Õppeasutus Tallinna Kopli Ametikool Õppeasutuse kood KINNITATUD Direktori kk nr 1-5/ Lisa 8 Aadress: Kopli 98 Telefon/Faks: 6644

Väljavõte

1 Õppeasutus Tallinna Kopli Ametikool Õppeasutuse kood KINNITATUD Direktori kk nr 1-5/ Lisa 8 Aadress: Kopli 98 Telefon/Faks: / e-post: kopliak@tkak.ee Õppekavarühm Tarbekunst ja oskuskäsitöö ISCED 97 liigituse järgi Õppekava TEKSTIILITÖÖ nimetus eesti keeles Textile work nimetus inglise keeles Kutseõppe liik kutsekeskharidusõpe Õppekava maht õppenädalates 120 Õppekeel eesti ja vene keel Kinnitan Kaspar Kaugija.. kooli direktori nimi, allkiri käskkirja nr kuupäev 1-5/24, Kooskõlastatud kooli õppenõukogu koosoleku protokolli nr, kuupäev kooli nõukogu koosoleku protokolli nr, kuupäev 2-17/2-õn /12, Kontaktisik Madis Annus nimi, allkiri õppedirektor amet tel , madis.annus@tkak.ee, faks: kontaktandmed (telefon, e-post, faks) Registreeritud Eesti Hariduse Infosüsteemis... Õppekava kood

2 Õppeasutus: Tallinna Kopli Ametikool Õppeasutuse kood: Õppekava kinnitatud Direktori kk. 1-5/24 ÕPPEKAVA REGISTREERIMISLEHT Õppekavarühm ISCED 97 liigituse järgi Õppekava Õppekeel eesti ja vene keel Tarbekunst ja oskuskäsitöö nimetus eesti keeles Textile work nimetus inglise keeles 2

3 Nõuded õpingute alustamiseks: õpilasel on lõpetatud põhiharidus. Nõutavad dokumendid: Nõutavad dokumendid kooli astumiseks: isiklik avaldus; põhiharidust tõendav dokument; 4 fotot; tõend tervisliku seisundi kohta; isikut tõendav dokument; vanema või hooldaja kirjalik nõusolek, kui õpilane on alaealine. Vastuvõtu viib kool läbi vestluse õpimotivatsiooni ja kutsesobivuse selgitamiseks. Erivajadustega isikute vastuvõtu otsustab igal konkreetsel juhul kooli vastuvõtukomisjon konsulteerides vastava ala asjatundjatega. Välismaalaste ja kodakondsuseta isikute õppimaasumine on reguleeritud Eesti Vabariigi Valitsuse õigusaktidega. Eestis elaval välismaalasel dokument alalise või kehtiva tähtajalise elamisloa kohta (originaal). Õppekava struktuur eriala kogumaht on 3 õppeaastat ehk 120 õppenädalat. Õppetöö on korraldatud perioodõppena, mis on jaotatud mooduliteks. Moodulites on õppeained, mille õpetamisel on ühine eesmärk ja ainetevahelised seosed teadmisteoskuste omandamisel. Õppekava koosneb üldharidusainete ja kutseharidusliku õppe moodulitest, mis on õppekavas paralleelselt. Üldhariduslike ainete maht on 40 ja kutseharidusliku õppe maht 80 õppenädalat, millest 47 nädalat on üld- ja põhiõpingud, 13 nädalat valikõpingud ja 20 nädalat praktika. 1. Üld- ja põhiõpingute moodulid (sh praktika) (67 õn) Sissejuhatus õpingutesse (1), majandusõpe (2), tööseadusandluse alused (1), suhtlemise alused (1), töökeskkonnaohutuse alused (1), arvutikasutuse ja asjaajamise alused (1), rahvakunsti alused (1), muistne käsitöö (2), joonistamine(2), kompositsiooni alused( 2), kutsealane inglise keel (1), Eesti tekstiilipärand ja tänapäev(2), tekstiilide kompositsioon (3), tekstiilmaterjalid (2), õmblemise alused (3), silmuskudumise põhialused (4), heegeldamise põhialused (3), tikkimise põhialused (4), kangakudumise põhialused (6), tootearendus (5), praktika (20). 2. Valikõpingute moodulid (12 õn) Metallehistöö põhialused(2), savitöö põhialused(3), nahatöö põhialused (2), kirjakunsti põhialused (1), rahvarõivaste õmblemine (2), viltimine (2). 3. Lõpueksam (1 õn). 4. Üldhariduslikud ained (40 õn) Eesti õppekeel : eesti keel (4), kirjandus (2), võõrkeel (6), matemaatika (6), füüsika (3), keemia (3), geograafia (3), bioloogia (3), ajalugu (3), inimeseõpetus (1), ühiskonnaõpetus (1), muusika (1), kunst (2), kehaline kasvatus (2). Vene õppekeel : vene keel (2), kirjandus (3), eesti keel (5), võõrkeel (4), matemaatika (4), füüsika (3), keemia (3), geograafia (3), bioloogia (3), ajalugu (3), inimeseõpetus (1), ühiskonnaõpetus (1õn), muusika (1õn), kunst (1õn), kehaline kasvatus (2õn). Nõuded õpingute lõpetamiseks Õpingud loetakse lõpetatuks, kui on saavutatud riikliku õppekava alusel koostatud kooli õppekavas õpitulemused ning on sooritatud positiivsele tulemusele nii eriala lõpueksam kui ka kolm koolieksamit. Lõpetamisel väljastatavad dokumendid. Lõputunnistus koos hinnetelehega kutsekeskharidusõppe läbimise kohta. 3

4 Õppekava vastab sisuliselt ja vormistuslikult esitatud nõuetele 20 a. /ees- ja perenimi, allkiri/ Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse kutsehariduse osakonna peaspetsialist 4

5 Sisukord I ÜLDOSA Õppekava koostamise alused Õppekava eesmärk ja ülesanded Nõuded õpingute alustamiseks Praktikakorraldus Üldised hindamise põhimõtted Nõuded õpingute lõpetamiseks Õppekava koostajad II ÕPPEKAVA MOODULITE KIRJELDUSED SISSEJUHATUS ÕPINGUTESSE MAJANDUSÕPE TÖÖSEADUSANDLUSE ALUSED SUHTLEMISE ALUSED TÖÖKESKKONNAOHUTUSE ALUSED ARVUTIKASUTUSE JA ASJAAJAMISE ALUSED RAHVAKUNSTI ALUSED MUISTNE KÄSITÖÖ JOONISTAMINE KOMPOSITSIOONI ALUSED KUTSEALANE INGLISE KEEL TOOTEARENDUS EESTI TEKSTIILIPÄRAND JA TÄNAPÄEV TEKSTIILIDE KOMPOSITSIOON TEKSTIILMATERJALID ÕMBLEMISE ALUSED SILMUSKUDUMISE PÕHIALUSED HEEGELDAMISE PÕHIALUSED TIKKIMISE PÕHIALUSED KANGAKUDUMISE PÕHIALUSED PRAKTIKA VALIKÕPINGUD METALLEHISTÖÖ PÕHIALUSED NAHATÖÖ PÕHIALUSED RAHVARÕIVASTE ÕMBLEMINE VILTIMINE KIRJAKUNSTI PÕHIALUSED SAVITÖÖ PÕHIALUSED...59 III ÜLDHARIDUSAINETE ÕPPEMAHUD 60 LISA 1 LÕPUEKSAMI LÄBIVIIMISE JUHEND.. 62 LISA 2 ÕPPEKAVAGA SEOTUD ÕPPEBAASI KIRJELDUS.. 63 LISA 3 ÕPPEKAVAGA SEOTUD ÕPETAJAD

