LEOLE Mai 2019, Jaanuar nr 52018, (230) nr 1 (214) Mai. Võib öelda, et suur suvi sai sel aastal alguse juba aprillis. Ühtäkki ületasid päevased temper

Väljavõte

1 LEOLE Mai 2019, Jaanuar nr 52018, (230) nr 1 (214) Mai. Võib öelda, et suur suvi sai sel aastal alguse juba aprillis. Ühtäkki ületasid päevased temperatuurid meie jahedate suvede harjumuspäraseid soojakraade. Kas see ennustab pikka ja ülisooja või hoopis vastupidi, jahedat ja lühikest suve? Kes teab aga mõne kuu pärast on sellele küsimusele kindlasti vastus olemas. Suvi tuleb seegi kord pea kõigi traditsiooniliste ettevõtmistega: tulevad laadad, kontserdid ja külapeod just nii nagu valla erinevates paikades harjunud ollakse. Et sellel aastal on suure üle-eestilise laulu- ja tantsupeo aasta, siis üle-vallalist pidu plaanis ei ole. Küll aga toimub selgi suvel aiakohvikute päev, mis eelmisel aastal oli samal päeval laulu- ja tantsupeoga, seekord toimub aga Suure-Jaani Muusikafestivali avapäeval. Mida uut ja huvitavat toob kahekümne teist korda toimuv festival? Festivali avapäeva lõpetab tänavuse Panus Eesti Muusikasse auhinna pälvinud ansambel Mahavok. Õigeusu kirikus saab kuulata Valaami kloostri meeskoori, Eesti Riiklikku Sümfooniaorkestrit juhatab Matthias Giesen Austriast, kust on pärit ka üks solistidest tšellomängija Thomas Wall. Tšellomängu kuuleb sellel festivalil aga veel: toimub esimene Artur Kapi nimeline tšellistide konkurss, millega tähistatakse teeneka õpetaja Laine Leichteri 100. sünnipäeva. Nii Suure-Jaanis kui Suure-Kõpu mõisas saab tšellot mängimas kuulata Peterburi konservatooriumi rektorit Aleksei Vassiljevit. Päikesetõusukontserdil astub soo-orkestri kõrval kuulajate ette ETV Tütarlastekoor Aarne Saluveeri juhatusel. Lõunatundide külalised on Matti Reimann, Lydia Rahula, Ülo Vooglaid ja Reet Linna. Täpne festivali kava on leheküljel 13 ja festivali kodulehel aadressil www. muusikafestival.suure-jaani.ee. Kindlasti soovitan huvilistel pakutavaga juba aegsasti tutvust teha ja piletid eelmüügist soetada nii on enamusel juhtudel märgatavalt soodsam. Kaunist kevadet ja huvitavat ees ootavat suve kõigile! LEILI KUUSK avalike suhete spetsialist Artikleid ja muid materjale ootame aadressil leole@pohja-sakala.ee FOTO: Rein Luup 6. aprillil toimunud XXIII Viljandimaa rahvakunstipäeval Võhma Vaba Aja Keskuses kuulutati välja Viljandimaa rahvakunstimeister Selle tiitli sai Vastemõisa käsitööringi Vallatud Teljed ja Paala rahvamaja käsitööringi juhendaja Tiiu Rusi. Palju õnne! FOTOD: Marko Reimann, Angela Härm Anti üle aasta sotsiaaltööpreemiad Kuldar Ennika aasta Hea Haldjas Kuldar on noormees, kes on juba aastaid seisnud suurperede elujärje parandamise eest. Kõik algas sellest, kui veel 16-aastane koolipoiss Kuldar märkas, et suurtel peredel pole kaunil jõuluajal võimalusi pühi pidada ega lastele kinke teha. Tema ja ta pere palusid abi headelt inimestelt, tuttavatelt ja sõpradelt ning on tänu erinevatele toetajatele paljude suurte perede jõuluõhtu kingituste, toidu ja jõuluvanaga imeliseks muutnud. Olgu üllatus väike või suur pered on Kuldarile südamest tänulikud! Kuldar Ennika tegevust on märgatud ta on üks seitsmest Seitsmeste uhkus 2018 tiitliomanikust. Piret Jukk aasta sotsiaaltöötaja Kõo piirkonna sotsiaaltööspetsialist Piret Jukk teeb oma tööd suure pühendumusega. Tema jaoks on oluline Võhma päevakeskusel oli 20. sünnipäev 4. aprillil tähistati Võhma päevakeskuse 20. sünnipäeva ja Põhja-Sakala valla poolt peeti meeles tublisid sotsiaaltöö tegijaid. Võhma päevakeskus oli kokku pannud slaidiprogrammi möödunud aastate tegevustest. Evelin ja Pille Luik lugesid luuletuse, mille olid ise teinud Võhma päevakeskusest. Toreda sketši esitasid meile Imbi Aas ja Helvi Mihno. Vallavanem Tõnu Aavasalu, vallavolikogu sotsiaalkomisjoni esinaine Anneli Siimussaar ja inimene ning ta oskab leida selle kõige õigema lähenemisviisi ja lahendustee. Kui on tegemist tõsisemate tervisehädalistega, saavad elanikud temalt abi ja nõuandeid vaatamata kellaajale või puhkepäevale. Ajaleht Sakala avaldas artikli Viljandi toidupanga tegemistest, kus kirjutati, et Põhja-Sakala vald ei ole toidupangaga liitunud. Piret on peale lasterikaste perede ühenduse kaudu toimunud toidujagamise lõppemist omal algatusel võtnud ühendust Jõgeva toidupangaga ja iga nädala neljapäeva õhtul kell 20 toob ta Põltsamaa toidupoodidest autotäie toiduaineid, mida igal reedel koos Võhma sotsiaaltööspetsialistiga abivajajatele koju viiakse. Piret Jukk pälvis sotsiaaltöö preemia südamega tehtud töö eest omaalgatuslik leitud võimalus puudust kannatavaid inimesi aidata annab näo meie valla sotsiaaltööle. FOTO: Marko Reimann sotsiaalosakonna juhataja Eveli Lilleoja õnnitlesid ja meenutasid olnud aegu. Esinesid lasteaia ja muusikakooli lapsed. Päeva lõpus pakuti torti ja kohvi. Veidi Võhma päevakeskuse ajaloost ka. Jaanuaris 1999 ilmunud Võhma Linnalehes kirjutab tollane sotsiaalnõunik Kaie Plaks: Juba pikka aega on peetud plaani lasteaia vabadesse ruumidesse luua koht, kus vanurid, invaliidid, kodused pensionieelikud, võib-olla ka ilma tööta inimesed saaksid koos käia, tegeleda huvialadega, lugeda lehti, käia duši all, pesta pesu, vajadusel tellida sooja sööki. Päevakeskuse käivitamiseks saadi Hasartmängumaksu fondist krooni, mille eest plaaniti ehitada dušikabiinid ja osta pesumasin aasta aprillikuu Võhma Linnalehes ilmus jutuke sellest, et päevakeskus on alates 6. aprillist avatud. Järgneb lk 3

2 2 Mai Nr 5 Põhja-Sakala Vallavalitsuses Otsustati mitte teha AU Energiateenus OÜ koostatud Pilistvere hooldekodu hoone energiatõhususe parandamise ehitusprojektile (töö nr 18060) ekspertiisi, sest hoones ei viibi samaaegselt üle 50 inimese; anda luba majandus- ja rahandusosakonnal väljastada ehitusteatised Kirivere külas Hooldekodu kinnistul asuva vanadekodu hoone kompleksseks rekonstrueerimiseks ja Lahmuse külas Võidu kinnistul asuva lauda rekonstrueerimiseks ning elamuks ümberehitamiseks; anda nõusolek avaliku ürituse teates esitatud tingimustel Kaitse end ja aita teist ohutuspäeva noortele pidamiseks kell 9 17 Suure-Jaani lauluväljakul; lükata aasta tegevustoetuste ülemmäära otsustamine edasi; maksta tegevusalalt Sport Artur Soole 145 eurot osalemiseks koolinoorte orienteerumise maailmameistrivõistlustel; mitte toetada Suure-Jaani koolis ja Suure-Jaani gümnaasiumis aprillivaheaja pikendamist kahe päeva võrra; anda nõusolek Viljandi spordikooli projektlaagrite korraldamiseks: (1) iluvõimlemise suvelaager Sürgavere spordihoones ; (2) kergejõustiku suvelaager Suure-Jaani koolis ; (3) võrkpalli suvelaager Sürgavere spordihoones ; (4) maadluse suvelaager Suure-Jaani koolis ; anda nõusolek Toni Judokool EST MTÜ-le ( ) projektlaagri Sürgavere Sellid suvelaager korraldamiseks Sürgavere spordihoones ; toetust jalgpallinaiskonna rahastamiseks saab välja maksta mittetulunduslikuks korraks toetuste eraldamise korra alusel, MTÜ Suure-Jaani United peab selleks taotluse esitama; otsustati määrata Margus Mikkorile erakordse sportliku saavutuse eest preemia 500 eurot neto; lugeda isikule osutatav hooldus lõppenuks ja lõpetada hooldajatoetuse maksmine; esitada notarile avaldus surnud isiku vara suhtes pärimismenetluse algatamiseks; esitada kohtule avaldus eestkostja määramiseks; määrata hooldaja ja maksta hooldamise eest hooldajatoetust puudega isikule; tunnistada hinnapäringul Suure-Jaani tööstuspargi taristu ehitustööde omanikujärelevalve edukaks pakkumuseks OÜ Teehoiu Partnerid ( ) pakkumus, mille maksumus koos käibemaksuga on 9948 eurot, ja sõlmida osaühinguga hankeleping teenuste osutamiseks; pikendada alates põhipuhkust 7 kalendripäeva võrra, s.o 35 kalendripäevani järgmistel vallavalitsuse hallatavate asutuste ja majade juhtidel: Kõpu hooldekodu juhataja; Kõpu spordihoone ja noortetoa juhataja; Pilistvere rahvamaja kultuuritöötaja; Pilistvere hooldekodu juhataja; Võhma päevakeskuse juhataja; kehtestada määrus nr 5 Valimisjaoskondade moodustamine ; lubada FIE-l Rain Rebane võtta taimede müügiks kasutusele 1,5 m laiune riba valla maad Võhma linnas Tallinna tn kinnistul (Konsumi hoone ees) Otsustati anda luba majandus- ja rahandusosakonnal väljastada: (1) ehitusteatis Suure-Jaani linnas Supeluse tn 2 kinnistul asuva elamu rekonstrueerimiseks ning laiendamiseks kuni 33% esialgsest mahust; (2) ehitusluba Paaksima külas Taki ja Aita kinnistutele tiigi rajamiseks; (3) kasutusluba Põhjaka külas Suureaia kinnistule püstitatud omapuhastiga hoonevälise kanalisatsioonitorustiku kasutusele võtmiseks; (4) kasutusluba Võhma linnas Niidu tn 2 kinnistule püstitatud elamu kasutusele võtmiseks; kooskõlastada puurkaevu rajamise asukohad: Tääksi küla, Kivisilla; Põhjaka küla, Liivalohu ja Uia küla, Maasikmäe; kinnitada valla mittetulundusühingutele aastal makstava tegevustoetuse ülemmäärad: mittetulundusühingutele liikmete arvuga kuni 15 (k.a) 200 eurot ning mittetulundusühingutele liikmete arvuga 16 ja rohkem 400 eurot; eraldada 36 mittetulundusühingule aastal tegevustoetust kokku eurot vastavalt nimekirjale; maksta tegevusalalt Seltsitegevus: (1) Valli Pangele 400 eurot VI Vabariikliku Meesansamblite Festivali korraldamiseks Vastemõisa Rahvamajas; (2) MTÜ-le Võhma Aiandusselts Kanarbik 200 eurot Võhma X Lillepäeva ja Sügislaada X Võhma Juurikas korraldamiseks; (3) MTÜ-le Võhma Spordiklubi 970 eurot Võhma piirkonnas erinevate harrastusspordi ürituste korraldamiseks; (4) MTÜ-le Kuhjavere Küla Selts 1100 eurot seltsi 20. aastapäeva tähistamiseks ning Kuhjavere külateatrite 15. festivali korraldamiseks ; anda välja vallavalitsuse tänukiri MTÜ-le Kuhjavere Küla Selts külaliikumise edendamise, traditsioonide hoidmise ja südamega tehtud tegemiste eest ning seoses 20. tegevusaasta täitumisega; teha MTÜ-le Tääksi Spordiakadeemia ettepanek vara avaliku kasutamise lepingu muutmiseks ja Tääksi kooli hoone esimese korruse ruumide kasutamise lõpetamiseks; pikendada isiku sotsiaaleluruumi üürilepingut 1 aastaks; kuulutada 15. aprillist 2019 välja avalik konkurss finantsteenistuse juhataja ametikohale; kiita heaks hajaasustuse programmist toetuse saaja projekti Tällevere küla Kivistiku puurkaevu ja veevarustuse rajamine aruanne koos täitmise eelarvega summas 8160 eurot; seada isiklik kasutusõigus Telia Eesti AS (registrikood , asukoht Tallinn, Mustamäe tee 3) kasuks vallale kuuluvatele Reegoldi külas asuvatele Keskuse tn 4 katastriüksusele ja Staadioni tänava katastriüksusele; seada isiklik kasutusõigus Elektrilevi OÜ (registrikood ; asukoht Tallinn, Kadaka tee 63) kasuks vallale kuuluvatele Suure-Jaani linnas ja Lõhavere külas asuvatele katastriüksustele maakaabelliini paigaldamiseks: Nigula tn 1, Nigula tn 1a, Nigula tänav, Nigula tn 17, Lauri tänav ja Lai tänav; moodustada hajaasustuse programmi taotluste menetlemiseks ja hindamiseks komisjon koosseisus: Kärt Linder komisjoni esimees; Tiiu Umal; Kalevi Kaur; Kuldar Kipper ja Aivar Veeperv; algatada menetlus Soomevere külas teemaa munitsipaliseerimiseks; olukorra kiireks lahendamiseks ja kiirabi ligipääsu tagamiseks viia teele kruusa; tellida Sakala Teed OÜ-lt tööd riigi teedel asuvate bussipeatuste tähistamiseks vastavalt esitatud hinnapakkumisele; mitte eraldada Olustvere lasteaiale Piilu raha reservfondist, aasta esimesel poolel on võimalus teha vajalikud tööd asutuse alaeelarvest Otsustati kiita heaks hajaasustuse programmist toetuse saaja projekti Põhjaka küla Suureaia kanalisatsioonisüsteemi ehitamine aruanne koos täitmise eelarvega summas 2988 eurot; anda nõusolek Viljandi Spordikooli projektlaagri Viljandi Spordikooli võimlemise suvelaager korraldamiseks Sürgavere spordihoones ; saata volikogule eelnõud: Arengukava tegevuste kava (pärast eelnõu muutmist vastavalt tehtud ettepanekutele); Teehoiukava (valitsuse seisukoht on toodud muudatusettepanekute tabelis protokolli lisana); Sihtasutuse asutamisotsus ja põhikiri (pärast eelnõu muutmist vastavalt tehtud ettepanekutele); Põhja-Sakala vallavara valitsemise kord; Põhja-Sakala valla kaasav eelarve (I lugemisele, rakendussätetesse lisada säte kasutamiseks alates a eelarvest); Lahmuse Kooli põhimäärus (I lugemisele); lükata edasi Põhja-Sakala valla hariduse arengukava arutelu, sest eelnõu avalikud arutelud alles käivad, tehtud ettepanekutega saab valitsus tutvuda peale arutelude lõppemist; määrata Suure-Jaani linnas asuva ligikaudu 3392 m 2 suurusega maa koha-aadress ja sihtotstarve: Viljandi maakond, Põhja-Sakala vald, Suure-Jaani linn, Tamme tänav; sihtotstarve üldkasutatav maa 80%; transpordimaa 20%; kiita heaks Suure-Jaani Tervisekoja juhataja ettepanekud asutuse lahtiolekuaegade ja hindade suhtes riigipühade eel ja ajal Otsustati anda nõusolek avaliku ürituse teates esitatud tingimustel Noored õue! pidamiseks kell Sürgavere külas; maksta tegevusalalt Spordiüritused MTÜ-le Spordiklubi Suure-Jaani United 3000 eurot JK Tulevik/Suure-Jaani United naiste jalgpalli võistkonna osalemiseks aastal ( ) Naiste Meistriliigas; maksta tegevusalalt Seltsitegevus Rasmus Laansalule 1500 eurot võistluse Suur Maasturite Suvesõit 2019 läbiviimiseks; anda välja vallavalitsuse tänukiri Merike Mikkorile kauaaegse südamega tehtud töö eest Suure-Jaani raamatukogu lugejate lugemisharjumuste kujundamisel ja raamatukoguteenuste mitmekesistamisel ning seoses 60. a sünnipäevaga; anda Sihtasutusele Eesti Tantsuagentuur ( ) nõusolek projektlaagri Tantsulaager korraldamiseks Suure-Jaani koolis ; määrata hooldaja ja maksta hooldamise eest hooldajatoetust puudega isikule; tasuda arve esitamisel MTÜ-le Pärnumaa Tšernobõli Ühendus Gamma 153,60 eurot vallast pärit isikutele mälestusmärkide valmistamise kulude katteks; kiita heaks hajaasustuse programmist toetuse saajate projektide aruanded koos täitmise eelarvega: (1) Kildu küla Lubjaahju veevarustussüsteemi parandamine summas 500 eurot; (2) Kobruvere küla Teeääre septikusüsteemi ehitus summas 2370 eurot; (3) Kildu küla Liiduvere puurkaevu rajamine summas 7400 eurot; kooskõlastada puurkaevu rajamise asukohad: Võhma linn, Pärna tn 17; Vanaveski küla, Valma; Rääka küla, Põdraaugu; Kabila küla, Linamäe; määrata Suure-Jaani linnas asuva Tamme tänava teenindusmaa suuruseks ligikaudu 3392 m 2 ; seada isiklik kasutusõigus Elektrilevi OÜ (registrikood ; asukoht Tallinn, Kadaka tee 63) kasuks Võhma linnas Kirsi tänava katastriüksusele; seada sundvaldus Elektrilevi OÜ (registrikood ; asukoht Tallinn, Kadaka tee 63) kasuks Suure-Jaani linnas asuva Tamme tänava suhtes; anda luba majandusosakonnal väljastada. (1) kasutusluba Koksvere külas Gaasijaama kinnistule püstitatud Siimani biometaanijaama tankla kasutusele võtmiseks; (2) kasutusluba Kobruvere külas Teeääre kinnistul püstitatud septiku ja imbtunneli kasutusele võtmiseks; (3) ehitusluba Kõpu alevikus Tipu tn 4 kinnistul asuva kauplusehoone katusele päikesepaneelide paigaldamiseks ja elektrisüsteemi ümberehitamiseks; määrata Vanaveski külas Täku kinnistule elamu ehitusprojekti koostamiseks vajalikud projekteerimistingimused; muuta Kõpu Vallavalitsuse korralduse nr 34 Arvamuse andmine maa riigi omandisse jätmiseks punkti 1.4 ja sõnastada see järgmisel kujul: 1.4 Tipu külas asuv maaüksus (piiriettepaneku nr AT ), ligikaudse pindalaga 0,44 ha, sihtotstarve transpordimaa (007; L) Viljandi maakond Põhja- Sakala vald, Tipu küla, Halliste tee. ; moodustada vallavalitsuse ajutine komisjon ettevõtlusauhindade määramiseks koosseisus: vallavolikogu eelarve- ja majanduskomisjoni esimees Lembit Kruuse; vallavalitsuse majandusosakonna juhataja Kalevi Kaur; vallavanem Tõnu Aavasalu; vallavalitsuse avalike suhete spetsialist Leili Kuusk; Kõo ja Võhma piirkonnajuht Tarmo Riisk; komisjoni volitused kehtivad kuni vallavalitsuse poolt preemiate saajate kinnitamiseni; lubada Võhma ELKO AS-il purustada matkarajalt maha võetud puit ja seda kasutada; arutati volikogu eelnõude muudatusettepanekuid: valitsuse seisukohad hariduse arengukavale on kirjas protokolli lisaks olevas tabelis; kuulati eelarve- ja majanduskomisjoni seisukohti teehoiukavasse tehtud muudatusettepanekutele; valitsusel ei ole volikogu istungitest videosalvestiste tegemise ja järelevaatamise võimaluse küsimuses seisukohta; enne otsuse eelnõu Kõpu Vallavolikogu otsuse nr 49 Ühinemislepingu ja selle lisade kinnitamine muutmine menetlemist vajab planeeritav tegevus finantsanalüüsi. Põhja-Sakala Vallavolikogus Kuulati Avo Põdra, Kuldar Kipperi ja Eveli Lilleoja ülevaadet Võhma ja Kõo piirkonna investeeringutest ja tegevustest 2019; otsustati katkestada Põhja-Sakala vallavara valitsemise korra, eelnõu nr 136 (II) lugemine; muudatusettepanekud esitada ; kehtestada Põhja-Sakala valla teehoiukava aastateks ; kinnitada Põhja-Sakala valla arengukava tegevuste kava 2019; nimetada valla territooriumil Euroopa Parlamendi valimiste korraldamiseks jaoskonnakomisjoni esimehed, liikmed ja asendusliikmed: valimisjaoskond nr 1 esimees Rein Vahtra; valimisjaoskond nr 2 Kadi Soolo; valimisjaoskond nr 3 Helle Saega; valimisjaoskond nr 4 Aili Adamson; valimisjaoskond nr 5 Eve Tomson; valimisjaoskond nr 6 Angela Härm. Projekteerimistingimuste avatud menetlus Põhja-Sakala Vallavalitsus teatab avatud menetlusest projekteerimistingimuste andmisel Pärakülas Ülesoo (katastritunnus 75901:004:0122) kinnistule kavandatava päikeseelektrijaama rajamiseks. Projekteerimistingimuste andmise eelnõuga saab tutvuda ajavahemikul Põhja-Sakala vallamajas (Suure-Jaani linn, Lembitu pst 42, tuba 301, vallavalitsuse tööajal) ning valla veebilehel detailplaneeringud. Huvitatud isikul ja isikul, kelle õigusi võib projekteerimistingimuste andmine puudutada, on õigus esitada eelnõu kohta arvamusi ja ettepanekuid Põhja-Sakala Vallavalitsusele (aadressil pohja-sakala@pohja-sakala.ee või Lembitu pst 42, Suure-Jaani linn, Põhja-Sakala vald, Viljandi maakond) hiljemalt Suure-Jaani Kool ootab avaldusi 1. klassi astumiseks 31. maini. 1. klassi vastuvõtmiseks esitatakse koos avaldusega 1) õpilase isikut tõendav dokument, selle puudumisel sünnitunnistus või sünnitunnistuse koopia; 2) seadusliku esindaja isikut tõendav dokument; 3) perearsti kinnitusega õpilase tervisekaart; 4) õpilase pilt õpilaspiletile; 5) koolivalmiduse kaart; 6) lapse erivajadusi tõendavad dokumendid.

