Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RT I 1997, 37, 573 Vabariigi Valitsuse 6. septembri a. mä

Väljavõte

1 Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RT I 1997, 37, 573 Vabariigi Valitsuse 6. septembri a. määruse nr. 228 «Eesti põhi- ja keskhariduse riikliku õppekava kinnitamine» muutmine Vastu võetud nr 91 Lähtudes Eesti Vabariigi haridusseaduse (RT 1992, 12, 192; RT I 1993, 35, 547; 40, 593; 63, 892; 1994, 12,200; 1995, 12, 119; 16, 228; 23, 333; 58, 1003; 1996, 49, 953; 51, 965) paragrahvi 2 lõikest 6 ning põhikooli- jagümnaasiumiseaduse (RT I 1993, 63, 892; 79, 1186; 1994, 91, 1528; 1996, 49, 953; 1997, 24, 365) paragrahvi 3lõike 6 alusel Vabariigi Valitsus määrab: 1. Vabariigi Valitsuse 6. septembri a. määruse nr. 228 «Eesti põhi- jakeskhariduse riikliku õppekavakinnitamine» (RT I 1996, , 1201) punkti 1 muutmiseks lisada teksti lõppu enne sõnu «(juurdelisatud)» sõnad«eesti keele ainekava (vene õppekeelega koolile) ning emakeele ainekavaga (vene õppekeelega koolile)». 2. Vabariigi Valitsuse 6. septembri a. määrusega nr. 228 kinnitatud «Eestipõhi- ja keskhariduse riiklikuõppekava» muutmiseks: 1) täiendada seda lisaga 16 «Eesti keel (vene õppekeelega koolile)» ja lisaga 17«Emakeel (vene õppekeelegakoolile)»* (juurde lisatud); 2) asendada lisa 3 «Matemaatika» II peatüki alapunktis 2.5.1«Õppesisu» lause «Funktsioonid Y=X ja Y=X»lausega «Funktsioonid ja»; 3) kehtestada lisa 8 «Füüsika» I peatükk uues sõnastuses (juurde lisatud). * Vene keeles avaldatakse õppekava Riigi Teataja venekeelses väljaandes. Peaminister Mart SIIMANN Haridusminister Mait KLAASSEN EESTI KEEL (vene õppekeelega koolile) Riigisekretär Uno VEERING Lisa16 Eesti põhi- ja keskhariduse riikliku õppekavajuurde (Vabariigi Valitsuse 29. aprilli a.määruse nr. 91 sõnastuses) Eesti keele õppimist alustatakse 2. klassi III õppeveerandist, kuid seda võib alustada1. klassiiii õppeveerandist. Eesti keele õppesisu, -tegevused ja õpitulemused 1. klassile on ära toodud riiklikuleõppekavalelisanduvas valikaineraamatus. I. PÕHIKOOLI AINEKAVA Vabariigi Valitsuse 6. septembri a. määruse nr. 228 «Eesti põhi- ja kes... Leht 1 / 38

2 Põhikoolis õpitakse-õpetatakse eesti keelt kommunikatiivse tunnetustegevuse käigus. Põhiline onsuhtlustreening. Õpetamise sisuks on motiveeritud kõneülesanded. Ülesanded grupeeruvad järgmistekõnefunktsioonide ümber: 1) tunnetuslik-kommunikatiivsed *väljendada teadmisi, edastada infot; *küsida teavet, selgitusi, nõu; *anda teavet, selgitusi, nõu; *vahendada teavet; *kirjeldada (sündmust, inimest, loodust jm.); *interpreteerida nähtut, loetut, kuuldut; *tutvustada (kooli, klubi, töö iseloomu, eseme töötamise põhimõtteid jm.); *esitada mitmesuguseid andmeid nii suuliselt kui kirjalikult jne.; 2) regulatiiv-kommunikatiivsed *teha ettepanekuid ühistegevuseks; *ärgitada midagi tegema; *pöörduda taotluse, soovi, palve või ettepanekuga kellegi poole; *anda koraldusi; *pakkuda kellelegi midagi; *reageerida ettepanekule, korraldusele, kutsele a) nõustumisega, b) ettepaneku, korralduse, kutse jm. tagasilükkamisega (seda põhjendades võipõhjendamata), c) omapoolse ettepaneku tegemisega; 3) tundmuslik-kommunikatiivsed *avaldada rõõmu, vaimustust, kurbust; *laita, kiita; *väljendada sümpaatiat, antipaatiat; *teha komplimente; *väljendada rahulolu või rahulolematust; *innustada; *lohutada, avaldada kaastunnet, rahustada jm.; 4) kõneetikett *õnnitleda; *vabandada; *tänada; *esitleda ennast ja teisi isikuid; *kõnetada tuttavat, võõrast; *tutvuda, tutvustada; Leht 2 / 38 Vabariigi Valitsuse 6. septembri a. määruse nr. 228 «Eesti põhi- ja kes...

3 *pöörduda telefonitsi kellegi poole; *pöörduda kirjalikult tuttava või ametiisiku poole; *vastata tuttavale või ametiisikule jm. Kõne- ja suhtlusülesannetega taotletakse kõigi kõne osaoskuste (kuulamine, kõnelemine,lugemine,kirjutamine) arendamist. Õpilane kui õppeprotsessi subjekt tegeleb tundides teabe hankimisega suulisest jakirjalikust tekstist (kuulamine, lugemine) ning teadmiste, mõtete, suhtumiste jm. väljendamisega õpitavas keeles(dialoog, monoloog, isiklik kiri, seletuskiri jm.). Õppimisel-õpetamisel eristatakse konkreetse teema (situatsioonülesande) raames järgmisi etappe: a) retseptiivne kõnetegevus:keelematerjali (foneetika, sõnavara, grammatika,õigekirjanormide) omandamineja esmane kinnistamine tinglike kõneharjutuste abil; b) reproduktiivne kõnetegevus:õpitud sõnade, sõnaühendite javäljendite ühendamine seotud kõneks. Selperioodil on õppekõne sisu antud ja harjutamine toimub kindlates või osaliselt piiritletud raamides.peatähelepanuon suunatud automatiseeritud kõnevilumuste kujundamisele; c) produktiivne (loominguline) kõne ehk suhtlemine.sel etapil arendatakse õpilastevõimet suheldareaalsetes (või reaalsetele lähedastes) suhtlussituatsioonides vastavalt kõne eesmärgile. Arvestatakse nn. suulise eelnevuse printsiipi. Suuline kõne eelnegu kirjalikule. Soovitatakse järgmistjärjekorda: monoloog/dialoog -- kuulamine -- lugemine -- kirjutamine. Mõnikord on kasutusel ka teisedkombinatsioonid. Õpetamisel kasutatav tekstimaterjal (ilukirjanduslikud, populaarteaduslikud ja publitsistlikud tekstid, pildid,kaardid, skeemid, filmid jne.) võimaldab õpilastel saada täisväärtusliku ja tervikliku pildi Eestimaast -- temaajaloost, ühiskonnaelust, kultuurist. Tekstidest saadud teadmised ja vahetu osalemine ühiskonnaelus ning kultuurison üheks eelduseks, et indiviidi adapteerumine Eesti ühiskonda kulgeks võimalikult valutult ja komplikatsioonideta Õpetuse eesmärgid Põhikooli eesti keele õpetusega taotletakse, et õpilane *omandab eesti keele tasemel, mis rahuldab olulisemad igapäevaelu suhtlemisvajadused nii kõnes kui kirjas; *omandab suhtlemiseks vajalikud olulisemad grammatikareeglid ja rakendab neid teadlikult nii kõnes kuikirjas; *omandab suhtlemisjulguse ja -valmiduse keele praktiliseks kasutamiseks; *õpib tundma, mõistma ja hindama eesti kultuuri püsiväärtusi, olulisemaid ajaloofakte,rahva tavasid jakombeid; *huvitub nüüdisaegsest ühiskonna- ja kultuurielust, rikastab selle kaudu oma teadmisi, mõtte- jatundemaailma Ainekava klassile Õppesisu Eesti keele õppimist alustatakse vanuses, mil õpilasel on juba mõningane emakeeleõppimise kogemus: onomandatud emakeele lugemise ja kirjutamise oskus, saadud on ka esmane lingvistiline kogemus. Sellele kogemuseleon võimalik ka eesti keele õppimisel toetuda. Samas aga langeb sellele ainele suur psühholoogiline ja lingvistilinekoormus. Õpilane puutub kokku emakeelest erineva tähestiku, hääldusaluste ja väljendusvahenditega. Ta saabesmase kogemuse, kuidas üht ja sama sisu on võimalik väljendada emakeele ja teiste keelte, sealhulgas ka eesti keelevahenditega. Eesti keele õppimist alustatakse suulise kursusega. Selle käigus tekitatakse huvi erinevate maailmakeelte vastu,õpitakse kuulmise järgi eristama eesti keelt teiste keelte hulgas, õpitakse tunnetama artikulatsioonibaasi, etaloni järgimatkitakse kuuldud häälikuid, häälikuühendeid, sõnu ja lühikesi lauseid.hääldusharjutusteks kasutatakse eestipärisnimesid, kohanimesid, riimikesi, salme, vanasõnu, lauldakse eakohaseid lastelaule. Õpilasi ergutataksesuhtlema elementaarsetes suhtlussituatsioonides -- lühidialoogides, kollektiivsetes keelemängudes, laulumängudes. Suulisele kursusele järgneb põhikursus, mille raames hakatakse kujundama kõnevilumusi ja -oskusi kõigisneljas kõne osaoskuses: kõnelemises dialoogi- ja monoloogivormis, kuulamises, lugemises ja kirjutamises. Õpilasteteadmiste hindamisel eesti keele õpetamise algetapil (1. ja 2. kl.) kujundab õpetajaõpilaste õpimotivatsiooni jahindab ainult positiivseid õpitulemusi ning teeb seda suulise hinnanguna. Vabariigi Valitsuse 6. septembri a. määruse nr. 228 «Eesti põhi- ja kes... Leht 3 / 38

