EN

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "EN"

Väljavõte

1 ET ET ET

2 EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel, xx KOMISJONI TALITUSTE TÖÖDOKUMENT Euroopa kosmoseprogramm esialgsed lähtepunktid ET ET

3 SISUKORD KOMISJONI TALITUSTE TÖÖDOKUMENT Euroopa kosmoseprogramm esialgsed lähtepunktid Sissejuhatus: Euroopa kosmoseprogrammi põhjendus Programmi esialgsed eesmärgid Euroopa-tasandi ja riiklikud meetmed, mis toetavad Euroopa kosmoseprogrammi esialgseid eesmärke Satelliitnavigatsioon Maapinna kaugseire Satelliitside Teadus ja tehnoloogia Kosmoseteadused Geoteadused Tehnoloogia Rahvusvaheline kosmosejaam ja päikesesüsteemi uurimine Juurdepääs kosmosele Euroopa tasandi suuremate kosmoseprojektide esialgsed eelarved... ET 3 ET

4 1. SISSEJUHATUS: EUROOPA KOSMOSEPROGRAMMI PÕHJENDUS Euroopa kosmoseprogramm moodustab ühise, hõlmava ja paindliku programmilise aluse, millele toetudes saab Euroopa ellu viia oma kosmosemeetmeid, kasutades olemasolevaid ressursse tõhusaimal viisil kõikidel tasanditel. Programm on kooskõlas Euroopa kosmosepoliitika eesmärkide ja juhistega ning sellega seatakse kosmosevaldkonnale programmilised eesmärgid, mis toetavad poliitika elluviimist. Peamised osalejad saavad programmi abil jälgida toimuvat arengut ning programm toetab osalejaid kõikide kosmosega seotud programmide läbipaistvuse suurendamisel, asjatu dubleerimise vähendamisel ja täiendavuse tõhustamisel. Sellega antakse panus, et Euroopa kosmosetegevus muutuks aja jooksul ühtseks ja koordineerituks ning vastab Euroopa ja riikliku tasandi kasutajate vajadustele ja nõuetele. Programmis osalejad on järgmised: Euroopa Kosmoseagentuur (ESA): peamised vahendid on agentuuri kohustuslikud ja vabatahtlikud programmid ESA pikaajalise strateegia raames, mis võtavad arvesse valitsustevahelisi, ELi ja riikide resursse ja meetmeid, et luua nende vahel sünergia ja integreeritud lähenemine. Euroopa Liit (EL): peamised vahendid on eelkõige Euroopa Liidu teadus- ja arendustegevuse 7. raamprogramm ja üle-euroopalise võrgustiku programmid ning vahendid, mis tulevad väljastpoolt teadus- ja arendustegevuse eelarvet. Liikmesriigid: riiklikud kosmoseprogrammid, mis on algatatud ja ellu viidud liikmesriikide tasandil vastavalt riiklikele eeskirjadele ja rahastamisvahenditele ning mis vastavad riigi vajadustele, kuid nende eesmärk on toetada ka Euroopa Kosmosepoliitika laiemaid eesmärke. Oma panuse annavad ka kahe- ja mitmepoolsed meetmed. Muud Euroopa tasandil tegutsevad valitsustevahelised organisatsioonid, eelkõige Euroopa kosmosevarasid kasutavad organisatsioonid, näiteks Euroopa Meteoroloogiliste Satelliitide Kasutamise Organisatsioon (EUMETSAT). Euroopa tööstusharu ning operaatorite ja teenusepakkujate meetmeid tuleb asjakohaselt arvesse võtta ning teha koostööd tehnoloogia uurimise ja arendamise ning samuti kosmoselendude ettevalmistamise ja teostamise valdkonnas. Rakenduste ja teenuste pakkumiseks tuleb arendada avaliku ja erasektori partnerlust. Euroopa kosmoseprogrammi esialgsed lähtepunktid rakenduste ja aluste valdkonnas koosnevad mittesiduvatest meetmetest, mis praegu toimivad ning on ette nähtud lühikeseks või keskmiseks ajavahemikuks. Meetmed põhinevad erinevate sidusrühmade panusel ning nende eesmärk on suurendada olemasolevate Euroopa kosmosemeetmete läbipaistvust. Rakenduste valdkonnas keskendutakse Euroopa ühisprogrammidele, nagu GMES ja GALILEO. Meetmed, mis on alanud enne Euroopa kosmosepoliitika koostamist, on rühmitatud vastavalt Euroopa kosmosepoliitika eesmärkidele. Rühmitamine muutub ühtsemaks, kui programmi pidevalt ajakohastatakse. Käesolevas dokumendis ei esitata vähem üksikasjalikke edasisi ET 4 ET

