TEATAJA 17. juuli 1981 Nr. 24 (586) 16. aastakäik
|
|
- Eve Kapp
- 3 aastad tagasi
- Vaatused:
Väljavõte
1 Kõigi maade proletaarlased, ühinege! EESTI NÕUKOGUDE SOTSIALISTLIKU VABARIIGI ÜLEMNÕUKOGU JA VALITSUSE TEATAJA 17. juuli 1981 Nr. 24 (586) 16. aastakäik SISUKORD i 342. Eesti NSV ülemnõukogu Presiidiumi seadlus kalamajanduse töötajatele Eesti NSV aunimetuste andmise kohta Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus Eesti NSV Ülemnõukogu Taevaskoja valimisringkonna nr. 209 ringkonnakomisjoni koosseisu kinnitamise kohta Eesti NSV ülemnõukogu Presiidiumi seadlus sm. E. Kruusi autasustamise kohta Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi aukirjaga. II 345. Eesti NSV Ministrite Nõukogu ja Eesti NSV Ametiühingute Nõukogu määrus sm. A. Pruuli autasustamise kohta Eesti NSV Ministrite Nõukogu ja Eesti NSV Ametiühingute Nõukogu määrus sm. R. Lüüsi autasustamise kohta Eesti NSV Ministrite Nõukogu ja Eesti NSV Ametiühingute Nõukogu määrus sm. V. Tanvelli autasustamise kohta Eesti NSV Ministrite Nõukogu ja Eesti NSV Ametiühingute Nõukogu määrus sm. J. Martsoni autasustamise kohta Eesti NSV Ministrite Nõukogu ja Eesti NSV Ametiühingute Nõukogu määrus sm. E. Hindi autasustamise kohta Eesti NSV Ministrite Nõukogu ja Eesti NSV Ametiühingute Nõukogu määrus sm. V. Viljaranna autasustamise kohta.
2 351. Eesti NSV Ministrite Nõukogu ja Eesti NSV Ametiühingute Nõukogu määrus Pärnu Mõisaküla raudteelõigu ümberehitamisel silmapaistnud töötajate autasustamise kohta Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrus rajooni, linna ja linnarajooni rahvasaadikute nõukogu täitevkomitee osakonna, valitsuse või täitevkomitee aparaadi muu struktuuriüksuse riigivapi kujutisega pitsati näidise ning kirjelduse kinnitamise kohta Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrus Eesti Vabariikliku Vabatahtliku Tuletõrje Ühingu ümbernimetamise ja «Eesti NSV Tuletõrjeühingu põhikirja» kohta Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrus muudatuse tegemise kohta Eesti NSV Ministrite Nõukogu 19. detsembri a. määruses nr. 757.
3 I EESTI NSV ÜLEMNÕUKOGU PRESIIDIUMI SEADLUS ^ Kaisma]anduse töötajatele Eesti NSV aunimetuste andmise JaJL kohta Kauaaegse eduka töö ja teenete eest kalapüügi ja -töötlemise alal anda kalamajanduse töötajatele järgmised Eesti NSV aunimetused: Eesti NSV teeneline kalur D i d õ k, Vladimir Ivani p. külmutussupertraallaeva «Vagula» vanempüügimeister. Kaaberma, Jakob Jakobi p. kalurikolhoosi «Lääne Kalur» traalpaadi kapten. Strogonov, Sergei Andrei p. külmutussupertraallaeva «Tamula» vanemmehaanik. Tšepaitis, Albinas-Jonas Antani p. kalurikolhoosi «Hiiu Kalur» püügilaeva kapten. Eesti NSV teeneline tööstustöötaja P e r 1 e s t i k, Endel Eduardi p. Eesti Kalatööstuse Tootmiskoondise plaani- ja ökonoomikaosakonna juhataja. Tallinn, 10. juulil Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees J. KÄBIN Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi sekretär V. VAHT EESTI NSV ÜLEMNÕUKOGU PRESIIDIUMI SEADLUS -2 Л 12 Eesti NSV Ülemnõukogu Taevaskoja valimisringkonna nr. 209 s a s ringkonnakomisj oni koosseisu kinnitamise kohta Eesti NSV seaduse «Eesti NSV Ülemnõukogu valimiste kohta» 24., 26. ja 57. paragrahvi alusel Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium otsustab: Kinnitada Eesti NSV Ülemnõukogu Taevaskoja valimisringkonna nr. 209 ringkonnakomisjõn, kuhu kuuluvad järgmised ühiskondlike organisatsioonide ja töökollektiivide esindajad: Ringkonnakomisj oni asukoht: Põlva külanõukogu täitevkomitee Ringkonnakomisj oni esimees Käis, Oskar Augusti p. Põlva kolhoosi töökollektiivi poolt. Ringkonnakomisj om esimehe asetäitja Alasiid, Hendrik Johannese p. Taevaskoja kolhoosi töökollektiivi poolt.
4 Ringkonnakomisj oni sekretär Lehiste, Toomas Kalju p. EKP Põlva rajooniorganisatsiooni poolt. Ringkonnakomisj oni liikmed: Heinla, Milvi Aleksandri t. Ed. Vilde nimelise kolhoosi töökollektiivi poolt; H ü p s, Kaie Kristjani t. Autotranspordibaasi nr. 3 Põlva kolonni töökollektiivi poolt; Jääger, Koidula Kristjani t. Põlva kolhoosi töökollektiivi poolt; Koidu, Vaike Friedrichi t. Tervishoiutöötajate Ametiühingu Põlva rajooniorganisatsiooni poolt; Lind, Henno Augusti p. Ed. Vilde nimelise kolhoosi töökollektiivi poolt; Lindsalu, Ly Sulevi t. ELKNÜ Põlva rajooniorganisatsiooni poolt; M e 11 s о v, Ülo Eduardi p. Taevaskoja kolhoosi töökollektiivi poolt; V a r j u 1 a, Silvi Pauli t. Põlva kolhoosi töökollektiivi poolt. Tallinn, 12. juulil Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees J. KÄBIN Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi sekretär V. VAHT EESTI NSV ÜLEMNÕUKOGU PRESIIDIUMI SEADLUS *1AA $m- E. Kruusi autasustamise kohta Eesti NSV Ülemnõukogu ^ Presiidiumi aukirjaga Kauaaegse viljaka töö eest tööliskaadri ettevalmistamisel ja seoses viiekümnenda sünnipäevaga autasustada Eesti NSV Riikliku Kutsehariduskomitee koolivalitsuse juhatajat, kolleegiumi liiget Eesti NSV teenelist kutseharidustöötajat Einar "Villemi p. Kruusi Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi aukirjaga. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees J. KÄBIN Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi sekretär V. VAHT
5 П EESTI NSV MINISTRITE NÕUKOGU JA EESTI NSV AMETIÜHINGUTE NOUKOGU MÄÄRUS 345 Sm. A. Pruuli autasustamise kohta Eesti NSV Ministrite Nõukogu ja Eesti NSV Ametiühingute Nõukogu määravad: Kauaaegse kohusetruu töö eest siseasjade organites, aktiivse osavõtu eest ühiskondlikust elust ning seoses viiekümnenda sünnipäevaga autasustada Kingissepa Rajooni Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee siseasjade osakonna ülemat Arnold Pauli p. Pruulit Eesti NSV Ministrite Nõukogu ja Eesti NSV Ametiühingute Nõukogu aukirjaga. Eesti NSV Ministrite Nõukogu Eesti NSV Ametiühingute Nõukogu esimees esimees V. KLAUSON L. LENTSMAN Tallinn, 10. juulil Nr EESTI NSV MINISTRITE NOUKOGU JA EESTI NSV AMETIÜHINGUTE NOUKOGU MÄÄRUS Sm. R. Lüüsi autasustamise kohta Eesti NSV Ministrite Nõukogu ja Eesti NSV Ametiühingute Nõukogu määravad: Kauaaegse kohusetruu töö eest siseasjade organites, aktiivse osavõtu eest ühiskondlikust elust ning seoses viiekümnenda sünnipäevaga autasustada ENSV Siseministeeriumi passiosakonna ülemat Rein Adolfi p. Lüüsi Eesti NSV Ministrite Nõukogu ja Eesti NSV Ametiühingute Nõukogu aukirjaga. Eesti NSV Ministrite Nõukogu Eesti NSV Ametiühingute Nõukogu esimees esimees V. KLAUSON L. LENTSMAN Tallinn, 14. juulil Ni EESTI NSV MINISTRITE NÕUKOGU JA EESTI NSV AMETIÜHINGUTE NÕUKOGU MÄÄRUS 417 Sm. V. Tanvelli autasustamise kohta Eesti NSV Ministrite Nõukogu ja Eesti NSV Ametiühingute Nõukogu määravad: Kauaaegse kohusetruu töö eest põllumajanduses ja seoses viiekümnenda sünnipäevaga autasustada ENSV Põllumajandusministeeriumi
6 Plaani ja ökonoomika Valitsuse materiaal-tehniliste fondide osakonna juhatajat Väino Konstantini p. T a n v e 11 i Eesti NSV Ministrite Nõukogu ja Eesti NSV Ametiühingute Nõukogu aukirjaga. Eesti NSV Ministrite Nõukogu Eesti NSV Ametiühingute Nõukogu esimees esimees V. KLAUSON L. LENTSMAN Tallinn, 14. juulil Nr EESTI NSV MINISTRITE NÕUKOGU JA EESTI NSV AMETIÜHINGUTE NÕUKOGU MÄÄRUS 348 Sm. J. Martsoni autasustamise kohta Eesti NSV Ministrite Nõukogu ja Eesti NSV Ametiühingute Nõukogu määravad: Kauaaegse kohusetruu töö, aktiivse osavõtu eest ühiskondlikust elust ja seoses viiekümnenda sünnipäevaga autasustada Eesti NSV Plaanikomitee juures asuva Majanduse ja Planeerimise Teadusliku Uurimise Instituudi toodangu kvaliteedi probleemide sektori juhatajat Eesti NSV teenelist inseneri Jüri Aleksandri p. Martsonit Eesti NSV Ministrite Nõukogu ja Eesti NSV Ametiühingute Nõukogu aukirjaga. Eesti NSV Ministrite Nõukogu Eesti NSV Ametiühingute Nõukogu esimees sekretär V. KLAUSON J. ULFSAK Tallinn, 15. juulil Nr EESTI NSV MINISTRITE NOUKOGU JA EESTI NSV AMETIÜHINGUTE NOUKOGU MÄÄRUS 349 Sm. E. Kindi autasustamise kohta Eesti NSV Ministrite Nõukogu ja Eesti NSV Ametiühingute Nõukogu määravad: Kauaaegse viljaka ametiühingutöö eest ja seoses viiekümnenda sünnipäevaga autasustada Eesti NSV Ametiühingute Nõukogu tootmistöö- ja töötasu osakonna instruktorit Eliise Jaani t. Hint! Eesti NSV Ministrite Nõukogu ja Eesti NSV Ametiühingute Nõukogu aukirjaga, Eesti NSV Ministrite Nõukogu Eesti NSV Ametiühingute Nõukogu esimees esimees V. KLAUSON L LENTSMAN