6 I ÜLDOSA 1. Õppekava koostamise alused Õppekava koostamise aluseks on võetud Haridus- ja teadusministri 29. detsembri a määrus nr 78 Tarbekunsti ja oskuskäsitöö erialade riiklik õppekava 2. Õppekava eesmärk ja ülesanded Eesmärk: Võimaldada õppijal omandada teadmised, oskused ja hoiakud töötamaks tekstiilitöö erialal ning luua eeldused õpingute jätkamiseks ja elukestvaks õppeks. Ülesanded: Valmistada ette selline töötaja, kes väärtustab oma õpitud eriala ja arendab edasi saadud kutseoskusi; teeb eetilisi, seaduspäraseid ja õigeid valikuid; oskab iseseisvalt rakendada erialaseid teadmisi; on orienteeritud heade töötulemuste saavutamisele; töötab tervist ja töökeskkonda säästes; oskab suhelda ja on valmis meeskonnatööks; oskab hankida ja analüüsida teavet. Õppekava on avatud ja arenev, luues võimalused oskuskäsitöö põhimõistete loominguliseks rakendamiseks tänapäevaste vahendite ja materjalide abil. 3. Nõuded õpingute alustamiseks Kooli astumiseks tuleb vastuvõtukomisjonile esitada: isiklik avaldus (vastav blankett); põhiharidust tõendav dokument (originaal); pass või ID-kaart; meditsiiniline tõend erialale sobivuse kohta 4 fotot 3x4 cm; alla 18- aastastel õppuritel lapsevanema nõusolek (vastav blankett); Eestis elaval välismaalasel dokument alalise või kehtiva tähtajalise elamisloa kohta (originaal); Vastuvõtt tekstiilitöö erialale toimub põhihariduse baasil vastavalt EV Valitsuse määrusele. Õppetöö toimub eesti või vene keeles. Koolitusele võetakse isikuid, kelle tervislik seisund arstliku komisjoni otsuse põhjal võimaldab õppimist ja töötamist tekstiilitöö erialal. Erivajadustega isikute vastuvõtu otsustab igal konkreetsel juhul kooli vastuvõtukomisjon koos meedikute esindajatega. 6

7 Õppekava struktuur ja maht Õppekava kestvus on kolm aastat ehk kogumaht 120 õppenädalat, mis jaguneb õppeperioodiks koolis ja ettevõttes. Koolis toimub teoreetiline ja praktiline väljaõpe 60 õppenädalat. Ettevõttepraktika moodustab kokku 20 õppenädalat. 1 õppenädala moodustab lõpueksam. Üldharidusained moodustavad 40 õppenädalat. Moodulite/üldharidusainete nimetused ja mahud Moodulite/üldharidusainete nimetused Jrk nr Kogumaht (õn) Maht (õn)1. õppeaastal Maht (õn) 2. õppeaastal Maht (õn) 3. õppeaastal I Üldõpingud 20 õn 8 õn 8 õn 2 õn 2 õn 10 õn 10 õn 1. Sissejuhatus õpingutesse Majandusõpe Tööseadusandluse alused Suhtlemise alused Töökeskkonnaohutuse alused Arvutikasutuse ja asjaajamise alused 7. Rahvakunstialused Muistne käsitöö Joonistamine Kompositsiooni alused Kutsealane inglise keel Tootearendus II Põhiõpingud 27 õn 11 õn 11 õn 13 õn 13 õn 3 õn 3 õn 12. Eesti tekstiilipärand ja tänapäev Tekstiilide kompositsioon Tekstiilmaterjalid Õmblemise põhialused Silmuskudumise põhialused Heegeldamise põhialused

8 18. Tikkimise põhialused Kangakudumise põhialused Praktika III Valikõpingud 12 õn 2 õn 2 õn 3 õn 3 õn 7 õn 7 õn 1. Metallitöö põhialused Nahatöö põhialused Savitöö põhialused Viltimine Kirjakunsti alused Rahvarõivaste õmblemine Lõpueksam Kokku 80 õn 23 õn 26 õn 31 õn III Üldharidusained ( eesti õppekeel) 40 õn 17 õn 14 õn 9 õn 1. Eesti keel Kirjandus Võõrkeel Matemaatika Füüsika Keemia Geograafia Bioloogia Ajalugu Inimeseõpetus Ühiskonnaõpetus Muusika Kunst Kehaline kasvatus Vene õppekeel 40 õn 17 õn 14 õn 9 õn 1. Vene keel Kirjandus Eesti keel Võõrkeel Matemaatika

9 6. Füüsika Keemia Geograafia Bioloogia Ajalugu Inimeseõpetus Ühiskonnaõpetus Muusika Kunst Kehaline kasvatus Erialane eesti keel Kokku 120 õn 40 õn 40 õn 40 õn 9

10 4. Praktikakorraldus Praktika toimub tekstiilkäsitööga tegeleva ettevõtte juures, erialaliidu poolt tunnustatud või kutsetunnistusega tekstiilimeistri juures. Kõik õppeaastad sisaldavad praktikat s.o. juhendaja juhendamisel tööd reaalses töökeskkonnas. Praktika kogumaht on 20 õppenädalat, mis jaotub kursuste vahel järgnevalt: esimesel kursusel 2 õppenädalat, teisel 6 õppenädalat ja kolmandal kursusel 12 õppenädalat. Määratletud on praktika eesmärgid, oodatavad tulemused ning õpilase iseseisvuse ja vastutuse määr erinevatel kursustel. Praktika sooritamiseks vajaliku töökoha leidmine on üldjuhul kooli ülesanne kuid kool võimaldab praktikakoha otsida ka õpilasel. Õpilased võivad kõik praktika etapid läbida ühes ja samas ettevõttes, kui seal on loodud võimalused praktika õppesisu läbimiseks. Enne praktikale suunamist väljastab kool praktikandile järgmised dokumendid: 1. Kolmepoolne praktikaleping 2. Praktikapäevik, mis sisaldab tiitellehte, praktikandi iseloomustuse blanketti, mille täidab praktika lõpus ettevõttepoolne juhendaja, õpilasepoolset analüüsi ja igapäevase tegevuse kirjelduse lehte, töö teostamise aega ning juhendajapoolset hinnangut. Praktikal käimist ning tekkinud probleeme kontrollib ja lahendab kuraator või õppeosakond. Praktika loetakse sooritatuks kui praktika juhendaja on hinnanud õpilase töö kvaliteedi, erialased teadmised ja praktilised oskused vähemalt hindele kolm. Valikõpingud Valikõpingute eesmärgiks on toetada ja laiendada tekstiilitöö eriala kutseoskusi. Valikõpingute maht on 12 õn ning nad toetuvad põhiõpingutele. Õpilastel on kohustuslikud 12 õn ulatuses valikõpinguid. Nendeks on metallehistöö põhialused (2õn), savitöö põhialused (3 õn), nahatöö põhialused (2õn), viltimine (2õn) kirjakunsti põhialused (1õn), rahvarõivaste õmblemine ( 2õn). 5. Üldised hindamise põhimõtted Eesmärk: anda tagasisidet õpilase õpiedukusest ja toetada õpilase arengut; suunata õpilase enesehinnangu kujunemist, toetada edasise haridustee valikut; innustada ja suunata õpilast sihikindlalt õppima; kindlaks määrata, millises ulatuses on õpilane omandanud soovitud oskused, teadmised ja vilumused. Hindamise vormid: õpiprotsessi hindamine; arvestus; hindeline arvestus; eksam. Hindamisvormi konkreetses õppeaines määrab õppekava. Hindamine toimub regulaarselt, moodulite lõppemisel ja/või konkreetse tsükli või kursuse lõppemisel. Eksamil ja hindelisel arvestusel (v.a. praktiliste tööde hindamine) 10