4 Suhtlusoskused Õpime lühikesi salme, laule, lauamänge. Mängime keelemänge. Koostame lühidialooge õpilaste eluga seotud situatsioonides. Kirjeldame pilte. Instseneerime emakeeletundidest õpitud lihtsamaid ja korduvate elementidega muinasjutte («Taretareke»,«Kakuke» jt.). Inimene ja perekond Jutustame joonistatud pildi järgi oma perekonnast (perekonna koosseis, nimed, kes töötab ja kus, kes õpib, keskäib lasteaias, kes on kodus). Inimene ja töö Nimetame koolitarbeid, palume klassikaaslastelt mõnd koolitarvet. Küsime, kellele leitud koolitarve (ese)kuulub. Loetleme, missugused koolitarbed on koolikotis (laual). Kirjeldame klassiruumi ja kiidame korrapidajaid, kui klass on puhas ja korras. Jutustame oma (vanaema, venna jt.) päevast. Inimene ja elukeskkond Nimetame kodu- ja metsloomi, kirjeldame neid. Küsime, milline loom kellelgi kodus (maal sugulaste juures) on: mis on ta nimi, kui vana, kuidas välja näeb,mida teha oskab, kuidas tema eest hoolitsetakse. Joonistame selle looma pildi ja jutustame pildi järgi. Kirjeldame ilma ja anname soovitusi, mida vastavalt ilmale selga panna. Inimene ja puhkus Nimetame ja kirjeldame mänguasju. Räägime, missugused mänguasjad kellegi kodus on, milline onlemmikmänguasi. Palume mänguasju vaatamiseks või mängimiseks. Kutsume kedagi mängima, palume luba mängust osa võtta. Jutustame, missugused mänguasjadsünnipäevaks(jõuludeks) kingiti. Inimene ja olme Loetleme arve ja arvutame piires. Küsime kellaaega: ütleme, mis kell on (täistund, pool, veerand). Nimetame toiduaineid, palume ulatada toitu. Nimetame riietusesemeid. Kirjeldame, mis kellelgi seljas on. Nimetame transpordivahendeid. Teatame, missugust liiklusvahendit keegi sõiduks kooli (tööle, maale) kasutab. Inimene ja kalendritähtpäevad Teatame, kellel klassikaaslastest on sünnipäev, õnnitleme teda. Nimetame mõned olulisemadkalendritähtpäevad. Inimene ja kultuurilugu Õpime tundma eesti pärisnimesid (naiste, meeste nimesid), perekonnanimesid, kohanimesid. Kõneetikett Olulisemad viisakusfraasid. Tervitamine. Hüvastijätt. Vabandamine. Sünnipäevaõnnitlus. Keeleteadmised Leht 4 / 38 Vabariigi Valitsuse 6. septembri a. määruse nr. 228 «Eesti põhi- ja kes...

5 Eesti tähestik, trüki- ja kirjatähed. Hääliku ja tähe vaheline seos. Tähtedeühendamine. Silpide ja üksikutesõnade kirjutamine. Lühikesed, pikad ja ülipikad häälikud; g, b, dhelitus; esimese silbilühike vokaal; teise silbipoolpikk vokaal. Hääldamise erinevusi eesti ja vene keeles. Grammatika:tegusõna pöördevormid olevikus (jaatav ja eitav kõne); õpitavatesõnade käändelõpud;käändevorm vastusena küsimusele kus?, kellel?, kellele?;isikulised asesõnad: vastata küsimuselekes?, kelle?,kellel?, kellele? Õpitulemused 2. klassi lõpetaja *eristab kuulmise järgi mitmeid keeli, nende hulgas eesti keelt; *tunneb elementaarseid hääldusreegleid, hääldab korrektselt kõiki häälikuidisoleeritult; *loeb häälega ja vaikselt suurte ja väikeste kirjatähtedega trükitud teksti, mõistabõpitud sõnavara põhjalkoostatud teksti; *kirjutab kirjatähti, teeb ärakirja, koostab lauseid antud teemal või pildi juurde (loovtööorienteeruvpikkuson sõna); *suudab osaleda lihtsamates keelemängudes, ettevalmistatud instseneeringutes, lühidialoogides; *suudab nimetada ja kirjeldada esemeid, olendeid ja nähtusi; jutustada teemal ja pildi järgi Ainekava klassile Õppesisu Toimub suhtluskeele edasine täiustamine kuulamisel, monoloogilises ja dialoogilises kõnes ainekavasettenähtud kõnesfäärides ja -situatsioonides. Kõne muutub sisukamaks, argumenteeritumaks jagrammatiliseltülesehituselt mitmekesisemaks. Suureneb vaikse lugemise osakaal. Õpitakse kasutama sõnaraamatuid ja teatmeteoseid. Süstemaatiliselttegeldakse klassivälise lugemisega. Õpitakse vormistama lihtsamaid formulare (lugejakaart, vihiku, kontrolltöö jm. vormistamine), koostatakselühikesi kirjalikke teadaandeid (kuulutus, õnnitluskaart, sünnipäevakutse jm.), kirjutatakse klassi- ja kodukirjandeid. Õpetamise sisus suureneb kultuurilooline aspekt. Õpitakse tundma eestlaste traditsioone ning rahvakalendritähtpäevi. Lugemiseks pakutakse eesti lastekirjanike lühijutte või adapteeritud tekstikatkendeid. Õpitakse teadlikult rakendama grammatikareegleid. Inimene ja perekond Suhtlusoskused Anname andmeid enda kohta (nimi, perekonnanimi, vanus, aadress, kool, klass jm.) ja küsime samasuguseidandmeid teistelt. Jutustame oma emast (vanaemast). Nimetame mööbliesemeid ja kirjeldame korterit. Kiidame (laidame) kellegi korterit. Jutustame, mida kasulikku jõuame kodus ära teha enne, kui vanemad töölt koju jõuavad. Pöördume vanemate (sõprade) poole soovi või palvega aidata midagi teha (parandada). Jutustame enda või mõne sugulase linnakodust ja maakodust. Põhjendame, miks paljudele meeldib talvel eladalinnas, aga suvel maal. Kirjeldame, missugust kodu keegi endale soovib. Vabariigi Valitsuse 6. septembri a. määruse nr. 228 «Eesti põhi- ja kes... Leht 5 / 38