5 meetmeid, nagu spetsiaalsed kasulikud lastid, instrumendid või katsed, kuigi need moodustavad olulise osa Euroopa kosmosealasest tegevusest. Programmi sisu ja metoodika vaadatakse läbi ja seda uuendatakse regulaarselt koostöös kasutajate ja kõikide sidusrühmadega, et kohandada seda vastavalt poliitika eesmärkidele. Uued meetmed kaasatakse järk-järgult, et luua kooskõlastatud ja ühtne strateegiline raamistik, mis näitaks Euroopa kosmosealase tegevuse vastastikust täiendavust. Pärast edasisi arutelusid Euroopa kosmoseprogrammi tulevase rakendamisvaldkonna ja ülesehituse üle kõrgetasemelises kosmosepoliitika töörühmas vaatab ESA/EÜ ühissekretariaat dokumendi läbi ja aasta jooksul. Läbivaatamisel võetakse arvesse ESA ministrite nõukogu ettevalmistust ning EÜ programmide ja riiklike kavade arengut. Läbivaadatud Euroopa kosmoseprogramm esitatakse kosmosenõukogu viiendal istungil, et kiita see heaks pärast selle ametlikku vastuvõtmist konkurentsinõukogus ja ESA ministrite nõukogus. Seetõttu palutakse liikmesriikidel teatada ESA/EÜ ühissekretariaadile uutest riiklikest kavadest ning samuti olemasolevate programmide uuendustest. Teabest peaks selguma, kuidas antud programmid sobituvad Euroopa kosmosepoliitika eesmärkide ja juhtnööridega. Suuremate Euroopa-tasandi meetmete kohta aastatel esitatakse esialgne eelarveteave. Euroopa kosmoseprogrammi läbivaatamise jooksul tuleks koguda sarnane üksikasjalik teave ka riiklike kosmosevaldkonna eelarvete kohta. Käesolevas dokumendis esitatakse riiklike programmide üldine osakaal Euroopa kosmosetegevuses, näidates nende osakaalu protsentides (võrdlusaasta 2006). See, et mõni meede on Euroopa kosmoseprogrammi osa, ei tähenda, et sidusrühmade vahel siirdataks vahendeid või vastutust. 2. PROGRAMMI ESIALGSED EESMÄRGID Euroopa kosmosepoliitika strateegiliste eesmärkide kirjelduses esitatud poliitiliste eesmärkide toetamiseks määratakse Euroopa kosmoseprogrammi raames kindlaks kosmosevaldkonna programmilised eesmärgid, mis põhinevad Euroopa kosmosepoliitika dokumendil, ESA pikaajalisel plaanil aastateks ning teadus- ja arendustegevuse 7. raamprogrammil. Programmi rakendamine peaks lähtuma 3. peatükis kirjeldatud olemasolevatest ning lühikese ja keskmise ajavahemiku meetmetest. ET 5 ET

6 Kosmosepoliitika üldised eesmärgid Programmi esialgsed eesmärgid RAKENDUSED Kasutajate vajaduste arengu arvessevõtmiseks arendatakse integreeritud kosmosesüsteeme ning toetatakse kosmose- ja maapealsete süsteemide lõimimist, et pakkuda tõhusaid ja tulusaid teenuseid. SATELLIITNAVIGATSIOON Edendada innovatsiooni, konkurentsivõimet ja majanduskasvu. Täita Euroopa julgeolekuvajadused. Tagada vaba juurdepääs uutele ja kriitilistele tehnoloogiatele, süsteemidele ja võimalustele. MAAPINNA KAUGSEIRE Edendada innovatsiooni, konkurentsivõimet ja majanduskasvu. Täita Euroopa julgeolekuvajadused. Tagada vaba juurdepääs uutele ja kriitilistele tehnoloogiatele, süsteemidele ja võimalustele. Teenida Euroopa avalikku huvi keskkonna ja kliimamuutustega seotud jätkusuutliku poliitika elluviimises. SATELLIITSIDE Edendada innovatsiooni, konkurentsivõimet ja majanduskasvu ning olla turuliidriks ärilise kosmosetegevuse valdkonnas. Täita Euroopa julgeolekuvajadused. Tagada vaba juurdepääs uutele ja kriitilistele tehnoloogiatele, süsteemidele ja võimalustele. Tagada Euroopa sõltumatus seoses kõrgetasemelise satelliitnavigatsioonitehnoloogiaga ning arendada navigatsioonisüsteemidega seotud teenuseid, tõstes pakutavate andmete kvaliteeti, kvantiteeti ja mitmekülgsust, ning aidata kaasa Euroopa tööstusharu konkurentsivõimele: Jätkatakse GNSS-infrastruktuuri arendamist täisfunktsionaalseks. Valmistatakse ette tuleviku GNSS-infrastruktuuri ning alustatakse teise põlvkonna positsioneerimis-, navigeerimis- ja ajastussüsteemi (PNT) tehnoloogia demonstreerimist. Edendatakse PNT-süsteemide kasutamist integreeritud rakendustes. Tagatakse rahvusvahelise GNSS-partnerluse rakendamine. Arendada välja täisfunktsionaalne maapinna kaugseire Euroopa infrastruktuur ja sellega seotud keskkonna- ja julgeolekuvaldkonna operatiivteenused, võttes arvesse kahetikasutatavaid varasid: Jätkatakse GMESi kosmoseosa arendamist riiklike ja ESA loodud varade abil. Tugevdatakse dialoogi kasutajatega ning edendatakse uute teenuste ja rakenduste arendamist ja valideerimist, uuritakse andmepoliitikat, andmete saamise ja juhtimise mehhanisme (kosmoses ja kohapeal). Esmalt keskendutakse kiirelt kasutusele võetavatele (2008. aastaks) GMESteenustele. Tugevdatakse dialoogi asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonidega ning Määratakse kindlaks GMESi roll GEOSS-süsteemis. Tagatakse Euroopa operatiivse meteoroloogiaalase võimekuse jätkuvus. Aidata kaasa Euroopa kosmosetööstuse konkurentsivõimele ning infoühiskonna arengule Euroopas: Koostöös tööstusharu ja operaatoritega luuakse arenenud satelliitsidetehnoloogia, mida on võimalik demonstreerida. Arvesse võetakse kahetise kasutuse nõuet. Suurendatakse integreeritust maapealsete süsteemidega, et toetada Euroopa ja globaalset sideinfrastruktuuri. Suurendatakse seotust muude rakendustega. Arendatakse lõpptarbijale pakutavaid satelliitsideteenuseid, tõstes pakutavate andmete kvaliteeti, kvantiteeti ja mitmekülgsust ning arendades multimeediasatelliitsüsteeme (ühendades mobiili-, lairiba- ja leviteenused). JULGEOLEK JA KAITSE Riikliku ja Euroopa-tasandi tulevased arengud. ET 6 ET

