TALLINNA 32
|
|
- Vello Lillemets
- 5 aastad tagasi
- Vaatused:
Väljavõte
1 TALLINNA 32. KESKKOOLI VALIKKURSUSED 10. KLASSIDELE õppeaastal Valikkursus: PRANTSUSE KEELE JA KULTUURI VESTLUSKURSUS... 2 Valikkursus: SAKSA KEELE JA KULTUURI VESTLUSKURSUS... 4 Valikkursus: PSÜHHOLOOGIA... 6 Valikkursus: ETIKETT... 8 Valikkursus: ASTRONOOMIA Valikkursus: KUNSTITEHNIKAD: joonistamine ja maalimine Valikkursus: KUNSTITEHNIKAD: kalligraafia Valikkursus: RAHVUSKÖÖGID Valikkursus: LAVALINE ENESEVÄLJENDUS Valikkursus: MAAILMAVAATEÕPETUS Valikkursus: TALLINNA AJALUGU
2 TALLINNA 32. KESKKOOLI GÜMNAASIUMIASTME VALIKKURSUSE AINEKAART Valikkursus: Õpetaja: Kontakt: Maht ja aeg: Sihtgrupp: PRANTSUSE KEELE JA KULTUURI VESTLUSKURSUS (jätkukursused 11. ja 12. klassis) Gilbert Mandzolo 2 kursust II kuni V perioodil (II p 2 ja III p 3 tundi nädalas, IV p 2 ja V p 3 tundi nädalas; kokku tundi); gümnaasiumis kokku 5 kursust prantsuse keele õpinguid alustavad 10. klassi õpilased, v.a need, kes meil juba õpivad prantsuse keelt kolmanda võõrkeelena Õppe-eesmärk ehk miks me seda ainet õpetame? Algtaseme vestluskursus kõigile, kes soovivad õppida prantsuse keelt ja tutvuda prantsuse kultuuriga. Kursuse eesmärgiks on laiendada õpilaste silmaringi ning tekitada huvi prantsuse keele ja kultuuri vastu. Õpilane õpib paremini orienteeruma maailma kultuurierisustes ning omandab elukestvaks õppeks motivatsiooni ja vajalikud oskused. Võõrkeeleoskus on tänapäeval ülimalt oluline. Õppetegevus ehk mida me tundide jooksul teeme? Kasutame aktiivõppe meetodeid. Suulise eneseväljenduse arendamine toimub lihtsate monoloogide ja dialoogide abil. Pöörame suurt tähelepanu hääldusreeglitele, et saavutada õige hääldus ja end paremini arusaadavaks teha. Hääldamise õppimine toimub läbi prantsuse laulude. Vaatame ka mõnea prantsuse filmi. Käsitleme järgmisi teemasid: enese tutvustamine (perekond, eelistused, päevakava) suhtlus telefoni teel elukoht, ruumide kirjeldamine, tee küsimine ja juhatamine informatsiooni küsimine (nt. turismiinfokeskus, hotellis, rongijaamas jne) kohvikus või restoranis tellimine, oma söögiharjumustest rääkimine kaupluses (ostude nimekiri, kaubanduskeskuse osakonnad, kassas jne) Prantsusmaa (loodus, linnad, prantslaste harjumused ja tavad) 2
3 vabaajategevustest, koolivaheaja plaanidest rääkimine tähtpäevad ja sellega seonduvad tegevused Õpitulemus ehk milliseid oskusi õpilased saavad? Kursuse lõpus suudavad õpilased väljendada oma mõtteid õpitud sõnavara piires, oskavad esitada küsimusi õpitud teemade piires ning on omandanud hääldusreeglid ja suudavad õigesti sõnu hääldada tundmatut teksti lugedes. Hindamine: Kursused on hindelised. Hinnatakse õpilase arengut. Sõnavara ja uute väljendite õppimisel toimub pidev kontroll. Õppematerjalid: Méthode: Nouveau ROND-POINT Edition Maison des Langues. Paris. Barfety, Michele, Patricia Beaujouin Expression orale. CLE International. Lisamaterjalid (õpetaja koostatud materjalid, internetist) Muud olulised märkused: Grupi maksimaalne suurus on 16 õpilast. 3
4 TALLINNA 32. KESKKOOLI GÜMNAASIUMIASTME VALIKKURSUSE AINEKAART Valikkursus: Õpetaja: Kontakt: Maht ja aeg: Sihtgrupp: SAKSA KEELE JA KULTUURI VESTLUSKURSUS (jätkukursused 11. ja 12. klassis) Liina Kitt 2 kursust läbi õppeaasta (II p 2 ja III p 3 tundi nädalas, IV p 2 ja V p 3 tundi nädalas; kokku tundi); gümnaasiumis kokku 5 kursust saksa keele õpinguid alustavad 10. klassi õpilased, v.a need, kes meil juba õpivad saksa keelt kolmanda võõrkeelena Õppe-eesmärk ehk miks me seda ainet õpetame? Kuigi tänapäeval on domineerivaks esimeseks võõrkeeleks inglise keel, siis rõhutatakse üha enam, et haritud inimene võiks osata vähemalt kahte-kolme võõrkeelt. Samuti peaks meeles pidama, kuigi inglise keel on lingua franca staatuses, ei räägi seda kogu maailma elanikkond. Pealegi on nii prantslastel kui ka sakslastel rohkemal või vähemal määral varjatud viha inglise keele vastu. Viimane tuleneb sellest, et mõlema riigi keel on erinevatel ajaetappidel nautinud kõige tähtsama võõrkeele staatust. Oma olukorra parandamiseks tehakse mõlema riigi poolt ponnistusi enda emakeele edendamiseks kogu maailmas. Saksa keelt räägib oma emakeelena kuskil 90 miljonit inimest. Teist samapalju räägib saksa keelt võõrkeelena. Saksa keelt räägitakse (erinevas ulatuses) pea kümnes riigis. Kas teadsite, et saksa keel on Namiibias rahvuskeeleks? Eelneva alusel võiks tõdeda, et saksa keele osatähtsus pole kuskile kadunud. Eestlasena on saksa keele ja kultuuri tundma õppimine seotud ka eestlaseks olemise tundma õppimisega. Väga suures osas on meie kultuur seotud saksa kultuuriga ning eesti keel saksa keelega. Miks see nii on? Sest 700 aastat Saksa valitusaega meie regiooni üle on jätnud paratamatult oma jälje. Seega olekski antud kursuse eesmärk tutvustada saksa kultuuri ja keelt ning leida nii sarnasusi kui ka erinevusi eesti kultuuri ja keelega. Valikkursuse eesmärgiks on aga eelkõige panna alus edasistele saksa keele õpingutele ning tekitada huvi antud kultuuri vastu. 4
5 Õppetegevus ehk mida me tundide jooksul teeme? Kursus algab sõnavara ja keele õpingutega. Tavapärane keeleõpe kestab kuni jaanuari keskpaigani. Pärast seda hakkab keeleõpinguid toetama kultuuriline pool. Õpime tundma tähtpäevi ja nendega seonduvaid traditsioone. Loeme ja tõlgime vastavaid tekste, kuulame muusikat ning vaatame vahel ka mõne filmi. Eelkõige paneme rõhku suulisele eneseväljendamisele, mille arendamine toimub läbi lihtsamate monoloogide ja dialoogide. Õpitulemus ehk milliseid oskusi õpilased saavad? Kuulamisel: Õpilane oskab täita kuulatud teksti põhjal koostatud lünktekste ja harjutusi. Oskab vastata suuliselt ja kirjalikult teksti kohta esitatud küsimustele. Oskab adekvaatselt reageerida erinevates situatsioonides erinevatele ütlustele, käskudele ja pöördumistele. Kõnelemisel: Õpilane oskab esitada küsimusi ja vastata neile õpitud temaatika piires. Oskab adekvaatselt reageerida erinevates suhtlussituatsioonides, oskab teha ettepanekut, keelduda, väljendada oma soovi, heakskiitu, kahetsust, üllatust. Lugemisel: Õpilane oskab täita loetud teksti kohta käivaid ülesandeid, mis nõuavad erinevate lugemisstrateegiate kasutamist. Kirjutamisel: Õpilane oskab kirjutada ennasttutvustavat kirja, õnnitluskaarti, küllakutset. Oskab täita ankeeti, lünkteksti, lõpetada lauseid ja fraase, koostada ja täiendada dialooge. Kultuur: Õpilane tunneb saksa kultuuri ning selle eripärasid. Hindamine: Valikkursuse käigus hinnatakse eelkõige õppuri arengut. Hindamine toimub viiepallisüsteemis. Sõnavara ja väljendite õppimisel toimub pidev kontroll. Õppematerjalid: Raamat + 2 CD ja töövihik : Elster, U., Körner, E. (u.a.) Team Deutsch. Deutsch für Jugendliche. A1. Verlag: Klett. Raamat + 2 CD ja töövihik : Elster, U., Körner, E. (u.a.) Team Deutsch. Deutsch für Jugendliche. A2. Verlag: Klett. Saksa eesti sõnaraamat Eesti saksa sõnaraamat Õpetaja koostatud lisamaterjalid Muud olulised märkused: Grupi maksimaalne suurus on 16 õpilast. 5
