Mesimumm K A M B J A L A S T E A E D M E S I M U M M Nr. 6 Meie päevad lasteaias... Õppeaasta hakkab peagi lõppema ning on hea võimalus vaadata tehtul

Väljavõte

1 Mesimumm K A M B J A L A S T E A E D M E S I M U M M Nr. 6 Meie päevad lasteaias... Õppeaasta hakkab peagi lõppema ning on hea võimalus vaadata tehtule. Meie päevad lasteaias olid väga tegusad nii lastele, lastevanematele kui ka lasteaia töötajatele. Igal kuul toimusid meil erinevad üritused. Tooksin siin välja mõningad üritused, vanavanemate nädal, tervisepäev looduses, piimanädal (erinevate piimatoodete degusteerimine), rahvusvaheline Laste Õiguste päev, sügisnäitus, leivanädal, kolletamispäev (lastega koos lehtede riisumine lasteaia õuealalt), hingedepäev, isadepäev, mardipäev, jõuluteemaline kunstinäitus Muinasjutt looduses, advendihommikud, kolmekuningapäev (kuusega hüvastijätt), sõbrapäev Kui tahad, kui sul sõpru oleks, ole ise sõbralik, üleeuroopaline logopeediapäev, südamenädal, III Mesimummi muusikapäev, emadepäev, kevadnäitus, spordipäev, ja perepäev Kambja PK staadionil. Sel õppeaastal käsitlesime erinevaid teemasid mis toetasid laste tervisekasvatust. Iga rühm planeeris ja viis läbi õppeaasta jooksul ühe vanasõna teemalise ürituse kaasates vastavalt vajadusele maja personali. Teemadeks olid: september Targaks ei sünnita, targaks õpitakse korraldajad Summid, oktoobris Kes üks kord ümber toa käib, on targem kui see, kes toas istub korraldajad Päikesejänkud, novembris Laps on perekonna peegel korraldajad Mõmmikud, detsember Mis enne jõulu tehakse, seda jõulupäeval süüakse 1. advent korraldajad õppealajuhataja Katrin Luik ja liikumisõpetaja-tervisetöötaja Monica Roosve, jaanuar Hooletus ees, õnnetus taga korraldajad Lepatriinud, veebruar Kui tahad, kui sul sõpru oleks, ole ise sõbralik korraldajad Südamekesed, märts Maitse üle ei vaielda korraldajad Hiirekesed, aprill Naer on terviseks korraldajad Oravakesed ja mai Virga poole vaatab igaüks, laisa poole pööratakse selg korraldajad liikumisõpetajatervisetöötaja Monica Roosve ja õppealajuhataja Katrin Luik. Need vahvad vanasõna teemalised üritused aitasid igati kaasa laste teadmistele tervisekasvatusest. Lasteaia lõpetas sel aastal 51. lennuna 23 last, Kambja Lasteaed Mesimumm 12 tüdrukut ja 11 poissi. Soovime lasteaia pere poolt neile 23 lõpetajale ilusat kooliteed ja kõrgeid lende. Õppeaasta jooksul kaasati lapsevanemaid lasteaia igapäeva tegemistesse. Lapsevanemad osalesid rühmade töös, koosolekutel ja ühisüritustel. Siinjuures on hea võimalus tänada kõiki lapsevanemaid, kes meid on aidanud. Suur, suur aitäh teile. Tänan kõiki lasteaia töötajaid, lapsevanemaid ja häid koostööpartnereid selle suursuguse õppeaasta kordamineku eest ning soovin teile kõigile päikselist suve! Lasteaia direktor Terje Rüütel Mai 2012.a. Sõbrad lasteaias: PÄIKESEJÄNKUD ORAVAKESED LEPATRIINUD SÜDAMEKESED MÕMMIKUD SUMMID HIIREKESED

2 Kelleks saavad Südamekeste rühma lapsed Süda vajab armastust, südamel on mitu ust. Südamel ei ole lukku, sealt võib kosta hinge nuttu. Süda vajab palju sooja, enne kui läeb päike looja. Süda tunneb head ja halba, seda öelda ta ei salga. Nii algas Südamekeste rühma koolisaatmispidu, mis toimus a. ja oli Kambja lasteaia 51. lend. Esinemist alustas Elleni pere ansambel lauluga Kass ja koer. Selle laulu sõnad tegi Ellen ja oli ka solistiks. Selgeks oli õpitud lavastus Pipi läheb kooli. Pipi osa mängis Astrid, Tommi oli Andry, Annika oli Eliise ja õpetajat mängis Kelly. Kui esinemine läbi, tuli kingituste jagamise aeg. Kingituseks said lapsed lasteaia logoga