7 Täita Euroopa julgeoleku- ja kaitsevajadused. Tagada vaba juurdepääs uutele ja kriitilistele tehnoloogiatele, süsteemidele ja võimalustele. Riikliku ja Euroopa-tasandi tulevased arengud. ET 7 ET

8 ALUSED TEADUS ja TEHNOLOOGIA Edendada innovatsiooni, konkurentsivõimet ja majanduskasvu. Suurendada kosmoseuuringute mõju teadmistepõhisele ühiskonnale. Täita Euroopa julgeolekuvajadused. Tagada vaba juurdepääs uutele ja kriitilistele tehnoloogiatele, süsteemidele ja võimalustele. Teenida Euroopa avalikku huvi keskkonna ja kliimamuutustega seotud jätkusuutliku poliitika elluviimises. KOSMOSETEADUSED Lissaboni tegevuskava ja ESA konkurentsivõimet ja uusi avastusi toetavate meetmete kontekstis võita globaalne teaduslik liidripositsioon ning laiendada teadmistebaasi, keskendudes prioriteetsetele valdkondadele: elu ja planeetide teke, päikesesüsteem, universumi seaduspärad, universumi päritolu ja areng. Toetatakse sünergiat kosmoseteaduste ja muu teadustegevuse vahel ning tehnoloogia siirdamist rakendustesse. Suurendatakse rahvusvahelist koostööd. GEOTEADUSED Laiendada globaalsete muutuste hindamist ja keskkonnapoliitikat toetavat geoteaduslikku tegevust: Arendatakse uusi meetmeid kesksete teemade toetamiseks. Nendeks on ookeanid ja hüdrosfäär, õhk ja atmosfäär, jää ja krüosfäär, maapind ja biosfäär, maakera sisemus ja geosfäär. Tagatakse teaduslike andmete tõhus kasutamine seoses maapinna kaugseire rakendustega GMESi raames. Suurendatakse rahvusvahelist koostööd. TEHNOLOOGIA Edendada innovatsiooni ja konkurentsivõimet: Maksimeeritakse sünergia tsiviil- ja kaitsetehnoloogia ning kosmose ja mittekosmosetehnoloogia vahel. Määratakse kindlaks kriitilised tehnoloogiad ning viiakse läbi nende demonstreerimisprojektid. Ühtlustatakse tehnoloogilisi arendusi. RAHVUSVAHELINE KOSMOSEJAAM JA PÄIKESESÜSTEEMI UURIMINE Suurendada kosmoseuuringute mõju teadmistepõhisele ühiskonnale. Tagada vaba juurdepääs uutele ja kriitilistele tehnoloogiatele, süsteemidele ja võimalustele. Lõigata teaduslikku ja tehnoloogilist kasu rahvusvahelise kosmosejaama projekti tehtud investeeringutest ning valmistada ette tulevased uurimisprojektid, et muutuda oluliseks osaliseks rahvusvahelistes uurimisprojektides: Tagatakse, et eelkõige bio- ja füüsikateaduste valdkonnas saadakse rahvusvahelisse kosmosejaama tehtud investeeringutest maksimaalne kasu ning seda kasutatakse optimaalselt. Tugevdatakse bio- ja füüsikateaduste meetmeid, mis toetavad kosmoseväliseid rakendusi ja kosmoseuuringutega seotud tegevust. Valmistatakse ette ja demonstreeritakse keskset võimekust (tehnoloogiat ja infrastruktuuri) kosmoseuuringute järgmiseks etapiks, eelkõige Marsi uurimiseks robotite abil ja kuu-uurimisega seotud võimalikeks meetmeteks. Tehakse koostööd rahvusvaheliste partneritega inimeste kosmosetranspordi valdkonnas vastavalt liikmesriikide poolt välja töötatud stsenaariumidele. JUURDEPÄÄS KOSMOSELE Tagada vaba juurdepääs uutele ja kriitilistele tehnoloogiatele, süsteemidele ja võimalustele. Edendada innovatsiooni, konkurentsivõimet ja majanduskasvu. Säilitada sõltumatu juurdepääs kosmosele: Säilitatakse Guyanas asuva Euroopa kosmosekeskuse kasutamisvõimalused. Konsolideeritakse Guyanas asuvaid Euroopa kanderakette: Ariane 5, Vega ja Sojuz. Valmistatakse ette ja kaitstakse tehnoloogilist ja tööstuslikku võimekust kanderakettide järgmise põlvkonna arendamiseks. Uuritakse pikaajalise koostöö võimalusi strateegiliste partneritega. ET 8 ET