6 TALLINNA 32. KESKKOOLI GÜMNAASIUMIASTME VALIKKURSUSE AINEKAART Valikkursus: Õpetaja: Kontakt: Maht ja aeg: Sihtgrupp: PSÜHHOLOOGIA Kristi Raava (koolipsühholoog) komplekteerub 2 gruppi: üks grupp II ja III perioodil ning teine grupp IV ja V perioodil (I p/iv p3 tundi ja II p/v p 2 tundi nädalas; kokku 35 tundi) 10. klasside õpilased Õppe-eesmärk ehk miks me seda ainet õpetame? Psühholoogia kursus tutvustab vastavat valdkonda laiemalt, käsitletakse erinevaid psühholoogilisi meetodeid ja tehnikaid. Erinevate harjutuste kaudu õpitakse iseennast paremini tundma. Õppetegevus ehk mida me tundide jooksul teeme? Käsitletavad teemad: Psühholoogia eriala ja teadusena. Kuidas ja kus tegutsevad psühholoogid. Psühholoogia erinevad suunad. Õpilaste huvidest lähtuvalt süveneme teatud valdkonda desse rohkem. Suhtlemispsühholoogia ja eluks vajalike suhtlemisoskuste harjutamine. Erinevad enesearedamise võtted. Õpitulemus ehk milliseid oskusi õpilased saavad? Õpilased saavad laiema pildi psühholoogiast kui ühest valdkonnast. Samuti parendavad õpilased oma suhtlemisoskusi ning õpivad iseennast ja oma kaaslasi tundma. Hindamine: Kursus on arvestuslik. Arvestuse jaoks tuleb õpilasel ette valmistada teda ennast huvitaval teemal ettekanne. Oluline on ka kohtumistest aktiivne osavõtt. Õppematerjalid: Davis, Martha, Patrick Fanning, Matthew McKay Suhtlemisoskused. Juul, Jesper Ei ütlemise kunst. 6
7 Muud olulised märkused: Grupi maksimaalne suurus on 18 õpilast. Õppetöövormina on kasutusel arutelud, rühmatööd, praktilised harjutused. Iga nädal toimub 1-2 tundi auditoorset tööd ja 1 tund individuaalset tööd. 7
8 TALLINNA 32. KESKKOOLI GÜMNAASIUMIASTME VALIKKURSUSE AINEKAART Valikkursus: Õpetaja: Kontakt: Maht ja aeg: Sihtgrupp: ETIKETT kolonelleitnant Ragnar Koemets 1 kursus II ja III perioodil (II p 3 tundi ja III p 2 tundi nädalas; kokku 35 tundi) 10. klassi õpilased Õppe-eesmärk ehk miks me seda ainet õpetame? Anda teadmised protokollist ja etiketist ehk kuidas käituda teatud situatsioonides? Anda teadmised tervitamis- ja tutvumiskommetest. Anda teadmised ametikohtumiste, vastvõttude, joogietiketi ja riietumise kohta. Õppetegevus ehk mida me tundide jooksul teeme? Käsitletavad teemad: Mis on protokoll ja etikett? Tervitamine ja tutvumine ametialases suhtluses ja isiklikus suhtluses. Noogutamine ja kummardamine; tervitamine ja peakatted; vastu- ja kaasatervitamine. Püstitõusmine tervitamise ajal. Kätlemine. Tutvumine üritusel. Külaliste vastuvõtt ja saatmine ning tervitamine ärisuhetes ja diplomaatias. Hüvastijätmine. Visiitkaartide liigid; vormistamine; kasutamine, vahetamine. Ametikohtumiste ettevalmistamine; kutsed ja teadaanded; kohtumised. Riietumine ja enda eest hoolitsemine. Lauaetikett. Õpitulemus ehk milliseid oskusi õpilased saavad? Kursuse lõpuks on õpilasel selge ülevaade, mida tähendavad protokoll ja etikett. Õpilane on omandanud teadmised ja oskused ametikohtumiste ettevalmistamisest, riietumis- ja lauaetiketist ning ametialase suhtlemise korralduslikest aspektidest. Kursuse jooksul käiakse ka õppekäikudel ja sooritatakse praktilisi ülesandeid. Hindamine: Kursus on arvestuslik. Arvestuse saamiseks tuleb osaleda nii teoreetilistes tundides kui õppekäikudel ja täita teoreetilis-praktilised ülesanded. 8
9 Õppematerjalid: Annus-Anijärv, Laivi. Protokoll ja etikett; Muud olulised märkused: Grupi maksimaalne suurus on kuni 18 õpilast. 9
10 TALLINNA 32. KESKKOOLI GÜMNAASIUMIASTME VALIKKURSUSE AINEKAART Valikkursus: Õpetaja: Kontakt: Maht ja aeg: Sihtgrupp: ASTRONOOMIA Tiiu Niidas 1 kursus II perioodil (kokku 35 tundi) 10. klassi õpilased, v.a keskkonna- ja majandusõpetuse õppesuund Õppe-eesmärk ehk miks me seda ainet õpetame? Kursuse raames käsitletakse teemasid, nagu mis on päikesesüsteem, mis on tähed, mis on galaktikad, mis on universum. Samuti arutletakse teemadel, milline on meie maailm, st meie elu planeedil Maa, kes me inimesed oleme ja milline on meie tulevik siin Maa peal. Õppetegevus ehk mida me tundide jooksul teeme? Vaatame kosmoloogiaga seotud filme ja kuulame nn kosmosemuusikat. Tutvume astronoomia ja astroloogia ajalooga. Uurime meie universumit, kuulates klassikaaslaste esitlusi. Vaidleme eksistentsi võimaluste üle siin maa peal ja mujal. Õpitulemus ehk milliseid oskusi õpilased saavad? Õpilased saavad kursuse käigus teadmisi universumi kohta, õpivad lugema tähekaarte, kuulama kosmosemuusikat. Samuti arendavad õpilased oma esinemisoskust ja arvuti kasutamise oskust. Hindamine: Valikkursuse lõpphindamine on arvestuslik. Arvestuse saamiseks tuleb esineda klassile ettekandega, sooritada kontrolltöö ja võtta aktiivselt osa aruteludest. Samuti läheb arvesse tundides kohalkäimine. Muud olulised märkused: Grupi maksimaalne suurus on kuni 30 õpilast. 10
11 TALLINNA 32. KESKKOOLI GÜMNAASIUMIASTME VALIKKURSUSE AINEKAART Valikkursus: Õpetaja: Kontakt: Maht ja aeg: Sihtgrupp: KUNSTITEHNIKAD: joonistamine ja maalimine Leeve Eero 1 kursus III perioodil (kokku 35 tundi) 10. klassi õpilased, kes soovivad tegeleda erinevate kunstitehnikatega, kellele meeldib joonistada, maalida ning luua erinevaid kunstitöid. Õppe-eesmärk ehk miks me seda ainet õpetame? õpime end väljendama loominguliselt kunstivahendite kaudu omandame teadmisi erinevatest joonistamis- ja maalitehnikatest rakendame baasteadmisi värvi-, kompositsiooni- ja perspektiiviõpetusest õpime tundma oma loomingulisi võimeid, arendame tehnilisi oskusi analüüsime loomingut, põhjendatakse valikuid Õppetegevus ehk mida me tundide jooksul teeme? Tegeleme loomingulise eneseväljendusega praktiliste tööde kaudu. Õpilane otsib teavet, uurib, kavandab, katsetab, loob. Aine peamine rõhuasetus on praktilisel loovtegevusel, mille käigus toimub erinevate kunstitehnikate tundmaõppimine ja tehniliste oskuste arendamine. Rakendatakse nii ühekordseid kui ka paljundusgraafika tehnikaid, maalitehnikaid, kasutatakse erinevaid materjale ja töövahendeid. Aine osaks on ka näituse korraldamine või ruumi kaunistamine tähtpäevaks, osavõtt konkursitest ja võistlustest. Loomingulisi töid tehakse nii ettekujutuse, mälu, eeskuju järgi või teemat vabalt tõlgendades. Joonistamine erinevate materjalidega: grafiit-, värvi-, vilt-, geel-, tindi ja pastapliiatsid, süsi, sangviin, õli- ja kriitpastellid. Graafikatehnikad: kõrgtrükk, lametrükk, võimalusel sügavtrükk. Maalimine erinevate materjalidega ja nende omavahelised kombineerimisvõimalused: akrüül-, akvarell- ja guaššmaal (monokroomne ja polükroomne maalimine), kollaaž, assamblaaž, installatsioon. Kunstiteose või -stiili kasutamine oma loomingu eeskuju või lähtepunktina. Värvi-, kompositsiooni- ja perspektiiviõpetus. Värviõpetus: tonaalsus, koloriit, värvimodulatsioon. Piiratud arvu värvidega maalimine (monokroomsus). Värvide kontrastid, 11