7 EESTI NSV MINISTRITE NOUKOGU JA EESTI NSV AMETIÜHINGUTE NOUKOGU MÄÄRUS 350 Sm. V. Viljaranna autasustamise kohta Eesti NSV Ministrite Nõukogu ja Eesti NSV Ametiühingute Nõukogu määravad: Kauaaegse kohusetruu töö eest rahandusorganites ja seoses kuuekümnenda sünnipäevaga autasustada Eesti NSV Rahandusministeeriumi Riigitulude Valitsuse juhataja asetäitjat Eesti NSV teenelist ökonomisti Väino Joosepi p. Viljaranda Eesti NSV Ministrite Nõukogu ja Eesti NSV Ametiühingute Nõukogu aukirjaga. Eesti NSV Ministrite Nõukogu Eesti NSV Ametiühingute Nõukogu esimees sekretär V. KLAUSON J. ULFSAK Tallinn, 15. juulil Nr EESTI NSV MINISTRITE NOUKOGU JA EESTI NSV AMETIÜHINGUTE NOUKOGU MÄÄRUS *2 C! Pärnu Mõisaküla raudteelõigu ümberehitamisel silmapaistnud J 1 töötajate autasustamise kohta Eesti NSV Ministrite Nõukogu ja Eesti NSV Ametiühingute Nõukogu määravad: Pärnu Mõisaküla kitsarööpmelise raudteelõigu ümberehitamisel laiarööpmeliseks saavutatud edu eest. autasustada Eesti NSV Ministrite Nõukogu ja Eesti NSV Ametiühingute Nõukogu aukirjaga järgmisi töötajaid: Vellearu, Lembit Adu p. Balti Raudtee Eesti Raudteekonna Tallinna tee jaoskonna montöör. Visnap, Ilmar Germani p. Balti Raudtee Eesti Raudteekonna Tallinna ehitusjaoskonna asfalditööline. Kalev, Raili Peetri p. Balti Raudtee Eesti Raudteekonna Tallinna signalisatsiooni ja side jaoskonna vanemelektrimehaanik. Mäger, Ilmar Martini p. Balti Raudtee Eesti Raudteekonna Tallinna energiavarustusjaoskonna Pärnu võrgurajooni ülem. Š a d r i n, Ivan Aleksandri p. Balti Raudtee Eesti Raudteekonna vaneminsener. Eesti NSV Ministrite Nõukogu Eesti NSV Ametiühingute Nõukogu esimees esimees V. KLAUSON L LENTSMAN
8 EESTI NSV MINISTRITE NOUKOGU MÄÄRUS 2 < <3 Rajooni, linna ja linnarajooni rahvasaadikute nõukogu täite v- komitee osakonna, valitsuse või täitevkomitee aparaadi muu struktuuriüksuse riigivapi kujutisega pitsati näidise ning kirjelduse kinnitamise kohta Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrab: Kinnitada rajooni, tinna ja linnarajooni rahvasaadikute nõukogu täitevkomitee osakonna, valitsuse või täitevkomitee aparaadi muu struktuuriüksuse riigivapi kujutisega pitsati näidis ja kirjeldus vastavalt lisadele nr. 1* ja 2. Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees V. KLAUSON Eesti NSV Ministrite Nõukogu asjadevalitseja E. MATT Tallinn, Toompea, 4. mail Nr Lisa nr. 2 Eesti NSV Ministrite Nõukogu 4. mai a. määruse nr. 285 juurde Rajooni, linna ja linnarajooni rahvasaadikute nõukogu täitevkomitee osakonna, valitsuse või täitevkomitee aparaadi muu struktuuriüksuse riigivapi kujutisega pitsati kirjeldus Rajooni, linna ja linnarajooni rahvasaadikute nõukogu täitevkomitee osakonna, valitsuse või täitevkomitee aparaadi muu struktuuriüksuse riigivapi kujutisega pitsat õn kautšukist, ümmargune, 40 mm läbimõõduga. Pitsati keskel õn Eesti NSV riigivapi kujutis. Ümber riigivapi kujutise õn paigutatud eesti- ja venekeelne tekst vabariigi nime lühendi ning vastava rajooni, linna või linnarajooni rahvasaadikute nõukogu täitevkomitee osakonna, valitsuse või täitevkomitee aparaadi muu struktuuriüksuse nimega. Linnarajooni rahvasaadikute nõukogu täitevkomitee struktuuriüksuse pitsatil õn kä linna nimi. Eesti NSV Ministrite Nõukogu asjadevalitseja E. MATT EESTI NSV MINISTRITE NÕUKOGU MÄÄRUS 2 c? 2 Eesti Vabariikliku Vabatahtliku Tuletõrje Ühingu ümbernime- J J J tamise ja «Eesti NSV Tuletõrjeühingu põhikirja» kohta Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrab: 1. Nõustuda Eesti Vabariikliku Vabatahtliku Tuletõrje Ühingu ettepanekuga ühingu ümbernimetamise kohta ja nimetada teda edaspidi: Eesti NSV Tuletõrjeühing. * Lisa nr. 1 ei avaldata.
9 2. Kiita heaks juurdelisatud «Eesti NSV Tuletõrjeühingu põhikiri». 3. Eesti NSV Tuletõrjeühingul välja töötada ja kinnitada kooskõlastatult Eesti NSV Rahandusministeeriumiga juhend Eesti NSV Tuletõrjeühingu juriidiliste liikmete liikmemaksu tasumise korra kohta. 4. Tunnistada kehtetuks Eesti NSV Ministrite Nõukogu 10. augusti a. määruse nr. 375 «Eesti Vabariikliku Vabatahtliku Tuletõrje Ühingu (EVVTÜ) põhikirja kohta» (ENSV MK 1963, nr. 28, art. 103) punktid 1 ja 2, Eesti NSV Ministrite Nõukogu 7. juuni a. määrus nr. 245 «Eesti Vabariikliku Vabatahtliku Tuletõrje Ühingu põhikirja osalise muutmise kohta» (ENSV Teataja 1967, nr. 25, art. 206) ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu 16. augusti a. määrus nr. 407 «Eesti Vabariikliku Vabatahtliku Tuletõrje Ühingu (EVVTÜ) põhikirja osalise muutmise kohta» (ENSV Teataja 1971, nr. 33, art. 370). Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees V. KLAUSON Eesti NSV Ministrite Nõukogu asjadevalitseja E. MATT Tallinn, Toompea, 19. mail Nr Heaks kiidetud Eesti NSV Ministrite Nõukogu 19. mai a. määrusega nr. 331 Eesti NSV Tuletõrjeühingu (ETÜ) põhikiri I. Üldsätted 1. Eesti NSV Tuletõrjeühing õn ühiskondlik organisatsioon, mis moodustatakse vabatahtlikkuse alusel. Eesti NSV Tuletõrjeühingu eesmärgiks õn aktiivselt kaitsta sotsialistlikku ja kodanike isiklikku omandit tulekahjude eest, organiseerida oma liikmete abiga elanike hulgas laialdast tuletõrjeprofülaktilist ja -propagandatööd abistamaks riikliku tuletõrje järelevalveorganeid tuleohutuse tagamisel, ning juhtida kõiki vabatahtliku tuletõrje organisatsioone. Lähtudes kommunistliku moraali printsiipidest, kasvatab ühing oma liikmeid sotsialistlikule kodumaale, Nõukogude Liidu Kommunistlikule Parteile ja Nõukogude valitsusele ustavuse vaimus. 2. Eesti NSV Tuletõrjeühing töötab Eesti NSV Ministrite Nõukogu üldjuhtimisel ning juhindub oma tegevuses NSV Liidu ja Eesti NSV seadusandlikest aktidest, NSV Liidu Ministrite Nõukogu ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrustest ja korraldustest, Eesti NSV Siseministeeriumi käskkirjadest ja juhenditest ning käesolevast põhikirjast. Vabatahtliku tuletõrje väljaõpet, tuletõrjeprofülaktikat ning tulekahjude kustutamist suunab ja kontrollib Eesti NSV Siseministeerium riikliku tuletõrje järelevalveorganite kaudu.
10 Eesti NSV Tuletõrjeühingu tegevus rajaneb liikmete initsiatiivil ja toimub tihedas koostöös partei- ja nõukogude organite, komsomoli-, ametiühingu- ning teiste ühiskondlike ja majandusorganisatsioonidega. 3. Eesti NSV Tuletõrjeühing õn juriidiline isik. Ühingul õn oma lipp, enmleem, vormiriietus ja märgid, mille kavandid kinnitab Eesti NSV Ministrite Nõukogu. Eesti NSV Tuletõrjeühingul õn oma nimetuse ja embleemi kujutisega pitsat. 4. Eesti NSV Tuletõrjeühingu põhiülesanded õn: 1) ühingu jõudude ja vahenditega abinõude rakendamine tulekahjude ärahoidmiseks ning tekkinud tulekahjude kustutamine; 2) tuletõrjepropaganda elanike hulgas ning neile tulekahjude ärahoidmise ja kustutamise õpetamine; 3) kõigi Eesti NSV-s tegutsevate vabatahtliku tuletõrje organisatsioonide juhtimine ja nende tegevuse koordineerimine; 4) uute liikmete värbamine; 5) tuletõrjealasele ratsionaliseerimis- ja leiutustegevusele kaasaaitamine; 6) tuleohutust tagava majandus- ja tootmistegevuse arendamine; 7) süsteemi tööliste kutseõppe ning täiendusõppe korraldamine. 5. Käesoleva põhikirja punktis 4 ettenähtud põhiülesannete täitmiseks Eesti NSV Tuletõrjeühing: 1) propageerib elanike hulgas ühingu eesmärke ja ülesandeid; 2) moodustab vabatahtliku tuletõrje salku, komandosid ja tuletõrjeühinguid ning noortesalku; 3) korraldab tuletõrjealaseid loenguid ja vestlusi; 4) korraldab võistlusi parimate tuletõrjeagitatsiooni ja -propaganda alaste materjalide (plakatite, filmide, jutustuste jms.) saamiseks, olemasoleva tuletõrjeinventari ja -varustuse täiustamiseks ning uue väljatöötamiseks ja muudel tuletõrjetööga seotud aladel: 5) annab kooskõlastatult riikliku tuletõrje järelevalveorganitega välja tuletõrj ealaseid õppe- ja agitatsioonimaterj ale (plakateid, brošüüre, teatmikke jm.), perioodikat ning õppekirjandust; 6) korraldab kursusi tuletõrjespetsialistide ettevalmistamiseks; 7) organiseerib tulekahjude ärahoidmiseks ja nende kiireks likvideerimiseks vajalikke töid; 8) asutab kooskõlastatult ENSV Kultuuriministeeriumiga tuletõrj e- propaganda ja -selgitustöö tegemiseks klubisid, muuseumifiliaale ja taidluskollektiive; 9) korraldab tuletõrjenäitusi ja -vitriine, samuti sellealaste pannoode, stendide ja filmide valmistamist ning demonstreerimist; 10) organiseerib tuletõrjevalvet; 11) arendab ühingu liikmete hulgas tuietõijesporti; 12) organiseerib sotsialistlikku võistlust; 13) arendab sidemeid ja vahetab kogemusi teiste liiduvabariikide tuletõrjeühingutega ja välisriikide tuletõrjeorganisatsioonidega.