9 3. EUROPEAN-LEVEL AND NATIONAL ACTIVITIES SUPPORTING THE DRAFT OBJECTIVES OF THE EUROPEAN SPACE PROGRAMME The following tables provide an overview by space domain about activities that are currently on-going and envisaged for the short to medium term by the actors taking part in the European Space Programme and that are disposed to support the draft programmatic objectives outlined in chapter Satellite Navigation Programmatic Objectives Proceeding with the fullfledged development of the GNSS infrastructure Activities I. European-level : Galileo IOV and EGNOS/GNSS support programme (funded by EC and ESA and technically managed by ESA) Galileo FOC deployment and Galileo EGNOS operations managed by the Galileo Supervisory Authority (GSA) and the Galileo Operating Company (GOC) under a concession contract. Giove-A (2005), Giove-B (2007), IOV , FOC Preparation of future GNSS infrastructures: Launch of technology demonstration of 2 nd generation PNT System Promoting the use of PNT systems within integrated applications FP7 Programme (GSA) GNSS Evolution Programme (under preparation by ESA) National PNT-related technology development I. European-level : GSA: FP7 SESAR (air traffic management) Proposed ESA Integrated Applications Programme Diverse National applications development activities [e.g. GATE (Galileo test environment for hardware, applications and services) (D), Galileo Test Range project (I), Navigation Project (F)] National PNT-related technology developments [e.g. Argos 3/Sarsat 3 (F), GATE (D), HIGAPS, INDOOR, GALTEC, SEAGATE (D)] Ensuring implementation of international partnerships on GNSS EC activities with technical support from GSA: cooperation with the United States (Galileo/GPS-Agreement of July 2004), Russia (GLONASS, negotiations ongoing) and other countries relating to interoperability and compatibility of Galileo with existing and coming GNSS Systems. ESA activities relating to Galileo and EGNOS ET 9 ET

10 3.2. Earth Observation Programmatic Objectives Proceed with GMES space component development based on national and ESA developed assets Activities GMES Space Component Programme (ESA) Planned : GMES Sentinel 1a (2011) and 2a (2012), Sentinel-3a (2012), Sentinel-1b and 2b (2013), Sentinel-3b (2014) FP7-Space Theme: Contribution to the GMES Space Component (EC) Coordination of national or bilateral/multilateral EO mission developments National technology development programmes/preliminary activities and precursor missions, e.g. PASO studies (F), SAFARI (D), METIMAGE (D) Development of national or bilateral/multilateral EO missions Under operation: TerraSAR-X (2006/D), DMC/Disaster monitoring constellation (UK2002/2005), Spot-4/5, Jason-1 (2001/F) Planned: Rapid-Eye (2007/D), TanDEM (2009/D), TerraSAR-X 2 nd gen. (2012), Venus (2009/F), SARAL (2009/F) En MAP (2010/D), Bissat (2010/I) Future Spanish EO satellite, Future Norwegian Sea monitoring satellite; Pleiades (2008/F), Cosmo-SkymMed (2007/08/09/I) Cosmo-Skymed 2 nd gen. (2012/2013/I), Pleiades (2009/2010/F-B), SVEA: Swedish national surveillance mission, HYPSEO (I), Microsat (I), Nanoform (I) Reinforce dialogue with user communities and foster the development + validation of new services and applications, also by exploring mechanisms for data provision and management (space and in-situ), focusing in the first place on a set of GMES fast-track services in the field of: Emergency Management Land Monitoring Maritime Services Atmospheric services (in preparation) Reinforce dialogue within appropriate international bodies in view of embedding GMES into the GEOSS infrastructure FP7-Space Theme (e.g. grant agreement or other mechanisms for space and non-space data provision). Additional activities foreseen in other FP7 themes (e.g. ICT, environment), in JRC direct actions, and in other EU sectoral policies (e.g. agriculture, fisheries, development, ) (EC) GMES Service element transfer activities (ESA) EUSC activities in support of EU Security Policies Availability of national or regional data Other service and product development activities: [e.g. SIASGE (Italian-Argentinian cooperation on emergency EO satellites/cosmo-skymed); Disaster Management Pilot project (I); MOSAIC (Microsatellites Applications in collaboration(uk); Stereo programme (B); Project on development of application products and Cosmo-SkyMed Ground segment (I); SatHav (maritime applications) and SatNat (land applications) (N); National Earth observation Users Platform (NL); Ether, Mercator, Postel, Aviso, Icare (F); EO centres of excellence (UK) DeCover, DeSecure, DeMarine, Enviland(D)] a) EC: FP7-Environment Theme (additional activities foreseen in other FP7 themes (e.g. ICT, Space) and in JRC direct action) b) ESA: Availability of Earth observation data (e.g. Webportal, Data Clearinghouse) c) EUMETSAT: Continuation of Satellite Application Facilities, Geonetcast National contributions ET 10 ET