11 toimub hindamine 5-palli skaalas alljärgnevatel tasemetel: hinne % õigeid vastuseid hinne % õigeid vastuseid hinne % õigeid vastuseid hinne % õigeid vastuseid hinne % õigeid vastuseid Arvestuse puhul on hindamistasemeks arvestatud / mittearvestatud. Arvestatuks loetakse vähemalt hindetasemele 3 sooritatud tulemus. Praktiliste tööde hindamine toimub 5- palli skaalas ja tulemuse hindamise aluseks on: loominguline väljendusoskus; oskuste tase; vastavus juhendile või näidisele; kvaliteet; iseseisvus. Hindamisel võetakse arvesse: tööprotsessi kulgu; õppeprotsessis osalemist; õpilase individuaalset arengut. Hindamisel lähtutakse järgmistest oskuste tasemetest (vastavalt õpilase hindamise, järgmisse klassi üleviimise, täiendavale õppetööle ning klassikursust kordama jätmise alused, tingimused ja kord Haridus- ja teadusministri 16. novembri a määrus nr 41): Hindega «5» («väga hea») hinnatakse suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist tööd, praktilist tegevust või selle tulemust (edaspidi õpitulemus), kui see on täiel määral õppekava nõuetele vastav. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «5», kui õpilane on saanud % maksimaalselt võimalikust punktide arvust. Hindega «4» («hea») hinnatakse õpitulemust, kui see on üldiselt õppekava nõuetele vastav, kuid pole täielik või esineb väiksemaid eksimusi. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «4», kui õpilane on saanud 70 89% maksimaalselt võimalikust punktide arvust. Hindega «3» («rahuldav») hinnatakse õpitulemust, kui see on üldiselt õppekava nõuetele vastav, kuid esineb puudusi ja vigu. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «3», kui õpilane on saanud 45 69% maksimaalselt võimalikust punktide arvust. Hindega «2» («puudulik») hinnatakse õpitulemust, kui see on osaliselt õppekava nõuetele vastav, esineb olulisi puudusi ja vigu. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «2», kui õpilane on saanud 20 44% maksimaalselt võimalikust punktide arvust. Hindega «1» («nõrk») hinnatakse õpitulemust, kui see ei vasta õppekava nõuetele. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «1», kui õpilane on saanud 0 19% maksimaalselt võimalikust punktide arvust. 6. Nõuded õpingute lõpetamiseks Kool loetakse lõpetatuks pärast õppekava täitmist täies mahus ja lõpueksami sooritamist. Kutsekeskhariduse omandamiseks peab õpilane olema läbinud teoreetilise ja praktilise kursuse täies ulatuses positiivsetele hinnetele, sooritanud üldhariduslikud kooli lõpueksamid ning erialase lõpueksami. 11

12 Lõpueksami lühikirjeldus Kooli lõpetamiseks on vajalik sooritada lõpueksam. Lõpueksam koosneb kolmest osast: erialaste tööde mapi Minu nelik ja inspiratsiooniallikate kogu Minu lemmikud rahvakunstis esitlusest tootearenduse moodulis valmistatud toote ja selle juurde kuuluva toetava kirjaliku osa (töö käik, materjali näidised, tehnoloogia, tööjoonised, fotod) suuline esitlus; Lõpueksam on tulemuslik kõigi eksamietappide positiivse sooritamise korral. 7. Õppekava koostajad Madis Annus Õppedirektor Andres Kask Õppeosakonna metoodik Natalja Andrejeva Kutseõpetaja Viktorija Lillemets Kutseõpetaja Tiina Piisang Kutseõpetaja Mare Värk Õppesuunajuht Tatjana Terpitskaja Kutseõpetaja Terje Alas Kutseõpetaja 12

13 II ÕPPEKAVA MOODULITE KIRJELDUSED 1. SISSEJUHATUS ÕPINGUTESSE 1 õn (1T / 0P) 1. Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised ja hoiakud koolitöö korraldusest, õppetöö vormidest, valitud erialast praktiku nägemuse läbi, erialaga seonduvatest nõuetest ning teadmised õppekava sisust ja ülesehitusest. 2. Nõuded mooduli alustamiseks Puuduvad. 3. Õppesisu 3.1.SISSEJUHATUS KOOLIELLU JA ERIALASSE. Kooli ja kooli ajaloo tutvustus. Kooli kodukord (eksamite ja arvestuste korraldus, õppepraktika, kooli lõpetamine). Õppija õigused ja kohustused. Kooli teenindavad struktuuriüksused. Kooli infosüsteem. käsitöömeistri õppekava sisu ja ülesehitus (loengud, seminarid, praktilised tööd vms, iseseisev teoreetiline ja praktiline töö, projektid, kirjalike tööde vormistamise nõuded); tunniplaani koostamise põhimõtted. Kooli praktikabaasid. Õppematerjalid ja -vahendid ning nende kättesaadavus; õppijat puudutav dokumentatsioon. Õpilaskodu. Käsitöö valdkonna seis tänapäeval ja arengud. Käsitöömeistri imago ja kutseeetika; kutsestandard ja kutseeksam. Tutvumine pedagoogilise personaliga. 4. Hinnatavad õpitulemused Õppija teab ja tunneb õppeasutuse õpikeskkonda; õppetöö vorme ja korraldust; erinevaid õpimeetodeid; käsitöömeistri kutsestandardis kirjeldatud nõudeid; käsitöömeistri kutseeksami sooritamise võimalusi; käsitöömeistri kutseeetikat; Eesti käsitöö arengusuundi. Õppija oskab leida infot käsitööga tegelevate ettevõtete ja organisatsioonide kohta; orienteeruda kooli teenindavates struktuuriüksustes. 5. Hindamine Hinnatakse kirjalikke töid- kooli kodukorra tundmist; kooli infosüsteemi tundmist; õpilase õiguste ja kohustuste tundmist; praktilist tööd- informatsiooni kogumist läbi interneti tekstiilitööga tegelevate ettevõtete kohta. Mooduli hinne kujuneb kirjalike tööde koondhinde ja praktilise töö koondhindena. 13

14 2. MAJANDUSÕPE 2 õn (2T / 0P) 1. Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised ja oskused majanduse üldalustest, toote omahinna kujunemise põhimõtetest, ettevõtluse ja ühistegevuse alustest. 2. Nõuded mooduli alustamiseks Puuduvad 3. Õppesisu 3.1. MAJANDUSE ALUSED. Vajadused ja ressursid. Majanduse põhiküsimused. Nõudluse ja pakkumise mehhanism. Eraomand, hinnasüsteem ja konkurents. Valitsuse roll ja funktsioonid: riigieelarve, maksud ja nende olemus. Eesti majanduse arengusuunad. Majanduslik stabiilsus: SKP, RKP, tööturg, tööpuudus ETTEVÕTLUSE ALUSED. Ettevõte, ettevõtja, ettevõtlus. Ühistegevuse põhimõtted. Äriühing, mittetulundusühing ja füüsilisest isikust ettevõtja. Ettevõtte loomise etapid. Ettevõtte juhtimine. Ettevõtte finantseerimine. Aruandlus Tootmine ja teenindus: toode ja toodang, püsiv- ja muutuvkulud, kasum ja käive. Toote omahind Väikeettevõtte äriplaan. FIE-na tegutsemise põhireeglid. Pank ja pangateenused. 3.3 TURUNDUSE ALUSED Turunduslik mõtteviis. Turu-uuringud. Turumeetmestiku mõiste. Turunduse juhtimine. 4. Hinnatavad õpitulemused Õppija teab ja tunneb peamisi majandusprotsesse; Eesti majanduse arengusuundi ühtses Euroopa Liidu majandusruumis; turumajanduse põhikomponente; ettevõtluse aluseid; ettevõtte finantseerimise ja administreerimise üldpõhimõtteid; ühistegevuse põhimõtteid ja ühistulise ettevõtluse olemust; äriplaani koostamise aluseid; toote omahinna kujunemise aluseid; FIE-na tegutsemise võimalusi. 5. Hindamine Hinnatakse: praktilisi grupitöid- käsitöötoote omahinna arvestamist; äriplaani koostamist. kirjalikke töid- majandusalaste põhimõistete tundmist; FIE-na tegutsemise põhireeglite tundmist. Mooduli hinne kujuneb praktiliste tööde koondhinde ja kirjalike tööde koondhindena. 14

