõud 61 lendurit ja 142 lennukit. Vastane kaotas 19 lendurit ja 63 lennukit. Kõige tähtsam seisneb aga selles, et eelpool mainitud Luftwaffe hävitajate grupid suutsid säilitada suurema osa isikkoosseisust ja organiseeritult ümberbaseeruda Norra läänerannikul olevatele lennuväljadele. Peale selle, kui said teatavaks ja kättesaadavaks andmed vastase kaotuste kohta (mida sakslased ise tunnistasid), avanes võimalus kriitiliselt hinnata nõukogude õhujõudude komandöride ettekandeid. Selgus, et need ettekanded olid täiesti normaalsed s.o vaenlase allatulistatud lennukite arvu ületati ettekannetes kolm korda, mis oli standardne kõikide riikide lennuvägede jaoks. Näiteks, sõja algusest kuni 1941.a septembri lõpuni väitsid nõukogude hävitajad ja õhutõrjujad allatulistatuks 4578 saksa lennukit. Saksa andmetel aga oli 27. septembriks pöördumatult kaotatud 1578 lennukit ja veel 983 tõsiselt vigastatud. On teada, et aastal moodustasid Luftwaffes kaotused vastase tegevuse läbi hävituslennuväes poole ja pommituslennuväes kaks kolmandikku üldistest kaotustest. Tehes vajalikud aritmeetilised tehted, veendub lugeja, et ületamise koefitsent on natuke üle kolme. Erandiks sellest reeglist on mitmekordselt tsiteeritud Edelarinde ÕJ juhataja ettekanne 21. augustist 1941.a. Saksa andmetel oli 13. juuliks 1941.a üldised kaotused (allatulistatud ja vigastatud) vähemalt 742 lennukit. Astahhovi ettekandes aga tuuakse sama kuupäeva kohta andmed, et nõukogude Edelarinde lennuvägi on hävitanud õhus 382 ja maa peal 22 vaenlase lennukit. Arvestades, et Edelarinde õhujõud olid sel ajal kõige arvukamad ja võitlusvõimelisemad, võisid need julgelt pretendeerida pooltele vaenlasele tekitatud üldistest kahjudest. Seetõttu me veendume veelkord selle ettekande koostajate tagasihoidlikkuses ja aususes. Põhjus, miks saksa lennuvägi kandis sõja esimestel nädalatel suuri kaotusi, on lihtne ja selge. Protiv loma net prijoma (vene k. kõnekäänd, umbes raudkangi vastu ei aita ükski kaitsevõte ). Vaatamata hirmsale kaosele, paanikale, palavikulisele ümberbaseerumisele, side ning juhtimise kaotamisele NSVLu kõigis lülides kandis Luftwaffe suuri kaotusi, lennates vastu seina. Selle seina moodustasid sajad lennuväepolgud ja paljud tuhanded lennukid. Igale nõukogude hävituslennuväe polgule (kokku oli neid umbes kuuskümmend) piisas enne nn ümberbaseerumise algust 5-6 vaenlase lennuki allatulistamisest ning juba on Luftwaffe pöördumatult kaotanud üle 300 lennuki. Aga peale hävitajate on ju veel ka pommituslennukite pardalaskurid. Ka nemad tulistasid alla vaenlase lennukeid ja üsna aktiivselt. Iseloomulik näide: kõikide Edelarinde ÕJ polkude seas oli allatulistatud vaenlase lennukite arvestuses neljandal (!) kohal (peale kolme hävituslennuväe polku, mis olid relvastatud uusimate migide ja jakkidega) 94.pommituslennuväe polk (mille SB-de pardalaskurid olid 10. juuliks alla tulistanud 23 saksa lennukit). Üsna tuntava osa (nõukogude andmetel umbes iga neljas allatulistatud vaenlase lennuk) Luftwaffe kaotuste kasvusse andis ka suurearvuline Punaarmee õhutõrjevägi. Olgu kasvõi raamatu viimastel lehekülgedel, aga meenutame siiski ka neid. 22. juuni 1941.a seisuga oli Punaarmee relvastuses 8600 õhutõrjekahurit. Muidugi polnud neist kõik sõjategevuse alguses tegevarmees, kuid 1039 õhutõrjepatareid olid juba läänepoolsete SRK-de koosseisus. Võib-olla on seda vähe, kuid vaenlasel oli kogu Idarindel vaid 375 õhutõrjepatareid. Peale selle oli just nõukogude õhutõrjevägi see õhusõja instrument, mis ainukesena avaldas vaenlasele väga tugevat muljet. Kindral W.Schwabedissen kirjutab oma uurimuses: Õhutõrjujad toibusid kiiresti esialgsest šokist ja muutusid väga tugevaks vastaseks...saksa komandörid oli üllatunud
4 nõukogude õhutõrje efektiivsusest... Edasi toob Schwabedissen ära ühe pommituseskadrilli komandöri major Cossarti arvamuse:...õhutõrjeväeosad tegutsesid saksa lennukite vastu väga edukalt... Tavaliselt lõhkesid juba esimesed raskete õhutõrjekahurite kogupaugud õigel kõrgusel, sageli lõhkesid esimesed mürsud saksa lennukite rivi keskel... Saksa lennukite hukkumise põhjuseks olid ennekõike õhutõrjekahurite tuli, seejärel jalaväerelvade tuli ja alles viimases järjekorras vaenlase hävitajate tegevus... Muidugi, viimane märkus (et saksa lennukite peamiseks vaenlaseks oli nõukogude õhutõrje) väljendab ainult ühe Luftwaffe komandöri isiklikku kogemust. Tõe huvides tuleb lisada, et major Cossart polnud ainuke Luftwaffe ohvitser, kes andis väga halvustava hinnangu nõukogude hävituslennuväe lahinguettevalmistusele