pinali ja väga toreda raamatu, mille koostas Elleni isa Kuido Veidenbaum. Abilised olid tal Astridi ema ja Elleni ema, kes küsitlesid lapsi. Lastel olid väga toredaid, asjalikke ja naljakaid vastuseid. Küsimused olid järgmised: * Mida tähtsat oled lasteaias õppinud? * Palun jutusta toredaimast sündmusest lasteaias! * Millisena kooliskäimist ette kujutad? * Millega sulle meeldib tegelda? Toome välja vastused küsimusele, kelleks Südamekesed tulevikus saada tahaksid: Jan- Erik tahab saada kokaks, siis ma saan kõikide soove täita. Krister tahab saada korvpalluriks. Romero jalgpalluriks. Victoria tahab olla kuulus laulja, suurena lähen superstaari saatesse ja modellisaatesse, tahan kanda hästi ilusaid puhvis kleite. Remi tahab saada krossimeheks, sest kross on lahe. Minu jaoks see ei ole ohtlik, kui sõidan korralikult ja proovin mitte kukkuda. Eliise K. tahab saada juuksuriks. Raigost saab teatrimees, vist näitleja. Ma tahaks, et mul oleks suur hobune. Angela tahab saada muusikakasvatajaks lasteaias, muusikatädi on raske olla, aga küll ma õpin Elias Christopher tahab saada käearstiks kes paneb kipsi kätte, kui midagi juhtub. Triinu tahab saada juuksuriks. Emilist saab ratsasportlane, lasteaiakasvataja või kanafarmer. Astrid tahab saada kunstnikuks või ratsasportlaseks. Oliver tahab saada majaehitajaks, kui suureks saab ehitab endale maja ja hakkab seal elama. Mariliis hakkab hambaarstiks. Heliis tahab saada kunstnikuks ja loomaarstiks, hakkan ravima kasse, papagoisid, hobuseid. Eliisest saab hambaarst. Atsist saab puuraidur. Kristofer tahab saada politseinikuks, püüab pätte, sõidab helikopteriga ja jookseb. Tormi tahab saada rallimeheks. Kelly tahab töötada kontoris. Eneli tahab saada perearstiks, siis saab peresid ravida. Andry tahab saada presidendiks, siis saab endale tasuta auto ja maja. Ellen arvab, et tore oleks saada lasteaia muusikaõpetajaks ja moekunstnikuks. Soovime oma poolt teile kallid Südamekesed, et teie unistused täituksid, ilusat suvepuhkust ja et koolis läheks hästi. Teie kallid õpetajad

3 MÕMMIKUTE KEVADPIDU Mõmmikute rühma II poolaasta kõige särtsakam üritus oli Kevadpidu, kus peategelasteks olid kaks jänkut. Peale selle mängiti munadepüha teemalisi mänge ja tantsiti koos tibutantsu. Lapsed olid meisterdanud päeval vanematele maitsva küpsisetordi, mida sai ühise laua taga meisterdada kaks vahvat kevadpilti rühma, et lastel rõõmsam oleks.! Arenguvestlustest tuli välja, et vanemad omavahel väljaspool lasteaeda eriti ei suhtle ega tunnegi teineteist. Seega sai terve pidu pühendatud vanematele. Õhtul esinesid lapsed kevadeluuletusega ja jänkud jagasid neile maitsvaid šokolaadimune. Vanemad said ühistööna mekkida. Enne koju minekut pidi iga vanem lapsele kaasa kauni pühademuna kaunistama. JUUNI Leelo Tungal Kui kollane võilill on päike - soe lillelõhn juures on tal. Sa endale tundud nii väike nii puude kui päikese all. Suur heinakõrs sulle on suuni, kuid putuka jaoks on ta puu On heinakuu, jaanikuu, juuni - kuum maasikamaitsemiskuu! Märkamatult on jõudnud kätte aeg, mil meie tore õppeaasta lasteaias on selleks korraks lõpusirgele jõudnud. Päevad on olnud täis mängu, naeru ja lõbusaid tegevusi! Oleme oma väikeste Päikesejänkudega osalenud kahel Ülenurme Põllumajandusmuuseumis toimunud üritustel, milleks oli sõbrapäeva ja lihavõttepühade tähistamine. Emadepäeva tähistasime oma rühma lapsevanema pool. Hoolimata vihmasest ilmast oli kõigil osalejatel tuju hea ning meel rõõmus! HIIREKESTE RÜHMA II POOLAASTA TEGEMISED Väikesed Hiirekesed on meil alati tublid ja tegusad olnud. Meie