6 Teatame, millal on perekonnaliikmete sünnipäevad, suvepuhkus. Inimene ja töö Teatame, mida eesti keele tunnis tehakse. Kirjeldame oma koolimaja, klassi (kabinetti), kus õpime. Vestleme oma sugulastest (tuttavatest), kes elavad maal, nende elust, töödest ja tegemistest. Seletame, miks paljudel inimestel on sügisel eriti palju tööd. Nimetame aia- ja metsamarju. Räägime, kus ja millal neid korjame ja mida neist teeme. Nimetame köögi- ja puuvilju. Anname nõu, millal on õige aeg ühtesid või teisiköögi- ja puuvilju korjata.kutsume kedagi appi seda tegema. Vestleme, kelle tööst sõltub, et ka talvel oleks hea tänavatel käia ja sõita. Kirjeldame koolipäeva. Jutustame oma kohustustest ja tööst kodus, koolis, maal suvilas või sugulaste juures. Pärime, kus töötavad ja millega tegelevad vanemad. Vastame ise samalaadsetele küsimustele. Inimene ja puhkus Kutsume kinno (õue, parki jm.), lepime kokku kohtumise aja ja koha. Teatame või küsime, missugused sporditarbed kellelgi on ja mida ta tahaks veel endale saada. Jutustame, kellega koos ja kus me tegime lumememme. Kirjeldame seda. Kutsume osa võtma talvelõbudest, nõustume meile tehtud ettepanekutega, keeldume neist. Jutustame, kus ja kuidas möödus suvi (õpilase enda, ta vanemate, klassikaaslaste suvi), kas jäimesuvepuhkusega rahule. Näitame kaardilt ja reklaamime mõnd Eestis asuvat suvituskohta. Teatame, missuguses reklaamitud suvituskohas me tahaksime puhata. Miks? Joonistame lumelinnaku projekti ja anname korraldusi, kes selle järgi mida ehitama hakkab. Jutustame mõnest huvitavast suvevaheaja ettevõtmisest. Õpetame mängukaaslastele mõne mängu. Valmistame ette klassiõhtu või koolipeo ettekanded (luuletused, laulud, instseneeringud jt.). Inimene ja inimene Tutvustame oma sõpra. Jutustame tema vanematest, õdedest-vendadest ja kodust. Ütleme, mida meile meeldibkoos sõbraga teha. Küsime, kas sõpra lubatakse õue (suusatama jm.), vastame ise samalaadsetele küsimustele. Nimetame kehaosasid. Kirjeldame inimese välimust, riietust. Täpsustame, kes kellega uuel õppeaastal istub (kes on kelle pinginaaber). Uurime, mis kuul on klassikaaslaste sünnipäevad. Vormistame kutsekaardi, millega palume kedagi sünnipäevale. Jutustame oma sõpradest (täiskasvanu, eakaaslane, loom). Kirjutame kirja oma puhkusemuljetest, kirjutame ümbrikule aadressi. Inimene ja elukeskkond Nimetame Eesti linnu, jõgesid, järvi. Leht 6 / 38 Vabariigi Valitsuse 6. septembri a. määruse nr. 228 «Eesti põhi- ja kes...

7 Kirjeldame oma kodukoha loodust. Nimetame loomi, kes elavad loomaaias. Jutustame loomaaia külastamise muljetest (küsime teiste muljeid).seletame, kuidas loomaaias käituda. Kirjeldame hilissügist ilma. Nimetame linde. Jutustame, kes neist jäävad talveks kohale, kes lendavad ära. Teatame, missugustlindukevadekuulutajat oleme näinud. Anname nõu, kuidas linde ja loomi talvel aidata. Kirjeldame sügisest loodust metsas (põllul, pargis jm.). Nimetame metsloomi, kirjeldame nende välimust. Anname nõu, kuidas säilitada talveks mitmesuguseid marju. Vahetame muljeid loomaaias nähtu kohta. Kirjeldame omajoonistatud pildi (postkaardi) järgi loodust erinevatel aastaaegadel. Inimene ja olme Uurime, kas keegi on leidnud kadunud eseme. Otsime leitud eseme omanikku, pakume leitud eset kellelegi. Loendame ja arvutame. Koostame arvutusülesandeid. Pakume toitu, võtame vastu ja täname või keeldume pakutust. Mängime poodi. Vestleme turul, toidu-, raamatu-, mänguasjade- jm. kaupluses. Küsime hinda ja teatame, mida ja kui palju osta soovime. Avaldame arvamust, kes on riides vastavalt ilmale, kes mitte. Anname nõu, missugust transpordivahendit on õigem, otstarbekam kasutada soovitud kohta jõudmiseks. Suhtleme müüjaga pudukaupluses ja raamatukaupluses. Suhtleme polikliinikus arstiga, räägime talle oma vaevustest. Inimene ja kultuurilugu Osaleme eesti laulumängudes. Õpime eesti vanasõnu ja mõistatusi. Soovitame mõnd eestikeelset (või eesti autori) raamatut ja põhjendame oma soovitust. Jutustame eesti lastekirjanikest (Eno Raud, Ellen Niit, Jaan Rannap, Holger Pukk jt.) ja kunstnik EdgarValterist. Jutustame kadripäevast, mardipäevast ja vastlapäevast. Jagame oma muljeid mardi- või kadrisandiks käimise kohta või oma kohtumisest kadri- või mardisantidega. Jutustame eesti rahvuslinnust ja -lillest. Inimene ja kalendritähtpäevad Õpime luuletusi ja laule mitmesugusteks kalendritähtpäevadeks. Ütleme nädalapäevade ja kuude nimetused. Vestleme, mis meeldivat ootab ees seoses jõuluvana ja jõulupuuga. Vabariigi Valitsuse 6. septembri a. määruse nr. 228 «Eesti põhi- ja kes... Leht 7 / 38

8 Kirjeldame jõulukaarte, mida kavatseme sugulastele ja sõpradele saata. Kõneetikett Viisakusväljendid söögilauas ja ühissõidukeis. Õnnitlemine õppeaasta alguse puhul. Viisakas pöördumine täiskasvanu (eakaaslase, müüja jt.) poole. Telefonikõne alustamine, lõpetamine. Hilinemise pärast vabandamine. Keeleteadmised Hääldamine:raskemate häälikute (ä, ö, ü, h, g, b, d),häälikuühendite (jõ, jä, õe, ti, av jm.) häälikute pikkusehääldamise täiustamine. Grammatika. Nimisõna:mitmuse nimetav kääne; käändelõpud; käändevormõpitud sõnadest vastusena küsimusele kuhu?,kus?, kust?, kellele?, kellel?, kellelt?, kellega?;osastav koos sihilise verbiga (joonistan mida?,näen keda?)õpitudsõnadest; omastav kääne (kelle oma?); mitmuse nimetav; sise- ja väliskohakäänded enamlevinud funktsioonides;koha ja aja väljendamine; kellel midagi on, kellele midagi antakse (tuuakse, kingitakse), kellelt midagi võetakse. Omadussõna võrdlusastmed:alg-, kesk- ja ülivõrre. Arvsõna:põhiarvsõna nimetavas käändes ; järgarvsõna(1--31) nimetavas, omastavas jaalalütlevas käändes (kuupäevade ja sünnipäevade nimetamine, kus koolis ja mitmendas klassisõpib jm.);põhiarvsõna (rahasumma lugemine, matemaatiliste tehete lugemine, telefoninumber, aadress). Asesõna:näitav asesõna see -- need; isikuliste asesõnadekäändelõpud, vastused küsimustele kes?, kelle?,keda?, kellel?, kellele? Tegusõna:ülevaade tegusõna muutumisest olevikus; pööramine lihtminevikus:jaatav ja eitav kõne;i-tunnusega lihtminevik sõnadest olema, tulema, panema, tegema, nägema, saama, tooma, jooma,sööma, jääma;jaatav ja eitav kõne õpitavatest tegusõnadest; käskiva kõneviisi ainsuse ja mitmuse2. pööre õpitud tegusõnadest;pean, hakkan+ ma-tegevusnimi; tahan, luban+da-tegevusnimi. Rektsioon:käima kus?, küsima kellelt?, aitama/abistama, keda?, mängima mida? Ees- ja tagasõnad:alla, all, alt, peale, peal, pealt, juurde, juures, juurest, ette, ees, eest, taha, taga,tagant,üle. Küsimuste moodustamine sõnadega:kus?, kuhu?, kust?, kuidas?, mis?, miks?, kelle (oma)?,kellele?,kellel?, kellega?, mida?, mitu? Õpitulemused 6. klassi lõpetaja *tunneb eesti keele hääldusreegleid, suudab ise oma hääldust korrigeerida; *jätab meelde ja edastab kuuldud tekstist saadud lühiteate; *tuleb toime õpitud suhtlussituatsioonides (dialoogilise kõne maht kahe suhtleja peale 6--8 repliiki,monoloogilise kõne maht fraasi); *loeb õpitud sõnavaral põhinevaid tekste, jätab meelde ja edastab tekstist saadud olulisema teabe; *kirjutab lühikesi loovtöid: sõnum, õnnitluskaart, lühikirjand etteantud teemal või pildijärgi (kirjandiorienteeruv pikkus on sõna); *koostab suulist ja kirjalikku teksti õpitud sõnavara ja keelereegleid teadlikult kasutades Ainekava klassile Õppesisu Senisest enam pakutakse õpilasele aktiivset osavõttu eesti kultuurielust: korraldatakse eestikeelseidklassiväliseid üritusi, külastatakse teatrietendusi, käiakse muuseumides jm. Õpitakse andma hinnanguidnähtule jakogetule. Leht 8 / 38 Vabariigi Valitsuse 6. septembri a. määruse nr. 228 «Eesti põhi- ja kes...