3 Mai Nr 5 3 Saame tuttavaks Eve Soopa Sürgavere kultuurimaja direktor Olen sündinud 19. augustil aastal. Olen lõpetanud Sürgavere põhikooli, Viljandi Täiskasvanute gümnaasiumi ja Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolis rahvusliku tekstiili eriala. Olen põline sürgaverelane. Juba varasest noorusest olen osalenud kultuuri valdkonda kuuluvate ringide tegevuses ja tegelenud ka korraldamisega. Minu töökogemuste hulka kuulub Ugala teatris reklaami- ja müügijuhi ning Sürgaveres kultuurijuhina töötamine. Olen Põhja-Sakala vallavolikogu liige ja valitud nii Sürgavere külavanemaks kui ka Sürgavere Küla Seltsi juhatuse esimeheks. Põhja-Sakala valla laste ja noorte suveprogramm Valla lastele ja noortele mõeldud suvelaagrite ja -ürituste programm on veel koostamisel. Info suveprogrammi ning registreerumise kohta leiate alates 20. maist Suure-Jaani noortekeskuse kodulehelt: noortekas.suure-jaani.ee. Kõigile meie valla koolides õppivatele lastele anname ka voldiku, mis sisaldab kogu informatsiooni suviste tegevusvõimaluste kohta ja samuti laagrisse registreerumise kohta. Suvelaagritesse registreerimine toimub veebipõhiselt 31. maist Tuletame meelde, et hajaasustuse programmi taotlusvoor lõpeb 13. mail. Lisainfo valla kodulehelt ja keskkonnaspetsialistilt. Lugeja küsib Rein Murik, Keskuse tn 7 korteriühistu esindaja: 1. Hiljuti kutsusite Olustvere aleviku korteriühistute esindajad jäätmeveo sh biojäätmete veo korraldamise arutelule. Miks ei kaasatud Keskuse tn 7 korteriühistut? 2. Vallavolikogu poolt vastuvõetud Suure-Jaani valla Suure-Jaani, Olustvere ja Sürgavere kaugküttepiirkonna soojamajanduse arengukava aastateks näeb ette Olustvere aleviku soojatrasside kordategemise aastaks. Tänaseks ei ole trassid korras. Miks AS Suure-Jaani Haldus ei täida volikogu poolt vastuvõetud arengukava ja millal plaanib täitma asuda? Lembit Kruuse, AS Suure-Jaani Haldus juhataja: 1. AS Suure-Jaani Haldus kutsus kokku koosoleku korteriühistute juhatustele, kes ei ole ise asunud korraldama oma jäätmevedu. KÜ Keskuse 7 on soovinud alates oma jäätmevedu ise korraldada. Võhma päevakeskusel oli 20. sünnipäev Algus lk maini toimuvad erinevates paikades üleeestilised akende restaureerimise päevad ühisnimetusega Vaata vana akent! Sel kevadel Eestis esmakordselt toimuvate teabe- ning praktiliste oskuste edasiandmise päevade mõte on julgustust saanud rootslastelt. Rootsis on akende restaureerimise koolitusi juba aastaid korraldatud. Puitaknad on vastupidavad ja kestavad teadliku hoolduse korral aastakümneid. Nad väärivad märkamist, hoidmist ja hooldamist. Teadlikult hooldatud aken kestab, on väärikas ning tasakaalus kogu hoone ilmega. Puitaknal on hoone ilme ning sisekliima reguleerimise juures oluline roll. Akende ilme juures võib tähele panna ka mõningaid piirkondlikke eripärasid. Peamiselt on see märgatav küll vormistuse juures, ehk siis piirdelaudade profiilis ja nende asetuses. Vanad lainelised, mullitusega klaasid on võluvad, need murravad valguskiiri hoopis teisiti kui tänapäevane kasutuses olev sile klaas. Puitakende hooldamise ja värskendamise ning ka pisemate paranduste tegemine on enamikule majaomanikest ka täiesti Selle sündmuse puhul kõnelesid sotsiaalnõunik Kaie Plaks, linnapea Jaak Aab ja päevakeskuse perenaine Lehte Tomson. Esinesid lasteaialapsed muusikakasvataja Urve Koemetsa juhendamisel, Elulõnga kapell ja naisansambel. Päevakeskus on mõeldud eelkõige eakatele inimestele, kuid vanusepiiranguid pole ja kasutada saavad seda kõik linnaelanikud. Pakutakse soodsa hinnaga teenuseid: duši kasutamine, pesu pesemine ja kuivatamine. Üks päev ette on võimalik tellida ka lõunasööki. Aega saab sisustada lauamänge mängides, vesteldes ja telerit vaadates. Plaanis on pakkuda päevakeskuse külastajatele nii kasulikku kui õpetlikku loengute ja ühiste õppuste näol. Selles tegevuses lähtutakse külastajate soovidest. Esimene külaline oli 15. aprillil 1999 dr Boleslav Weidebaum, kes viis läbi muusikateraapia tunnid. Tänaseks on Võhma päevakeskus tegutsenud 20 aastat ja esialgsed päevakeskuse plaanid ja sihtrühmad on veidi muutunud. Koos endise Võhma linnapea Anneli Siimussaare ja sotsiaalnõuniku Eveli Lilleojaga arendati päevakeskust edasi ja tänaseks tegutseme nii erihoolekande klientidega kui teiste sihtrühmadega. Võhma Päevakeskus on Põhja- Sakala valla allasutus, kes osutab erihoolekandeteenust, koduteenust, tugiisikuteenust, sotsiaaltransporditeenust ja sisustame vaba aega kõigile soovijatele nii päevakeskuses kui väljapool seda. Pakume ka pesupesemise, duši kasutamise ja toitlustamise teenuseid. Vaba aja veetmise viisid on tänaseks mitmekesistunud. Päevakeskuses saab osaleda erinevatel üritustel, toimuvad muusikateraapia ja võimlemise tunnid, nipet-näpet klubi on leidnud oma sihtrühma, kes agaralt kaasa lööb. Samuti toimuvad erinevad väljasõidud ja ekskursioonid, kuhu on alati etteregistreerimisega oodatud kõik huvilised aastal osalesime Põhja-Sakala valla aiakohvikute päeval ja teeme seda jälle aastal. 20 aasta jooksul on Võhma Päevakeskuse arengusse oma panuse andnud paljud inimesed. Esimestena päevakeskuse perenaised Lehte Tomson ja Mai Enno. Aitäh teile hoole ja armastusega tehtud töö eest. Tänan ka Anneli Siimussaart ja Eveli Lilleoja, tänu kellele on Võhma päevakeskus saanud tegutseda ja areneda. Samuti Põhja-Sakala vallavalitsust eesotsas vallavanem Tõnu Aavasaluga, kes on leidnud võimaluse asutust finantseerida. Anton Hansen Tammsaare on öelnud: Iga loov mõte on teatud määral hullumeelne mõte, sest tema eeldab, et ei millestki võib midagi luua. Kui 20 aastat tagasi poleks olnud mõtet, ei oleks täna Võhma päevakeskust. Aitäh kõigile tänastele päevakeskuse töötajatele ja meiega ühinenud inimestele, kes on leidnud endale sobiva teenuse või tegevuse. Nii praegused kliendid kui ka uued tulijad on ikka ja alati Võhma päevakeskusesse oodatud! Tiina Grasberg päevakeskuse juhataja Vaata vana akent! jõukohased tööd. Võimalik, et on vaja vaid natuke teadmisi täiendada, oskusi lihvida, meelde tuletada ning töödeks lihtsalt aega ning õiget värvi varuda. Maikuuks, mil kutsume kõiki akende taastamise päevadega liituma, on akende klaasist paled ammu puhtaks pestud ja vaim valmis väärikate puitraamidega akende hooldustööde ettevõtmiseks: mis vajab värvivärskendust, kus on vaja kittida või kus koguni kannatada saanud ja pudeneva verandaakna raam plommida. Üle Eesti toimub tänaseks teadaolevalt teavituspäevi ning praktilisi töötubasid juba 19 paigas. Reede, 24. mai on teavituspäev, kus kogunetakse loenguid kuulama või tehakse ringkäike. Laupäeval ja pühapäeval järgnevad praktiliste tegevuste töötoad. Kui tekkis soov ka oma kodukandis sarnane teabepäev või koguni õpituba korraldada või siis hoopis joonistuste võistlus, oma raamatukogus vastava erialakirjanduse näitus teha vms, siis pane kirja toimumise koha aadress, pisut infot toimuva sisu kohta ning korraldaja kontaktandmed ja anna sellest teada Aunele aadressil aune.mark@evm. ee! Huvilistele jagame seda infot selleks loodud FB leheküljel. Lisainfot vaata-akent.html ning FB com/vaatavanaakent/ Aune Mark Eesti Vabaõhumuuseumi maaarhitektuuri keskuse koolitusprojektide juht 2. AS Suure-Jaani Haldus täidab Suure-Jaani soojamajanduse arengukava, järgides arengukavas toodud soovitusi. Kesk-Eestis Põhja-Sakala vallas asuv KIRIVERE KOOL ootab uuest aastast oma meeskonda LOGOPEEDI (0,5 ametikohta koolis ja lasteaias, soovi ja sobivuse korral lisandus 0,5 ametikohta 10 km kaugusel asuvas naaberkoolis). Meie toredas elujõulises koolis õpib sel õppeaastal 110 õpilast, lasteaialapsi on 50. Meilt on Tartusse 76 km, Viljandisse 48 km ja Põltsamaale 17 km. Pakume: võimalust end teostada, erialase täiendamise ja arenemise võimalust; toredat ja sõbralikku meeskonda; meeldivat töökeskkonda ja kaasaegseid töövahendeid; vajadusel elamispinda kooli lähistel. Kandideerimiseks vajalikud dokumendid (avaldus, CV, motivatsioonikiri, erialast haridust tõendavate dokumentide koopiad) palume esitada digiallkirjastatult e-posti aadressil direktor@koo.ee hiljemalt 22. maiks. Lisainfo direktorilt Heilika Ressarilt (telefon ; e-post: direktor@koo.ee). Samuti otsime uuest õppeaastast oma meeskonda: õppealajuhatajat (1,0 ametikohta koolis ja lasteaias); koolipsühholoogi (0,25 ametikohta koolis ja lasteaias); muusikaõpetajat (osaline koormus). Kandideerimiseks vajalikud dokumendid (avaldus, CV, motivatsioonikiri, erialast haridust tõendavate dokumentide koopiad) palume esitada 22. maiks digiallkirjastatult e-posti aadressil direktor@koo.ee. Lisainfo direktorilt Heilika Ressarilt (telefon ; e-post: direktor@koo.ee). Kirivere Kooli lasteaed Tähekild võtab tööle lasteaiaõpetaja abi (1,0 asendaja lapsepuhkuse ajaks). Nõudmised kandidaadile: Oskus ja tahe töötada väikelastega, meeskonnatöö soov ja oskus, rõõmsameelsus, kohusetundlikkus, sõbralikkus, abivalmidus. Kasuks tuleb eelnev töökogemus lastega kas lapsehoidja, kasvataja, õpetaja või õpetaja abina. Tööle asumise aeg: 12. august Kandideerimiseks palun saatke oma CV, motivatsioonikiri, haridust tõendavate dokumentide koopiad ja avaldus hiljemalt 12. juuniks 2019 e-posti aadressile lasteaed@koo.ee.