11 Ensure continuity of European capacities in operational meteorology: developing and operating state-of theart meteorology missions developing and operating innovative meteorological services and applications Development of meteorological satellites, also contributing to GMES (ESA/EUMETSAT) Under operation: Meteosat 5/6/7/8/9 (1991/93/97/02/05), Metop-A (2006) Planned:MSG-3 (2009), METOP-B (2010), MSG-4 (2012), MTG (2015) METOP-C (2015); Post-Eumetsat Polar System (EPS) satellite generation studies Development of associated services and applications (EUMETSAT) EUMETSAT Satellite Application Facilities (SAFs) within the Applications ground segment: Ocean + Sea Ice, Ozone Monitoring, Climate Monitoring, Numerical Weather prediction, Land surface analysis. High precision weather forecast for 4D-aircraft trajectory prediction (SESAR). II. National level activities, e.g. Jason-2 (2008/F), METIMAGE (D) Satellite Communications Programmatic Objectives Development of advanced satellite communication technologies in cooperation with industry and operators leading to new demonstration missions, also by taking into account dual-use requirements Activities EC: In FP7 and TEN-T, general (i.e. non-proprietary space) technologies development in research programmes in TREN, ENTR, RTD and INFSO. ESA: Preparatory mission, system and general configuration studies, technology for satellite based telecom and multimedia, development of payloads and ground segments, inorbit validation, Alphabus/Alphasat, Small GEO platform (Artes-11 programme) ; Preliminary System and architecture studies (Proposed contribution to European Integrated Secured Communication network) Hylas, Alphasat (2010), Small GEO satellite National telecom-related technology R+D activities: payload development (e.g. Programme Stentor (F);COMED NG/Santana/LCT (D); National in-kind contributions (Alphasat), telecom-related technology activities (I), parallel platform development programme (D) Spainsat/Xtar (E), Athena-Fidus (2010/F/I) Increasing integration with terrestrial systems in support of European and global communication infrastructures with other application domains EC: FP7: ICT Challenge, Pervasive and trusted network and service infrastructures ESA: Telecom application demonstration (e.g. Artes). Possible future Data-Transmission System (DTS) including a data relay component in support of Earth observation missions (proposed DTS architecture and technology study within TRP/GSTP) II. National activities : Integration of space/terrestrial infrastructures (e.g. Village communicant /F), Institutional Communication for security and emergency (I) ET 11 ET

12 Develop end-user services increasing quality, quantity and variety of data by developing a multimedia satellite system (merging mobile, broadband and broadcast) Provision of a harmonised regulatory environment on a pan-european scale (e.g. concerning spectrum availability, service licensing). EC: FP7, TEN-T, Space Theme: Space-based end-user application developments (e.g. GMES, Galileo), Telemedicine; SESAR Joint Undertaking (air traffic management); ICT Pervasive and trusted network and service infrastructures ESA: Proposed contribution to SESAR as well as telemedicine applications II. National activities : TANGO: Telecom advanced networks for GMES operations (F); Activities in support of the integration of telecom and navigation services (e.g. D), Tele-Education/Tele-Medicine project (I) EC: Revised ecommunications and TV without frontiers regulation directives.harmonised spectrum and standardisation activities (EC with ESA support). II. National activities: Harmonised spectrum and standardisation activities Science and Technology Space Science Programmatic Objectives Activities Focusing on specific I. priority issues: I. European-level : Life and planetary formation Solar System Fundamental laws of the Universe Origins and evolution of the Universe ESA Scientific Programme: Cosmic Vision 2025 EC: FP7 activities for the optimal preparation of scientific payloads and for the effective scientific exploitation of their data. Under operation: HST (1990/US), SOHO (1995), Newton (1999/US), Cluster2 (2000), Integral (2002), Mars Express (2003), SMART-1 (2003), Rosetta(2004), Double Star (2003/04/China), Venus Express (2005), AKARI/Astro-F (2006/Japan), Solar B (2006/Japan) Planned: Chandrayaan1 (2007/India), Herschel-Planck (2008), Lisa PF (2009), Lisa, Gaia(2011), Bepi- Colombo (2013), MIRI/ JWST (2013/US), Solar Orbiter (2015) II.National activities : National in-kind contributions to ESA missions by ESA Member States and European Cooperating States National science programmes: Development of instruments/platforms relying notably on national technical centres for R+T for orbital systems (e.g. Platform for minisatellites Myriade and Proteus(F)), Balloon operation centre (F), Long-duration stratospheric balloons: SnowCake/ Boomerang (I) Under operation: Corot (2006/F) Planned: Picard (2008/F), T2L2 (2008/F), Pharao/ACES (F, CH), Microscope(2009/F), Taranis (F), Smese (F), Agile (I), New hard x-ray mission (2010/I), erosita (2011+/D) Supporting synergies of space science activities with other science activities and towards applications Diverse national data exploitation activities (e.g. CNES, DLR, ASI Science Data Center) [Scientific data treatment, archiving, processing capabilities, including data valorisation for ESA and national missions] Link between Space Science and Exploration activities (e.g. Exomars) Increasing international Activities performed by ESA, its Member States and Cooperating states ET 12 ET