12 vastastikused mõjud, kooskõlad ja tasakaal. Värvide optiline segunemine. Värvide psühhofüsioloogiline mõju (külmad-soojad, eenduvad-taanduvad, kerged-rasked). Kompositsiooni tasakaal. Dominant. Kompositsiooniskeemid. Dünaamiline ja staatiline kompositsioon. Kaader ja kadreerimine. Perspektiiviõpetus: õhu- ja värviperspektiiv, joonperspektiiv. Disain. Keskkonna kujundus sise- ja välisruumis (koolikeskkond). Tootedisain, tarbeeseme kujundus. Kujutamis- ja vormiõpetus. Inimese kujutamine: täisfiguur, näo proportsioonid. Krokii. Visandamine natuurist. Vaikelu (natüürmort). Vari langev vari, omavari, täisvari, poolvari, peegeldused. Deformatsioon ja stilisatsioon. Õpitulemus ehk milliseid oskusi õpilased saavad? Kursuse lõpul õpilane väljendab end julgelt erinevate joonistus- ja maalivahendite kaudu. kasutab erinevaid tehnikaid ja materjale. Loob erinevaid tekstuure ja faktuure. suudab valida iseseisvalt oma idee teostamiseks sobivaid vahendeid ja tehnikaid. tunneb kunstiliike (arhitektuur, skulptuur, maal, graafika, tarbekunst, disain). kujutab vaatluse järgi ees asetsevaid objekte arvestades nende kuju, suurussuhteid ja paiknemist üksteise suhtes. arvestab täisfiguuri kujutamisel keha eri osade proportsionaalsust. leiab vajalikku infot, näidiseid ja eeskujusid ning kasutab neid loominguliselt oma töös. kujundab oma lähemat ümbrust lähtudes otstarbest. teab originaali, koopia ja reproduktsiooni erinevust. kasutab õpitud ainealaseid mõisteid. väärtustab kunstikultuuri. Hindamine: Kursuse lõpus saab õpilane hinnangu arvestatud / mittearvestatud. Tagasiside andmine kursuse jooksul toimub suulise hinnangu vormis. Hinnang antakse praktilise tööprotsessi kulgemise ja tulemuste kohta. Hinnangu andmisel arvestatakse mitmeid aspekte töö teostamisel: tööprotsess, kavandid, harjutused, visandid, pikemaajalise praktilise töö vaheetapid, lõpetatud teos, teose kontseptsiooni selgitamine ja oma valikute põhjendamine. 12
13 Tingimused hinnangu arvestatud saamisel: Õpilane esitab kursuse lõpus oma töödest õpimapi, kuhu on koondatud kõik kursuse jooksul tehtud tööd. Kõik õpetaja poolt ette antud tööd peavad olema teostatud nõutud tasemel. Õpetaja selgitab õppeülesande sooritamise miinimumtaset õppeülesande alguses. Muud olulised märkused: Grupi maksimaalne suurus on 18 inimest. Tunnid toimuvad paaristundidena. Kursusel osalemiseks on õppevahendite ja -materjalide soetamiseks nõutav õpilase isiklik materiaalne panus, mille abil õpetaja tagab vajalikud õppevahendid. Vajalikud õppevahendid: lauakate 70 x 90cm, guaššvärvid, akvarell- ehk vesivärvid, akrüülvärvid, pintslid (vähemalt 2 guaššvärvi- ja 2 akvarellipintslit õpilase kohta), veetopsik, segamisalus, lapp pintslite kuivatamiseks ja koristuseks, harilikud pliiatsid (HB-6B), värvilised pliiatsid, viltpliiatsid, joonistussüsi, fiksaator, sangviin, kuldne ja hõbedane geelpliiats, must tindipliiats, markerid, kustutuskumm, kriitpastellid, õlipastellid, lõhnatu lahusti (spets. kunstitöödeks mõeldud, allergiavaba), vatipadjad, joonistuspaberid ja akvarellpaberid A4-A2, värvilised paberid ja kartongid (80 g 240 g) A4-A2, siidipaberid, krepp-paber, liimipulk, PVA liim, liimipüstol ja -pulgad liimipüstolile, käärid, joonlaud, eritaja, muu vajalik: papp, ajalehed-ajakirjad jm. 13
14 TALLINNA 32. KESKKOOLI GÜMNAASIUMIASTME VALIKKURSUSE AINEKAART Valikkursus: Õpetaja: Kontakt: Maht ja aeg: Sihtgrupp: KUNSTITEHNIKAD: kalligraafia Leeve Eero 1 kursus IV perioodil (kokku 35 tundi) 10. klassi õpilased, kes soovivad saada algteadmisi ilukirjast ja rakendada õpitud oskusi praktilistes töödes Õppe-eesmärk ehk miks me seda ainet õpetame? Õpime kalligraafia vahendeid kasutades kirjakunsti aluseid, käsikirjalise teose kujundusvõtteid ja kirjakunsti üldiselt. Tutvume erinevate ajalooliste kirjastiilidega ja põhimõistetega. Harjutame praktikas mitmeid sulekirju, joonistatud kirju, kujundatakse tekste, luuakse kalligraafilisi improvisatsioone, lahendatakse kirjakujundusülesandeid. Õppetegevus ehk mida me tundide jooksul teeme? Õpime kirjastiile ja tüüpe: laisulekirjad: laisule-antiikva, gooti kiri, untsiaalkiri, laisule kursiivkiri; peensulekalligraafia; joonistatud kirjad: plokk-kiri (ehk groteskkiri), joonistatud antiikva. Loome kalligraafilisi improvisatsioone ja kirjakompositsioone erinevate vahendite ja materjalidega, kujundame trükiseid. Saame selgeks mitmed mõisted: šrift, kirja optika, initsiaal, kursiiv, minuskel, majuskel, monogramm, seriif, vinjett. Tegeleme loomingulise eneseväljendusega praktiliste tööde kaudu. Õpilane otsib teavet, uurib, kavandab, katsetab, loob. Aine peamine rõhuasetus on praktilisel loovtegevusel. Aine osaks on ka näituse korraldamine või ruumi kaunistamine tähtpäevaks, osavõtt konkursitest ja võistlustest. Õpitulemus ehk milliseid oskusi õpilased saavad? Õpilane teab käsikirjalisi kirjastiile ja tüüpe; tunneb ja kasutab õpitud ainealaseid mõisteid; väljendab end julgelt kalligraafiavahendeid kasutades; 14
15 suudab valida iseseisvalt oma idee teostamiseks sobivaid vahendeid; oskab leida vajalikku infot, näidiseid ja eeskujusid ning kasutab neid loominguliselt oma töös. Hindamine: Kursuse lõpus saab õpilane hinnangu: arvestatud / mittearvestatud. Tagasiside andmine kursuse jooksul toimub suulise hinnangu vormis. Hinnang antakse praktilise tööprotsessi kulgemise ja tulemuste kohta. Hinnangu andmisel arvestatakse mitmeid aspekte töö teostamisels: tööprotsess, kavandid, harjutused, visandid, pikemaajalise praktilise töö vaheetapid, lõpetatud teos, teose kontseptsiooni selgitamine ja oma valikute põhjendamine. Tingimused hinnangu arvestatud saamisel: Õpilane esitab kursuse lõpus oma töödest õpimapi, kuhu on koondatud kõik kursuse jooksul tehtud tööd. Kõik õpetaja poolt ette antud tööd peavad olema teostatud nõutud tasemel. Õpetaja selgitab õppeülesande sooritamise miinimumtaset õppeülesande alguses. Õppematerjalid: Mäemat, J Kaunis kiri. Kirjaõpik. Tallinn: Ilo. Winters, E Kalligraafia algajatele. Tallinn: TEA. Muud olulised märkused: Grupi maksimaalne suurus on 32 õpilast. Tunnid toimuvad paaristundidena. Kursusel osalemiseks on õppevahendite ja -materjalide soetamiseks nõutav õpilase isiklik materiaalne panus, mille abil õpetaja tagab vajalikud õppevahendid. Vajalikud õppevahendid: kalligraafiamarkerid lõigatud otsaga nr.1-3,5; tušš, plakat- ja redissuled, joonsuled, sulepea (sule kinnitamiseks), lauakate 70 x 90cm, lapikpintslid (laiem ja peenem), akvarellipintslid, akvarellvärvid, guaššvärvid, veetopsik, värvialus, tuššialus, lapp pintslite kuivatamiseks ja koristuseks, harilik pliiats (HB), värvilised pliiatsid, viltpliiatsid, kuldne ja hõbedane lõigatud otsaga marker, must tindipliiats, kustutuskumm, värvilised paberid ja kartongid (80 g 240 g), paberid A2 - A4 formaadis (80 g 240 g), liimipulk, käärid, joonlauad (30 cm). 15
16 TALLINNA 32. KESKKOOLI GÜMNAASIUMIASTME VALIKKURSUSE AINEKAART Valikkursus: Õpetaja: Kontakt: Maht ja aeg: Sihtgrupp: RAHVUSKÖÖGID Tiina Veldi 1 kursus IV perioodil (kokku 35 tundi) 10. klassi õpilased Õppe-eesmärk ehk miks me seda ainet õpetame? Kursus tutvustab eesti ja teiste rahvaste toiduvalikut ja valmistamist, toiduvalmistamise töövõtteid, korrastustöid ning hügieenireegleid. Õppetegevus ehk mida me tundide jooksul teeme? Grupp jaguneb neljaks rühmaks. Esimesel nädalal on teema eesti köök. Järgnevatel nädalatel valib iga rühm endale meeldiva rahvusköögi, teeb sellest ettekande ja jagab retsepte. Ettekande pikkus 30 minutit, sisaldab ülevaadet geograafilisest asendist ja ajaloost, kõigest mis on mõjutanud valitud rahvusköögi kujunemist. Saadud retseptide järgi jagavad grupiliikmed omavahel ära toiduainete toomise ja järgnevates tundides on toiduvalmistamine. Kursuse käigus külastame ka ühte rahvusköögiga restorani, näiteks Mustamäe teel asuvat ukraina köögiga restorani Bogdan. Õpitulemus ehk milliseid oskusi õpilased saavad? Õpilane tunneb erinevate rahvaste toite; oskab valmistada retsepti järgi toitu; teab ja kasutab kõiki hügieeninõudeid toiduvalmistamisel ja säilitamisel. Hindamine: Hindeline arvestus esitluse eest. Jooksval hindamisel arvestatakse hügieeninõuete täitmist, korrastustööde kvaliteeti ja õigeid töövõtteid toiduvalmistamisel. Õppematerjalid: Ramsay, Gordon Maailma köök. Tallinn: Best Life Publishing. 16