teine poolaasta rühmas kulges esialgu liulaskmisi ja lumesõda pidades, aga hinges oodati juba kevadet. Pöörasime suurt tähelepanu looduses toimuvatele muutustele. Liikusime sagedamini lasteaiast välja- külastasime Eesti Põllumajandusmuuseumi, osaledes mitmetes loovtöötubades. Lapsed said endale meisterdada kotte ja küpsetada kooke, näha oma silmaga sealseid loomi ja põllutöömasinaid. Jaanuari keskel külastasid meid arstitudengid, kaasas mitmed põnevad ja lastele elevust tekitavad arstiriistad. Lapsed said kuulata ja kraadida ning tohterdada oma kodust kaasa võetud nukkusid/karusid. Aprillis kutsusime endale külla RMK töötajad, kes viisid läbi väga toreda loodusprogrammi tutvustades linde ja loomi. Oli palju uudistamist ja põnevaid tegevusi. Saadi põhjalik ülevaade lindude ja loomade söögilauast, vaadati loomade jälgi ning mängiti mitmesuguseid mänge. Mai keskel kutsusime aga endale külla emad, et neile laulda ja tantsida, pärast aga saime maiustada kõik koos omatehtud kooke süües. Hiirekeste rühm loodab südamest, et rõõm ja tegutsemislust saadaks meid ikka sama sammu mööda. Rühma õpetajad

4 SUMMIDE KEVADISED TEGEMISED Kevadel oli mitu üritust/teemat, mida meie rühmas tähistati esmakordselt kuid olid ka traditsioonilised üritused. Märtsi esimesel kahel nädalal tegime tutvust piraatide ja printsessidega ning toimus piraatide ja printsesside pidu. Mängiti mänge ning tantsiti. Lapsed olid riietatud vahvatesse teemakohastesse kostüümidesse. Aprillis tähistasime koos vanematega kevadpühi. Värvisime mune, mängisime mänge ning meisterdasime tibu. Emmed/issid ja lapsed said kõige sellega suurepäraselt hakkama. Peale väsitavat munajooksu lasksime heamaitsta vanemate poolt toodud heal ja paremal. Loodame, et sellest peost saab meie rühma kena traditsioon. küpsisetort ning emadepäevapeo. Järgmiseks oli emadepäeva pidu, mis toimus meie muusikatoas ja rühmas. Lapsed esitasid õpetliku näidendi: Vares keedab hernesuppi, selle jagamine esinesid Anu tädi õpetatud lauludega ning tantsuga. Edasi läks pidu rühmas, kus lapsed lugesid luuletuse ning andsid üle kingituse emmele. Laste endi valmistatud emmega lõpetas seekordse Lapsed lugemas salmi: Pisike puhkepaus enne munajooksu Kes viib mind sängi süles Aprilli lõpus tähistasime oma rühmaga volbripäeva. Nõiad hoos LOGOPEEDIAPÄEV LASTEAIAS Igapäevaselt toimub logopeediline töö individuaalselt või kahe-kolme lapsega. Kuid ükskord aastas toimub logopeedi eestvõttel üritus kõikidele lastele. Juba kuuendat aastat tähistame oma lasteaias 6. märtsil üleeuroopalist logopeedia päeva. Ikka selleks, et lapsed saaksid rohkem aimu logopeedi tööst ja selle vajalikkusest ning õpetajad leiaksid uusi ideid tegevuste läbiviimisel. Sellel aastal toimusid päevaüritus liikumisruumis. Kuna meie maja võimlemistuba ei mahuta kõiki lapsi korraga ära, siis sai moodustatud vanust ja arengut arvestades kolm gruppi. Vastavalt sellele varieerusid sarnaste mängude raskused. Ürituse alguses vaadati lavastusmängu sõrmenukkudega. Väiksemad lapsed nägid-kuulsid tuntud lugu kolmest karust. Suuremad lapsed said kuulda hiire ja lõvi sõprusest. Loovuse ja kujutlusmängude elavdamiseks liikusime rütmis laulu Jalutan ma džunglis järgi. Kõige enam emotsioone pakkus lastele rütmiline loovliikumine džunglimuusika saatel. Kõige vanemad lapsed mängisid veel tähelepanumängu kohtade vahetusega, kus lisaks tähelepanuvõimele oli oluline häälikute eristamise oskus. Mängida meeldib kõigile, nii väikestele kui ka suurtele inimestele. Ja kui mängides ka targemaks saab, siis on päev igati korda läinud.