15 3. TÖÖSEADUSANDLUSE ALUSED 1 õn (1T / 0P) 1. Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised põhilistest kutsetööga seotud seadusaktidest ning nendega seotud tööandja ja töötaja õigustest ja kohustustest. 2. Mooduli alustamise nõuded Puuduvad 3. Õppesisu 3.1 LEPINGULISED SUHTED. Füüsilised ja juriidilised isikud. Tehingu mõiste ja vorm. Lepingu mõiste. Lepingute liigid, sisu ja sõlmimise kord. Volitus ja volikiri. Tähtaeg ja tähtpäev. Ametijuhend. Töölepingu pooled, nende õigused ja kohustused Töölepingu kohustuslikud tingimused. Määratud ja määramata ajaks töölepingu sõlmimine. Katseaeg. Töölepingu peatamine ja muutmine. Üleviimine teisele tööle. Töölepingu lõpetamine. Töölepingu tühistamine ja kehtetuks tunnistamine. Kollektiivleping. Kollektiivlepingu pooled ja selle sõlmimise kord. Töövaidluste lahendamine. Töötajate usaldusisik. Töötülid. Streik ja töösulg. Seaduslikust streigist osavõtjate tööalased õigused. 3.2.TÖÖ-JA PUHKEAEG. Töö- ja puhkeaeg. Töönorm, tööpäev, töönädal, töövahetus. Ületunnitöö. Töötamine puhkepäevadel, rahvus- ja riigipühadel. Puhkuse liigid: põhi- ja lisapuhkus, palgata- ja osaliselt tasustatav puhkus, vanemapuhkused, õppepuhkus ja nende andmise kord. Puhkuse tasustamine. Puhkuse kasutamist takistavad asjaolud ja puhkuse katkestamine. 3.3.TÖÖ TASUSTAMISE ALUSED. Palk, põhi- ja keskmine palk, lisatasu ja juurdemaksed. Palgatingimuste kehtestamine ja palga maksmise kord. Töö tasustamine eritingimustes. Tagatised ja hüvitised. Kinnipidamised palgast. Sotsiaalsed tagatised: toetused, pensionisüsteem. Materiaalne vastutus tööõigussuhetes AUTORI- JA TARBIJAKAITSE SEADUSED. Autoriõigusega teosed. Autoriõiguse kehtivusaeg, tasu autorluse eest. Autoriõiguse leping. Vastutus autoriõiguste rikkumise eest. Tarbijakaitse. 4. Hinnatavad õpitulemused Õppija teab ja tunneb oma tegevusvaldkonna seadusandliku reguleerimise vajalikkust; peamisi töösuhteid reguleerivaid õigusakte ja tunneb neid ulatuses, mis on vajalikud tööle asumiseks; töölepingu poolte seadusega sätestatud õigusi ja kohustusi (ametijuhend); töölepingu sõlmimise, muutmise ja lõpetamise aluseid; palga ja puhkuse arvestamise aluseid; töö- ja puhkeaja korraldust ja nende arvestamise aluseid; töötingimuste kollektiivse kujundamise aluseid; töösuhete pinnalt tekkinud vaidluste lahendamise võimalusi; autorilepingute sõlmimise aluseid ja vastutust autoriõiguste rikkumise eest. 15

16 5. Hindamine Hinnatakse: kirjalikke töid- töölepingualaseid teadmisi; tööseadusandluse põhimõistete tundmist. iseseisvat tööd- internetist autoriõigusalaste dokumentide ja seaduste leidmist. Mooduli hinne kujuneb kirjalike tööde koondhinde ja iseseisva töö koondhindena. 16

17 4. SUHTLEMISE ALUSED 1 õn (1T /0 P) 1. Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised, oskused ja hoiakud korrektselt suhelda nii töö- kui õpikeskkonnas. Oskab oma võimeid reaalselt hinnata, end kehtestada ja kohaneda töökollektiiviga. Õppija õpib tundma teeninduse olemust ja sisu. 2. Nõuded mooduli alustamiseks Puuduvad 3. Õppesisu 3.1.SUHTLEMISE OLEMUS. Suhtlemisvajadused ja ülesanded. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine. Vahetu- ja vahendatud suhtlemine. Ametlik ja mitteametlik suhtlemine. Koosolekud ja läbirääkimised. Kirjalik suhtlemine. Suhtlemistõke ja hirm. Isikutaju eripära ja seda mõjutavad tegurid. Positiivne minapilt. Tõepärane enesehinnang. 3.2.KÄITUMINE SUHTLEMISSITUATSIOONIDES. Positiivse mulje loomine. Käitumisviisid (agressiivne, alistuv, eirav ja kehtestav käitumine). Erinevad suhtlemissituatsioonid. Veaolukorrad ja nende tekkepõhjused. Toimetulek veaolukordades. Meeskonnatöö STRESS. Pingete tekke põhjused. Stress ja seda põhjustavad tegurid. Tööstress. Läbipõlemine. Toimetulek pingete ja stressiga KLIENDITEENINDUSE ALUSED. Teeninduse mõiste ja olemus. Klientide vajadused ja ootused. Klienditeenindaja roll, pädevused, isikuomadused. Kliendi ja klienditeenindaja õigused. Esmamulje, kontakti loomine ja lõpetamine. Käsitöötoodete esitlemine, müük ja müügitehnikad. 4. Hinnatavad õpitulemused Õppija teab ja tunneb esmamulje tähtsust; meeskonnatöö iseärasusi ja tähtsust; võimalusi tööpinge ja stressi maandamiseks. Õppija oskab edastada positiivset esmamuljet; käituda vastastikust suhtlemist toetaval viisil; suhtlemisprotsessi alustada ja lõpetada; kasutada suhtlemisel kommunikatsioonivahendeid, sh järgib telefoni-suhtluse põhimõtteid; tähelepanelikult kuulata; kasutada sõna suulises ja kirjalikus suhtluses; tõepäraselt ennast hinnata. 17

18 5. Hindamine Hinnatakse: praktilisi rühmatöid - ametlik ja mitteametlikku suhtlemist, erinevates suhtlemissituatsioonides osalemist; praktilisi töid erinevate käitumisviiside analüüsi; positiivse minapildi loomist; käsitöötoote esitlemist; kirjalikku tööd (test) pingete tekke põhjuste tundmist. Mooduli hinne kujuneb praktiliste tööde koondhinde ja kirjaliku töö koondhindena. 18

19 5. TÖÖKESKKONNAOHUTUSE ALUSED 1 õn (1 T / 0 P) 1.Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised säästvast toimimisest ja töökeskkonna mõjust, töökoha organiseerimisest ergonoomia nõuetest lähtudes ning oskused materjale taaskasutada ja töökeskkonna võimalike ohtudega toime tulla. 2. Nõuded mooduli alustamiseks Puuduvad 3. Õppesisu 3.1.TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS. Töökeskkond: üldnõuded, töökoht, töövahend. Tööolme. Tööohutuse ja töötervishoiu tagamise meetmed. Töökeskkonna ohutegurid ja ohutusjuhendid. Tervisekontroll. Tööandja ja töötaja kohustused ja õigused. Turvalisus. Õnnetusoht ja käitumine ohuolukorras. Tööõnnetus ja kutsehaigus. 3.2 TÖÖHÜGIEEN Kutsealaga seonduvad tööhügieeninõuded. Tööolme. 3.3.ESMAABI.Tegutsemine õnnetuspaigal. Põhilised esmaabivõtted. Esmaabi lämbumise ja uppumise korral. Haavad ja verejooksud. Vereringehäired. Äkkhaigestumised, teadvusekaotus. Kukkumine ja luumurrud. Lihaste ja liigeste venitused. Põletushaavad. Külmumine. Kuumakahjustused. Mürgitused. Võõrkehad. Valud, palavik. Psüühiline kriisiseisund. Esmaabi liiklusõnnetuste korral. Sidumis- ja toestamisvahendid. Kannatanu tõstmine, kandmine, transportimine. Esmaabi vahendid töökohal. Koduapteek ERGONOOMIA ALUSED. Ergonoomia mõiste ja ülesanded. Erinevad tööasendid ja nende mõju inimesele. Ühtlase ja mõõduka töökoormuse saavutamise viisid. 3.5.KÄSITÖÖMEISTRI TÖÖKOHT. Töökoha organiseerimine ja mõõdistamine. Töökoha korrashoid. Võimlemisharjutused erinevatele lihasgruppidele KESKKOND JA SÄÄSTEV ARENG. Looduslike protsesside seotus ja tasakaal. Keskkonnastrateegia ja säästva arengu põhimõtted. Taaskasutus ja säästlik toimimine. Keskkonnareostuse ennetamise ja vältimise võimalusi töökeskkonnas ja olmes. Jäätmete teke ja liigitus. Ohtlikud jäätmed. Jäätmetekke vähendamine. 3.7.JÄÄTMEKÄITLUS. Jäätmehooldus ja esmane käitlus. 4. Hinnatavad õpitulemused Õppija teab ja tunneb tööandja ja töövõtja õigusi ja kohustusi töökeskkonna ohutuse, tööõnnetuste ja kutsehaiguste vallas; töökeskkonna ohutegureid; kutsealaga seonduvaid tööohutus- ja tööhügieeninõudeid; esmaabi üldisi põhimõtteid; looduslike ja ühiskondlike protsesside vahelisi seoseid; üldisi keskkonnaprobleeme ja säästva arengu põhimõtteid; jäätmekäitluse vajadust; töövõimlemise tähtsust tööprotsessis. Õppija oskab leida ja kasutada teavet töökeskkonda reguleerivate õigusaktide kohta; 19