17 Muud olulised märkused: Grupi maksimaalne suurus on 20 õpilast, kes on põhikooli tööõpetuse tundides õppinud kodundust. Kursus eeldab igal nädalal omapoolset finantseeringut, kuna toiduained toovad õpilased ise. 17
18 TALLINNA 32. KESKKOOLI GÜMNAASIUMIASTME VALIKKURSUSE AINEKAART Valikkursus: Õpetaja: Kontakt: Maht ja aeg: Sihtgrupp: LAVALINE ENESEVÄLJENDUS Eva Kalbus 1 kursus V perioodil (kokku 35 tundi) 10. klassi õpilased, v.a teatriõpetuse õppesuund Õppe-eesmärk ehk miks me seda ainet õpetame? Õppeaine eesmärgiks on: 1) anda põhiteadmised lavalisest eneseväljendusest; 2) arendada õpilase loovust, esinemisjulgust ja oskust; 3) arendada õpilase emotsionaalseid ja kommunikatiivseid oskusi. Õppetegevus ehk mida me tundide jooksul teeme? Kursuse jooksul keskendutakse improvisatsioonioskuste arendamisele ja omandamisele, hääle ja kõne kasutamise arendamisele ning individuaalsele tööle teksti, selle mõtte ja sõnaga. Tehakse harjutusi koostöö, kehatunnetuse arendamiseks (grupiülesanded, loovliikumine). Õpitulemus ehk milliseid oskusi õpilased saavad? Kursuse lõpuks õpilane: 1) suudab kohaneda erinevates improvisatsiooninõudvates olukordades; 2) oskab valmistuda kõneliseks tegevuseks; 3) oskab valitud tekstile leida kohaseid ja loovaid väljendusi; 4) suudab esineda; 5) oskab teadlikumalt ja loovamalt liikuda. Hindamine: Hindamine toimub kujundava hindamise põhimõttel. Selle kaudu peab õpilane oma tegevust planeerima, analüüsima ja endale tagasiside andma. Kujundava hindamise eesmärk on, et õpilane võtaks vastutuse enda õppetegevuse eest, suudaks ennast adekvaatselt. Kursuse lõpus saab õpilane tulemuseks kas A (arvestatud) või MA (mittearvestatud). 18
19 Õpilane saab A (arvestatud) juhul, kui: on kohal käinud vähemalt 60 % tundidest, kusjuures pole ühtegi põhjuseta puudumist; on tunnis aktiivselt kaasa töötanud; kodused tööd on sooritatud, kusjuures nendega on vaeva nähtud; õpilane on teinud hästi koostööd kaasõpilaste ja õpetajaga; õpilane on tähtaegadest (kokkulepetest) kinni pidanud. Õppematerjalid: Veinmann, Martin Vajadus olla mõistetav. Tallinn: Eesti Teatriliit. Rodenburg, Patsy Näitleja kõneleb: hääl ja esitaja. Tallinn: Eesti Teatriliit. Tšehhov, Mihhail Näitlejatehnikast. Tallinn: Eesti Teatriliit. Joyce, Mary Loovliikumine. Tallinn: Koolibri. Tepandi, Tõnu Alguses on hääl. Tallinn: Sirje Endre. Muud olulised märkused: Grupi maksimaalne suurus on 16 õpilast. 19
20 TALLINNA 32. KESKKOOLI GÜMNAASIUMIASTME VALIKKURSUSE AINEKAART Valikkursus: Õpetaja: Kontakt: Maht ja aeg: Sihtgrupp: MAAILMAVAATEÕPETUS Heikki Silvet 1 kursus V perioodil (kokku 35 tundi) 10. klassi õpilased Õppe-eesmärk ehk miks me seda ainet õpetame? Õpilased omandavad ülevaate maailmavaatega seotud küsimustest, mis on abiks paljude teiste kursuste omandamisel nii gümnaasiumis kui kõrgkoolis. Õppetegevus ehk mida me tundide jooksul teeme? 1. Tutvumine maailmavaate eri aspektidega. 2. Transmaailmaga seotud küsimuste käsitlemine. 3. Eetikaga seotud küsimuste käsitlemine. 4. Tutvumine erinevate maailmavaateliste koolkondadega. 5. Õpilaste ettekanded või uurimistöö (hindele 5 suunduvatele õpilastele kohustuslik). 6. Esseed suurte teadlaste ja mõtlejate maailmavaatelistele teesidele (Einstein jt). Õpitulemus ehk milliseid oskusi õpilased saavad? 1. Õpilased omandavad kogemusi maailmavaateliste küsimuste üle mõtlemisel ja arutlemisel. 2. Õpilased omandavad kogemusi ettekannete tegemisel suures auditooriumis. 3. Õpilased omandavad ülevaate erinevate maailmavaadete kujunemisest. Hindamine: Kursusehinne kujuneb teemade arutelu käigus nii auditoorsete esseede, ettekannete või uurimuste kui arvestusliku vestluse ja aktiivsuspunktide alusel. Õppematerjalid: Suurte teadlaste ja mõtlejate teeside valimikud esseede alusmaterjaliks (7 valikut) Õpetaja varustab ettekandjaid teostega isiklikust raamatukogust ja internetist d Ormesson, Jean Õige vähe õige paljust. Tallinn: Olion. 20
21 Muud olulised märkused: Grupi maksimaalne suurus on 30 õpilast. 21
22 TALLINNA 32. KESKKOOLI GÜMNAASIUMIASTME VALIKKURSUSE AINEKAART Valikkursus: Õpetaja: Kontakt: Maht ja aeg: Sihtgrupp: TALLINNA AJALUGU Triin Viiron 1 kursus V perioodil (kokku 35 tundi) 10. klasside õpilased, v.a ajaloo õiguste aluste õppesuund Õppe-eesmärk ehk miks me seda ainet õpetame? Valikaine Tallinna ajalugu õppimine: kujundab gümnaasiumiõpilastes kodulinna kui hea õpi-, töö- ja elukeskkonna tundmist ja väärtustamist, varustades neid vastavate teadmiste ja oskustega; avardab gümnasistide kultuurilist silmaringi ning toetab kõlbeliste väärtushinnangute kujunemist ja hoolivat suhtumist oma kodulinna; arendab noorte ettevõtlikkust ja aktiivset eluhoiakut; toetab noorte sotsialiseerumist linnaelanikuna ja Eesti riigile lojaalse kodanikuna. Õppetegevus ehk mida me tundide jooksul teeme? Õppetöö jaguneb auditoorseks ja iseseisvaks tööks. Kursuse jooksul peetavate loengute ja õppekäikude teemad on järgmised: Põhja-Eesti varase inimasustuse eripära, arheoloogilised leiud Tallinna aladelt ja lähipiirkonnast, kindlustatud küla Irus, nimekujud enne Tallinna. Tallinn kui osa kristlikust kultuurist, Tallinn erinevate võimude all, kloostrid ja kirikud, linnakodanike elamud, Lübecki õigus, Tallinna vanalinna tänavavõrk, linnamüür, tuntumad hooned, tähtsamad sündmused (aastani 1918), kodanikuks saamine keskajal, rahvaarv ja rahvuslik kooseis keskajal ning tänapäeval, kodanikeühendused tänapäeval, Tallinn kui hansalinn, Tallinna raad, linna valitsemine tänapäeval, linna eelarve, linnaosade kujunemine ja tänapäev. Sotsiaalhoolekanne. Haigemajad, arstiabi ja supiköögid keskajal, raeapteek. Sotsiaalhoolekanne tänapäeval: lastetoetused, puuetega inimesed, eakate hoolekanne, eluraskustesse sattunud inimesed, haiglad. Kroonitud pead Tallinnas, sõpruslinnad, erinevaid traditsioone Tallinnas. 22
23 Haljasalad ja pargid. Kadrioru park, Harjumäe park, Toompark, Tornide väljak, Hirvepark, Virumäe park, Kanuti aed, Tammsaare park ja nende loomislugu. Tallinna loomaaia saamislugu, tänapäevane loomaaed, loomaaed kui teaduskeskus. Transport. Erasõidukite kasutus, ummikud, ühistransport (sh P&R süsteem), Tallinn kui Eesti värav, keskkonnasäästlik transport. Majandus. Tallinna keskmine äriettevõte, tööhõive, Tallinna suurimad eksportijad, ettevõtlusinkubaatorid. Turism. Tallinna vaatamis- ja kogemisväärsused, turistid, turismi majanduslik, ökoloogiline ja sotsiaalne mõju. Haridus. Esimesed koolid Tallinnas, Tallinnas tegutsevad riiklikud kutse- ja ülikoolid, huvikoolid, silmapaistvate noorte tunnustamine. Teater. Estonia teatri saamislugu, Eesti Draamateater, Tallinna Linnateater, Vene Draamateater ning vabal valikul mõni modernne teater. Muusikaelu. Kontserdipaigad, muusikafestivalid, muusikakollektiivid, noortemuusika. Muuseumid kui teadusasutused ja kultuurivaramud, Tallinna Linnamuuseum, Eesti Kunstimuuseum (sh Kumu, Kadrioru muuseum, Niguliste muuseum), Eesti Loodusmuuseum, Eesti Vabaõhumuuseum. Kirjanduslik Tallinn. Kirjanike maja, raamatukogud, kirjanikega seotud paigad ja muuseumid, mõni vabalt valitud tänapäeva kirjanik. Kunst. Raidkunst keskaegses Tallinnas, vapid, skulptuur, käsitöömeistrid tänapäevases Tallinnas, õpitoad, mood. Toitumine. Mida ja kuidas söödi keskaegses Tallinnas, kohvikukultuur Tallinnas, kuulsad söögikohad. Sport. Esimesed sportlikud ühendused, rahvasport, tippsport, suurvõistlused Tallinnas. Osa õppetööst toimub individuaalse tööna, kuulates Tallinna ajaloo teemalisi raadiosaateid ja külastades olulisi Tallinnas asuvaid arhitektuuriobjekte (Tallinna Linnaarhiiv, Niguliste kirik, Raekoda jne). Õpitulemus ehk milliseid oskusi õpilased saavad? Pärast kursuse lõpetamist õpilane: teab põhifakte Tallinna ajaloost, orienteerub Tallinnas kui kultuuri- ja majanduskeskuses, omab ülevaadet Tallinna juhtimisest ja Tallinna sotsiaalsest keskkonnast, 23
24 omab ülevaadet edasiõppimisvõimalustest Tallinnas, soovib saada väärikaks linnakodanikuks. Hindamine: Hindamisel lähevad arvesse: aktiivne tundidest osavõtt, õppekäikudel osalemine, arutluse kirjutamine, testi sooritamine, ettekanne kokkulepitud teemal. Õppematerjalid: Peamine õppematerjal on kirjastuse AVITA õpik ja töövihik Tallinna lugu (2011). Kursuse raames kasutab õpetaja ka valitud osasid alljärgnevatest raamatutest ja allikatest: Tallinna Entsüklopeedia Goldman, I., P. Kaldoja Tallinna legendid. Tallinn: Perioodika. Hahn, K.-R Tallinna vanalinn ehk kõnelused kummitusega. Tallinn: Tallinna Kultuuriväärtuste Amet. Gustavson, H Meditsiinist vanas Tallinnas kuni Tallinn: Valgus. Rannu, J Mineviku Tallinn. Tallinn: Perioodika. Vende, V Ununenud Tallinn: jalutuskäik ümber vanalinna. Tallinn: Perioodika. Pullat. R Tallinna ajalugu 1860-ndate aastateni. Tallinn: Eesti Raamat. Kangropool, R. noorem, D. Bruns Tallinn sajandeis: ehituskunstiline ülevaade. Tallinn: Eesti Raamat. Männisalu, M Suurgildi hoone. Tallinn: Eesti Raamat. Kangropool, R. noorem Raekoda: ajalugu ja kaasaeg. Tallinn: Eesti Raamat. Gustavson, H Raeapteek. Tallinn: Eesti Raamat. Lumiste, M Pühavaimu kirik. Tallinn: Eesti Raamat. Leimus, I Origines Revaliae: esmakordset Tallinnas ja Tallinnast. Tallinn: Eesti Ajaloomuuseum. Erinevad temaatilised internetileheküljed. Muud olulised märkused: Grupi maksimaalne suurus on 36 õpilast. 24
Projekt Kõik võib olla muusika
Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte
RohkemÕppekava arendus
Õppekava arendus Ülle Liiber Õppekava kui kokkulepe ja ajastu peegeldus Riiklik õppekava on peegeldus sellest ajast, milles see on koostatud ja kirjutatud valitsevast mõtteviisist ja inimkäsitusest, pedagoogilistest
RohkemKURSUS Hispaania keel 4 KLASS 11 TUNDIDE ARV 35 AINE SISU Plaanide tegemine ja kohtumiste kokkuleppimine. Kestev olevik. Reeglipärased ja sagedasemad
KURSUS Hispaania keel 4 KLASS 11 TUNDIDE ARV 35 AINE SISU Plaanide tegemine ja kohtumiste kokkuleppimine. Kestev olevik. Reeglipärased ja sagedasemad ebareeglipärased verbid ning enesekohased tegusõnad.
RohkemKunst_1 klass_2013
KUNST I KOOLIASTE Õpetaja töökava näidis 1. klassile Töökava koostaja - Edna Vahter; lõiming, läbivad teemad Eve Kiiler. Tundide arv: 70 tundi õppeaastas Tööplaan on esitatud ate kaupa. Õpetajal on võimalus
RohkemVastuvõtt 10.klassidesse 2016/2017
VASTUVÕTT 10. KLASSIDESSE 2019/2020 Jüri Gümnaasium 20. veebruaril 2019 Maria Tiro, direktor Tänased teemad Õppesuunad, sarnasused ja erisused Õppekorraldus Sisseastumiskatsed, tulemused Dokumentide esitamine
RohkemSEPTEMBER 3.09 Kooliasta alguse pidulikud aktused ( klass) Lastevanemate koosolek (eelkool) kell kooli aulas Tervisepäev (
SEPTEMBER 3.09 Kooliasta alguse pidulikud aktused (1.-12. klass). 04.09. Lastevanemate koosolek (eelkool) kell 17.00 kooli aulas. 07.09. Tervisepäev (1.-12. klass). 10.-14.09 Lastevanemate üldkoosolekud
RohkemNo Slide Title
Ülevaade vanematekogu sisendist arengukavale ja arengukava tutvustus Karmen Paul sotsiaalselt toimetulev st on lugupidav ehk väärtustab ennast ja teisi saab hakkama erinevate suhetega vastutab on koostöine
Rohkem6
TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUMI ÕPPESUUNDADE KIRJELDUSED JA NENDE TUNNIJAOTUSPLAAN GÜMNAASIUMIS Õppesuundade kirjeldused Kool on valikkursustest kujundanud õppesuunad, võimaldades õppe kolmes õppesuunas. Gümnaasiumi
RohkemProjekt: Sööbik ja Pisik Tartu Lasteaed Piilupesa Koostajad: Merelle Uusrand ja Ülle Rahv Sihtgrupp: 4 5aastased lapsed Periood: veebruar märts 2017 P
Projekt: Sööbik ja Pisik Tartu Lasteaed Piilupesa Koostajad: Merelle Uusrand ja Ülle Rahv Sihtgrupp: 4 5aastased lapsed Periood: veebruar märts 2017 Projekti eesmärk 1. Laps saab teadmisi tervislikest
RohkemKinnitatud 09. märtsil 2018 direktori käskkirjaga nr Muraste Kooli hindamisjuhend 1. Hindamise alused 1.1. Õpilaste hindamise korraga sätestatak
Muraste Kooli hindamisjuhend 1. Hindamise alused 1.1. Õpilaste hindamise korraga sätestatakse Muraste Kooli õpilaste õpitulemuste, käitumise ja hoolsuse, koostööoskuse ja -valmiduse, iseseisva töö oskuse
RohkemEESTI KEEL JA KIRJANDUS
KUNSTIÕPETUSE AINEKAVA ÜLDALUSED Õppe- ja kasvatuseesmärgid Põhikooli kunstiõpetusega taotletakse, et õpilane: 1) tunnetab ja arendab oma loomingulist potentsiaali, õpib tundma visuaalsete kunstide väljendusvahendeid
RohkemVilistlaste esindajate koosolek
13.04.2012 VILISTLASKOGU ÜLDKOGU ÕPILASTE KÜSITLUSE TULEMUSTEST UURING Uuringus osalesid 8 kooli 8. ja 9.klasside õpilased: Räpina ÜG, Mikitamäe, Mehikoorma, Kauksi, Ruusa, Orava, Viluste, Värska Küsimustiku
RohkemMTÜ Iseseisev Elu tugikeskuste tegevused
MTÜ Iseseisev Elu päevakeskuste tegevused 1. TARTU HEA PÄEVA KESKUS Jr k Päev Kellaaeg Tegevus Tegevuse lühikirjeldus Juhendaja 1. E-R 9:15-9:45 Tere hommikust! 2. E-N 10:00-12:00 Toidugrupp 3. E-R 13:00-14:00
RohkemIndividuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.
Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk 20.11.2012 nr 32/1.1-6 1.1. Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.1.1. Põhikooli ja gümnaasiumiseadus 18. Vastu võetud
Rohkem6
TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUMI ÕPPESUUNDADE KIRJELDUSED JA NENDE TUNNIJAOTUSPLAAN GÜMNAASIUMIS Õppesuundade kirjeldused Kool on valikkursustest kujundanud õppesuunad, võimaldades õppe kahes õppesuunas. Gümnaasiumi
RohkemPowerPoint Presentation
Alameede 1.1.7.6 Põhikooli ja gümnaasiumi riiklikele õppekavadele vastav üldharidus Projekt Tehnoloogiaõpetuse õpetajate täienduskoolitus, Moodul A1 Ainevaldkond Tehnoloogia Marko Reedik, MSc füüsikas
RohkemÕppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov
Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov Kava Kuulame Annet Essed ja Felder Õppimise teooriad 5 Eduka õppe reeglit 5 Olulisemat oskust Anne Loeng Mida uut saite teada andmebaasidest?
RohkemTallinna Kesklinna Täiskasvanute Gümnaasiumi ÕPPEKAVA
TALLINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ÕPPEKAVA 1 ÜLDOSA Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium (edaspidi TTG) on üldhariduskool, kus päevakooliõpingud mingitel põhjustel katkestanud õpilastel on võimalik omandada
RohkemKunst_3 klass_2013
Kunsti töökava näidis 3. klassile Koostajad Edna Vahter; lõiming, läbivad teemad Eve Kiiler Tundide arv: 70 tundi õppeaastas Tööplaan on esitatud nädalate kaupa. Õpetajal on võimalus seetõttu oma tööd
Rohkem1. Eesti keele B2-taseme eksamiks ettevalmistamisele suunatud kursus Algus OÜ 2. Õppekavarühm: võõrkeeled ja -kultuurid. Õppekava õp v lju d d sa skus
1 Eesti keele B2-taseme eksamiks ettevalmistamisele suunatud kursus Algus OÜ 2 Õppekavarühm: võõrkeeled ja -kultuurid Õppekava õp v lju d d sa skus e kaupa: : Kuulamine -, (uudised, intervjuud, filmid,
RohkemLoovtööd ja nende korraldus Lääne-Virumaal Roela koolis
Loovtööd ja nende korraldus Lääne-Virumaal Roela koolis Anne Maalman Roela kool Roela kool asub Rakvere-Mustvee mnt 26. kilomeetril Kooliga ühes majas asuvad lasteaed, raamatukogu ja osavalla kontor Meie
RohkemPÕHIKOOLI AINEKAVA ÜLESEHITUS
PÕHIKOOLI AINEKAVA ÜLESEHITUS Kooliaste : II Ainevaldkond: sotsiaalained Aine: ajalugu Klass : 5 Tundide arv nädalas klassiti: 1 tund Üldpädevuste kujundamine: 5 klassis taotletavad pädevused 5. klassi
RohkemRAKVERE AMETIKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Logistika Logistiku abi Logistic assistant Õppekava kood EHIS-es ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EK
RAKVERE AMETIKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Logistika Logistiku abi Logistic assistant Õppekava kood EHIS-es 140918 ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EKR 2 EKR 3 EKR 4 kutsekeskharidus Õppekava maht: 180
RohkemLisa 1 KINNITATUD direktori käskkirjaga nr 1-2/99 Võru Gümnaasiumi koolieksami eristuskiri 1. Eksami eesmärk saada ülevaade õppimise ja õpe
Lisa 1 KINNITATUD direktori 06.10.2017 käskkirjaga nr 1-2/99 Võru Gümnaasiumi koolieksami eristuskiri 1. Eksami eesmärk saada ülevaade õppimise ja õpetamise tulemuslikkusest koolis ning suunata eksami
RohkemIFI6083_Algoritmid_ja_andmestruktuurid_IF_3
Kursuseprogramm IFI6083.DT Algoritmid ja andmestruktuurid Maht 4 EAP Kontakttundide maht: 54 Õppesemester: K Eksam Eesmärk: Aine lühikirjeldus: (sh iseseisva töö sisu kirjeldus vastavuses iseseisva töö
RohkemValik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapo
Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapoolsete tervitus- ja hüvastijätufraasidega. Saab arutleda,
RohkemAbiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta
Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vastanutest töötanud 87 tudengit ehk 64%, kellest 79 (91%)
RohkemINGLISE KEELE ÕPPEKAVA põhikooli 6.klassile 1. Õpieesmärgid. 6. klassis inglise keele õpetamisega taotletakse, et õpilane: võõrkeeled avardavad inimes
INGLISE KEELE ÕPPEKAVA põhikooli 6.klassile 1. Õpieesmärgid. 6. klassis inglise keele õpetamisega taotletakse, et õpilane: võõrkeeled avardavad inimese tunnetusvõimalusi ning suutlikkust mõista ja väärtustada
RohkemINIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista
INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond : 1) mõistab, kuidas ühiskonnas toimuvad muutused avaldavad mõju perekonna ja peresuhetega seotud
RohkemPärnu-Jaagupi Gümnaasium
Õpetaja: Eva Palk Õppeaine: Perekonnaõpetus Tundide arv: 1 nädalatund, 35 tundi õppeaastas Õpetaja töökava Tun Peateemad dide arv 5 PEREKOND Perekonna minevik, olevik ja tulevik. Kooseluvormid. Perekonna
RohkemKoolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool S
Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool SA) korraldab koolituse "Täiskasvanud õppija õpioskuste
RohkemHAAPSALU GÜMNAASIUMI
Õpilaste hindamise, järgmisse klassi üleviimise ning klassikursust kordama jätmise alused, tingimused ja kord Kinnitatud Haapsalu Põhikooli direktori 30.08.2018 käskkirjaga nr 14 Hindamisjuhendi koostamisel
RohkemSlide 1
Eesti Vabariik 100 EV 100 korraldustoimkond, Riigikantselei Eesti Vabariik 100 programmi ülesehitus ja korraldus Eesti Vabariik 100 2018 mõõdetakse välja 100 aastat Eesti riigi loomisest. EV 100 tähistamiseks:
RohkemAinevaldkond: kunstiained KUNSTIÕPETUS I kooliaste AINEKAVA ÜLDOSA Õppeaine nimetus Koostaja(d) Klass Õppeaine maht Kunstiõpetus Algõpetuse õppetool I
Ainevaldkond: kunstiained KUNSTIÕPETUS I kooliaste AINEKAVA ÜLDOSA Õppeaine nimetus Koostaja(d) Klass Õppeaine maht Kunstiõpetus Algõpetuse õppetool I kooliaste (1. klass, 2. klass, 3. klass) 1. klass
RohkemA.Kitzbergi nimeline Gümnaasium Kunsti ainekava põhikoolis Õppesisu ja õpitulemused I kooliastmes Õpitulemused 3. klassi lõpetaja: 1) esitab oma ideed
Kunsti ainekava põhikoolis Õppesisu ja õpitulemused I kooliastmes Õpitulemused 3. klassi lõpetaja: 1) esitab oma ideede erinevaid lahendusi; 2) rakendab kahe- ja kolmemõõtmelise kujutamise võtteid, oskab
RohkemMicrosoft Word - Aastaraamat 2013.docx
Saaremaa Ühisgümnaasium 1 Koostaja, toimetaja ning kujundaja: Hedi Larionov Artiklite autorid: Viljar Aro, Marek Schapel, Indrek Peil, Anne Teigamägi, Marika Pärtel, Merle Prii, Kersti Truverk, Paavo Kuuseok,
RohkemPowerPoint Presentation
TeaMe programm 2009-2015 7. mai 2015 Eesmärgid Suurendada noorte huvi teaduse ja tehnoloogia ning nendega seotud elukutsete vastu Laiendada Eesti teadusmeedia arenguvõimalusi Levitada täppis- ja loodusteaduslikku
RohkemMOODULI RAKENDUSKAVA Sihtrühm: metsuri 4. taseme kutsekeskhariduse taotlejad Õppevorm: statsionaarne Moodul nr 28 Mooduli vastutaja: Mooduli õpetajad:
MOODULI RAKENDUSKAVA Sihtrühm: metsuri 4. taseme kutsekeskhariduse taotlejad Õppevorm: statsionaarne Moodul nr 28 Mooduli vastutaja: Mooduli õpetajad: Erialane võõrkeel Reet Ainsoo Reet Ainsoo, Malle Purje,
Rohkem2006 aastal ilmus vene keeles kaks raamatut: KUNSTITERAAPIA ALBUM LASTELE ja KUNSTITERAAPIA ALBUM TÄISKASVANUTELE. Raamatu autorid on E. Vasina. Psühh
2006 aastal ilmus vene keeles kaks raamatut: KUNSTITERAAPIA ALBUM LASTELE ja KUNSTITERAAPIA ALBUM TÄISKASVANUTELE. Raamatu autorid on E. Vasina. Psühholoog - nõustaja, kunstiteraapia ühenduse liige Moskvas
RohkemPÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019 SISUKORD 1. SLAIDIESITLUS... 3 1.1. Esitlustarkvara... 3 1.2. Slaidiesitluse sisu... 3 1.3. Slaidiesitluse vormistamine... 4 1.3.1 Slaidid...
RohkemJaanuar 2014 Jaanuaris jätkusid projektitegevused uue hooga. Jaanuari keskpaigaks tuli täita õpetajate küsimustikud ja saata koordinaatorkoolile nende
Jaanuar 2014 Jaanuaris jätkusid projektitegevused uue hooga. Jaanuari keskpaigaks tuli täita õpetajate küsimustikud ja saata koordinaatorkoolile nende kokkuvõte ning õpetajate keeletasemed. Rühmades tegelesime
RohkemÕnn ja haridus
Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Õpetajate Liidu konverents Viimsis, 24. oktoobril 2012 Õnn tähendab elada head elu. Hea elu teooria seab 2 tingimust: Inimene on subjektiivselt
RohkemSG kodukord
Saue Gümnaasium Koostaja: Robert Lippin Lk 1 / 5 KOOLI VASTUVÕTMISE JA VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD 1. ÜLDPÕHIMÕTTED 1.1. Põhikooli õpilaseks võetakse vastu kõik selleks soovi avaldavad koolikohustuslikud
RohkemKUULA & KORDA INGLISE KEEL 1
KUULA & KORDA INGLISE KEEL 1 KUULA JA KORDA Inglise keel 1 Koostanud Kaidi Peets Teksti lugenud Sheila Süda (eesti keel) Michael Haagensen (inglise keel) Kujundanud Kertu Peet OÜ Adelante Koolitus, 2018
RohkemÕpetajate täiendkoolituse põhiküsimused
Õpetajate täienduskoolituse vajadus ja põhimõtted Meedi Neeme Rocca al Mare Seminar 2010 Hariduse eesmärk on õpilase areng Olulised märksõnad: TEADMISED,ARUKUS,ELUTARKUS,ISIKUPÄ- RASUS, ENESEKINDLUS JA
RohkemKUNSTIÕPETUSE AINEKAVA I KOOLIASTMES 1. KUNSTIÕPETUSE ÜLDPÄDEVUSED Kunstipädevus seostub kultuurilise teadlikkusega, hõlmates põhiteadmisi Eesti ja Eu
KUNSTIÕPETUSE AINEKAVA I KOOLIASTMES 1. KUNSTIÕPETUSE ÜLDPÄDEVUSED Kunstipädevus seostub kultuurilise teadlikkusega, hõlmates põhiteadmisi Eesti ja Euroopa kultuurisaavutustest ning maailma kultuurilise
RohkemTallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül
ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Üliõpilase nimi: Kuupäev: Pädevus Hindamiskriteerium Eneseanalüüs koos näidetega (sh vajadusel viited teoreetilistel ainekursustel tehtule) B.2.1 Õpi- ja õpetamistegevuse
RohkemKINNITATUD Tallinna Ehituskooli direktori käskkirjaga nr 1-1/18 KOOSKÕLASTATUD Tallinna Ehituskooli nõukogu protokoll nr 10 Õppe
KINNITATUD Tallinna Ehituskooli direktori 14.03.2017 käskkirjaga nr 1-1/18 KOOSKÕLASTATUD Tallinna Ehituskooli nõukogu 13.03.2017 protokoll nr 10 Õppekavarühm Õppekava nimetus Puitmaterjalide töötlus CNC
RohkemTööplaan 9. kl õpik
Mõttest tekstini Eesti keele ja tekstiõpetuse õpik 9. klassile Näidistööplaan Aeg Teema Põhimõisted Õppematerjal Tegevused Õppetulemus Hindamine 1. nädal I. Suhtlemine rühmas Ptk 1 Sissejuhatuseks 2. nädal
RohkemMäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja g
Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 37 lg 5 alusel. Mäetaguse Põhikooli
Rohkem(Microsoft Word - Lisa5_L\344bivad teemad kooliastmeti.docx)
Läbivate teemade käsitlemine kooliastmeti Elukestev õpe ja karjääri planeerimine Õppimisse positiivse hoiaku Esmaste õpioskuste omandamine. Iseenda tundma õppimine. Lähiümbruse töömaailma tundma õppimine.