5 ORAVAKESTE TORE MATKAPÄEV Ühel kolmapäeva hommikul sibasid vilkad Oravakesed rühmas ringi. Kostus hüüdeid: Tule vaata, mis minul kotis on! Vaata, mida emme mulle on kaasa pannud! Hommikuringis sai lastega siis kokkulepitud, et sööme korralikult hommikusöögi ära ja suundume kevadmatkale. Söök söödud, jutud räägitud ja mis seal enam aega raisata, ilusad kollased vestid ja moonakotid selga. Väravast välja, laia maailma rändama! Teel vaatasime ja tuletasime meelde kuidas minna üle tee, kuulasime linnulaulu, nuusutasime õhus kevade lõhna ja nii me jõudsimegi metsa. Teada olevalt närivad oravakesed käbi. Et meie Oravalapsed nälga ei jääks, korjas iga põnn kolm käbi. Edasi algas võidujooks Kopsumäele. Mäeotsas võtsime mõõtu käbi täpsus- ja kaugusviskamises. Tuleb tunnistada, et nii mõnedki tüdrukud tegid poistele mõlemas võistluses ära. Mängud mängitud, vaatasime välja lõkkeplatsi ja arutasime kuhu, kuidas ja millega tohib või ei tohi lõket teha. Mis juhtub kui lõke valveta jätta. Lapsed otsisid usinalt kive lõkkeplatsi piiramiseks, oksi lõkke süütamiseks, leiti isegi üks vana ajaleht, mille pistsime ka lõkkesse. Nüüd oli viimane aeg vaadata, mida emad on kehakinnituseks kaasa pannud. Vahetati maitsvaid küpsiseid, söödi soolaseid võileibu ja joodi kõrrejooke. Mis istumine see on lõkke ääres ilma vahukommide grillimiseta. Näod- käed pestud, arutati kuidas saab lõket kustutada, kui kaasas ei ole vett. Meie vesi surtsus ja paukus, kui valasime seda kuumadele sütele. Rõõmus seltskond suundus lasteaia poole. Ühe katuseräästa alt jäi meile järele vaatama ilus valge kass. Lõpetuseks võib öelda, et kõige magusamini maitses lastele lõunauni. TERVIS JA TARKUS KÄIVAD KÄSIKÄES Tehes väikest tagasivaadet 2011/2012 õ-a teisele poolele, tooksin välja mõned eredamad hetked. Veebruaris toimus koostöös muusikaõpetaja Anu, õppealajuhataja Katrini ja Südamekeste rühma lastega vahva vastlapidu kogu lasteaia perele, mis sai alguse ühiselt loodud Mesimummi talust ning jätkus õuetegevuste ja mängudega nagu kord ja kohus vastlapäevalt nõuab. Lapsed ei lasknud vaatamata tuisusele ilmale tujul langeda ega loobunud liulaskmisest Märts kulges kenasti tubaste liikumistegevuste ja erinevate terviseteemade käsitlemise tähe all. Kuna aprillikuu on kuulutatud õuesõppe alguse kuuks, siis hakkasid ka liikumistegevused sobiva ilma korral lasteaia õuealal toimuma. Vaatamata sellele, et lastele meeldib õues tegutseda, oli see harjumise koht nii lastele kui ka õpetajale. Keskkond seab tingimused ja nõuab veelgi suuremat keskendumisoskust võrreldes siseruumi liikumistegevustega. Aga õppida on tore! Maikuu oli rohkelt üritusi ettevalmistusi täis kuu nagu kevadeti ikka. Väga vahvasti ja sportlikult tegutsesid kõik Mesimummi lapsed lasteaia spordipäeval Kambja kooli staadionil. Jõudu, vastupidavust ja osavust prooviti kolmel alal 60 m jooks (väikestel ussijooks), täpsuslöögid palliga ning paigalt kaugushüpe. Meie perepäev sai pühendatud kolmele maikuus toimuvale ülemaailmsele päevale (ülemaailmne tervisliku toitumise päev (6.mai), kehalise aktiivsuse päev (10. mai) ja perekondade päev (15. mai). Suur