20 hinnata töökeskkonna ohutegureid, neid vältida või nende mõju vähendada; järgida kutsealaga seonduvaid tööohutus- ja tööhügieeninõudeid; töötada tervist säästvalt ja ökonoomselt; sooritada töövõimlemise harjutusi; kasutada päästevahendeid, aidata teisi, teavitada ohust, evakueeruda; anda esmaabi; koostada koduapteeki; märgata keskkonna reostamise võimalikke ohte ja neid ennetada, vältida või teavitada ohust; järgida jäätmekäitluse keskkonnasäästlikke põhimõtteid; leida võimalusi materjalide taaskasutamiseks. 5. Hindamine Hinnatakse: kirjalikke töid - Töötervishoiu ja tööohutuse nõuete tundmist; ergonoomia mõistet ja ülesannete tundmist; töökeskkonna ohutegurite teadmist; esmaabi põhimõtete tundmist. praktilisi töid - internetist töökeskkonda reguleerivate õigusaktide kohta info leidmist; esmaabi vahendite tundmist. praktilisi rühmatöid - lihtsamate esmaabivõtete teostamist. Mooduli hinne kujuneb kirjalike tööde koondhinde ja praktiliste tööde koondhindena. 20

21 6. ARVUTIKASUTUSE JA ASJAAJAMISE ALUSED 1 õn (0,5T / 0,5 P) 1. Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised ja oskused tekstitöötlusest, tabeltöötlusest, interneti kasutamisest, tööalaste kirjade koostamisest, arvete ja blankettide täitmisest. 2. Nõuded mooduli alustamiseks Puuduvad 3. Õppesisu 3.1.ARVUTIKASUTUSE ALUSED. Personaalarvuti protsessor, sisemälu, andmekandjad ja nende lugejad, kuvar, hiir, klaviatuur, printer. Ohutusnõuded arvutiga töötamisel. 3.2.TÖÖ WINDOWS`IS. Arvuti sisse- ja väljalülitamine. Töölaud, ikoonid ja kaustad, töölaua standardsed ikoonid. Programmide käivitamine ja dokumentide avamine. Aknad: programmiaknad ja dialoogiaknad, nende kasutamine. Menüüd ja nupud, nende kasutamine. 3.3 TÖÖ DOKUMENDIGA. Dokumendi loomine, töötlemine, salvestamine ja trükkimine. Erinevad failitüübid. Fotode laadimine arvutisse ja esmane töötlemine INTERNET. Interneti kasutusvõimalused, infootsing Internetist, e-kirja võimalused, veeb. Arvutiviirused ASJAAJAMISE ALUSED. Asjaajamise alused ja -kord. Dokumendi koostamis- ja vorminõuded: dokumendiplangid, dokumendi rekvisiidid, dokumendi vormistamise protseduur. Avalduse, elulookirjelduse (CV), iseloomustuse, seletuskirja koostamise ja vormistamise nõuded arvutil ja paberkandjal. Ametikirjade (algatuskiri, vastuskiri, tellimiskiri, kaaskiri, volikiri ja vabanduskiri) koostamise ja vormistamise nõuded arvutil ja paberkandjal. 4. Hinnatavad õpitulemused Õppija teab ja tunneb arvuti seadmeid; ohutusnõudeid arvutiga töötamisel; akende, menüüde ja nuppude tähendusi; erinevaid failitüüpe; arvutivõrke, serverit ja arvutiviiruseid; Interneti kasutamise võimalusi; hea suhtlustava põhimõtteid, sh elektroonilises keskkonnas; dokumendiplangile ja dokumentide rekvisiitidele esitatavaid nõudeid; algatuskirja, vastuskirja, tellimiskirja, kaaskirja, volikirja ja vabanduskirja koostamise nõudeid. Õppija oskab alustada ja lõpetada tööd arvutiga; muuta akende suurust ja kasutada menüüsid; 21

22 tegutseda dialoogiaknas; luua ja kasutada erinevaid faile ja kaustu; töödelda fotofaile; leida informatsiooni Internetis; avada, luua, trükkida, salvestada dokumenti; otsida veebist infot ja seda salvestada; koostada ja saata e-kirja; koostada ja vormistada avaldust, elulookirjeldust (CV), iseloomustust, seletuskirja arvutil ja paberkandjal. 5. Hindamine Hinnatakse: Praktilisi töid - dokumendi loomist ja salvestamist paberkandjal ja arvutil; e-kirja koostamist ja saatmist; ametikirja koostamist; fotofaili töötlemist; CV koostamist; iseloomustuse koostamist; Praktilist rühmatööd individuaalselt töödeldud fotode töötlemine plakatiks. Mooduli hinne kujuneb praktiliste tööde koondhinde ja rühmatöö koondhindena. 22

23 7. RAHVAKUNSTI ALUSED 1 õn (1 T /0 P) 1. Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised Eesti rahvakultuuri traditsioonidest ja esemelise rahvakultuuri eripärast. Õppijas kujuneb huvi traditsioonilise käsitöö vastu, väärtustamaks ja säilitamaks meie kultuuri. 2. Nõuded mooduli alustamiseks Puuduvad 3. Õppesisu 3.1 RAHVAKUNSTI MÕISTE. Rahvakultuur ja rahvuskultuur. Rahvakunsti areng ja seda mõjutavad tegurid. 3.2 EESTI TALURAHVA KULTUUR JA ELUKORRALDUS. Uskumused (mütoloogia, loodus, suuline pärimus). Rahvakalender. Traditsioonid ja nende muutumine ajas. Käsitöölise amet. 3.3 ORNAMENTIKA. Märgid (peremärgid, ruunikalendrid). Sümboltähendused. Värvustraditsioonid. 3.4 TALURAHVAARHITEKTUUR. Muistsed ehitised (püstkoda, varjualune, kaitseehitised). Taluõu. Rehielamu ja selle kasutamine. Talu kõrvalhooned. 3.5 SAVITÖÖD. Kammkeraamika. Riibitud ja tekstiilkeraamika. Siledapinnaline keraamika. Kedrakeraamika. 3.6 PUUTÖÖ. Talumööbel ja kirstud. Nikerdatud ja treitud esemed (õllekannud, küübid, lusikad, küünlajalad). Vakad ja vitsutatud nõud. Punutud esemed 3.7 NAHATÖÖD. Nahast tarbeesemed (noatuped, tubakakotid, jahitaskud, hobuseriistad). Nahast rõivaesemed (kasukad, nahkjalatsid, nahkvööd). 3.8 KIVITÖÖ. Kivi taluehituses. Rahvuslik raiddekoor maakirikutes. Ohvrikivid, mälestuskivid ja hauakivid. Kiviristid. 18.saj. päikesekellad. 3.9 METALLITÖÖ. Varase ja vanema rauaaja pronksesemed. Muinasehted. Sepis (tööriistad, tarbeesemed, relvad). Ehted TEKSTIILITÖÖD. Muinasrõivad. Rahvarõivaste kujunemine ja piirkondlik jaotus. Kattevaibad MUUD MATERJALID Luu-, õlg-, sarv-, toht-, niinmaterjali kasutamine ÕPPEEKSKURSIOON (ERM või ER Vabaõhumuuseum või piirkondlik koduloomuuseum) 4. Hinnatavad õpitulemused Õppija teab ja tunneb Eesti rahvakultuuri eripära; Eesti esemelist rahvakultuuri ja käsitööliike; Värvikasutust ja enamlevinud ornamente rahvuslikel esemetel, nende tähendusi. Õppija oskab eristada tüüpilisi eesti rahvakunstile omaseid esemeid. 23

24 Hindamine Hinnatakse: Iseseisvat tööd mapi Minu lemmikud rahvakunstis koostamine loogilist ülesehitust; mapi mitmekülgsust; isiklikku lähenemist; vormistuse esteetilisust ja terviklikkust; praktilist tööd- ER Vabaõhumuuseumi külastuse põhjal koostatud referaati. Mooduli hinne kujuneb mapi Minu lemmikud rahvakunstis koondhinde ja praktilise töö koondhindena. 24