11 6. Eesti NSV Tuletõrjeühingul õn õigus: 1) seaduses ettenähtud korras omada, omandada, üürida ja realiseerida vara; 2) avada ja sulgeda kontosid pankades, sooritada pangaoperatsioone, sõlmida lepinguid ja kokkuleppeid, anda välja volikirju, esineda hagejana ja kostjana kohtus ning riiklikus arbitraažis; 3) korraldada tuletõrj eprofülaktika ülevaatusi ettevõtetes, asutustes, organisatsioonides ja elamutes ning nõuda nende juhtidelt või valdajatelt tuletõr j ealaste puuduste kõrvaldamist; 4) valmistada, remontida ja turustada tuletõrjeinventari, laadida ja remontida tulekustuteid, katta ehituskonstruktsioone ja -materjale süttimisvastase ainega, puhastada suitsulõõre, ehitada ja remontida kütteseadmeid, piksekaitsmeid, tuletõrjedepoosid, tuletõrje-õppeväljakuid., veemahuteid, paise, veekogude ja -mahutite juurdepääsuteid ning muid rajatisi, paigaldada, remontida ja hooldada tuletõrje- ja valvesignalisatsioonisüsteeme ning teha muid tuleohutuse tagamiseks või ühingu majandustegevuseks vajalikke töid; 5) moodustada käesolevas põhikirjas ettenähtud tööde tegemiseks isemajandavaid tootmis-, ehitus- ning varustus- ja turustusettevõtieid; 6) korraldada tuletõrjenäitusi ja muid üritusi; avalikke kunstilisi ettekandeid (nii tasulisi kui kä tasuta kontserte, etendusi ja pidusid) võivad korraldada ENSV Kultuuriministeeriumis registreeritud tuletõrj e- ühinguklubid ja vastavat luba omavad punanurgad; 7) autasustada linnade ja rajoonide tuletõrjeühinguid, nende komandosid, salku, taidluskollektiive ja liikmeid lippude, vimplite, aukirjade, kingituste ja rahaliste preemiatega; 8) soetada presiidiumi otsusega ühingu vahendite arvel vormiriietust ja anda seda välja ühingu koosseisulistele töötajatele, samuti ühingu aktiivsematele liikmetele. Vormiriietus valmistatakse kinnitatud näidiste järgi ja antakse välja vastavalt Eesti NSV Tuletõrjeühingu Nõukogu presiidiumi poolt kinnitatud tabelitele ja normidele. 7. Eesti NSV Tuletõrjeühingu keskaparaadi struktuuri ja töötajate arvulise koosseisu kinnitab Eesti NSV Ministrite Nõukogu. Linnade ja rajoonide tuletõrjeühingute koosseisunimestikud kinnitab Eesti NSV Tuletõrjeühingu Nõukogu presiidium. II. Eesti NSV Tuletõrjeühingu liikmete õigused ja kohustused 8. Eesti NSV Tuletõrjeühing koosneb liikmetest ja noorliikmetest (noortuletõrj uj atest). 9. Eesti NSV Tuletõrjeühingu liikmeks võivad olla kõik Eesti NSV kodanikud, kes õn saanud 18-aastaseks, tunnistavad ühingu põhikirja, kuuluvad ühingu ühte tuletõrjesalka, võtavad osa selle tegevusest ja tasuvad liikmemaksu.
12 Üldise lugupidamise pälvinud kodanikke, kes õn tõhusalt kaasa aidanud vabatahtliku tuletõrje tegevuse arendamisele, võib Eesti NSV Tuletõrjeühingu Nõukogu linnade ja rajoonide tuletõrjeühingute nõukogude ettepanekul valida ühingu auliikmeks. Eesti NSV Tuletõrjeühingu töövõimetuid liikmeid võib tuletõrjesalga üldkoosoleku otsusega jätta sälgä liikmeks, vabastades nad liikmemaksu tasumisest. 10. Eesti NSV Tuletõrjeühingu liikmeks võtab kirjaliku avalduse põhjal tuletõrjesalk. Eesti NSV Tuletõrjeühingusse astumisel tuleb tasuda 10 kopikat sisseastumismaksu ja 30 kopikat liikmemaksu aastas. Vastuvõetud liikmetele antakse liikmepilet. 11. Eesti NSV Tuletõrjeühingu noorliikmeks võetakse alates 12. eluaastast. Noorliikmetest moodustatakse vabatahtliku tuletõrje noortesalgad. Noorliikmed ei tasu sisseastumis- ega liikmemaksu. Liikmepilet antakse neile tasuta. Noorliikmete Eesti NSV Tuletõrjeühingusse vastuvõtmise kord, nende õigused ja kohustused ning vabatahtliku tuletõrje noortesalkade tegevus määratakse kindlaks juhendiga, mille kinnitab Eesti NSV Tuletõrjeühingu Nõukogu presiidium. 12. Eesti NSV Tuletõrjeühingu liikmetel õn õigus: 1) võtta osa ühingu tegevusest vastavalt käesolevas põhikirjas nimetatud eesmärkidele; 2) valida ja olla valitav ühingu kõikidesse juhtivatesse ja revisjoniorganitesse; 3) võtta otsustava hääleõigusega osa ühingu liikmete koosolekutest ja nõupidamistest ning teha ühingu juhtivatele organitele ettepanekuid ühingu tegevuse kohta; 4) kontrollida ühingu poolt kehtestatud korras tuleohutuseeskirjade täitmist ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides, elamutes, kõrvalhoonetes ja territooriumidel; 5) võtta osa tulekahjude kustutamisest; 6) kanda liikme rinnamärk! ja vormiriietust. 13. Eesti NSV Tuletõrjeühingu liikmed õn kohustatud: 1) täitma ühingu põhikirja nõudeid ning ühingu juhtivate organite ja tuletõrjesalga koosoleku otsuseid; 2) võtma aktiivselt osa ühingu tegevusest oma tuletõrjesalgas, aidates tagada tuleohutust oma töö- ja elukohas; 3) omama ja täiendama tuletõrjealaseid teadmisi ja oskusi; 4) järgima distsipliini, hoidma tuletõrjevahendeid ning ühingule kuuluvat vara; 5) õigeaegselt tasuma liikmemaksu. 14. Kui Eesti NSV Tuletõrjeühingu liige saab tulekahju kustutamisel, tulekahjule sõitmisel või muude põhikirjas ettenähtud kohustuste
13 täitmisel surma või vigastada, makstakse hukkunu perekonnale või ühingu vigastatud liikmele ühekordset rahalist toetust. Erandjuhtudel võib Eesti NSV Tuletõrjeühingu Nõukogu presiidium määrata ühingu liikmele materiaalset toetust raviks ja muudeks vajadusteks. 15. Eesti NSV Tuletõrjeühing autasustab oma liikmeid aktiivse osavõtu eest ühingu tegevusest, hea õppeedukuse eest tuletõrjeõppel, ennastsalgavuse ja vapruse eest tulekahjude kustutamisel tänu avaldamisega, ühingu autahvlile kandmisega, aukirjade, märkide, hinnaliste kingituste ja rahaliste preemiatega ning esitab neid riiklike autasude saamiseks. 16. Eesti NSV Tuletõrjeühingust väljaastumine toimub liikme avalduse alusel. Ühingu liikmeid, kes ei ole tasunud liikmemaksu ühe aasta jooksul, võib kustutada liikmete nimekirjast. Ühingu liikmetele, kes ei täida kohustusi ega pea kinni põhikirjast, võib salga nõukogu või ühingu nõukogu presiidium teha olenevalt süü suurusest märkuse, noomituse või valju noomituse. Ühingust väljaheitmist kasutatakse äärmise abinõuna, kusjuures lõpliku otsuse teeb linna või rajooni tuletõrjeühingu nõukogu presiidium. III. Eesti NSV Tuletõrjeühingu juriidiliste liikmete õigused ja kohustused 17. Kõigi Eesti NSV-s asuvate ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide kaasamiseks tuletõrj etööle ning tuleohutuse tagamise muutmiseks üldrahvalikuks ülesandeks võetakse riiklikud ja kooperatiivsed ettevõtted, asutused ja organisatsioonid ühingu juriidilisteks liikmeteks. 18. Juriidilisi liikmeid võtab vastu linna või rajooni tuletõrjeühingu nõukogu presiidium ettevõtte, asutuse või organisatsiooni avalduse põhjal. Juriidilisele liikmele annab linna või rajooni ühingu nõukogu presiidium välja liikmepileti ja sõlmib temaga lepingu. 19. Eesti NSV Tuletõrjeühingu juriidilistel liikmetel õn õigus: 1) võtta volinike kaudu otsustava hääleõigusega osa linna või rajooni tuletõrjeühingu konverentsist; 2) kasutada kokkuleppel linna või rajooni tuletõrjeühingu nõukogu presiidiumiga ühingu ruume ja kultuuritöö vahendeid tuletõrj eürituste korraldamisel; 3) saada linna või rajooni tuletõrjeühingult tuletõrjealaste vestluste ja ettekannete koostamiseks materjale, filme jm. viimaks läbi tuletõrjepropagandat oma töötajate hulgas; 4) saada linna või rajooni tuletõrjeühingult nõuandeid ettevõtte, asutuse või organisatsiooni tuleohutuse tagamiseks ning tuletõrjevarustuse soetamiseks; 5) võtta osa linna või rajooni tuletõrjeühingu poolt korraldatavatest võistlustest, ülevaatustest ja muudest üritustest tuleohutuse tagamiseks.
14 20. Eesti NSV Tuletõrjeühingu juriidilised liikmed õn kohustatud: 1) aitama linna või rajooni tuletõrjeühingul korraldada tuletõrjeõpet ning tuletõrjealaseid vestlusi, loenguid, võistlusi jms. oma ettevõtte, asutuse või organisatsiooni töötajatele ning igati aitama töötajatel omandada ja täiendada tuletõrjealaseid teadmisi ja oskusi; 2) andma linna või rajooni tuletõrjeühingule ürituste korraldamiseks kasutada oma ruume koos tehniliste seadmetega, tuletõrjeinventari ja transpordivahendeid ning vajaduse korral abistama oma taidlusringide osavõtuga; 3) igati kaasa aitama oma vabatahtliku tuletõrje salga tööle; 4) kaasa aitama linna või rajooni tuletõrjeühingu poolt üldise tuleohutuse tagamiseks korraldatavatele üritustele ning neist akiivselt osa võtma; 5) tasuma korrapäraselt liikmemaksu. 21. Linna või rajooni tuletõrjeühingu tegevuspiirkonna üldiste tuleohutusküsimuste arutamiseks ning ühingu konverentsidele delegaatide valimiseks kutsub ühingu nõukogu kokku juriidiliste liikmete üldkoosoleku, millele iga juriidiline liige saadab ühe voliniku. Juriidiliste liikmete üldkoosolekul valitakse delegaadid ühingu konverentsile vastavalt ühingu nõukogu poolt kehtestatud esindusnormidele. üldkoosolek õn otsustusvõimeline, olenemata kokkutulnud volinike arvust. Üldkoosolekul otsustatakse kõik küsimused lahtisel hääletusel lihthäälteenamusega. 22. Linna või rajooni tuletõrjeühingu juriidilise liikme liikmemaks aastas õn: 1) kolhoosidel, sovhoosidel ja teistel põllumajandusettevõtete!, olenevalt nende majanduslikust seisundist 200 kuni 300 rubin; 2) ettevõtetel, asutustel ja organisatsioonidel, kus õn kuni 100 töötajat 100 rubla; 101 kuni 500 töötajat 300 rubla; üle 500 töötaja 500 rubla. Juriidiline liige maksab liikmemaksu üks kord aastas. IV. Eesli NSV Tuletõrjeühingu struktuur 23. Eesti NSV Tuletõrjeühingusse kuuluvad vabatahtliku tuletõrje saigad ning linnade ja rajoonide tuletõrjeühingud. 24. Eesti NSV Tuletõrjeühingu struktuuris lähtutakse Eesti NSV territooriumi haldusjaotusest. Eesti NSV Tuletõrjeühingu Nõukogule alluvad vahetult linnade ja rajoonide tuletõrjeühingud, kellele alluvad nende tegevuspiirkonnas asuvad vabatahtliku tuletõrje salgad ja komandod. Tallinna Tuletõrjeühingu nõukogule alluvad Tallinna linnarajoonide tuletõrjeühingud, -salgad ja -komandod. 25. Eesti NSV Tuletõrjeühing moodustatakse järgmistel põhimõtetel: 1) ühingusse astumine ja ühingust lahkumine õn vabatahtlik;