rõõm oli näha sel päeval paljusid vanemaid koos lastega tegutsemas. Maikuu tõi Südamekeste rühma lastele rohkelt lisategevusi seoses mitmete üritustega. Võtsime osa Tartu linna ja maakonna tervisepäevast Tamme staadionil, kus oli võistlemas ligikaudu 700 last. Võisteldi palliviskes, 1 kg-se topispalli viskes, paigalt kaugushüppes, 60 m jooksus, lisaks teatejooks. Kambja Mesimummi Südamekesed saavutasid kombineeritud teatejooksus 38. koha 52 võistkonna seas. Kuna kuu lõpus ootas ees nii lasteaia lõpupidu kui ka esmakordselt Tartus toimuv võimlemispidu Kodutunne, siis püüdsime usinalt harjutada, kuid leida ka aega õuetegevusteks. Usun, et esimese korra kohta läks nii suurel peol (2000 esinejat) osalemine küll korda! Tublid olid nii vanemad kui lapsed. Lõpetuseks sooviksin lisada, et tõin välja küll üritusi ja sündmusi, mida nimetasin eredamateks hetkedeks, kuid see ei tähenda sugugi, et igapäevaselt neid ei ole. Tõeliselt südantsoojendavad on hetked, kui õpetajana näen, et lastele mõni tegevus eriti meeldib, kui nende nägudelt on näha, et nad tahavad liikumistuppa tulla, või kui nad kuulavad uskumatult vaikselt mõnd lugu (terviseõpetuses), küsivad vaimukaid ja põnevaid küsimusi või kannavad käsitletud teema üle oma mängu. Tegelikult võiks seda loetelu jätkata, kuid siinkohal lisaksin lihtsalt, et eriti tore osa õpetaja tööst on see, kui lapsed tulevad kallistama. kolleegidele ja vanematele koostöö eest! Aitäh Ilusat suve kõigile, Liikumisõpetaja/tervisetöötaja Monica Roosve

6 LEPATRIINUD MAANTEEMUUSEUMIS Elamused algasid juba enne kohalejõudmist. Sõit maanteemuuseumi oli omaette elamus. Isa kippus ikka veidi uljamalt gaasi vajutama kui tuli mõni järsem langus. See pani aga autos kaasreisijad erutusest kiljuma. Kui olime liitunud Maanteemuuseumi esisel platsil kasvatajate ja teiste rühma laste ja vanematega, siirdusime muuseumi värava poole. Väravas oli valvuriks ehtne valgusfoor, kus põles roheline tuli, seega olime muuseumi teretulnud. Kohtusime giidiga ja läksime ühiselt väravast sisse. No küll seal oli palju liiklusmärke! Aga kõigepealt siiski juhatati meid pileteid ostma. Piletid ostetud, löödi meid lahku lapsed koos giidiga (õpetajad lubati lastel siiski kaasa võtta). Vanemad võisid minna muuseumiga omapead tutvuma. Et nii olevat parem. Meil, vanematel, oli seal muidugi põnevat äratundmist päris palju. Eriti meesperel, sest masinaid oli erinevas suuruses, võimsuses ja vanuses. Aga põnevust oli ka lastel. Kõigepealt ekskursioon läbi muuseumi ajaloo. Lapsed said ise proovida, kuidas on tunne korrektselt kinnitatud turvavööga vastu teist autot sõita. Aga pärast läks lahti igale lapsele anti kiiver ja tõukeratas ning saadeti tänavale liiklema. Liikluslinnakesse, kus kõik oli nagu päris tänavad, ristmikud ja ülekäigurajad. Tõukerattaga vastassuunavööndisse sõita ei tohtinud, võis mõne kimajaga kokku põrgata. Siis sai muidugi järelvaataja käest sõbraliku hoiatuse ja rikkuja suunati õigele rajale. Siiski kippus mõni üleannetu poiss ikka kihutama ka vastassuunas. Kui suur tuhin sai tõukeratastel välja elatud, olid ka kõhukesed juba tühjad ja meil