25 8. MUISTNE KÄSITÖÖ 2 õn (0,5T / 1,5P) 1. Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija osaleb koos kaasõpilastega rollimängulises ajaloolise kogukonna projektis. Õppijad ja õpetaja otsustavad ühiselt, millisesse aega rollimäng paigutub. Õppija püstitab endale ise eesmärgi loob ajastupärase tegelaskuju ja täiendab seda mooduli jooksul, kasutades fantaasiat, pärimusteavet, fakte paikkonna ajaloost, muistsest elu-olust, loodusest. Õppija omandab teadmisi ja kogemusi muistsetest käsitöövõtetest, proovib kohalike looduslike materjalide võimalusi. Õppija arendab vaatlus- ja kujutlusvõimet. 2. Mooduli alustamise nõuded Puuduvad 3. Õppesisu 3.1. MUUSEUM ELAVAKS. Keskendutakse grupis kokkulepitud ajale ja kohale (muinasaeg, mingi kindel sajand), mille kohta hangitakse ühiselt infot: looduslikud tingimused, elu-olu: aeg, koht, tegevused (töö, söök, jook, laul, tants, mäng, sõda). Rollimängu reeglid, võimalikud tegelaskujud (sõdalane, nõid, kalastaja-kütt, põllumees, haldjas, maa-alune, libahunt, rändkaupmees, laulik, võõras jne). Õpetaja on rollimängu juht, kes visandab loo peajooned ja annab tegelastele ülesandeid. 3.2.MILLEST SAADI, KUIDAS KASUTATI TOORAINEID. Niin. Toht. Süsi. Roog. Õlg. Nõges. Kanep. Lina. Vill. Luu. Sarv. Nahk. Jõhv. Seep. Tõrv. Tökat. Vaha. Raud. Savi. 3.3.KIUD ja KÖIDIKUD Villa kraasimine. Ketramine kedervarrega. Vildist kotike. Linavarrest kiuni. Köie keerutamine. Sõlmed NAHA ja KARVADEGA. Materjali kogumine ja eeltöötlemine. Naha parkimine. Naharibadest ehted, naharibade kasutamine erinevate materjalide ühendamisel. 3.5 PUNUTISED ja PÜÜNISED. Juurte, vitste ja tohu kogumine ja eeltöötlemine. Lumeräätsad, märss ja kalavõrk. 3.6 SAVI. Maapõletus. 3.7 SÕIN ja JÕIN SEAL MINAGI. Tegelaskujud on kursuse jooksul valmistanud ajastut markeerivaid rõivaid, ehteid ja esemeid. Ajastupäraste roogade valmistamine ja pakkumine. 4. Hinnatavad õpitulemused Õppija teab ja tunneb kohalikku ajalugu ja loodust kui inspiratsiooniallikat tänapäeva inimesele; võimalusi rollimängude ja iidsete käsitöövõtete läbiproovimise teel arendada kultuuri- ja ajalootunnetust; millisest toorainest mida ja milleks valmistati; kogemuse ja koostöö tähtsat rolli käsitöö elamuslikuks muutmisel. Õppija oskab püstitada endale ülesande; teemat arendada, järgides teatud reegleid ja piiranguid; 25

26 koguda ja kasutada muuseumikogudest, kirjandusteostest, internetist, filmidest saadud teavet. 5. Hindamine Hinnatakse: Läbitud praktiliste tegevuste ja kogutud pärimusliku ja ajaloolise teabe loominguline kasutamine oma tegelaskuju arendamisel. tegelaskuju loogilist ülesehitust; teemasse sügavuti mineku oskust; osalusaktiivsust; elamuslikkust; iseseisvat tööd - interneti ja kirjanduse abil koostatud referaati muinasaja rõivaste kohta; praktilist tööd - käsitööeseme valmistamist kasutades erinevaid muinaskäsitöötehnikaid. Mooduli hinne kujuneb praktilise töö koondhinde ja iseseisva töö koondhindena. 26

27 9. JOONISTAMINE 2 õn (0T/ 2P) 1. Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised ja oskused joonistustehnikatest, loodus- ja geomeetriliste vormide ning perspektiivi- ja figuuri joonistamisest. Omandab hoiaku loovuse ja fantaasia arendamiseks. 2. Nõuded mooduli alustamiseks Puuduvad 3. Õppesisu 3.1. JOONISTUSVAHENDID. Töövahendid (joonistuslaud, paberid, papid, pliiatsid, süsi, seepia, kustutuskumm, lakk). Ettevalmistustööd SISSEJUHATUS JOONISTAMISSE. Joonistamise ajalugu. Kompositsiooni alused. Perspektiiv. Joonistamise tehnikad. Kustutuskummiga joonistamine NATÜÜRMORTIDE JOONISTAMINE Natüürmort lihtsate geomeetriliste kujunditega. Natüürmort erinevatest materjalidest kujunditega RUUMI KUJUTAMINE. Interjöör FIGUURI JOONISTAMINE. Visandid. 4. Hinnatavad õpitulemused Õppija teab ja tunneb joonistustehnikaid; joonega kujutamise võimalusi; ruumilise kujutamise võtteid; perspektiivi joonistamise aluseid; joonistuse kompositsiooni loomise põhimõtteid. Õppija oskab joonistust komponeerida; kujutada perspektiivi; kujutada erinevate materjalide pindu; kujutada valgus-varjuga ruumilist efekti; visandada figuure ja esemeid natuurist. 5. Hindamine Hinnatakse: Õpimapi Joonistamise alused koostamist Õpimapp koosneb praktilistest töödest: joonistamise tehnikad, s.h segatehnikad, komponeerimisülesanded, perspektiivi ülesanded, ruumilise kujundamise ülesanded, figuuri visandid. Praktiliste tööde juures hinnatakse: teoreetiliste teadmiste omandamist ja nende kasutamist praktilises töös; korrektsust; loomingulisust; iseseisvust; 27

28 tööde lõpetatust. Mooduli hinne kujuneb praktiliste tööde koondhinde ja õpimapi vormistamise koondhindena. 28

29 10. KOMPOSITSIOONI ALUSED 2 õn (0,5 T/ 1,5P) 1. Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised kompositsiooni ja värvusõpetuse alustest ning oskused neid loovalt käsitööesemete kujundamisel kasutada. 2. Nõuded mooduli alustamiseks Puuduvad 3. Õppesisu 3.1 VÄLJENDUSVAHENDID. Pind ja tekstuur. Punkt ja joon. Ruum ja vorm. 3.2 VÄRVUS VÄLJENDUSVAHENDINA. Spekter. Värviring. Värvi omadused ja kvalitatiivsed tunnused. Värvipindade vastastikune toime ja värviharmoonia liigid. Värvimõju ja emotsionaalne toime. Värvus-sümboolika ja traditsioon. Praktilised harjutused värvusteooria põhjal. 3.3 KUJUTAMISTEHNIKAD. Must-valged ja värvilised faktuurid ja struktuurid. Segatehnikad ja kollaaž. Praktilised harjutused PIIRATUD PINNA KUJUNDAMINE. Pildiväli (kujund ja taust). Abstraktne ja kujutav. Staatika ja dünaamika. Tasakaal. Dominandid. Harmoonia ja disharmoonia. Vastandite paarid. Kompositsiooniskeemid (suletud ja avatud, tsentraalkompositsioon, kuldlõige, horisontaalne ja vertikaalne, kolmnurkne, ringne ja ovaalne kompositsioon). Harjutusülesannete teostamine kompositsiooniskeemidele MOTIIV KUJUNDUSES. Looduslik, geomeetriline ja abstraktne kujund. Motiiviotsingud. Looduslikud inspiratsiooniallikad kujundustöödes (foto, herbaarium, loodusest joonistatud lähtematerjal). Stilisatsioon. Praktilised harjutused ORNAMENTIKA PÕHIALUSED. Sümmeetria ja asümmeetria. Rütm. Bordüüritüübid. Võrgusüsteemid ornamentikas. Piiramata pinna kujundamine. Praktilised harjutused 3.7. TOOTE INFOMATERJALIDE KUJUNDAMINE. Kiri kompositsiooni osana. Nõuded käsitööesemeid tutvustavatele infokandjatele. 4.Hinnatavad õpitulemused Õppija teab ja tunneb värvus- ja kompositsiooniõpetuse põhitermineid ja tõdesid; väljendus-ja kujutamisvahendeid; esitlustehnilisi võtteid; motiivi osatähtsust kujundustöödes; ornamentika põhialuseid; piiratud ja piiramata pinna kujundamise põhimõtteid; kirja kasutamist toote infomaterjalide kujundamisel. Õppija oskab töötada motiiviga; kujundada piiratud ja piiramata pinda; oma ideid esteetiliselt esitada. 29