9 Õpilane õpib lisaks harjumuspärasele tööle õpiku, töövihiku, helilindi jasõnaraamatuga kasutamamitmesuguseid teatmeteoseid, lugema adapteerimata ilukirjanduslikke tekste, ajakirju ja ajalehti, kuulama raadiot,vaatama telesaateid. Igapäevaeluks vajalikud suhtlusoskused hõlmavad peale olmesuhtluse (ühiskondlik transport, kaubandus,teenindus) ka suhtlust ametnikega eri tüüpi keskõppeasutustes, tööandjaga, politseiga, elamuvalitsusetöötajategajms. Suhtlussituatsioonides ja rollimängudes õpib õpilane käituma ja rääkima vastavalt sotsiaalselerollile. Inimene ja perekond Suhtlusoskused Teatame, mida põnevat (lõbusat) on perekonnas viimasel ajal juhtunud. Jutustame, kes mida perekonnasselleksteeb, et korter (maja) puhas ja korras püsiks. Arutame, missuguseid loomi kodus pidada, missuguseid mitte. Küsime nõu, kuidas looma kodus pidada. Teatame oma perekonnaliikmete sünniaja (kuupäev, aasta) ja sünnikoha. Tunneme huvi, kas suvi möödus nii, nagu see oli planeeritud, ning mida kasulikku suve jooksul tehti. Tutvustame perekonnaliikmeid ja lähemaid sugulasi. Räägime tähelepanuväärsetest sündmustest perekonna elus. Jutustame ja kirjutame eluloo. Täidame isikliku ankeedi. Kommenteerime perekonnafotosid. Tutvustame oma pere kollektsioone (kogusid). Osaleme väitluses «Miks mõnikord on raske vanematega läbi saada?». Soovitame sõbrale mõnd kooli, kus ta võiks õpinguid jätkata. Osaleme väitluses «Missugune kool edasiõppimiseks valida? Kas maa- või linnakool? Kas keskkool,tehnikumvõi kutsekool?». Inimene ja töö Uurime, missuguseid töid teevad klassikaaslased (sõbrad) kodus hea meelega, missuguseid mitte. Kiidame hästi ja korralikult tehtud töö eest, laidame lohakalt tehtud tööd. Loetleme, missugused tööd tuleb nädala jooksul igaühel perekonnaliikmetest ära teha. Uurime, missugused tööriistad kellelgi kodus on ja kas ta neid töös kasutada oskab. Peame nõu, missugused tööd korteri remondi ajal ette võtta. Tunneme huvi, missugust käsitööd klassikaaslased (sõbrad) oskavad ja armastavad teha. Teatame, milliseid moose, mahlu jms. on peres talveks muretsetud. Arutame, kuidas puu-, köögivilju, marju ja seeni paremini ületalve säilitada. Arutame kevadiste aiatöödega seotud probleeme. Nimetame põllutööriistu, kirjeldame nende tööomadusi. Inimene ja puhkus Räägime koolivaheaja ja vaba aja veetmisest suvel ja talvel. Vabariigi Valitsuse 6. septembri a. määruse nr. 228 «Eesti põhi- ja kes... Leht 9 / 38

10 Anname soovitusi, kus võib Eestis eriti hästi puhata talvel, kus suvel. Põhjendame oma soovitust. Arutame erinevate reisivõimaluste üle. Selgitame reisibüroos reiside marsruute, piletite hindu; tellime pileteid; küsime teavet transpordiliigivahetamise kohta valitud marsruudil (ümberistumine rongile, laevale, lennukile jm.). Saame aru raudtee-, bussi-, lennujaamas, sadamas jm. välja pandud infost või raadio teel teatatud teabest. Vestleme, kuidas laienesid teadmised (Eesti) geograafiast suviste sõitude, matkade, ekskursioonide ajal. Anname telkimisplatsil matkakaaslastele mitmesuguseid käske ja korraldusi. Räägime oma klassikaaslaste suhtumisest sporti. Jutustame oma kooli kehalise kasvatuse tundidest. Kommenteerime nähtud spordivõistlust. Jutustame eestlastest-olümpiavõitjatest. Manitseme ettevaatlikkusele suvemõnudega liialdamise eest. Inimene ja inimene Tutvustame teistele oma sõpra. Kirjeldame sõbra (inimese) välimust ja iseloomu. Arutame, kes on tõeline sõber. Veename klassikaaslasi peol (klassiõhtul) esinema. Jutustame inimestest, kes meid on elus aidanud ja keda me ise oleme aidanud. Räägime, kes meid pühade ajal meeles peab ja keda ise meeles peame. Suhtleme autoavariisse sattunud inimestega. Koostame peokõne sünnipäevalapse või juubilari auks. Pakume abi mitmesuguste tööde tegemisel. Inimene ja elukeskkond Nimetame seeni ja jutustame oma käigust seenemetsa. Nimetame Eestis (kodukohas) kasvavaid puid ja kirjeldame oma kodukoha loodust. Kutsume oma sõpra (tuttavat) loodusesse. Põhjendame oma kutset. Reageerime sõbra kutsele loodusesse minna nõusoleku või keeldumisega, põhjendame keeldumist. Vestleme loodushoiust. Võrdleme loodust erinevatel aastaaegadel. Jutustame oma lemmikaastaajast. Nimetame lilli. Kirjeldame mõnd lille. Räägime perekonnaliikmete meelislilledest. Kirjeldame Eestimaa kliimat ja ühe konkreetse päeva ilma. Anname nõu, missuguseid ravimtaimi ja millal korjata. Võtame osa väitlusest teemal «Inimene -- looduse sõber, inimene -- looduse vaenlane». Inimene ja kultuurilugu Oleme teejuhiks oma kodukoha kultuuriloo tutvustamisel. Jutustame Viljandi (või mõne teise linna) ja selle ümbruse vaatamisväärsustest. Kirjeldame Otepää ja selle ümbruse loodust ning puhkamisvõimalusi. Leht 10 / 38 Vabariigi Valitsuse 6. septembri a. määruse nr. 228 «Eesti põhi- ja kes...