oli võimalus pidada maha ühine piknikuke vanemad olid seda kõike oma tarkuses juba ette näinud. Paraku kippus lastel kõhukeste täitmiseks aega jälle nappima, sest tore oli sealsamas hulgakesi suurel kiigel kiikuda ja köistornil turnida. Midagi sellist poleks olnud, kui meie toredad kasvatajad poleks taevataadilt sellist kaunist päikselist ja sooja ilma tellinud ning lapsevanemad seda koos lastega toetanud. Meelise isa Margus Kriiva Lepatriinude rühm MESIMUMMI LAPS LOOB, KUULAB, MÄNGIB, LAULAB, TANTSIB Luuletus muusikaõpetaja Anult: Meil mesimummi pere on see vast alles tore! Igaühel oma taru, palju mõtteid on meil varuks. Hoiame me tervist, laul teeb rõõmsaks meele, et saaks selgeks armsa emakeele. Usinad ja vahvad mesimummid ikka trilli-trallitavad, sõbrale ka teevad suured kalli-kallistused. Summid Päiksejänkud Mõmmid Oravad ja Lepatriinud Hiirekesed ja Südamed meil ongi nimedeks. Fotol sõimerühma- mõmmikute lapsed Muusikapäeva üritusel muusikatoas. Lastega mängib, laulab, tantsib, mängib kannelt karlsson- muusikaõpetaja Anu. Asjalikud ja juba suured lapsed - kes ikka tahab väike olla, kui sõnad suus ja lauluhääl ka muusikatoas helisemas. Naerusuised ja ise tegijad, kellele meeldib tantsida, laule kuulata, pille mängida koos teiste lastega ja üksi. Pillimees on oi, kui vahva olla. Pill oskab ju ise häält teha! Esinemised olid Vastlapäeva peol, sõbrapäevapeol ja muusikapäeval. emadepäeva kontserdil koos Punamütsikesega laulsime õpitud laulu Paid, tantsisime tantsu Võilillelapsuke ja õpetasime emmedele tantsu Anna käsi. tantsisime ikka mitu korda, sest lastele see tants väga meeldis. Lapsed ja emad lubasid kodus issidele ka selle kalli- tantsu selgeks õpetada.

7 Summide rühma lapsed on musikaalsed ja loomingulised. Õppe- kasvatustöös lasteaias ongi õpetuse eesmärgiks arendada laste võimeid. Muusikategevused pakuvad selleks igati häid võimalusi- Draamategevused, muusikaline liikumine, muusika/ laulude kuulamine ja laulmine, rütmimängud lastepillide ja kehapillil arendavadki suurepärastelt lapse muusikalisi võimeid, emotsionaalsust ja esinemisjulgust. Esinemisjulgust on summid saanud vastlapäevapeol, sõbrapäevapeol. muusikapäeval suurel laval laulmine oli rühma lastele suures, 130 lapsega ühendkooris esimene selline kogemus,. Aga kui tublid nad olid ja suukesed lahti laulsid. nagu tõelised linnupojad. Lisaks veel oma rühma laulu esitamine ja laulumängud koos laste ja vanematega. Emadepäeva peoks õppides kujunes laste lemmiklauluks Summide rühma uus logolaul Teine mesimumm. Muusikategevustes loome ja areneme koos- lapsed õpivad minult, mina nendelt- fantaasiat, nutikust ja väljenduslikkust. Nii saigi koos lastega loodud uus logolaul koos liikumisega.. Väikesed, aga tublid Summid! Esinemisjulgusest puudu ei tulevastlapäevapeol, sõbrapäevapeol ja muusikapäeval said lapsed esineda nii laulude, tantsude, pillimängu kui ka enda loodud tantsuga- loovtantsuga. Oma loovtantsuoskust said lapsed näidata muusikapäeva diskol. Päikesejänkude muusikatundidesse saabub tõeline päike, kui hommikutere on muusikaõpetajale öeldud. Suurearvuline lastepere hakkab kohe