30 5. Hindamine Hinnatakse: Õpimapi Kompositsiooni alused koostamist. Õpimapp koosneb praktilistest töödest: kompositsiooni algvormide kasutamine, värviring, kontrastide skeem, sümmeetrilise või asümmeetrilise kompositsiooni koostamine, suletud või avatud kompositsiooni koostamine, dünaamiliste ja staatiliste kompositsioonide skeemid, stiliseerimisülesanne Praktilistes töödes hinnatakse: teoreetiliste teadmiste omandamist ja nende kasutamist praktilises töös; kompositsioonireeglite arvestamist; loomingulisust; korrektsust; tööde lõpetatust; teoreetiliste teadmiste omandamist ja nende kasutamist praktilises töös. Mooduli hinne kujuneb praktiliste tööde koondhinde ja õpimapi koondhindena. vormistamise 30

31 11. KUTSEALANE INGLISE KEEL 1 õn (1T /0 P) 1. Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija omandab esmase erialase sõnavara, mis on vajalik tööjuhendite mõistmiseks ja käsitöötoodete tutvustamiseks. 2. Nõuded mooduli alustamiseks Puuduvad 3. Õppesisu 3.1 EESTI RAHVUSLIK KÄSITÖÖ. Põhilised käsitööliigid (puutöö, tekstiilid, sepised, nahk, kivi, keraamika) Käsitöötraditsioonid Eestis. 3.2 TÖÖVAHENDID. Põhiliste töövahendite nimetused. 3.3 MATERJALID JA TEHNOLOOGIAD. Materjalide nimetused, põhilised töövõtted ja tehnoloogiad. 3.4 KÄSITÖÖTOODETE TUTVUSTUS. Enamlevinud toodete nimetused. Käsitööga seotud müügi- ja esitlussituatsioonid. Toote kirjalik lühitutvustus. 4. Hinnatavad õpitulemused Õppija teab ja tunneb erialast sõnavara; materjalide, töövahendite ja tehnikate nimetusi; Õppija oskab suuliselt tutvustada lühidalt eesti käsitööd; toime tulla käsitööga seotud müügi- ja esitlussituatsioonis; lugeda ja mõista erialast teksti; koostada kirjalikku toote tutvustust. 5. Hindamine Hinnatakse: Praktilisi töid - toote tutvustuse koostamist; toote esitlust. Kirjalikku tööd - erialase sõnavara tundmist (materjalid, töövahendid, tehnologijad) Mooduli hinne kujuneb praktiliste tööde koondhinde ja kirjaliku töö koondhindena. 31

32 12.TOOTEARENDUS 5 õn (1,5T /3,5P) 1. Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised toodete kavandamiseks, teostamiseks ja esitlemiseks ning oskused rahvuskultuuri esemelisele pärandile toetudes leida käsitöötoote jaoks uusi ideid ja neid teostada. Õpilane saab praktilise kogemuse toodete esitlemiseks tööprotsessi käigus või õpikojas juhendades. 2. Mooduli alustamise nõuded Läbitud moodulid Eesti tekstiilipärand ja tänapäev, Majanduse ja ettevõtluse alused, Suhtlemise alused, Tekstiilide kompositsioon ja vähemalt üks tehnoloogiamoodul. 3. Õppesisu 3.1. IDEEDE GENEREERIMINE JA VALIK. Toote elukaar. Tootekujundusprotsessi etapid. Rahvakultuur ja loodus ideedeallikana. Ideede hankimise meetodid (analüüs, tootemi-meetod, ajurünnak, ideepank). Tootelugu. Ideekavandid ja nende analüüs. Ideede genereerimine lähtudes konkreetsest käsitöösündmusest (aeg, sihtgrupid) 3.2.TOOTE TEOSTAMINE JA VALIK Nõuded kavandile. Kavandi ja tööjoonise koostamine. Materjali ja tehnoloogiate valik, materjali ja tööaja arvestus. Hinna kujundamine. Toote teostamine väikepartiina. Pakendi ja tooteinfo kavandamine ja teostamine. Tootesarja kavandamine. Sihtgrupp ja sõnum. Reklaam (reklaamsõnumi koostamine, levitamise võimalused). Toodete esitlemise võimalused (individuaalesitlus / näitus /müük /avatud töökoda /laat /mess /käsitööpäev/ õpituba). Esitluse planeerimine, väljapaneku organiseerimine, esitlemine. 3.4 PRAKTILINE TÖÖ. Unikaaleksemplari või sarja valmistamine ja esitlemine (võimalik ka lõputööna) - kavandamine, tööjoonise koostamine, materjali ja tehnoloogiate valik, teostus, esitluse koostamine, esitlemine. 4. Hinnatavad õpitulemused Õppija teab ja tunneb ideede leidmise meetodeid; käsitöötoote võimalikke sihtgruppe; tootekujundusprotsessi etappe; kavandi ja tööjoonise koostamise nõudeid; ressursside arvestamist käsitöötoote teostamisel; nõudeid pakendile ja tooteinfole; toote esitlemise vajadust ja võimalusi Õppija oskab valida ideedest sobivaim, arvestades sihtgruppi ja käsitöösündmust; arvestada optimaalset tööaja- ning materjalikulu toote teostamisel; koostada tooteinfot ja reklaamsõnumit; arvestada oma toote/tooteseeria omahinda; seostada omandatud oskusi ja teadmisi praktilise tööga. 32

33 5. Hindamine Hinnatakse : Kirjalikke töid -praktilise toote valmistamise kirjeldust lähtuvalt tootearenduse põhimõtetest, materjali ja tööaja arvestust. Praktilisi töid- toote valmistamist unikaaleksemplarina või väikepartiina, pakendi vormistamine ja kujundus. Mooduli hinne kujuneb praktiliste tööde koondhinde ja kirjalike tööde koondhindena. 33

34 13. EESTI TEKSTIILIPÄRAND JA TÄNAPÄEV 2 õn (1T / 1P) 1. Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija omandab üldised teadmised Eesti tekstiilipärandist ja selle kasutusvõimalustest tänapäeval. 2. Nõuded mooduli alustamiseks Läbitud rahvakunsti aluste moodul 3. Õppesisu 3.1. RAHVUSLIKU TEKSTIILI UURIMISE ALLIKAD. Rahvakunsti alane kirjandus Eestis. Muuseumid (ERM ja kohalikud muuseumid). Igapäevaelu TEKSTIILI MATERJAL. Vill ja lina (töötlemine ja kasutamine). Materjalide kasutus lähtuvalt esemete liigist ja funktsioonist TEHNOLOOGIA. Traditsiooniliste tekstiilitehnikate (nõeltehnika, silmuskudumine, kangakudumine, heegeldamine, tikkimine, vööd ja paelad) ajalugu, levik ja kasutusala VÄRV JA KOMPOSITSIOON. Traditsioonilised värvid ja kompositsioonivõtted. Piirkondlik eripära. Värvide sümboltähendused. 3.5.RAHVUSLIK TEKSTIIL EESTIS 20./21. SAJANDIL. Tekstiilikunstnikud ja meistrid. Käsitöönduslike tekstiilide tootjad. Tekstiilkäsitöö kui hobi PRAKTILINE TÖÖ ALLIKATEGA. Praktiliseks tööks vajaliku info kogumine ja esemete otsimine. Töö esemega (tehnoloogia määramine, mõõtmine, mustri joonistamine). 4. Hinnatavad õpitulemused Õppija teab ja tunneb rahvakunsti allikmaterjale tänapäeval: ajakirjandus, kirjandus, internet, muuseumid, igapäevaelu; rahvakunsti üldist arengut ja regionaalset eripära Eestis; traditsioonilisi materjale, värve ja kompositsioonivõtteid; rahvakunsti kasutamist tänapäevases tootearenduses; eesti meistreid, kes kasutavad rahvakunsti tänapäevases kontekstis; Õppija oskab leida kirjandusest ja muuseumitest talle vajalikke materjale ja esemeid; kirjeldada, mõõta, visandada etnograafilist eset; kanda etnograafiliste kirjatud silmkoeesemete mustreid ruudupaberile. 5. Hindamine Hinnatakse: Praktilist tööd- Tööd etnograafilise esemega (tehnoloogia määramine, mõõtmine, mustri joonistamine. Materjali kogumist muuseumist, kirjandusest, internetist); Kirjalikke töid- traditsiooniliste tekstiiltehnikate tundmist; kompositsioonivõtete tundmist; Mooduli hinne kujuneb praktilise töö koondhinde ja kirjalike tööde koondhindena. 34