15 2) kõik ühingu juhtivad ja revisjoniorganid õn valitavad; 3) kõik küsimused otsustatakse lahtisel hääletusel lihthäälteenamusega; 4) kõrgemalseisvate organite korraldused kuuluvad täitmisele. 26. Eesti NSV Tuletõrjeühingu linnade ja rajoonide tuletõrjeühingute ning -salkade nõukogud ja revisjonikomisjonid valitakse järgmistel alustel: 1) kandidaatide esitamise õigus õn kõigil Eesti NSV Tuletõrjeühingu kongressi või linna ja rajooni tuletõrjeühingu konverentsi delegaatidel ning tuletõrjesalga üldkoosolekust (volinike koosolekust) osavõtval 1 salga liikmeil; 2) iga kandidatuur pannakse hääletusele eraldi; 3) hääletamine õn lahtine; 4) peetakse kinni koosseisude süstemaatilise uuendamise ja juhtimise järjepidevuse printsiibist. 27. Kui nõukogu või revisjonikomisjoni liige ei õigusta temale osutatud usaldust või lahkub teda valinud organisatsiooni tegevuspiirkonnast, arvatakse ta nõukogust või revisjonikomisjonist välja nõukogu või revisjonikomisjoni koosolekul lahtisel hääletusel lihthäälteenamusega. 28. Eesti NSV Tuletõrjeühingu liikme väljalangemisel nõukogust või revisjonikomisjonist asendab teda valimisel häälteenamuse saanud kandidaat, võrdse häälte arvu korral aga varem ülesseatud kandidaat. V. Vabatahtliku tuletõrje salgad 29. Vabatahtliku tuletõrje salk õn linna või rajooni tuletõrjeühingu algorganisatsioon. Vabatahtliku tuletõrje salgad moodustatakse ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides, kus õn vähemalt 10 ühingu liiget. Suurtes ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides võib vabatahtliku tuletõrje salga moodustada igas eraldi asuvas struktuuriüksuses. Ettevõtte, asutuse ja organisatsiooni kõigi salkade tegevuse koordineerimiseks ja juhtimiseks moodustatakse ettevõtte, asutuse või organisatsiooni vabatahtliku tuletõrje salkade nõukogu salganõukogude esimeestest, nõukogu liikmetest ja administratsiooni esindajast. Salganõukogu liikmete arvu ja nimelise koosseisu kinnitab linna või rajooni tuletõrjeühingu nõukogu presiidium kooskõlastatult ettevõtte, asutuse või organisatsiooni administratsiooniga. Vabatahtliku tuletõrje salk tegutseb käesoleva põhikirja alusel linna või rajooni tuletõrjeühingu nõukogu juhtimisel koostöös selle ettevõtte, asutuse või organisatsiooniga, kelle juurde ta õn moodustatud, ning tema vahenditega. Vabatahtliku tuletõrje salgad: 1) teevad elanike hulgas tuleohutusalast selgitustööd; 2) kontrollivad tuleohutuseeskirjade täitmist ja tuleohutusnöuetest kinnipidamist ettevõtetes, asutustes, organisatsioonides, elamutes, kõrvalhoonetes ja territooriumidel;
16 3) teostavad tulekustutusvahendite korrasoleku ja kustutustöödeks valmisoleku järelevalvet; 4) võtavad osa tulekahjude kustutamisest; 5) täiendavad oma liikmete tuletõrjealaseid teadmisi ja viivad läbi nende väljaõpet. 30. Vabatahtliku tuletõrje salga kõrgeimaks juhtivaks organiks õn salga liikmete üldkoosolek, suurtes, enam kui 100 liikmega salkades aga volinike koosolek (esindusnormi määrab linna või rajooni tuletõrjeühingu nõukogu), mis kutsutakse kokku vähemalt kord aastas. Üldkoosolek õn otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa vähemalt 50 protsenti, salganõukogu valimistest aga vähemalt kaks kolmandikku salga liikmetest või valitud volinikest. Vabatahtliku tuletõrje salga liikmete üldkoosolek (volinike koosolek): 1) vaatab läbi ja kinnitab salga aastatööplaani; 2) kinnitab salga tööaruanded; 3) valib delegaadid linna või rajooni tuletõrjeühingu konverentsile. Üldkoosolek (volinike koosolek) otsustab kõik küsimused lahtisel hääletusel lihthäälteenamusega. 31. Salga liikmete üldkoosolek (volinike koosolek) valib salga töö juhtimiseks ja asjaajamiseks tema poolt määratud arvulises koosseisus salganõukogu kaks korda viie aasta jooksul (s. o. iga kahe-kolme aasta järel). Salganõukogu valib oma liikmete hulgast esimehe, aseesimehe ja sekretäri. 32. Vabatahtliku tuletõrje salga nõukogu: 1) võtab vastu uusi likmeid ja otsustab liikmete suhtes mõjutamisvahendite rakendamise küsimusi; 2) teeb salga liikmetele ülesandeks korraldada ettevõtete, asutuste, organisatsioonide, elamute, kõrvalhoonete ja territooriumide tuletõrjeülevaatusi; 3) korraldab tuleohutuseeskirjade täitmise kontrolli ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides ning elamutes ja kõrvalhoonetes; vastutab tuletõrjevahendite ja -depoode korrasoleku ning salga liikmete poolt valvegraafikust kinnipidamise eest; 4) õpetab salga liikmetele tuletõrjevahendite käsitsemist ja hooldamist; 5) kutsub kokku salga üldkoosolekuid ja viib ellu üldkoosolekute ning kõrgemalseisvate organite otsuseid; 6) koostab salga tööplaanid, kooskõlastab need ettevõtte, asutuse või organisatsiooni juhiga ja esitab kinnitamiseks salga üldkoosolekule ning teadmiseks linna või rajooni tuletõrjeühingu nõukogule; 7) annab perioodiliselt aru oma tööst salga üldkoosolekule, ettevõtte, asutuse või organisatsiooni juhile ja esitab aruanded linna või rajooni tuletõrjeühingule; 3) kogub liikmetelt sisseastumis- ja liikmemakse.
17 VI. Linnade ja rajoonide tuletõrjeühingud 33. Linnade ja rajoonide tuletõrjeühingud võib moodustada vabariikliku alluvusega linnades ja linnarajoonides ning rajoonides. Olenevalt vajadusest võib moodustada vabariikliku alluvusega linnade ja rajoonide vahelisi tuletõrjeühinguid. 34. Linnade ja rajoonide tuletõrjeühingute nimetused, tegevuspiirkonnad ja tegevuse ulatuse määrab kindlaks Eesti NSV Tuletõrjeühingu Nõukogu presiidium. 35. Linna või rajooni tuletõrjeühingu koosseisu kuuluvad kõik selle rajooni või linna territooriumil asuvad vabatahtliku tuletõrje salgad ning ühingu liikmetest tulekahjude kustutamiseks moodustatud ja tuletõrjetehnikaga varustatud vabatahtliku tuletõrje komandod. Vabatahtliku tuletõrje komandod asuvad linna või rajooni tuletõrjeühingu, ettevõtte, asutuse või organisatsiooni juures. Lisaks linna või rajooni tuletõrjeühingule suunab ja kontrollib komandode väljaõpet ja tulekahjude kustutamist riikliku tuletõrje järelevalveorgan. 36. Linna või rajooni tuletõrjeühing töötab käesoleva põhikirja alusel Eesti NSV Tuletõrjeühingu Nõukogu juhtimisel ning tihedas koostöös kohalike partei- ja nõukogude organitega. Linnade ja rajoonide tuletõrjeühingute tööplaanid kooskõlastatakse kohaliku rahvasaadikute nõukogu täitevkomiteega. 37. Linna või rajooni tuletõrjeühingu kõrgeimaks organiks õn konverents, mis kutsutakse kokku vähemalt kord viie aasta jooksul. Linna või rajooni tuletõrjeühingu nõukogu otsusega, revisjonikomisjoni või vähemalt ühe kolmandiku ühingu liikmete nõudel, samuti Eesti NSV Tuletõrjeühingu Nõukogu otsusega võib kokku kutsuda erakorralise konverentsi. Konverentsi kokkukutsumine ja päevakord tehakse teatavaks vähemalt kuu aega enne konverentsi. Konverentsile valitavate delegaatide esindusnormid määrab linna või rajooni tuletõrjeühingu nõukogu. Ühingu nõukogu ja revisjonikomisjoni liikmed, kes ei ole valitud delegaatideks, võtavad konverentsist osa nõuandva hääleõigusega. Konverents õn otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa vähemalt kaks kolmandikku valitud delegaatidest. 38. Linna või rajooni tuletõrjeühingu konverents: 1) kuulab ära ja kinnitab nõukogu ja revisjonikomisjoni ettekande, aruanded ja ühingu tegevusplaanid; 2) valib viieks aastaks linna või rajooni tuletõrjeühingu nõukogu ja revisjonikomisjoni tema poolt määratud arvulises koosseisus; 3) valib delegaadid kõrgemalseisva ühingu konverentsile või Eesti NSV Tuletõrjeühingu kongressile. Linna või rajooni tuletõrjeühingu konverentsil otsustatakse kõik küsimused lahtisel hääletusel lihthäälteenamusega.