meelsasti arendama oma meeli.. Laulude sõnad jäävad ülihästi meelde ja lauluviiski saab kiiresti selgeks, kui kaasa laulda ja kuulata õpetaja lauluhäält. Kuidas laulda a-d, e-d, i-d- ka see on tarvis selgeks saada.. Isegi fonogrammidega õpitavad laulud ja laulumängud, kus on tarvis üheaegselt liikuda ja laulda, tulevad suurepäraselt välja. Pille armastavad mängida ka päiksejänkud. Kuulata muusikat ja muusikast rääkida armastavad selle rühma lapsed samuti.. LIITRÜHMA lemmiklauluks kujunes laul Kägu, mida esitasid rühma lapsed Muusikapäeval koolimaja suures saalis. Kandle saime ka lasteaiale uue aasta algulseega oli saatepill ka olemas. käopilli mängimise õppisid ära kaks last, kes esinesidki oma pillidel soolodega. Rühma nooremad lastega olime muusikategevustes omaettetantsisime liblikatantsu, lepatriinu tantsu, laulsime loomast ja linnust, mängisime pillidel oma rütmimängu ja kuulasime laule. R- tähte ka voolisime oma suus ikka ja rohkem põrisema. Vanemate rühma lastega olid vahvad ja loomingulised muusikategevused. Muusikaline loovus on loovus muusikas, muusikalised loovtegevused. Loovus on teistega arvestamine, koos tegemine ja isegi ebaselguse tajumine. Saime selgeks, et loovus ei loo ennast ise- seda tuleb arendada lapsi motiveerides, arvestades iga lapse isikupära. Laps õpib mängides, huvitava tegevuse käigus. Nii võib öelda, et ei ole kohta, kuhu minna muusikategevuses ei saa, ei ole ainevaldkonda, mida ei saaks seostada muusikategevusega. Kogu rühma lastega esinesime vastlapäeva peol, sõbrapäeva peol, emadepäeva pidulikul kontserdil ja muusikapäeval. Muusikategevuste kaudu on Oravakeste rühma lapsed eneselegi märkamata õppinud teineteisega arvestama, muutunud kannatlikumaks. Iga laps saab muusikategevustes kogeda õnnestumise tunnet- sellest oskavad oravakesed rõõmu tunda. Sina oskad, sina saad, sina suudad- Oluline on laste tunnustamine ja julgustamine. oravakeste muusikategevuse loomingulisus sünnib koostöös lastega- lapse sõnast, liigutusest, loovusest. Igast lapsest ei pea saama tingimata lauljat või muusikut- tähtis on, et ta tunneks rõõmu muusikast ja selle sees on tal hea olla. musikaalseid lapsi märkab muusikaõpetaja ja see on aluseks laste võimete arendamiseks. Võimed on kaasasündinud. Tublisti on rühma lapsed laulnud ja tantsinud lasteaia ühisüritustelvastlapäevapeol, sõbrapäevapeol. Muusikapäevaks õppisime laule ja laulumänge. Lemmiklauluks sai oravakeste rühmale Hurraa, meil täna laulupäev! hurraa, ees on suvi! Muusika annab lepatriinudele head tunded ja emotsioonid- muusika on laste sees tantsus pillimängus, laulus, muusikalises liikumises ja kõnes- hääles. muusikateraapilised harjutused kehakeeles ja erinevate vahenditega meeldivad rühma lastele väga. Muusikat ei saa õpetada kurja sõnaga, ainult heaga. Laps võtab omaks selle, mis talle meeldib või mida ta teha suudab. Muusikategevus muusikatoas sünnib koos lastega- lapse arvamusest või kommentaarist saab tihti tegevus uue suuna. õpetaja tarkust ja loovust näitab see, kuidas ta oskab lapsi märgata, arendada, suunata. Õpetaja