13 cooperation activities Earth Science Programmatic Objectives Developing new missions in support of core topics: Ocean/Hydrosphere Air/Atmosphere Ice/Cryosphere LandSurface/ Biosphere Solid Earth/ Geosphere Ensuring effective exploitation of science data in conjunction with EO applications within GMES Increasing international cooperation activities Activities Earth Observation Envelope programme/earth Explorer missions (ESA) FP7 Space work programme/actions area strengthening of the foundations of space sciences and technology (EC) Under operation: ERS-2 (1995), ENVISAT (2002) Planned: GOCE (2007), SMOS (2007), ADM-Aeolus (2008), Cryosat-2 (2009), SWARM (2010), EarthCare (2012) Development of instruments/platforms relying notably on national technical centres and of full-fledged national missions. National in-kind contributions to ESA missions by ESA Member States and European Cooperating States Under operation: Champ (2001/D), Jason-1 (2001/F), Odin (2001/S), GRACE (2002/D), Parasol (2004/F), Demeter (2004/F), Calipso (2006/F), Spot 4/5 (F), Rosa (I) Planned: Jason-2 (2008/F), MeghaTropiques (2009/F), Venus (2009/F), SARAL (2009/F) ESA and national data treatment capabilities (e.g. CADTS Centre Archivage et Traitement Données SMOS/ F, NL-SCIA-DC Sciamachy Data Center, Matera Space Geodesy Center (I)) National data valorisation activities/r+d for pilot applications/product development (e.g. Ether, Mercator, Aviso, Icare, Postel/F); German Remote Sensing Center DFD/D) Activities performed by ESA, its Member States and Cooperating States Technology Programmatic objectives Maximising synergies between civil and defence, space and nonspace technology developments Identifying critical technologies and perform associated technology demonstration missions Activities Basic Technology Research programme/trp (ESA) General Support Technology Programme/GSTP (ESA) European Component Initiative Technology Transfer Programme/TTP (ESA) ESA proposed NEWPro (technologies focusing on non-dependence, spin-in, security) Proposed in orbit demonstration for technologies and techniques (ESA) FP7 Space Work Programme/actions area strengthening of the foundations of space sciences and technology (EC) Planned: Proba-2, Proba-3, Expert. Proposed: Further Proba elements for technology demonstrators and precursors National transversal technology R+D programmes Planned: Prisma (S), Simbol-X (F), Tandem-X (D), TET108/210 (D), Future national micro-satellite missions ET 13 ET

14 Harmonising technology developments Technology harmonisation (ESA and EC) European Space technology Platform, European Space Technology Master Plan 3.5. International Space Station and Exploration of the solar system Programmatic objectives Ensuring maximum scientific return on investment and optimum utilisation of the ISS Strengthening life and physical sciences activities in support of non-space applications and exploration-related activities Preparing and demonstrating core capabilities (enabling technologies and infrastructures) for next step in exploration, notably for robotic Mars exploration and possible activities linked to moon exploration and cooperation with international partners on human space transportation according to scenario to be decided by Member States Activities ISS Exploitation Programme (ESA) Planned: Node-2 (2007), ATV-1 (2007), Columbus (2007), ERA (2009) ATV-2(2009), ATV-3(2011), ATV- 4(2012), ATV-5(2013) ISS utilisation programme/elips (ESA) Nationally funded experiments within the ELIPS programme National contributions to the ISS: [e.g. Declic facility/f; Multiuser facilities for Columbus/D; Pharao ACES (F, CH)] National activities promoting the commercial use of ISS. National infrastructure/activities: e.g. Cardiolab (D/F), Neurolab (D); Cardiomed (F); DCMC (I), OSMA (I), MOMA/Biotech applications (I), GPM and CAB (I) User Support Operational Centre USOC s: e.g. CADMOS (F), MUSC (D), Immulab (D), BEC-Lab (D) Proposed Aurora Core Programme (MSR, MSR precursor mission, Lunar exploration/moon Orbit infrastructure) Preliminary studies Crew Space Transportation System) (ESA) FP7 Space work programme/actions area strengthening the foundations of space science and technology (EC) Planned:ExoMars mission (2013) II. National technology development in support of exploration : e.g.: MSL-Mars Surface laboratory (F) Network of geophysical stations on Mars (2011/F) Moon exploration (I, D) Inflatable structures-flecs (I) ET 14 ET