11 Kommenteerime pilte (slaide, postkaarte) Tartu linna vaatamisväärsustest. Soovitame külastada mõnd Tartu muuseumi (näiteks Oskar Lutsu majamuuseumi). Põhjendame omasoovitust. Koostame giiditeksti Kadrioru pargi ja Pirita puhkerajooni kohta. Anname soovitusi Tallinna huvitavamate kohtade külastamiseks. Kirjeldame Tallinna vanalinna. Jutustame Tallinnaga seotud legende. Osaleme väitluses «Kas Tallinn vajab niisuguseid pidusid nagu vanalinnapäevad võihansapäevad?» Jutustame Carl Robert Jakobsoni talumuuseumist Kurgjal. Anname seletusi Eesti rahatähtedel kujutatud isikute kohta. Vestleme vanaema ja/või vanaisa osast perekonnas vanasti ja praegu. Õpime kõnes kasutama eesti vanasõnu ja piltlikke väljendeid. Ütleme kuude rahvapärased nimetused. Loeme peast mõned J. Liivi ja L. Koidula luuletused kodust ja kodumaast. Jutustame ühe eesti muinasjutu ja ühe A. H. Tammsaare miniatuuri. Inimene ja olme Anname infot ja seletusi paikkonna teenindus- ja toitlustusasutuste kohta. Kirjeldame oma teekonda kooli ja mujale (liiklusvahendid, kellaajad, tee pikkus jm.), küsime samasisulistteavet teistelt. Küsime ja juhatame teed. Anname infot erinevate sõidukite (buss, rong, lennuk, tramm, troll jt.) kasutamiseiseärasuste, käigusolekuaegade ja marsruutide kohta. Teeme jõulu- ja uusaastaoste: küsime soovitavat kaupa, pärime infot kauba omaduste, hinna jm. kohta,mõistame müüja seletusi. Loeme kaupa tutvustavat reklaami, väljendame suhtumist reklaamitavasse kaupa. Küsime ja ütleme kellaaega (kaks varianti). Peame isiklikku kirjavahetust. Kirjutame telegrammitekste. Kirjeldame bussi- või autosõidu ajal läbielatud sündmusi, vahejuhtumeid. Kirjeldame oma kodu või korterit. Anname nõu mööbli paigutamiseks korteris. Palume elektri abil töötavaid kodumasinaid sisse ja välja lülitada. Suhtleme töötajaga fotoateljees. Õnnitleme mitmesuguste sündmuste puhul, vastame õnnitlustele, peame lühikese peokõne. Anname soovitusi mõne rõivaeseme ostmiseks. Laidame maha soovi teatud rõivaese osta. Kutsume välja kiirabi ja/või politsei. Loeme ja saame aru polikliinikus ja haiglas väljapandud teadetest. Vabariigi Valitsuse 6. septembri a. määruse nr. 228 «Eesti põhi- ja kes... Leht 11 / 38

12 Küsime haiglast teavet patsiendi kohta (tervislik seisukord, külastamisajad jm.). Inimene ja kalendritähtpäevad Jutustame nääri- ja jõulukuusest, jõulu- ja näärikommetest, näärisokust. Kõneetikett Viisakusväljendid tutvumisel. Lohutamine. Laitmine. Kiitmine. Viisakas keeldumine (toidust, küllakutsest jm.). Telefonietikett. Soov ja palve teise inimese poole pöördumisel. Jõudu tööle soovimine, samalaadsele pöördumisele reageerimine. Rõõmu väljendamine kohtumisel. Pöördumine ametiisikute poole. Viisakusavaldused pidulauas. Head soovid pidulistele, reisileminejatele, automatkajatele jt. Keeleteadmised Käändsõnamuutelõppude süsteemi loomine; käändevormidekasutamine enamtarvitatavates funktsioonides. Nimisõna käändedmitmuses; mitmuse nimetava, omastava ja osastava moodustamine;vokaalilõpulinemitmuse osastav; mitmuse osastava kasutamine koos sõnadega palju/vähe, suur valik/väike valik, osa/ enamus,rohkestijm.; sihitise käänded ainsuses ja mitmuses; mitmuse käänete moodustamine. Tegusõna ajad:liht-, täis- ja enneminevik; kõneviisid: kindel, tingiv jakäskiv kõneviis; tegumoed: isikulineja umbisikuline tegumood; tegusõna peavormid ja nendest tuletatavad vormid; tegusõna põhivormid, nende tähtsusning neist tuletatavad vormid; ühendtegusõna pööramine olevikus ja lihtminevikus; ma-jada-infinitiivi kasutamine. Omadussõnavõrdlusastmed: alg-, kesk- ja ülivõrre. Järgarvsõna Aastaarvu kasutamine, vastused küsimustele millal? Lauseõpetus:sõnade järjekord lauses; nimetav, omastav ja osastav sihitise funktsioonis. Õigekiri:olulisemad kokku- ja lahkukirjutamise juhud, suur ja väike algustäht, venepärisnimede kirjutamineeesti keeles, kirjavahemärgid otsekõne puhul ja muud olulisemad kirjavahemärgid, sõnade poolitamine Õpitulemused Põhikooli lõpetaja *suhtleb igapäevastes suhtlusolukordades, vestleb etteantud teemal, on suhtluses vestluspartnerina aktiivneja initsiatiivikas; *loeb ja kuulab, mõistab ning edastab ilukirjandusest ja massiteabevahenditest saadud teavet; *kirjutab olmeteksti, ümberjutustusi ja lühikirjandeid; kirjutab välja märkmeid loetud või kuuldudtekstist;oskab kirjutada tüüpavaldusi ja täita elukondlikke blankette; *oskab leida vajalikku teavet teatmeteostest, sõnaraamatutest, keeletabelitelt ja -skeemidelt. II. GÜMNAASIUMI AINEKAVA Võrreldes põhikooliga toimuvad õppeprotsessis järgmised muudatused. Keeleõpe on integreeritud eeskätt eesti kultuuri püsiväärtustega. *Suhtlussfääridest on esikohal sotsiaal- ja kultuurisfäär, osalt ka ühiskondlik-poliitilinesfäär. Olmesfäärislisandub põhikoolis õpitule vaid mõni üksik uus aspekt (vajaduse korral korratakse ja kinnistatakse ka varemõpitut). *Suhtlusõpetus toetub valdavalt ilukirjanduslikele tekstidele, publitsistikale ja populaarteaduslikele tekstidele. Leht 12 / 38 Vabariigi Valitsuse 6. septembri a. määruse nr. 228 «Eesti põhi- ja kes...

13 *Avardub kultuurilooline aspekt. Gümnaasiumikursus põhineb ajaloolisel ja temaatilisel printsiibil. Kõnearendusteemad sisaldavad konkreetseidsuhtlusülesandeid kõigis kõneliikides ainekavas olevatel teemadel. Eesti kirjandust, kujutavat kunsti, muusikat jaühiskonnaelu käsitletakse aga ajaloo taustal: 10. klassis püütakse anda ülevaade 19. sajandist,11. klassiskultuurielust aastail ja 12. klassis tänapäevast. Täieneb töövõtete arsenal. Koostatakse ja esitatakse *loenguid; *ettekandeid (referaate) mingil kindlal teemal; *aruandeid või kokkuvõtteid tehtud tööst, sellega seotud õnnestumistest jaebaõnnestumistest; *selgitusi (seletuskirju); lihtsamaid ametikirju. Kuulatakse ja konspekteeritakse *õpetaja ja külalisesinejate loenguid. Oluline koht keeletunnis on väitlusel, intervjueerimisel, rollimängudel. Tunduvalt suureneb iseseisva lugemise maht (töö tundmatu tekstiga). Kõik loetletud töövõtted võimaldavad harjumuspärase tegevuse muuta eakohasemaks,arvestades erinevateõpistrateegiatega, pakuvad soodsaid võimalusi keele kommunikatiivseks kasutamiseks, arendavad mõtlemisepaindlikkust ja oskust näha probleeme teiste inimeste pilgu läbi, põhjendada oma seisukohti, nõustudavõi vastuvaielda. Õppetöö korraldamiseks on 2 võimalust. A-variant *Õppetöö korraldatakse kursustena tunniste õppeüksustena. Kursused on soovitav kavandada järgmiselt: X klass -- 3 kohustuslikku kursust (I ja II kursus lugeda üheks); XI klass -- 2 kohustuslikku kursust ja 1 valikkursus; XII klass -- 2 kohustuslikku kursust ja 1 valikkursus. Valikkursuste programmid on esitatud valikaineraamatus. Kursuste järjestus on kooli otsustada. Kooliõppekavas võib kohustuslikke kursusi omavahel liita, mõnd neist õppida põhjalikumalt võiühendada kohustuslikkekursusi sobivalt valikkursustega. B-variant *Õppetöö korraldatakse põhikooli töökorralduse põhimõtete järgitunnijaotusplaanis etteantud tundide arvuganädalas Õpetuse eesmärgid Gümnaasiumi eesti keele õpetusega taotletakse, et õpilane *saavutab keeleoskuse taseme, mis a) võimaldab keelekeskkonnas iseseisvalt hakkama saada; b) võimaldab haridusteed jätkata eestikeelses õppeasutuses; *huvitub eesti kultuurist, rikastab kirjanduse, kunsti ja muusika suurkujude ja tippteoste tundmise kaudu omasiseelu, kujundab eetilisi ja esteetilisi tõekspidamisi; Vabariigi Valitsuse 6. septembri a. määruse nr. 228 «Eesti põhi- ja kes... Leht 13 / 38

