Seletuskiri

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Seletuskiri"

Väljavõte

1 Seletuskiri haridus- ja teadusministri 9. detsembri a käskkirja nr 471 Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse Kõrghariduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine Dora Pluss elluviimiseks muutmine eelnõu juurde 1. SISSEJUHATUS JA EESMÄRK Käskkiri kehtestatakse perioodi struktuuritoetuse seaduse 16 alusel. Eelnõuga muudetakse haridus- ja teadusministri 9. detsembri a käskkirja nr 471 (muudetud käskkirjaga nr 215) Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse Kõrghariduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine Dora Pluss elluviimiseks lisades 1 ja 2 kehtestatud tingimusi kinnitades need uue terviktekstina. Käskkirja eelnõu ja seletuskirja koostas Haridus- ja Teadusministeeriumi kõrghariduse osakonna peaekspert Allan Padar (tel ; ja teadusosakonna nõunik Ursula Tubli (tel ; rahandusosakonna välisvahendite juht Inge Oopkaup (tel ; ja õigusosakonna jurist Kadi Mölder ( ; tuginedes elluviija ja rakendusüksuse ettepanekutele. 2. EELNÕU SISU JA VÕRDLEV ANALÜÜS II.1 Lisas 1 tehakse muudatused järgmistes punktides: Punktis muudetakse EBS Education OÜ nime seoses õppeasutuse õigusliku vormi muutumisega alates ning lisatakse Eesti Infotehnoloogia Kolledži juurde märge, et kõrgkool osales tegevustes kuni , mil ta lõpetas iseseisva õppeasutusena tegevuse. Kõrgkool jätkab tegevust Tallinna Tehnikaülikooli struktuuriüksusena ning tema magistrantidel ja noorteadlastel on jätkuvalt ligipääs Dora Pluss toetustele. Punktis 6.1 täpsustatakse eelviimases lõigus sõnastust, kuna toetuse andmise tingimuste tasandil reguleeritakse struktuuritoetuse väljamaksmist eelnõu punktis 13.3 toetuse saaja (elluviija) tasandil. Senise sõnastuse kohaselt hüvitatakse kulud elluviijale lisas 2 kinnitatud ühikuhindade alusel ehk lõik kordas punkti Uus sõnastus: Õpirände kulud hüvitatakse lisas 2 kinnitatud ühikuhindade alusel. Kuni 30 kalendripäeva (kaasa arvatud) kestva õpirände puhul hüvitatakse kulud järgmiste kulude summana: päevaraha ning ühikuhindade alusel õpirände sõidutoetus ja õpirände majutustoetus. Punktis 6.2 täiendatakse sõnastust ning tehakse täiendusi. Järgnevad muudatused puudutavad Eesti ülikoolidesse tasemeõppesse asuvaid välismagistrante ja doktorante (alategevus 2.1). Esiteks, täpsustatakse et enne nimetatud Dora Pluss toetuse määramist võivad rohkem kui ühe aasta Eestis õppinud olla ainult kõrghariduse kolmandal astmel (doktoriõppes) õpinguid 1

2 alustavad doktorandid. See tähendab, et toetuse võib määrata isikule, kes on varasemalt Eestis õppinud magistriastmel ja jätkab doktorantuuris või on viibinud Eestis külalisdoktorandina. Kehtiv sõnastus oli mitmeti mõistetav ning sellest võis välja lugeda, justkui oleks olnud võimalik välismagistrandi toetust määrata ka neile magistrantidele, kes on juba viimase kolme aasta jooksul Eestis magistrikraadi omandanud. Antud tegevus ei täidaks meetme eesmärki. Käesoleva meetme eesmärk on uute välismagistrantide toomine Eesti kõrgkoolidesse ja välisdoktorantide arvu suurendamine Eesti kõrghariduses. Uus sõnastus: Toetust võib esmakordselt määrata mitteresidentidele, kes võivad olla viimase kolme aasta jooksul Eestis viibinud kuni ühe aasta, va doktorandid, kui nad on õppinud ja lõpetanud Eesti kõrgkooli magistriõppe. Teiseks, täiendatakse välismagistrantide kvoodi määramise aluseid. Kehtiva sõnastuse kohaselt tuleb kvooti anda ka välismagistrantide eest õppekavadel, kuhu kõrgkool uusi tudengeid vastu võtta ei saa. Uue sõnastusega arvestatakse ainult õppekavasid, kuhu uutel magistrantidel on võimalik õppima asuda. Uus sõnastus: Tasemeõppes õppivate välismagistrantide kvoodi arvestamise aluseks on tähtajatu õpetamise õiguse saanud õppekavagruppides inglise õppekeelega ja vastuvõtuks avatud magistriõppe õppekavade arv ja välismagistrantide koguarv nendel õppekavadel. Alates teisest toetatud õppeaastast võetakse arvesse ka toetuste kasutamist eelnenud õppeaastal. Välismagistrandil on võimalik toetust saada õppe nominaalkestuse ajal üldjuhul üheks õppeaastaks korraga.. Kolmandaks, lisatakse täpsustus, et välisdoktorandi sõidutoetuse arvestamise aluseks olev sihtkoht kinnitatakse linna täpsusega vastuvõtva kõrgkooli poolt elluviijale esitatud toetuse hüvitamise dokumentidega. Sihtkohta on võimalik vajadusel ka muuta. Muutmise võimaluse sätestab elluviija tegevuse rakendamisjuhendis. Uus sõnastus: Välisdoktorandi sõidutoetuse arvestamise aluseks olev sihtkoht määratletakse linna täpsusega toetuse taotlemisel ja vastavasisulise kinnituse esitab vastuvõttev kõrgkool elluviijale koos toetuse hüvitamise dokumentidega. Sihtkoha muutmise võimaluse sätestab elluviija tegevuse rakendamisjuhendis. Neljandaks, muudetakse tasemeõppes õppivate välisdoktorantide toetamise skeem sarnaseks siseriikliku doktorantide toetamise skeemiga riigile prioriteetsetes valdkondades (nt IT akadeemia doktorandistipendium), kus doktorantidele makstakse doktoranditoetust ja doktorandistipendiumi, laiendades seda kooskõlas Vabariigi Valitsuse 20. detsembri a määruses nr 178 Üliõpilaste stipendiumite liigid, suurus ja määramise üldtingimused 6 lg 1 sätestatud võimalustele. Dora Pluss näol on tegemist doktoriõpet toetava meetmega, mille välisdoktorantidele suunatud tegevused on kooskõlas TAI strateegias määratletud riiklike prioriteetidega ning Eesti kõrghariduse rahvusvahelise tutvustamise strateegiaga Kuna Dora Plussi toetatav tegevus ja toetusesaajate sihtgrupp on sarnane riikliku toetusskeemi tegevuse ja toetusesaajate sihtgrupiga (riigile prioriteetsetes valdkondades või doktoriõpet toetavate meetmete raames täiskoormusega õppivad doktoriõppe üliõpilased), siis rakendatakse Dora Plussi tegevuses 2.1. riiklikult kehtestatud ühikuhindu (doktoranditoetus ja doktorandistipendium) vastavalt riikliku skeemi tingimustel. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 67 lõike 1 punkti b ja artikli 67 lõikele 5 võib kohaldada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kaudu toetuse andmiseks toetusskeeme, mida rahastavad liikmesriigid ise, juhul kui tegemist on sama tüüpi tegevuste ja toetuse saajatega. 2