18 39. Linna või rajooni tuletõrjeühingu nõukogu: 1) tuleb kokku vastavalt vajadusele, kuid vähemalt kaks korda aastas ja õn otsustusvõimeline, kui nõukogu liikmete üldarvust õn koos üle poole; 2) valib oma liikmete hulgast nõukogu esimehe, aseesimehed, sekretäri ja vajaliku arvu presiidiumi liikmeid; 3) juhib konverentsidevahelisel ajal ühingu tööd ja kontrollib konverentsi otsuste elluviimist; 4) vaatab läbi ja kinnitab ühingu aastatööplaanid ja tegevuse arendamise abinõud; 5) vaatab läbi ja kinnitab ühingu eelarved ja bilansid. 40. Linna või rajooni tuletõrjeühingu jooksvat tööd juhib nõukogu esimees. Nõukogu aseesimehe kohustused määrab kindlaks nõukogu esimees. Al. Linna või rajooni tuletõrjeühingu nõukogu esimees annab seaduste ning Eesti NSV Tuletõrjeühingu Nõukogu esimehe käskkirjade ning juhendite alusel ning nende täitmiseks käskkirju, juhendeid ja juhiseid, mis õn kohustuslikud linna või rajooni tuletõrjeühingu töötajatele, ning kontrollib nende täitmist. Linna või rajooni tuletõrjeühingu nõukogu esimees vastutab ühingule pandud ülesannete ja kohustuste täitmise eest ning määrab kindlaks ühingu struktuuriüksuste juhtide vastutuse. 42. Linna ja rajooni tuletõrjeühingu nõukogu presiidium: 1) tuleb kokku vastavalt vajadusele, kuid vähemalt üks kord kahe kuu jooksul ja õn otsustusvõimeline, kui presiidiumi liikmete üldarvust õn koos üle poole; 2) peab ühingu liikmete arvestust ja võtab neilt vastu liikmemakse; 3) organiseerib elanike hulgas tuleohutusalast selgitustööd; 4) korraldab tuletõrjeprofülaktilist tööd, tuletõrjeõpet ja tulekahjude kustutamist; 5) korraldab ühingu liikmetele kursusi, seminare, ringe ja asutab klubisid; 6) tegeleb Eesti NSV Tuletõrjeühingu Nõukogu presiidiumi loal käesoleva põhikirja punkti 6 alapunktis 4 loetletud majandusküsimustega ning valdab linna või rajooni tuletõrjeühingu vara; 7) koostab tööplaanid, eelarved ja töötab välja abinõud ühingu tegevuse arendamiseks, esitab need nõukogule kinnitamiseks ning kinnitab kvartali tööplaanid; 8) vaatab läbi ja otsustab ühingu eesrindlike salkade, noortesalkade, komandode ja liikmete premeerimise ning esitab Eesti NSV Tuletõrjeühingu Nõukogule taotlusi nende autasustamise kohta, määrab kooskõlastatult ametiühingukomiteega preemiaid ja ühekordseid rahalisi toetusi ühingu töötajatele; 9) esitab Eesti NSV Tuletõrjeühingule ettepanekuid linna või rajooni tuletõrjeühingu nõukogu esimehe, aseesimehe ja vanemraamatupidaja autasustamise ning premeerimise kohta;
19 10) vaatab läbi ja otsustab lõplikult ühingust väljaheitmise küsimused; 11) organiseerib tuletõrj evalvet; 12) korraldab tuletõrj espordivöistlusi; 13) esindab ühingut kõigis ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides ning kasutab juriidilise isiku õigusi. 43. Linna või rajooni tuletõrjeühing õn juriidiline isik ning tal õn käesoleva põhikirja punktis 6 ettenähtud õigused. Linna või rajooni tuletõrjeühingul õn õrna nimetuse ja embiemi kujutisega pitsat. Lepingutele ja kokkulepetele kirjutab alla nõukogu esimees või aseesimees. Rahalistele dokumentidele ja volikirjadele kirjutavad alla nõukogu esimees või aseesimees ja vanemraamatupidaja. Krediidikäsutajaks õn nõukogu esimees või aseesimees. 44. Linna või rajooni tuletõrjeühingu revisjonikomisjon: 1) valib oma koosseisust esimehe ja sekretäri; 2) kontrollib vähemalt kaks korda aastas linna või rajooni tuletõrjeühingu nõukogu ja presiidiumi asjaajamist ning finants- ja majandustegevust; 3) kontrollib vabatahtliku tuletõrje komandode tegevust; 4) koostab kontrolli tulemuste kohta akti, mille esitab koos tehtud järelduste ja ettepanekutega linna või rajooni tuletõrjeühingu nõukogule, Revisjonikomisjoni liikmed ei või olla ühtlasi linna või rajooni tuletõrjeühingu nõukogu liikmed. Nõukogu ia presiidiumi koosolekutest võivad nad osa võtta nõuandva hääleõigusega. 45. Revisjonikomisjon võib kaasata revideerimisele ühingu liikmeid. Revisjonikomisjoni majanduslik ja tehniline teenindamine pannakse linna või rajooni tuletõrjeühingu nõukogu presiidiumile. VII. Eesti NSV Tuletõrjeühingu kongress 46. Eesti NSV Tuletõrjeühingu kõrgeimaks organiks õn kongress, mis kutsutakse kokku üks kord viie aasta jooksul. Kongress õn otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa vähemalt kaks kolmandikku valitud delegaatidest. Eesti NSV Tuletõrjeühingu Nõukogu otsusega või vähemalt ühe kolmandiku ühingu liikmete nõüdmisel võib kokku kutsuda erakorralise kongressi. Kongressi kokkukutsumine, päevakord ja esindusnormid tehakse teatavaks vähemalt kaks kuud eline kongressi. Eesti NSV Tuletõrjeühingu Nõukogu ja revisjonikomisjoni liikmele!, kes ei ole valitud delegaatideks, õn kongressil nõuandev hääleõigus. 47. Eesti NSV Tuletõrjeühingu kongress: 1) kinnitab Eesti NSV Tuletõrjeühingu Nõukogu ja revisjonikomisjoni ettekande ja aruanded ning kavandab ühingu järjekordsed ülesanded; 2) võtab vastu Eesti NSV Tuletõrjeühingu põhikirja ning teeb selles muudatusi ja täiendusi;
20 3) valib viieks aastaks Eesti NSV Tuletõrjeühingu Nõukogu ja revisjonikomisjoni kongressi poolt määratud arvulises koosseisus. Kongressil otsustatakse kõik küsimused lahtisel hääletusel lihthäälteenamusega. VIIL Eesti NSV Tuletõrjeühingu Nõukogu 48. Kongressidevahelisel ajal juhib ühingu tegevust Eesti NSV Tuletõrjeühingu Nõukogu, mis kutsutakse kokku vähemalt kaks korda aastas ja õn otsustusvõimeline, kui koos õn üle poole nõukogu liikmetest. 49. Eesti NSV Tuletõrjeühingu Nõukogu: 1) valib oma liikmete hulgast esimehe, aseesimehed, sekretäri ja vajaliku arvu presiidiumi liikmeid; 2) vaatab läbi ja esitab kongressile kinnitamiseks ühingu tegevuse arendamiseks kavandatud abinõud; 3) vaatab läbi ja kinnitab nõukogu presiidiumi aastatööplaani, aruanded, eelarved ja bilansid; 4) otsustab nõukogu esimehe, aseesimehe ning pearaamatupidaja autasustamise ja premeerimise. 50. Eesti NSV Tuletõrjeühingu jooksvat tööd juhib nõukogu esimees. Eesti NSV Tuletõrjeühingu Nõukogu esimees annab seaduste ning Eesli NSV Tuletõrjeühingu kongressi, nõukogu või nõukogu presiidiumi otsuste alusel ning nende täitmiseks käskkirju, juhendeid ja juhiseid, mis õn kohustuslikud kõigile linnade ja rajoonide tuletõrjeühingutele, ning kontrollib nende täitmist. Vajaduse korral annab nõukogu esimees Eesti NSV ministeeriumide, riiklike komiteede ja keskasutuste juhtidega ühiseid käskkirju. 51. Eesti NSV Tuletõrjeühingu Nõukogu esimees määrab kindlaks aseesimeeste ning ühingu struktuuriüksuste juhtide ülesanded ja vastutuse. IX. uest! NSV Tuletõrjeühingu Nõukogu presiidium 52. Eesti NSV Tuletõrjeühingu Nõukogu presiidium: 1) juhib ühingu kõigi organisatsioonide tegevust; 2) viib eila ühingu kongressi otsused; 3) koostab ja esitab nõukogule kinnitamiseks ühingu aastatööplaanid, aruanded, eelarved ja bilansid; 4) juhib linnade ja rajoonide tuletõrjeühingute ja -salkade ning tuletõrjekomandode vahelist sotsialistlikku võistlust; 5) annab välja tuletõrjealaseid näitlikke õppevahendeid, agitatsioonimaterjale, perioodikat ja õppekirjandust, töötab välja loengute ja vestluste teemad ning organiseerib tuletõrjealast selgitustööd ajakirjanduse, raadio ja televisiooni kaudu, organiseerib tuletõrjefilmide valmistamist ja demonstreerimist; 6) juhib tuletõrjeõpet, töötab välja ja kinnitab õppeprogrammid, moodustab seminare, kursusi ja ringe;
21 7) autasustab linnade ja rajoonide tuletõrjeühinguid, -komandosid, -salku ja taidluskollektiive ning liikmeid aukirjade ja muude autasudega, vaatab läbi ja otsustab koosseisuliste töötajate autasustamise ja premeerimise; 8) moodustab käesoleva põhikirja punktis 6 ettenähtud ettevõtteid ning juhib nende tegevust; 9) juhib Eesti NSV Tuletõrjeühingu majandustegevust kinnitatud eelarve alusel; 10) vaatab läbi linnade ja rajoonide tuletõrjeühingute tööplaanid, eelarved ja aruanded ning kontrollib kinnitatud tööplaanide ja eelarvete täitmist; 11) otsustab linnade ja rajoonide tuletõrjeühingute ja -komandode moodustamise ning tootmistegevusega seotud küsimused; 12) kinnitab pitsatite, nurgatemplite ja liikmepiletite näidised; 13) töötab välja linnade ja rajoonide tuletõrjeühingute koosseisud ning kinnitab ühingute insener-tehnilise ja abipersonali ametikohad; 14) käsutab ja jaotab Eesti NSV Tuletõrjeühingule eraldatud palgaja muid fonde ning limiite; 15) esindab ühingut kõigis ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides ning kasutab juriidilise isiku õigusi. Presiidiumi koosolekud kutsutakse kokku vastavalt vajadusele, kuid vähemalt üks kord kahe kuu jooksul. 53. Lepingutele ja kokkulepetele kirjutab alla Eesti NSV Tuletõrjeühingu Nõukogu esimees või aseesimees. Volikirjadele, tšekkidele ja muudele rahalistele dokumentidele kirjutavad alla Eesti NSV Tuletõrje- * ühingu Nõukogu esimees või aseesimees ja pearaamatupidaja või tema asetäitja. Krediidikäsutajaks õn nõukogu esimees või aseesimees. 54. Eesti NSV Tuletõrjeühingu Nõukogu ja presiidiumi otsused ja juhised õn kohustuslikud kõigile linnade ja rajoonide tuletõrjeühingutele. X. Eesti NSV Tuletõrjeühingu revisjonikomisjon 55. Eesti NSV Tuletõrjeühingu revisjonikomisjon valib oma liikmete hulgast esimehe, aseesimehe ja sekretäri. 56. Eesti NSV Tuletõrjeühingu revisjonikomisjon revideerib vähemalt kaks korda aastas Eesti NSV Tuletõrjeühingu Nõukogule käesoleva põhikirjaga pandud põhiülesannete täitmist ning finants- ja majandustegevust. 57. Eesti NSV Tuletõrjeühingu revisjonikomisjon võib kaasata revideerimisele ja kontrollimisele ühingu aktiivi ja ekspertidena spetsialiste. Eesti NSV Tuletõrjeühingu Nõukogu ning linnade ja rajoonide tuletõrjeühingute nõukogud õn kohustatud revideerimisel osutama Eesti NSV Tuletõrjeühingu revisjonikomisjonile majanduslikku ja tehnilist abi. 58. Eesti NSV Tuletõrjeühingu revisjonikomisjon annab oma tegevusest aru Eesti NSV Tuletõrjeühingu kongressile. Kongressidevahelisel ajal esitab revisjonikomisjon revideerimise tulemuste põhjal ettepane
22 kud läbivaatamiseks Eesti NSV Tuletõrjeühingu Nõukogule või presiidiumile. 59. Eesti NSV Tuletõrjeühingu revisjonikomisjoni liikmed ei või olla Eesti NSV Tuletõrjeühingu Nõukogu liikmeteks, kuid võivad osa võtia nõukogu ja presiidiumi koosolekutest nõuandva hääleõigusega. XI. Eesti NSV Tuletõrjeühingu vahendid 60. Eesti NSV Tuletõrjeühingu ning linnade ja rajoonide tuletõrjeühingute vahendid koosnevad: 1) ühingu liikmete sisseastumis- ja liikmemaksudest; 2) ühingu juriidiliste liikmete liikmemaksudest; 3) ühingu tootmis-, õppe-, kirjastus- ja muu tegevuse tuludest ning ühingule kuuluvast varast; 4) assigneeringutest kohalikust eelarvest. 61. Eesti NSV Tuletõrjeühingu tulusid kasutatakse tuletõrjeprofülaktiliste ürituste korraldamise ja tulekahjude kustutamise, ühingu tootmistegevuse laiendamise ja ühingu tegevusega seotud muude kulude katteks. 62. Linnade ja rajoonide tuletõrjeühingud teevad Eesti NSV Tuletõrjeühingu Nõukogule eraldisi oma tuludest Eesti NSV Tuletõrjeühingu Nõukogu poolt määratud ulatuses. 63. Eesti NSV Tuletõrjeühingu liikmete, samuti ühingu tööliste ja teenistujate ergutamiseks, nende kultuurilise teenindamise parandamiseks ja vajaduse korral nende materiaalseks abistamiseks moodustatakse Eesti NSV Tuletõrjeühingu Nõukogu juurde ning linnade ja rajoonide tuletõrjeühingutes ergutusfondid (preemiafond, kultuurifond ja sotsiaalfond) Eesti NSV Ministrite Nõukogu poolt kehtestatud piires. Nende fondide suuruse määrab kindlaks ja nende põhimäärused kinnitab Eesti NSV Tuletõrjeühingu Nõukogu. 64. Linnade ja rajoonide tuletõrjeühingute juures asuvaid vabatahtliku tuletõrje komandosid peetakse ülal ühingu vahenditega. Ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide juures tegutsevaid komandosid peetakse ülal kokkuleppel nendega. 65. Eesti NSV Tuletõrjeühingu Nõukogu ning linnade ja rajoonide tuletõrjeühingute nõukogud teevad kõiki kulutusi kooskõlas finantsplaaniga. XU. Eesti NSV Tuletõrjeühingu likvideerimine 66. Linnade ja rajoonide tuletõrjeühingute tegevuse võib lõpetada Eesti NSV Tuletõrjeühingu Nõukogu otsusega. 67. Eesti NSV Tuletõrjeühingu tegevuse võib lõpetada ühingu kongressi või Eesti NSV Ministrite Nõukogu otsusega. Kõik Eesti NSV Tuletõrjeühingu tegevuse lõpetamisega seotud küsimused lahendatakse vastavalt seadusandlusele.