14 *huvitub eestlaste tavadest ja kommetest, õpib neid mõistma ja hindama, suhtub erinevate rahvastetraditsioonidesse ja kommetesse eelarvamusteta; *õpib tundma ja kasutama eestlastele iseloomulikke käitumis- ja suhtlemisnorme; *tahab omandatud keeleoskust edasi arendada A-variant. Kohustuslikud kursused I kursus. Inimene ja olme(tasanduskursus) Suhtlemine ametiasutustes, õppeasutustes, teenindusettevõtetes, reisibüroodes jm. Teated hädanumbritel(kiirabi, politsei, tuletõrje jm.). Meelelahutused ja meelistegevused, küllakutsed. Võõrkeelteoskus. Tarbekirjad II kursus. Inimene suhetes teiste inimestega Noored ja nende ideaalid. Sõprus ja armastus. Kodu. Suhted perekonnas ja sõpradega. Konfliktid ja nendevältimine. Isa ja ema roll perekonnas. Perekonna eelarve, probleemid ja lahendused III kursus. Inimene ja infoallikad Raadio, televisioon, ajakirjandus -- Eesti majanduselust, kultuurist ja spordist põhilised teabe saamise allikad.aktuaalsed päeva- ja nädalaprobleemid IV kursus. Inimene ja vaimne tegevus Hariduse ja elukutse omandamise võimalused. Eesti kõrgkoolid. Isikuomadused ja kutsevalik. Töö.Töökultuur,karjäär. Tööturg. Haridust toetavad fondid. Pidevõpe ja selle tähtsus V kursus. Inimene ja kultuurilugu Soome-ugri keelkond, sugulaskeeled. Laulupidude traditsioon. Rahvakalendri olulisemad tähtpäevad,nendegaseotud kombestik. Püüdlused ja probleemid nüüdisaegses kultuuris. Eesti muuseumid -- kultuuri säilitajad VI kursus. Inimene ja looming Eesti kirjanduse suurkujud ja tippteosed (klassika ja kaasaeg). Eesti kunsti suurkujud ja tippteosed (klassikaja nüüdisaeg). Eesti teatri- ja filmikunst. Õpilase omalooming (jutud, novellid, luuletused, tõlketööd) VII kursus. Inimene ja elukeskkond Loodus -- inimese elukeskkond. Ökoloogiline tasakaal, selle tasakaalu rikkumise võimalikud tagajärjed.ilmateade. Tervisliku eluruumi säilitamine. Loodusvarade säästlik kasutamine. Eesti looduskaitsealad, rahvuspargid;ajaloolised ja koduloolised üksikobjektid ja paigad. Matkad ja reisid Eestis VIII kursus. Inimene ja ühiskond Eesti riiklus, haldussüsteem. Rahvastik. Riigi sise- ja välispoliitika hetkeseis ja päevaprobleemid. Kohus.Valimissüsteem. Kohalike omavalitsuste töö, selle tööga seotud probleemid ja lahendusvariandid. Riiklikudpühadja tähtpäevad. Riiklike tüüpdokumentide vormistamine B-variant Õppesisu Inimene ja perekond Suhtlusoskused Esitame eluloolisi andmeid enda ja oma pere kohta. Vastame meile esitatud küsimustele enda ja omapereliikmete eluloo kohta. Räägime, millised on perekonnaliikmete harrastused ja huvid, milleks kellelgi aega jätkub, milleks mitte. Osaleme väitluses «Lastevanemate ootused ja lootused oma laste suhtes -- kas need on reaalsed?». Räägime maa- või linnakodu eelistest. Osaleme väitluses. Teemad: «Turvaline kodu -- on see võimalik?», «Mis on tähtis tulevase koduloomisel?»,«mida suurem pere -- seda parem!», «Missugune kasvatusstiil annab soovitud tulemusi?», «Kuidas vältidaperekonnas konflikte?» jm. Leht 14 / 38 Vabariigi Valitsuse 6. septembri a. määruse nr. 228 «Eesti põhi- ja kes...

15 Koostame intervjuuküsimused teemal «Ema ja isa roll laste kasvatamisel». Vahetame mõtteid teemal «Perekonna eelarve. Probleemid ja lahendused». Vestleme vanemate tööga seotud probleemidest. Anname soovitusi konfliktide vältimiseks noores perekonnas. Õnnitleme suuliselt/kirjalikult abiellumise puhul. Inimene ja töö Arutame, mis ametis me ennast ja oma klassikaaslasi tulevikus ette kujutame. Põhjendame oma arvamust. Arutame, missugune on meie kool praegu ja mis suunas ta peaks muutuma. Avaldame arvamust, mis õppimise huvitavaks või ebahuvitavaks teeb. Esitame oma tulevikunägemuse koolist, kus on meeldiv olla ja huvitav õppida. Anname soovitusi, kuidas üht või teist õppeainet kergemini ja efektiivsemalt õppida, kuidas materjalipareminimeelde jätta. Avaldame mõtteid teemal «Haridus ja haritus». Koostame äriplaani ettevõtte rajamiseks (ettevõtte tegevus, stardikapital, asukoht, sisseseade, töökohadjm.). Osaleme väitluses «Kellele on edukas ettevõtlus jõukohane?» Pakume end tööle mõnda asutusse, firmasse. Kirjutame avalduse töölevõtmiseks, töölt vabastamiseks. Edastame teavet õppimisvõimaluste kohta erinevates kõrgkoolides. Jutustame, kas soovime või ei soovi jätkata vanemate tööd. Põhjendame oma arvamust. Arutleme teemadel: «Kuidas töötame, nõnda elame» ja «Minu tulevane kutsetöö.mida tuleb teha, et eesmärginijõuda.». Inimene ja puhkus Kirjeldame laulupidu, millest oleme osa võtnud kas lauljana, tantsijana või pealtvaatajana. Avaldame arvamust puhkuse veetmise kohta rahvarikkas või üksikus kohas. Põhjendame oma arvamust. Soovitame külastada mõnd kunstinäitust (muuseumi). Põhjendame oma soovitust. Avaldame arvamust (anname hinnangu) külastatud kunstinäituse kohta. Selgitame välja kultuuriasutuste (näitused, muuseumid, teatrid jm.) lahtiolekuajad, ürituste toimumisajad. Vormistame reisidokumente (tollideklaratsioon, viisa jm.). Anname hinnangu erinevate infoallikate (teler, raadio, ajalehed, ajakirjad) kohale ja mõjule inimese elus. Räägime, kust saame põhilise teabe Eesti majanduselust, kultuurist, poliitikast, spordist. Vestleme infoallikate objektiivsuse üle. Soovitame mõnd tele- või raadiosaadet. Põhjendame oma soovitust. Laidame mõnd televõiraadiosaadet.põhjendame oma arvamust. Hangime suulist ja kirjalikku teavet kultuuri- ja meelelahutusürituste kohta. Hangime suulist ja kirjalikku infot turismivõimaluste kohta Eestis, Skandinaavias, Euroopas. Loeme reisijuhte ja reklaamtrükiseid. Vabariigi Valitsuse 6. septembri a. määruse nr. 228 «Eesti põhi- ja kes... Leht 15 / 38