ja võitlusvaimule. Samas Schwabedisseni raamatus võib leida kümneid selliseid tunnistusi. Kuid me ei hakka rohkem tsiteerima peksasaanud hitlerlikke kindraleid ega ka majoreid ning kapteneid. Toome ära lühendamata ja midagi lisamata ühe Punaarmee Kõrgema Ülemjuhataja käsu. See käsk tuli omal ajal kõikidele lenduritele allkirja vastu teatavaks teha. Tõenäoliselt tasub sellega tutvuda ka selle raamatu lugejatel. Käskkiri Nr septembril 1942.a. Moskva Mõiste lahingulend kehtestamisest hävituslenduritele Faktidega Kalinini, Lääne, Stalingradi, Edela ja teistelt rinnetelt on kindlaks tehtud, et meie hävituslennuvägi tegutseb reeglina väga halvasti ja jätab sageli oma lahinguülesanded täitmata. Meie hävitajad hoiduvad vaenlase hävitajatega lahingusse astumast ja sageli väldivad isegi pommitajate ründamist. Täites ründelennukite ja pommitajate katmise ülesandeid, hoiduvad meie hävitajad isegi arvulise ülekaalu korral vaenlase hävitajatega lahingusse astumisest, lendavad kõrvale ja lasevad vaenlasel karistamatult meie ründelennukeid ja pommitajaid alla tulistada. Kaitse RK käskkirjaga Nr.0299 on lendavkoosseisule ette nähtud rahalised hüvitused ja valitsuse autasud lahingulendude eest koos lahinguülesande täitmisega. Seda käskkirja on rinnete lennuväeosades moonutatud. Ebaõiglaselt loetakse lahingulennuks iga väljalend lahinguväljale, sõltumata sellest, kas hävitajad täitsid või ei täitnud neile pandud lahinguülesande. Selline ebaõige arusaamine lahingulennust ei kasvata meie hävituslendurites aktiivse tegutsemise tahet ja annab üksikutele laveerijatele ja argpüksidele võimaluse saada rahalist hüvitist ning valitsuse autasusid võrdselt ausate ja vaprate lenduritega. Sellise ebaõigluse likvideerimiseks ning selleks, et stimuleerida ainult ausaid lendureid, aga laveerijad ja argpüksid välja selgitada, hävituslennuväe ridadest minema ajada ning neid karistada, KÄSIN: 1) Lugeda hävitaja jaoks lahingulennuks ainult selline väljalend, mille käigus hävitaja kohtub õhuvastasega ja astub temaga lahingusse, aga ründelennukite ja pommitajate katmise ülesandel lugeda hävitaja jaoks lahingulennuks ainult selline väljalend, kus ründelennukid ja pommitajad ei kandnud ülesande täitmisel kaotusi vaenlase hävituslennuväe rünnakute tõttu. 2) Kanda lenduri isiklikule arvele ainult need allatulistatud vaenlase lennukid, mille kohta on olemas kinnitused õhufotode või maapealsete teenistuste ettekannete näol. 3) Edaspidi sooritada rahalisi väljamakseid lahingulendude eest ja valitsuse autasudele esitamisi ainult ranges vastavuses selle käskkirja punktidele 1 ja 2 4) Hävituslendurid, kes hoiduvad kõrvale õhulahingust vaenlasega, anda kohtu alla ja viia üle trahviväeosadesse jalaväkke. 5) See käskkiri avaldada kõikidele hävituslenduritele allkirja vastu. Kaitse Rahvakomissar J.STALIN Meenutame veelkord selle käskkirja kuupäeva 9. september 1942.a. Saksa tankikolonnid veeresid mööda Doni-tagust steppi Mozdoki ja Groznõi poole, riik ja armee seisid hukatuse lävel. Olukord ei soodustanud kuidagi rahulikke ja kaalutletuid järeldusi... Pöördume nüüd tagasi peateema juurde sõja esimeste nädalate sündmuste hindamise juurde. Ülalpool toodud aritmeetiline näide, kus hävituslennuväe polkude üldarv korrutati mingi kõigi jaoks üldise -
5 vaenlase allatulistatud lennukite arvuga, osutus ainult matemaatiliseks mänguks. Midagi ühist reaalsete sündmustega selline arvestus ei oma (nagu pole reaalset kasu haigla patsientide keskmisest temperatuurist ). Isegi see lühike ülevaade sõja esimeste päevade sündmustest, mille me tõime eelmistes peatükkides, näitab, et olukord igal rindel, igas väeosas oli täiesti erinev. Üksikasjalik ja - mis olulisem tõepärane lendude ülevaade nõuab veel ühe, palju paksema raamatu kirjutamist. Sellest hoolimata saab mõningase ettekujutuse nõukogude hävituslennuväe kasutuskoefitsendist võrdluse teel. Võrreldes Luftwaffe kaotusi 1940.a maikuus Prantsusmaal ja Luftwaffe kaotusi Idarindel 1941.a suvel. Nagu juba varem märgitud, sai triumfimarsi esimesest päevast (10. mai 1940.a.) Luftwaffe kõige suuremate kaotuste päev kogu Teise Maailmasõja jooksul pöördumatult kaotati 304 lennukit, kaotused ekipaažide seas moodustasid 607 inimest tapetutena ja teadmata kadunutena, 133 haavatutena. Nagu on teada, läksid selle tohutu suure arvu sisse ka 157 transportlennukit Junkers-52, mis tulistati alla sõja esimesel päeval Hollandis õhudessantide heitmise käigus. Meie uurimuse jaoks oleks korrektsem arvestada ainult lahingulennukite kaotusi (s.o ainult kõiki tüüpi pommitajaid ja hävitajaid). Need kaotused olid 10. mail 1940.a. 156 masinat (alla tulistatud ja vigastatud). Luftwaffe lahingulennukite kaotused 22. juunil 1941.a olid 114 masinat (alla tulistatud ja vigastatud) - 1.Õhulaevastik 9 tk, 2.ÕL 47 tk, 4.ÕL 58 tk. Kolme esimese nädalaga kaotas Luftwaffe Läänerindel (10. maist 31. maini 1940.a.) pöördumatult 978 masinat. Kolme esimese nädalaga kaotas Luftwaffe Idarindel (22. juuni 12. juuli 1941.a.) pöördumatult: niinimetatud täpsustatud meetodil 550 masinat, lihtsalt nädalaste kaotuste summeerimise meetodil 473 masinat. Peaaegu kaks korda vähem kui Prantsusmaa taevas. Kokkuvõttes terve kampaania jooksul Läänes (10. mai 24. juuni 1940.a.) kaotas Luftwaffe 1401 lennukit pöördumatult ja veel 672 vigastatult. Sama pika aja jooksul Idarindel (22. juuni 2. august 1941.a) kaotas Luftwaffe 968 lennukit pöördumatult ja veel 606 vigastatult (toodud on maksimaalsed arvud). Seega olid Luftwaffe kaotused Läänerindel igal võrreldaval ajavahemikul suuremad kui Idarindel. Sellel perioodil (mai 1940.a.), mil prantsuse lennuvägi ja Prantsusmaal baseeruvad inglise hävitajad (kokku lendurit) olid veel võimelised organiseeritud vastupanuks, olid saksa kaotused kaks korda suuremad kui kolme esimese nädalaga Idarindel. Missuguseid järeldusi saab teha neile faktidele tuginedes? Luftwaffe grupeeringu arvukus oli võrreldav (mitte võrdne, vaid võrreldav), seega võib mastaabifaktori (palju lennukeid palju kaotusi) kõrvale jätta. Liitlaste hävituslennukite taktikalis-tehnilised omadused polnud põrmugi paremad kui nõukogude õhujõudude lennukitel (seda küsimust me lahkasime põhjalikult varem). Prantsuse või inglise lendurite lahingukogemusest ei maksa rääkidagi, vastupidi, oluline osa nõukogude hävituslenduritest oli 1941.a juuniks saanud lahingukogemusi Hispaaniast, Hiinast, Halhin-Golist, Soomest. Kõige lihtsam ja realistlikum tundub autorile järgmine hüpotees: lääneliitlaste hävituslennuvägi oli resultatiivsem sellepärast, et neid oli rohkem (võrreldes nõukogude hävitajatega). Ja ongi kõik. Lihtsalt ja labaselt. Rohkem hävitajaid, rohkem hävitajate eskadrille sellepärast ka rohkem kaotusi vastasel (sakslastel). TEISTE SÕNADEGA - FAKTILISELT SÕDIS VIIEST NÕUKOGUDE HÄVITAJAST ÜKS! Vaat sellepärast olidki õhusõja esimese kuu tulemused kehvemad kui liitlastel 1940.a. kevadel. Vaatamata selle ühe mehisusele ja meisterlikkusele...
Microsoft Word - Ptk01.doc
Esimene osa Lennukid Peatükk 1 250000 Juba esimestest Suure Isamaasõja päevadest alates peremehetses saksa lennuvägi õhus karistamatult. Seda teesi pole nõukogude sõja-ajaloolises kirjanduses kunagi kahtluse
Rohkem10/12/2018 Riigieksamite statistika 2017 Riigieksamite statistika 2017 Selgitused N - eksaminandide arv; Keskmine - tulemuste aritmeetiline keskmine (
Riigieksamite statistika 2017 Selgitused N - eksaminandide arv; Keskmine - tulemuste aritmeetiline keskmine (punktide kogusumma jagatud sooritajate koguarvuga); Mediaan - statistiline keskmine, mis jaotab
RohkemEuroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis
Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis ajab inimesed segadusse. Järgnevalt on ülevaade mõningatest
RohkemMicrosoft PowerPoint - Kindlustuskelmus [Compatibility Mode]
Olavi-Jüri Luik Vandeadvokaat Advokaadibüroo LEXTAL 21.veebruar 2014 i iseloomustab Robin Hood ilik käitumine kindlustus on rikas ja temalt raha võtmine ei ole kuritegu. Näiteks näitavad Saksamaal ja USA-s
Rohkem2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme,
2016 märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, et märtsis laekus tulumaksu eelmise märtsist vähem ka 2009
RohkemM16 Final Decision_Recalculation of MTR for Elisa
OTSUS Tallinn 20.06.2007 J.1-45/07/4 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine Elisa Eesti AS- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi
RohkemM16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT
1 OTSUS Tallinn 22.juuni 2007 J.1-45/07/7 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine AS EMT- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi
RohkemPealkiri
Keelelist arengut toetavad FREPY mängud Reili Argus Luksemburgi keelepäev 2015 Taustaks Grammatika omandamisest On rikka ja vaese vormimoodustusega keeli. Mida rikkam vormimoodustus, seda varem hakkab
RohkemPealkiri on selline
Kuidas keerulisemad alluvad muudaksid oma käitumist, kui juht seda soovib? Jaana S. Liigand-Juhkam Millest tuleb juttu? - Kuidas enesekehtestamist suhtlemises kasutada? - Miks kardetakse ennast kehtestada?