4 4 Mai Nr 5 Saame tuttavaks Tambet Sova Põhja-Sakala vallavolikogu liige, haridus- ja kultuurikomisjoni liige Leili Kuusk (L.K): Oled n-ö Suure-Jaani poiss? Tambet Sova (T.S): Jah, sündisin Kuubiku kõrval roosas majas, mis oli siis haigla (Suure-Jaanis Ilmatari tänav 5 Toim). Algul elasime Tallinna maantee 1 korteris. Lasteaias ma ei käinud, olin vanaema ja vanatädi juures. 1966, kui vanaisa suri, kolisime minu ema sünnikodusse, mille vanaisa oli saanud Vabadussõjas osalenuna. L.K: Koolitee algas seega Suure-Jaanis? T.S: Jah, aastal. Suure-Jaanis käisin 11 aastat, seejärel läksin Eesti Põllumajanduse Akadeemiasse (EPA-sse) agronoomiat õppima lõpetasin aastal. L.K: Sinu vanemad olid mõlemad õpetajad. Kas see tegi koolitee kergemaks või pigem vastupidi? T.S: Ema oli matemaatikaõpetaja ja isa füüsikaõpetaja. Kindlasti oli raskem, kuigi algklassides arvati, et õpetaja poeg, et on kergem. Isa oli õigete ja karmide põhimõtetega, nii et kaebama minna ei olnud mõtet. Vastupidiselt tänapäeva vanemate suhtumisele, et nende lapsel on alati õigus. Õpetajad olid üldiselt õiglased, kuigi vahel võis ka kolleegi peale solvumine natuke lapsele mõjuda. Üldiselt see probleemiks ei olnud. L.K: Sporti tegid sa juba kooliajal? Mis aladega tegelesid? T.S: Jah. Esimestes klassides olin päris kõva suusataja, aga ei olnud ju Suure- Jaanis suusatrenni ja siis läks lumi ka ära. Ainuke valikuvõimalus oli kergejõustik ja Meinhard Kirm. Hiljem lisandusid Suure- Jaani maadlustreenerid Rebane ja Mati Sadam. Meil ei olnud nii suur linn, et valikuvõimalusi oleks rohkem olnud. L.K: Mis alal kõige paremaid tulemusi saavutasid? T.S: Ikka teivashüppes. Olen olnud nii Tartu meister kui Jõudis auhinnalisi kohti saanud. Tegin ka kümnevõistlust. L.K: Kas pandi ka laulma ja tantsima? T.S: Ema tahtis küll rahvatantsuringi panna, aga ei. Kirmi treeningud olid viis kuni kuus korda nädalas ega seal aega jäänudki. L.K: Kuidas EPA valisid? T.S: Maal oli meil natuke ka potipõllumajandust isa kasvatas tomateid ja varajast kartulit ning lilli. Vanem vend oli pisut põdurama tervisega ja kuidagi kujuneski välja, et temast koolitati linnainimest ja minust maainimest. Juba kuuendas klassis, kui õunapuid lõikasin, ütles vanaema, et mine õppima, sul tuleb see hästi välja. L.K: Kas olid mõne majandi stipendiaat või valisid lõpetamisel, kuhu tööle minna? T.S: Läksin EPA-sse oma käe peal. Tegin sporti ja õppisin EPA-s seetõttu pisut kauem lõpetasin alles aastal Spordikomitee kauples, et jää veel aastaks. Ütlesin, et ei saa, sest kodus isa-ema juba arvavad, et ma ei lõpetagi kooli ära. Olin sportlasena olnud kalurikolhoosis Oktoober Kohtla-Järvel mitu aastat palgal sinna tööle läksingi. Sattusin endalegi üllatuseks peaagronoomiks ning kuu aja pärast kalurikolhoosi põllumajanduse juhatajaks. Valdused olid Jõhvi linnast kuni Peipsi järveni koos Kuremäe nunnakloostriga. L.K: Kuidas sealt tagasi Suure-Jaani kanti tulid? T.S: Tulin tagasi Paala kolhoosi aastal kutsuti esimeheks. Kui kolhoosid otsa said, tegime Paala kolhoosist osaühingu, mis tegutseb siiamaani. Tagastatava vara osas me inimestele liiga ei teinud, tagastasime seda nii õiglaselt, kui me sel ajal õigeks pidasime. Kompenseerisime ja andsime ka lehmi inimeste enda valikul. Hiljem töötasin Hoiupangas ja tegutsesin ka eraettevõtluses. Ajad olid tollal rasked. Maapanga krahh tekitas ettevõttele raske olukorra laenud nõuti tagasi ja teised pangad neid enam ei refinantseerinud. Vahepeal olin asunud erakõrgkooli LEX juurat õppima ning siirdusin aastal 2000 Põllumajandusministeeriumi. Praegu olen ettevõtja: tegelen natuke metsaga ja natuke juriidilise nõustamisega. Olen Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolis õpetanud õiguse aluseid. L.K: Oled volikogus ka varem olnud? T.S: Ühe koosseisu. L.K: Kas töö praeguses volikogus erineb eelnevast? T.S: Kindlasti. Praegu on teatavas mõttes üleminekuperiood harjumine võtab aega. Otsused on seotud ühinemislepingutega. Tööstiili on tulnud juurde mõistuspärast käitumist volikogu arutab küsimusi rohkem. Volikogu kui kummitempli rolli on jäänud vähemaks. L.K: Kuidas oled rahul oma valimistulemusega 33 häält? T.S: Eks ma oleksin lootnud rohkem saada, aga selleks oleksin pidanud ise rohkem tööd tegema. L.K: Oled Eesti Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liige mis ajast? T.S: Ei mäletagi enam täpselt. Astusin algselt Rahvaparteisse. L.K: Oled haridus- ja kultuurikomisjoni liige. Mis selles valdkonnas kõige rohkem lahendamist ootab? T.S: Kõige olulisem teema on hariduse kvaliteet. See ei ole lihtne küsimus. Minu noorusajal oli Suure- Jaani kool nii kõva, et siinsed lõpetajad võisid minna proovima sisse saada igasse kõrgkooli ja nad said ka sisse. Miks ma räägin nii visalt hariduse kvaliteedist? Me teame, et hinne ei pruugi peegeldada teadmiste taset. Näiteks minu koolivend Raimo Kägu lõpetas Suure-Jaanis nii, et füüsika oli vaevu kolm, Pedas (Tallinna pedagoogiline instituut toim) oli tal füüsika puhas viis. Ka minul olid kõrgkoolis matemaatika ja füüsika vaid eksamile minemise vaev kuigi see võib tunduda ülbelt öelduna. Praeguseks on nii, et Suure-Jaanist mujale gümnaasiumisse minnes peavad paljud õpilased järeleaitamise tunde võtma. Seda ei tohiks olla. Seda peangi kvaliteedi all silmas. Ühiskonna suhtumine peab muutuma. Me ei tohiks rääkida, et laps on vanemaga võrdne, et laps on õpetajaga võrdne andke õpetajatele tagasi õpetamise julgus. Lapsevanematel ei maksa oma last iga hinna eest kaitsta või käia õpetajalt paremat hinnet mangumas. Mind on huvitanud kogu aeg see, et mu laps saaks teadmised, mitte see, et tal on tunnistusel kõik viied. Õnneks on meedias juba ilminguid, et asjad on muutumas. Vabakasvatuse sildi all toimuv kasvatamatus on lubamatu. Kuulake, mida räägib näiteks Lauri Leesi. L.K: Kas Põhja-Sakala vallas peab olema gümnaasium? T.S: Suure-Jaani keskkooli lõpetanuna tahaksin ma muidugi kõigest hingest gümnaasiumi kaitsta. See on järelemõtlemise koht. Ma ei pea õigeks, et kõik lapsed peaksid koju tulema, nagu ütles üks lapsevanem. Maa on alati ka linna toitnud. Ma tahan, et Suure-Jaani poiss on ülikoolis prorektor. Meie andekamad noored siirduvad vabariigi tugevamatesse gümnaasiumitesse see on ju õige. Mis saab neist, kes ei ole nii võimekad? Mis saab neist, kes jäävad kodukanti? Kõiki lapsi ei saa kodust ära saata mõtleme ka nende peale. Kas põhikooli lõpetaja alati on võimeline valima endale eriala? Ja kui see eriala asub kodust kaugel? Nendele küsimustele peab mõtlema. Gümnaasiumi lõpetanu on kindlasti haritum kui põhikooli lõpetanu, ta on võimeline paremini oskuseid omandama. Võib-olla on meie noortel vaja seda gümnaasiumi et teha parem otsus oma tulevaseks eluks. Ka minu EPA kursusel oli päris palju poisse, kes olid lõpetanud tehnikumi, käinud sõjaväes ja seejärel tulnud EPA-sse. L.K: Kas kõigil peab olema kõrgharidus? T.S: Meie vabariigi vildaka hariduspoliitika viga on olnud, et ei suudetud omal ajal otsustada, kui palju peaks kutseharidust andvaid koole olema. Kutsekoolidel lasti surra loomulikku surma ja otsida endale uusi erialasid. Vahepeal koolitati hirmsasti kõrgharidusega haldusjuhte, kellest pidid tulema omavalitsuste- ja riigiametnikud, keda võib suunata ükskõik millisele erialale tööle. See ei toimi. Praeguse ja minu noorusaja kõrghariduse vahel paralleele tõmmates pean tõdema, et need ei ole võrreldavad. Ainemahud on vähenenud. Minu diplomitöö oli kõrrelistest heintaimedest, pole mõtet rääkida n-ö punasest diplomist heintaimed kasvavad ühtmoodi, sõltumata riigikorrast. Milline piits meil taga oli kui sul oli kolm võlgnevust, olid ülikoolist väljas. Praegu ninnutatakse-nännutatakse. Kahju on ka sellest, et on kadunud endine üliõpilaselu. Just see andis harituse hariduse kõrvale. Malev oli üks koht, kus saadi kokku inimestega kõikidest kõrgkoolidest, suheldi teiste erialade esindajatega. Tekkinud tutvusringkonda ei maksa alahinnata. Üliõpilasaeg ongi kujunemisaeg, kus tuleb käia teatris, kunstinäitustel. Mul oli mitu erinevat seltskonda vend maalis Kasemaa kabinetis, seal oli kunstnike ringkond, kellega suhtlemist pean väga kasulikuks. Fakte saab Internetist vaadata, aga elukogemust mitte. L.K: Millistes küsimustes tunned end kõige tugevamalt? Kas on valdkondi, kus usaldad pigem spetsialiste? T.S: Tunnen ennast tugevalt mitmes valdkonnas see on elukogemus. Hariduse ja selle kvaliteedi pärast valutan südant. Sotsiaalvaldkonnaga olen suhteliselt hästi kursis, sest kasvasin üles koos vanaemaga. Ka minu lapsed on kasvanud üles koos vanavanematega. Juba kolhoosi juhtides mõistsin ma pensionäre ja teadsin, mida nad tahavad tänu oma vanaemale ja temaga suhtlemisele. Meil on praegu kodus kolm vanurit ja ma olen nende probleemidega hästi kursis. Naabril oli kaheksa last, mul omal on viis last tean neid probleeme. Olen olnud sunnitud nende küsimuste peale mõtlema. Kui inimene mõtleb, siis tekivad tal ka mingid seisukohad ja veendumused. Pisut kaugemale jäävad ma ei oska ju näiteks koheselt midagi öelda teehoiukava kohta. See on spetsiifiline ametnikutöö. L.K: Mis on hetkel suurim probleem Eestis? T.S: Üksteise mittemõistmine, üksteise mittekuulamine. See käib kõigi kohta. Tahame, et minu seisukohtadega peavad teised arvestama, aga ise me teiste seisukohti ei taha üldse kuulda võtta. Minnakse välja selleni, et mina sinuga koostööd ei tee. See meenutab laste liivakastimängu. Miks me ei austa seda, et on eriarvamusi? On minu arvamus ja vale arvamus. Seda mentaliteeti on hästi palju. See laieneb ka Euroopale. Tuleb mõelda sellele, miks parempoolsed populistid võtavad võimust, mitte süüdistada neid. Seadust teevad ametnikud, mitte Riigikogu. Järjest on vähenenud praktikute osakaal ja suurenenud otse koolist ministeeriumitesse tööle tulevate noorte hulk. Järjest rohkem on n-ö õpitud kompetentsi paraku ei osata näha, mida seaduste täitmine toob kaasa inimestele, ettevõtjatele. Näiteks minu perearstist abikaasa kollektiivis on kaks perearsti ja neli pereõde ning nende ettevõttes peab olema üks esmaabikoolituse läbinud töötaja nagu suurtes kollektiivideski. Nõukogude võim sai kolmeteistkümne aastaga aru, et kingseppade ja treialitega kolhoosivärki ei vea ning 63. aastast hakati kolhooside-sovhooside ette panema EPA haridusega noori mehi ja põllumajandus hakkas ülesmäge minema. Meie ei ole siiani aru saanud, et parteitruudusest ei piisa, et juhtida. Nii juhtubki: õpitud kompetentsiga ametnik ja teiselt poolt ebakompetentne minister ja Riigikogu. Tulemus ei ole hea. L.K: maailmas? T.S: Maailmas tervikuna on kõige suurem probleem keskkonnakaitselised küsimused. Neile lähenetakse mitte kõige pragmaatilisemast küljest. Kõige suuremaks ohuks pean mina monokultuuri kasvatamist. Mulla kui elusorganismi muutmist kasvusubstraadiks. See on kõige suurem probleem. Maailma ja Euroopa majanduse vastu me ei saa. Oleme sunnitud kasutama rohkem taimekaitsevahendeid ja väetisi, vähem sõnnikut. L.K: meie vallas? T.S: Kõik inimesed ei oska tulevikku vaadata aga peaksime seda rohkem tegema. Mul oli väga hea meel, et kui nüüd Tervisekoda külastasin ja rääkisin inimestega, kes enne suhtusid sellesse kõhklevalt, siis nüüd, kui keskus on valmis, on nad veendunud, et see oli õige otsus ja hea asi. Tuleks arutleda, mida võiks ette võtta, kui peaks juhtuma, et on võimalik raha saada. Praegu näiteks peaks arutlema sotsiaalvaldkonna üle. Peaks läbi kaaluma erinevad variandid. Kui palju meil üldse Lõhaveres kohti võiks tulevikus vaja olla ja piltlikult, et kas ehitada üheksakordne maja või midagi hoopis muud. Volikogu ei tohiks olla ainult ettevalmistatud otsuste vastuvõtmise koht volikogus peaks küsimusi eelnevalt mitu korda arutama. Inimestel peaks olema aega nendele küsimustele mõelda. Mõtetega peaks rohkem mängima. Näiteks: millises suunas peaks Suure-Jaani kasvama? Kas Pärnu poole, kas Viljandi suunas,? Mängimine ei nõua ju raha. Inimene ei tohi olla mõttelaisk. L.K: Mõtelda on mõnus kirjutas aastaid tagasi Hando Runnel. Milline on sinu jaoks Põhja-Sakala

5 Mai Nr 5 5 valla nägu on see juba olemas? T.S: Sulandumisprotsess ei ole veel läbi. Asju on paika loksumata. See sulandumine kunagi tuleb. Võhmaga on meil olnud tihe side, sest on ju sealsed inimesed käinud kuni aastani Suure-Jaani koolis ja meie inimesed on Võhma lihakombinaadis töötanud. On ka raskeid probleeme. Piirkondades on ehitatud ja tehtud aga kas kõigil peab kõik kohapeal olema, on see otstarbekas? Need küsimused kõik vajavad mõtlemist. Näiteks mina mõtlesin omal ajal täiesti siiralt, et noortekeskused on välismaalt tulnud veidrus, et neid ei ole vaja, et piisab koolimajadest. Aga kuskiltmaalt tuli arusaam, et noored tahavad koolist minema saada. Mõtlesingi siis, et kui me iga aasta kasvõi paar last tänava pealt ära päästame, siis ongi need majad ennast juba õigustanud. Sama on külades olevate rahvamajadega. Kui seal käivad inimesed pensionärid, lapsed; kui seal käiakse kudumas ja raamatuid laenutamas, siis see on ennast ära õigustanud. Valla näo väljakujunemiseks läheb rohkem aega kui paar aastat. L.K: Mis sulle kõige rohkem rõõmu teeb? T.S: Perekond. Raha paraku õnne ei anna. L.K: Kui palju sinu peres lapsi on ja kus nemad elavad? T.S: Mul on viis last. Kõige vanem tütar on Tallinnas arhitekt. Poeg elab Suure-Jaanis ja ehitab siia maja. Teine tütar on Tallinnas õpetaja. Üks poeg õpib Tartus Maaülikoolis ehitust. Kõige noorem poeg käib Hugo Treffneri Gümnaasiumis 11. klassis tema tulevane eelistus ei paista veel välja. Ma ei ole seda küll teadlikult teinud, aga lapsed on üsna isamaalised ja ausad. Lapselapsi on hetkel neli. L.K : Kas vaba aega ka jääb? Millega siis tegeled? Teater, kino, kontserdid, raamatud mis meeldib? T.S: Olen väga palju lugenud ilukirjandust. Teatris käia meeldib väga. Viimasel ajal on see küll vähemaks jäänud. Süüdi on laiskus ja kvaliteetteatrisse piletite saamine. L.K: Milline on sinu jaoks kvaliteetteater? Mida armastad vaadata? T.S: Mõned aastad tagasi vaatasin etendust Amalia Ugalas. See oli väga sügavamõtteline lugu autistlikust lapsest. Ei saanud aru Kultuuriministeeriumi otsusest mitte rahastada Vana Baskini Teatrit. Ka komöödiateatrit on inimestel vaja. Ma ei ole õudusfilmide austaja, ei armasta ka eriti draamasid. Kas keskmine eesti inimene teab Von Krahli Teatrit või VAT Teatrit, aga Vana Baskini Teater käib ainsana mööda maad ringi ja annab etendusi seda teatrit teavad kõik. Hobi on ka jahindus, ulukihoole. Hobi, mis toob ka natuke tagasi enamus hobisid viivad raha välja L.K: Millist muusikat armastad? T.S: Ma ei ole eriline kontserdilkäija. Vahel ikka satun eelistan pigem kergemat muusikat. Ka Bach ja Vivaldi on meeldinud, aga minust klassikalise muusika austajat ikkagi ei saanud. Kino on samuti taandunud. Praegu on isegi Tõde ja õigus vaatamata, aga lähen seda kindlasti lähemal ajal vaatama. Televiisor toob palju asju koju kätte. Puhata eelistan üldjuhul Eestimaal, kuigi olen viimastel aastatel ka Soome sattunud. Eestimaa olen nii enda jaoks avastanud kui oma lastele selgeks õpetanud. Miks tormata imikuga välismaale, küll saadakse sinna ka. Meeldib selline mittepaketipuhkus teeme ise süüa ja reisime ka telgiga. L.K: Kas on midagi, mida täna juurde õpiksid? T.S: Õppida tahan alati. Midagi konkreetset ei oska öelda. Teist korda ülikoolis käimine oli ääretult meeldiv. Esimesel korral ma ei käinud sugugi nii usinasti loengutes kui teist korda käies. Eks elutarkust ole juurde tulnud ja õppejõududega oli ääretult huvitav vaielda. Teist korda lõpetasin kõrgkooli aastal Lihtne on õppida seda, millega sa oled elus kokku puutunud. See jääb meelde. Olen ka Majandusjuhtide Instituudis juhtide reservi koolitusel kaks aastat õppinud. L.K: Kus on meie vald umbes kolme aasta pärast? T.S: Loodan, et oleme ühte kasvanud, et meil on tekkinud ühised arusaamised. Tervisekeskuse tulek Suure-Jaani muudab eelkõige Suure-Jaani, aga ka kogu Põhja-Sakala valla atraktiivsemaks elamise kohaks. Noored inimesed tulevad Viljandisse tööle elukoha võivad nad meile vaadata. Ka minu enda tütar on öelnud, et ei ole välistatud, et ta elaks Suure- Jaanis. Mulle tundub, et see keskus annab meile kõvasti elujõudu juurde. L.K: Mis veel hingel on ja väljaütlemist tahab? T.S: Enam-vähem kõik sai räägitud. Küsis LEILI KUUSK Seltsis on mõnusam Olustvere lähedal Reegoldi külas asuvas Paala rahvamajas tegutseb juba teist aastat Olustvere Seltsiks Sinule grupp. Meid juhendavad Epp, Valli-Reet jt Viljandi MTÜ-st. Grupi tegevuseks on suhtlus omavahel ja üksi elavate eakate inimestega. Oleme vajadusel abiks probleemide lahendamisel, tunneme rõõmu teiste tegemistest. Huvitav on kuulata inimeste meenutusi noorusajast, töödest, hobidest. Üksi elav inimene on väga suhtlusaldis. Grupis on ka nooremaid, krapsakamaid seltsilisi, kellega käime kontsertidel, spaas, jalutamas, mängime kabet, saskut, lahendame ristsõnu. Seltsiliste liikmetest on saamas tubli sõpruskond. Oleme korraldanud kohtumisi teiste samasuguste seltsingute, eakatega. Sel hooajal külastasime Tarvastu seltsilisi, tutvusime nende toreda päevakeskusega. Käisime külas ka Kõpu eakatel, imetlesime Kõpu kirikut ja nende külastuskeskust. Paljud meist polnud Kildu kool kutsub tähistama oma 110. aasta juubelit Põhja-Sakala vallavalitsus on aastaid püüdnud pakkuda noortele tööd läbi õpilasmaleva Noortelt noortele. Ka sel suvel õnnestub meil pakkuda tööd 68 noaorele. Töömalevlaste panus meie valla heakorda ja ürituste korraldamisse on hindamatu. Siin kehtib Koos Kõpu rahvaga. üldse Kõpus käinud ja kuna uue haldusreformiga liideti Kõpu meie Põhja-Sakala vallaga, siis oli suur huvi seal toimuva vastu. Kõpu Naisseltsi esinaine Viive Lehtla rääkis põhjalikult nende tegemistest ja ka probleemidest. Nüüd oli meie kord võõrustada Kõpu ja Mustla-Tarvastu inimesi. Kohtumised toimusidki märtsikuus ja aprillikuine Kõpu rahvaga kohtumine Paala rahvamajas võttis päris musikaalse, lustliku hoo. Meie pidu toetas meeldivalt lauluansambel Enam kui saja aastane Kildu kool on kindlasti Viljandimaa üks põnevama ajalooga koole. Paraku lõppes see ajalugu aastal, mil Kildu kool liideti Suure- Jaani kooliga; aastal koliti Vastemõisa rahvamaja vastremonditud ruumidesse (ametlik nimetus Suure-Jaani Kooli Vastemõisa õppekoht). Kuid ajalugu ja vilistlased jäävad, järjepidevus on säilinud ning taas on põhjust tähistada Kildu kooli juubelit. Säilinud ning renoveeritud on ka vana armas koolimaja, kuid nüüd juba Kildu ratsakeskus-külalistemajaks. Kooli sulgemine oli paratamatu, kuid ma arvan, et ajaloolise koolihoone säilimise eest, vaatamata ümbertegemisele, tuleb Priit Toobalile olla tänulik, sest vastasel juhul oleks see ainulaadne ja omapärase arhitektuuriga maja kindlasti jäänud kasutuseta. Kuid ärimehele tuleb olla tänulik ka selle eest, et ta võimaldab endises koolihoones Kildu kooli 110. aasta juubelit tähistada. Päris täielikult maja sees seda teha pole võimalik, kuna ruumid on valdavalt külalistemajaks ümber ehitatud, kuid kooli õues suurt telki kasutades on see siiski võimalik. Seepärast otsustatigi kooli juubelite tähistamise traditsiooniline küll lause Ühtsuses peitub jõud!. Tööd tehakse 7 malevarühmas vanusele 13 ja vanemad, registreerimine veebipõhiselt alates Oleme malevlaste abiga lisaks valla objektidele püüdnud abiks olla teistelegi, kes võimetekohast Metsalilled ja tantsurühm Tilder. Nende rühmade liikmed on paljud ühtlasi ka meie seltsilised. Lauluansambli juhendaja Ave Einulo osavõtul kõlasid ilusad kevadised laulud. Milvi meie seltsingust võttis akordioni ja oh, mis tore! Kõpu seltskonnas astus ka akordioniga ette pillimees Edu ja läks lahti toredaks ühislauluks Tantsurühma aktiivne Elina on tubli seltskonnatantsude õpetaja Tema juhendamisel sai tantsu ka keerutatud. Nii lõbus oli sai lauldud, tantsitud ning ka lõbusaid lugusid aeg november tuua veidi varasemaks, ja nimelt 17. augustile. Kuid koht on traditsiooniline ning ka pidulik aktus leiab aset endise koolimaja sees, vilistlaste kokkusaamised aga suures telgis. Vilistlaste registreerumine algab kell 15, Kildu kooli asukohale viitav uuendatud kivi avatakse kell 16, pidulik aktus kell 17. Palume kõigil vilistlastel teavitada oma koolikaaslasi eesseisvast üritusest. Osalustasu on seekord 20 eurot (kuni 10. augustini), kohapeal 25 eurot. Loomulikult oleks korraldajad rõõmsad, kui leiduks huvilisi, kes soovivad toetada üritust ka väljapool osalustasu. tööd pakuvad. Palun julgelt teada anda nii kohtadest, mis malevlaste töökätega korda võiks saada, kui ka ettepanekutest tööde osas, mis oleks noortele jõukohased. Malevarühmad tegutsevad tänavu järgmiselt: Kõo rühm ; 3 rühma Suure-Jaanis võru ja mulgi murdes räägitud. Nalja sai ka Kõpu eakate Viive ja Elle esitatud toreda sketšiga Pesumaja. Aprillis võõrustasime Mustla-Tarvastu eakaid. Siin oli vähem lustimist. Epp ja Valli-Reet andsid palju infot seltsingute tegevusest ja plaanidest. Kaie Järveküla rääkis oma plaanidest. Kõpu rahvas kutsus meid 10. augustil pitsalaadale, ootame huviga. 14. mail on kutse Mustlasse emadepäeva peole. Paala rahvamaja juhataja Liia Viigand tutvustas maja. Külalistele meeldis meie rahvamaja. Ausalt, oleme väga tänulikud vallale selle toreda maja eest. Suured tänud Liiale ja Enele, kes on alati sõbralikud, lahked ja abivalmid, hea on ka see, et saab kööki kasutada Toredat kevadet, päikselist suve, rõõmu südamesse! Ja laulge ikka kurbuse peletamiseks laulu: Mis sest, et aastad kaovad ja aeg läeb lennates, Sa hoia kuldseid päevi ja rõõmu südames Tiiu Kotsar FOTO: Jaanus Siim Osalustasu ja toetust saab maksta Põhja-Sakala valla selleks avatud kontole nr EE Selgituste reale palume märkida kooli lõpetamise aasta ning tollane ees- ja perenimi. Osalustasu sularahas saab maksta ka Vastemõisa kooli. Soovijad saavad jääda tasu eest ööbima külastuskeskusesse, selleks end eelnevalt registreerides. Korraldustoimkonna nimel Enn Siimer Kildu kooli viimane direktor Töömalev ootab hakkajaid noori ja jõukohaseid tööpakkumisi ; kaks rühma Võhmas ja Kõpu rühm Tööpakkujad, võtke palun ühendust tel või kirjutage mati@pohjasakala.ee. Mati Adamson spordi- ja noorsootööspetsialist

6 6 Mai Nr 5 aprillikuu tegemised Kirivere koolis PILTUUDIS Südamekuu Kirivere koolis 5. aprillil toimus Tartu Loodusmuuseumis traditsiooniline linnuviktoriin, et selgitada välja parimad noored linnutundjad. Viktoriinil pidid osalejad ära tundma Eesti linde nii välimuse, kirjelduse kui ka häälte järgi. Kirivere koolist osales võistkond koosseisus Meriliis Aus, Magdaleena ja Maria Helena Orr klassi vanuserühmas osales ühtekokku 21 võistkonda üle Eesti. Parimad linnutundjad tulid Rosmalt Johannese koolist. Meie kooli võistkond sai tubli seitsmenda koha. EDA MILJAND õpetaja klass käis 3. aprillil oma kõrvu, silmi ja südant rõõmustamas Vanemuise teatris. Käidi vaatamas etendust Guugelmuugelpunktkomm, mis oli laste arvates tõeliselt kaasahaarav ja põnev. Transpordikulusid aitas katta etenduskunstide regionaalse kättesaadavuse toetuste programm Teater maal. 8. aprillil osalesid kolmanda klassi õpilased tuleohutuse teemalisel õppepäeval Tean tulest Suure-Jaani päästekomandos. Koolitusel õpiti tundma võimalikke ohuolukordi kodus, omandati teadmisi esmasest käitumisest õnnetuse korral ja harjutati helistamist hädaabinumbril 112. Aprillikuu traditsiooniline üritus meie koolis on omaloomingupäev. Sel korral otsustasime ühendada ürituse südamekuu ja tantsupäevaga, mistõttu oligi selleaastaseks teemaks Meie tants. Iga klass mõtles välja ja valmistas ette omaloomingulise tantsu, millega esineti kogu kooli ees veerandi viimasel koolipäeval, 18. aprillil. Kõik tantsud olid FOTO: Heilika Ressar 17. aprillil toimus Viljandi gümnaasiumis tehnoloogiapäev Toit ja energia. Päeva jooksul osalesid õpilased väga huvitavates töötubades, mis olid lõimitud keemia, füüsika, bioloogia ja geograafiaga. Osalesid 7. klassi õpilased Taavet Šefer, Indrek Sakias, Kärt Sälik ja Triin Teras. Õpilased said harjutada südamemassaaži tegemist. FOTOD: Gea Ennist Südamekuu sai alguse elustamiskoolitustega Sinu käed päästavad elu, mida juhendas meie kooliõde Eneli Kaugerand. Kõik õpilased õppisid koolitusel abivajaja esmast hindamist, abi kutsumist ja ohutust abistamisel, südamemassaaži ning stabiilset küliliasendit. Kõigepealt selgitas kooliõde õpilastele, kuidas õigesti abivajajat aidata ning seejärel prooviti kõik praktiliselt elustamisnuku või kaaslase peal järele. Kõik koolituse läbinud klassi õpilased said ka vastava tunnistuse. Sinu käed päästavad elu on Tallinna tervishoiu kõrgkooli poolt algatatud ettevõtmine, mille eesmärk on tõsta elanikkonna teadlikkust esmaabi andmises ja õpetada elustamisvõtteid. 9. klass esitas oma tantsulise versiooni eurolaulust Leto svet. väga omanäolised ning kasutati ka erinevaid vahendeid ja kostüüme oma tantsude ilmestamiseks. Ürituse lõpetasime kogu kooli ühistantsuga Terve vald, mis on ühtlasi ka selleaastase rahvusvahelise tantsupäeva tants. Aktiivne ja tantsuline hommik andis mõnusa tõuke kogu päevale ja algavale vaheajale. GEA ENNIST huvijuht FOTO: Tairi Lappalainen Aprillis oli Kõo noortetoa menukaim ettevõtmine noortetoas ööbimine, kus osales 10 noort. Alustasime õues mängude ja grilliga. Õhtu jooksul said soovijad ka lauamänge mängida. Hiljem vaatasime filmi ja kes vastu pidas, sai kuulata unejuttu. Ühtlasi oli see meie praktikant Klarika viimane üritus, kuid ootame teda alati tagasi. Kõo noortetoa tegevused ilmuvad FB Kõo noortetuba lehel. Kõo noortetuba on avatud E, K, R kell Kõpu põhikooli tegemised aprillikuus Kõpu valmistub suviseks Erasmus+ noortevahetuseks Külastati Sürgavere spordihoonet, Venevere puhkekeskust ning Kõpu Põhikooli ja spordihoonet. Lisaks käidi tutvumas Viljandi linnaga ning jalutati Soomaal Hüpassaare matkarajal. Suvise noortevahetuse teema on Our voice, our action, mille raames kolme riigi noored arutavad ja töötavad aktiivselt noorte hääleõiguse üle meie ühiskonnas ning selle võimaluste üle, samuti räägitakse vabatahtliku töö võimalustest ja mõeldakse, kuidas inspireerida ka teisi noori olema aktiivsed ja ettevõtlikud. Projekt leiab aset 23. juuli 5. august Põhja-Sakala vallas. Projekti toetab SA Archimedese noorteagentuur Erasmus+ programmist. Erasmus+ ettevalmistava lähetuse delegatsioon koos Kõpu noortega Kõpu põhikooliga tutvumas aprillil külastas Kõput ja Suure-Jaanit Erasmus+ suvise noortevahetuse delegatsioon, et läbi rääkida suvise noortevahetuse programm ning tutvuda majutuskohtadega. Piirkonnas olid külas Prantsusmaa ja Ungari projektpartnerite liidrid ja üks noortevahetuses osalev noor. Prantsusmaalt Craonist olid kohal organisatsiooni Le Nulle Part Ailleurs juhataja Cedric Mahier ja noortest Alice Baucher ning Ungarist meie sõprusvallast Iszkaszentgyörgyst projekti koordinaator Adam Miski ja noortest Reka Mester, Kõpu piirkonda esindasid noortevahetuse projektijuht ja koordinaator Kadri Linder ning noortest Paula Statsenko, aruteludest võttis osa ka Kõpu grupi teine liider Stina Statsenko. Teeme ära Suure-Kõpu mõisapargis 18. aprillil toimusid Kõpu koolipargis Teeme ära! talgud, mille raames riisuti teeradade ääred ning korjati pargi alt ära mahalangenud oksad ning sodi. 1. klass koos õpetaja Külliga koristas prügist ka jalakäijate tee koolipargist kirikuni. Talgutel osalesid kõik kooli õpilased, õpetajad ja teised koolitöötajad. Tänu kõigile, kes sel päeval abis olid ning andsid oma panuse koolipargi korrastamisse ning eriti suur tänu Ellinile, Ailile, Kaiule ja Imrele, kes kokkuriisutu ka ära aitasid toimetada. Kõpu põhikooliga tutvumas 17. aprilli õhtul toimus Kõpu põhikoolis tulevastele õpilastele ja lastevanematele kooli tutvustav üritus. Oodatud olid kõik huvilised, kes plaanivad oma lapse(d) meie kooli õppima tuua. Direktor Linda Soots tutvustas üldiselt kooli tegemisi ning õpetaja Kadri Linder rääkis pikemalt kooli huvitegevuse võimalustest. Algklasside õpetaja Külli Mägi tutvustas algklasside õppekirjandust. Lisaks tutvuti ka koolimaja ja klassiruumidega. Uute õpilaste avaldusi oodatakse kooli 31. maiks. Täpsem info kooli direktorilt. Tekstid ja fotod Kadri Linder