3 Kehtiva käskkirja alusel makstakse välisdoktorantidele hariduse omandamisega seotud kulude katmiseks doktoranditoetust vastavalt õppetoetuste ja õppelaenu seaduse tingimustele (2018. aastal 660 eurot kuus). Alates 2018/2019. õppeaasta sügissemestrist makstakse tasemeõppe välisdoktorantidele (alategevus 2.1.) täiendavalt ka doktorandistipendiumi Vabariigi Valitsuse 20. detsembri a määruses nr 178 Üliõpilaste stipendiumite liigid, suurus ja määramise üldtingimused toodud tingimustel 440 eurot kuus. Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse alusel makstav doktoranditoetus on doktoriõppes õppivale isikule seaduses sätestatud tingimustel antav rahaline toetus doktoriõpingutele ja teadustööle pühendumise soodustamiseks ning hariduse omandamisega kaasnevate kulutuste katmiseks. Vabariigi Valitsuse määruse Üliõpilaste stipendiumite liigid, suurus ja määramise üldtingimused alusel makstava doktorandistipendiumi eesmärk on toetada ja täiendavalt motiveerida riigile prioriteetsetes valdkondades või doktoriõpet toetavate meetmete raames täiskoormusega õppivaid doktoriõppe üliõpilasi. Dora Plussi raames makstava doktorandistipendiumi eesmärk on motiveerida doktoriõpet toetavate meetmete raames täiskoormusega õppivaid doktoriõppe üliõpilasi ning seda makstakse täiendavalt toetavate meetmete raames ainult juhul, kui doktorant saab juba doktoranditoetust ja on sellest tulenevalt täitnud kõiki õppetoetuste ja õppelaenu seaduses sätestatud tingimusi. Täiendav toetus loob välisdoktorantidele paremad eeldused õpingute edukaks lõpetamiseks nominaalajaga ja suurendab seeläbi doktorikraadiga teadlaste osakaalu ühiskonnas. Tegevuse tulemusena suureneb välismagistrantide ja doktorantide osakaal Eesti kõrgkoolides, tõuseb doktoriõppe efektiivsus sh doktoriõppe lõpetamine nominaalajal. Ühtlasi toetatava tegevuse elluviimisega luuakse eeldus saavutada Eesti kõrghariduse rahvusvahelise tutvustamise strateegias püstitatud eesmärk, et aastal 2020 töötab hiljem Eestis 30% Eestis õpingud lõpetanud magistri- ja doktoriõppe välisüliõpilastest. Uus sõnastus: Alategevuses 2.1. on abikõlblikud järgmised kulud: Välisdoktorandi toetus doktoranditoetus õppetoetuste ja õppelaenu seaduse alusel õpingute nominaalaja kestel, doktorandistipendium Vabariigi Valitsuse 20. detsembri a määruse nr 178 Üliõpilaste stipendiumite liigid, suurus ja määramise üldtingimused" alusel, iga-aastane sõidukulu ühikuhinna alusel. Välismagistrandi toetus välismagistrandi stipendium. Muudatuse vajadus tuleneb sellest, et Dora Pluss alategevus 2.1. välisdoktorantide kaasamine ei ole rakendunud planeeritud mahus seisuga õppis Eestis 32 Dora Pluss toetuse saanud välisdoktoranti, kellest 13 alustasid 2016/2017. õppeaastal ja /2018. õppeaastal. Alategevusel puudub eraldi väljundindikaator, kuid tegevuse sees on seatud eesmärgiks toetada ca 110 välisdoktorandi õpinguid. 2018/2019. õppeaastal on võimalik Dora Pluss raames toetust maksta umbes kolmandikule Eesti ülikoolides õpinguid alustavatele välisdoktorantidele. Välismagistrantide ja välisdoktorantide osakaal on Eestis kiirelt kasvanud peamiselt seetõttu, et üliõpilaste koguarv on viimasel viiel aastal järsult vähenenud. Kui 2012/2013. õppeaastal õppis Eestis üliõpilast, siis 2017/2018. õppeaastal üliõpilast. Vähenenud on 3

4 üliõpilaste arv kõikidel õppeastmetel. Vähenevate kohalike üliõpilaste tingimustes on meie ülikoolide atraktiivsus välisdoktorantidele veelgi suurema tähendusega, sest paljudel erialadel puudub juba täna järelkasv jätkusuutliku hariduse pakkumiseks. Kiirelt väheneva tudengkonna tingimustes on üha keerulisem täita ka teisi Eesti riigi strateegilisi eesmärke, sh eesmärki suurendada teadlaste ja inseneride osakaalu kasvu ühiskonnas, mis on teadmispõhisele majandusele ülemineku eelduseks. Doktorikraadi kaitsmiste arv on riikliku eesmärgina defineeritud TAI strateegias ja a eesmärgiks on, et igal aastal kaitseb doktorikraadi vähemalt 300 doktoranti. 2014/2015. õppeaastal kaitses 208 doktoranti, 2015/ ja 2016/ doktoranti. Viimase aja doktorikraadide kaitsmiste arvu kasv võib olla lühiajaline, sest doktorantide arv ülikoolides on langemas. Praegu lõpetavad reeglina doktorandid, kes alustasid õpinguid vahemikus , mil vastuvõtt oli kõigi aastate kõrgeim, vastu võeti üle 500 doktorandi, siis praeguseks on vastuvõtt kahanenud 350-ni (17/18). Välisdoktorandid moodustavad 2017/2018. õppeaastal kõikidest doktorantidest 17%. Eesti kõrghariduse rahvusvahelise tutvustamise strateegia on omakorda püstitanud eesmärgi, et aastal % Eestis õpingud lõpetanud magistri- ja doktoriõppe välisüliõpilastest töötab hiljem Eestis. Eestisse tööle jäävad kõrgelt kvalifitseeritud välisdoktorandid aitavad kompenseerida kõrgelt kvalifitseeritud töötajate puudujääki tööturul. Selle eelduseks on tagada välisdoktorantidele vajalikud tingimused, mis võimaldaksid viia eduka doktorikraadi kaitsmiseni. Muudatuse kulud on eurot tegevuse eelarvele alates a sügisest kuni tegevuse abikõlblikkuse perioodi lõpuni. Puudu olevad vajalikud vahendid leitakse Dora Pluss sisemistest ja seni kasutamata vahenditest, senise planeeritust väiksema vastuvõtu arvelt. Doktorandistipendiumi kulud hüvitatakse partneritele iga-aastase kvoodi piires. Viiendaks, sõnastatakse ümber toetuse eeldatav mõju. Uus sõnastus: Tegevuse tulemusena suureneb välismagistrantide ja doktorantide osakaal Eesti kõrgkoolides, tõuseb doktoriõppe efektiivsus (doktoriõppe lõpetamine nominaalajal). Ühtlasi luuakse eeldused Eesti kõrghariduse rahvusvahelise tutvustamise strateegias püstitatud eesmärgi täitmiseks, et aastal 2020 töötab hiljem Eestis 30% Eestis õpingud lõpetanud magistri- ja doktoriõppe välisüliõpilastest. Punktis 6.4 võetakse kasutusele uuendatud nimetused senise Study in Estonia ja Research in Estonia asemel. Tulenevalt ühtsele riiklikule brändisüsteemile üleminekust ühtlustatakse ja muudetakse Eesti riigi alambrände. Uus kasutus on: Study Estonia, Research Estonia, Invest Estonia jne. Punktis 11 korrigeeritakse eelarvetabeleid võttes arvesse tehtud finantskorrektsioonid, sh tehniline vähendamine 0,95%. Muudatused on tehtud e-toetuse andmete alusel. Muudatuste tulemusel vähenes senine eelarve eurolt eurole ehk kokku eurot. Lisaks ühtlustatakse eelarve kajastamist TATis ja SFOSis tuues kaudsed kulud sisutegevuste alt horisontaalse tegevuse alla. Teg. nr Tegevus Kehtiv eelarve Uus eelarve Noorteadlaste osalemine rahvusvahelises teadmisteringluses Välismagistrantide ja - doktorantide kaasamine

5 3.1. Suve ja talvekoolide korraldamine (elluviija kulud) Suve ja talvekoolide korraldamine (partnerite kulud) Eestis õppimise ja töötamise võimaluste tutvustamine (elluviija kulud) 4.2. Eestis õppimise ja töötamise võimaluste tutvustamine (partnerite kulud) 5.1 Horisontaalsed tegevused (elluviija kulud) Kaudsed kulud (ühtse määra alusel) KOKKU Punkt lisatakse viide reguleerivale õigusaktile, mille alusel määratakse välisdoktorandile doktorandistipendium. Doktorandistipendiumi reguleerib Vabariigi Valitsuse a määrus nr 178 Üliõpilaste stipendiumite liigid, suurus ja määramise üldtingimused. Punkti lisatakse võimalus seada ühikuhindade alusel makstavale toetusele täiendavad piirangud. Võimalust rakendatakse tegevuses 1.1. Täiendavate piirangute rakendamist selgitatakse täpsemalt seletuskirjas lisa 2 punktis 1.3 muudatuse juures. Punkti lisatakse nimetatud dokumentide iga-aastane esitamise tähtaeg, milleks on 15. jaanuar. Tähtaeg on vajalik rakendusüksuse tegevuste paremaks planeerimiseks. II.2 Lisas 2 tehakse muudatused järgmistes punktides: Punktis 1.1 täpsustatakse tegevuse toimumist tõendavate dokumentide kirjeldust. Olemasolevat sõnastust sai interpreteerida selliselt, et kui vastuvõtva asutuse kinnituskirjas toodud periood pikeneb, peab automaatselt suurenema ka toetuse summa. Nii ei olnud see ühikuhinna metoodika väljatöötamisel mõeldud, sest stipendiumi maksmise periood ja sellest tulenev stipendiumi suurus peavad olema kahepoolselt enne tegevuse toimumist kokku lepitud. Seetõttu täiendatakse sõnastust, et oleks üheselt selge, et stipendiumi suuruse arvestamise aluseks on kahepoolses rahastamislepingus kokku lepitud stipendiumi päevade arv ja vastuvõtva asutuse või ürituse korraldaja kinnituskiri peab tõendama, et tegevused toimusid välismaal õppimise või töötamise perioodil kokkulepitud ajal. Lisaks on täiendatud tegevuse toimumist tõendavate dokumentide loetelu Eesti juhendaja või otsese juhi kinnituskirjaga. Üksnes ametliku vastuvõtja kinnituskirja nõudmine välistab võimaluse kasutada stipendiumi iseseisvaks teadustööks, näiteks välitöödeks, kus kogutakse teadustöö alusandmeid mägedes või linnatänavatel, või tööks avalikus muuseumis või raamatukogus, kus tulijate ja minejate liikumist ei registreerita. Noorteadlastel tuleb aga teadustöö sisust lähtuvalt teha ka selliseid lähetusi, kus ametlikku vastuvõtjat ei ole. Sellisel juhul ongi asjakohane nõuda Eesti poolse juhendaja kinnituskirja lähetuse toimumise vajalikkuse kohta. Toetuse saamiseks on tarvis tõendada kahte asja: stipendiaadi viibimist 5

6 välismaal lepingus näidatud toetusperioodil ja seda, et sel perioodil tehti teadustööga seotud planeeritud asju. Seega lisaks sõidupiletite või pardakaartide originaalidele tuleb esitada kas vastuvõtja kinnituskiri või Eesti poolse juhendaja või otsese juhi allkirjaga ametlik kinnituskiri, mis tõendavad õpirändel osalemist. Punkti 1.1 tabel uues sõnastuses on järgmine: Õpirände liik Ühikuhinna kasutamine Ühikuhinna arvestamise alus Noorteadlaste ja magistrantide õpiränded, mis kestavad kuni 30 päeva (alategevus 1.1) Doktorantide õpiränded, mis kestavad 1-10 kuud (alategevus 1.2) sõidukulu kaetakse ühikuhinnana kehtestatud õpirände sõidutoetusega (p. 2.1); majutuskulu kaetakse ühikuhinnana kehtestatud õpirände majutustoetusega (p. 2.2). sõidukulu kaetakse ühikuhinnana kehtestatud õpirände sõidutoetusega (p. 2.1); majutus- ja elamiskulu kaetakse ühikuhinnana kehtestatud doktorandi õpirände elamistoetusega (p. 2.5). Ühikuhinna arvestamise aluseks on rahastamislepingus toodud õpirände päevade arv. Õpirände toimumist tõendavaks dokumendiks on: vastuvõtva asutuse või ürituse korraldaja ametlik kinnituskiri, millel on välismaal õppmise või töötamise periood kuupäevaliselt välja toodud ja mis tõendab õpirändel osalemist mitte rohkemate päevade ulatuses kui lepingus toodud päevade ulatuses; või kui nii on lepingus kokku lepitud Eesti poolse juhendaja või otsese juhi ametlik kinnituskiri ja sõidupiletid, mis tõendavad õpirändel osalemist lepingus toodud päevade ulatuses (võimalik juhul, kui on tehtud individuaalset tööd). Juhul kui kinnituskirjas toodud periood on lühem kui rahastamislepingus toodud periood, võetakse aluseks kinnituskirjas toodud periood. Punktis 1.2 toodud tabelis täiendatakse tegevuse toimumist tõendavate dokumentide kirjeldust. Tegevuse toimumist tõendavate dokumentide kirjelduses tuuakse täpsemalt välja, millises toetuse menetluse faasis milliseid dokumente tuleb esitada. Välisdoktorandid. Kuna välisdoktorandid võetakse tasemeõppesse, kus nende õpingute nominaalaeg kestab 4 aastat, ei ole menetluslikult mõistlik kõikide väljamaksete juurde õppetulemuste väljavõtteid esitada. Igakuiselt ei teki doktorantidel selliseid õppetulemusi, mille esitamine oleks otstarbekas. Seetõttu tuuakse tõendusdokumentide kirjelduses välja, et: Õppeaasta lõpul tuleb esitada dokument, mis tõendab, et doktorant õppis täiskoormusega, sest täiskoormusega õppimine on Dora Pluss välisüliõpilase doktoranditoetuse ja doktorandistipendiumi saamise eelduseks. Selliseks dokumendiks võib olla väljavõte ülikooli õppeinfosüsteemi (ÕIS) või Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) kandest. Lisaks tuleb õppeaasta lõpul esitada välisdoktorandi atesteerimist või 6

7 eksmatrikuleerimist (st õpingute lõpetamist) tõendavad dokumendid. Atesteerimist ja eksmatrikuleerimist tõendavad dokumendid on sõidukulu väljamaksmise aluseks. See tähendab ka seda, et sõidukulu saab välisdoktorandi eest ainult siis, kui ta on atesteerimiseni jõudnud. Kojusõidu toimumist välisdoktorant eraldi tõendama ei pea. õppetoetuste ja õppelaenu seaduses nõutud doktorandi atesteerimise kinnitus on aga doktoranditoetuse ja stipendiumi maksete aluseks järgmise õppeaasta lõpuni. Külalisdoktorandid. Külalisdoktorandid viibivad Eestis küll lühemat aega (1-10 kuud), kuid igakuiste maksete tõenduseks õppe- ja teadustöö tulemusi esitada ei ole mõistlik siingi, sest õppetöö tulemusi kuude kaupa ei mõõdeta. Senise kirjelduse puhul eeldati, et ülikoolil on võimalik ka külalisdoktorandi puhul õppeinfosüsteemist ametlikku väljavõtet teha. Tegelikkuses külastavad külalisdoktorandid aga sageli konkreetset juhendajat, laborit või raamatukogu ning ametlikes õppeinfosüsteemides nende tegevus ei kajastu. Seetõttu on otstarbekam varasem õppetulemuste väljavõte asendada õppe- ja teadustöö tegevuste aruandega, milleks luuakse vorm. Aruande täidab külalisdoktorant ja kinnitab vastuvõttev ülikool. Külalisdoktorandi ühikuhinnana kehtestatud kulud võib esitada väljamaksmiseks korraga, kui Eestis õppimise periood on lõppenud, või vähemalt kahekuuliste osadena, eeldusel, et iga väljamakse juurde esitatakse eraldi aruanne. Õpirände kulude hüvitamisel osade kaupa hüvitatakse sõidukulu koos viimase väljamaksega. Välismagistrandid. Kuna ka välismagistrandid võetakse sarnaselt välisdoktorantidega tasemeõppesse ja stipendium määratakse üldjuhul terveks õppeaastaks, ei ole ka siin menetluslikult mõistlik kõigi maksetaotluste juurde õppetulemuste väljavõtteid esitada. Seetõttu esitatakse välismagistrantide puhul tõendusdokumendid erinevates menetluse etappides: Stipendiumi esmakordsel määramisel esitatakse magistrandi immatrikuleerimist ja stipendiumi määramist kinnitavad dokumendid, mida käsitletakse igal kuul tehtavate stipendiumimaksete alusena jooksva õppeaasta lõpuni. Järgnevate maksetaotluste juurde ei ole vaja esitada täiendavaid dokumente, kui makset puudutaval perioodil õpinguid ei peatata, katkestata, lõpetata ega ole muutunud õppekoormus. Õppeaasta kestel tuleb stipendiumimaksete tõenduseks esitada täiendavad dokumendid juhul, kui üliõpilase õpingute asjaolud muutuvad, sh kui õpingud peatuvad (näiteks, kui võetakse akadeemiline puhkus), katkevad, lõppevad (näiteks kui toimub enneaegne lõpetamine) või üliõpilane langeb osakoormusega õppesse ning vastavalt sellele peatada või lõpetada välisüliõpilase toetamine. Kirjeldatud juhtudel tuleb esitada täiendavad dokumendid, mis näitavad, mis kuupäeva seisuga õpingutes muutused toimusid. Selliseks dokumendiks võib olla väljavõte ülikooli õppeinfosüsteemi (ÕIS) või Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) kandest või asutusesisene korraldus. Õppeaasta lõpul tuleb esitada dokument, mis tõendab, et üliõpilane õppis täiskoormusega stipendiumiperioodil, sest täiskoormusega õppimine on Dora Pluss välismagistrandi stipendiumi saamise eelduseks. Selliseks dokumendiks võib olla väljavõte ülikooli õppeinfosüsteemi (ÕIS) või Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) kandest. 7

8 Punkti 1.2 tabel uues sõnastuses on järgmine: Õpirände liik Tasemeõppes õppivad välisdoktorandid (48 kuud) (alategevus 2.1) Ühikuhinna kasutamine sõidukulu kaetakse kord õppeaastas ühikuhinnana kehtestatud õpirände sõidutoetusega (p. 2.1) Tegevuse toimumist tõendav Dokument Välisdoktorandi immatrikuleerimist ja doktoranditoetuse määramist kinnitav dokument (õpingute alguses). Täiskoormusega õppimist ning atesteerimist või õpingute eduka lõpetamisega kaasnevat eksmatrikuleerimist tõendavad dokumendid (õppeaasta lõpul). Külalisdoktorandid (1-10 kuud) (alategevus 2.2) sõidukulu kaetakse ühikuhinnana kehtestatud õpirände sõidutoetusega (p.2.1); majutus- ja elamiskulu kaetakse ühikuhinnana kehtestatud külalisdoktorandi elamiskulu ühikuhinna alusel (p. 2.3). Atesteerimist ja seoses õppekava täitmisega eksmatrikuleerimist tõendavad dokumendid on sõidukulu väljamaksmise aluseks. Vastuvõtva kõrgkooli poolt kinnitatud õpirände perioodi kuupäevaliselt kajastav aruanne õppe- või teadustöö tegevuste toimumisest. Välismagistrandid (10 kuud) (alategevus 2.1) majutus- ja elamiskulu kaetakse ühikuhinnana kehtestatud välismagistrandi stipendiumiga (p. 2.4). Välismagistrandi immatrikuleerimist ja välismagistrandi stipendiumi määramist kinnitav dokument (stipendiumiperioodi alguses). Stipendiumiperioodil täiskoormusega õppimist või õpingute eduka lõpetamisega kaasnevat eksmatrikuleerimist tõendavad dokument (õppeaasta lõpul). Uus punkt: 1.3. Toetuse maksimaalne suurus Eesmärgiks on piirata noorteadlaste reisimist väga kallitesse ja kaugetesse paikadesse, seetõttu seatakse ühe õpirände eest väljamakstavale toetusele piirmäär. Selliste reiside tarbeks tuleb kõrgkoolidel kasutada muid vahendeid kui Dora Pluss toetused. Kui ühikuhindade ja/või kuludokumentide alusel arvestatav toetus ületab seatud piirmäära, hüvitatakse tehtud kulud maksimaalse summa (2000 eurot) ulatuses (sh nii kuludokumentide kui erinevate ühikuhinna komponentide alusel makstav toetus kokku). Kulupõhiselt kaetakse endiselt näiteks üritusel osalemise tasu. Uus tingimus: Alategevuses 1.1 on väljamakstava toetuse maksimaalseks piirmääraks 2000 eurot ühe lühiajalise õpirände kohta sõltumata õpirände kestusest, sihtkohast, toetuse saaja tegelikest kuludest või toetuse andmisest ühikuhinna alusel. 8

9 Uus punkt: 1.4. Õpirände perioodi muutumine Õpirände periood võib ka õpirände ajal muutuda tulenevalt asjaoludest, mida on keeruline prognoosida. Pikema õpirände korral on tavapärane, et vahetult enne õpirände algust või selle kestel tehtud kokkulepete tulemusel tuleb õpirännet alustada paar päeva varem või venib see lisakohtumiste või lisatöö vajadusest tulenevalt pikemaks. Kui kinnituskirjas näidatud lõplik õpirände periood on lühem kui rahastamislepingus kokku lepitud, hüvitatakse kulud lõpliku perioodi alusel. Kui lõplik õpirände periood on pikem kui rahastamislepingus toodud periood, hüvitatakse kulud rahastamislepingus kokkulepitu alusel. Uus tingimus: Juhul kui kinnituskirjas näidatud päevade arv erineb rahastamislepingus toodud päevade arvust, hüvitatakse kulud perioodi alusel, mis on lühem.. Punkti 2.5 muudetakse ja täiendatakse mitmes olulises aspektis. a. Toetuse andmise metoodikat täiendatakse selliselt, et analoogselt lisa 2 punktis 2.2 noorteadlaste õpirände majutustoetusele saaks ka doktorantide õpirände elamistoetust hüvitada üheks päevaks enne ja üheks päevaks pärast aktiivse õppetöö toimumist. Kuna doktorantide õpiränne toimub välisriikides, on tavapärane, et õppetööl õigeaegseks kohalolekuks on vajadus lähteriigist lahkuda või saabuda 1 päev varem või hiljem. Seetõttu on põhjendatud lisaaeg ka elluviijale hüvitada. Uus sõnastus: Doktorandi õpirände elamistoetust makstakse ainult välisriigis viibimise perioodil ning põhjendatud juhul üks päev enne ja üks päev pärast õppetöö toimumist.. b. Kui hetkel kehtiv doktorandi õpirände elamistoetuse ühikuhind oli arvestatud ühe kalendrikuu kohta, siis nüüd esitatakse see ühe päeva kohta. Sellest tulenevalt kaob vajadus rakendada kehtivat elamistoetuse proportsionaalset arvestust. Kuupõhisel proportsionaalsel arvestusel oli kaks peamist puudust: Kuna kuud on erineva pikkusega, tekkis iga perioodi muutmisega vajadus korrigeerida toetuse summat, isegi kui õpirände päevade arv ei muutunud. Kehtiva arvestuse alusel arvestatud toetussummad olid üldjuhul liiga suure täpsusastmega (lõputu arv kohti pärast koma). Näiteks: Ülikooli poolt eraldati doktorandile Saksamaal õppimiseks toetus perioodiks oktoober (31 päeva). Kuna tegemist on terve kalendrikuuga, on esialgseks hüvitatavaks toetuseks 1 kuu elamistoetus 1000 eurot. Doktorandil tekkis aga välisülikooli ettepanekul vajadus tõsta õpiränne 2 päeva varasemaks seejuures õpirände päevade arvu muutmata. Uueks õpirände perioodiks oli (31 päeva). Kuna õpirände päevad langesid nüüd kahte erinevasse kuusse, tuli kehtiva metoodika alusel toetust arvestada järgmiselt 2/30* /30*1000 = 66, , = 1033, eurot. Uus sõnastus: Ühikuhind kehtestatakse ühe toetusperioodi päeva kohta.. 9

10 c. Kuna Euroopa Komisjon 1 muutis aasta lõpul ühikuhinna aluseks olnud MSC programmi korrektsioonikoefitsiente perioodiks , korrigeeritakse olemasolevaid ühikuhindu vastavalt lisa 2 punktile 3. Ühikuhinnad kehtestatakse ka riikidele, mille kohta varem MSC korrektsioonikoefitsiente ei olnud (Araabia Ühendemiraadid, Burundi, Comoros, Myanmar, Türkmenistan). Uue päevapõhise ühikuhinna metoodika põhineb kõiges muus olemasoleval metoodikal. Ühikuhinnad on arvutatud järgmiselt: i. Baasmäära aluseks olnud DAAD doktorandi stipendium ei ole muutunud ning on aastal Saksamaal õppides endiselt 1000 eurot kuus 2. ii. Elamistoetuse baasmäär ühe kuu kohta leitakse rakendades sellele summale MSC programmi korrektsioonikoefitsienti. Kui Saksamaa elamistoetus on 1000 eurot (koefitsient 97%), annab see ühikuhinna baasmääraks 1030,93 eurot (koefitsient 100%). iii. Sihtriikide elamistoetuste ühikuhinna arvestamisel rakendatakse baasmäärale MSC korrektsioonikoefitsienti, selle tulemusel saame ühikuhinna ühe kuu kohta (võrreldav kehtiva ühikuhinnaga). iv. Selleks, et võtta arvesse erinevate kuude pikkus, leitakse kõigepealt elamistoetus aasta kohta (kuu elamistoetus * 12) ja seejärel jagatakse see aastas olevate päevadega (aasta ühikuhind / 365). Tulemuseks on hind ühe päeva kohta. v. Saadud hind ümardatakse ühikuhinna saamiseks 50 sendi täpsusega. Kuigi baasmäär suureneb ja lõplik ühikuhind ümardatakse 50 sendi täpsusega, ei tähenda see automaatselt kõikide elamistoetuse määrade suurenemist. Oluline on siiski välja tuua, et uute koefitsientide rakendamine muudab mitmete Eesti doktorantide peamiste sihtriikide toetusi, kuid mitte kõikide. Näide 1: Saksamaa on arvestuse nullpunkt ja ühikuhind ise ei ole suurenenud. Ühe kuu elamistoetus Saksamaal oli 1000 eurot olenemata sellest, kas kuus oli 28 või 31 päeva, uue ühikuhinna alusel on see jaanuaris 1023 eurot (31 päeva) ja veebruaris 924 eurot veebruaris (28 päeva). Näide 2: Soome. Ühe kuu elamistoetus Soomes oli 1180 eurot, kuna Soome elatustase on teiste riikidega võrreldes tõusnud on uus elamistoetus jaanuaris 1271 eurot ja veebruaris 1148 eurot. 3. EELNÕU TERMINOLOOGIA, VASTAVUS PÕHISEADUSELE, SEADUSTELE JA EUROOPA LIIDU ÕIGUSELE Eelnõus ei esine õigusaktides varem kasutamata termineid. Eelnõus sisalduvad muudatused on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega, seadustega ning Euroopa Liidu õigusega. 1 (European Commission Decision C(2017)7124 of 27 October 2017) lk 77-78:

11 4. EELNÕU MÕJUD JA KÄSKKIRJA RAKENDAMISEKS VAJALIKUD TÄIENDAVAD KULUTUSED Eelnõus tehtavad muudatused ei avalda mõju läbivatele teemadel (regionaalsele arengule, keskkonnahoiule, kodanikuühiskonna arengule, võrdsete võimaluste tagamisele, ühtsele riigivalitsemisele või infoühiskonna edendamisele). Käskkirja rakendatavate muudatuste jõustumine suurendaks elluviija hinnangul tegevuse 2.1. (tasemeõppes täiskoormusega õppivad välismagistrantide ja doktorantide kaasamine) rahalist vajadust perioodi jooksul euro võrra. Rahaline vajadus kaetakse kasutamata vahenditest ning lisavahendite järele vajadus puudub. Meetme senise rakendumise perioodil on tekkinud tegevustes kasutamata vahendeid, mis katab muudatuse järgselt tekkiva rahalise lisavajaduse. 5. TEGEVUSE JÕUSTUMINE Käskkiri jõustub üldises korras. 6. EELNÕU KOOSKÕLASTAMINE Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumitele ja SA-le Archimedes ning arvamuse avaldamiseks SA-le Eesti Teadusagentuur ja Rektorite Nõukogule. Margus Haidak kõrghariduse osakonna juhataja 11

Lisa 1 - toetuse andmise tingimused

Lisa 1 - toetuse andmise tingimused Lisa 1 KINNITATUD Haridus- ja teadusministri käskkirjaga Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse Kõrghariduse erialastipendiumid nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades elluviimiseks Kõrghariduse

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Kick-off 30.06.2014 Toetuse kasutamise leping Kadri Klaos 30.06.2014 Lepingu struktuur Eritingimused Üldtingimused Lisa I, Projekti sisukirjeldus Lisa II, Projekti eelarve Lisa III, Projekti rahastamis-

Rohkem

Seletuskiri

Seletuskiri SELETUSKIRI Perioodi 2014 2020 struktuuritoetuse seaduse alusel kehtestatud haridus- ja teadusministri määruste muutmise eelnõu juurde I. SISSEJUHATUS Määrust muudetakse perioodi 2014 2020 struktuuritoetuse

Rohkem

KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri a käskkirjaga nr 13 (jõustunud ) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri a k

KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri a käskkirjaga nr 13 (jõustunud ) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri a k KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri 2013. a käskkirjaga nr 13 (jõustunud 04.09.2013) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri 2014. a käskkirjaga nr 39 (jõustub 01.01.2015) Diplomite, residentuuri

Rohkem

LISA KEHTESTATUD õppeprorektori korraldusega nr 101 Tallinna Ülikooli akadeemiline kalender 2019/2020. õppeaastal Lõpeb eksternõ

LISA KEHTESTATUD õppeprorektori korraldusega nr 101 Tallinna Ülikooli akadeemiline kalender 2019/2020. õppeaastal Lõpeb eksternõ LISA KEHTESTATUD õppeprorektori 17.04.2019 korraldusega nr 101 Tallinna Ülikooli akadeemiline kalender 2019/2020. õppeaastal 19.08.2019 eksternõppesse astumise avalduste ja VÕTA taotluste esitamine. Algab

Rohkem

KEHTESTATUD õppeprorektori korraldusega nr 190 MUUDETUD õppeprorektori korraldusega nr 158 MUUDETUD õppeprorektori ko

KEHTESTATUD õppeprorektori korraldusega nr 190 MUUDETUD õppeprorektori korraldusega nr 158 MUUDETUD õppeprorektori ko KEHTESTATUD õppeprorektori 29.08.2016 korraldusega nr 190 MUUDETUD õppeprorektori 18.09.2017 korraldusega nr 158 MUUDETUD õppeprorektori 08.03.2018 korraldusega nr 54 Õpetajakoolituse erialastipendiumi

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Erasmus+ KA1 ÜKT Avaseminar 09.06.2015 Toetuse kasutamise leping Kadri Klaos 09.06.2015 Lepingu struktuur Eritingimused Üldtingimused Lisa I, Projekti kirjeldus (taotlus) Lisa II, Projekti eelarve Lisa

Rohkem

Seletuskiri eelnõu juurde

Seletuskiri eelnõu juurde SELETUSKIRI Haridus- ja teadusministri käskkirja Noorsootöötajate koolituste arendamine eelnõu juurde I. Sissejuhatus Eelnõu kehtestatakse Perioodi 2014 2020 struktuuritoetuste seaduse 7 lõike 2 punkti

Rohkem

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Mu

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Mu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (edaspidi akadeemia) diplomi,

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Strateegilise koostöö projekti eelarve Katriin Ranniku 17.02.2016 Millest tuleb juttu? Mis reguleerib Erasmus+ programmist rahastatavaid projekte? Millised on Erasmus+ strateegilise koostöö projekti eelarveread?

Rohkem

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse

Rohkem

Õppekorralduseeskirja lisa nr 9 Õppetoetuste taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ja kord Õppetoetuste, mitteriikike stipendiumite ning mitter

Õppekorralduseeskirja lisa nr 9 Õppetoetuste taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ja kord Õppetoetuste, mitteriikike stipendiumite ning mitter Õppetoetuste, mitteriikike stipendiumite ning mitteriiklike toetuste taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ja kord I Õppetoetused 1. Üldsätted 1.1. Kord põhineb õppetoetuste ja õppelaenuseadusel

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL)

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.10.2018 C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, 30.10.2018, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 807/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi

Rohkem

Kinnitatud dir kk nr 1.3/27-k PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1.

Kinnitatud dir kk nr 1.3/27-k PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1. PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, välja kuulutatud Vabariigi

Rohkem

VME_Toimetuleku_piirmäärad

VME_Toimetuleku_piirmäärad Tapa TAPA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS EELNÕU 30. aprill 2015 nr Eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine toimetulekutoetuse määramisel Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation TOETUSE KASUTAMISE LEPING Katriin Ranniku 11.09.2018 Lepingu struktuur Eritingimused Lisa I, Üldtingimused Lisa II, Projekti eelarve, kirjeldus ning projekti teiste toetusesaajate nimekiri Lisa III, Projekti

Rohkem

Määruse kavand

Määruse kavand Riigihalduse ministri käskkirja Piirkondlike algatuste tugiprogrammide elluviimiseks toetuse andmise tingimused Harju, Ida-Viru, Jõgeva, Lääne-Viru, Põlva, Tartu, Valga, Viljandi maakondade osas eelnõu

Rohkem

897FCEA9

897FCEA9 Hr Tõnis Lukas Haridus- ja teadusminister Munga 18 50088 TARTU Teie 13.02.2008 nr 8-4/27 Õiguskantsler 03.2008 nr 6-2/080120/00801824 Seisukoht vastuolu mittetuvastamise kohta Austatud härra minister Tänan

Rohkem

Tallinna Tehnikaülikool

Tallinna Tehnikaülikool Kehtestatud TTÜ nõukogu 21.11.2017 määrusega nr 13 ALGTEKST-TERVIKTEKST Redaktsiooni jõustumise kuupäev: 2018/2019 õppeaastast Üliõpilaste vastuvõtueeskiri Määrus kehtestatakse ülikooliseaduse 14 lg 3

Rohkem

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Arengukomisjon 2011/0177(APP) 2.7.2012 ARVAMUSE PROJEKT Esitaja: arengukomisjon Saaja: eelarvekomisjon Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane

Rohkem

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul 28.06.2019 Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027 projekti- ja tegevustoetuste taotlemise

Rohkem

EMP finantsmehhanismi toetused kõrghariduse valdkonnas Juhend taotlejatele Programmist Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) finantsmehhan

EMP finantsmehhanismi toetused kõrghariduse valdkonnas Juhend taotlejatele Programmist Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) finantsmehhan EMP finantsmehhanismi 2014-2021 toetused kõrghariduse valdkonnas Juhend taotlejatele 2019 1. Programmist Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) finantsmehhanismi perioodi 2014-2021 toetustest rahastatav Balti

Rohkem

KINNITATUD Kõrgkooli nõukogu a otsusega nr 18.1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli teadus-, arendus- ja loometöö rahastamisstrateegia 1. Strate

KINNITATUD Kõrgkooli nõukogu a otsusega nr 18.1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli teadus-, arendus- ja loometöö rahastamisstrateegia 1. Strate KINNITATUD Kõrgkooli nõukogu 12.06.2012. a otsusega nr 18.1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli teadus-, arendus- ja loometöö rahastamisstrateegia 1. Strateegia vajalikkuse põhjendus Tallinna Tervishoiu Kõrgkool

Rohkem

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada

Rohkem

Lisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle

Lisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle Lisa 1 I Üldsätted 1. korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine.

Rohkem

Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe)

Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe) Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe) 3. Nõuded energiaauditile (Teet Tark) Energiatõhususe

Rohkem

Microsoft Word - VOTA_dok_menetlemine_OIS_ doc

Microsoft Word - VOTA_dok_menetlemine_OIS_ doc Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine (VÕTA ) dokumentide menetlemise protsess ÕISis Koostanud: Ele Hansen Ele Mägi Tartu 2012 1. Aine ülekandmine-õppekavajärgne aine Varasemalt sooritatud aine

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Erasmus+ õpirände projektide avaseminar Projekti elukaar 30.06.14 Tallinn Raja Lõssenko raja.lossenko@archimedes.ee Õpirände projekti elukaar PROJEKTI ELUKAAR: LEPING Enne lepingu sõlmimist: 1. Osalejaportaali

Rohkem

Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.

Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1. Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk 20.11.2012 nr 32/1.1-6 1.1. Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.1.1. Põhikooli ja gümnaasiumiseadus 18. Vastu võetud

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Põhimeede 2 Strateegiline koostöö Toetuse kasutamise leping Ülle Kase 26.08.2016 Lepingu struktuur Eritingimused Lisa I Üldtingimused Lisa II, Projekti eelarve; Projekti teiste toetusesaajate nimekiri;

Rohkem

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUS

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUS EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUSED Saatja: Euroopa Komisjoni peasekretär, allkirjastanud

Rohkem

Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud

Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul 29.11.2018 Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud rahaliste vahendite sihipärase kogumiseks ja sihtotstarbelise

Rohkem

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx Toimetulekutoetuse maksmine 2014. 2018. aastal Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakond Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast

Rohkem

Microsoft Word - Vorm_TSD_Lisa_1_juhend_2015

Microsoft Word - Vorm_TSD_Lisa_1_juhend_2015 TSD lisa 1 täitmise juhend Olulisemad muudatused deklareerimisel alates 01.01.2015 vorm TSD lisal 1. Alates 01.01.2015 muutus vorm TSD ja tema lisad. Deklaratsioonivorme muutmise peamine eesmärk oli tagada

Rohkem

SG kodukord

SG kodukord Saue Gümnaasium Koostaja: Robert Lippin Lk 1 / 5 KOOLI VASTUVÕTMISE JA VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD 1. ÜLDPÕHIMÕTTED 1.1. Põhikooli õpilaseks võetakse vastu kõik selleks soovi avaldavad koolikohustuslikud

Rohkem

Taotleja Projekti "TEST täiskasvanud II voor" taotlus Euroopa Liidu struktuurivahenditest rahastamiseks Lehel saate sisestada projektile toetust taotl

Taotleja Projekti TEST täiskasvanud II voor taotlus Euroopa Liidu struktuurivahenditest rahastamiseks Lehel saate sisestada projektile toetust taotl Taotleja Projekti "TEST täiskasvanud II voor" taotlus Euroopa Liidu struktuurivahenditest rahastamiseks Lehel saate sisestada projektile toetust taotleva juriidilise isiku andmed ja kontaktisik(ud). Kõiki

Rohkem

Tuhat tudengit ja sada seltsi välismaal ees2 keelt õppimas Katrin Maiste

Tuhat tudengit ja sada seltsi välismaal ees2 keelt õppimas Katrin Maiste Tuhat tudengit ja sada seltsi välismaal ees2 keelt õppimas Katrin Maiste Eesti keele ja kultuuri välisõpe Välisõppe kaks suunda: akadeemiline välisõpe rahvuskaaslased välismaal Ees$ keel välismaa ülikoolis

Rohkem

MergedFile

MergedFile K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Kohtunik Viru Maakohus Leanika Tamm Määruse tegemise päev ja koht Kohtuasja number 01. detsember 2014, Narva kohtumaja Kohtuasi Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad

Rohkem

Täiendatud KÜSKi juhatuse otsusega a. Muudetud KÜSK nõukogu koosolekul otsusega a. 1. Üldine raamistik konkursi korraldamiseks R

Täiendatud KÜSKi juhatuse otsusega a. Muudetud KÜSK nõukogu koosolekul otsusega a. 1. Üldine raamistik konkursi korraldamiseks R Täiendatud KÜSKi juhatuse otsusega 18.05.2016.a. Muudetud KÜSK nõukogu koosolekul otsusega 29.09.2016.a. 1. Üldine raamistik konkursi korraldamiseks Reisitoetuste konkursi tingimused 1. peatükk ÜLDSÄTTED

Rohkem

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 03.04.14 nr 14-0104 Ministri 25.09.2006 käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmine Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahvi 46 lõike 6,

Rohkem

PR_COD_2am

PR_COD_2am EUROOPA PARLAMENT 2004 Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon 2009 2004/0209(COD) 3.10.2008 ***II SOOVITUSE PROJEKT TEISELE LUGEMISELE eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse

Rohkem

Tallinna Tehnikaülikool

Tallinna Tehnikaülikool TERVIKTEKST Vastu võetud Tallinna Tehnikaülikooli kuratooriumi 21.10.2016 määrusega nr 1 Kinnitatud Tallinna Tehnikaülikooli kuratooriumi 21.12.2016 otsusega nr 9 Muudetud Tallinna Tehnikaülikooli kuratooriumi

Rohkem

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/ 316, veebruar 2019, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/ 2013, milles käsitletakse Euroopa L

KOMISJONI  MÄÄRUS  (EL)  2019/  316, veebruar  2019,  -  millega  muudetakse  määrust  (EL)  nr 1408/  2013,  milles  käsitletakse  Euroopa  L 22.2.2019 L 51 I/1 II (Muud kui seadusandlikud aktid) MÄÄRUSED KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/316, 21. veebruar 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise

Rohkem

Siseministri määruse Toetuse andmise tingimused kohaliku ja regionaalse arendusvõimekuse tõstmiseks eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määrus kehtesta

Siseministri määruse Toetuse andmise tingimused kohaliku ja regionaalse arendusvõimekuse tõstmiseks eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määrus kehtesta Siseministri määruse Toetuse andmise tingimused kohaliku ja regionaalse arendusvõimekuse tõstmiseks eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse perioodi 2014 2020 struktuuritoetuse seaduse

Rohkem

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka L 256/4 Euroopa Liidu Teataja 22.9.2012 MÄÄRUSED KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti kasutamiseks,

Rohkem

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 05.09.2014 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RT I, 02.09.2014, 11

Rohkem

Microsoft Word - MKM74_lisa2.doc

Microsoft Word - MKM74_lisa2.doc Majandus- ja kommunikatsiooniministri 6. oktoobri 2010. a määruse nr 74 Avaliku konkursi läbiviimise kord sageduslubade andmiseks televisiooni ringhäälingusaadete ja -programmide digitaalse edastamise

Rohkem

AASTAARUANNE

AASTAARUANNE 2014. 2018. aasta statistikatööde loetelu kinnitamisel juunis 2014 andis Vabariigi Valitsus Statistikaametile ja Rahandusle korralduse (valitsuse istungi protokolliline otsus) vaadata koostöös dega üle

Rohkem

Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201

Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201 Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/2019 ESMA70-151-1496 ET Sisukord I. Reguleerimisala...