23 EESTI NSV MINISTRITE NÕUKOGU MÄÄRUS 'У С A Muudatuse tegemise kohta Eesti NSV Ministrite Nõukogu ' S * 16. detsembri a. määruses nr. 757 Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrab: 1. Eesti NSV Ministrite Nõukogu 19. detsembri a. määruse nr. 757 «Teedeehitusest osavõtu määrade ning ENSV Autotranspordi ja Maanteede Ministeeriumi teedeorganisatsioonide käsutusse mehhanismide andmise korra kehtestamise kohta» (ENSV Teataja 1981, nr. 4, art. 58) punkti 1 osaliseks muutmiseks sõnastada nimetatud määruse lisa juurdelisatud uues redaktsioonis. 2. Käesolev määrus jõustub 1. jaanuarist a. Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees V. KLAUSON Eesti NSV Ministrite Nõukogu asjadevalitseja E. MATT Tallinn, Toompea, 19. juunil Nr Lisa Eesti NSV Ministrite Nõukogu 19. detsembri a. määruse nr. 757 juurde (Eesti NSV Ministrite Nõukogu 19. juuni a. määruse nr. 399 redaktsioonis) Ettevõtete ja majandusorganisatsioonide teetöödest osavõtu määrad teedefondi tehtavate diferentseeritud rahaliste maksete näol Ettevõtted ja majandusorganisatsioonid Rahaliste maksete määrad 1 2 ENSV Liha- ja Piimaministeeriumi, ENSV Kergetööstusministeeriumi, ENSV Toiduaineministeeriumi ja ENSV Teenindusministeeriumi tööstusettevõtted Teised tööstusettevõtted (olenemata alluvusest) Isemajandavad autotranspordiorganisatsioonid Kommunaalettevõtted Ehitus-, remondi- ja ehitus- ning remondiorganisatsioonid (kaasa arvatud kolhoosidevahelised) 0,25 protsenti realiseeritava toodangu plaanilisest mahust ettevõtte hulgihindades 0,3 protsenti realiseeritava toodangu plaanilisest mahust ettevõtte hulgihindades 0,3 protsenti plaanilistest ekspluatatsioonituludest 0,15 protsenti plaanilistest ekspluatatsioonituludest 0,15 protsenti oma jõududega tehtavate töövõtutööde plaanilisest mahust
24 l 2 ENSV Põllumajandustehnika Komitee ja «Eesti Põllumajanduskeemia» ettevõtted ja organisatsioonid Riiklikud kaubandusorganisatsioonid Varustus- ja turustusorganisatsioonid Teenindusettevõtted Projekteerimis- ja uurimisorganisatsioonid Sovhoosid 0,15 protsenti realiseeritava toodangu plaanilisest mahust ettevõtte hulgihindades ja oma jõududega tehtavate ehitus- ja montaažtööde mahust, 0,05 protsenti ladude kaudu realiseerimise plaanist realiseerimishindades 0,05 protsenti plaanilisest jaekaubakäibest, kaasa arvatud toitlustusettevõtete kaubakäive 0,05 protsenti ladude kaudu realiseerimise plaanilisest mahust realiseerimishindudes 0,15 protsenti teenindustööde plaanilisest realiseerimisest 0,15 protsenti projekteerimis- ja. uurimistööde plaanilisest mahust 0,3 protsenti realiseeritava toodangu plaanilisest mahust kehtivates hindades Kolhoosid eraldavad teedefondi 0,8 protsenti rahalisest kogutulust. Rajoonide täitevkomiteedel õn lubatud kehtestada olenevalt kohalikest tingimustest mõningatele kolhoosidele teedefondi tehtavate eraldiste määraks 0,4 kuni 1,2 protsenti kolhoosi rahalisest kogutulust, vähendamata seejuures Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 28. augusti a. seadlusega (Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 9. juuni a. seadluse redaktsioonis) kehtestatud 0,8-protsendiiiste eraldiste määra kogu rajooni osas. ETKVL-i ettevõtted ja majandusorganisatsioonid eraldavad teedefondi 0,2 protsenti realiseeritava toodangu mahust ettevõtte hulgihindades ja jaekaubakäibe plaanilisest mahust, kaasa arvatud toitlustusettevõtete kaubakäive. Teetöödest osavõtust vabastatakse sideettevõtted, raudtee-, mere-, jõe- ja õhutranspordi ettevõtted ja -organisatsioonid nende põhitegevuse osas, samuti Kaitseministeeriumi ettevõtted ja organisatsioonid. Eesti NSV Ministrite Nõukogu asjadevalitseja E. MATT INDEKS Väljaandja: Eesti NSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitsus. Trükkida antud Trükipoognaid 1,5. Arvestuspoognaid 1,8. Tellimuse nr > 'ENSV MN Asjadevalitsuse Trükik^7&mn.'' ^ "XAOQF Raamatupalat Kontrolleksemplar '.'«J-**!»* '.гг i- :*rr a, /. 03. Sl
MITTETULUNDUSÜHINGU ÖKULID P Õ H I K I R I I. ÜLDSÄTTED 1.1. Mittetulundusühing Ökulid (edaspidi: Selts) on vabatahtlikkuse alusel ühinenud füüsiliste
MITTETULUNDUSÜHINGU ÖKULID P Õ H I K I R I I. ÜLDSÄTTED 1.1. Mittetulundusühing Ökulid (edaspidi: Selts) on vabatahtlikkuse alusel ühinenud füüsiliste ja juriidiliste isikute iseseisev kasumit mitte taotlev
RohkemMINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin
MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 03.04.14 nr 14-0104 Ministri 25.09.2006 käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmine Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahvi 46 lõike 6,
RohkemKõigi maade proletaarlased, ühinege! EESTI NÕUKOGUDE SOTSIALISTLIKU VABARIIGI ÜLEMNÕUKOGU JA VALITSUSE TEATAJA 14. august 1978 Nr. 27 (651) 13. aastak
Kõigi maade proletaarlased, ühinege! EESTI NÕUKOGUDE SOTSIALISTLIKU VABARIIGI ÜLEMNÕUKOGU JA VALITSUSE TEATAJA 14. august 1978 Nr. 27 (651) 13. aastakäik SISUKORD i 319. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi
RohkemTALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI KÜBERNEETIKA INSTITUUDI
VASTU VÕETUD KINNITATUD TTÜ KübI nõukogu 08.02.2007. a TTÜ nõukogu 19.06.2007. a otsusega nr 112 otsusega nr 64 REDAKTSIOON TTÜ KübI nõukogu 31.05.2007. a otsusega nr 120 REDAKTSIOON TTÜ KübI teadusnõukogu
RohkemTallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA
Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA KONTSERN TALLINNA LENNUJAAM TEGELEB ETTEVÕTTE HALDUSES OLEVATE LENNUJAAMADE KÄI- TAMISE JA ARENDAMISEGA; ÕHU- SÕIDUKITE, REISIJATE JA KAUBA MAAPEALSE TEENINDAMISEGA
RohkemKõigi maade proletaarlased, ühinege! EESTI NÕUKOGUDE SOTSIALISTLIKU VABARIIGI ÜLEMNÕUKOGU JA VALITSUSE TEATAJA 11. oktoober 1968 Nr. 43 (156) 3. aasta
Kõigi maade proletaarlased, ühinege! EESTI NÕUKOGUDE SOTSIALISTLIKU VABARIIGI ÜLEMNÕUKOGU JA VALITSUSE TEATAJA 11. oktoober 1968 Nr. 43 (156) 3. aastakäik SISUKORD I 310. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi
RohkemTallinna Tehnikaülikool
TERVIKTEKST Vastu võetud Tallinna Tehnikaülikooli kuratooriumi 21.10.2016 määrusega nr 1 Kinnitatud Tallinna Tehnikaülikooli kuratooriumi 21.12.2016 otsusega nr 9 Muudetud Tallinna Tehnikaülikooli kuratooriumi
RohkemMÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al
MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse
RohkemMittetulundusühingu Eesti Reservohvitseride Kogu Põhikiri Mittetulundusühingu Eesti Reservohvitseride Kogu (edaspidi: Kogu) põhikiri on kinnitatud 22.
Mittetulundusühingu Eesti Reservohvitseride Kogu Põhikiri Mittetulundusühingu Eesti Reservohvitseride Kogu (edaspidi: Kogu) põhikiri on kinnitatud 22. juunil 1997. a. Võrus sõlmitud asutamislepinguga.
RohkemVäljaandja: Haridus- ja teadusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivu
Väljaandja: Haridus- ja teadusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 28.06.2016 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RT I, 25.06.2016,
RohkemJÄRVAMAA SPORDILIIDU ÜLDKOOSOLEKU
P R O T O K O L L Algus kell 18.00 Lõpp kell 19.30 Koosolekust võttis osa 17 klubi esindajat (nimekiri lisatud) Koosoleku juhataja: Jüri Ellram Protokollija: Piret Maaring Hääli luges Kristi Rohtla. PÄEVAKORD:
RohkemKõigi maade proletaarlased, ühinege! H EESTI NÕUKOGUDE SOTSIALISTLIKU VABARIIGI ÜLEMNÕUKOGU JA VALITSUSE TEATAJA 24, november 1975 Nr. 41 (515) 10. aa
Kõigi maade proletaarlased, ühinege! H EESTI NÕUKOGUDE SOTSIALISTLIKU VABARIIGI ÜLEMNÕUKOGU JA VALITSUSE TEATAJA 24, november 1975 Nr. 41 (515) 10. aastakäik SISUKORD 476. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi
RohkemVKE definitsioon
Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) definitsioon vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 364/2004/EÜ Lisa 1-le. 1. Esiteks tuleb välja selgitada, kas tegemist on ettevõttega. Kõige pealt on VKE-na
RohkemVäljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ
Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 17.06.2011 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 17.05.2013 Avaldamismärge: RT I, 14.06.2011, 1
RohkemLisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle
Lisa 1 I Üldsätted 1. korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine.
RohkemPowerPointi esitlus
Ühistranspordi korraldamine alates 01.01.2018 Kirke Williamson Maanteeamet 12.10.2017 Haldusreform ja ühistranspordi korraldamine 17.12.2015 toimus esimene arutelu ühistranspordi korralduse üle Aprill
RohkemKUUENDA KOOSSEISU MÄÄRUS Haapsalu, 22. veebruar 2013 nr 70 Haapsalu Põhikooli põhimäärus Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse
KUUENDA KOOSSEISU MÄÄRUS Haapsalu, 22. veebruar 2013 nr 70 Haapsalu Põhikooli põhimäärus Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 35 lg 2, põhikooli ja gümnaasiumiseaduse 66 lg 2 alusel.
RohkemKinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud
Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul 29.11.2018 Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud rahaliste vahendite sihipärase kogumiseks ja sihtotstarbelise
RohkemVME_Toimetuleku_piirmäärad
Tapa TAPA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS EELNÕU 30. aprill 2015 nr Eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine toimetulekutoetuse määramisel Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22
RohkemEuroopa Keskpanga otsus, 22. jaanuar 2014, millega muudetakse otsust EKP/2004/2, millega võetakse vastu Euroopa Keskpanga kodukord (EKP/2014/1)
L 95/56 Euroopa Liidu Teataja 29.3.2014 EUROOPA KESKPANGA OTSUS, 22. jaanuar 2014, millega muudetakse otsust EKP/2004/2, millega võetakse vastu Euroopa Keskpanga kodukord (EKP/2014/1) (2014/179/EL) EUROOPA
RohkemESL_PÕHIKIRI_
EESTI SUMOLIIDU PÕHIKIRI I ÜLDSÄTTED Eesti Sumoliit (ametliku lühendina ESL, edaspidi kasutatud Liit) on avalikes huvides mittetulundusühinguna tegutsev heategevuslik vabatahtlik ühendus, mille eesmärgid
RohkemANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTU
ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTUTAV ISIK Juhend kehtestatakse isikuandmete kaitse seaduse
RohkemAASTAARUANNE
2014. 2018. aasta statistikatööde loetelu kinnitamisel juunis 2014 andis Vabariigi Valitsus Statistikaametile ja Rahandusle korralduse (valitsuse istungi protokolliline otsus) vaadata koostöös dega üle
RohkemAKTSIASELTS SILVANO FASHION GROUP PÕHIKIRI 1. AKSIASELTSI ÄRINIMI JA ASUKOHT 1.1. Aktsiaseltsi ärinimi on Aktsiaselts Silvano Fashion Group, lühendatu
AKTSIASELTS SILVANO FASHION GROUP PÕHIKIRI 1. AKSIASELTSI ÄRINIMI JA ASUKOHT 1.1. Aktsiaseltsi ärinimi on Aktsiaselts Silvano Fashion Group, lühendatult AS Silvano Fashion Group (edaspidi Aktsiaselts).
RohkemTartu Noortekoori kodukord 1. Üldsätted 1.1. Tartu Noortekoori (edaspidi TNK) tegevuse eesmärk on toetada kultuurilisi huvisid ning rahvuskultuuri tra
Tartu Noortekoori kodukord 1. Üldsätted 1.1. Tartu Noortekoori (edaspidi TNK) tegevuse eesmärk on toetada kultuurilisi huvisid ning rahvuskultuuri traditsioonide säilimist, anda muusikaalaseid oskusi ja
RohkemKinnitatud EESTI MAAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASESINDUSE VALIMISEESKIRI 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Eesti Maaülikooli (edaspidi EMÜ) üliõpilasesinduse (edaspid
Kinnitatud 01.02.2016 EESTI MAAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASESINDUSE VALIMISEESKIRI 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Eesti Maaülikooli (edaspidi EMÜ) üliõpilasesinduse (edaspidi ÜE) valimiseeskiri reguleerib ÜE valimiste läbiviimist,
RohkemLoad Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise
3. 3. Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise otstarve märgitakse kasutusloale. ehitise kasutusluba Erandlikult ei
RohkemPeep Koppeli ettekanne
HOOVID KORDA Peep Koppel Tallinna Kommunaalamet Eesti Kodukaunistamise Ühenduse nõupäev 12.mail 2009 Luua Metsanduskoolis, Jõgevamaal 2005. a PROJEKT 2005.a eelprojekt - korteriühistute kaasfinantseerimisel
RohkemEUROOPA PARLAMENT Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon EMPL(2012)0326_1 26. märts 2012 kell Päevakorra kinnitamine 2. Juhataja teada
EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon EMPL(2012)0326_1 26. märts 2012 kell 15.00 17.00 1. Päevakorra kinnitamine 2. Juhataja teadaanded PÄEVAKORRA PROJEKT Koosolek Esmaspäev, 26. märts
RohkemKINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri a käskkirjaga nr 13 (jõustunud ) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri a k
KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri 2013. a käskkirjaga nr 13 (jõustunud 04.09.2013) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri 2014. a käskkirjaga nr 39 (jõustub 01.01.2015) Diplomite, residentuuri
RohkemMicrosoft Word - Määrus nr 7 Puhja valla aasta lisaeelarve.doc
PUHJA VALLA 2015.a LISAEELARVE Lisa 1 Puhja Vallavolikogu 1. juuli 2015 määruse nr 7 juurde KOONDEELARVE 27.02.2015 LISA- EELARVE 01.07.2015 I osa PÕHITEGEVUSE TULUD 2 143 312 49 005 2 192 317 30 Maksutulud
Rohkem(Microsoft Word - Mihkli Kooli p\365hikiri 2015.doc)
Läbi arutatud õppenõukogu koosolekul 30.01.2015 nr.3 Läbi arutatud MTÜ Imastu Kooli Seltsi üldkoosolekul 23.03.2015 nr. 15 KEHTESTATUD MTÜ Imastu Kooli Seltsi juhatuse otsusega 23.03.2015 nr.54 Imastu
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Eesti Pottsepad registrikood: tän
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 nimi: registrikood: 80275254 tänava/talu nimi, Tähe tn 127e maja ja korteri number: linn: Tartu linn vald: Tartu linn
RohkemVäljaandja: Kohtla-Järve Linnavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2006, 76, 940 Kohtla-Järve Ühisgümnaasiumi põhimääru
Väljaandja: Kohtla-Järve Linnavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2006, 76, 940 Vastu võetud 29.03.2006 nr 25 Määrus kehtestatakse põhikooli ja gümnaasiumiseaduse 12 lg
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Eesti Infosüsteemide Audiitorite Ühing registrikood:
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 nimi: registrikood: 80007111 tänava/talu nimi, Mäealuse tn 2/1 maja ja korteri number: linn: Tallinn maakond: Harju maakond
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU (tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimused)
RohkemVILJANDI VABA WALDORFKOOLI P Õ H I K I R I KINNITATUD Üldkogu otsusega nr 1-4.1/1 p 1 1. Üldsätted 1.1. Erakooli nimi on Viljandi Vaba Waldor
VILJANDI VABA WALDORFKOOLI P Õ H I K I R I KINNITATUD Üldkogu otsusega 12.02.19 nr 1-4.1/1 p 1 1. Üldsätted 1.1. Erakooli nimi on Viljandi Vaba Waldorfkool (edaspidi Kool ja/või VVWK). Erakooli nimi inglise
RohkemIndividuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.
Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk 20.11.2012 nr 32/1.1-6 1.1. Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.1.1. Põhikooli ja gümnaasiumiseadus 18. Vastu võetud
RohkemHip Green1 Template
Ühistegevus, mis see on? Ühistegevuse võimalused Hiiumaa Metsaseltsis 21.08.2010.a. Kärdlas Viktor Rõbtšenko 56 474 141 vktr422@gmail.com 1 2 3 4 Arengukava 2010...2015 olemas Arengukava on vastu võetud
RohkemTallinna Lauluväljaku hangete kordV2
Tallinna Lauluväljak Sihtasutus riigihangete läbiviimise kord 1. Üldsätted (1) Tallinna Lauluväljaku SA (edaspidi TLSA) hankekorra (edaspidi kord) eesmärk on reguleerida riigihangete korraldamist TLSA.
RohkemEVS standardi alusfail
EESTI STANDARD KINNISVARA KORRASHOIU HANKE DOKUMENDID JA NENDE KOOSTAMISE JUHEND Procurement documents for property maintenance and their preparing guide EESTI STANDARDI EESSÕNA See Eesti standard on standardi
RohkemEELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku o
EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22 lg 1 p 5 ja sotsiaalhoolekande
RohkemVäljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:
Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 31.10.2002 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 25.12.2002 Avaldamismärge: Valitsusasutuste ja valitsusasutuste
RohkemVäljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:
Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 13.07.2002 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 30.10.2002 Avaldamismärge: Valitsusasutuste ja valitsusasutuste
RohkemMicrosoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc
EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Arengukomisjon 2011/0177(APP) 2.7.2012 ARVAMUSE PROJEKT Esitaja: arengukomisjon Saaja: eelarvekomisjon Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane
RohkemKinnitatud dir kk nr 1.3/27-k PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1.
PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, välja kuulutatud Vabariigi
RohkemMaakogu ja maavalitsuse moodustamise alused,
REGIONAALHALDUSE REFORMI KONTSEPTSIOON Projekt Sissejuhatus Regionaalhalduse reformi eesmärk on kvaliteetsema avaliku teenuse pakkumine, regionaalse arengu tõhustamine maakonnas ja demokraatia suurenemine,
RohkemKINNITATUD
TARBIJAKAITSEAMETI TURUJÄRELEVALVE OSAKONNA KAUBANDUSTALITUSE EKSPERT- VALDKONNAJUHI AMETIJUHEND 1. ÜLDOSA 1.1 STRUKTUURIÜKSUS Turujärelevalve osakond / kaubandustalitus 1.2 AMETIKOHA NIMETUS Ekspert-
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: VALGA MOTOKLUBI registrikood: tänava/talu nimi, Kesk
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2015 aruandeaasta lõpp: 31.12.2015 nimi: registrikood: 80139404 tänava/talu nimi, Kesk 6 maja ja korteri number: alevik: Laatre alevik vald: Tõlliste vald
Rohkem2010_12_10_EMOL märkused MRS kohta
Keskkonnaministeerium Teie 18.11.2010 nr 1-7/8769-1 Meie 10.12.2010 nr R-10-1/120 Maareformi seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu Eesti Maaomavalitsuste Liit,
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 14. juuni 2019 (OR. en) 10266/19 OJ CRP1 23 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 14. juuni 2019 (OR. en) 10266/19 OJ CRP1 23 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Brüssel 19. juuni 2019 (12.30) 1. Päevakorra
RohkemVäljaandja: K-Järve Linnavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2003, 66, 1539 SA Kohtla-Järve Haigla ja SA Puru Haigla ü
Väljaandja: K-Järve Linnavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2003, 66, 1539 Vastu võetud 07.05.2003 nr 16 Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999,
RohkemSlide 1
Maksukäitumine, mille tulemusel saavad petta tarbija, ettevõtja ja riik Marek Helm maksu- ja tolliameti peadirektor Levinumad petuskeemid» Levinumad pettused kasutatud sõidukite turul on:» fiktiivsed komisjonimüügid»
RohkemTuleohutus_2012_plaan
Kinnitatud direktori 30.11.2012. a käskkirjaga nr 222 TARTU TAMME GÜMNAASIUM TULEKAHJU KORRAL TEGUTSEMISE PLAAN 1. Üldsätted 1.1. Tartu Tamme Gümnaasium asub aadressil Tamme puiestee 24a, Tamme puiestee,
RohkemJustiitsministri määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 20
Justiitsministri 26.03.2015 määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 2009/829/JSK artiklis 10 a) Taotlev riik: Täitev riik:
Rohkemm24-Lisa
Lisa Viimsi Vallavalitsuse 22.12.2015 määrusele nr 24 Viimsi valla 2015.aasta lisaeelarve artiklite jaotus 1. Eelarve põhitegevuse tulude jaotus tululiikide lõikes: Suurendamine Vähendamine TULU NIMETUS
RohkemMicrosoft Word - Lisa 27.rtf
Maksu ja Tolliamet Rahandusministri 29. novembri 2010. a määruse nr 60 Tulumaksuseadusest, sotsiaalmaksuseadusest, kogumispensionide seadusest ja töötuskindlustuse seadusest tulenevate deklaratsioonide
RohkemTARTU KESKLINNA KOOLI ÕPILASKOGU (ÕK) PÕHIMÄÄRUS I peatükk ÜLDSÄTTED Kinnitatud Tartu Kesklinna Kooli direktori a käskkirjaga nr Nim
TARTU KESKLINNA KOOLI ÕPILASKOGU (ÕK) PÕHIMÄÄRUS I peatükk ÜLDSÄTTED Kinnitatud Tartu Kesklinna Kooli direktori 16.06.2015.a käskkirjaga nr 121 1. Nimetus ja asukoht (1) Õpilasesinduse ametlik nimetus
RohkemVäljaandja: Regionaalminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:
Väljaandja: Regionaalminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 28.01.2005 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 09.06.2005 Avaldamismärge: RTL 2005, 13, 116 Elukoha
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: registrikood: 80380146 tänava nimi, maja ja korteri number: Rävala pst 7 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10143 telefon:
RohkemKINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast
KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul 28.06.2019 Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027 projekti- ja tegevustoetuste taotlemise
RohkemMicrosoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012
KURTNA KOOLITÖÖTAJATE RAHULOLU-UURINGU TULEMUSED Koostaja: Kadri Pohlak Kurtna 212 Sisukord Sissejuhatus... 3 Rahulolu juhtimisega... 4 Rahulolu töötingimustega... 5 Rahulolu info liikumisega... 6 Rahulolu
RohkemMergedFile
K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Kohtunik Viru Maakohus Leanika Tamm Määruse tegemise päev ja koht Kohtuasja number 01. detsember 2014, Narva kohtumaja Kohtuasi Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuli 2015 (OR. en) 10173/15 ADD 1 PV/CONS 36 ECOFIN 531 PROTOKOLLI KAVAND Teema: Euroopa Liidu Nõukogu istun
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuli 2015 (OR. en) 10173/15 ADD 1 PV/CONS 36 ECOFIN 531 PROTOKOLLI KAVAND Teema: Euroopa Liidu Nõukogu 3399. istung (MAJANDUS- JA RAHANDUSKÜSIMUSED) 19. juunil 2015
RohkemPõhimäärus
aa JÕHVI VALLAVOLIKOGU 3. KOOSSEISU 16. ISTUNGI MÄÄRUS Jõhvis 18. novembril 2014 nr 31 Jõhvi Põhikooli põhimäärus Määrus antakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 66 lõike 2 alusel ning lähtudes kohaliku
RohkemTallinna hankekord
TALLINNA LINNAVALITSUS MÄÄRUS Tallinn 4. oktoober 2017 nr 30 Määrus kehtestatakse riigihangete seaduse 9 lg 3 ja Tallinna Linnavolikogu 21. septembri 2017 määruse nr 18 Riigihangete seaduses kohaliku omavalitsuse
RohkemESL murdmaasuusatamise alakomitee juhatuse koosoleku protokoll Eesti Maaülikooli spordihoone, algus 9.35, lõpp Osalesid alakomitee j
ESL murdmaasuusatamise alakomitee juhatuse koosoleku protokoll 18.09.2018 Eesti Maaülikooli spordihoone, algus 9.35, lõpp 13.30. Osalesid alakomitee juhatuse liikmed Kaupo Tammemäe, Avo Sambla, Margus
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november /17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone,
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november 2017 13939/17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Brüssel 8. ja 10. november 2017 (10.00, 11.30) KOLMAPÄEV,
RohkemMicrosoft Word - Muud JUHENDID
KUTSE ANDMISE KORDA TÄIENDAVAD JUHENDID A. KUTSEKOMISJONI TEGUTSEMISKORD 1.1. Treeneritele kutse andmise õigus on Kutseseaduses sätestatud korra alusel Eesti Olümpiakomiteel (edaspidi EOK). EOK on kutse
RohkemKINNITATUD Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/89 Haabersti Vene Gümnaasiumi vastuvõtu tingimused ja kord I. Üldsätted 1.1.
KINNITATUD 23.02.2017 Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/89 vastuvõtu tingimused ja kord I. Üldsätted 1.1. õpilaste vastuvõtmise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse
RohkemEUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL)
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.10.2018 C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, 30.10.2018, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 807/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi
RohkemC
EUROOPA KOHTU OTSUS (kuues koda) 8. veebruar 1990 * Kuuenda käibemaksudirektiivi artikli 5 lõike 1 tõlgendamine Kinnisvara müük Majandusliku omandiõiguse üleminek Kohtuasjas C-320/88, mille esemeks on
RohkemPÕLTSAMAA LINNAVOLIKOGU
ISTUNGI PROTOKOLL Põltsamaa Kultuurikeskuses 20. september 2011 nr 23 Algus kell 15.00, lõpp kell 17.35 Juhatas linnavolikogu esimees Margi Ein. Protokollis õigusnõunik Marit Seesmaa. Osa võtsid linnavolikogu
RohkemKOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/ 316, veebruar 2019, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/ 2013, milles käsitletakse Euroopa L
22.2.2019 L 51 I/1 II (Muud kui seadusandlikud aktid) MÄÄRUSED KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/316, 21. veebruar 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise
RohkemVäljaandja: Veriora Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ
Väljaandja: Veriora Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 07.07.2013 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 23.04.2018 Avaldamismärge: RT IV, 04.07.2013, 29
RohkemTeadus- ja arendustegevuse korralise evalveerimise aasta hindamiskomisjoni moodustamine ja selle töökorra kinnitamine
MINISTRI KÄSKKIRI 10.04.2017 nr 1.1-2/17/85 Teadus- ja arendustegevuse korralise evalveerimise 2017. aasta hindamiskomisjoni moodustamine ja selle töökorra kinnitamine Teadus- ja arendustegevuse korralduse
RohkemMicrosoft Word - Tegevusaruanne_ 2018_ EST.doc
Ettevõtte tegevusaruanne 2017 1. Sissejuhatus AS Sillamäe-Veevärk tegeleb veevarustuse, heitvee ärajuhtimise ja puhastuse, maagaasi müügi ja jaotamise teenuste osutamisega Sillamäe linna elanikele, ettevõtetele
RohkemSG kodukord
Saue Gümnaasium Koostaja: Robert Lippin Lk 1 / 5 KOOLI VASTUVÕTMISE JA VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD 1. ÜLDPÕHIMÕTTED 1.1. Põhikooli õpilaseks võetakse vastu kõik selleks soovi avaldavad koolikohustuslikud
RohkemInfopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe)
Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe) 3. Nõuded energiaauditile (Teet Tark) Energiatõhususe
Rohkem156-77
EUROOPA KOHTU OTSUS 12. oktoober 1978 * [ ] Kohtuasjas 156/77, Euroopa Ühenduste Komisjon, esindaja: selle õigusnõunik George L. Close, keda abistas selle õigustalituse ametnik Charles Lux, kohtudokumentide
Rohkem3. Eesti riigi veterinaarteenistuse struktuur ja ülesanded
3. Eesti riigi veterinaarteenistuse struktuur ja ülesanded Arvo Viltrop Arenemislugu Eesti Vabariigi veterinaaria valitsus Praeguse riigiteenistuse eellane: Nõukogude liidu aegne Põllumajandusministeeriumi
Rohkemkeelenouanne soovitab 5.indd
Kas algustäht oleneb asutusest? Maire Raadik Ajalugu On küsitud, mis ajast võib Tartu Ülikooli kirjutada ka väikese tähega, s.o Tartu ülikool. Vastus on: vähemalt eelmise sajandi kolmekümnendatest aastatest
RohkemPowerPointi esitlus
Eesti Haigekassa töökorralduse muudatustest ja EPIKoja esindamisest Ulvi Tammer-Jäätes EPIK juhatuse liige Eesti Haigekassa Nõukogu liige EHK Soodusravimikomisjoni liige Eesti Diabeediliidu juhataja Organisatsioon
RohkemEesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Mu
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (edaspidi akadeemia) diplomi,
RohkemMicrosoft Word - vistremid.yhi.doc
TARTU NOTAR TIINA TOMBERG BÜROO ASUKOHT TARTU SOOLA 8 Notariaalakt ametitoimingute raamatus 2003.a. nr Täna, üheteistkümnendal augustil kahetuhande kolmandal aastal (11.08.2003.a.) pöördus Ellen Tohvri,
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Euroopa Liidu KUST SAADA TEAVET EUROOPA ÜLEMKOGU JA NÕUKOGU KOHTA? Mis vahe on Euroopa Ülemkogul ja Euroopa Liidu Nõukogul? Kuid
Euroopa Liidu Nõukogu Euroopa Liidu KUST SAADA TEAVET EUROOPA ÜLEMKOGU JA NÕUKOGU KOHTA? Mis vahe on Euroopa Ülemkogul ja Euroopa Liidu Nõukogul? Kuidas ma saan neid kahte institutsiooni külastada? Kas
RohkemCL2004D0003ET _cp 1..1
2004D0003 ET 29.03.2015 002.001 1 Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest B EUROOPA KESKPANGA OTSUS, 4. märts 2004, üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa
RohkemEuroopa Andmekaitseinspektor — Teade Euroopa andmekaitseinspektori asetäitja vaba ametikoha kohta — COM/2014/10353
28.5.2014 ET Euroopa Liidu Teataja C 163 A/1 V (Teated) HALDUSMENETLUSED EUROOPA KOMISJON Euroopa Andmekaitseinspektor Teade Euroopa andmekaitseinspektori asetäitja vaba ametikoha kohta COM/2014/10353
RohkemUve Poom & Jaan Urb Copyright Rahastuse leidmine & annetuste kogumine
Uve Poom & Jaan Urb Copyright Rahastuse leidmine & annetuste kogumine Uve Poom Uvel on mitme aasta jagu vabaühenduste juhtimiskogemusi nii Eestist kui Ukrainast. Tööalaselt on ta alati üht- või teistpidi
RohkemMicrosoft Word - Vorm_TSD_Lisa_1_juhend_2015
TSD lisa 1 täitmise juhend Olulisemad muudatused deklareerimisel alates 01.01.2015 vorm TSD lisal 1. Alates 01.01.2015 muutus vorm TSD ja tema lisad. Deklaratsioonivorme muutmise peamine eesmärk oli tagada
RohkemMicrosoft Word Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord.doc
Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord I ÜLDSÄTTED 1. Reguleerimisala Kord sätestab kutseliste hindajate (edaspidi Hindaja) kutsetegevuse aruandluse, täiendõppe aruandluse ja auditeerimise
RohkemSaaremaa Sügis '97
3x20 lasku 29/Sep/2018 Põlvelt Lamades Püsti Sünd. Klubi I II I II I II Kl. 1. Tuuli KÜBARSEPP 1994 Elva LK 97 94 191 97 98 195 88 95 183 569 M 2. Sigrit JUHKAM 2000 KL MäLK 93 88 181 96 98 194 94 96 190
RohkemEESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 38500:2009 Avaldatud eesti keeles: oktoober 2009 Jõustunud Eesti standardina: oktoober 2009 Infotehnoloogia valitsemine org
EESTI STANDARD Avaldatud eesti keeles: oktoober 2009 Jõustunud Eesti standardina: oktoober 2009 Infotehnoloogia valitsemine organisatsioonis Corporate governance of information technology (ISO/IEC 38500:2008)
RohkemTervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn
Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi
Rohkem(Microsoft Word - \334levaade erakondade finantsseisust docx)
Ülevaade erakondade finantsmajanduslikust olukorrast seisuga 31.12.2010 Ülevaate eesmärgiks on kirjeldada erakondade rahalist seisu, mis annab informatsiooni nende tugevusest või nõrkusest, mis omakorda
RohkemVäljaandja: Narva Linnavalitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2006, 40, 476 Narva linna koolide 1. ja 10. klassidesse vas
Väljaandja: Narva Linnavalitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2006, 40, 476 Narva linna koolide 1. ja 10. klassidesse vastuvõtmise korra kinnitamine Vastu võetud 08.02.2006
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Eesti Kutsehaigete liit registrikood: tänava/talu ni
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 nimi: registrikood: 80012632 tänava/talu nimi, Rahu tn 8 maja ja korteri number: linn: Tartu linn vald: Tartu linn maakond:
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 sihtasutuse nimi: registrikood: 90008057 tänava nimi, maja ja korteri number: Vaksali 21-30 linn: Tartu maakond: Tartumaa
RohkemTABASALU ÜHISGÜMNAASIUMI HOOLEKOGU PROTOKOLL Tabasalus Kuupäev: Hoolekogu koosolek algas kell 18:10 ja lõppes 19:45 Koosolekut juhtisid Tab
TABASALU ÜHISGÜMNAASIUMI HOOLEKOGU PROTOKOLL Tabasalus Kuupäev: 21.01.2019 Hoolekogu koosolek algas kell 18:10 ja lõppes 19:45 Koosolekut juhtisid Tabasalu Ühisgümnaasiumi direktor Martin Öövel ja hoolekogu
Rohkem