Rohkem(Microsoft Word - \334levaade erakondade finantsseisust docx)
Ülevaade erakondade finantsmajanduslikust olukorrast seisuga 31.12.2010 Ülevaate eesmärgiks on kirjeldada erakondade rahalist seisu, mis annab informatsiooni nende tugevusest või nõrkusest, mis omakorda
RohkemMicrosoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc
Töömaterjal. Rivo Noorkõiv. Käesolev töö on koostatud Siseministeeriumi poolt osutatava kohalikeomavalitsuste ühinemist toetava konsultatsioonitöö raames. Järvamaa omavalitsuste rahvastiku arengu üldtrendid
Rohkem5_Aune_Past
Kuidas kohaturundus suurendab ettevõtte kasumit? Aune Past Past ja Partnerid Kommunikatsioonibüroo aune@suhtekorraldus.ee 1 Miks inimesed teevad seda, mida nad teevad? Kuidas panna inimesed tegema seda,
RohkemMicrosoft Word - MKM74_lisa2.doc
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 6. oktoobri 2010. a määruse nr 74 Avaliku konkursi läbiviimise kord sageduslubade andmiseks televisiooni ringhäälingusaadete ja -programmide digitaalse edastamise
RohkemExcel Valemite koostamine (HARJUTUS 3) Selles peatükis vaatame millistest osadest koosnevad valemid ning kuidas panna need Excelis kirja nii, et
Excel2016 - Valemite koostamine (HARJUTUS 3) Selles peatükis vaatame millistest osadest koosnevad valemid ning kuidas panna need Excelis kirja nii, et programm suudaks anda tulemusi. Mõisted VALEM - s.o
RohkemVKE definitsioon
Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) definitsioon vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 364/2004/EÜ Lisa 1-le. 1. Esiteks tuleb välja selgitada, kas tegemist on ettevõttega. Kõige pealt on VKE-na
RohkemAbiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta
Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vastanutest töötanud 87 tudengit ehk 64%, kellest 79 (91%)
RohkemPealkiri
Elanike hinnangud arstiabile 2014, peamised arengud ja edasised tegevused Tanel Ross Haigekassa juhatuse esimees Üldised järeldused elanike hinnangutest Hinnangud Eesti tervishoiusüsteemile on püsinud
RohkemKINNITATUD Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/89 Haabersti Vene Gümnaasiumi vastuvõtu tingimused ja kord I. Üldsätted 1.1.
KINNITATUD 23.02.2017 Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/89 vastuvõtu tingimused ja kord I. Üldsätted 1.1. õpilaste vastuvõtmise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse
RohkemMicrosoft Word - Errata_Andmebaaside_projekteerimine_2013_06
Andmebaaside projekteerimine Erki Eessaar Esimene trükk Teadaolevate vigade nimekiri seisuga 24. juuni 2013 Lehekülg 37 (viimane lõik, teine lause). Korrektne lause on järgnev. Üheks tänapäeva infosüsteemide
RohkemJustiitsministri määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 20
Justiitsministri 26.03.2015 määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 2009/829/JSK artiklis 10 a) Taotlev riik: Täitev riik:
RohkemSaksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigi
Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs 2014 1. Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigieksam on alates 2014. a asendatud Goethe-Zertifikat
Rohkem(Microsoft Word - 9klass_reaal_hum_\374ld.docx)
IX klass Ajalooõpetuse kaudu kujundatakse erinevaid oskusi: 1) ajas orienteerumise oskus, oskus analüüsida ajaloolise keskkonna kujunemist; 2) ajaloomõistete tundmine ja kontekstis kasutamine; 3) küsimuste
RohkemPolünoomi juured Juure definitsioon ja Bézout teoreem Vaadelgem polünoomi kus K on mingi korpus. f = a 0 x n + a 1 x n a n 1 x
1 5.5. Polünoomi juured 5.5.1. Juure definitsioon ja Bézout teoreem Vaadelgem polünoomi kus K on mingi korpus. f = a 0 x n + a 1 x n 1 +... + a n 1 x + a n K[x], (1) Definitsioon 1. Olgu c K. Polünoomi
RohkemDavid the King Part 1 Estonian CB
Piibel Lastele Esindab Kuningas Taavet (1. osa) Kirjutatud: Edward Hughes Joonistused: Lazarus Muudatud: Ruth Klassen Tõlkitud: Jaan Ranne Tekitatud: Bible for Children www.m1914.org BFC PO Box 3 Winnipeg,
RohkemRelatsiooniline andmebaaside teooria II. 6. Loeng
Relatsiooniline andmebaaside teooria II. 5. Loeng Anne Villems ATI Loengu plaan Sõltuvuste pere Relatsiooni dekompositsioon Kadudeta ühendi omadus Sõltuvuste pere säilitamine Kui jõuame, siis ka normaalkujud
RohkemPealkiri
Eesti kui reisisiht 2011-2013 Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamise tegevuste eesmärk: Programmi üldeesmärgiks on suurendada teadlikkust Eesti turismivõimalustest prioriteetsetel välisturgudel ning
Rohkemvv05lah.dvi
IMO 05 Eesti võistkonna valikvõistlus 3. 4. aprill 005 Lahendused ja vastused Esimene päev 1. Vastus: π. Vaatleme esiteks juhtu, kus ringjooned c 1 ja c asuvad sirgest l samal pool (joonis 1). Olgu O 1
RohkemHIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A
HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg AIDS-i Ennetuskeskus HIV-nakkuse olukorra analüüs. Ohustatud
RohkemKOOLIEKSAM AJALUGU Ajaloo koolieksam on kirjalik töö, mis annab maksimaalselt 100 punkti ning kestab 3 tundi ( 180 minutit ). Eksamil on võimalik kasu
KOOLIEKSAM AJALUGU Ajaloo koolieksam on kirjalik töö, mis annab maksimaalselt 100 punkti ning kestab 3 tundi ( 180 minutit ). Eksamil on võimalik kasutada Gümnaasiumi ajaloo atlast. TEEMAD : I EESTI AJALUGU
RohkemEDL Liiga reeglid 1. ÜLDSÄTTED 1.1. EDL Liiga toimub individuaalse arvestuse alusel, kus mängijad on jagatud hooaja EDL Liiga tulemuste põhj
EDL Liiga reeglid 1. ÜLDSÄTTED 1.1. EDL Liiga toimub individuaalse arvestuse alusel, kus mängijad on jagatud hooaja 2017-2018 EDL Liiga tulemuste põhjal nelja liigasse. a. Premium Liiga (9 osalejat) b.
RohkemSUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S
EBA/GL/2014/09 22. september 2014 Suunised, mis käsitlevad selliseid teste, läbivaatamisi või tegevusi, mis võivad viia pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi artikli 32 lõike
RohkemVaadePõllult_16.02
OLARI TAAL KES JULGEB EESTIT REFORMIDA? VAADE PÕLLULT Illustratsioonid: Ebba Parviste SKP (miljard USD) RAHVAARV (miljon inimest) SOOME 267 5,5 LÄTI 31 2 majandusvõimsuse vahe 8,6 korda rahvaarvu vahe
RohkemTartu Ülikool
Tartu Ülikool Code coverage Referaat Koostaja: Rando Mihkelsaar Tartu 2005 Sissejuhatus Inglise keelne väljend Code coverage tähendab eesti keeles otse tõlgituna koodi kaetust. Lahti seletatuna näitab
RohkemG OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS
G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS GS1 Järgnevalt on kirjeldatud lühidalt mõningaid inimesi. Palun lugege iga kirjeldust ja märkige igale reale, kuivõrd Teie see inimene on. Väga Minu Mõnevõrra
RohkemWord Pro - digiTUNDkaug.lwp
/ näide: \ neeldumisseadusest x w x y = x tuleneb, et neeldumine toimub ka näiteks avaldises x 2 w x 2 x 5 : x 2 w x 2 x 5 = ( x 2 ) w ( x 2 ) [ x 5 ] = x 2 Digitaalskeemide optimeerimine (lihtsustamine)
RohkemHCB_hinnakiri2017_kodukale
Betooni baashinnakiri Hinnakiri kehtib alates 01.04.2016 Töödeldavus S3 Töödeldavus S4 / m 3 /m 3 km-ga / m 3 /m 3 km-ga C 8/10 69 83 71 85 C 12/15 73 88 75 90 C 16/20 75 90 77 92 C 20/25 78 94 80 96 C
RohkemHCB_hinnakiri2018_kodukale
Betooni baashinnakiri Hinnakiri kehtib alates 01.01.2018 Töödeldavus S3 Töödeldavus S4 / m 3 /m 3 km-ga / m 3 /m 3 km-ga C 8/10 73 87 75 89 C 12/15 77 92 79 94 C 16/20 79 94 81 96 C 20/25 82 98 84 100
RohkemMicrosoft PowerPoint - Niitmise_tuv_optiline_ja_radar.pptx
Ettekanne ESTGIS aastakonverentsil 30.11.2012 Niidetud alade tuvastamine multispektraalsete ja radarsatelliidipiltide põhjal Kaupo Voormansik Sisukord 1. Eksperiment 2012 suvel multispektraalsete mõõtmiste
RohkemPÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019 SISUKORD 1. SLAIDIESITLUS... 3 1.1. Esitlustarkvara... 3 1.2. Slaidiesitluse sisu... 3 1.3. Slaidiesitluse vormistamine... 4 1.3.1 Slaidid...