Rohkem

KULUDOKUMENTIDE AUDITI ARUANNE

KULUDOKUMENTIDE AUDITI ARUANNE EUROOPA KALANDUSFONDI PROJEKTI NR 932010780004 KALAKOELMUTE SEISUND NING KOELMUALADE MELIOREERIMISE LÄHTEÜLESANNETE KOOSTAMINE TOIMINGUTE AUDIT TOETUSE SAAJA: TARTU ÜLIKOOL LÕPPARUANNE: 6.7-4/2016-006

Rohkem

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi

Rohkem

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT 1 OTSUS Tallinn 22.juuni 2007 J.1-45/07/7 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine AS EMT- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi

Rohkem

VKE definitsioon

VKE definitsioon Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) definitsioon vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 364/2004/EÜ Lisa 1-le. 1. Esiteks tuleb välja selgitada, kas tegemist on ettevõttega. Kõige pealt on VKE-na

Rohkem

(Microsoft Word - Riigi \365igusabi tasu ja kulud_kord _3_.doc)

(Microsoft Word - Riigi \365igusabi tasu ja kulud_kord _3_.doc) Kinnitatud Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009. a otsusega Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate

Rohkem

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaalministeerium Rahvatervise osakond 15.06.2018 Mis on

Rohkem

Peep Koppeli ettekanne

Peep Koppeli ettekanne HOOVID KORDA Peep Koppel Tallinna Kommunaalamet Eesti Kodukaunistamise Ühenduse nõupäev 12.mail 2009 Luua Metsanduskoolis, Jõgevamaal 2005. a PROJEKT 2005.a eelprojekt - korteriühistute kaasfinantseerimisel

Rohkem

Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool S

Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool S Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool SA) korraldab koolituse "Täiskasvanud õppija õpioskuste

Rohkem

Microsoft Word OppeKavaDEKL.doc

Microsoft Word OppeKavaDEKL.doc Nõuded rakenduskõrgkooli õppekavale 1. Üldsätted 1.1. Käesolev dokument lähtub Eesti rakenduskõrgkoolide deklaratsioonist Rakenduskõrghariduse kvaliteedikindlustuse süsteemi arendamine esitades rakenduskõrgkoolide

Rohkem

Siseministri 21. veebruari 2005.a määruse nr 34 Siseministri 27. augusti 2004.a määruse nr 52 Schengen Facility vahendite kasutamise kord muutmine lis

Siseministri 21. veebruari 2005.a määruse nr 34 Siseministri 27. augusti 2004.a määruse nr 52 Schengen Facility vahendite kasutamise kord muutmine lis Siseministri 21. veebruari 2005.a määruse 34 Siseministri 27. augusti 2004.a määruse 52 Schengen Facility vahendite kasutamise kord muutmine lisa 1 Schengen Facility projekti lõpparuanne Projekti nimi:..

Rohkem

C

C EUROOPA KOHTU OTSUS (kuues koda) 8. veebruar 1990 * Kuuenda käibemaksudirektiivi artikli 5 lõike 1 tõlgendamine Kinnisvara müük Majandusliku omandiõiguse üleminek Kohtuasjas C-320/88, mille esemeks on

Rohkem

Plant extinctions and colonizations in European grasslands due to loss of habitat area and quality: a meta-analysis

Plant extinctions and colonizations in European grasslands due to loss of habitat area and quality:  a meta-analysis Tagasivaade gümnaasiumi uurimistöö koostamisele Liina Saar Saaremaa Ühisgümnaasium, vilistlane Tartu Ülikool, doktorant Aasta oli siis 1999. o Uurimistööde koostamine ei olnud kohustuslik o Huvi bioloogia

Rohkem

Microsoft Word - Lisa 27.rtf

Microsoft Word - Lisa 27.rtf Maksu ja Tolliamet Rahandusministri 29. novembri 2010. a määruse nr 60 Tulumaksuseadusest, sotsiaalmaksuseadusest, kogumispensionide seadusest ja töötuskindlustuse seadusest tulenevate deklaratsioonide

Rohkem

KINNITATUD Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/89 Haabersti Vene Gümnaasiumi vastuvõtu tingimused ja kord I. Üldsätted 1.1.

KINNITATUD Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/89 Haabersti Vene Gümnaasiumi vastuvõtu tingimused ja kord I. Üldsätted 1.1. KINNITATUD 23.02.2017 Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/89 vastuvõtu tingimused ja kord I. Üldsätted 1.1. õpilaste vastuvõtmise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM 179 ECOFIN 384 SOC 346 COMP 257 ENV 339 EDUC 165 RECH

Rohkem

Microsoft Word - Orca Swim Club MTÜ üldtingimused_ docx

Microsoft Word - Orca Swim Club MTÜ üldtingimused_ docx ORCA SWIM CLUB MTÜ ÜLDTINGIMUSED 1. LEPING 1.1. Leping sõlmitakse ORCA SWIM CLUB MTÜ (edaspidi Ujumisklubi) ja täisealise Ujuja või alaealise Ujuja (edaspidi ühiselt nimetatud Ujuja) lapsevanema või muu

Rohkem

Microsoft Word - VV191_lisa.doc

Microsoft Word - VV191_lisa.doc Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2008. a määruse nr 178 Kõrgharidusstandard lisa 3 (Vabariigi Valitsuse 23.12.2010. a määruse nr 191 sõnastuses) Õppekavagrupid õppevaldkondades, nendes kõrgharidustaseme

Rohkem

Microsoft Word - 228est.doc

Microsoft Word - 228est.doc KINNITATUD AS Eesti Loots nõukogu 11.06.2018 otsusega Lootsitasu määrad ja maksmise kord 1. Lootsitasu määrad kohustuslikus lootsimispiirkonnas on: GT Lootsimine sadama akvatooriumil Lootsimine väljaspool

Rohkem

Eelnõu lisa_3.docx

Eelnõu lisa_3.docx Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2008. a määrus nr 178 Kõrgharidusstandard Lisa 3 (muudetud sõnastuses) Õppekavagrupid, nendes kõrgharidustaseme õpet läbiviivad õppeasutused ning nende antavate diplomite

Rohkem

EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku o

EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku o EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22 lg 1 p 5 ja sotsiaalhoolekande

Rohkem

Teadus- ja arendustegevuse korralise evalveerimise aasta hindamiskomisjoni moodustamine ja selle töökorra kinnitamine

Teadus- ja arendustegevuse korralise evalveerimise aasta hindamiskomisjoni moodustamine ja selle töökorra kinnitamine MINISTRI KÄSKKIRI 10.04.2017 nr 1.1-2/17/85 Teadus- ja arendustegevuse korralise evalveerimise 2017. aasta hindamiskomisjoni moodustamine ja selle töökorra kinnitamine Teadus- ja arendustegevuse korralduse

Rohkem

Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ

Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 17.06.2011 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 17.05.2013 Avaldamismärge: RT I, 14.06.2011, 1

Rohkem

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for Elisa

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for Elisa OTSUS Tallinn 20.06.2007 J.1-45/07/4 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine Elisa Eesti AS- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 sihtasutuse nimi: registrikood: 90008057 tänava nimi, maja ja korteri number: Vaksali 21-30 linn: Tartu maakond: Tartumaa

Rohkem

KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUS KÄSKKIRI Kehtnas nr 2-1/8 Kehtna Kutsehariduskeskuse täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste läbiviimise eeskirja

KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUS KÄSKKIRI Kehtnas nr 2-1/8 Kehtna Kutsehariduskeskuse täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste läbiviimise eeskirja KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUS KÄSKKIRI Kehtnas nr 2-1/8 Kehtna Kutsehariduskeskuse täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste läbiviimise eeskirja kinnitamine 1. Kinnitan täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste

Rohkem

Vabariigi Valitsuse 18. detsembri a määruse nr 178 Kõrgharidusstandard lisa 3 (muudetud sõnastuses) [RT I , 17 jõust ] Õppe

Vabariigi Valitsuse 18. detsembri a määruse nr 178 Kõrgharidusstandard lisa 3 (muudetud sõnastuses) [RT I , 17 jõust ] Õppe Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2008. a määruse nr 178 Kõrgharidusstandard lisa 3 (muudetud sõnastuses) [RT I 05.07.2011, 17 jõust. 08.07.2011] Õppekavagrupid õppevaldkondades, nendes kõrgharidustaseme

Rohkem

HINDAMISKRITEERIUMID 2013 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud 24.okt.2012

HINDAMISKRITEERIUMID 2013 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud 24.okt.2012 HINDAMISKRITEERIUMID 01 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud.okt.01 üldkoosoleku otsuega nr (Lisa ) Hindamiskriteeriumid on avalikud

Rohkem

Tallinna hankekord

Tallinna hankekord TALLINNA LINNAVALITSUS MÄÄRUS Tallinn 4. oktoober 2017 nr 30 Määrus kehtestatakse riigihangete seaduse 9 lg 3 ja Tallinna Linnavolikogu 21. septembri 2017 määruse nr 18 Riigihangete seaduses kohaliku omavalitsuse

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem

eelnõu.docx

eelnõu.docx Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2008. a määrus nr 178 Kõrgharidusstandard Lisa 3 (muudetud sõnastuses) Õppekavagrupid, nendes kõrgharidustaseme õpet läbiviivad õppeasutused ning nende antavate diplomite

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Uut riigihangete valdkonnas Maire Vaske 11.10.1017 Riigihanke üldpõhimõtted Läbipaistvus, kontrollitavus, proportsionaalsus; Võrdne kohtlemine; Konkurentsi efektiivne ärakasutamine, seda kahjustava huvide

Rohkem

Vabariigi Valitsuse 18. detsembri a määrus nr 178 Kõrgharidusstandard Lisa 3 (muudetud sõnastuses) Õppekavagrupid, nendes kõrgharidustaseme õpet

Vabariigi Valitsuse 18. detsembri a määrus nr 178 Kõrgharidusstandard Lisa 3 (muudetud sõnastuses) Õppekavagrupid, nendes kõrgharidustaseme õpet Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2008. a määrus nr 178 Kõrgharidusstandard Lisa 3 (muudetud sõnastuses) Õppekavagrupid, nendes kõrgharidustaseme õpet läbiviivad õppeasutused ning nende antavate diplomite

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2015 aruandeaasta lõpp: 31.12.2015 sihtasutuse nimi: registrikood: 90008057 tänava nimi, maja ja korteri number: Vaksali 21-30 linn: Tartu maakond: Tartumaa

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Lühiülevaade Eesti teadus- ja arendustegevuse statistikast Haridus- ja Teadusministeerium Detsember 2014 Kulutused teadus- ja arendustegevusele mln eurot Eesti teadus- ja arendustegevuse investeeringute

Rohkem

Vabariigi Valitsuse 18. detsembri a määruse nr 178 Kõrgharidusstandard lisa 3 (muudetud sõnastuses) Õppekavagrupid õppevaldkondades, nendes kõrg

Vabariigi Valitsuse 18. detsembri a määruse nr 178 Kõrgharidusstandard lisa 3 (muudetud sõnastuses) Õppekavagrupid õppevaldkondades, nendes kõrg Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2008. a määruse nr 178 Kõrgharidusstandard lisa 3 (muudetud sõnastuses) Õppekavagrupid õppevaldkondades, nendes kõrgharidustaseme õpet läbiviivad õppeasutused ning nende

Rohkem

Microsoft Word - RVLi juhend.doc

Microsoft Word - RVLi juhend.doc KINNITATUD peadirektori 23. mai 2008.a käskkirjaga nr 32 I. ÜLDSÄTTED EESTI RAHVUSRAAMATUKOGU RAAMATUKOGUDEVAHELISE LAENUTUSE JUHEND 1. Käesolev juhend sätestab raamatukogudevahelise laenutuse (edaspidi

Rohkem

(Microsoft Word - Matsalu Veev\344rk AS aktsion\344ride leping \(Lisa D\) Valemid )

(Microsoft Word - Matsalu Veev\344rk AS aktsion\344ride leping \(Lisa D\) Valemid ) 1(6) 1. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinna kujundamise põhimõtted Aktsiaselts tegevuskulude arvestuse aluseks on auditeeritud ja kinnitatud aastaaruanne. Hinnakujunduse analüüsis kasutatakse Aktsiaseltsi

Rohkem

1. Üliõpilased 1.1 Tõendid Vali menüüst: Üliõpilased tõendid tõendite trükkimine. Avaneb vorm Tõendite trükkimine, vali tõendi liik Tõend õppim

1. Üliõpilased 1.1 Tõendid Vali menüüst: Üliõpilased tõendid tõendite trükkimine. Avaneb vorm Tõendite trükkimine, vali tõendi liik Tõend õppim 1. Üliõpilased 1.1 Tõendid Vali menüüst: Üliõpilased tõendid tõendite trükkimine. Avaneb vorm Tõendite trükkimine, vali tõendi liik. 1.1.1 Tõend õppimise kohta TLÜ-s Seda tõendiliiki saab väljastada ainult

Rohkem

Kinnitatud 09. märtsil 2018 direktori käskkirjaga nr Muraste Kooli hindamisjuhend 1. Hindamise alused 1.1. Õpilaste hindamise korraga sätestatak

Kinnitatud 09. märtsil 2018 direktori käskkirjaga nr Muraste Kooli hindamisjuhend 1. Hindamise alused 1.1. Õpilaste hindamise korraga sätestatak Muraste Kooli hindamisjuhend 1. Hindamise alused 1.1. Õpilaste hindamise korraga sätestatakse Muraste Kooli õpilaste õpitulemuste, käitumise ja hoolsuse, koostööoskuse ja -valmiduse, iseseisva töö oskuse

Rohkem

Title H1

Title H1 Programm LIFE 2014-2020 Üldine tutvustus 6. juuli 2015 Tiina Pedak Keskkonnaministeerium LIFE LIFE 1992-2013: enam kui 3100 projekti loodus ja bioloogiline mitmekesisus teised keskkonnavaldkonnad ja haldus

Rohkem

Tallinna Lauluväljaku hangete kordV2

Tallinna Lauluväljaku hangete kordV2 Tallinna Lauluväljak Sihtasutus riigihangete läbiviimise kord 1. Üldsätted (1) Tallinna Lauluväljaku SA (edaspidi TLSA) hankekorra (edaspidi kord) eesmärk on reguleerida riigihangete korraldamist TLSA.

Rohkem

Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika e

Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika e 3.7.2009 Euroopa Liidu Teataja C 151/11 ARVAMUSED EUROOPA ANDMEKAITSEINSPEKTOR Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem

Rohkem

ESRI PÄEVADE AUHIND 2014 Aasta GIS-i tegu

ESRI PÄEVADE AUHIND 2014 Aasta GIS-i tegu ESRI PÄEVADE AUHIND 2014 Aasta GIS-i tegu Esri päevade auhinna Aasta GIS-i tegu eesmärk Eesmärk: - Tunnustada organisatsiooni või ettevõtte konkreetset GIS-i projekti, algatust või tegevust viimasel aastal

Rohkem

Ppt [Read-Only]

Ppt [Read-Only] EL 2020 strateegia eesmärkidest, mis puudutab varajast koolist väljalangemist ja selle vähendamist EL 2020 strateegia eesmärkidest, mis puudutab madala haridustasemega noorte osakaalu vähendamist Madal

Rohkem

Microsoft Word - L_5_2018_docx.docx

Microsoft Word - L_5_2018_docx.docx Maaeluministri 0.0.07 määrus nr 4 Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus Lisa (maaeluministri. novembri 08 määruse nr 6 sõnastuses) Teravilja, õliseemnete ja valgurikaste

Rohkem

Microsoft Word - RM_ _17lisa2.rtf

Microsoft Word - RM_ _17lisa2.rtf Maksu- ja Tolliamet Maksukohustuslane Vorm KMD INF Nimi Registri- või isikukood A-osa ANDMED VÄLJASTATUD ARVETE KOHTA Esitatakse koos käibedeklaratsiooniga maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks

Rohkem

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel KOM(2005) 539 lõplik 2005/0215 (CNB) Ettepanek NÕUKOGU MÄÄRUS millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) n

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel KOM(2005) 539 lõplik 2005/0215 (CNB) Ettepanek NÕUKOGU MÄÄRUS millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) n EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel 17.2.26 KOM(25) 539 lõplik 25/215 (CNB) Ettepanek NÕUKOGU MÄÄRUS millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2494/95 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses hinnateabe

Rohkem

Meetmeleht_meede1.docx

Meetmeleht_meede1.docx MTÜ Ida- Harju Koostöökoda Meetmeleht 2017 Meede 1 C. STRATEEGIA MEEDE ¹ 1. Strateegia meetme nimetus Meede 1 - Elukeskkonna arendamine 2. Strateegia meetme rakendamise vajaduse lühikirjeldus Tervislikud

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation HARIDUS 2006-2009 Tallinna Ülikool, organisatsioonikäitumine, magistrantuur Karjääri planeerimise seos karjäärialase tunnetatud võimekuse, töökontrollikeskme ja otsustusstiilidega Tallinna Tehnikakõrgkooli

Rohkem

KINNITATUD Vasta Kooli direktori kk /01 VASTA KOOLI ÕPILASTE VASTUVÕTU NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD Alus: Haridus- ja

KINNITATUD Vasta Kooli direktori kk /01 VASTA KOOLI ÕPILASTE VASTUVÕTU NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD Alus: Haridus- ja KINNITATUD Vasta Kli direktri kk 26.06..2018 14-2/01 VASTA KOOLI ÕPILASTE VASTUVÕTU NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD Alus: Haridus- ja teadusministri 19. augusti 2010 määrus nr 43, mis kehtestati

Rohkem