8 Südamekeste rühmale tahaksin anda kaasa kooliteele kaasa sõnad- armastad muusikat, armastad elu. Rõõm on tõdeda, et laulupisiku sain teisse igasse süstida. laulma hakkasite kevadeks kõik. Iga algus on raske- olite väga püüdlikud ja aitasite endas muusika leida. Muusika kaudu õppisite endale märkamata selgeks rütmid, voolava laulmise, häälikud, numbrid, tähed. Muutusite osavamaks, hoolivamaks, abivalmimaks, kannatlikumaks ja julgemaks. Teistega arvestamise kunsti saite ka selgeks. Imearmas oli kuulata teie laule ja vaadata tantse vastlapäevapeol, sõbrapäevapeol ja muusikapäeval. Lõpupidu kujunes teie lasteaia aastate kulminatsiooniks. Muusikal pipi läheb kooli oli teie loovuse ja koolivalmiduse eksamiks. Meenutan ikka ja jälle kolme-aasta taguseid unejutte teie kaisuloomadega. iga kord palusite mul nendega väike lugu luua. Nii juhtus ka veel viimasel lasteaianädalal. Enne lõpupidu. Aitäh, et õpetasite mulle seda, et lapsepõlv pole meist kellestki kadunud. Ka minu mitte. Kõike head teile koolis ja muusikakoolis. Ärge unustage oma lasteaeda, koos loodud muusikategevusi, muusikaringi päevi. Tulge ikka esinema ja rääkima mulle oma õnnestumistest ja ka siis, kui hing nutab. Jääte mulle südamesse, kallid Südamekesed. Maakonnas toimunud üritus Tartu maakonna lasteaedade laulupäev Minu lasteaia laul toimus 28. märtsil 2012.a. Rõngu rahvamajas. Traditsiooniks saanud Tartu maakonna lasteaedade laulupäev toimus esimest korda Kambjas 2008.aastal Kodulaulu nime all. Kambja laulupäeval osales 19 maakonna. lasteaeda. Ka sel aastal olid muusikaõpetajad ettevalmistanud lapsed esinemiseks päris oma lasteaia lauluga. Laulu viisi loojaks on helilooja Sven Kullerkupp ja sõnade autoriks Anita Pallon. Kommilaul ja laul Lasteaed kõlas võimsalt ja rõõmsalt 150 lapse esituses. Muusikaõpetajad maakonna 16 lasteaiast saatsid ühendkoori laulu muusikapillidel. Muusikaõpetajad kutsuti lavale esinema ja kohapeal sündis laul Kui tuju hea koos liikumise- ja rütmimänguga. Suured, suured tänud lapsevanematele usalduse ja abi eest. Koostöö laps- lapsevanemmuusikaõpetaja saab toimida vastastikusel lugupidamisel ja nii on see meie lasteaias aastaid olnudki. Igal aastal on lasteaia kroonikasse lisandunud DVD plaat laulupäevadest ja üritustest maakonnas. Kambja Lasteaeda esindasid Rõngu laulupäeval Marili Oravakeste rühmast, Edward ja Sandra Lepatriindue rühmast, Astrid, Eliise, Eneli, Angela, Kelly, Triinu, Ellen, Victoria Südamekeste rühmast. Kord kõik asjad otsa saavad Suviselt soojad soovid teile kõigile. Kohtume sügisel! Kord kõik asjad otsa saavad, miski pole otsata. Läbi saab kord pakski raamat, jõgi lõpeb otsa ka... Koerahänd ja koidusära, raha, vahukoorekook saavad otsa, kaovad ära nagu laul ja jutuhoog. Lõpp on kord jalgpallimatsil, unistusel, pikal patsil, voolikul ja kuusesalul, lõpp on kord ka kõrvavalul! Iga asi lõpeb otsa, saagu lõpp siis halvaks - heaks. Aga kui tal poleks otsa, asja kahtlaseks me peaks. Kõigile lasteaia lõpetajatele soovime otsige oma võimalusi, avastage ennast ja maailma, õppige uusi teadmisi ja kogege uusi kogemusi. Ning teadke, et lasteaed ja kodu on teie jaoks alati olemas. Toimetus: lasteaed@kambja.ee tel: