VÄLISÜLIÕPILASTE ÕPPIMINE JA ÕPETAMINE EESTI KÕRGKOOLIDES UURINGU TULEMUSTE KOKKUVÕTE Aruande täisversioon:
|
|
- Merike Toomsalu
- 4 aastad tagasi
- Vaatused:
Väljavõte
1 VÄLISÜLIÕPILASTE ÕPPIMINE JA ÕPETAMINE EESTI KÕRGKOOLIDES UURINGU TULEMUSTE KOKKUVÕTE Aruande täisversioon: Aruande eesmärk on anda ülevaade Eesti kõrgkoolide esimese ja teise astme välisüliõpilaste õppimise ja õpetamisega seotud kitsaskohtadest ning parimatest tavadest ning anda teemakohaseid soovitusi nii kõrgkoolidele kui ka poliitikakujundajatele. Teemavaliku peamine põhjus on välisüliõpilaste arvu kiire kasv viimasel kümnel aastal ja nende osakaalu suurenemine olukorras, kus Eesti üliõpilaskonna arvukus väheneb ja kvalifitseeritud töötajate puudujääk Eesti tööturul on tuntav. Kõnealuse teemaga haakuvad uuringud on näidanud, et välisüliõpilased erinevad Eesti üliõpilastest mitmeti: välisüliõpilaste hulgas on katkestajate osakaal tunduvalt väiksem kui kõrghariduses tervikuna, samas on välisüliõpilased keskmisest rahulolematumad info kättesaadavuse ja nõustamisega, aga ka õppejõudude inglise keele oskusega. Eriti suure probleemina on ilmnenud praktikavõimaluste vähesus. Raskusi on ka välisüliõpilaste integreerimisega õppekavavälistesse akadeemilistesse ja muudesse tegevustesse. Välisüliõpilaste osakaal on üks tulemusnäitajaid kõrgkoolide rahastamisel riigieelarvest. Kõrgkoolid avavad ingliskeelseid õppekavu muuhulgas selleks, et hankida õppemaksude kehtestamisega lisavahendeid ja/või kompenseerida vähenevat kohalike üliõpilaste arvu. Teiste seas otsib käesolev uuring vastuse ka küsimusele, mis on ingliskeelsete õppekavade avamise ja välisüliõpilaste osakaalu suurendamise põhjused kõrgkoolide vaates. Proovihindamises osalemine oli kõrgkoolidele vabatahtlik. Osalema olid oodatud kõrgkoolid, kus on vähemalt üks võõrkeelne õppekava ja võõrkeelsel õppekaval õppimas vähemalt kümme välisüliõpilast. Hindamises nõustusid osalema kuus kõrgkooli: Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor (EEK Mainor), Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA), Estonian Business School (EBS), Tallinna Tehnikaülikool (TalTech), Tallinna Ülikool (TLÜ) ja Tartu Ülikool (TÜ). Kõrgkoolil oli võimalik valida, milliste õppekavadega hindamises osaleda.
2 Hindamises osalenud kõrgkoolid ja õppekavad EEK Mainor EMTA EBS TalTech TLÜ TÜ Arvutimängude disain ja arendus (RAK) Ettevõtlus ja äriinnovatsioon (RAK) Rahvusvaheline ärijuhtimine (MA) Muusika (BA) Muusika (MA) Rahvusvaheline ärijuhtimine (BA, EBSi lühend intbba) Rahvusvaheline ärijuhtimine (MA, EBSi lühend MAi) Rahvusvaheline ärikorraldus (BA) Tehnoloogia valitsemine ja digitaalsed muutused (MA) Audiovisuaalne meedia (BA) Kommunikatsioonijuhtimine (MA) Arstiteadus (INT) Euroopa Liidu Venemaa uuringud (MA) Filosoofia (MA) Informaatika (MA) Rahvusvahelised suhted ja regiooni uuringud (MA) Uuringu läbiviimisesse olid kaasatud: Haridus- ja Teadusministeerium Kõrgkoolid Eesti Üliõpilaskondade Liit Siseministeerium Tööandjate Keskliit SA Archimedes Hariduse rahvusvahelistumise agentuur SA Archimedes Akadeemilise tunnustamise infokeskus Hindamisel keskenduti järgmistele teemadele: a) õppekavade avamine ja vastuvõtt; b) õppe eest tasumine; c) õppimine ja õpetamine; d) välisüliõpilaste praktika ja tööle rakendumine; e) üliõpilaste ja õppejõudude tugisüsteemid. Meetod: Kõrgkoolide esitatud eneseanalüüsid etteantud küsimustiku alusel Varasemate uuringute ja analüüside tulemused Haridus- ja Teadusministeeriumi taustandmed Intervjuud kõrgkoolide juhtide, tugistruktuuride esindajate, õppekavajuhtde, õppejõudude ja üliõpilastega (november-detsember 2018) Intervjuud praktikaettevõtete esindajatega 2
3 Hindamiskomisjoni kuulusid: Kristiina Tõnnisson, Tartu Ülikool, Johan Skytte poliitikauuringute instituudi juhataja, komisjoni esimees Maiki Udam, kõrghariduskonsultant, komisjoni sekretär Sigrid Lainevee, Estonian Business School, Helsingi filiaali juhataja Jekaterina Masenko, Tallinna Ülikool, üliõpilane Britt Järvet, Tartu Ülikool, üliõpilane, Eesti Üliõpilaskondade Liidu juht Anne Pikkov, Eesti Kunstiakadeemia õppeprorektor Gunnar Piho, Tallinna Tehnikaülikool, tarkvarateaduse instituudi dotsent, infotehnoloogia teaduskonna magistriõppe prodekaan Kai Treier, SA Archimedes, hariduse rahvusvahelistumise agentuuri analüütik Hindamist koordineeris Liia Lauri (EKKA). ÜLEVAADE HETKESEISUST JA VARASEMATEST UURINGUTEST Välisüliõpilaste osakaal on üks Eesti elukestva õppe strateegia 2020 ja kõrgharidusprogrammi võtmenäitajaid. Sihiks on seatud 10% üliõpilaskonnast. Kõrgharidusprogrammis on sõnastatud ka kõrghariduse rahvusvahelistumise eesmärk laiemalt: toetada Eesti majanduse kasvuvaldkondi ning kõrghariduse kvaliteedi kasvu. Programm sedastab, et rahvusvaheliste õppekavade arendamisel tuleb pöörata muuhulgas rõhku sellele, mis on võõrkeelse õppe lisandväärtus ehk millised on iga lõpetaja võimalused siseneda Eesti tööturule. Erilist tähelepanu tuleks programmi kohaselt pöörata eesti keele õpetamisele välistudengitele mõeldud õppekavades. Erasektori vastutus on pakkuda kõrgkoolidele tuge praktikakohtade võimaldamisel välistudengitele ning teavet võimalikest töökohtadest aasta lõpus ülikoolidega sõlmitud halduslepingutesse on kirjutatud juba konkreetsemad sõnumid nii ingliskeelsete õppekavade kui eesti keele õpingute kohta inglisekeelsetel õppekavadel: ülikool pöörab võõrkeelsete õppekavade arendamisel senisest enam tähelepanu Eesti tööturu ja majanduse vajadustele, arvestades Eesti teaduse tugevaid külgi, ning tagab kõigis vähemalt kaheaastastes ingliskeelsetes õppekavades eesti keele ja kultuuri õppe vähemalt 6 EAP mahus. Käesoleva uuringu raames läbi viidud intervjuud toimusid aasta novembris, mistõttu halduslepingutes sisalduvad kokkulepped veel tulemustes ei kajastu. Küll aga kinnitavad tulemused seda, et vajadus sarnaste kokkulepete järele on olemas. Välisüliõpilaste arv on viimasel kümnel aastal kasvanud kiiresti ning nende osakaal on Eesti üliõpilaskonna arvukuse vähenemise taustal suurenenud veelgi kiiremini. 2017/2018. õppeaastal oli välisüliõpilasi Eesti 9,5%. 2018/2019. õppeaasta alguses oli välisüliõpilaste osakaal üliõpilaste koguarvust 11%, olles ületanud seatud eesmärgi. Kõige suurem on välisüliõpilaste osakaal doktoriõppes (21,4%) ja magistriõppes (18%). Avalik-õiguslike ülikoolide bakalaureuseõppes moodustavad välisüliõpilased 9% õppijaskonnast. Kõrgkooliti on välisüliõpilaste osakaalud üsna erinevad. EHISe andmete põhjal on erakõrgkoolides õppivate üliõpilaste osakaal kõigi üliõpilaste arvestuses vähenenud, kuid samas on erakõrgkoolides õppivate välisüliõpilaste osakaal kasvanud kiiremini kui avalik-õiguslikes ülikoolides. 3
4 Joonis 1. Ülevaade kõrgkoolide üliõpilaskonnast, sh välisüliõpilaste osakaalud (EHIS, 2019) Joonis 2. Välisüliõpilaste jagunemine õppevaldkonniti (EHIS, 2019) Aastatel on läbi viidud mitmeid uuringuid ja analüüse, mis käsitlevad muu hulgas välisüliõpilaste õppimisega seotud aspekte. Archimedes (2015). Eesti kõrghariduse rahvusvahelistumise tutvustamise strateegia Archimedes (2018). I-Graduate üleilmne välisüliõpilaste uuring International Student Barometer. Centar (2018). Õppekeel Eesti kõrghariduses. Uuringu lõppraport. Ernst & Young Baltic (2017). Eesti kõrgkoolide aasta vilistlaste uuring. Haaristo, H-S. (2014). Välisüliõpilased Eestis kas vajame neid ka tööturul? Poliitikaanalüüs nr 2. Praxis. Karu, R. (2018). Välistudengid kas väärtuslik ressurss tööturul või kõrghariduse eksport? Kreegipuu, T. (2017). Välisüliõpilased Eesti kõrghariduses. Haridus- ja Teadusministeerium. Lauri, L.; Mattisen, H. (2017). Kõrgharidusõppe kvaliteedi hindamise tulemused Leppik, M. (2018). Kutse- ja kõrgharidusõpingud lõpetanute edukus tööturul. Riigikontrolli audit (2015). Ülevaade riigi rändepoliitika valikutest. Milline on rände roll tööjõupuuduse vähendamisel? Treier, Kai (2019). Eesti kõrgkoolide Erasmus+ üliõpilaste õpiränne aastatel Praxis (2017). Rahvusvaheline üliõpilaste eluolu uuring Eurostudent VI. 4
5 Tänav, T.; Villenthal, A. (2018). Rahvusvaheliste üliõpilaste teadlikkus pakutavate tugiteenuste kohta. Eesti Üliõpilaskondade Liit. Selliov, R. (2018). Õppekeel Eesti kõrgkoolides EHISe andmetel. Statistiline ülevaade. Haridusja Teadusministeerium. LÜHIKOKKUVÕTE VARASEMATES UURINGUTES KÄSITLETUD TEEMADEST JA PROBLEEMIDEST Ingliskeelne õpe kõrgkoolides Centari keskuse tehtud uuringu (2018) järgi ootab Eesti kõrgkoole ees ingliskeelse kõrgharidusõppe kasv. Samas on oluline säilitada eestikeelne õpe kõrghariduse esimesel astmel ning lõimida enam eesti- ja ingliskeelset õpet, pakkudes kohalikele üliõpilastele võimalust parandada võõrkeeleoskust ning avardada maailmapilti mitmekultuurilises õppekeskkonnas. Välisüliõpilastele on vaja pakkuda eesti keele ja kultuuri paindlikku õpet, tagades samas ingliskeelsetel õppekavadel õppivate üliõpilaste ja õpetavate õppejõudude inglise keele oskuse tasemel, mis on vajalik kvaliteetse õppe pakkumiseks ja selles osalemiseks (Centar, 2018). Õppe kvaliteet Varasemad uuringud näitavad, et välisüliõpilaste valikud ja õpikäitumine eristuvad mitmes aspektis keskmistest näitajatest. Samuti on välisüliõpilased kõrgharidussüsteemiga seotud vajaduste ja ootuste poolest kohalikest üliõpilastest erinevad. Välisüliõpilaste tagasiside õppe kvaliteedi kohta on vastuoluline, millest võib järeldada, et õppetöö tase ei ole alati ühtlane ja ootustele vastav. Probleeme on välisüliõpilaste integreerimisega õppekavavälistesse akadeemilistesse ja muudesse tegevustesse, muu hulgas ingliskeelse info puudumise tõttu. Välisüliõpilased tunnevad puudust kontaktidest kohalike üliõpilastega (Ernst & Young Baltic, 2017). Niisamuti pärsib üliõpilaste ja õppejõudude ebaühtlane inglise keele oskus kohati õppetöö sisukat ja ladusat läbiviimist (Centar, 2018). Samas vilistlaste uuringu tulemustes (Ernst & Young Baltic, 2017) seda probleemina ei mainita. Välisüliõpilaste hulgas on katkestajate osakaal (2016/2017 9,4%, 2018/2019 9,1%) oluliselt väiksem kui kõrghariduses tervikuna (2016/ ,5%, 2018/ ,6%) (Kreegipuu, 2017; HaridusSilm, 2019). Välisüliõpilased on võrreldes koduüliõpilastega aktiivsemad välismobiilsuses osalejad. Aastatel on kasvanud Erasmus+ õpirändes osalenud välisüliõpilaste osakaal 18%lt 28%le. Praktikantide seas on välisüliõpilaste osakaal veel kõrgem, kõikidest osalenutest neljandik (25%). Praktika ja rakendumine tööturul Välisüliõpilaste praktika teema jookseb probleemina läbi õppekavarühmade kvaliteedi hindamise aruannetest: välisüliõpilased ei saa kõrgkoolilt piisavalt tuge praktikakohtade leidmisel, kõrgkoolid ei arvesta praktikalepingute sõlmimisel välisüliõpilaste erisustega jne (Lauri, Mattisen, 2017). Atraktiivsete rahvusvaheliste õppekavade abiga on võimalik tuua Eesti kõrgkoolidesse talendikaid välisüliõpilasi ning luua seeläbi eeldused kvalifitseeritud töötajate puudujäägi osaliseks kompenseerimiseks Eesti tööturul. Eesti kõrghariduse rahvusvahelise tutvustamise strateegias on seatud eesmärgiks, et 30% Eestis lõpetanud magistri- ja doktoritaseme välisüliõpilastest töötab pärast lõpetamist Eestis. Mida kõrgem on kõrgharidusaste, seda suurem on nende lõpetajate 5
6 osakaal, kes jäävad Eesti tööjõuturule. Riigikontrolli auditi (2015) kohaselt jääb Eestisse keskmiselt 20,7% välisüliõpilastest. Auditi kohaselt jäävad Eestisse tõenäolisemalt tööle kutseharidust ja rakenduskõrgharidust omandama tulnud õppurid. Bakalaureuse- (15,3%), magistri- (15,2%), aga ka arsti ja hambaarsti erialal õpingud lõpetanud isikutest (8%) jääb Eestisse tööle väiksem osa. Erandiks on doktoriõpingute lõpetajad, kellest auditi kohaselt jäi üle kolmandiku tööle Eestisse. TÜ välisüliõpilaste küsitluse (2017) põhjal sooviks pärast lõpetamist Eestisse jääda 41% vastajatest, 8% sooviks siin edasi õppida. TalTechi küsitluse põhjal soovib end tulevikus Eestiga siduda üle 80% lõpetanud välisüliõpilastest (Karu, 2018). Uuring International Student Barometer (2018) näitab, et Eesti (välis)üliõpilased on võrreldes teistes riikides õppivate välisüliõpilastega keskmiselt vähem rahul võimalusega omandada töökogemus õpingute ajal (57%, maailmas 68%) ning leida pärast lõpetamist tööd (69%, maailmas 78%). Välisüliõpilaste jäämist Eestisse tööle soodustaks praktika sooritamine siinsete tööandjate juures, kuid sidusrühmade valmidus toetada välisüliõpilaste töölerakendumist Eestis ei ole piisav. Eestisse tööle jäämise peamise takistusena nähakse vähest eesti keele oskust, mistõttu peetakse vajalikuks laiendada õppekava raames pakutavat eesti keele õpet. (Ernst & Young Baltic, 2017) Samuti ilmneb Ernst & Young Balticu (2017) uuringust, et 55% vilistlastest ei ole rahul praktikavõimalustega Eestis. Ka aastal EÜLi välisüliõpilaste tugiteenuste teadlikkuse uuringu kohaselt ei ole üle 50% vastanutest saanud infot praktika ega töövõimaluste, samuti mitte tööõiguse, lubade ega lepingute kohta. Uuringu kohaselt sai vaid 33% praktikale kandideerijatest kõrgkoolist asjaomast abi (Tänav, Villenthal, 2018). Tugiteenused välisüliõpilastele Rahvusvaheline välisüliõpilaste rahulolu-uuring International Student Barometer (2018), milles osales aastal ligi välisüliõpilast 129 kõrgkoolist üle maailma, sh üheksast Eesti kõrgkoolist, näitas, et välisüliõpilased hindavad Eestis elamist ja õppimist üldiselt kõrgelt ning nende rahulolu on võrdne Euroopa keskmisega (elu Eestis 88%, maailmas 90%; õppetöö Eestis 88%, maailmas 87%). Nõrgema küljena tuuakse esile välisüliõpilaste nõustamisteenused, nt karjääri-nõustamise võimalused: rahulolu karjäärinõustamisega Eestis - 53,9% (maailmas - 71%), rahulolu üliõpilaste nõustamisega Eestis - 85,7% (maailmas - 92,8%) Välisüliõpilaste rahulolu võimalusega leida kohalikke sõpru oli 56,8% (maailmas - 72,3%). Ernst & Young Balticu (2017) uuringu kohaselt on välisüliõpilastest vilistlased Eestis omandatud kõrgharidusega üldiselt rahul. Kriitilisemad ollakse tugiteenuste, info kättesaadavuse ja õppekorralduse suhtes. Ligi veerand uuringus osalenud vilistlastest ei olnud pakutavatest nõustamis- ja infoteenustest teadlikud ning ligi viiendik ei olnud saanud vajalikku tuge piisavalt. Välisüliõpilased vajavad rohkem abi majutuse leidmisel, samuti terviseteenuste kasutamisel. Ingliskeelne info kõrgkoolide veebilehtedel pole piisav, et välisüliõpilased oleksid informeeritud stipendiumitest, tööpakkumistest, koolisisestest sündmustest ja huvitegevusest, mis võimaldaks paremini kohaneda Eesti ühiskonna ja kultuuriruumiga. Välisüliõpilased vajaksid rohkem (kõrgkooli) tuge ka panga- ja terviseteenuste korraldamisel ning töö leidmisel. (Tänav, Villenthal, 2018) 6
7 TEMAATILISE HINDAMISE TULEMUSED KOKKUVÕTLIKULT 1. Õppekavade avamine ja vastuvõtt Ingliskeelsete õppekavade avamisel lähtutakse kõigis vaadeldud kõrgkoolides üldisest korrast, kuid õppekavade avamise ja välisüliõpilaste värbamise põhjused on kõrgkooliti ja erialati erinevad. Eri kõrgkoolide intervjuudel ja arengukavades mainiti järgmisi eesmärke seoses ingliskeelsete õppekavade avamise ja välisüliõpilaste arvu suurendamisega: korvata Eesti üliõpilaste puudust ja aidata konkreetset eriala elus hoida; tagada üliõpilastele motiveeriv ja väga hea kvaliteediga rahvusvaheline õpikeskkond ning konkurentsivõime tööturul ning anda seeläbi oluline panus Eesti majanduse arengusse toetada Eesti tööturu vajadusi; leevendada välisõppejõudude kaudu eesti õppejõudude nappust ning tagada hea õppekvaliteet ja piisav õppejõudude järelkasv; kujuneda rahvusvaheliseks ülikooliks tutvustada Eestit maailmas pälvida rahvusvaheline akrediteering pakkuda arenguabi idapoolsetele riikidele (Ukraina, Gruusia jne); teenida lisaraha õppekavadega, mis on loodud turu nõudlusest lähtudes. Suurtes ülikoolides algatatakse õppekavade avamine ning motiveeritakse tegijaid pigem üksikute akadeemiliste üksuste tasandil. Samas kõrgkoolis võisid eri huvirühmad (juhtkond, tugistruktuuri esindajad, õppekavajuhid) väljendada väga erinevaid arvamusi selle kohta, kui suur võiks välisüliõpilaste osakaal ülikoolis olla või peaks olema. Üliõpilaste värbamisel püütakse kõikjal järgida rahvusliku ja geograafilise mitmekesisuse printsiipi ning vältida liiga suuri rahvusrühmi. Kõrgkoolid ei ole üldiselt määranud kindlaks konkreetseid sihtriike. Kõrgkoolide esindajad kiitsid eriti Ukrainast ja Gruusiast pärit üliõpilaste taset ning mitmel juhul märgiti, et rohkem üliõpilasi võiks tulla Balti riikidest ja Skandinaavia maadest. Üliõpilaste vastuvõtt rajaneb kõigis kõrgkoolides selgetel põhimõtetel ning on üliõpilaste hinnangul lihtne ja arusaadav. Dokumente saab esitada üldjuhul DreamApply keskkonnas. Vastuvõtu käigus teevad kõik kõrgkoolid koostööd ka PPA ja ENIC/NARICuga. Kandideerimisel tuleb üldjuhul esitada haridust tõendav dokument, keeleoskuse tõend ja motivatsioonikiri. Enamikul erialadel peab inglise keele oskus vastama tasemele B2. Paljudel erialadel vesteldakse sisseastujatega ka Skype i teel või kõrgkoolis kohapeal. EMTAs ja TLÜ BFMis on peale vestluse ka erialaeksamid. TÜ IT-erialadel läbivad kõigi välisüliõpilaste motivatsioonikirjad plagiaaditesti, mille abil on tuvastatud üsna suur hulk standardseid kirju. TalTechi tehnoloogia valitsemise ja digitaalsete muutuste (HAGM) õppekaval on sagedaste plagiaadijuhtumite tõttu motivatsioonikirjade küsimisest sootuks loobutud. Seevastu TÜ Skytte instituudi magistriõppekavadele konkureerivate Eesti kandidaatide motivatsioonikirjade puhul on täheldatud, et need on tihti kesisema kvaliteediga kui väliskandidaatide omad, mistõttu on kohalikel raske pääseda nendele õppekavadele õppima, kuigi huvi on suur. Enamikus kõrgkoolides tunnistati, et sisseastumisdokumendid ei anna alati üliõpilaste teadmistest ja oskustest adekvaatset pilti, eriti puudutab see reaalainete tundmist ja keeleoskust. Seetõttu on vastuvõetute tasemeerinevus päris suur. See aga ei ole seotud päritolumaaga, vaid on indiviidipõhine. 7
8 Lahenduseks on eelmise õppeastme õpitulemuste ja eeldusainete olemasolu hindamine vastuvõtul, samuti portfooliote esitamine loomingulistel erialadel. Enamik kõrgkoole küsib vastuvõtudokumentide menetlemise eest tavaliselt tasu, mis on olenevalt kõrgkoolist eurot. Intervjueeritud üliõpilased tasu suuruses probleemi ei näe, küll aga mainiti raskusi tasu ülekandmisel. Vastuvõtuavalduste esitamise tähtaeg on üldjuhul märtsis või aprillis. EEK Mainoris võib avaldusi esitada jooksvalt läbi aasta ning vastuvõtt toimub ja õppetööd on võimalik alustada kaks korda aastas. Üliõpilased, kes on vastu võetud ja kinnitavad oma õppima tulekut, alustavad üldjuhul ka õpingutega. Kõrgkoolid ei näinud probleeme ka viisade ja elamislubade väljastamisega peaaegu kõik, kes vastu võeti, said ka sissesõiduloa. Väga üksikutel juhtudel ei ole elamisloa saanud üliõpilane kõrgkooli jõudnud, vaid on ilmselt kandideerinud üksnes Schengeni viisaruumi pääsemise pärast. Põhjused, miks tullakse Eestisse õppima, on erinevad. Kõige levinumad põhjused on taskukohane õppemaks ja elamine, stipendiumivõimalused ning üldine turvaline elukeskkond. Üliõpilased nimetasid põhjustena ka ülikooli mainet, varasemat isiklikku kokkupuudet vahetusõpilase või -üliõpilasena, sõprade või õpetajate-õppejõudude soovitusi, õppekavade sisukust ja paindlikkust, ainulaadset spetsialiseerumisvõimalustning oma valdkonnas üle maailma tuntud õppejõude. EMTA puhul nimetati korduvalt Eesti muusikute rahvusvahelist tuntust. Intervjuudel rõhutati, et Eesti meediaruumis ja avalikes sõnavõttudes võimenduv vastuseis ingliskeelsetele õppekavadele ja nn sisserändajatele loob kõrgkoolide jaoks keeruka olukorra, mis võib peletada head kandidaadid Eestist eemale. Kõrgkoolid ootavad, et ka ühiskonnas hakataks rahvusvahelistumist väärtustama. 2. Õppe eest tasumine Õppe eest tasumine on kõigis kõrgkoolides reguleeritud ning kõrgkooli ja üliõpilase vahel sõlmitavas õppelepingus fikseeritud. Tasu suurus ja maksegraafikud on kõrgkooliti erinevad. Valimi õppekavade tasumäärad (kõrgkoolide esitatud andmete põhjal) Kõrgkool Tasumäär valimi õppekavadel Õppemaksusoodustused EEK Mainor 4240 /aasta, millele lisandub õppeaasta alustamise tasu 400 EL ja 800 kolmanda riigi üliõpilasele aastas. Kolmandate riikide üliõpilased tasuvad kogu esimese aasta õppemaksu ette Õppemaksu tasumiseks saab taotleda kõrgkooli stipendiume: välismaalastele on avatud magistriõppe stipendiumiprogramm, a kevadel on plaanis hakata pakkuma EEK Mainori edukalt õppiva üliõpilase stipendiumi. 8
9 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ELi üliõpilastele 600 /aasta ELi-välistele üliõpilastele 6000 /aasta Bakalaureuseõppes antakse umbes 10% mitteeurooplastest üliõpilastest EMTA sihtstipendiume, mis katavad õppemaksust 25 50%. Estonian Business School Tallinnas /aasta Helsingis /aasta Kõigil üliõpilastel on võimalik kandideerida EBSi stipendiumile, mis tagab igal õppeaastal õppemaksuvabastuse 24-le bakalaureuseõppe üliõpilasele ning 10-le magistriõppe üliõpilasele. Tallinna Tehnikaülikool 3300 /aasta nominaalkoormusel Kolmandate riikide üliõpilased tasuvad kogu esimese aasta õppemaksu ette 10 BAK ja 3 MAG taseme üliõpilast saavad sihtstipendiume. Kavas stipendiumide arvu vähendada. Tallinna Ülikool /aasta, millele lisandub 165 juhendamistasu ja 242 lõputöötasu Sihtstipendiume ei ole. 2018/2019 määrati ad hoc stipendium ühele välisüliõpilasele. Tartu Ülikool /aasta, arstiteaduses /aasta Magistritasemel on õppemaksust vabastatud keskmiselt 70% üliõpilastest, kuid kavas on stipendiumide pakkumist vähendada. Arstiteaduse õppekavadel stipendiumid puuduvad. Uuringust nähtub, et avalik-õiguslike ülikoolide välisüliõpilastelt saadav tulu ei kata enamikul õppekavadel tegelikke kulusid täiel määral ning ülikoolid (nt EMTA) doteerivad välisüliõpilaste õpet muu õppetöö või teadus- ja arendustegevuse arvelt. Samas on mõnede õppekavade puhul välisüliõpilaste õpetamisega seotud otsene lisakulu ikkagi väiksem kui kõrgkooli teenitav tulu, mistõttu on välisüliõpilasi majanduslikult kasulik õpetada (nt TÜ Johan Skytte poliitikauuringute instituut). Erakõrgkoolid EBS ja EEK Mainor pakuvad ainult tasulist õpet. Õppemaksu määrade kehtestamisel võetakse arvesse kõiki õppimise ja õpetamisega seotud kulusid, sh haldus- ja palgakulu. Kõik kõrgkoolid kinnitasid, et üliõpilaste makseraskuste korral rakendatakse paindlikku maksegraafikut ning õppemaksu tasumata jätmise tõttu ei eksmatrikuleerita välisüliõpilasi kergel käel. 3. Õppimine ja õpetamine Intervjueeritud välisüliõpilased olid õppekavadega üldjuhul rahul. Nad tõid esile, et enamasti ületasid õppekavad nende ootusi (nt TalTechis, EMTAs). Välisüliõpilased väljendasid intervjuudes soovi olla rohkem kaasatud õppekavaarendusse. Rahul ollakse ka õpetamisega. Üliõpilased leiavad, et õppejõud kasutavad uuenduslikke õppemeetodeid, oskavad üliõpilasi kaasata ja juhendada, on loonud e-õppe toe jne. Paaril juhul mainiti siiski, 9
10 et kasutatakse ühekülgseid õpetamis- ja hindamismeetodeid ning õppekorraldusalane infovahetus ja õppejõudude suutlikkus eri tasemega üliõpilasi kaasata ja motiveerida võiks olla parem. Probleemina nimetasid eri kõrgkoolide üliõpilased ingliskeelsete valikainete puudumist või nende nappust. Kõigi kõrgkoolide üliõpilased kiitsid võimalust õppejõududega personaalselt ja mitteametlikult suhelda. Kõigi kõrgkoolide esindajad, sh nii õppejõud kui ka kohalikud ja välisüliõpilased, olid ühte meelt, et välisüliõpilaste osalus õppetöös tõhustab arutelusid ja parandab õppetöö kvaliteeti. Eriti väärtuslikuks peeti kohalike ja välisüliõpilaste koosõpetamist, kus kasu on mõlemapoolne: välisüliõpilased avardavad eestlaste maailmapilti ja Eesti üliõpilased, kes üldjuhul ka töötavad, toovad õppetöösse praktilisi näiteid ning ühtlasi aitavad välisüliõpilastel kohalikku kultuuri mõista ja sellega kohaneda. Intervjueeritud õppejõud kinnitasid, et nad on eri kultuuridest teadlikud ning saavutanud mitmekultuurilises õppekeskkonnas toimetulekuks piisava pädevuse. Enamasti on see pädevus saavutatud katse ja eksituse meetodil. Vajadus käsitleda poliitiliselt tundlikke teemasid, mille korral on eri riikidest pärit üliõpilased erinevatel seisukohtadel, on sundinud õppejõudusid mh kontrollimakorrigeerima viisi, kuidas nad õpetavad ja diskussioone juhivad. Ka õppematerjalid on kriitiliselt üle vaadatud. Samas püütakse eri osalisi mõistma panna, et arusaamad erinevadki riigiti. Õppejõudude hinnangul valmistab neile rohkem raskusi toimetulek üliõpilaste tasemeerinevustega. Kuigi kõigi kõrgkoolide õppejõud kinnitasid, et üliõpilaste tase on aastatega oluliselt tõusnud, on tasemevahed siiski märgatavad ning seotud muu hulgas üliõpilaste koduriikide haridussüsteemide erinevustega. Vahed ilmnevad eelkõige reaalainete puhul. Õpingute katkestamine (väljalangemus) on välisüliõpilaste puhul minimaalne ning seda ei peetud üheski kõrgkoolis oluliseks probleemiks. Mitmes kõrgkoolis toodi esile spikerdamise ja plagiaadi teema laiemalt, millele juhtisid tähelepanu eeskätt välisõppejõud. Ühise tunnusena ilmnes, et kõrgkoolides kasutatakse valdavalt plagiaadituvastusprogrammi URKUND ja enamasti on kokku lepitud reeglid, kuidas käituda loomevarguse juhtudega lõputööde puhul, kuid puuduvad selged käitumisjuhised, mida tuleks teha nende üliõpilastega, kes spikerdavad kontrolltöid tehes. Õppematerjalid on üliõpilastele kättesaadavad nende õppekeeles ja üldjuhul sellega probleeme ei esine. Õppejõudude hinnangul on üliõpilaste inglise keele oskus varieeruv ning keeletaseme tunnistused ei peegelda alati tegelikku olukorda. Üliõpilaste sõnul vajab suuremat tähelepanu ka õppejõudude inglise keele oskus, mis praegu on liialt variatiivne ja tekitab mõningate õppeainete sisu mõistmisel raskusi. Arusaamist raskendab mõnel juhul ka õppejõu aktsent. Õppekorraldus on reguleeritud kõrgkoolide õppekorralduseeskirjades ning välisüliõpilastele tavaliselt mingeid erandeid ei tehta. Mõningatel juhtudel võetakse siiski arvesse näiteks usulisi erisusi. Välisüliõpilaste õpirännet üldjuhul toetatakse ja üliõpilaste mobiilsusnäitajad on head. Peamiselt kasutatakse Erasmus+ ja Dora+ programmi. Harvemini on kõrgkoolid seadnud konkreetseid numbrilisi mobiilsuseesmärke ja loonud selleks mobiilsusaknaid. Intervjuudest ilmnes, et üliõpilased on õpirände võimalustest teadlikud, kuid enamasti ei suhtu nad õpirändesse eriti entusiastlikult. Põhjustena toodi, et õpe Eestis ongi nagu välisvahetus või et eelmisel õppeastmel on õpirände võimalusi juba kasutatud, aga ka seda, et Eesti ülikoolide tase on piisavalt kõrge, mistõttu pole mõtet kuhugi madalama tasemega ülikooli minna. Need, kes olid õpirände võimalusi kaalunud, olid kalkuleerinud, et õpirändesse minekuks vajaksid nad lisarahastust või peaksid kulusid kokku hoidma, sest stipendiumist õpirändeks ei piisa. Muret valmistas ka see, et välisvahetusest tagasi tulles ei pruugi enam saada ühiselamukohta. 10
11 Kõrgkoolid lähenevad vahetussemestri maksustamisele erinevalt: mõnel juhul ei küsita selle eest üldse raha, mõnel juhul peab üliõpilane maksma 50% õppemaksust ning mõnel juhul täisõppemaksu. Välisüliõpilaste rahvusvaheline mobiilsus on võrreldes koduüliõpilastega oluliselt aktiivsem. Aastatel on kasvanud Erasmus+ õpirändes osalenud välisüliõpilaste osakaal 18%lt 28%le. 4. Välisüliõpilaste praktika ja tööle rakendumine Praktika on enamikul vaadeldud õppekavadel kohustuslik. Kõigis kõrgkoolides töötavad nii ülikooli kui ka akadeemilise üksuse tasandil praktikakoordinaatorid, kes vahendavad praktikakohti ja nõustavad üliõpilasi praktika sooritamisel. Praktikakoha peavad üliõpilased endale tavaliselt ise leidma. Välisüliõpilaste jaoks on nii praktikale kui ka tööle kandideerimisel suurim probleem eesti keele mittevaldamine. Isegi rahvusvahelistes ettevõtetes on töökeel tihti eesti keel. Ettevõtete esindajate sõnul puudub välisüliõpilastel ka arusaam Eesti ettevõtluskeskkonnast ning praktikantide järeleaitamine on liialt ressursimahukas. Ettevõtjad ootavad, et kõrgkoolid valmistaksid üliõpilased juba enne praktikale saatmist Eesti ettevõtluskeskkonnas toimetulekuks ette. Osa kõrgkoole on selle tegevusega ka alustanud. Praktikat on võimalik Erasmus+ programmi raames teha ka välismaal. Osa üliõpilasi on praktika läbinud oma koduriigis (TLÜ BFM, TÜ arstiõpe). Üldiselt ei tunneta Eesti kõrgkoolid rahvusvaheliste õppekavadega seoses vajadust koolitada tööjõudu Eesti tööturule. Pigem nähakse lõpetajates Eesti saadikuid oma koduriigis või oma erialal tugevaid professionaale. Vastupidine on olukord EEK Mainoris, kus seos Eesti tööturu vajadustega on üks olulisimaid õppekavade arendamise ajendeid ja eesmärke. Üliõpilastel pole välja kujunenud ühtset seisukohta, kas jääda peale lõpetamist Eestisse tööle või mitte. Näiteks on EMTA üliõpilased mõelnud jätkata Eestis magistri- või doktoriõppes, kuid töötamiseks peetakse Eesti palgataset liialt madalaks ja eesti keele oskuse nõuet liialt rangeks. EMTA hinnangul on välisüliõpilaste jäämine Eestisse viimastel aastatel kasvav trend. TÜ IT-erialade lõpetajad on Eesti tööturul enda jaoks juba väljundi leidnud, aga ka intervjuul osalenud teiste TÜ erialade üliõpilased soovivad jätkata õpinguid või alustada tööd Eestis: üheteistkümnest intervjuul osalenud filosoofia eriala ja Skytte instituudi üliõpilasest kümme avaldasid valmisolekut siduda oma tulevik Eestiga. TÜ arstiõppe üliõpilased eelistavad peale lõpetamist naasta oma koduriiki. Uuring International Student Barometer (2018) osutab, et Eesti (välis)üliõpilased on maailma keskmisega võrreldes vähem rahul võimalustega omandada töökogemus õpingute ajal (57%, maailmas 68%) ning leida pärast lõpetamist tööd (69%, maailmas 78%). Informatsioon välismaalaste töö- ja praktikavõimaluste kohta Eestis on kesine ning seegi vähene ei jõua alati välisüliõpilasteni. Nii näiteks on info riikliku algatuse Work in Estonia kohta küll olemas mitme kõrgkooli kodulehel, kuid ühelgi kohtumisel ei tulnud välja, et intervjueeritavad oleksid sellest algatusest teadlikud või seda mingil moel kasutanud. 5. Üliõpilaste ja õppejõudude tugisüsteemid Välisüliõpilastele on kõigis kõrgkoolides tagatud mitmekülgne nõustamine. Suurtes ülikoolides tegelevad nõustamisega nii üleülikoolilised keskused kui ka õppenõustajad akadeemilistes üksustes. Väikesed kõrgkoolid ei paku küll ise kõiki teenuseid (nt puudub psühholoogiline nõustamine), kuid üliõpilased hindavad seal individuaalset suhtlust ja kogukonnatunnet. Enamik külastatud kõrgkoolidest korraldab õppeaasta alguses uutele välisüliõpilastele kõrgkooli ja Eesti elu tutvustavaid infopäevi. Lisaks toimuvad suurtes ülikoolides infopäevad akadeemilise üksuse 11
12 või õppekava tasandil. Kõrgkoolide teadlikkus ja teavitus nt siseministeeriumi kohanemisprogrammi kohta ei ole läbiv. Nii TLÜs, TÜs kui ka EBSis on edukalt rakendatud tuutoriprogramme. EBSis aitavad tuutorid Eestisse saabunud üliõpilasi kohanemisraskuste ja olmeküsimuste korral, nt käivad tuutorid vahetusüliõpilastel lennujaamas vastas, on abiks ühistranspordi kasutamisel ja majutuse korraldamisel. Iga tuutor tegeleb kuni viie välisüliõpilasega ning selle eest on võimalik saada vabaainepunkte või väikest stipendiumi. Ka suurte ülikoolide välisüliõpilased mainisid intervjuus, et alalised tuutorid hõlbustaksid nende sisseelamist. Soovi kohalike üliõpilastega rohkem suhelda ja raskusi eestlastega kontakti leidmisel nimetasid kõigi kõrgkoolide välisüliõpilased, v.a EBSi omad. Välisüliõpilaste sõnul on nende suurimad probleemid elamispinna leidmine ja arstiabi kättesaadavus. Kuigi kõrgkoolid vahendavad oma veebilehtedel teavet perearstikeskustest, mis pakuvad teenuseid inglise keeles, olid kõigi kõrgkoolide välisüliõpilased pakutava teenusega rahulolematud. Perearsti nimistute liigne täituvus ja inglise keelt kõnelevate perearstide vähesus muudavad perearsti leidmise väga keeruliseks. Eesti keelt kõnelevate perearstide nimistusse on küll võimalik kergemini saada, aga seal tekitab keelebarjäär ületamatuid tõrkeid teenuse kasutamisel. Kõrgkoolisisene dokumentatsioon on kõikjal kättesaadav ka inglise keeles ning enamjaolt on kakskeelseks muudetud ka õppeinfo- (ÕIS) ja dokumendihaldussüsteemid. Kõik kõrgkoolid toetavad oma õppejõude õpetamisalaste sisekoolituste kaudu, kuid suur osa koolitusi on siiski eestikeelsed. Seetõttu ei ole välisõppejõududel neist abi. Enamik kõrgkoole ei paku välisõppejõududele eraldi kohanemisprogramme: neile jagatakse jooksvalt infot vajaminevate teemade kohta. Ülikoolid lähenevad üliõpilaste akadeemilisele järeleaitamisele erinevalt. Näiteks korraldatakse erialaseid ettevalmistuskursusi, tasandusõpet eesti- ja ingliskeelseid sissejuhatavaid kursusi, kasutatakse ka üliõpilastuutoreid. Viimase puhul töötab ülikooli esindajate sõnul selline süsteem tõhusamalt kui õppejõudude antavad tasanduskursused, sest üliõpilased suhtlevad omavahel pingevabamalt ja tulemused on tänu individuaalõppele paremad. Kõigis kõrgkoolides on välisüliõpilastel võimalik õppida eesti keelt. Eesti keele kursusi pakutakse nii kohustusliku kui valikainena, mõningatel juhtudel ka lõimituna kultuurilooga. Näiteks TÜ üliõpilaste sõnul on keeleõpe mõjusam, kui seda võib võtta valik-, mitte kohustusliku ainena ning tulemust ei hinnata. Kuna eesti keel on raske, siis kardetakse, et hindeline arvestus võib mõjutada keskmist hinnet ja stipendiumi saamist, mistõttu jäetakse kursusele pigem minemata. TLÜs ja TÜs pakutakse eesti keele õpet välisõppejõududele, TÜs ka välistöötajate pereliikmetele. TÜ hinnangul osaleb aastas kursustel ligikaudu 40 välisõppejõudu. Suurtes ülikoolides on õppejõududel võimalik osaleda ka inglise keele kursustel, samuti korraldab EBS õppejõududele inglise keele õpet. Intervjuudest ilmnes, et kõrgkoolid ootavad eri teenuste pakkumisel suuremat tuge riigilt ja kohalikelt omavalitsustelt. Hea praktikana nimetati Tallinnas avatud rahvusvahelist maja. Nii Tartus kui ka Tallinnas tõstatub probleemina aeg-ajalt ka üliõpilaste ja õppejõudude rassiline diskrimineerimine, millele kõrgkoolid koostöös politseiga püüavad lahendust leida. 12
13 HEAD TAVAD NING SOOVITUSED JA JÄRELDUSED Selles jaotises antakse ülevaade kõrgkoolide eneseanalüüsiaruannete ja intervjuude põhjal ilmnenud parimatest tavadest, mis võiksid ka teistele Eesti kõrgkoolidele rakenduslikku huvi pakkuda. Samuti osutatakse parandamist vajavatele valdkondadele ja esitatakse soovitusi, millest saavad oma tegevuses lähtuda nii kõrgkoolid kui ka riik ja omavalitsused. Seevastu spetsiifilisemat laadi info tugevate külgede ja soovituste kohta on esitatud iga kõrgkooli peatüki alaosas. Head tavad Eesti ja välisüliõpilaste tasakaal. TLÜ audiovisuaalse meedia õppekaval on väga hea arvuline suhe välismaalt ja Eestis pärit üliõpilaste vahel (Eesti ja välisüliõpilasi on enam-vähem võrdselt). Segarühmades õppimine võimaldab välisüliõpilastel paremini kohaneda, rikastab õppeprotsessi ning tagab rahvusvahelise õppekeskkonna eesti üliõpilastele. Välisüliõpilaste kaasamine õppekavaarendusse. TLÜs on välisüliõpilased kaasatud üliõpilasesinduse töösse ja õppe pidevasse arendamisse. Rahvusvaheliste üliõpilaste toetamine Eestis kohanemisel. EBS International Club aitab siia saabunud üliõpilastel kohaneda ja olmeküsimusi lahendada tuutorisüsteemi kaudu. Igal tuutoril on kuni viis välisüliõpilast ning nad saavad töö eest kas vabaainepunkte või väikest stipendiumi. Näiteks käivad tuutorid vahetusüliõpilastel lennujaamas vastas, õpetavad ühistranspordisüsteemi kasutama ning on abiks majutuse korraldamisel. Mitmekeelne ja mitut valdkonda kattev õppeinfosüsteem. EEK Mainori õppeinfosüsteem toimib kolmkeelsena ning suure hulga info (õppe-, administratiiv- ja finantsinfo) koondamine ühele platvormile on lihtsustanud nii õppejõu, tugipersonali kui ka üliõpilaste tööd. Välisüliõpilaste mobiilsuse toetamine. EBS on õppekavadesse tekitanud nn mobiilsusakna, kus üks semester koosneb ainult valikainetest. Selline mobiilsusaken teeb vahetussemestrile mineku üliõpilaste jaoks oluliselt lihtsamaks. EBSi õppekavad on üles ehitatud viisil, mis võimaldab võtta välisõpinguteks ühe semestri ja täita see väliskõrgkoolis võetud valikainetena. Õppekorraldus tagab selle, et kohustulikud jm õppeained saab teha EBS-s ilma õpingute pikenemiseta. Personaalse arengunõustamise programm üliõpilastele. TÜ Euroopa Liidu Venemaa uuringute õppekava arenguseminaris kasutatakse personaalset arengunõustamist, mille kaudu toetatakse ja jälgitakse üliõpilaste professionaalset arengut ning antakse selle kohta tagasisidet. Arengunõustaja aitab üliõpilastel planeerida tulevast karjääri, samuti on ta abiks praktikakoha otsimisel ning õpingute ja praktikakohas saavutatavate pädevuste seostamisel. Hea ettevalmistus sisenemiseks tööturule. EMTA välisüliõpilased läbivad esimesel semestril õppeaine Ülikooliõpingud ja töömaailm, mis tutvustab muusika- ja teatrivaldkonna tööturule sisenemise võimalusi, annab põhiteadmised ettevõtlusvormidest ning avab ettevõtliku käitumise ja ettevõtluse olemust. Rahvusvahelistumisega seotud selge eesmärk. Hea näide on EBS, kus on seoses rahvusvahelistumisega seatud väga konkreetne eesmärk: saada aastaks EQUISi akrediteering ja viia välisüliõpilaste osakaal 50%-ni. Selle eesmärgi saavutamise vajadust teadvustab kogu ülikoolipere. Eesti keele õppe sidumine teise õppeainega. EMTA õpetab alates 2018/2019. õppeaastast eesti keelt integreeritult kultuurilooga. Välisüliõpilaste motiveerimine Eestisse tööle asumiseks. IT-õppekaval kui Eestile olulisel erialal on enamiku TÜ välisüliõpilaste õppekulud kaetud ülikooli või ettevõtete stipendiumitega. Õppejõududele kehtestatud inglise keele miinimumtaseme nõue. TLÜs on rahvusvahelistel õppekavadel õpetavatele õppejõududele kehtestatud nõue osata inglise keelt vähemalt tasemel C1. 13
14 Sisukas vastuvõtuintervjuu. EBSi üliõpilased hindavad kõrgelt Skype i teel korraldatud vastuvõtuintervjuud, mis põhineb üliõpilase motivatsioonikirjal, annab võimaluse tutvuda ülikooli õppejõududega ning on üliõpilaste sõnul üks olulisi põhjuseid EBSi kasuks otsustamisel. Hea koostöö praktikabaasidega. TÜ IT-õppekavadel tehakse väga head koostööd praktikabaasidega. Näiteks meeldib IT tööstusmagistrantuuri meede paljudele ettevõtetele ja ka üliõpilastele ning tänu sellele on paljud õppekava läbinud välismaalased Eestisse tööle jäänud. Tööstusmagistrantuuri programmis toimub pool õppest ülikooli partnerettevõttes. Nõustamiskeskus. TalTechis on loodud Help Desk, kuhu üliõpilastel on võimalik pöörduda kõikide oma muredega. Üliõpilaste perede toetamine. TalTech nõustab põhjalikult üliõpilasi, kes soovivad koos perega Eestisse tulla. Välisüliõpilaste majutus. EEK Mainor võimaldab kõigile välisüliõpilastest esmakursuslastele koha üliõpilashostelis. Rahvusvaheline maja. Äsja avatud Tallinna rahvusvaheline maja hõlbustab välisüliõpilaste ja -õppejõudude ning nende perede kohanemist Eesti eluga. Tasanduskursused üliõpilastele. EBS pakub tuutorite ehk üliõpilaste antavaid matemaatika järeleaitamiskursusi. See võimaldab nõrgema tasemega üliõpilastel oma taset ühtlustada, ilma et ülikool kannaks liigseid kulusid ja tudeng tunneks lisapinget. PARENDUSVALDKONNAD JA SOOVITUSED Välisüliõpilaste lõimimine Eesti ühiskonda Välisüliõpilaste sõnul on neil raske Eesti ühiskonda sulanduda. Soovitatav on võimaldada rahvusvahelistel üliõpilastel õppida senisest enam koos kohalikega, et nad kohaneksid paremini eesti kultuuriga ja looksid lihtsamini isiklikke kontakte. Seda eesmärki on vaja õppetööd kavandades teadlikult silmas pidada (nt tasanduskursused, mida viivad läbi kohalikud üliõpilased või probleemõpe segarühmades). Välisüliõpilastele tuleks senisest enam pakkuda sotsialiseerumisvõimalusi (nt üritused, kohalike tuutorlus). Samuti vajavad nad juba Eestisse saabumisel reaalseid kontakte potentsiaalsete tööandjatega ning neil tuleks aidata kontaktivõrgustikku luua kogu õppeprotsessi jooksul (nt organisatsioonide külastused, Eesti kultuuri/töömaastiku/start-up-päevad). Soovitatav on kaaluda eesti keele õppe lisamist kõigisse rahvusvahelistesse õppekavadesse kohustusliku ainena koos keeleoskuse sihttaseme määratlemisega. Eesti keelt saab õpetada ka lõimituna mõne erialaainega. Majutus, arstiabi, muud teenused Praeguse tagasiside põhjal tunnevad välisüliõpilased kõige rohkem puudust majutusega seotud tugiteenustest, vajades senisest palju suuremat tuge majutuskohtade leidmisel ja majutusvõimaluste väljaselgitamisel. Riigi ja omavalituste koostöös tuleks senisest palju rohkem tähelepanu pöörata sellele, et välisüliõpilastele oleks ingliskeelne esmatasandi arstiabi kättesaadav. Soovitatav on, et igale välisüliõpilasele oleks kogu õpingute ajaks määratud appi keegi konkreetne inimene, nt Eesti tudeng, kes tuutorina oskab käsitleda elulisi teemasid, ja/või kõrgkooli välisüliõpilaste nõustaja, kes tunneb kogu õppeprotsessi. Oluline on jälgida, et välisüliõpilane teaks, kelle poole oma muredega pöörduda, ja ta ei peaks seda inimest ise süsteemist üles otsima. Tallinnas avatud rahvusvahelise maja eesmärk on nõustada Eestis elavaid välismaalasi nt pangakonto avamisel, perearsti teenuse kasutamisel, perega Eestisse kolimisel. Informatsiooni nende teenuste kohta võiksid kõrgkoolid välisüliõpilaste seas aktiivselt levitada. 14
15 Tugi õppejõududele Kõrgkoolid võiksid kaaluda senisest palju suuremat koostööd ühiste koolituste korraldamisel nii kohalikele õppejõududele, kes õpetavad välisüliõpilasi (ka eestikeelsed kursused), kui ka välisõppejõududele (ingliskeelsed kursused). Vajadus õpetamisoskusi arendavate ja mitmekultuurilise õpikeskkonna vajadustele keskenduvate koolituste järele on suur. Kõrgkoolis tööd alustavad välisõppejõud vajavad süsteemsemat tuge, et kohaneda kiiresti neid puudutavas inforuumis. Kõrgkoolidel on soovitatav korraldada uutele välisõppejõududele senisest enam sisekoolitusi, mis annaksid ülevaate haridussüsteemist, õppetöö korraldusest, ainepunktidest, töömahust, töökultuurist jms. Praktikaks ja tööks ettevalmistamine Välisüliõpilased ei ole rahul kõrgkooli toega praktika- ja töökohtade leidmisel. Kõrgkoolidel oleks soovitav otsida lisavõimalusi, kuidas koostöös tööandjatega teha välisüliõpilastele konkreetseid praktikapakkumisi. Tööandjad ei ole rahul praktikale/tööle tulevate välisüliõpilaste eelteadmistega Eesti ettevõtluskeskkonnast. Kõrgkoolid peaksid üliõpilasi ettevõttepraktikaks paremini ette valmistama, nt andes neile ülevaate Eesti ettevõtluskeskkonnast, ettevõtlus- ja töökultuurist, ning vajaduse korral juhendama CV koostamist jne. Välisüliõpilased ei ole pakutavatest riiklikest teenustest piisavalt teadlikud. Riiklikult toetatud projekte (nt Work in Estonia ) võiksid kõrgkoolid palju enam kasutada välisüliõpilastele tööja praktikakohtade otsimisel ja levitamisel. Senisest aktiivsemalt on vaja suurendada Eestis õppivate välisüliõpilaste teadlikkust võimalustest jääda Eestisse erialast tööd tegema. See on oluline iseäranis nendel erialadel, kus Eesti tööturul on suurem nõudlus. Soovitatav on teha aktiivsemat koostööd eri institutsioonide (PPA), riiklike algatuste elluviijate (nt Work in Estonia ) ja ka kolmanda sektori organisatsioonidega (nt Teeme ära!, Noored kooli, Lift99). Seos Eesti ühiskonnaga Vaja on mitmekülgsemat ja laiapõhjalisemat infovahetust Eesti kõrgkoolide ja tööandjate vahel. Nende erialade õppuritele, kus tööjõupuudus on eriti tuntav, tuleks anda selgemalt teavet tööturu ootuste kohta. Riigil peaks olema ingliskeelse õppe tuleviku kohta pikaajaline visioon. Ingliskeelsete õppekavade arendamisel on oluline tugineda ühiselt kokku lepitud arusaamisele ingliskeelse õppe kohast Eesti kõrgharidusmaastikul. Nii ülikooli kui ka riigi tasandil on soovitatav jõulisemalt edastada avalikkusele välisüliõpilaste ja -töötajate edulugusid. Ühiskonnas leviv vastuseis võõrkeelsele õppele võib ohustada välisüliõpilaste värbamist ja pärssida rahvusvahelise õppe arengut. Et seda ennetada, on vaja, et eri organisatsioonid teeksid omavahel rohkem koostööd. 15
16 JÄRELDUSED Hindamistulemuste ülevaade osutab selgelt, et koos välisüliõpilaste arvu kasvuga on paranenud ka kõrgkoolide valmisolek ja oskus saada rahvusvahelise õppijaskonnaga hakkama. Praegune hindamine kinnitas suures osas juba varasemates uurimustes väljaöeldut: üliõpilased on õppe kvaliteediga üldiselt rahul, kuid probleemidena nähakse vähest kontakti kohalike üliõpilastega, samuti õppejõudude, aga ka üliõpilaste endi inglise keele oskuse variatiivsust. Raskused on seotud ka majutuse leidmisega, ingliskeelse arstiabi kättesaadavusega ning praktika- ja töövõimalustega. Kõrgkoolid ootavad riigilt ja omavalitsustelt suuremat tuge eri teenuste pakkumisel välisüliõpilastele ja õppejõududele ning nende pereliikmetele. Tööandjad omakorda ootavad kõrgkoolidelt välisüliõpilaste paremat ettevalmistamist Eesti ettevõtluskeskkonna ja töökultuuri jaoks. Võrreldes varasemate uuringutega on probleemina lisandunud ühiskonnas leviv negatiivne suhtumine ingliskeelsesse õppesse ja n-ö sisserändajatesse. Samas on kõrgkoolide rahvusvahelistumises näha väga suurt arengut ning leidub palju häid näiteid suurepäraste nõustamissüsteemide, õpetamiskogemuste, tööhõive jm kohta. Nii Eesti õppejõud kui ka üliõpilased kinnitasid, et mitmekultuuriline õppekeskkond on oluliselt parandanud arutelude taset ja õppe kvaliteeti. Eestisse tööle jäänud välisüliõpilased on olnud meie majanduse jaoks vajalik lisaressurss. Vajalik on jõuda riiklikul tasemel kokkuleppele ingliskeelse õppe tuleviku osas. Siinsest ülevaatest ilmneb, et kõrgkoolide rahastamine ja üliõpilastelt võetava õppeteenustasu kujunemine on paljuski juhuslik ega kata enamikul juhtudel avalik-õiguslikes ülikoolides õpetamisega seotud tegelikke kulusid. Lisaks pakutakse välisüliõpilastele ülikoolide enda eelarvest õppeteenustasu katvaid sihtstipendiume. Seega toimub ingliskeelsetel õppekavadel õpetamine suures osas muu õppeja teadustegevuse arvelt. Samas võib ingliskeelse õppe kaudu saadav lisaväärtus rahvusvaheline õpikeskkond eesti üliõpilastele, mis on piisavalt atraktiivne, et hoida noori Eestis; andekad välisüliõpilased õppimas ja erialadel, mille lõpetajate järele on tööturul suur vajadus olla kordades suurem selle rakendamiseks vajalikest kuludest. Eestikeelse kõrghariduse jätkusuutlikkuse tagab see, mil määral suudame olla konkurentsivõimelised rahvusvaheliselt. Sama oluline on sihipäraselt tegelda eesti teaduskeele edendamisega ning muuta eesti keelt ja kultuuri õpe atraktiivseks nii siia saabunud välisõppejõududele kui välisüliõpilastele.
EESTI KÕRG- JA KUTSEHARIDUSE KVALITEEDIAGENTUUR Välisüliõpilaste õppimine ja õpetamine Eesti kõrgkoolides Hindamisaruanne 2019
EESTI KÕRG- JA KUTSEHARIDUSE KVALITEEDIAGENTUUR Välisüliõpilaste õppimine ja õpetamine Eesti kõrgkoolides Hindamisaruanne 2019 Sisukord Sissejuhatus... 3 Ülevaade hetkeseisust ja varasematest uuringutest...
RohkemLISA KEHTESTATUD õppeprorektori korraldusega nr 101 Tallinna Ülikooli akadeemiline kalender 2019/2020. õppeaastal Lõpeb eksternõ
LISA KEHTESTATUD õppeprorektori 17.04.2019 korraldusega nr 101 Tallinna Ülikooli akadeemiline kalender 2019/2020. õppeaastal 19.08.2019 eksternõppesse astumise avalduste ja VÕTA taotluste esitamine. Algab
RohkemTransporditeenuste õppekavagrupi hindamisotsus Tallinna Tehnikakõrgkool 05/02/2016 Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuri kõrghariduse hinda
Transporditeenuste õppekavagrupi hindamisotsus Tallinna Tehnikakõrgkool 05/02/2016 Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuri kõrghariduse hindamisnõukogu otsustas kinnitada hindamiskomisjoni aruande
RohkemKEHTESTATUD õppeprorektori korraldusega nr 190 MUUDETUD õppeprorektori korraldusega nr 158 MUUDETUD õppeprorektori ko
KEHTESTATUD õppeprorektori 29.08.2016 korraldusega nr 190 MUUDETUD õppeprorektori 18.09.2017 korraldusega nr 158 MUUDETUD õppeprorektori 08.03.2018 korraldusega nr 54 Õpetajakoolituse erialastipendiumi
RohkemEesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Mu
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (edaspidi akadeemia) diplomi,
RohkemTallinna Tehnikaülikool
Kehtestatud TTÜ nõukogu 21.11.2017 määrusega nr 13 ALGTEKST-TERVIKTEKST Redaktsiooni jõustumise kuupäev: 2018/2019 õppeaastast Üliõpilaste vastuvõtueeskiri Määrus kehtestatakse ülikooliseaduse 14 lg 3
RohkemAbiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta
Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vastanutest töötanud 87 tudengit ehk 64%, kellest 79 (91%)
RohkemPealkiri
E-ga edasi! Tiia Ristolainen Tartu Ülikooli elukestva õppe keskuse juhataja 26.09.2013 E-kursuste arv Tartu Ülikoolis BeSt programmi toel TÜ-s loodud e-kursuste arv ja maht BeSt programmi toel TÜ-s loodud
RohkemBio- ja keskkonnateaduste õppekavagrupi hindamisotsus Tartu Ülikool 15/03/2016 Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuri kõrghariduse hindamisn
Bio- ja keskkonnateaduste õppekavagrupi hindamisotsus Tartu Ülikool 15/03/2016 Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuri kõrghariduse hindamisnõukogu otsustas kinnitada hindamiskomisjoni aruande
RohkemSotsiaalteaduste õppekavagrupi hindamisotsus Tallinna Tehnikaülikool 15/09/2016 Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuri kõrghariduse hindamis
Sotsiaalteaduste õppekavagrupi hindamisotsus Tallinna Tehnikaülikool 15/09/2016 Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuri kõrghariduse hindamisnõukogu otsustas kinnitada hindamiskomisjoni aruande
RohkemKINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri a käskkirjaga nr 13 (jõustunud ) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri a k
KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri 2013. a käskkirjaga nr 13 (jõustunud 04.09.2013) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri 2014. a käskkirjaga nr 39 (jõustub 01.01.2015) Diplomite, residentuuri
RohkemPowerPoint Presentation
Erasmus+ õpirände projektide avaseminar Projekti elukaar 30.06.14 Tallinn Raja Lõssenko raja.lossenko@archimedes.ee Õpirände projekti elukaar PROJEKTI ELUKAAR: LEPING Enne lepingu sõlmimist: 1. Osalejaportaali
RohkemMida me teame? Margus Niitsoo
Mida me teame? Margus Niitsoo Tänased teemad Tagasisidest Õppimisest TÜ informaatika esmakursuslased Väljalangevusest Üle kogu Ülikooli TÜ informaatika + IT Kokkuvõte Tagasisidest NB! Tagasiside Tagasiside
Rohkem897FCEA9
Hr Tõnis Lukas Haridus- ja teadusminister Munga 18 50088 TARTU Teie 13.02.2008 nr 8-4/27 Õiguskantsler 03.2008 nr 6-2/080120/00801824 Seisukoht vastuolu mittetuvastamise kohta Austatud härra minister Tänan
RohkemNo Slide Title
Ülevaade vanematekogu sisendist arengukavale ja arengukava tutvustus Karmen Paul sotsiaalselt toimetulev st on lugupidav ehk väärtustab ennast ja teisi saab hakkama erinevate suhetega vastutab on koostöine
RohkemTallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül
ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Üliõpilase nimi: Kuupäev: Pädevus Hindamiskriteerium Eneseanalüüs koos näidetega (sh vajadusel viited teoreetilistel ainekursustel tehtule) B.2.1 Õpi- ja õpetamistegevuse
RohkemKINNITATUD Kõrgkooli nõukogu a otsusega nr 18.1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli teadus-, arendus- ja loometöö rahastamisstrateegia 1. Strate
KINNITATUD Kõrgkooli nõukogu 12.06.2012. a otsusega nr 18.1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli teadus-, arendus- ja loometöö rahastamisstrateegia 1. Strateegia vajalikkuse põhjendus Tallinna Tervishoiu Kõrgkool
RohkemMicrosoft Word - VV191_lisa.doc
Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2008. a määruse nr 178 Kõrgharidusstandard lisa 3 (Vabariigi Valitsuse 23.12.2010. a määruse nr 191 sõnastuses) Õppekavagrupid õppevaldkondades, nendes kõrgharidustaseme
RohkemProjekt Kõik võib olla muusika
Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte
Rohkemeelnõu.docx
Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2008. a määrus nr 178 Kõrgharidusstandard Lisa 3 (muudetud sõnastuses) Õppekavagrupid, nendes kõrgharidustaseme õpet läbiviivad õppeasutused ning nende antavate diplomite
RohkemVabariigi Valitsuse 18. detsembri a määruse nr 178 Kõrgharidusstandard lisa 3 (muudetud sõnastuses) Õppekavagrupid õppevaldkondades, nendes kõrg
Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2008. a määruse nr 178 Kõrgharidusstandard lisa 3 (muudetud sõnastuses) Õppekavagrupid õppevaldkondades, nendes kõrgharidustaseme õpet läbiviivad õppeasutused ning nende
RohkemVabariigi Valitsuse 18. detsembri a määrus nr 178 Kõrgharidusstandard Lisa 3 (muudetud sõnastuses) Õppekavagrupid, nendes kõrgharidustaseme õpet
Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2008. a määrus nr 178 Kõrgharidusstandard Lisa 3 (muudetud sõnastuses) Õppekavagrupid, nendes kõrgharidustaseme õpet läbiviivad õppeasutused ning nende antavate diplomite
RohkemSG kodukord
Saue Gümnaasium Koostaja: Robert Lippin Lk 1 / 5 KOOLI VASTUVÕTMISE JA VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD 1. ÜLDPÕHIMÕTTED 1.1. Põhikooli õpilaseks võetakse vastu kõik selleks soovi avaldavad koolikohustuslikud
RohkemIndividuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.
Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk 20.11.2012 nr 32/1.1-6 1.1. Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.1.1. Põhikooli ja gümnaasiumiseadus 18. Vastu võetud
RohkemEelnõu lisa_3.docx
Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2008. a määrus nr 178 Kõrgharidusstandard Lisa 3 (muudetud sõnastuses) Õppekavagrupid, nendes kõrgharidustaseme õpet läbiviivad õppeasutused ning nende antavate diplomite
RohkemMÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al
MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse
RohkemMicrosoft Word - VOTA_dok_menetlemine_OIS_ doc
Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine (VÕTA ) dokumentide menetlemise protsess ÕISis Koostanud: Ele Hansen Ele Mägi Tartu 2012 1. Aine ülekandmine-õppekavajärgne aine Varasemalt sooritatud aine
RohkemKEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUS KÄSKKIRI Kehtnas nr 2-1/8 Kehtna Kutsehariduskeskuse täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste läbiviimise eeskirja
KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUS KÄSKKIRI Kehtnas nr 2-1/8 Kehtna Kutsehariduskeskuse täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste läbiviimise eeskirja kinnitamine 1. Kinnitan täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste
RohkemPealkiri
Elanike hinnangud arstiabile 2014, peamised arengud ja edasised tegevused Tanel Ross Haigekassa juhatuse esimees Üldised järeldused elanike hinnangutest Hinnangud Eesti tervishoiusüsteemile on püsinud
RohkemVabariigi Valitsuse 18. detsembri a määruse nr 178 Kõrgharidusstandard lisa 3 (muudetud sõnastuses) [RT I , 17 jõust ] Õppe
Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2008. a määruse nr 178 Kõrgharidusstandard lisa 3 (muudetud sõnastuses) [RT I 05.07.2011, 17 jõust. 08.07.2011] Õppekavagrupid õppevaldkondades, nendes kõrgharidustaseme
RohkemMicrosoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012
KURTNA KOOLITÖÖTAJATE RAHULOLU-UURINGU TULEMUSED Koostaja: Kadri Pohlak Kurtna 212 Sisukord Sissejuhatus... 3 Rahulolu juhtimisega... 4 Rahulolu töötingimustega... 5 Rahulolu info liikumisega... 6 Rahulolu
Rohkem(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)
Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta
RohkemÜliõpilaste tagasiside Eesti kõrgkoolides
Üliõpilaste tagasiside Eesti kõrgkoolides 2014 Analüüsi tellis Eesti Üliõpilaskondade Liit programmi Primus toel ning Euroopa Sotsiaalfondi kaasrahastamisel. Autor: Hanna-Stella Haaristo on alates 2011.
RohkemÕppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS-es HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus Majutusette
Õppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS-es 134911 HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus Hotel management Менеджер отеля ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EKR 2 EKR 3
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM 179 ECOFIN 384 SOC 346 COMP 257 ENV 339 EDUC 165 RECH
RohkemKinnitatud dir kk nr 1.3/27-k PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1.
PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, välja kuulutatud Vabariigi
RohkemTervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn
Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi
RohkemKeskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor
Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate
RohkemLisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -
Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada
RohkemVIRUMAA KOLLEDŽ HARIDUSVALDKOND ARENGUFOORUM: IDA-VIRU Mare Roosileht, TalTech Virumaa kolledži arendusdirektor
VIRUMAA KOLLEDŽ HARIDUSVALDKOND ARENGUFOORUM: IDA-VIRU 2030+ Mare Roosileht, TalTech Virumaa kolledži arendusdirektor 22.11.2018 ÜLEVAADE HARIDUSASUTUSTEST* Haridusvaldkond Haridusasutus Arv Märkused Alusharidus
RohkemKoolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool S
Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool SA) korraldab koolituse "Täiskasvanud õppija õpioskuste
RohkemPpt [Read-Only]
EL 2020 strateegia eesmärkidest, mis puudutab varajast koolist väljalangemist ja selle vähendamist EL 2020 strateegia eesmärkidest, mis puudutab madala haridustasemega noorte osakaalu vähendamist Madal
RohkemMicrosoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc
UURING OMAVALITSUSTE SENISEST PROJEKTIKOGEMUSEST, LÄHIAJA PLAANIDEST NING OOTUSTEST LOODAVALE MAAKONDLIKULE ARENGUKESKUSELE Küsitlus viid läbi 6.-12. maini 2003 EAS Regionaalarengu Agentuuri tellimisel
RohkemKINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast
KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul 28.06.2019 Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027 projekti- ja tegevustoetuste taotlemise
RohkemÕpetajate täiendkoolituse põhiküsimused
Õpetajate täienduskoolituse vajadus ja põhimõtted Meedi Neeme Rocca al Mare Seminar 2010 Hariduse eesmärk on õpilase areng Olulised märksõnad: TEADMISED,ARUKUS,ELUTARKUS,ISIKUPÄ- RASUS, ENESEKINDLUS JA
RohkemÕppekorralduseeskirja lisa nr 9 Õppetoetuste taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ja kord Õppetoetuste, mitteriikike stipendiumite ning mitter
Õppetoetuste, mitteriikike stipendiumite ning mitteriiklike toetuste taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ja kord I Õppetoetused 1. Üldsätted 1.1. Kord põhineb õppetoetuste ja õppelaenuseadusel
RohkemVilistlaste esindajate koosolek
13.04.2012 VILISTLASKOGU ÜLDKOGU ÕPILASTE KÜSITLUSE TULEMUSTEST UURING Uuringus osalesid 8 kooli 8. ja 9.klasside õpilased: Räpina ÜG, Mikitamäe, Mehikoorma, Kauksi, Ruusa, Orava, Viluste, Värska Küsimustiku
RohkemVastuvõtt 10.klassidesse 2016/2017
VASTUVÕTT 10. KLASSIDESSE 2019/2020 Jüri Gümnaasium 20. veebruaril 2019 Maria Tiro, direktor Tänased teemad Õppesuunad, sarnasused ja erisused Õppekorraldus Sisseastumiskatsed, tulemused Dokumentide esitamine
RohkemMicrosoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode]
Kuidas arendada kohalikke avalikke teenuseid omavalitsuste ja kodanikuühenduste koostöös? Annika Uudelepp Praxise juhatuse liige, Valitsemise ja kodanikeühiskonna programmi direktor 16.09.2009 Tallinnas
RohkemPowerPoint Presentation
Paindlikud töövormid töötaja ja tööandja vaatenurgast Marre Karu Poliitikauuringute Keskus Praxis Kas töö teeb õnnelikuks? See sõltub... - inimese (ja tema pere) soovidest - inimese (ja tema pere) vajadustest
RohkemIFI6083_Algoritmid_ja_andmestruktuurid_IF_3
Kursuseprogramm IFI6083.DT Algoritmid ja andmestruktuurid Maht 4 EAP Kontakttundide maht: 54 Õppesemester: K Eksam Eesmärk: Aine lühikirjeldus: (sh iseseisva töö sisu kirjeldus vastavuses iseseisva töö
RohkemMicrosoft Word OppeKavaDEKL.doc
Nõuded rakenduskõrgkooli õppekavale 1. Üldsätted 1.1. Käesolev dokument lähtub Eesti rakenduskõrgkoolide deklaratsioonist Rakenduskõrghariduse kvaliteedikindlustuse süsteemi arendamine esitades rakenduskõrgkoolide
RohkemPowerPoint Presentation
Uued generatsioonid organisatsioonis: Omniva kogemus Kadi Tamkõrv / Personali- ja tugiteenuste valdkonnajuht Omniva on rahvusvaheline logistikaettevõte, kes liigutab kaupu ja informatsiooni Meie haare
RohkemRahvuskaaslaste programm rakendusplaan
Rahvuskaaslaste programm 214 22 RAKENDUSPLAAN aastateks 218 22 Lühendid: BHN = BaltHerNet, EAS = Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, EELK= Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Misjonikeskus, EINST = Eesti
RohkemLISA KINNITATUD õppeprorektori korraldusega nr 134 MUUDETUD õppeprorektori korraldusega nr 76 Võõrkeeleoskuse tõendamise tingimu
LISA KINNITATUD õppeprorektori 22.08.2017 korraldusega nr 134 MUUDETUD õppeprorektori 06.04.2018 korraldusega nr 76 Võõrkeeleoskuse tõendamise tingimused ja kord 1. Võõrkeeleoskuse tõendamine vastuvõtul
RohkemRAKVERE AMETIKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Logistika Logistiku abi Logistic assistant Õppekava kood EHIS-es ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EK
RAKVERE AMETIKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Logistika Logistiku abi Logistic assistant Õppekava kood EHIS-es 140918 ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EKR 2 EKR 3 EKR 4 kutsekeskharidus Õppekava maht: 180
RohkemPowerPoint Presentation
HARIDUS 2006-2009 Tallinna Ülikool, organisatsioonikäitumine, magistrantuur Karjääri planeerimise seos karjäärialase tunnetatud võimekuse, töökontrollikeskme ja otsustusstiilidega Tallinna Tehnikakõrgkooli
RohkemLisa 1 - toetuse andmise tingimused
Lisa 1 KINNITATUD Haridus- ja teadusministri käskkirjaga Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse Kõrghariduse erialastipendiumid nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades elluviimiseks Kõrghariduse
RohkemPowerPoint Presentation
Strateegilise koostöö projekti eelarve Katriin Ranniku 17.02.2016 Millest tuleb juttu? Mis reguleerib Erasmus+ programmist rahastatavaid projekte? Millised on Erasmus+ strateegilise koostöö projekti eelarveread?
RohkemTunnustatud partner teadliku ja õnneliku teadmusühiskonna arendamisel Anneli Kannus EHL Tartu Tervishoiu Kõrgkool Sügiskonverents Rektor
Tunnustatud partner teadliku ja õnneliku teadmusühiskonna arendamisel Anneli Kannus EHL Tartu Tervishoiu Kõrgkool Sügiskonverents Rektor 3.09.2015 Vastuvõtukonkurss suvi 2015 Õppe- kohd Avaldusi Konkurss
RohkemTallinna Ülikool
TALLINNA ÜLIKOOL Akadeemiline üksus: 1636 Informaatika instituut Õppekava nimetus eesti keeles INFORMAATIKA ÕPETAJA, KOOLI INFOJUHT 22.08.2002 (Õppekava kood) Õppekava nimetus inglise keeles (HTM registrisse
RohkemPlant extinctions and colonizations in European grasslands due to loss of habitat area and quality: a meta-analysis
Tagasivaade gümnaasiumi uurimistöö koostamisele Liina Saar Saaremaa Ühisgümnaasium, vilistlane Tartu Ülikool, doktorant Aasta oli siis 1999. o Uurimistööde koostamine ei olnud kohustuslik o Huvi bioloogia
RohkemÕnn ja haridus
Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Õpetajate Liidu konverents Viimsis, 24. oktoobril 2012 Õnn tähendab elada head elu. Hea elu teooria seab 2 tingimust: Inimene on subjektiivselt
RohkemДЕЛОВОЕ ОБЩЕНИЕ
Tõhusa ja kaasahaarava õppe korraldamine kõrgkoolis 1. Teema aktuaalsus 2. Probleemid 3. Küsitlusleht vastustega 4. Kämmal 5. Õppimise püramiid 6. Kuidas edasi? 7. Allikad 1. Vene keele omandamine on
RohkemSeletuskiri
Seletuskiri haridus- ja teadusministri 9. detsembri 2015. a käskkirja nr 471 Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse Kõrghariduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine Dora Pluss
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: registrikood: 80380146 tänava nimi, maja ja korteri number: Rävala pst 7 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10143 telefon:
RohkemEuroopa Liidu struktuurifondide programmi Meede 2.2 Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused 1.3 Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumisme
KOGEMUSNÕUSTAJATE KOOLITUS Loov Ruum OÜ võitis hanke kogemusnõustajate koolitamiseks. Pakume koolitust inimestele, kes sooviksid saada tervisekahjustustest taastumise, lähedaste taastumise toetamise või
RohkemKINNITATUD Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/89 Haabersti Vene Gümnaasiumi vastuvõtu tingimused ja kord I. Üldsätted 1.1.
KINNITATUD 23.02.2017 Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/89 vastuvõtu tingimused ja kord I. Üldsätted 1.1. õpilaste vastuvõtmise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse
RohkemMicrosoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc
EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Arengukomisjon 2011/0177(APP) 2.7.2012 ARVAMUSE PROJEKT Esitaja: arengukomisjon Saaja: eelarvekomisjon Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane
RohkemPowerPoint Presentation
Kas mehed ja naised juhivad erinevalt? Kuidas kaasata mitmekesiseid meeskondi? Ester Eomois, EBSi õppejõud, doktorand Organisatsioonide juhtimistreener Minu tänased mõtted Kas naised ja mehed on juhtidena
RohkemPowerPoint Presentation
TeaMe programm 2009-2015 7. mai 2015 Eesmärgid Suurendada noorte huvi teaduse ja tehnoloogia ning nendega seotud elukutsete vastu Laiendada Eesti teadusmeedia arenguvõimalusi Levitada täppis- ja loodusteaduslikku
RohkemSaksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigi
Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs 2014 1. Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigieksam on alates 2014. a asendatud Goethe-Zertifikat
RohkemPärnu-Jaagupi Gümnaasium
Õpetaja: Eva Palk Õppeaine: Perekonnaõpetus Tundide arv: 1 nädalatund, 35 tundi õppeaastas Õpetaja töökava Tun Peateemad dide arv 5 PEREKOND Perekonna minevik, olevik ja tulevik. Kooseluvormid. Perekonna
RohkemMicrosoft Word - Document1
KOMPETENTSIPÕHINE HINDAMINE JA SELLE MEETODID Anu Vaagen, Raili Laas Mis on hindamine? Esimese asjana seostub õppuril selle sõnaga õpetaja autoriteedile alluva otsuse vorm, mis kajastub numbrilisel kujul.
RohkemÕppekava arendus
Õppekava arendus Ülle Liiber Õppekava kui kokkulepe ja ajastu peegeldus Riiklik õppekava on peegeldus sellest ajast, milles see on koostatud ja kirjutatud valitsevast mõtteviisist ja inimkäsitusest, pedagoogilistest
RohkemMicrosoft PowerPoint - Tiina Saar.ppt [Compatibility Mode]
Tööõnn läbi mitmekülgse hariduse Tiina Saar, Äripäeva Tööjõuturg toimetaja ja karjäärinõustaja 15.10.2010 Tiina Saar - Aaretesaar.ee 1 Tähelepanekud kogemusest Ettevõtetes, kus ei keskenduta pehmetele
RohkemKINNITATUD Tallinna Ehituskooli direktori käskkirjaga nr 1-1/18 KOOSKÕLASTATUD Tallinna Ehituskooli nõukogu protokoll nr 10 Õppe
KINNITATUD Tallinna Ehituskooli direktori 14.03.2017 käskkirjaga nr 1-1/18 KOOSKÕLASTATUD Tallinna Ehituskooli nõukogu 13.03.2017 protokoll nr 10 Õppekavarühm Õppekava nimetus Puitmaterjalide töötlus CNC
Rohkem1. Üliõpilased 1.1 Tõendid Vali menüüst: Üliõpilased tõendid tõendite trükkimine. Avaneb vorm Tõendite trükkimine, vali tõendi liik Tõend õppim
1. Üliõpilased 1.1 Tõendid Vali menüüst: Üliõpilased tõendid tõendite trükkimine. Avaneb vorm Tõendite trükkimine, vali tõendi liik. 1.1.1 Tõend õppimise kohta TLÜ-s Seda tõendiliiki saab väljastada ainult
RohkemPROTOKOLL EKKA hindamisnõukogu (edaspidi nõukogu) istungi kohta 5. veebruaril 2014.a Tallinnas, EKKA büroo ruumes Toompuiestee 30. Istung algas kell 1
PROTOKOLL EKKA hindamisnõukogu (edaspidi nõukogu) istungi kohta 5. veebruaril 2014.a Tallinnas, EKKA büroo ruumes Toompuiestee 30. Istung algas kell 11.00 ja lõppes kell 17.00. Osa võtsid nõukogu liikmed
RohkemTervishoiu õppekavagrupi hindamisotsus Tartu Ülikool 11/11/2016 Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuri kõrghariduse hindamisnõukogu otsustas
Tervishoiu õppekavagrupi hindamisotsus Tartu Ülikool 11/11/2016 Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuri kõrghariduse hindamisnõukogu otsustas kinnitada hindamiskomisjoni aruande ja viia järgmine
RohkemMonitooring 2010f
Lõimumiskava monitooring 2010 Raivo Vetik, TLÜ võrdleva poliitika professor Kohtumine Rahvuste Ümarlauas 24. september, 2010 Uuringu taust TLÜ uurimisgrupp: Raivo Vetik, Jüri Kruusvall, Maaris Raudsepp,
RohkemSeletuskiri eelnõu juurde
SELETUSKIRI Haridus- ja teadusministri käskkirja Noorsootöötajate koolituste arendamine eelnõu juurde I. Sissejuhatus Eelnõu kehtestatakse Perioodi 2014 2020 struktuuritoetuste seaduse 7 lõike 2 punkti
RohkemTallinna Tehnikaülikool
TERVIKTEKST Vastu võetud Tallinna Tehnikaülikooli kuratooriumi 21.10.2016 määrusega nr 1 Kinnitatud Tallinna Tehnikaülikooli kuratooriumi 21.12.2016 otsusega nr 9 Muudetud Tallinna Tehnikaülikooli kuratooriumi
RohkemReducing disparities Strengthening relations
Töö-, pere- ja isikliku elu tasakaalu edendamine ettevõtetes Heidi Solba Jätkusuutliku töökeskkonna valdkonnajuht Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum 21.03.2016 Tänane päev o ülevaade programmist ja mentorlusest
RohkemÕPETAJATE OSKUSED PIAAC ANDMETE BAASIL Aune Valk PIAAC (Programme for the International Assessment of Adult Competencies) uuringu raames va
ÕPETAJATE OSKUSED PIAAC ANDMETE BAASIL 10.12.2013 Aune Valk PIAAC (Programme for the International Assessment of Adult Competencies) uuringu raames valmis väga rikas andmebaas, mis annab võimaluse uurida
RohkemEESTI KUNSTIAKADEEMIA
HIGHER EDUCATION INSTITUTIONS in Estonia (1990-2011) Estonian ENIC/NARIC 2012 1 The current document comprises a list of public universities, state professional higher education institutions, private higher
RohkemÕppekava vorm 1. Õppekava nimetus Küberturbe tehnoloogiad 2. Õppekava nimetus inglise Cyber Security Engineering keeles 3. Kõrgharidustaseme õpe Raken
Õppekava vorm 1. Õppekava nimetus Küberturbe tehnoloogiad 2. Õppekava nimetus inglise Cyber Security Engineering keeles 3. Kõrgharidustaseme õpe Rakenduskõrgharidus 4. Õppevorm(id) Statsionaarne õpe 5.
RohkemFaktileht-1.indd
eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanute eesti keele õpe Uuringu terviktekst: www.sm.ee/et/uuringud-ja-analuusid Eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanutest umbes pooled oskavad eesti keelt
RohkemKursuseprogramm IFI6054 Agiilne tarkvaraarendus 3 EAP Kontakttundide maht: 28 Õppesemester: K Eksam Eesmärk: Aine lühikirjeldus: (sh iseseisva töö sis
Kursuseprogramm IFI6054 Agiilne tarkvaraarendus 3 EAP Kontakttundide maht: 28 Õppesemester: K Eksam Eesmärk: Aine lühikirjeldus: (sh iseseisva töö sisu kirjeldus vastavuses iseseisva töö mahule) Ülevaate
RohkemKINNITATUD G.Otsa nim Tallinna Muusikakooli nõukogu otsusega protokoll nr 3-24/1 LISA 2: Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli praktika
KINNITATUD G.Otsa nim Tallinna Muusikakooli nõukogu otsusega 23.09.2015 protokoll nr 3-24/1 LISA 2: Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli praktikajuhend Dokumendi aluseks on praktika korraldamise ning
RohkemPowerPoint Presentation
Majandusarengud maailmas lähiaastatel Ülo Kaasik Eesti Panga asepresident Maailma majandusaktiivsus on vähenenud Probleemid on tööstuses, kus eksporditellimused on jätkuvalt vähenemas Majanduskasv püsib
RohkemPowerPoint Presentation
Alameede 1.1.7.6 Põhikooli ja gümnaasiumi riiklikele õppekavadele vastav üldharidus Projekt Tehnoloogiaõpetuse õpetajate täienduskoolitus, Moodul A1 Ainevaldkond Tehnoloogia Marko Reedik, MSc füüsikas
RohkemKinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud
Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul 29.11.2018 Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud rahaliste vahendite sihipärase kogumiseks ja sihtotstarbelise
RohkemEuroopa Parlamendi ja nõukogu soovitus, 18. juuni 2009, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECVET) loomise kohtaEMPs kohald
8.7.2009 Euroopa Liidu Teataja C 155/11 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU SOOVITUS, 18. juuni 2009, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECV) loomise kohta (EMPs kohaldatav tekst)
RohkemTallinna Kesklinna Täiskasvanute Gümnaasiumi ÕPPEKAVA
TALLINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ÕPPEKAVA 1 ÜLDOSA Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium (edaspidi TTG) on üldhariduskool, kus päevakooliõpingud mingitel põhjustel katkestanud õpilastel on võimalik omandada
RohkemTerviseteadus
Magistriõppe õppekava TERVISETEADUS 194200 Tallinn 2018 Õppeasutus TALLINNA TERVISHOIU KÕRGKOOL Õppeasutuse kood 70003980 Õppekava nimetus TERVISETEADUS Õppekava nimetus inglise keeles HEALTH SCIENCES
RohkemKINNITATUD Tallinna Saksa Gümnaasiumi a Direktori käskkirjaga nr 1-2/6 TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUM TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUMI SISEHINDAMISE K
I SISEHINDAMISE KORD Kord kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 78 lõike 3 alusel. 1. Üldsätted 1.1 Koolis sisehindamine on pidev protsess, mille eesmärk on tagada õpilaste arengut toetavad tingimused
RohkemTeadus- ja arendustegevuse korralise evalveerimise aasta hindamiskomisjoni moodustamine ja selle töökorra kinnitamine
MINISTRI KÄSKKIRI 10.04.2017 nr 1.1-2/17/85 Teadus- ja arendustegevuse korralise evalveerimise 2017. aasta hindamiskomisjoni moodustamine ja selle töökorra kinnitamine Teadus- ja arendustegevuse korralduse
RohkemÕPETAMISOSKUSTE ARENDAMINE: ÕPI ÕPPEJÕULT! ÕPPETÖÖ VAATLUSED Üheks õppejõu õppimise viisiks, professionaalse arengu toetamisel, on õppimine oma kollee
ÕPETAMISOSKUSTE ARENDAMINE: ÕPI ÕPPEJÕULT! ÕPPETÖÖ VAATLUSED Üheks õppejõu õppimise viisiks, professionaalse arengu toetamisel, on õppimine oma kolleegidelt õppetöö vaatlemise kaudu. Igal õppejõul on õpetamise
RohkemVKE definitsioon
Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) definitsioon vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 364/2004/EÜ Lisa 1-le. 1. Esiteks tuleb välja selgitada, kas tegemist on ettevõttega. Kõige pealt on VKE-na
Rohkem