15 3.6. Access to space Programmatic Objectives Maintaining Europe s space port (Guiana Space Centre) under operational conditions/launch infrastructure Activities I. European level: CSG Kourou (ESA) Ariane 5 Infrastructure (ESA) VEGA (ESA) Soyuz at CSG (ESA), partly supported by Soyuz in Kourou/FP7 (EC) [II. National launch infrastucture] CNES-CSG Kourou (F) Esrange rocket range (S) Andoya rocket range (N), Other national rockets ranges: e.g. Broglio Space Center (I), Broglio launch base Trapani (I), Mobile rocket base (MORABA/D), Propulsion Test Center Lampoldshausen (D), Malindi (I) Consolidating the European family of launchers: Ariane 5, Vega, Soyuz at CSG I. European level: Ariane (ACEP, ARTA, EVOLUTION, PLUS, EGAS, ) (ESA) VEGA(VERTA) (ESA) Soyuz at CSG (ESA), partly supported by Soyuz in Kourou/FP7 (EC) II. National technical support to Ariane, Vega. CNES/F as prime contractor for Soyuz at CSG. Exploration of potential upgrades for Ariane and Vega/Evolution of the family of Launchers e.g. Ariane (F) and VEGA surveillance (I) Preparing technological and industrial capabilities for the development of next generation launchers I. European level: FLPP 1, FLPP 2 (ESA) Re-entry technology: Expert (ESA) FP7 programme on the Strengthening of space foundations (EC) II. National R+T for future launchers R+T launchers and phases 0/A (F) Launcher development activities: [Tekin 2010, Tehora 3, Astra, Phoenix 1, TETRA, Tanks and structures (D); Future launchers/lyra (I) Re-entry technology: [SHEFEX(D); Pre-X(F), Compere(D/F)] Exploring possible longterm options for cooperation with strategic partners Agreement between ESA and the Russian Federal Space Agency on long-term cooperation and partnership in the field of development, implementation and use of launchers First Implementing Arrangement between ESA and the Russian Federal Space Agency on cooperation in research and technology development for future launchers France-Russia long-term cooperation/oural EU-Russia Dialogue on Space Cooperation (EC, ESA) ET 15 ET

16 4. INDICATIVE BUDGETS FOR MAJOR SPACE PROGRAMMES ON EUROPEAN LEVEL ORIGIN NAME OF PROGRAMMATIC ACTIVITY TIMEFRAME BUDGET/EXPENDITURE (in bn ) European-level activities ESA Indicative figures (current e.c.) provided for ESA represent overall expenditure as indicated in ESA s Long Term Plan They do not represent binding commitments for ESA Member States and include proposed future activities not yet approved. Navigation and Telecommunication Earth Observation Integrated Applications Basic Activities Science Programme and Science Support (Prodex) Technology Human Space Flight, Microgravity and Exploration Launchers EC FP7 Space WP (of which 85% for GMES) FP7 Transport WP (incl. SESAR) FP7 Environment, ICT Not determined (annual commitments) Galileo budget line 2007 onward 1,0 (under review) Activities other than Research or Galileo (e.g. AGRI, FISH, DEV, REGIO, ) 2007 onward Not determined (annual commitments) EUMETSAT MSG ,1 incl. ESA contribution of 400 M National-level activities EPS ,4 (estimates), incl. ESA contribution of 550 M Post-EPS ,4 (estimates) MTG ,5 (estimates), incl. ESA contribution Taking 2006 as a reference year, national programmes, including civil and defence-dedicated activities account for approximately 40 % of the overall European space effort 1. 1 In line with figures provided by EUROCONSULT. ET 16 ET

Microsoft Word - MM_17 13[1] lisa 3

Microsoft Word - MM_17 13[1] lisa 3 Lisa 3 majandus- ja kommunikatsiooniministri 2006.a määrusele nr CEPT ELEKTROONILISE SIDE KOMITEE OTSUSED JA SOOVITUSED, ITU SOOVITUSED, EUROOPA LIIDU DIREKTIIVID JA OTSUSED, RAHVUSVAHELISED KOKKULEPPED,

Rohkem

Microsoft Word - EVS_ISO_IEC_27001;2014_et_esilehed.doc

Microsoft Word - EVS_ISO_IEC_27001;2014_et_esilehed.doc EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 27001:2014 INFOTEHNOLOOGIA Turbemeetodid Infoturbe halduse süsteemid Nõuded Information technology Security techniques Information security management systems Requirements (ISO/IEC

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Lühiülevaade Eesti teadus- ja arendustegevuse statistikast Haridus- ja Teadusministeerium Detsember 2014 Kulutused teadus- ja arendustegevusele mln eurot Eesti teadus- ja arendustegevuse investeeringute