7 Mai Nr 5 7 Südamekuu Suure-Jaani koolis Kaunistasime Olustvere bussiootepaviljoni Liikumine, tervis, sport ja ka aktiivsed välitegevused on Suure-Jaani koolis olnud alati tähtsal kohal. Sarnaselt eelmistele aastatele võtsime sel korralgi osa aprilli kui südamekuu tegevustest. Aktiivseid tegevusi jätkus igasse koolinädalasse. Iga teisipäeva hommikul said õpilased alustada koolipäeva päikesetõusu tervitusega. Huvilisi oli üllatavalt palju eriti noorema kooliastme seas, kellele pakkus uudishimu, et mis see jooga siis õieti on. Igal neljapäeval oli õpilastel võimalus veeta aktiivseid vahetunde võimlas sportmänge mängides ja aulas, kuhu kogunesid kõik tantsuhuvilised. Ühtlasi räägiti õpilaste infominutis, et kevadiste ilusate ilmadega päevadel võiksid kõik veeta vähemalt ühe vahetunni õues. Südamekuu on Suure- Jaani koolis olnud ühtlasi ka teretamise kuu. Igal hommikul võttis kooli saabujaid uksel vastu mõni õpetaja või õpilane, kes tavapäraselt teretaja rollis pole olnud. Väga põnev oli hommikul kooli jõudes, kui tervitajaks oli hoopis mõni klassikaaslane või lausa mitmeliikmelised grupid. Südamekuu keskel toimus koolis ka avatud uste nädal. Lastevanematel oli võimalus külastada õppetunde, infominuteid, aktiivseid vahetunde kui ka proovida koolilõunat. Samuti toimus avatud uste nädalal traditsiooniline osaluskohvik, kus sel aastal pöörati tähelepanu õppimisharjumustele ning õpilaste vaimsele tervisele. Lauajuhid kommenteerisid, et osaluskohvik oli edukas ning tulemused andsid mitmeid ideid, mida oma igapäevarutiinis rakendada. Suure-Jaani kooli käis aprillikuus külastamas Iisraeli delegatsioon. 9. klassi õpilased tegid külalistele põhjaliku ingliskeelse ringkäigu koolis ning 7. klass tutvustas oma õpilasfirmasid ja vastvalminud tooteid. Õpilased olid oma esitlused õpetajate abiga suurepäraselt ette valmistanud ning see ei jäänud märkamata ka Iisraeli delegatsioonil, kes meie suureks rõõmuks ainult kiitust ja tunnustust jagas. Kahtlemata oli südamekuu Suure-Jaani koolis tegus. Lisaks aktiivsetele vahetundidele osales kogu 6. klass Kaitse end ja aita teisi koolitusel, kus räägiti nii tuleohutusest kui ka sellest, et mida teha, kui leiad põllult tundmatu eseme klassid osalesid Märt Treieri koolitusel Georgi ja Kaspari lugu, mis keskendus vabal ajal ettevõtvatele tegevustele ja vastutusele, mis erinevate olukordadega kaasneb. Oli tajutav, et koolitus kõnetas iga osalejat. Treieri koolituse tagasisidena toodi osaluskohvikuski välja, et asjadest peaks rääkima nii, nagu need päriselt on, ilustamata. Vaheajaeelsel nädalal toimus koolis kevadlaat, kuhu olid müügipunktid üles pannud klassi õpilased ning Suure-Jaani kooli minifirmad. Viimane koolipäev enne vaheaega oli samuti südamekuule iseloomulikult aktiivne. Ennelõunal toimus algklassidel uurimuslike mõistekaartide Naer on terviseks! esitlemine ning vanem kooliaste tegi loodusainete aineühenduse juhendamisel katsetusi robootikakomplektidega. Hiljem toimus ümber Suure-Jaani järve jüripäevajooks, kus said end proovile panna klasside võistkonnad ning võisteldi ka individuaaljooksudes. Südamekuu Suure-Jaani koolis lõpetas koolipersonali rabamatk Hüpassaares. Taive Murd huvijuht Juba sügistalvel tekkis Olustvere põhikooli 4. klassi õpilastel ja õpetajal mõte muuta ilusamaks Olustvere bussiootepaviljon. Mõtet toetasid ka emad-isad. Mõtte teostamiseks oli vaja kõigepealt küsida valla ühistranspordi- ja teedespetsialistilt luba bussiootepaviljoni kaunistamiseks. Loa saime ruttu, aga ootasime kevadet, et õues oleks soojem toimetada. Õpetaja valis mustrimotiiviks kaheksanurga, sest kaheksanurk ehk kaheksakand on maailmas väga tuntud õnne ja kaitset pakkuva märgina. Kuna sein on tumepruun, siis värv pidi olema võimalikult hele, et muster välja paistaks. Värvi eest ütleme tänusõnad Ivi Kipperile. 16. aprillil käisime bussiootepaviljoni seina knopkadest ja plakatite kinnitusklambritest puhastamas. Pärast seda joonistasime mustrid hariliku pliiatsiga seinale. Järgmisel päeval maalisime mustrid värviga. Töö nõudis päris palju täpsust ja kannatust. Üpris raske oli sirgeid jooni tõmmata ja värvida mustreid nii, et värv ei tilguks. Kokku kulus meil tööle neli ja pool tundi. Loodame väga, et meie tehtu meeldib ka teistele. Olustvere põhikooli 4. klass Aprill Kõpu lasteaias Matkapäev Neljapäeval 18. aprillil käisid Olustvere lasteaed Piilu ja Kõidama lasteaed Traksik lapsed ühisel matkal, et kevadet ja oma kodukanti avastada ning koos veeta üks lõbus ja tervislik südamepäev. Põhja-Sakala üheks tähtsamaks vaatamisväärsuseks on Lehola-Lembitu linnamägi, mis asub Suure-Jaani ja Olustvere vahelise maantee 3. kilomeetril. Sellest saigi matkaliste kohtumispaik, kust edasi mindi juba üheskoos Lõhavere linnuse poole. Matkapäeva hommikul olid lapsed ootusärevad, kodust oli kaasa võetud piknikukorvike ja ilm oli mõnusalt soe. Et lapsi matkarajal lõbusas meeleolus hoida, mängisime Linnamäel Kevadist aardejahti. Iga laps sai endale munakarbi, mille kaanele oli liimitud paber kogumiseks mõeldud aarete piltidega, karbikaane siseküljele aga leht, millel olid samad aarded sõnadega kirjutatult. Eesmärgiks oli kõik aardelaeka lahtrid looduslike leidudega täita. Aarete otsimisel ei olnud oluline, mis järjekorras asjad leitakse. Lapsed pidid olema tähelepanelikud ning märkama aastaaegade vaheldumisega kaasnevaid muudatusi. Aardejaht algas väikesel matkarajal, mis sai alguse mäe tagatrepi juurest. Edasi mindi üheskoos metsa, kus vaatlesime, kuidas mets ja matkarada kevadel välja näevad. Märkasime ojakeses konna, uurisime pungi puudel ja lilli metsa all ning kuulasime lindude laulu. Kui aarded leitud, toimus leidude tutvustamine ühises ringis. Kui midagi leidmata jäi, pidi täitma lõbusa liikumisülesande. Naljakas on see, et alati kui kuhugi matkale minek on, siis juba enne matka läheb lastel kõht tühjaks. Kannatamatult oodatakse, millal saaks juba piknikku pidada. On ju teada, et värskes õhus maitseb söök kõige paremini. Nii saidki lapsed end kostitada Lõhavere linnuse puhkealal soolaste ja magusate suupistetega, mille vanemad neile kaasa olid pakkinud. Tegime lõket, veetsime lõbusasti aega ning tutvusime linnuse ajalooga. Oli väga heatujuline, hariv ja lõbus matk. Kiidusõnad kõikidele lastele, kes pika matka rõõmsalt kaasa tegid. Kati-Riin Grünberg Keskkonnanädala raames toimus meil traditsiooniline prahikoristamise Teeme ära!. Prügi sai nagu kord ja kohus sorteeritud ja vastavatesse konteineritesse viidud. Keskkonnanädala lõpetuseks toimus kostüümišõu, kus nii lapsed kui õpetajad esitlesid vahvaid ja fantaasiarikkaid kostüüme kõikvõimalikust prügist. Lihavõtete paiku käisime kirikus. Õpetaja Hediga meisterdasime pühadeks kaunistusi, palju elevust pakkus lastele kirikust munade otsimine. Veel külastasime Viljandi Nukuteatrit ja kooliminejatega käisime Suure-Jaanis liikumispäeval. Meil on lähedalasuvas metsas oma mängumaa, kus me käime nii õppimas kui mängimas, ka pidusid on seal peetud. Üks töine hommikupoolik kuluski meil ära metsas, kus renoveerisime oma viltuvajunud metsaonni. Aprillile pani punkti nõidade pidu. Sellel päeval käime tavapäraselt luudadega lendamas, valmistame võlujooki, mängime lõbusaid mänge ja otsime õuealalt maiustusi, mida meile viskavad möödalendavad nõiad, kes Walpurgiööks Blocksbergi mäele lendavad. Riina Soolo õpetaja Istumisalused lasteaeda Juba selle aasta algusest kogunesid igal kolmapäeval Sürgavere käsitööringi liikmed, et õppida ja teostada lapitehnikas õmblemist. Töö oli huvitav, kuid aeganõudev, sest valmis pidi saama kakskümmend istumisalust lasteaialastele. Eve Soopa

8 8 Mai Nr 5 Põhja-Sakala noorte kiirmale meistrid on selgunud 9. aprillil lõppesid Suure-Jaani noortekeskuses valla noorte lahtised kiirmale meistrivõistlused. Turniiril mängiti 10 vooru ja arvesse läks 7 paremat tulemust. Kokku osales maleturniiril 32 noort Suure-Jaanist, Lahmuse koolist ja Viljandi Huvikoolist. Turniiri võitis ülekaalukalt Hugo Soo Viljandi Huvikoolist 175 punktiga, teise koha sai Jan Kaasik Lahmuse koolist 153 punktiga ja kolmanda koha Martin Mändoja Viljandi Huvikoolist 149 punktiga. Parim tüdruk oli Maarja Noorte kiirmale meistrivõistluste lõpetamine. FOTO: Mati Adamson Kährik 138 punktiga, tüdrukute teise koha sai Mirtel Treumuth 120 punktiga, kes oli parim Põhja-Sakala valla malenoor. Kuigi osavõtjaid oli turniiril palju, ei saa sugugi rahul olla faktiga, et meie valla huvikooli maleringi laste osalus oli praktiliselt olematu. Soovime kõikidele võitjatele palju õnne ja täname noori turniiril osalemise eest! Aitäh turniiri korraldajale Jüri Hansenile! Põhja-Sakala valla lauatennise meistrid on Jane Raudsepp ja Timo Siim Maailmameistrivõistlustelt pronksmedal! Poolas Torunis lõppesid veteranide maailmameistrivõistlused kergejõustikus. Margus Mikkor ületas teivashüppes 3.35 (Eesti rekord) ja teenis pronksmedali! Suured õnnesoovid vägeva saavutuse puhul! Meie teist vaprat veteransportlast Silja Mikku vaevas kahjuks vigastus ja nii tuli tal jooksu tribüünilt vaadata. Head paranemist, Silja, ja ikka väledaid jalgu! Margus Mikkor MMi autasustamistseremoonial. Parimad maletajad jagasid meistritiitleid Põhja-Sakala valla parimad maletajad. FOTO: Mati Adamson Põhja-Sakala valla parimad naised ja mehed lauatennises. Valla meistrivõistlustel ja Lehola-Lembitu mängudel osales 22 lauatennisisti. Naistest pärjati meistritiitliga Jane Raudsepp Jane Andrei ja Valve Sengbuschi ees, meeste paremusjärjestus selgus ülitasavägistes ja põnevates mängudes. Timo Siim pälvis kulla ja meistritiitli, talle järgnesid Kalev Sengbusch ja Alari Adamson. Lehola-Lembitu mängude arvestuses olid oma vanuseklassides parimad Jane Raudsepp, Jane Andrei, Mailis Tõnisson, Timo Siim, Kalev Sengbusch ja Alari Adamson. Eriti hea meel on Võhma noorte mängijate üle, kes turniirist tublisti osa võtsid. Piirkondade arvestuses võitis Lehola-Lembitu mängude lauatenniseturniiri Kildu esindus 119 Korvpallurid lõpetasid hooaja Käsipallis Eesti meistritiitel Võhma poiss Kaidar Keres on Eesti meister noormeeste B-klassis käsipallis. Suurimad õnnesoovid ja suuri eesmärke tulevastes käsipallilahingutes! Kaidar koos meeskonnaga rõõmustamas. Põhja-Sakala valla esindusmeeskonnad mängisid sel hooajal Viljandi maakonna meistrivõistlustel, Lõuna liigas 40+ vanuserühmas, Eesti meistrivõistlustel 45+ ja 55+ vanuserühmas. Ääretult suurt rõõmu teeb, et oleme suutnud väga erinevates vanuserühmades mehi mängudele saada. Kõige edukam võistkond on 55+, kes saavutas Eesti meistrivõistlustel kolmanda koha. 45+ meeskond saavutas Eesti meistrivõistlustel 6. koha ja Lõuna liigas mängitakse veel mai alguses kohale. Meeskonnad pakkusid ääretult ägedaid mänge ja heameel oli näha, kuidas mitmed mehed suure arenguhüppe tegid. Tihti tuli leppida ka ühe-kahepunktilise kaotusega. Vastasteks oli ka selliseid Eesti paremikku kuulunud tähti nagu olümpiavõitja Tiit Sokk või Sergei Babenko. Viljandi maakonna meistrivõistlustel jäi meie meeskond jagama kohta, samas sai meie valla mees Marti Stepanov Männimäe Külalistemaja võistkonna koosseisus kaela meistrikulla ning AP Mets koosseisus mänginud Karli Kukk ja Ott Toomsalu hõbemedalid. Väga ootan, et ka nemad tuleksid järgmisel aastal oma koduvalda esindama FOTO: Mati Adamson punktiga, teise kohaga lõpetas võistluse Võhma tubli võistkond 87 punktiga ja kolmanda kohaga Suure-Jaani esindus 66 punktiga. Õnnitlused võitjatele ja tänusõnad kõigile osalejatele ning korraldajatele! Põhja-Sakala meeskonnas! Tähtis on see, et mehed tahavad mängida ja naudivad spordiala, mida teevad. Minu suurim tänu võistkondade eestvedajatele Hillar Pestile ja Janno Leemetile! Loodame järgmisel hooajal leida oma vallast võistkondadesse ka uusi mängijaid. Andke julgelt teada, kes korvpalli mängib ja on nõus panustama meeskonna edusse. Pea kuus kuud kestnud Põhja-Sakala valla malemeistrivõistlused said väärika lõpu kohvikus Arturi Juures. Meistrivõistluste kohad jagunesid sel aastal 6 mehe vahel, mis näitab, et konkurents tiitlitele on ülipinev. Põhja-Sakala valla meister kiirmales on Hillar Kuhi, teise koha saavutas Jüri Hansen ja kolmanda kohaga lõpetas turniiri Rein Vahtra. Välkmales pani oma paremuse maksma ja kindlustas meistritiitli Jüri Hansen. Talle järgnesid Üllar-Peep Tamm ja Jüri Soolo. Tavamales otsustati meistritiitel viimases mängus Jüri Hanseni ja Jüri Soolo vahel. Meistritiitliga pärjati Jüri Hansen, teise kohaga pidi leppima Jüri Soolo ja kolmanda kohaga Margus Raidma. Parima noore tiitliga pärjati meistrivõistluste kokkuvõttes Jan Kaasik. Õnnitleme parimaid maletajaid, täname kõiki meistrivõistlustel osalejaid! Suurim tänu võistluse korraldajale Jüri Hansenile! Spordivõistlused 7. mail kell 15 Noorte võistkondlik maleturniir Suure-Jaani koolis. 10. mail kell Tääksi järve jooks, start ja finiš Tääksi Villaveski juures. 11. mail kell 10 XVI Põhja-Sakala GP V etapp lauatennises Suure-Jaani kooli võimlas. 11. mail kell 16 Viljandimaa võrkpalli meistrivõistluste finaalmäng naistele Viljandi spordikooli vilistlased Põhja-Sakala vald Viljandi spordihoones. 11. mail kell 18 Viljandimaa võrkpalli meistrivõistluste finaalmäng meestele Viljandi vald/ Sanok Põhja-Sakala vald Viljandi spordihoones. 12. mail Eesti võistkondlikud meistrivõistlused lauatennises, finaaletapp ja Põhja-Sakala valla II liiga võistkonna üleminekumängud Kristiine spordihallis. 19. mail kell 10 Võhma karikasarja I etapp loositavatele paaridele petangis Võhma petangiväljakul mail XIV Sakala suvemängud Viljandi linna spordibaasides. 25. mail Suure-Jaani spinningupüügivõistlus 2019 Suure-Jaani järve ääres: kell 7 8 registreerimine, kell 8 11 võistlus. 25. mail kell 10 Võhma karikasarja II etapp loositavatele paaridele petangis Võhma petangiväljakul. 25. mail kell Lehola-Lembitu Ratsu maleturniir Kildu ratsakeskus-külalistemajas. 2. juunil kell 10 Võhma karikasarja III etapp loositavatele paaridele petangis Võhma petangiväljakul. 2. juunil kell Parim pühapäev perega Suure-Jaani noortekeskuse juures. 2. juunil kell Lehola-Lembitu mängude tänavakorvpall meeste arvestuses Suure- Jaani noortekeskuse väljakul. 2. juunil kell 15 Jalgpallimatš Suure-Jaani vallavolikogu vs Põhja-Sakala noored Suure- Jaani noortekeskuse väljakul. 9. juunil kell 10 Võhma karikasarja IV etapp loositavatele paaridele petangis Võhma petangiväljakul. 9. juunil kell Lehola-Lembitu mängude kergejõustikuvõistlus Suure-Jaani kooli staadionil. 9. juunil kell 15 Laste kergejõustikuvõistlus Suure-Jaani kooli staadionil. Täpsem info: noortekas.suure-jaani.ee Eesti meistrivõistluste mängude kohta jalgpallis: madalamad-liigad

9 Mai Nr 5 9 Maleturniir Lahmuse kooli õpilaste ja Viljandimaa korrakaitsjate vahel 3. aprillil toimus Viljandimaal Lahmuse Kooli direktori Jüri Hanseni poolt ellu kutsutud peaaegu rahvusvaheline maleturniir Lahmuse karikale. Sellise suursuguse alguse taga on väike eellugu. Nimelt võttis maleentusiastist koolidirektor ühendust Viljandi politseijaoskonnaga ning pakkus välja sõpruskohtumise idee males. Lahmuse kooli on piirkonna- ja noorsoopolitsei ikka aeg-ajalt juhtunud, kui mingi probleem vajab lahendamist. Nüüd siis tuli soov teha üks tööväline külaskäik ja maha pidada sõpruskohtumine kohalike maletuusade ning korrakaitsjate vahel. Politsei poolt võtsid kutse vastu piirkonnagrupi omad ning kokku pandi ka võistkond. Siis algas meil grupis tormiline ettevalmistus turniiriks. Mentaalne. Esimesel treeningul meenutas igaüks seda aega, millal ja kas üldse ta viimati malet mängis. Teisel treeningul õppisime pähe malendite nimetused. Kolmandal treeningul läksime juba süvaanalüüside peale ja meenutasime, mis vigurid laual on, kuidas neid liigutada tuleb (kas nipsust lastes või ikkagi mööda lauda edasi-tagasi liigutades) ja õppisime ära ka põhilised väljendid matt ja tuli. Lisaks toimus loeng teemal, kuidas tuleb käituda võidu korral kohe kindlasti on välistatud mööda tuba ringi jooksmine võidukarjete saatel ja särgi ülepea tõmbamine väidetavalt kuuluvat see teise spordiala võtete juurde. Jõudis siis kätte võistluse aeg. Meie piirkonnagrupist olid jaoskonda esindamas 5 ametnikku: Elerin, Silver, Taavi, Margus ja allakirjutanu ning kooli poolt tuli meile vastu 13-liikmeline võistkond, Viljandimaa murdmaajooksu meistrivõistlustelt kolm kõige kirkamat medalit! kus samuti üks tütarlaps sees. Kohale jõudes oli aru saada, kes on siin kohalik šerif, sest hüüded Silver, Silver tuli! kaikusid koolimaja peal pikka aega. Jaa! Piirkonnapolitseinik Silverit siin teati ja tunti. Loodame, et heas mõttes. Alguses tutvustas J. Hansen veidike reegleid ja võistlussüsteemi igal võistlejal tuleb mängida 5 matši á 10 minutit mängijale mõtlemisaega. Siis pandi esimesed paarid paika ning kellad käima ja mäng võis alata. Mis seal salata, kohe andis tunda, et meie vastas on kõvad professionaalid polnud esimene matš jõudnud eriti alatagi, kui ühest lauast kostus võidukisa keegi meie omadest oli saanud karjapoisi (ehk siis mati 3 4 käiguga). See sundis kohe ettevaatlikkusele, aga oli juba hilja kõik meie esimesed matšid lõppesid kaotusega. Tuli ennast kokku võtta! Teiseks matšiks istuti natuke ümber ja võistlus võis jätkuda. Nüüd võtsime asja suurema hoolikusega ning varsti hakkasid võidud ka meie võistkonda tulema. Tore oli vaadata, et need lapsed, kes oma matši juba lõpetanud, seisid käimasolevate laudade ümber ja arutasid mängu kulgu. Kohe päristurniiri tunne tuli peale. Vahepealsel ajal käisid koolilapsed õhtust söömas. Seda aega kasutasime me oma kaotusi-võite üles lugedes ning mängupäev võis jätkuda pea võiduka lõpuni. Igatahes viimaseks meist keegi ei jäänud. Aga esimeseks ka ei tulnud. Tunda andis pikk võistluspaus. Kokkuvõtvalt võib öelda, et võitis sport ja lahku mindi mõttega, et sellest võistlusest võiks sündida üks tore traditsioon. Meelis Lill Viljandi politseijaoskonna piirkonnavanem Rahvusvaheline sportpaintballivõistlus Suure-Jaanis Üle valla mälumäng 11. aprillil toimus Üle valla mälumänguturniiri selle hooaja neljas ja viimane voor Suure-Jaanis Kondase majas. Kõik kuus võistkonda, kes sügisel alustasid, jõudsid võiduka lõpuni. Käesoleva hooaja esimese vooru küsimused valmistas ette Tõnu Kukk ja ülejäänud kolm Epp Välba. Igas voorus tuli vastata 40le väga huvitavale küsimusele, mis hõlmasid klassikalise mälumängu teemasid. Viimane voor oli aga pühendatud Eesti lähiajaloole ning erilistele ja silmapaistvatele eestlastele. Neljas voor oli väga tasavägine ning ühepunktilise edumaaga tuli esimesele kohale võistkond Loits ja sõbrad, teise koha sai võistkond Jaamakad ning kolmanda koha saavutas võistkond Maru. Üldarvestuses kogus kõige rohkem punkte, nelja vooru peale kokku 174 punkti, ja saavutas selle 2018/2019. aasta üldvõidu võistkond Loits ja sõbrad koosseisus Imbi Johanson, Kärt Mikkor, Reet Reier ja Jaanika Reier. Neile on see juba kolmas üldvõit. Teisele kohale tuli 167 punktiga võistkond Maru koosseisus Aarne Ots, Rein Aidak, Urmas Murumägi ja Mare Luht. Kolmanda koha saavutas 165 punktiga võistkond Jaamakad koosseisus Tõnu Kukk, Madis Randaru, Anu Kivi ja Endla Pesti. Neljanda koha saavutas 155 punktiga võistkond Kirm koosseisus Aadu Kase, Kristjan Taidur, Alar Silm ja Andres Ibrus. Viienda koha saavutas 148 punktiga võistkond Ilmatar koosseisus Uno Jürisson, Helle Jürisson, Jaan Pulla ja Eda Pulla. Tasavägises punktiarvestuses jäi kuuendale kohale 147 punktiga võistkond Kodukäijad koosseisus Riina Mankin, Margus Mankin, Tiina Põrk ja Ain Saviauk. Täname kõiki selle hooaja osalejaid ja korraldajaid! Kohtumiseni juba sügisel! Aire Levand Suure-Jaani kultuurimaja direktor Naabrite turniir võrkpallis Viljandimaa meistrid krossijooksus. Raivo Nõmm, Silja Mikk ja Kaire Roosalk said kõik oma vanuseklassis maakonna meistriks murdmaajooksus palju õnne! Üldarvestuses oli Raivo teine ja Silja viies. Sport-paintballi esikolmik Suure-Jaani CUP-il FOTO: Mati Adamson 27. aprilli päikseline päev pakkus adrenaliini kõigile sport-paintballi huvilistele, sest Suure-Jaani noortekeskuse väljakul toimus lausa 12 võistkonna osavõtul rahvusvaheline turniir Suure-Jaani CUP Tase oli väga kõrge, sest osalesid Euroopas ja Venemaal võistlevad meeskonnad. Kaks Põhja- Sakala võistkonda said hindamatu mängu- ja ka korralduskogemuse, turniiriga jäädi ülimalt rahule. Esikoha võitis taanlaste võistkond Nordic Company, teise koha sai meeskond Ronyx ja kolmanda koha saavutas Tallinn Thunder. Aitäh suure vaeva nägijatele Kristjan Kärt oma meeskonnaga, kes kaks päeva meeletult panustasid, et võistluspäeval saaks kõik ideaalselt õnnestuda. Tänu loomulikult ka kõigile toetajatele ja osalejatele ning jääme järgmist ägedat sport-paintballi turniiri ootama! Spordiuudiste tekstid MATI ADAMSON spordi- ja noorsootööspetsialist Kui artikli juures pole märgitud teisiti Võhma meeskond naabrimeeste võrkpalliturniiril. Vana-Võidus aprilli algul toimunud kahepäevasel Naabrimehe ja Naabrinaise turniiril osalesime tänavu nii naiste kui meestega. Võhma meestel õnnestus südi mänguga saavutada turniiril 3. koht, Suure- Jaani naiste tulemus oli suurepärane mängiti küll tõusude ja mõõnadega, aga suudeti endast nii palju anda, et kaela riputati kuldmedalid. Õnnitlused tublidele mängijatele!

10 10 Mai Nr 5 Millal ja kus saab Euroopa Parlamendi valimistel osaleda Põhja-Sakala valla inimene Kõik valimistel osalemiseks vajalik info on kirjas valijakaardil, mille saadab Siseministeerium hiljemalt 6. mail valija rahvastikuregistri järgse elukoha aadressile või elektrooniliselt, kui ta ise on seda taotlenud. Elektrooniliselt saab hääletada 16. mail kella 9-st kuni 22. mail kella 18-ni mail saab kell olenemata elukohast hääletada maakonnakeskuses Viljandis. 6) valimisjaoskond nr 6 Võhma Vaba Aja Keskuses, Kauba tn 1, Võhma linnas. Samuti nagu riigikogu valimistel asub valimisjaoskond nr 5 kahes asukohas: esimesel ja teisel eelhääletamise päeval ning valimispäeval Vastemõisa rahvamajas, Vastemõisa külas; kolmandal eelhääletamise päeval Sürgavere spordihoones, Sürgavere tee 11, Sürgavere külas maini saab hääletada oma elukohajärgses valimisjaoskonnas ja olenemata elukohast väljaspool elukohta (ehk ümbrikuga) 4 jaoskonnas: valimisjaoskonnas nr 1 Kõo teenuskeskuses, Kõo külas; valimisjaoskonnas nr 2 Kõpu teenuskeskuses (e külastuskeskuses), Tipu tn 1, Kõpu alevikus; valimisjaoskonnas nr 4 Suure-Jaani Tervisekojas, Pärnu tn 4, Suure-Jaani linnas; valimisjaoskonnas nr 6 Võhma Vaba Aja Keskuses, Kauba tn 1, Võhma linnas. Valimispäeval, 26. mail on kõik jaoskonnad avatud kell 9 20, siis saab hääletada vaid oma elukohajärgses jaoskonnas, mida on valla territooriumil 6: 1) valimisjaoskond nr 1 Kõo teenuskeskuses, Kõo külas; 2) valimisjaoskond nr 2 Kõpu teenuskeskuses (e külastuskeskuses), Tipu tn 1, Kõpu alevikus; 3) valimisjaoskond nr 3 Olustvere lasteaias, Põllu tn 4, Olustvere alevikus; 4) valimisjaoskond nr 4 Suure-Jaani Tervisekojas, Pärnu tn 4, Suure-Jaani linnas; 5) valimisjaoskond nr 5 Vastemõisa rahvamajas, Vastemõisa külas; Euroopa Parlamendi valimine 26. mail 2019 Viljandimaa Viljandimaal on 10. aprilli seisuga hääleõiguslikku valijat. Viljandimaa valimisjaoskonnad: Põhja-Sakala vald 6 jaoskonda Pea meeles! 1. Üle-Eesti on 1 ringkond, mis tähendab, et valiku saab langetada kõikide kandidaatide seast. 2. Eesti valib Euroopa Parlamenti 7 saadikut. 3. Hääletada saavad Eesti kodanikud ja teiste Euroopa Liidu riikide kodanikud. Igal inimesel on üks hääl! Euroopa Parlamendi valimise ajad Eestis mai eelhääletamine maakonnakeskustes 16. MAI MAI mai eelhääletamine kõigis jaoskondades 20. MAI mai elektrooniline hääletamine Lisainfo: Mulgi vald 4 jaoskonda MAI Kuidas selgub, kes pääseb Euroopa Parlamenti? Mandaadid jaotatakse üleriigiliselt d Hondti meetodil. Erakonnale arvutatakse võrdlusarvud (erakonna häälte arv/1, erakonna häälte arv/2 jne). Võrreldakse erakondade ja üksikkandidaatide võrdlusarve. Uudseks on see, et Olustvere valimisjaoskond asub Piilu lasteaia hoones Põllu tn 4 ja Võhma valimisjaoskond Võhma Vaba Aja Keskuses Kauba tn 1. Muudatused on tingitud õiguskantsleri ettekirjutusest, et valimisjaoskondade ruumidesse peab pääsema ratastooli ja lapsevankriga. Hooldekodus ja kodus hääletamise korras ei ole muudatusi. Hooldekodudes asuvatel inimestel on võimalik hääletada kohapeal, selleks tuleb neil esitada hiljemalt 21. mail taotlus hooldekodu juhatajale, kes edastab selle jaoskonnakomisjonile. Kui valija terviseseisundi või mõne muu mõjuva põhjuse tõttu ei saa hääletada hääletamisruumis, võib ta taotleda hääletamist oma kodus, mis toimub ainult valimispäeval. Kodus hääletamiseks tuleb eelnevalt esitada taotlus telefoni teel või kirjalikult. Kirjalikku taotlust saab esitada kuni 26. mail kella 14-ni, telefoni teel saab taotlust esitada ainult valimispäeval kell Telefoninumber on kirjas valijale saadetud valijakaardil. Valimispäeva õhtul häälte lugemise juures viibivad isikud ei või hääletamistulemusi avalikustada, häältelugemise ruumist lahkuda ega seal sidevahendeid kasutada enne hääletamise lõppu kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides, s.o 26. mail kell 24. Jaoskonnakomisjonidel on õigus alustada häälte lugemist hiljem. Seitse mandaati saavad erakonnad või üksikkandidaadid, kellel on suuremad võrdlusarvud. Veronika Ling valla valimiste korraldaja Viljandi linn 4 jaoskonda Viljandi vald 10 jaoskonda valimised.rahvastikuregister.ee mai valimispäev 26. MAI Erakonnasiseselt saavad mandaadi enim hääli kogunud kandidaadid. Miks peaks sel aastal teist korda valima minema? Valimisaasta saab õige pea jätku, kui mai lõpus valime Euroopa Parlamenti. Korralduslikult suuri muudatusi hääletaja jaoks ei tule seitsme päeva jooksul, maini saab valimisjaoskonnas eelhääletada ja e-hääletada, valimispäev on 26. mail. Küll aga on oluline teada, et EP valimistel on üle Eesti üks ringkond ehk valija saab langetada otsuse kõigi ülesseatud kandidaatide vahel. Õigus sõna sekka öelda on Eesti kodanikel ning alaliselt Eestis elavatel ja selleks soovi avaldanud teiste Euroopa Liidu riikide kodanikel. Valimisjaoskondi on üle Eesti 444, paljud neist on liikuvad, mis tähendab, et eelhääletamise ajal on jaoskond erinevates paikades. Täpset infot leiab kõige lihtsamini kaardirakenduselt valimised.rahvastikuregister.ee. Valimispäeval saab hääletada jätkuvalt vaid oma elukohajärgses jaoskonnas, samuti ei saa siis muuta varem antud e-häält. Eestis, aga ka mujal Euroopas on valimistega seoses kõige suuremat segadust tekitanud Brexit ka Eesti sai tänu Ühendkuningriigi EL-ist väljaastumisele ühe koha parlamendis juurde, kuue liikme asemel peaks Brüsselis tööle hakkama seitse liiget. Missugune on olukord juunikuuks, näitab vaid aeg. Täna saame kindlad olla ühes valimistel osalemine on võimalus Euroopas kaasa rääkida! Miks meil on vaja Euroopa Liitu? Priit Vinkel riigi valimisteenistuse juht Selle aasta 1. maiks on Eesti kuulunud Euroopa Liitu 15 aastat. Selle ajaga on EL-i loodud võimalused saanud meie igapäevaelu osaks, lausa nii omaseks, et me ei seosta neid otseselt EL-i kuulumisega. Liit on 15 aastaga palju arenenud, aga põhialused on samad. Tegemist on riikide liiduga, kus pannakse ühiste probleemide lahendamiseks seljad kokku ja jagatakse otsustusõigust. EL loodigi selleks, et tegeleda teemadega, millega riigid üksinda nii hästi hakkama ei saa. Näiteks on Eesti siseturg tänu EL-ile palju suurem napilt üle miljoni asemel on meie siseturul pool miljardit tarbijat. 96% eestlastest arvab, et vaba liikumine on Euroopa Liidu kõige olulisem hüve. Üksi ei oleks meil jõudu võidelda kliimamuutustega, sõlmida kaubanduslepinguid EL-i mittekuuluvate riikidega nagu Ukraina või Jaapan, tagada hästitoimivat finantssüsteemi ega hoida stabiilset valuutat. Majanduslikult on EL Eestile kahtlemata palju andnud. Samuti on naiivne arvata, et saame üksi lahendada selliseid globaalseid probleeme nagu ränne või julgeolek. Euroopa Liidu tuumikusse kuulumine on meie iseolemise parim tagatis. Eesti mõju on seda suurem, mida toimivam ja tugevam on Euroopa Liit. Just seepärast on tähtis anda oma hääl ka Euroopa Parlamendi valimistel! Keit Kasemets Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Kuidas kõlab Eesti hääl Euroopas? Kõik sisulised otsused Euroopa Liidus võtavad vastu liikmesriigid. Õige ka, sest liit ongi ju asutatud oma liikmete ja nende kodanike rahu, heaolu ja turvatunde kindlustamiseks. Euroopa Komisjonil on praktikas seadusandluse algatamise õigus, kuid eelnõu esitatakse EL-i Nõukogule ehk liikmesriikide esindajatele, kes veedavad olenevalt teema põletavusest selle kallal kuid või teinekord ka aastaid. Eesmärgiks on alati konsensus, alati püütakse viimase võimaluseni arvestada kõigi soovidega. EL on oma liikmete jaoks sõbralik keskkond, kus kedagi tüssata ei püüta. Kui liikmesriikide vahel on kokkulepe saavutatud, järgnevad läbirääkimised Nõukogu ja Euroopa Parlamendi vahel. Kodanike poolt valitud parlamendiliikmed ehk MEP-id esindavad peale oma valijate ka oma EL-üleste parteigruppide seisukohti. Siiski on huvitav jälgida ja pakub kodaniku seisukohalt kindlustunnet, kuidas oma riigile oluliste küsimuste puhul esindavad MEP-id tihtilugu mitte partei, vaid oma riigi ja valijate seisukohti. Just sellepärast tulebki Euroopa Parlamendi valimistesse tõsiselt suhtuda, meie esindajate asjatundlikkus on ülioluline. Meid, eestlasi, on nii vähe, et kõik me esindame rahvusvahelisel areenil ka Eestit, ükskõik mis ametikohal parajasti oleme. Oma maa maasikas, nagu me hästi teame. Matti Maasikas välisministeeriumi Euroopa asjade asekantsler

11 Mai Nr 5 11 Kõo raamatukogu ärgitab lastes lugemisisu Täheraja koostamisega tulid igas vanuses lapsed väga hästi toime. FOTO: Ille Riisk Jaanuarikuus käivitus 26 Eesti raamatukogus laste lugemisprogramm Lugemisisu. Programmi eesmärgiks on innustada 7 10-aastaseid lapsi lugema, pakkudes selle juurde mängulist lisategevust. Viljandimaal valiti programmi elluviijateks Kõo ja Mõisaküla raamatukogu. Erinevatel põhjustel võttis programmi käivitumine õige mitu aastat pikalt otsiti erilise lugemiskeskuse projekteerimiseks ja valmistamiseks sobivat partnerit ja korraldati raamatukogutöötajatele koolitusi aasta lõpuks jõudsid oodatud riiulid, mis valmisid heategevusfondi Aitan Lapsi, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja Plaat Detail OÜ koostöös, kõikidesse valitud raamatukogudesse üle Eesti. Rampsu raamatukogu nime said lugemiskeskused laste suure lemmiku, Mika Keräneni Supilinna Salaseltsi sarja raamatute põhjal. Lugemiskeskuste riiulitele komplekteerib raamatuid iga raamatukogu ise, tehes valiku just uuemast lastekirjandusest. Lapsed saavad nende hulgast valida endale lugemiseks meelepäraseid raamatuid. Läbiloetud raamatud pannakse lugemispassi (1 pass sisaldab 5 raamatut) kirja ja täidetakse nende kohta ülesanded. Lugemispassi ülesanded on loomingulised ja innustavad lapsi oma lugemiskogemust jagama. Kooliaasta lõpus premeeritakse kõiki lugemispassi täitnud lapsi lugemisdiplomiga. Niipalju programmi ametlikust poolest. Kõos võttis omajagu aega veel koolilastele raamatukogu külastamiseks sobiva aja leidmine, sest Kirivere kool asub külast väljas ja liiklemine käib seal enamasti bussiga. Meeldiva koostöö eest suur tänu direktorile ja algklasside klassijuhatajatele! Kuna raamatukoguga ühes majas asuva lasteaia lapsed on meil sagedased külalised, otsustasime programmi kaasata ka koolieelikute rühma, kus paljudel juba lugemine peaaegu selge ja huvi asja vastu suur. Rühmale tegime ühise lugemispassi, mida õpetajate abiga koos täidetakse. Kõige aktiivsemateks kaasalööjateks kujunesidki kõige nooremad. Kõik lapsed olid hasardiga osa võtmas lugemisega seotud mängudest, nuputamistest ja meisterdamistest, mille juures laste fantaasialend oli imetlust vääriv. Kohapeal kordamööda kaaslastele ettelugemine sobis ka hästi, aga raamatute laenutamisse suhtuti veidi leigemalt mida vanemad lapsed, seda väiksem huvi. Küllap on 3. klassi õpilane omale juba piisavalt meelepäraseid huvitegevusi leidnud ja raamatulugemine nende hulka alati ei kuulu. Piduriks sai ka asjaolu, et lapsevanem peab uue andmekaitseseaduse tuules andma lapse lugejaks vormistamisel raamatukogule oma nõusoleku. Kui ikka laps kohe meelepärast raamatut kaasa laenutada ei saa, vaid peab paberiga koju minema ja vanema poolt täidetud paberiga jälle uuesti raamatukokku tulema, siis paljudel läks raamatulaenutuse tuhin üle. Õnneks ei olnud see kõigile liiga suur tüli, ka mõned emad olid nii toimekad, et tõid ise nõutud paberi kohale. Praeguse seisuga on kohalikus koolis pea igas klassis mõni tubli raamatukogukülastaja ja raamatulugeja, kelle üle rõõmustada. Laste hõivatust arvestades ei saa rohkemat tahtagi. Raamatukogu aknast näeme, et sel kevadel ootamatult vara saabunud päike ja soojus on lapsed õue meelitanud mängitakse palli, turnitakse rularambil ja kihutatakse jalgratastega, isegi nutiseadmete näppimine paistab olevat unarusse jäänud. Patt oleks selliste ilmadega lapsi tubasele tegevusele kutsuda. Oleme otsustanud, et sügisel võtame laste lugema meelitamise uue hooga käsile. Paljud lugemise ja raamatutega seotud põnevad mängud ootavad veel proovimist. Kogemuse võrra rikkamana oskame lastes edaspidi paremini lugemisisu tekitada ja neid lugemise juurde suunata. ILLE RIISK Kõo raamatukogu juhataja Tulemuslik koostöö Sürgaveres Juba aastaid korraldab Sürgavere Küla Selts kevadel talguid, et korrastada haljasalasid, ja elanikud on harjunud, et nende elukeskkond on heas korras. Enim ressurssi on talgutel kulunud koolipargi riisumisele ja sealt lehtede äraveole ning seetõttu on vahel jäänud osa vajalikke kohti külas ka korrastamata. Tänavust aastat kroonis aga tänu suurepärasele koostööle suur Aprill on südamekuu ja Suure-Jaani lasteaia lapsed panustasid südame tervise heaks rohkelt liikudes aprillil oli kevadine spordinädal, kus erinevatel päevadel joosti, hüpati kaugust ja visati palli. 23. aprillil joosti staadionil jüripäeva tõrvikutega teatejooksu ning pandi spordinädalale punkt tunnustuste jagamisega. Lepatriinu rühma laste jaoks aga ei olnud see veel kõik. Koolivaheaja kolmapäevaks kutsus Suure-Jaani Sipsiku lasteaed kõiki valla lasteaedade kooliminevaid lapsi liikumispäevale Sport on popp! 24. edu. Koolipargi koristamisse panustasid juba eelnevalt kool ning lasteaed, raamatukogu ja käsitööring ning tublid külaelanikud. Nii sai aprillil kell 10 oli Suure-Jaani kooli võimlasse kogunenud pea 50 last koos lasteaiaõpetajatega, tervitama oli tulnud valla haridusspetsialist Aires Põder ja loomulikult Sipsik isiklikult, kes kogu mürglit vedas. Üheskoos otsiti ja külaseltsi korraldatud talgupäeval keskenduda valdavalt aladele väljaspool parki ja tänu 52 talgulisele sai küla kauniks. Lisaks eespool SIPSIK pani lapsed liikuma nimetatuile abistasid meid Põhja-Sakala vallavalitsus, Mati Raba, Indrek Rajamäe, Sivar Joandi ja Sürgavere Põllumajandusühistu, kes moel või teisel tehnika kasutamise võimalikuks tegid. Kirsiks tordil oli aga Siim Küti poolt talgulistele toodud 15 kg värskeid maasikaid. Uhkuse ja siira tänutundega külavanem Eve Soopa FOTO: Aires Põder leiti, kuulati ja pandi tähele, jälgiti ja tehti järele, pingutati üksi ja koos uue sõbraga. Lõpuks nauditi turgutuseks puuvilju. Kõik osalenud lasteaiad said tänukirja ning komme täis öökulli ja lapsed medalid kaela, sest nagu ikka toimub kõik südame heaks ning võitjaid või kaotajaid ei ole.täname Suure-Jaani kooli lahke vastuvõtu ja võimla kasutamise eest! Eneli Kaugerand Suure-Jaani lasteaia Sipsik tervishoiutöötaja Lihavõtted lumisel Rukal Juba 7. korda oli meie valla noortel suurepärane võimalus veeta lihavõttepühad Soomes, Rukal. Reis toimus aprillil ja algas Suure-Jaani noortekeskuse juurest. Pakkisime asjad bussi ja sõitsime Tallinna ning sealt edasi laevaga Soome Helsingisse. Helsingist sõitsime sõprusvalda Jokioisesse ja ööbisime seal. Järgmise päeva hommikul pakkisime oma asjad soomlastega ühisesse bussi ja alustasime koos nendega 800-kilomeetrist sõitu Ruka lähedale ööbimiskohta. Suusamäel olime kolm päeva. Kõigil kolmel suusapäeval oli ilus ilm. Suusapäevad olid natuke väsitavad, aga suusatada oli väga tore ning kukkumistest hea tuju ei langenud. Pärast kolmanda päeva suusatamist hakkasime õhtul tagasi Jokioisesse sõitma ja hommikuks olimegi seal. Pakkisime jälle oma asjad ümber enda bussi ja sõitsime Helsingisse laeva peale. Kui laevaga Tallinnasse jõudsime, sõitsime Suure-Jaani noortekeskusesse tagasi ja juba oligi reis kahjuks läbi. Sellest reisist, eriti veel suusatamisest, jäi kindlasti väga lõbus mälestus ja ei jõua ära oodata, millal uuesti mäesuusatama saab. Aitäh Põhja-Sakala ja Jokioise vallale, tänu kellele see suusalaager toimuda saab. Monis Brauer suusalaagris osaleja Leole märtsikuu numbris ilmus artikkel Meie aasta parim noorkaitseliitlane on Martin Sandermat. Loo autor Ants Kalam palub vabandust artiklisse sattunud vea pärast ja täpsustab, et Martin Sandermat on KKR rühma liige, mitte rühmaülem.

12 12 Mai Nr 5 Kuhjavere külaseltsi 20 tegusat aastat Seltsi viimaste tegevusaastate juhatus Romeo, Urve (Mukk) ja Aire (Käo). 6. aprillil tähistas kahekümnendat aastapäeva Viljandimaal Põhja- Sakala vallas tegutsev mittetulundusühing Kuhjavere külaselts. Kuhjavere külaseltsi aastapäevapeo avas muusikalise tervitusega Kandlemees Sander (Sander Karu) Tartust. Tema tervitusloos olid ka laulusõnad Tere, tere, Kuhjavere pere.... Kokkupuude pillimehega oli esmakordne ja külavanem Romeo Mukk arvas, et kandlemuusika pole meie külamajas veel kõlanud ja muusikat seltsi sünnipäevale sooviti. Seltsi loomine sai teoks uudsete ideede levimise ajal külaliikumises. meenutas tagasivaates Kuhjavere Külaseltsi juhatuse liige Urve Mukk. Ülevaadet illustreerisid fotod alates aastast 1999, rohkesti lisandus alates aastast toimuvatest Kuhjavere külateatrite festivalist ja selle kauaaegsest patroonist teatrimees Kalju Komissarovist, paiga tunnustamisest Eestimaa Aasta Küla 2007 tiitliga, Eesti vabariigi presidentide Arnold Rüütli ja Toomas Hendrik Ilvese külaskäikudest Kuhjaveresse, külamaja valmimisest, Kuhjavere Aasta tegijate välja kuulutamisest Eesti iseseisvuspäevale pühendatud külavanema vastuvõttudel, talgutest, õpitubadest jne Ühel pildil oli näiteks ühise ettevõtmisena Parika Väikejärve äärde ehitatud laudtee aastal, partneriteks olid siis Aimla metskond ja Olustvere Vallavalitsus ning rahastas Keskkonnainvesteeringute Keskus. Põhja-Sakala Vallavalitsusest tõi tervitusi kultuurispetsialist Evelyn Härm, kes kinkis omavalitsuse nimel sarjas EV100 ilmunud raamatu Valitsused ja riigimehed. Ühendus Kodukant Viljandimaa tunnustas seltsi oma tänukirjaga. Esindajad Anneli Pälsing, Enn Sarv ja Eve Soopa tõid kingituseks kaasa võimsa nimega õunapuu Lembitu ja kultuurpihlaka istikud. Viljandimaa Arenduskeskuse esindaja Jaanika Toome tuli õnnitlema vaarikaistikutega ja soovitas nende tulevasi vilju ikka ühekaupa müüa ja lugu juurde mõelda. Te oskate välja mõelda ka omad lood, sest lugu on tänapäeval väga oluline. lausus ta. Sellest tekkis tulevikku vaatav idee hakata viljade valmides kogukonnamoosi keetma. Taimed pannakse mulda Teeme ära! talgupäeval 4. mail. Õnnitlusi tõid Sürgavere külaselts (esindaja külavanem Eve Soopa), Holstre Pere Seltsist Marika Kivistik ja Katrin Reimo (Holstre külade piirkond on Viljandimaa Aasta küla 2019 ja Eestimaa aasta küla konkursi nominent), Olustvere Maanaiste Selts (esindaja Ellen Pallo), Metsküla külaselts (esinaine Maie Arba), Ühtne Võhmaküla (piirkonna külavanem Külli Hiiemäe-Metsar). Tervitasid ka Kodukant Tartumaa juhatuse esinaine Külli Pann, kes andis üle uudse instrumendi annetuste kogumiseks elektroonilise mündikoguja. Kutsutud teatritruppide esindajatest oli kohal Tänassilma rahvamaja näitering Pupu-Jukud esindajad, kes tõid kaasa käsitööna valminud heade mõtete pingi, mis kohe vilju kandma hakkas. Lisaks andsid minikontserdi Merike Moks ja Meelis Utt, kes oma laule akordionil ja kitarril saatsid. Tänu avaldati ka Avinurme Suveteatrile ja Võhma Linna Teatrile Rassijad, kelle esindajad ise tulla ei saanud. Võhma Rassijad saatsid aga vahva tervitusvideo, mis ette mängiti ja naerupahvakute saatel vastu võeti. Urve Mukk rõhutas tänukõnes kogukonnaliikmetele ja külalistele, et Kuhjaveres on väga palju suudetud korda saata tänu meeskonnatööle, mis on oluline allikas jätkusuutlikkuse tagamisel. Praegu on seltsil 22 liiget, neist 12 on olnud asutajaliikmed. Tänukirja sai kauaaegne juhatuse liige Aire Käo, kes hiljuti toimunud seltsi aastakoosolekul teatepulga Mare Lemmingule üle andis. Eriline tänu kuulub ka sõpradele ja koostööpartneritele. Tänukirjad pikaajalise koostöö eest ja tänumeeneks valminud Kujavere logoga kruusid said Põhja-Sakala Vallavalitsus (kunagise Olustvere ja hilisema Suure-Jaani valla järjepidevuse kandja), Heiki ja Riina Soom Põltsamaa osaühingust Vali Press, kust Kuhjavere külaselts on tellinud kõik külalehed, külateatrite festivali erilehed ja muudki trükised, ning OÜ Jaan-Ivo Lukas Meediabüroo. Pärast sünnipäevakõnesid koguneti kohvilauda. Uudistati ka külamajja välja pandud näitust Kuhjavere ajalugu ja tänapäeva tutvustavatest materjalidest. Jaan Lukas Tänavu on aga Kuhjaveres veel üks tähtpäev. Nimelt möödub 420 aastat küla esmamainimisest aastal. (Jaan Lukas) FOTO: Kärt Linder Kõpu Külastuskeskuses on üleval Mihkel Eesmäe pastellmaalide näitus Ilus oled Isamaa. Maalide autor on sündinud 1. oktoobril 1947 Kõpus, kus veetis ka oma lapsepõlve- ja põhikooliaastad. Kunstihariduse algtõed omandas ta Tartu KKK-s Silvia Jõgeveri käe all. Hetkel peab ta pensionipõlve Vändras, kus tegeleb lisaks maalimisele viinamarjakasvatusega aastal oli külastuskeskuses üleval tema õlimaalide näitus. KÄRT LINDER PILTUUDISed Eakamad inimesed kurtsid Koksvere seltsimajas raamatuid laenutades, et jalgsi käies pole küla vahel kohta, kus pisut jalga puhata. Kuna Pilliaida juures ootavad bussi kaubaringil käijad ja koolilapsed, julgesin Pilliaida peremehele Rein Reinpõllule ettepaneku teha, et ta kogukonna heaks sinna pingi meisterdaks. Just markusepäeval pani Pillaida peremees oma akna alla istepingi, mille seljatuge kaunistavad kolm ussikuningat. Markusepäeva üks vanu rahvapäraseid nimetusi on ussikuningapäev: sel päeval kutsub madude kuningas oma alamad kokku nõupidamisele. Meistri kommentaar: kohtumine ussikuningaga toob ootamatu rikkuse, ma istun siin hommikuti veidi. Kõik, kes soovivad teel olles jalga puhata, võivad seal samuti istuda. FOTO: Rein Reinpõld ILLE RIISK Johann Köler 120 FOTO: Leili Kuusk Eesti Kunstimuuseumi kollektiiv koos kunstisõpradega külastas 22. aprillil, kui möödub 120 aastat kunstniku surmast, Johann Köleri kodukohta Lubjassaarel ja sünnikohta Kööbral ning viis lilled tema hauale Suure-Jaani kalmistul. Mälestusküünla süütas ka Põhja-Sakala vallavalitsuse esindaja Kalevi Kaur. Samuti jõuti käia Suure-Jaani kirikus ning vaadati üle nii Köleri matustest säilinud kaks pärga, mida kirikus hoitakse, kui ka keskaegne pühakoda ise. Eesti Kunstimuuseum tähistab tänavu oma 100. aastapäeva ja juubelinäituste raames esimene on Kadrioru kunstimuuseumis avatud Alguses olid Köler ja Weizenberg. Selle aasta üheks olulisemaks sündmuseks on muuseumi jaoks Mai Levini koostatud Johann Köleri monograafia ilmumine. Monograafia pidulik esitlus toimus 24. aprillil Kadrioru kunstimuuseumis (Kadrioru lossis). Leili Kuusk, Hedi Vilumaa

13 Mai Nr 5 13 Lehola kevadkontsert Kas siis selle maa keel laulutuules ei või taevani tõustes üles igavikku omale otsida? Lehola segakoori tänavune kevadkontsert kandis pealkirja Helisev emakeel. Olustvere lossi vestibüüli imepärases akustikas kõlasid Gustav Ernesaksa Kuulajale, Tõnu Kõrvitsa Emakeelelaul, Eino Tambergi Isamaale ja Tõnis Mägi Palve. Kui liitus Olustvere põhikooli lastekoor, esitati Mihkel Lüdigi Koit ja Peep Sarapiku Ta lendab mesipuu poole. Lapsed laulsid ka eraldi, ikka läheneva üldlaulupeo lugusid. Suure-Jaani Muusikastuudio õpilane Laura Vainola mängis plokkflööti, klaveril saatis Jelena Sulamanidze. Seejärel mängis klaveril Laura ja laulis Triinu Johanna Sepp. Kõlas tüdrukute omaloodud laul Kiri. See oli publikule tore üllatus! Lehola järgmised esitusele tulevad laulud olid lüürilised või siis särtsakad. Olav Ehala Papa Carlo laulu solistina astus üles oma koori bass Madis Randaru. Viiulil saatis Leelo Kukk, klaveril Maret Mölder. Olustvere mees Kalev Saarva on hästi seadnud Kustas Kikerpuu laulu Tivoli. Esimest korda esitati džässmuusiku Kadri Voorandi Ära mind lahti lase, mis on üldlaulupeo kavas. Saadet mängis Themuri Sulamanidze. Vahele lugesid Koidula, Söödi ja Hermanni luuletusi Maie Kivisild ja Tiina Randaru, kes oli ka kogu kontserdi teadustajaks. Bassilaulja Rein Õunapuu loodud Regilaulu eestlaulja oli koorijuht Agnes Kurg. Publik hakkas rõõmuga kaasa laulma. Kontsert oli väga hästi üles ehitatud ja meeleolukalt esitatud. Oli südantsoojendav, hingeminev ja tujutõstev kuulamine! Lisan siia Andres Mustoneni öeldu: Kui sa esitad laval midagi lõplikult perfektselt, siis on midagi kaduma läinud. Lehola kooril on oma juhiga väga vedanud. Proovides on Agnes Kurg põhjalik, nõudlik, järjekindel ja samas emotsionaalne ning sõbralik. Neljapäevaõhtuti valitsevad prooviruumis tihe töö ja lõbus meeleolu. Käesolev hooaeg on olnud pingeline: üldlaulupeo kava õppimine, jõulukontsert Olustveres, esinemised Vastemõisas, Suure-Jaanis ja Viljandis. Aga hooaeg pole veel lõppenud. Kaunil kevadajal tegevus jätkub, et õnnestuksid maakonna laulupidu ja Olustvere pargipidu. Lõpuks saavad lauljad kokku laulukaare all üldlaulupeol. Aita Tammpere Laululind 2019 Pühapäeval, 21. aprillil toimus Suure-Jaani kultuurimajas Suure- Jaani piirkonna eelkooliealiste laululaste kevadkontsert Laululind Osa võtsid Villiam Vootele Aule, Vivian Aule ja Karoline Valtna Kõidama lasteaiast Traksik; Riina ja Jaan Hiiemäe Suure- Jaani Kooli Tääksi õppekoha lasteaiast Täksikud ; Miisa Elviira Aavasalu, Raul Tähtla, Georg Kraner ja Konrad Reinkubjas Olustvere lasteaiast Piilu; Alissa Keskülla, Annabel Kõvatomas, Emme-Liisa Riisk, Heidy Kold Scott, Jonatan Keskülla, Laura Liis Ressar, Marelle Ratassepp ja Skaidrit Laululinnu võitja. Kiik Suure-Jaani Muusikastuudiost; Susanna Silm ja Greta Olev Viljandi Muusikakooli eelõppest. Oma lauluga rõõmustas kuulajaid ja andis indu väikestele lauljatele Suure-Jaani Kooli 1. klassi õpilane Helery Tikut. Päeva juhtisid Suure-Jaani kooli õpilased Helery ja Alari Tikut. Publiku lemmikuks valiti ehk Laululind 2019 tiitli pälvis Maarika Reimandi juures laulmist õppiv Susanna Silm, kes esitas Anu Röömeli laulu Kevadekuu. Palju õnne võitjale! Täname kõiki lapsi ja nende vanemaid, laste juhendajaid ja kõiki kaasaelajaid! Kohtumiseni juba järgmisel aastal! Aire Levand Suure-Jaani kultuurimaja direktor

14 14 Mai Nr 5 Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Kõpu Peetri kogudus Sina, Issand Jumal, oled suur! Sest ükski pole Sinu sarnane ega ole ka muud Jumalat kui Sina, kõige selle põhjal, mida me oma kõrvaga oleme kuulnud. 2Sm 7:22 P, 12. mail kell 11 emadepäeva armulauaga jumalateenistus. T, 14. mail kell 12 pühadeaja külatund Puiatu raamatukogus. Kirikutund Kõpu hooldekodus. kell 18 Kohtumisõhtu: Napolist ja Pompeist räägib õp H. Vilumaa. P, 19. mail kell 11 armulauaga jumalateenistus. R, 24. mail KIRIKUTE ÖÖ: kontsert, kirikukohvik, ringkäigud ja ööpalvus. P, 26. mail kell 11 Armulauaga jumalateenistus. N, 30. mail kell 12 Taevaminemispüha keskpäevapalvus. Leerikursuse, kiriklike talituste, hingehoiu ja info osas võtke julgesti ühendust! Koguduse õpetaja: Hedi Vilumaa, , hedi.vilumaa@eelk.ee. Koguduse juhatuse esimees on Taivo Lehesmets. Veebiinfo: Täname liikmeannetuste ja toetuste eest! Annetused saab teha EELK Kõpu Peetri koguduse nimele kirikus õpetaja või koguduse nõukogu liikmete kaudu või ka pangas: SEB EE ; Swedbank EE Kontserdisari Mu süda, ärka üles 2019 Pühapäeval, 2. juunil kell 17 Kõpu Peetri kirikus EELK Kõpu Peetri kogudus, Pärnu mnt 1, Kõpu, Põhja-Sakala vald, Viljandimaa Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Suure-Jaani Johannese kogudus Kui te kõigest südamest tahate pöörduda Issanda poole, siis kõrvaldage oma keskelt võõrad jumalad, valmistage oma südamed Issandale ja teenige üksnes Teda! 1Sm 7:3 P, 12. mail kell 14 armulauaga jumalateenistus. P, 19. mail kell 14 armulauaga jumalateenistus. P, 26. mail kell 14 armulauaga jumalateenistus. Kavas: Kreek, Võrk, Aller, Eller, Kaasik, Bander/Tobias, Maimets, Rips-Laul, Lepnurm jt. KIRIKUKONTSERT TÕSTA TÄNUKS PALVEKÄED! Laulab EELK Tallinna Jaani koguduse naiskoor Dirigent Aivi Otsnik Anne Jalakas (flööt), Tiiu Kulm (vioola), Tiia Tenno (orel). Sissepääs vaba. Kiriklike talituste, hingehoiu ja info osas võtke palun ühendust koguduse hooldajaõpetajaga: Hedi Vilumaa , hedi.vilumaa@eelk.ee. Koguduse juhatuse esimees on Jüri Mikkor. Veebiinfo: Toeta koguduse ettevõtmisi ja kiriku korrastamist! Liikmeannetused ja toetused palume teha: EELK Suure-Jaani Johannese kogudus SEB EE ; Swedbank EE Annetuse saab teha ka kirikus. Suur tänu igale annetajale ja toetajale! EELK Suure-Jaani kogudus, J. Köleri 1, Suure-Jaani, Põhja-Sakala vald, Viljandimaa PILISTVERE KOGUDUSE TEATED L, 25. mai Koguduse talgud kell novembril, K Hingedepäeva õhtu külalisega kell P, 9. juuni Nelipüha, leeripüha. Jumalateenistus armulauaga kirikus kell 13. JÄRVAMAAL Järva vallas Imaveres Eesti Piimandusmuuseumi pargis 14. Piimapäeva Grillfest Järvamaa Piimandusmuuseumi parki on oodatud Eesti suured ja väikesed piimatoodete tootjad ning Talumeiereide Liit, et kaubelda ja pakkuda rahvale võimalust omi tooteid maitsta. Kohal ka muud mahetootjad ja käsitöömeistrid. Tule osalema! (Müüjatele tasuta). Kontakt: anneli@piimandusmuuseum.ee, grillima@grilliliit.ee, FB: piimandusmuuseum meistrivõistlused grillimises Päevajuht Auris Rätsep (Grillfest) Eesti rahva piimatoodete grillikool Esinevad taidlejad siit ja sealtpoolt Järvamaad Pillilugu teevad Marko Matvere ja Peep Raun ning Viljandi Lõõtsaklubi lõõtsamängijad. Valmistatakse võid ja sõira, pakutakse värsket piima, saab näha lehma. Põnevad tegevused kogu perele. Maal on mõnus! Igal pühapäeval jumalateenistus kell 13. Kuu esimesel pühapäeval kaetud armulaud. EELK Pilistvere kogudus tänab kõiki toetajaid ja annetajaid. Liikmemaksu saab tasuda või annetust teha EELK Pilistvere Andrease koguduse kontole Swedbank EE või koguduse kantseleis sularahas. Pilistvere küla, Põhja-Sakala vald, Viljandimaa tel , pilistvere@eelk.ee Kõik on kutsutud, kõik on oodatud. Pilistvere kogudus

15 Mai Nr 5 15 VASTEMÕISA RAHVAMAJAS 25. mail kell 12 Vastemõisa rahvamaja juures TÄNAVAKUNSTIPÄEV tänavajoonistused šabloonikunst, juhendaja von Bomb (Indrek Haas) kuue Köleri maali valmistamine, kasutades šabloonikunsti (eelregistreerimine kuuele võistkonnale, igas 4 osalejat) lastele joonistamine, juhendaja Jane Raudsepp trafaretid, kinkekotid, kaardid jm, juhendaja Kerttu Küünarpuu voolimine ja veel palju muud Avatud on kohvik: saiakesed, koogid, võileivad, külmad ja soojad joogid Ootame kõiki perepäevale. Osalemine on tasuta! Info: (Merle), (Rein) mail kell 18 heliloojate Kappide majamuuseumis Muusemiöö Öös on mustreid. kell 18 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia noored muusikud kell 19 Näituse Kihelkondlikud mustrid avamine kell Ammulaskmise demonstratsioon ja ammuküttide võistlus. Erikülalisena Wilhelm Tell. Etendub kuulus õunastseen. Kui soovid ka ammu laskmist proovida, siis registreeri telefonil kell 21 Üheksakümnendate öödisko Kappide majamuuseumis. Avatud köögikohvik! Joonistamine ja meisterdamine lastele! Tasuta! 25. mail kell 16 Klubi Meelespea kevadpidu. Esinevad Suure-Jaani Muusikastuudio laululapsed. Tantsuks mängib ansambel A.G.E. Tule ise ja võta sõber kaasa! Lauake kata end! Osalustasu 3 eurot. Info tel mail kell Kondase maja ümbruses LAAT. Kõik sündmused toimuvad Kondase majas, kui toimumiskohana pole märgitud muud kohta KÕPU KÜLASTUSKESKUSE PLATSIL TULE OSTMA TULE MÜÜMA Kõpu Külastuskeskus ja Kõpu Naisselts kutsuvad: Lisainfo ja kauplejaks registreerimine: Margit VANAVARA RIIDED JALATSID RAAMATUD NÕUD KODUKAUP Tasuta! Pilistvere rahvamajas reedel, 10. mail kl 18 emadele pühendatud kontsert Esinevad Kirivere kooli ja lasteaia Tähekild lapsed Tulge kogu perega! Bussiring TÄNU Sandra külas, Kääratalu õuel kohvik, näitus, paadisõit Tipu külas, Tipu looduskooli õuel kohvik, õpitoad ja palju muud Riisa külas, Sillaotsa talu õuel kohvik, Riisa küla ajalugu ja elulaadi tutvustav väljapanek, õpitoad Soomaa külastuskeskuse õueltõramaal - Soomaa laste kohvik, näitus, mängud Kohvikud on avatud kell 11-16, tutvustatakse kohalikku kultuuripärandit ja elulaadi, müüakse kohalikke saadusi. Täpsem informatsioon: kaitsealad.ee/est/soomaa-rahvuspark ja Facebookis Soomaa Rahvuspargi lehel või sandra.urvak@keskkonnaamet.ee Kell 17 Tipu Looduskooli õuel vestlusõhtu aasta linnu öösorri elust ning Mick Pedaja ja Angeelia kontsert ning Kõpu Põhikool tänab Ipse OÜ-d meeldiva toetuse eest kohvilaua katmisel kooli tutvustaval üritusel. * * * * * Suur-suur tänu Kõpu kooli tublidele töömesilastele: Ellinile, Ailile ja Kaiule ning Imrele OÜ Kõpu PM-ist heakorratööde eest mõisapargis.

16 16 Mai Nr 5 Õnnitleme lapse sünni puhul! Mari-Liis Rikkinenil ja Andris Sillal Lahmuse külast sündis poeg ARON Sild Jaana Kubol ja Meelis Reinsalul Võhma linnast sündis tütar LINELLE Reinsalu Merili Müüril ja Kalev Trossmannil Võhma linnast sündis tütar MERELL Müür Katre ja Indrek Ojastel Nuutre külast sündis tütar MAIA Mariliis Taalil ja Karl Linnasmäel Vastemõisa külast sündis poeg OTT-EERIK Linnasmägi Dorisanna Šohirevil ja Sander Hiiemäel Kildu külast sündis tütar AURORA SUSANNA Hiiemäe Maire Koortil ja Toivo Lombil Lahmuse külast sündis poeg MARTIN Lomp Annika ja Raivo Markil Suure-Jaani linnast sündis tütar STELLA KUULUTUSED OÜ ESTEST PR ostab metsa- ja põllumaad. Tel , ; info@est-land.ee. Hauaplatside hooldus Suure-Jaanis ja kokkuleppel Pilistveres. Info telefonil Sanitaartehnilised tööd; vannitubade, wc-de, korterite remont; elektritööd; elektriboilerite puhastus ja remont. Puuetega inimestele igakülgne abi. Garantii 2 a, leping. Pensionäri soodustus. Tel Vahur. Ostan vanarauda, teie vana seisma jäänud auto ja muud põllumajandustehnikat. Viin ise ära. Hind kokkuleppel. Tulen kohale iga ilmaga. Tel Mälestame Õnnitleme maikuu sünnipäevalapsi! AIDA PETERSON HELJU LEISNER LEIDA ENNOK VÄINO NÕMMELO EDUARD AASAV LEIDA LUHT ERNA PILT LEIDA KIPPER ASTA MÄLL ILMAR MÄNNIK MART KUNDLA VAIKE POST LEILI MAISALU OLGA UDRAS HELVE AASAV LEONHARD TIKUT ASTA SCHVEDE SALME PÕDER HELJU SMIRNOVA HELJO SAARLA AINU OLESK HILDA MIKKOR HEINO VIIES AINO PENT HELJU KUKK AINO POLLMANN JÜRI MÄNNIK LINDA RÖÖMEL TAMARA SOO AITA SEEMANN ANNA IGNATOVA MILVI SAARING ILMA LIIVAKIVI LEIDA MUKK Pakume tööd koduõele Põhja-Sakala ja Viljandi valdades. Nõutav on õendusalane haridus ja registreering Terviseameti registris. Ettevõte pakub erialast täiendkoolitust, kompensatsiooni isikliku sõiduki kasutamise eest, paindlikku tööaega. CV on oodatud e-posti aadressil: tnp.konsultatsioonid@gmail.com Tel LAINE OTS LEA AVIK MAI LUUP JAAN KESTER TIINA ROHTLA MAI KINGISEPP IRAIDA OTSMAN ELVI OJAMÄE LAINE KÕLL MAIE HENN ILME ROOSNA MAIRE LEHTMETS VELLO KINK SIIRI KUKK VÄINO PUTROLAINEN VELLO PIIKOV HELJU ALLIK ENE HANSEN NADEZDA JERŠOVA MAIMU TIIK JAKOB JERSOV HEILI NEVEROVSKAJA VAIKE LIIVA MEERI ROHTLA ERMO KASELA AILI REINBERG VIKTORIA TÕNUMAA SIIM EEVARDI ENN METS MATI HANSEN LY VALDMAA ILME MÄGI REIN ÕUNAP OTSIME PUHASTUSTEENINDAJAT SUVEPERIOODIKS LAHMUSELE. Info telefonil NADEZHDA KORZHINSKAYA ERNA PILT EVE KUNGLA ANTS RAMJALG ANITA TÕNISSON SAIDA PÕLDUR VOLDEMAR OLESK STEFANIA VOROBJOVA KALJU TELLMANN TOOMAS RIIK AKSEL ANNAST REET SEERO ELGI TOOBAL SILMADE KONTROLL JA PRILLIDE MÜÜK 29. mail alates 10st VÕHMA TEENUSKESKUSES ETTEREGISTREERIMINE telefonil Tuul puude ladvus tasa kiigub, me vaikses leinas langetame pea... Südamlik kaastunne kõigile lähedastele peredega kalli ema, vanaema, memme ELGI TOOBALI kaotuse puhul. Aimi, Minni ja Janno perega Tervise Tugi OÜ kutsub kõiki huvilisi veresooni kontrollima Jalaarterite ja vererõhu kontrollimine toimub 20. mail alates kella 9st Suure-Jaani Kultuurimajas (Ilmatari 9, Suure-Jaani) 23. mail alates kella 9st Võhma teenuskeskuses (Tallinna tn 15, Võhma) Vastuvõtule tuleb ette registreerida. Registreerimine ja info tööpäevadel kell 9 12 tel Protseduur maksab 10 eurot Eriti on oodatud inimesed, kellel esineb sageli säärelihastes valu ja krambihooge. LEOLE Ilmub üks kord kuus Ootame materjale hiljemalt eelneva kuu 26. kuupäevaks. Toimetusel on õigus teksti redigeerida ja lühendada. Toimetus: Lembitu pst 42, Suure-Jaani linn, Põhja-Sakala vald. Telefon E-post: leole@pohja-sakala.ee Küljendus ja trükk: OÜ Vali Press Pajusi mnt 22, Põltsamaa. Telefon Reklaami hinnakiri: Reakuulutus kuni 200 tähemärki 5, eraisikule 2. Reklaamkuulutus 9x5 cm 15, koos kujundamisega 20. Reklaam 2 A3 lehekülge 800