16 Loeme programme, mängukavasid, ajalehtede vastavaid rubriike etenduste, kontsertide, näituste jm. kohta. Hangime ja anname teavet erinevate haiguste ravivõimaluste kohta Eesti sanatooriumides. Arutleme teemal «Mida on vaja teha, et haigustest hoiduda?» Nõutame teavet sportimisvõimaluste kohta (terviseklubid, basseinid jm.). Inimene ja inimene Räägime eestlastest ja eesti keelest. Jutustame soome-ugri rahvastest. Iseloomustame klassikaaslasi (sõpru). Kelle iseloomu võib kadestada? Miks? Arutame, kas ja kelle eeskuju tasub järgida. Koostame küsimustiku laulupeol esinejate ja külaliste intervjueerimiseks. Iseloomustame iseennast. Räägime, kas me tegeleme enesekasvatusega või mitte. Miks? Kirjutame elulookirjelduse. Täidame isikliku ankeedi. Jutustame, millised on klassikaaslaste omavahelised suhted. Osaleme väitluses teemadel: «Kuidas võita sõprust? Kuidas seda hoida?», «Tõelisesõbra leidmineajalehekuulutuse järgi -- on see võimalik?» ja «Usaldustelefon -- on see vajalik?» Koostame intervjuuküsimused ja intervjueerime teemadel: «Minu põlvkond, tema ideaalid japrobleemid» ja«kuidas kohaneda uue kollektiiviga?». Kasutame intervjuudest saadud materjali referaatide koostamiseks. Vahetame teavet teemal «Mida olen lugenud usu kohta. Mida arvan 10 käsust?». Inimene ja elukeskkond Kirjeldame üksikasjalikult konkreetse päeva ilma ja pikema perioodi ilma. Teatame oma arvamuse ilmajaamaja ilmatarkade ennustuste kohta. Kirjeldame eesti kunstnike loodusteemalisi maale ja kunstfotosid. Anname ülevaate Eestimaa majandusgeograafiast. Osaleme väitluses «Kui kaua jätkub puhast õhku, vett ja maavarasid?». Osaleme väitluses «Meie elukeskkond, selle probleemid ja võimalikud lahendused». Koostame referaadi «Eesti rahvuspargid ja looduskaitsealad». Teeme ettepanekuid loodusliku tasakaalu säilitamiseks Eestimaal. Inimene ja olme Täidame makse- ja üürikviitungeid ning kirjutame välja arveid jms. Pöördume politsei poole isiklike probleemidega (isiklike eseme(te) kaotamine, vargus, tülitamine,röövimine,peksmine jm.), seletame politseile oma käitumise (tegutsemise) motiive. Nõutame võõras linnas vajalikku infot (kus asub mõni ametiasutus, tänav; millega sõita, missuunas jm.),vastame meie poole pöördunud isikutele. Jutustame mõnest «vasaku jala päevast». Seletame, mis küsimuste ja probleemidega missuguse ametiasutuse poole pöörduda. Küsime mitmesugustest ametiasutustest (Kodakondsus- ja Migratsiooniamet, makseasutus, valimisjaoskond,majavalitsus jm.) seletusi, probleemide lahendusvõimalusi. Pöördume palve või sooviga teenindusasutuste poole (korteri remont, akende klaasimine, vaipade puhastaminejm.). Edastame teateid hädanumbritel (tuletõrje, kiirabi, politsei jm.). Leht 16 / 38 Vabariigi Valitsuse 6. septembri a. määruse nr. 228 «Eesti põhi- ja kes...

17 Kutsume külla, sünnipäevale, pulmapeole jm. Võtame küllakutse vastu või keeldume sellest.põhjendamekeeldumist. Selgitame ja põhjendame oma soovi moeateljees (riie, tegumood, prooviajad, valmimise tähtaeg jm.). Inimene ja kultuurilugu Jutustame rahvusliku liikumise perioodist Eestis ja tähtsamatest kultuurisündmustest 19. sajandi keskel. Jutustame mõne Fr. R. Faehlmanni muistendi. Jutustame Fr. R. Kreutzwaldi elust ja loomingust. Jutustame mõne episoodi eeposest«kalevipoeg». Tutvustame Eesti Kunstimuuseumi huvitavaid maale ja skulptuure. Jutustame ühe 19. sajandi eesti kunstniku elust ja loomingust. Kirjeldame mõne kihelkonna rahvariideid. Jutustame J. Liivi elust ja loomingust. Esitame peast mõned tema luuletused. Anname ülevaate eesti kirjanduse suurkujude -- prosaistide A. H. Tammsaare ja F. Tuglase elust ja loomingust(katkendeid teostest õpetaja ja õpilase vabal valikul). Anname ülevaate eesti kirjanduse suurkujude -- poeetide G. Suitsu, M. Underi, B. Alveri jt. elust jaloomingust (luuletuste valik õpetaja ja õpilaste valikul). Analüüsime ühe kaasaegse eesti prosaisti (J. Kross, A. Valton, M. Unt jt.) loomingut.teoste või nendekatkendite valik vaba. Analüüsime mõne kaasaegse eesti poeedi (H. Runnel, P.-E. Rummo, D. Kareva,E. Niit jt.) loomingut. Kirjutame referaadi mõnel järgmistest teemadest: «Eesti vanema või uuema ajaloo kajastus kirjanduses (proosas, luules)», «Kirjanduse interpretatsioon teistes kunstides (maal, skulptuur, film, teater, muusika)», «Kaasaegne kirjandusteos, mis on mõju avaldanud» või «Kunstinäitus, mis on pakkunud positiivseid (või negatiivseid) elamusi». Koostame giiditeksti Saaremaa või Kuressaare ekskursiooni läbiviimiseks. Demonstreerime giidioskusipostkaartide, slaidide jm. põhjal. Jutustame teemal «Muuseumid -- eesti kultuuri säilitajad». Koostame giiditeksti tutvustamaks mõnd muuseumi (Eesti Vabaõhumuuseum, Eesti Rahva Muuseum). Hangime suulist ja kirjalikku teavet kõrg- ja ülikoolide kohta. Jutustame eesti kooli ajaloost. Jutustame Eesti vanimast ülikoolist -- Tartu Ülikoolist. Jutustame eesti ringhäälingu ajaloost. Inimene ja kalendritähtpäevad Jutustame jõuludest laiemas ja kitsamas tähenduses. Anname nõu, kuidas luua kodus jõulumeeleolu. Nimetame rahvakalendri olulisemaid tähtpäevi ja ütleme, millal üht võiteist tähtpäeva tähistatakse, millisedtraditsioonid kaasnevad ühe või teise tähtpäevaga. Jutustame jaanipäevast ja sellega seotud traditsioonidest. Räägime kiriklikest pühadest ja nendega seotud traditsioonidest. Vabariigi Valitsuse 6. septembri a. määruse nr. 228 «Eesti põhi- ja kes... Leht 17 / 38

18 Kõneetikett Kaastunde avaldamine mitmesuguste kurbade või ebameeldivate sündmuste (olukordade) puhul. Komplimendi tegemine sobiva soengu, moodsa riietuse, hea väljanägemise jm. puhul. Negatiivse hinnangu väljendamine nii, et see poleks solvav. Kahetsuse väljendamine. Erinevate isikute poole pöördumise variante. Vabandamine erinevates situatsioonides. Tähelepanu juhtimine ja märkuste tegemine erinevates situatsioonides. Keeleteadmised Foneetika:vajaduse korral häälduse korrigeerimine, häälikute pikkuse eristamine, venehääldusmõjudekõrvaldamine. Käändsõnad:süsteemi loomine käändsõna muutmises;käändsõnade astmevaheldus; arv- ja asesõnasüvendatud käsitlus; sihitise käänded ainsuses ja mitmuses; omadussõna võrdlusastmete kordamine. Pöördsõna:süsteemi loomine pöördsõna muutumises;põhivormid ja nendest tuletatavad teised vormid;tegusõna käändelised vormid; tingiva ja umbisikulise kõneviisi süvendatud käsitlus; ma-jada-infinitiivi süvendatudkäsitlus; astmevahelduslike tegusõnade nõrk ja tugev aste; enamkasutatavate verbide rektsioon eesti ja vene keeles;tud-ja mata-vorm; tingiva kõneviisi süvendatud käsitlus; umbisikulise tegumoe oleviku ja minevikusüvendatudkäsitlus. Lauseõpetus:küsilausete moodustamine; sidesõnad liht- ja liitlausetes; sihitisekäänded ainsuses ja mitmuses;sõnade järjekord lauses. Õigekiri:võõrsõnade ja võõrnimede õigekirjutus; venepärisnimede õigekirjutus; suur ja väike algustäht;kokkuja lahkukirjutamine; jutumärkide kasutamine Õpitulemused Gümnaasiumi lõpetaja *kasutab keelt erinevates eluvaldkondades ja erinevate inimestega suheldes olukordade kirjeldamisel, omateadmiste, mõtete, seisukohtade, arvamuste ja tunnete väljendamisel nii kõnes kui kirjas; *tunneb eesti kultuuriajaloo põhifakte, suurkujusid ja tippteoseid; oskab nii kõnes kui kirjas teoseidanalüüsida, oma seisukohti väljendada, põhjendada ja kaitsta; *tunneb reaal- ja humanitaarainete olulisemat sõnavara ja põhimõisteid eesti keeles, on võimeline omaharidusteed jätkama eestikeelses õppeasutuses; *tunneb eestlaste tavasid ja kombeid; *tunneb ja kasutab eesti ühiskonnale iseloomulikke käitumis- ja suhtlemisnorme; *järgib teadlikult keelereegleid, sõnavara rikastamise teid ja põhilisi õigekirjareegleid; teab ja oskabkasutadaeesmärgipäraselt erinevaid keeleõpikuid ja teatmeteoseid. Kuulamine Õpilane saab aru *kaasvestleja(te)st vahetus kontaktis; *raadios või televisioonis edastatud infost; Konkretiseeritud õpitulemused kõne osaoskuste järgi *þanriliselt mitmekesistest tekstidest (teatrietendus, riiklik teadaanne, loeng jm.); *tekstist, mis võib sisaldada kuni 10% tundmatuid, kuid konteksti abil mõistetavaid sõnu. Monoloogiline kõne Leht 18 / 38 Vabariigi Valitsuse 6. septembri a. määruse nr. 228 «Eesti põhi- ja kes...

19 Õpilane oskab *sündmustest jutustada ja infot edastada; *esemeid kirjeldada; *lühiettekandeid ja referaate esitada; *oma arvamust ja suhtumist loetu, nähtu või kuuldu põhjal väljendada; *mitmesuguseid sündmusi kommenteerida. Teksti pikkus sõltub kõne eesmärgist. Dialoogiline kõne Õpilane *suudab aktiivselt ja initsiatiivikalt osa võtta vestlustest, diskussioonidest, probleemide arutelust,olmesuhtlusest; *oskab intervjueerida; *anda nõuandeid, soovitusi jm. Lugemine Õpilane oskab *leida tekstist vajalikku infot; *määratleda teksti peaideed ja autoripoolseid taotlusi; *kasutada erinevaid lugemisviise (otselugemine, tutvuslugemine, detailne lugemine); *lugeda valikuliselt eestikeelset kirjandust originaalis. Lugemisteksti pikkus sõltub lugemise eesmärgist. Keelematerjal Õpilane oskab *kasutada praktilises kõnetegevuses omandatud sõnavara; *koostada ülevaatlikke keeletabeleid; *kõnes tehtud keelevigu ise parandada; *emakeele mõjul tekkivaid keelevigu vältida. Kirjaliku teksti pikkus sõltub kirjutamise eesmärgist. Haridusminister Mait KLAASSEN EMAKEEL (vene õppekeelega koolile) Lisa17 Eesti põhi- ja keskhariduse riikliku õppekavajuurde (Vabariigi Valitsuse 29. aprilli a.määruse nr. 91 sõnastuses) Emakeelel on isiksuse arengus suur osa: ta on mõtlemise vahend, ta aitab kaasa inimese maailmapildi ja omarahvuskultuuri hulka kuulumise tunde kujunemisele. Kirjandus on kultuuri olulisim osa. Vabariigi Valitsuse 6. septembri a. määruse nr. 228 «Eesti põhi- ja kes... Leht 19 / 38

20 Emakeelel on eriline koht õppeainete hulgas, ta on samaaegselt õppimise eesmärk ja vahend, koguõppetegevuse alus. Emakeel on tähtsaim eneseväljendusvahend. Emakeele vahendusel tunnetab õpilane iseend jaümbritsevattegelikkust, õpib väljendama oma suhtumist sellesse. Keel on inimeste peamine suhtlusvahend. Emakeele õppimise käigus omandab õpilane keelelise suhtlusevilumusi ja oskusi, õpib väljendama mõtteid ja tundeid, analüüsima kuuldut ja loetut ning üldistamainformatsiooni. Keelt kui suhtlusvahendit kasutades muutub inimene keelekollektiivi liikmeks, samastab end sellega, omandabsotsiaalse käitumise vormid. Emakeele õppimine loob hädavajalikud eeldused eesti keele kui riigikeele, samuti võõrkeelte omandamisele. Kirjanduse õppimine soodustab eetiliste ja esteetiliste tõekspidamiste, tolerantsuse, teiste rahvaste kultuuri jakirjanduse omapära mõistmise kujunemist. Emakeeleõpetuse põhivaldkonnad on keelelise suhtluse osaoskused(kuulamine, kõnelemine,lugemine,kirjutamine), keeleteadmised ja kirjandus. Lugemine algab üksikute sõnade ja lausete kokkulugemisest. Lugemisoskuse arenedes tekib soov lugeda sisultolulisi tekste, loetu üle arutleda, arenevad tekstianalüüsi ja isikliku arvamuse väljendamise oskused. Kirjutamineon lugemisega tihedalt seotud. Kirjutamisoskuse omandamine algab tähtede jahäälikutevastavuse omandamisest. Samaaegselt esmase kirjaoskuse saavutamisega areneb oskus oma mõtteid kirjalikultväljendada, luua eri tüüpi ja eri stiilis tekste. Kuulaminekui kõnetegevuse üks liike kujundab teksti mõistmise jaanalüüsi oskust. Kuuldu meeldejätminetreenib mälu ja arendab mõtlemist. Õpilased õpivad tajuma eri stiilis ja þanrites tekste,määratlema kuuldussisalduva informatsiooni olulisust, väljendama oma suhtumist kuuldusse. Kõnelemineon kõnetegevuse liik, mille kaudu õpilasel arenevad dialoogilise jamonoloogilise kõne oskused.kõnelemist õpitakse loomulikes ja õppesituatsioonides. Kõnelemise kaudu kujunevad keelelise suhtluse jakõnetehnika oskused. Keeleteadmisedon teadliku keelekasutuse alus. Need sisaldavad teadmisi keele süsteemist, keelevariatiivsusest, suulisest ja kirjalikust keelest, funktsionaalstiilidest jne. Keeleteadmistel on tunnetuslik väärtus, nadon võõrkeelte teadliku omandamise aluseks. Kirjandus. Emakeele vahendusel puutuvad õpilased kokku mitmesuguste tekstidega, sealhulgasilukirjanduslikega. Ilukirjandus kajastab inimsuhete mitmekesisust, võimaldab õpilastel saada elamusi, arendabkujundlikku mõtlemist ja keeletunnet. Ilukirjanduslike tekstide lugemine võimaldab tunnetada emakeele rikkust jamitmekesisust. Aimekirjandus laiendab silmaringi, võimaldab osa saada maailma teadusest ja kultuurist Õpetuse eesmärgid Põhikooli emakeeleõpetusega taotletakse, et õpilane I. PÕHIKOOLI AINEKAVA *oskab oma mõtteid suuliselt ja kirjalikult väljendada vastavalt suhtlusolukorrale ja -eesmärgile; *omandab põhiarusaamad keelest ja oskab nende põhjal täiustada oma keelekasutust; *oskab kuuldud teksti mõtestatult vastu võtta; *oskab vabalt ja teadlikult lugeda; *orienteerub eri tüüpi tekstides, suudab tekstidest vajalikku informatsiooni leida ja selle kohta oma arvamustväljendada; *tunneb lugemisvajadust; *huvitub kirjandusest, näeb kirjanduse ja teiste kunstiliikide vahelisi seoseid; *oskab kasutada teatmeteoseid oma keele- ja kirjandusteadmiste kontrollimiseks ja süvendamiseks; *õpib hindama vene keelt ja vene kirjandust kui vene rahva vaimukultuuri tähtsaimat osa Ainekava klassile Leht 20 / 38 Vabariigi Valitsuse 6. septembri a. määruse nr. 228 «Eesti põhi- ja kes...