RohkemLITSENTSILEPING Jõustumise kuupäev: LITSENTSIANDJA Nimi: SinuLab OÜ Registrikood: Aadress: Telefon: E-post:
LITSENTSILEPING Jõustumise kuupäev: 01.01.2017 1. LITSENTSIANDJA Nimi: SinuLab OÜ Registrikood: 12750143 Aadress: Telefon: 5210194 E-post: kontakt@sinulab.ee Esindaja: juhatuse liige Eesnimi Perekonnanimi
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU (tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimused)
Rohkemefo09v2pke.dvi
Eesti koolinoorte 56. füüsikaolümpiaad 17. jaanuar 2009. a. Piirkondlik voor. Põhikooli ülesanded 1. (VÄRVITILGAD LAUAL) Ühtlaselt ja sirgjooneliselt liikuva horisontaalse laua kohal on kaks paigalseisvat
Rohkem(Microsoft PowerPoint - Kas minna \374heskoos v\365i j\344\344da \374ksi - \334histegevuse arendamise t\344nane tegelikkus Rando V\344rni
Kas minna üheskoos või v i jääj ääda üksi? Ühistegevuse arendamise tänane t tegelikkus Eesti Maaülikool Majandus- ja sotsiaalinstituut Maamajanduse ökonoomika vastutusvaldkonna juht Professor Rando Värnik
RohkemELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tule
ELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tulelaps Süstemaatiline kuuluvus Puittaimede perekond,
RohkemÕPETAJATE OSKUSED PIAAC ANDMETE BAASIL Aune Valk PIAAC (Programme for the International Assessment of Adult Competencies) uuringu raames va
ÕPETAJATE OSKUSED PIAAC ANDMETE BAASIL 10.12.2013 Aune Valk PIAAC (Programme for the International Assessment of Adult Competencies) uuringu raames valmis väga rikas andmebaas, mis annab võimaluse uurida
RohkemNR-2.CDR
2. Sõidutee on koht, kus sõidavad sõidukid. Jalakäija jaoks on kõnnitee. Kõnnitee paikneb tavaliselt mõlemal pool sõiduteed. Kõige ohutum on sõiduteed ületada seal, kus on jalakäijate tunnel, valgusfoor
RohkemMergedFile
K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Kohtunik Viru Maakohus Leanika Tamm Määruse tegemise päev ja koht Kohtuasja number 01. detsember 2014, Narva kohtumaja Kohtuasi Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad
RohkemKOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/ 316, veebruar 2019, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/ 2013, milles käsitletakse Euroopa L
22.2.2019 L 51 I/1 II (Muud kui seadusandlikud aktid) MÄÄRUSED KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/316, 21. veebruar 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise
RohkemMida me teame? Margus Niitsoo
Mida me teame? Margus Niitsoo Tänased teemad Tagasisidest Õppimisest TÜ informaatika esmakursuslased Väljalangevusest Üle kogu Ülikooli TÜ informaatika + IT Kokkuvõte Tagasisidest NB! Tagasiside Tagasiside
RohkemEVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse
EVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse pakutavast päästest rääkimine ongi see, mida nimetatakse evangeeliumi
Rohkem(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc)
4-6 KLASS 1 Minu nimi on Ma olen praegu Täna on 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED Kirjuta või joonista siia kolm kärneri tööriista Kirjuta siia selle taime nimi, 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST 3. TÖÖRIIST mida istutasid
RohkemKol-ltn_Rasmus_Lippur_KVPS
19.10.2011 1 Riigikaitse Kol-ltn Rasmus Lippur Sõda Sõda on maailmale vajalik (Martin Luther) Parim sõda on pidamata sõda (Sun Zi) Sõda on jõu kasutamine, et sundida vastast alluma meie soovile (Carl von
RohkemITK - suitsuvaba haigla 2014
Tubakavaba haigla Sally Maripuu Töökeskkonnateenistuse juhataja Ida- Tallinna Keskhaigla AS Asutatud aastal 2001 6 erineva tervishoiuasutuse ühendamise teel 2011 liideti juurde diagnostikakeskus 1012 Loksa
RohkemMicrosoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx
Toimetulekutoetuse maksmine 2014. 2018. aastal Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakond Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast
RohkemKINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri a käskkirjaga nr 13 (jõustunud ) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri a k
KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri 2013. a käskkirjaga nr 13 (jõustunud 04.09.2013) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri 2014. a käskkirjaga nr 39 (jõustub 01.01.2015) Diplomite, residentuuri
Rohkemraamat5_2013.pdf
Peatükk 5 Prognoosiintervall ja Usaldusintervall 5.1 Prognoosiintervall Unustame hetkeks populatsiooni parameetrite hindamise ja pöördume tagasi üksikvaatluste juurde. On raske ennustada, milline on huvipakkuva
Rohkem(10. kl. I kursus, Teisendamine, kiirusega, kesk.kiirusega \374lesanded)
TEISENDAMINE Koostanud: Janno Puks 1. Massiühikute teisendamine Eesmärk: vajalik osata teisendada tonne, kilogramme, gramme ja milligramme. Teisenda antud massiühikud etteantud ühikusse: a) 0,25 t = kg
RohkemMarkina
EUROOPA NOORTE ALKOHOLITARBIMISE PREVENTSIOONI PRAKTIKAD JA SEKKUMISED Anna Markina Tartu Ülikool Meie ülesanne on: Tuvastada ja välja valida erinevaid programme ja sekkumist, mida on hinnatud ja mille
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: mittetulundusühing Pärmivabriku Töökoda registrikood:
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2014 aruandeaasta lõpp: 31.12.2014 nimi: registrikood: 80266953 tänava/talu nimi, Tähtvere 11-7 maja ja korteri number: linn: Tartu linn maakond: Tartu maakond
RohkemArcGIS Online Konto loomine Veebikaardi loomine Rakenduste tegemine - esitlus
PILVI TAUER Tallinna Tehnikagümnaasium ArcGIS Online 1.Konto loomine 2.Veebikaardi loomine 3.Rakenduste tegemine - esitlus Avaliku konto loomine Ava ArcGIS Online keskkond http://www.arcgis.com/ ning logi
RohkemEUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIV
EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIVALLAST MILLES SEISNEB NIMETATUD KONVENTSIOONI EESMÄRK?
RohkemKuidas ärgitada loovust?
Harjumaa ettevõtluspäev äriideed : elluviimine : edulood : turundus : eksport Äriideede genereerimine Harald Lepisk OPPORTUNITYISNOWHERE Ideed on nagu lapsed Kas tead kedagi, kelle vastsündinud laps on
RohkemLisa 1 KVÜÕA sõja- ja katastroofimeditsiinikeskuse 2018 I poolaastal planeeritud kursused 2. nädal SMBK II osa Infektsioonhaigused ja v
Lisa 1 KVÜÕA sõja- ja katastroofimeditsiinikeskuse 2018 I poolaastal planeeritud kursused 2. nädal 08. 10.01.2018 SMBK II osa Infektsioonhaigused ja välihügieen Kaitseväes 2. nädal 11. 12.01.2018 SMBK
RohkemKsirKi käsiraamat
Gael Kleag de Chalendar Nemanja Hirsl Tõlge eesti keelde: Marek Laane 2 Sisukord 1 Sissejuhatus 6 2 KsirKi kasutamine 7 2.1 KsirKi mängimine...................................... 7 2.1.1 Mängu käivitamine.................................
RohkemView PDF
Fitbit Ionic - ikoonilisest nutikellast natuke puudu, kuid spordiks ja kontoriks käib 11. aprill 2018-1:27 Autor: Kaido Einama Fitbiti nutikellad on balansseerinud pulsikella ja nutikella piiril ning viimasel
Rohkem2015 aasta veebruari tulumaksu laekumise lühianalüüs aasta veebruari lühianalüüs pole eriti objektiivne, sest veebruari lõpuks polnud tuludeklar
2015 aasta i tulumaksu laekumise lühianalüüs. 2015 aasta i lühianalüüs pole eriti objektiivne, sest i lõpuks polnud tuludeklaratsioonid laekunud veel üle 2500 ettevõttelt. Rahandusministeerium püüdis küll
RohkemMicrosoft PowerPoint - Konjunktuur nr 3 (194) pressile marje .ppt
Konjunktuur 3 (194) 1. Majanduse üldolukord 2015. a septembris ja 6 kuu pärast (L. Kuum) 2. Konjunktuuribaromeetrid: september 2015 2.1. Tööstusbaromeeter (K. Martens) 2.2. Ehitusbaromeeter (A. Vanamölder)
RohkemKULUDOKUMENTIDE AUDITI ARUANNE
EUROOPA KALANDUSFONDI PROJEKTI NR 932010780004 KALAKOELMUTE SEISUND NING KOELMUALADE MELIOREERIMISE LÄHTEÜLESANNETE KOOSTAMINE TOIMINGUTE AUDIT TOETUSE SAAJA: TARTU ÜLIKOOL LÕPPARUANNE: 6.7-4/2016-006
Rohkem(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm algklassilastele tr\374kk 2.doc)
ALGKLASSILAPSED 1 MINU NIMI ON MINA OLEN PRAEGU TÄNA ON 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED KIRJUTA VÕI JOONISTA SIIA KAKS KÄRNERI TÖÖRIISTA KIRJUTA SIIA SELLE TAIME 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST NIMI MIDA ISTUTASID MÕISTA,
RohkemVL1_praks6_2010k
Biomeetria praks 6 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is oma kursuse ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht (Insert / Lisa -> Worksheet / Tööleht), nimetage
RohkemKomisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka
L 256/4 Euroopa Liidu Teataja 22.9.2012 MÄÄRUSED KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti kasutamiseks,
RohkemEUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel KOM(2005) 539 lõplik 2005/0215 (CNB) Ettepanek NÕUKOGU MÄÄRUS millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) n
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel 17.2.26 KOM(25) 539 lõplik 25/215 (CNB) Ettepanek NÕUKOGU MÄÄRUS millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2494/95 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses hinnateabe
RohkemA5 kahjukindlustus
Finantsinspektsioon I Kahjukindlustusest Mida peaks teadma enne kahjukindlustuse ostmist? Kindlustuslepingut sõlmides peab kindlustusvõtja (klient) olema: kannatlik ja läbi lugema kõik tingimused olema
RohkemErasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE
Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE LÖÖGE KAASA > kui olete õpetaja või sotsiaaltöötaja ja sooviksite korraldada oma kogukonnas üritust, kus osaleb mõni eeskujuks olev inimene > kui soovite osaleda
RohkemLEAN põhimõtete, 5S-i ja Pideva Parenduse Protsessi rakendamise kogemus Eestis.
LEAN põhimõtete, 5S-i ja Pideva Parenduse Protsessi rakendamise kogemus Eestis. Jüri Kuslapuu EDU Konsultatsioonid 2015 Mina ja LEAN Koolituse ja konsultatsiooni turul 15 aastat Profiil: Tootmine, Inimesed,
RohkemMicrosoft Word - QOS_2008_Tallinn_OK.doc
GSM mobiiltelefoniteenuse kvaliteet Tallinnas, juuni 2008 Sideteenuste osakond 2008 Kvaliteedist üldiselt GSM mobiiltelefonivõrgus saab mõõta kümneid erinevaid tehnilisi parameetreid ja nende kaudu võrku
RohkemMicrosoft Word - B AM MSWORD
9.2.2015 B8-0098/7 7 Punkt 4 4. kutsub Ameerika Ühendriike üles uurima LKA üleviimise ja salajase kinnipidamise programmide käigus korda saadetud mitmeid inimõiguste rikkumisi ja esitama nende kohta süüdistusi
RohkemE-arvete juhend
E- arvete seadistamine ja saatmine Omniva kaudu Standard Books 7.2 põhjal Mai 2015 Sisukord Sissejuhatus... 3 Seadistamine... 3 Registreerimine... 4 E- arve konto... 5 Vastuvõtu eelistus... 5 Valik E-
RohkemPraks 1
Biomeetria praks 6 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is oma kursuse ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht, nimetage see ümber leheküljeks Praks6 ja 3.