RohkemKuressaare Gümnaasium Ainevaldkond Kunstiained (kunst ja muusika) Ainevaldkonna õppeained Kunstiõpetus kuulub koos muusikaõpetusega kunstiainete valdk
Kuressaare Gümnaasium Ainevaldkond Kunstiained (kunst ja muusika) Ainevaldkonna õppeained Kunstiõpetus kuulub koos muusikaõpetusega kunstiainete valdkonda, mis on kohustuslikud kõigis põhikooliastmetes.
RohkemДЕЛОВОЕ ОБЩЕНИЕ
Tõhusa ja kaasahaarava õppe korraldamine kõrgkoolis 1. Teema aktuaalsus 2. Probleemid 3. Küsitlusleht vastustega 4. Kämmal 5. Õppimise püramiid 6. Kuidas edasi? 7. Allikad 1. Vene keele omandamine on
RohkemKINNITATUD Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/89 Haabersti Vene Gümnaasiumi vastuvõtu tingimused ja kord I. Üldsätted 1.1.
KINNITATUD 23.02.2017 Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/89 vastuvõtu tingimused ja kord I. Üldsätted 1.1. õpilaste vastuvõtmise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse
RohkemVärska Gümnaasiumi ainekava PÕHIKOOL II KOOLIASTE Kunst Õppeaine: Kunstiõpetus Klass: 6. klass Tunde nädalas ja õppeaastas: 1tund nädalas, kokku 35 tu
Õppeaine: Kunstiõpetus Klass: 6. klass Tunde nädalas ja õppeaastas: 1tund nädalas, kokku 35 tundi Rakendumine: 1.sept. 2011, täiendatud 1.sept. 2015 Koostamise alus: Põhikooli riiklik õppekava, lisa 6;
Rohkem(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc)
4-6 KLASS 1 Minu nimi on Ma olen praegu Täna on 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED Kirjuta või joonista siia kolm kärneri tööriista Kirjuta siia selle taime nimi, 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST 3. TÖÖRIIST mida istutasid
RohkemSammel.A. TAI tegevused koolitoidu vallas
Tervise Arengu Instituudi tegevused koolitoidu vallas Anneli Sammel Tervise Arengu Instituudi mittenakkushaiguste ennetamise osakonna juhataja Kool - tervislike toitumisharjumuste oluline kujundaja Koolitoit
RohkemPortfoolio Edgar Volkov Ehtekunsti eriala 2015
Portfoolio Edgar Volkov Ehtekunsti eriala 2015 Curriculum vitae Edgar Volkov Sündinud 1992 Tallinnas edgar.volkov@hotmail.com Haridus Tallinna Kunstigümnaasium (2009-2012) Eesti Kunstiakadeemia Ehte- ja
RohkemKUNSTI AINEKAVA PÕHIKOOLILE Tallinna Mahtra Põhikool Kunst 4.klass Tundide arv klassiti Nädalatunde klassiti Õppeaine I.ka II.ka 7.
KUNSTI AINEKAVA PÕHIKOOLILE Tallinna Mahtra Põhikool Kunst 4.ass Tundide arv assiti Nädalatunde assiti Õppeaine 1. 2. 3. I.ka 4. 5. 6. II.ka 7. 8. 9. III.ka Kokku Kunst 2 1 1,5 4, 5 1 1 1 3 1 1 1 3 10,5
RohkemKunsti ainekava I I kooliaste 1.Õpetamise eesmärgid Põhikoolis on kunstivaldkonna õppeainete õpetamise eesmärgiks kujundada õpilastes eakohane kunstip
Kunsti ainekava I I kooliaste 1.Õpetamise eesmärgid Põhikoolis on kunstivaldkonna õppeainete õpetamise eesmärgiks kujundada õpilastes eakohane kunstipädevus: suutlikkus mõista kunstide mitmekesisust, arutleda
Rohkem01_loomade tundmaõppimine
Tunnikava vorm Õppeaine ja -valdkond: Mina ja keskkond Klass, vanuse- või haridusaste: alusharidus Tunni kestvus: 30+15minutit Tunni teema (sh alateemad): Loomade tundmaõppimine, maal elavad loomad Tase:
RohkemVHK õppekava üldosa
Kinnitatud direktori 20.11.2013 Käskkirjaga nr. 1.2-3/17 VHK õppekava üldosa I Üldsätted (1) Vanalinna Hariduskolleegiumi õppekava (edaspidi VHK õppekava) lähtub põhikooli riiklikust õppekavast, gümnaasiumi
RohkemHaridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht
Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht 10.11.2016 Eesti elukestva õppe strateegia üldeesmärk kõigile Eesti inimestele on loodud nende vajadustele
Rohkem(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm algklassilastele tr\374kk 2.doc)
ALGKLASSILAPSED 1 MINU NIMI ON MINA OLEN PRAEGU TÄNA ON 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED KIRJUTA VÕI JOONISTA SIIA KAKS KÄRNERI TÖÖRIISTA KIRJUTA SIIA SELLE TAIME 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST NIMI MIDA ISTUTASID MÕISTA,
RohkemVASTSELIINA GÜMNAASIUMI HOOLEKOGU KOOSOLEK Protokoll nr Koosoleku toimumise aeg: 5. detsember 2016, algus kell 17.15, lõpp Kooso
VASTSELIINA GÜMNAASIUMI HOOLEKOGU KOOSOLEK Protokoll nr. 12 05.12.2016. Koosoleku toimumise aeg: 5. detsember 2016, algus kell 17.15, lõpp 18.50 Koosoleku toimumise koht: Vastseliina Gümnaasium Koosoleku
RohkemKinnitan: U.Veeroja Haanja Kooli direktor Loovtöö koostamise ja hindamise juhend Haanja Koolis 1. Mis on loovtöö Loovtöö on juhendatud õppe
Kinnitan: U.Veeroja Haanja Kooli direktor 28.08.2013 Loovtöö koostamise ja hindamise juhend Haanja Koolis 1. Mis on loovtöö Loovtöö on juhendatud õppeprotsess, mille käigus õpilane rakendab iseseisva töö
RohkemSaksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigi
Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs 2014 1. Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigieksam on alates 2014. a asendatud Goethe-Zertifikat
RohkemKunstiõpetuse ainekava I klass ainekava Õppe eesmärgid Lõpetatud omaloominguliste tööde esitamine väljapanekuks kooliruumi. Õpilase julgustamine luua
Kunstiõpetuse ainekava I klass ainekava Õppe eesmärgid Lõpetatud omaloominguliste tööde esitamine väljapanekuks kooliruumi. Õpilase julgustamine luua ja väärtustada loomingut. Enda ja teiste tööde juures
RohkemKUNSTIAINE KURSUSED õ.a. KUNSTI AJALUGU 10. klassile õ.-a. TÖÖKAVA KOOSTAMISE ALUS: RÕK AINEKAVA KOOSTAS: õp. M. Ristmäe KASUT
KUNSTIAINE KURSUSED 2015.-2016. õ.a. KUNSTI AJALUGU 10. klassile 2015.-2016. õ.-a. TÖÖKAVA KOOSTAMISE ALUS: RÕK AINEKAVA KOOSTAS: õp. M. Ristmäe KASUTATUD ÕPPEKIRJANDUS: 1. Kangilaski, J. Kunstikultuuri
RohkemMicrosoft Word - G uurimistoo alused
Valikaine - uurimistöö alused Kooliaste: gümnaasium 1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Valikainega Uurimistöö alused taotletakse, et õpilane: 1) oskab seada eesmärke, sõnastada uurimusküsimuse või hüpoteesi
RohkemPealkiri on selline
Kuidas keerulisemad alluvad muudaksid oma käitumist, kui juht seda soovib? Jaana S. Liigand-Juhkam Millest tuleb juttu? - Kuidas enesekehtestamist suhtlemises kasutada? - Miks kardetakse ennast kehtestada?
RohkemVäärtusõpetus
Väärtusõpetus I Õppe- ja kasvatuseesmärgid Taotletakse, et õpilane: 1) suhtub lugupidavalt erinevatesse maailmavaatelistesse tõekspidamistesse, mis ei ole inimsusevastased; tunneb ära eelarvamusliku ja
RohkemKinnitatud dir kk nr 1.3/27-k PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1.
PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, välja kuulutatud Vabariigi
RohkemKAASAV ELU RÜHM “TAKTIILNE“
KAASAV ELU RÜHM HEV ÕPPEVAHEND 17.05.2018 Grupp: Terje Isok Gerli Mikk Veronika Vahi, Merit Roosna, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Juhendajad: Jana Kadastik ja Tiia Artla PROJEKTI EESMÄRK Luua õppetööd
RohkemPlant extinctions and colonizations in European grasslands due to loss of habitat area and quality: a meta-analysis
Tagasivaade gümnaasiumi uurimistöö koostamisele Liina Saar Saaremaa Ühisgümnaasium, vilistlane Tartu Ülikool, doktorant Aasta oli siis 1999. o Uurimistööde koostamine ei olnud kohustuslik o Huvi bioloogia
RohkemPealkiri
Keelelist arengut toetavad FREPY mängud Reili Argus Luksemburgi keelepäev 2015 Taustaks Grammatika omandamisest On rikka ja vaese vormimoodustusega keeli. Mida rikkam vormimoodustus, seda varem hakkab
Rohkemm24-Lisa
Lisa Viimsi Vallavalitsuse 22.12.2015 määrusele nr 24 Viimsi valla 2015.aasta lisaeelarve artiklite jaotus 1. Eelarve põhitegevuse tulude jaotus tululiikide lõikes: Suurendamine Vähendamine TULU NIMETUS
RohkemÜLERIIGILISE TÖÖÕPETUSE ÕPILASKONKURSI JUHEND
ÜLERIIGILISE KÄSITÖÖ, KODUNDUSE JA TEHNOLOOGIAÕPETUSE ÕPILASKONKURSI JUHEND 2014/2015. õ.-a. 17. aprillil 2015.a. korraldab Tallinna Ülikooli Tööõpetuse kond üldhariduskoolide õpilastele üleriigilise käsitöö-,
RohkemKEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUS KÄSKKIRI Kehtnas nr 2-1/8 Kehtna Kutsehariduskeskuse täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste läbiviimise eeskirja
KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUS KÄSKKIRI Kehtnas nr 2-1/8 Kehtna Kutsehariduskeskuse täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste läbiviimise eeskirja kinnitamine 1. Kinnitan täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste
RohkemE-õppe ajalugu
Koolituskeskkonnad MTAT.03.142 avaloeng Anne Villems September 2014.a. Põhiterminid Koolituskeskkonnad (Learning environments) IKT hariduses (ICT in education) E-õpe (e-learning) Kaugõpe (distance learning)
RohkemÜlesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased
Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased oma kujunduse ühele kohale koolis. 5.1 Kohavalik Tiimi
RohkemEELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku o
EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22 lg 1 p 5 ja sotsiaalhoolekande
RohkemMicrosoft Word - P6_metsamasinate juhtimine ja seadistamine FOP kutsekeskharidus statsionaarne
MOODULI RAKENDUSKAVA Sihtrühm: forvarderioperaatori 4. taseme kutsekeskhariduse taotlejad Õppevorm: statsionaarne Moodul nr 6 Mooduli vastutaja: Mooduli õpetajad: Metsamasinate juhtimine ja seadistamine
RohkemViljandi Gümnaasiumi õppekava kehtestatakse kooli õppenõukoja otsuse alusel direktori käskkirjaga. 1. peatükk ÜLDSÄTTED 1. Viljandi Gümnaasiumi õppeka
Viljandi Gümnaasiumi õppekava kehtestatakse kooli õppenõukoja otsuse alusel direktori käskkirjaga. 1. peatükk ÜLDSÄTTED 1. Viljandi Gümnaasiumi õppekava kaudu rakendatakse Vabariigi Valitsuse määrusega
RohkemMicrosoft Word - KÜ Väljundid _90913.docx
Eesti Kooriühingu väljundid hooajaks 2013/2014 I ansamblite võistulaulmise TULJAK Eestikeelse, Eesti autorite ansamblimuusika ja vokaalansamblite tegevuse edendamine ning uue traditsiooni loomine. Sihtgrupp:
RohkemHINDAMISE KORRALDUS PÄRNU-JAAGUPI GÜMNAASIUMIS
HINDAMISE KORRALDUS PÄRNU-JAAGUPI GÜMNAASIUMIS Kehtiv alates 01.09.2011 Pärnu-Jaagupi Gümnaasiumis on trimestrid. I trimestri pikkus on 13 nädalat, II trimestri pikkus 12 nädalat III trimester 11 nädalat.
RohkemPõltsamaa Ühisgümnaasiumi loodussuuna õppekava 1. Üldalused 1.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Loodusainete õpetamise eesmärk gümnaasiumis on: 1) kujunda
Põltsamaa Ühisgümnaasiumi loodussuuna õppekava 1. Üldalused 1.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Loodusainete õpetamise eesmärk gümnaasiumis on: 1) kujundada õpilastes loodusteaduslik pädevus, see tähendab
RohkemPISA 2015 tagasiside koolile Tallinna Rahumäe Põhikool
PISA 215 tagasiside ile Tallinna Rahumäe Põhi PISA 215 põhiuuringus osales ist 37 õpilast. Allpool on esitatud ülevaade i õpilaste testisoorituse tulemustest. Võrdluseks on ära toodud vastavad näitajad
RohkemKINNITATUD Tallinna Saksa Gümnaasiumi direktori KK nr 1-2/4 TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUM GÜMNAASIUMI OSA ÕPPEKAVA Tallinn 2016
KINNITATUD Tallinna Saksa Gümnaasiumi direktori 10.10.2016 KK nr 1-2/4 TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUM GÜMNAASIUMI OSA ÕPPEKAVA Tallinn 2016 Sisukord 1. Üldsätted... 3 2. Gümnaasiumi õppekava aluseks olevad
RohkemPersonalijuht keskastme juhi kingades3 [Compatibility Mode]
Vähemalt kaks paari kingi ja lisamõtteid Personalijuht keskastme juhi kingades PARE Akadeemia klubi Karl Laas Keskjuhi arusaam oma tööst inimeste juhina - mis on minu vastutus ja roll? Valida, arendada,
RohkemE-õppe tehnoloogiad kõrgkoolis E-learning Technologies in Higher Education MTAT
Interaktiivsusest e-õppes Anne Villems Seneca (4.-56.a. m.a.j.) Mitte sellepärast me ei söanda uusi asju katsetada, et asjad on keerulised, vaid kuna me ei söanda neid katsetada, on nad keerulised. It
RohkemKuidas kehtestada N&M
Kehtestav suhtlemine Kuidas ennast kehtestada, kui Su alluv on naine/mees? Tauri Tallermaa 15. mai 2019 Suhtlemine Kui inimene suhtleb teise inimesega keele vahendusel, leiab aset miski, mida me mujal
RohkemRühmatöö Moodle is Triin Marandi 2017 oktoober
Rühmatöö Moodle is Triin Marandi 2017 oktoober Kes on kasutanud rühmatööd? Nutitelefonid välja ja hääletama! www.menti.com KOOD: 14 10 00 https://www.mentimeter.com/s/1c1250be4e6b7c4ec7608a4fa6d7d591/3e66049189e0
RohkemMicrosoft Word - VG loodus
Loodusteaduste õppesuund Loodusteaduste õppesuund annab lisateadmisi loodusprotsesside toimemehhanismide paremaks mõistmiseks ja igapäevaeluliste probleemide lahendamiseks. Uusi teadmisi saadakse loodusteaduslikke
RohkemMicrosoft Word - NM2018_vo?istlusjuhend_graafiline-disainer_draft.doc
NOOR MEISTER 2018 3.-4.05.2018 Eesti Näituste Messikeskuse B, C, D ja E hallides GRAAFILISE DISAINERI kutsemeistrivõistlus VÕISTLUSJUHEND Individuaalne võistlus kutseõppeasutuste õpilastele. Ühest koolist
Rohkem(Microsoft PowerPoint - Roheline_Voti infop\344ev_kriteeriumid )
Rohelise Võtme infopäev EAS turismiarenduskeskus Liina Värs Rohelise Võtme koordinaator 16.02.2012 6 sammu tunnustuse saamiseks 1. Tutvu põhjalikumalt Rohelise Võtme süsteemiga. 2. Kaardista ettevõtte
RohkemÕppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS-es HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus Majutusette
Õppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS-es 134911 HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus Hotel management Менеджер отеля ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EKR 2 EKR 3
Rohkem5_ Ainekavad_võõrkeeled
KINNITATUD direktori 24.01.2018 käskkirjaga nr 12 AINEKAVAD Ainevaldkond VÕÕRKEELED INGLISE KEEL (A-keel) VENE KEEL VÕI SAKSA KEEL (B-keel) I kooliaste Aine: inglise keel Üldpädevuste kujundamine A-võõrkeele
RohkemMonitooring 2010f
Lõimumiskava monitooring 2010 Raivo Vetik, TLÜ võrdleva poliitika professor Kohtumine Rahvuste Ümarlauas 24. september, 2010 Uuringu taust TLÜ uurimisgrupp: Raivo Vetik, Jüri Kruusvall, Maaris Raudsepp,
RohkemANTSLA GÜMNAASIUM KUNSTIÕPETUSE AINEKAVA Lisa 15 Kunstiõpetuse ainekava Antsla Gümnaasiumi gümnaasiumiosa õppekava 1. Ainevaldkond ning pädevused Kuns
ANTSLA GÜMNAASIUM KUNSTIÕPETUSE AINEKAVA 1. Ainevaldkond ning pädevused Kunstipädevus seostub: kultuurilise teadlikkusega, hõlmates põhiteadmisi Eesti ja Euroopa kultuurisaavutustest ning maailma kultuurilise
Rohkem