35 14.TEKSTIILIDE KOMPOSITSIOON 3 õn (0,5 T /2,5P) 1. Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmisi erialakesksete kompositsiooniülesannete lahendamisel abstraktsete vormide, kujundite ja värvikoosluste abil. Arendab ideede kogumise ja esitamise oskust, detailinägemisoskust ja tervikutaju, kollektsiooni loomise oskust ja stiilitunnetust. Kinnistab positiivset suhtumist ja huvi teemasse, arendab iseseisvust, enesekindlust ja vastutustunnet kujunduslike valikute tegemisel oma töös. Harjutab grupitööd erialaste ülesannete lahendamisel. 2. Mooduli alustamise nõuded Läbitud on kompositsiooni aluste moodul. (Paralleelselt eriala põhiõpingud) 3. Õppesisu. 3.1 TEKSTIILSED PINNAFAKTUURID. Tekstiilmaterjalide kollaaž. Praktilised projektid, mille käigus õpilane analüüsib pinnafaktuuride kasutamist käsitööesemete kujunduses. 3.2 ESEME FUNKTSIOONIST LÄHTUVAD KOMPOSITSIOONILAHENDUSED. Analüüsitakse esemete kompositsioonilahendusi ja funktsionaalsete detailide osa eseme üldilme kujundamisel. 3.3 TEKSTIILITEHNIKATE VÕIMALUSED JA DEKOORI ISELOOM. Praktilised projektid lihtsate geomeetriliste elementide (ring, romb, joon) tekstiiltehnilise teostusvõimaluste (tikituna, silmuskootuna, heegeldatuna, telgedel kootuna, aplikatsioonina) tundmaõppimisel. Tööjooniste tegemine mõõtkavas. Ruudupaberi kasutamine. 3.4 VÄRVITUS JA VÄRVILISUS TEKSTIILESEMETES. Värv organiseeriva elemendina. Värviüleminekud. Värv aktsendina. Värv ja emotsioonid. Lemmikvärvid. Värvid sisustus- ja rõivamoes. Etteantud lõngade ja tootetüübi baasil lihtsa geomeetrilise sisustustekstiili kavandamine mõõtkavas. Värvikaardi koostamine tootele. 3.5 TRADITSIOONID JA TÄHENDUSED ESEME KOMPOSITSIOONI MÕJUTAJANA. Tähenduslikud detailid rõivastuses (tanu, põll, vöö, kindad), tarbetekstiilides (eesti rahvapärane vaip) ja liturgilistes tekstiilides. Grupitöö: antud teemal võrdleva materjali kogumine ja analüüs. 3.6 KÄSITÖÖ JA MOOD. Grupitöö: materjali kogumine viimaste aastakümnete (nt kudumid) trendide teemal internetimaterjalide ja ajakirjanduse põhjal. 3.7 KOLLEKTSIOONI MÕISTE RÕIVAMOES JA SISUSTUSTEKSTIILIDES. Kollektsiooni stiil ja stiililine tervik. Grupitöö: etteantud pildilisele komplektile (moe- või interjöörifoto) stiililiselt sobivate esemete valimine. 4. Hinnatavad õpitulemused Õppija teab ja tunneb eseme funktsioonist lähtuvaid kompositsioonilisi otsustusi; tekstiiltehnikatest ja materjalidest tulenevaid piiranguid eseme dekoori kujundamisel; faktuuride ja värvide abil komponeerimise võtteid; grupitöö põhimõtteid ja omab valmisolekut koostööks. 35

36 Õppija oskab näha ja kirjeldada seoseid osa ja terviku vahel; pöörata tähelepanu värvi-, vormi- ja faktuurikasutusele rõivamoes ja sisustuses; kirjeldada tekstiilide osa tänapäevases interjööris; materjali kogumisel kasutada moe- ja käsitööajakirju, moeajaloo kunstiajaloo teatmikke, internetti; kogumikke, edasi anda paberil tekstiilmaterjalide omapära värv, struktuur, läige, karedus, pehmus; koostada tööjoonist mõõtkavas. 5. Hindamine Hinnatakse: Praktilisi töid - kollaaži erinevatest tekstiilmaterjalidest; tarbeeseme geomeetriliste kujunditega kavandit; tööjooniste tegemist mõõtkavas ruudupaberile. Praktilisi rühmatöid -fotomaterjali kogumiku koostamine viimaste aastakümnete moetrendidest. Iseseisvat tööd - Värvid sisustus- ja rõivamoes. Mooduli hinne kujuneb praktiliste tööde, grupitöö ja iseseisva töö koondhindena. 36

37 15.TEKSTIILMATERJALID 2 õn (1T / 1P) 1. Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised naturaalsete tekstiilmaterjalide toorainetest, omadustest, töötlemisest, tehnoloogiatest, viimistlemisest ja hooldamisest ning oskused materjali töötlemiseks ja arvestamiseks. 2. Mooduli alustamise nõuded Puuduvad 3. Õppesisu 3.1. LOODUSLIKUD, TEHIS- JA SÜNTEETILISED KIUDAINED. Kiudude ehitus. Lõnga omadused TEKSTIILMATERJALIDE MÄRGISTAMINE. Rahvusvahelised tähised. (jämedus, materjalisisaldus, hooldus) 3.3. KOHALIK TEKSTIILI TOORAINE. Vill. Lina. Traditsioonilised kogumis- ja töötlemisvõtted (linakasvatus, lambakasvatus, lina ja villa tee lõngaks). Tekstiilse tooraine töötlemise võimalused ja töötlejad (villa- ja linavabrikud, edasimüüjad) PRAKTILINE TEKSTIILMATERJALI TÖÖTLEMINE. Materjalikoguse arvestamine ja käsitöönduslik ettevalmistamine (villa ja lõnga pesemine, kuivatamine, kerimine, haspeldamine, poolimine, korrutamine). Värvimine taimedega ja sünteetiliste värvidega ning mõju keskkonnale TEKSTIILESEMETE VIIMISTLEMINE JA HOOLDAMINE. Esemete viimistlemine lähtuvalt toorainest ja tehnoloogiast (värvimine, pressimine, aurutamine, venitamine). Hooldus (pesemine, puhastamine, keemiline puhastus). Tekstiile kahjustavad tegurid (niiskus, kahjurid, valgus). Käsitöötoote hooldusjuhendi koostamine TEKSTIILITOOTMINE JA KESKKOND. Tootmise ja töötlemise mõju keskkonnale. Terviseriskid ja kaitsevahendid. Säästlik toimimine. Materjalide taaskasutus. 4.Hinnatavad õpitulemused Õppija teab ja tunneb looduslikke kiudaineid, nende omadusi ja kasutusvõimalusi; tekstiili märgistamise rahvusvahelisi tähiseid; lina ja villa töötlemise etappe toormaterjalist lõngaks; villaloori, heiet, kedratud ja korrutatud lõnga, S- ja Z-keerdu; taimede ja sünteetiliste värvidega värvimise protsessi; tekstiilmaterjalide tootmise ja töötlemisega seotud keskkonnamõjusid ja terviseriske; esemete viimistlemise ja hooldamise võimalusi. Õppija oskab värvida tekstiilset materjali nii sünteetiliste kui taimevärvidega; pesta ja kuivatada villa ja lõnga; kerida, haspeldada ja poolida lõnga; valida käsitöölõnga vastavalt kasutusalale; leida võimalusi materjalide taaskasutamiseks; 37