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 14. juuni 2019 (OR. en) 10266/19 OJ CRP1 23 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 14. juuni 2019 (OR. en) 10266/19 OJ CRP1 23 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Brüssel 19. juuni 2019 (12.30) 1. Päevakorra
RohkemC
EUROOPA KOHTU OTSUS (viies koda) 16. detsember 1993 Kohtuasjas C-334/92, mille esemeks on EMÜ asutamislepingu artikli 177 alusel Tribunal Superior de Justicia de Cataluña (Hispaania) esitatud taotlus,
RohkemLisa I_Müra modelleerimine
LISA I MÜRA MODELLEERIMINE Lähteandmed ja metoodika Lähteandmetena kasutatakse AS K-Projekt poolt koostatud võimalikke eskiislahendusi (trassivariandid A ja B) ning liiklusprognoosi aastaks 2025. Kuna
Rohkem(Microsoft Word - Matsalu Veev\344rk AS aktsion\344ride leping \(Lisa D\) Valemid )
1(6) 1. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinna kujundamise põhimõtted Aktsiaselts tegevuskulude arvestuse aluseks on auditeeritud ja kinnitatud aastaaruanne. Hinnakujunduse analüüsis kasutatakse Aktsiaseltsi
RohkemMINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin
MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 03.04.14 nr 14-0104 Ministri 25.09.2006 käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmine Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahvi 46 lõike 6,
RohkemEESTI MEISTRIVÕISTLUSED PONIDE TAKISTUSSÕIDUS 2005
Lagedi Treeningvõistlus ja Ülikerge Derby JUHEND Toimumise aeg ja koht: Harjumaa 30.07.2016 Lagedi Ratsaspordikooli võistlusväljak, Lagedi, Võistlustingimused: Võistlusväljak Parkuur nr. 1-4 - liivaplats;
RohkemTartu Kutsehariduskeskus IKT osakond Merlis Karja-Kännaste ASUTUSE DOKUMENDIREGISTRI AVALIK VAADE Analüüs Juhendaja Mirjam-Merike Sõmer Tartu 2015
Tartu Kutsehariduskeskus IKT osakond Merlis Karja-Kännaste ASUTUSE DOKUMENDIREGISTRI AVALIK VAADE Analüüs Juhendaja Mirjam-Merike Sõmer Tartu 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS... 3 1. VILJANDI LINNAVALITSUSE
Rohkem156-77
EUROOPA KOHTU OTSUS 12. oktoober 1978 * [ ] Kohtuasjas 156/77, Euroopa Ühenduste Komisjon, esindaja: selle õigusnõunik George L. Close, keda abistas selle õigustalituse ametnik Charles Lux, kohtudokumentide
RohkemAntennide vastastikune takistus
Antennide vastastikune takistus Eelmises peatükis leidsime antenni kiirgustakistuse arvestamata antenni lähedal teisi objekte. Teised objektid, näiteks teised antennielemendid, võivad aga mõjutada antenni
RohkemWord Pro - diskmatTUND.lwp
Loogikaalgebra ( Boole'i algebra ) George Boole (85 864) Sündinud Inglismaal Lincolnis. 6-aastasena tegutses kooliõpetaja assistendina. Õppis 5 aastat iseseisvalt omal käel matemaatikat, keskendudes hiljem
Rohkem(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)
Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta
RohkemMicrosoft Word - 03_ausus lisaylesanded.doc
ÕPL LS 3 LSÜLSNDD USUS ML eemat usus (sh teisi teemasid) saab sisse juhatada ka HHK- (H HLB KSULK) meetodil. Näiteks: Miks on ausus hea? Miks on ausus halb? Miks on ausus kasulik? H: Hoiab ära segadused
RohkemValik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapo
Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapoolsete tervitus- ja hüvastijätufraasidega. Saab arutleda,
RohkemTallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA
Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA KONTSERN TALLINNA LENNUJAAM TEGELEB ETTEVÕTTE HALDUSES OLEVATE LENNUJAAMADE KÄI- TAMISE JA ARENDAMISEGA; ÕHU- SÕIDUKITE, REISIJATE JA KAUBA MAAPEALSE TEENINDAMISEGA
RohkemVana talumaja väärtustest taastaja pilgu läbi
Vana talumaja väärtustest taastaja pilgu läbi 22.02.2019 Rasmus Kask SA Eesti Vabaõhumuuseum teadur Mis on väärtus? 1) hrl paljude inimeste, eriti asjatundjate (püsiv) hinnang asja, nähtuse või olendi
RohkemloogikaYL_netis_2018_NAIDISED.indd
. Lihtne nagu AB Igas reas ja veerus peavad tähed A, B ja esinema vaid korra. Väljaspool ruudustikku antud tähed näitavad, mis täht on selles suunas esimene. Vastuseks kirjutage ringidesse sattuvad tähed
RohkemPR_COD_2am
EUROOPA PARLAMENT 2004 Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon 2009 2004/0209(COD) 3.10.2008 ***II SOOVITUSE PROJEKT TEISELE LUGEMISELE eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse
RohkemAM_Ple_NonLegReport
9.1.2019 A8-0475/36 36 Põhjendus BG BG. arvestades, et kahjuks ei leidnud see vastuolu erikomisjonis lahendust; 9.1.2019 A8-0475/37 37 Põhjendus BI BI. arvestades, et niinimetatud Monsanto dokumendid ja
RohkemMicrosoft Word - Eesti-turism2015
EESTI JA EUROOPA TURISM 215 EUROOPA TURISM Maailma Turismiorganisatsiooni (UNWTO) esialgsetel andmetel kasvas 215.a. kokkuvõttes välisturism kogu maailmas 4,4% (allikas: UNWTO World Tourism Barometer,
Rohkemlvk04lah.dvi
Lahtine matemaatikaülesannete lahendamise võistlus. veebruaril 004. a. Lahendused ja vastused Noorem rühm 1. Vastus: a) jah; b) ei. Lahendus 1. a) Kuna (3m+k) 3 7m 3 +7m k+9mk +k 3 3M +k 3 ning 0 3 0,
Rohkem