Rohkem

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaalministeerium Rahvatervise osakond 15.06.2018 Mis on

Rohkem

Kommunikatsiooniteenuste arendus IRT0080 Loeng 5/2013 Satelliitside teenused Avo Ots telekommunikatsiooni õppetool TTÜ raadio- ja sidetehnika instituu

Kommunikatsiooniteenuste arendus IRT0080 Loeng 5/2013 Satelliitside teenused Avo Ots telekommunikatsiooni õppetool TTÜ raadio- ja sidetehnika instituu Kommunikatsiooniteenuste arendus IRT0080 Loeng 5/2013 Satelliitside teenused Avo Ots telekommunikatsiooni õppetool TTÜ raadio- ja sidetehnika instituut avo.ots@ttu.ee 1 Võrdlus teiste sideviisidega 2 Satelliitside

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation TEHNOLOOGIAPLATVORMI KUJUNDAMINE (Manufuture) Tallinn, 20.04.2011 Innovative Manufacturing Engineering Systems Competence Centre (IMECC) is co-financed by Enterprise Estonia and European Union Regional

Rohkem

Title H1

Title H1 Programm LIFE 2014-2020 Üldine tutvustus 6. juuli 2015 Tiina Pedak Keskkonnaministeerium LIFE LIFE 1992-2013: enam kui 3100 projekti loodus ja bioloogiline mitmekesisus teised keskkonnavaldkonnad ja haldus

Rohkem

EESTI STANDARD EVS-EN 1790:1999 This document is a preview generated by EVS Teemärgistusmaterjalid. Kasutusvalmid teekattemärgised Road marking materi

EESTI STANDARD EVS-EN 1790:1999 This document is a preview generated by EVS Teemärgistusmaterjalid. Kasutusvalmid teekattemärgised Road marking materi EESTI STANDARD EVS-EN 1790:1999 Teemärgistusmaterjalid. Kasutusvalmid teekattemärgised Road marking materials - Preformed road markings EESTI STANDARDIKESKUS EESTI STANDARDI EESSÕNA NATIONAL FOREWORD Käesolev

Rohkem

Microsoft PowerPoint - MKarelson_TA_ ppt

Microsoft PowerPoint - MKarelson_TA_ ppt Teaduspoliitikast Eestis kus me asume maailmas Mati Karelson 5/18/2006 1 TEADMISTEPÕHINE EESTI TEADUS TEHNOLOOGIA INNOVATSIOON 5/18/2006 2 TEADUS INIMRESSURSS INFRASTRUKTUUR KVALITEET 5/18/2006 3 TEADUSARTIKLITE

Rohkem

EESTI STANDARD EVS-EN :2000 This document is a preview generated by EVS Terastraat ja traattooted piirete valmistamiseks. Osa 4: Terastraadist

EESTI STANDARD EVS-EN :2000 This document is a preview generated by EVS Terastraat ja traattooted piirete valmistamiseks. Osa 4: Terastraadist EESTI STANDARD EVS-EN 10223-4:2000 Terastraat ja traattooted piirete valmistamiseks. Osa 4: Terastraadist keevitatud võrkpiire Steel wire and wire products for fences - Part 4: Steel wire welded mesh fencing

Rohkem

Proposed NCP structure in Horizon 2020

Proposed NCP structure in Horizon 2020 Horisont 2020 (SC 5) Keskkond ja kliima 2017a taotlusvoorud Ülle Napa (ulle.napa@etag.ee) Climate action, environment, resource efficiency and raw materials Kliimameetmed, keskkond, ressursitõhusus ja

Rohkem

Avatud ja läbipaistev e-riik: Ees6 kui rajaleidja Andrus Kaarelson RIA peadirektori asetäitja riigi infosüsteemi alal 10. oktoober 2017

Avatud ja läbipaistev e-riik: Ees6 kui rajaleidja Andrus Kaarelson RIA peadirektori asetäitja riigi infosüsteemi alal 10. oktoober 2017 Avatud ja läbipaistev e-riik: Ees6 kui rajaleidja Andrus Kaarelson RIA peadirektori asetäitja riigi infosüsteemi alal 10. oktoober 2017 Eesti kui rajaleidja e-riigi rajamisel E-teenused meie elu loomulik

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU (tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimused)

Rohkem

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. aprill a määrus nr 26 Avaliku konkursi läbiviimise kord, nõuded ja tingimused sageduslubade andmiseks

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. aprill a määrus nr 26 Avaliku konkursi läbiviimise kord, nõuded ja tingimused sageduslubade andmiseks Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. aprill 2013. a määrus nr 26 Avaliku konkursi läbiviimise kord, nõuded ja tingimused sageduslubade andmiseks maapealsetes süsteemides üldkasutatava elektroonilise

Rohkem

III OSA. RAADIOSAGEDUSALA 3600 MHz 1000 GHz Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu konventsiooni ja põhikirja täiendavate raadioeeskirjadega määrat

III OSA. RAADIOSAGEDUSALA 3600 MHz 1000 GHz Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu konventsiooni ja põhikirja täiendavate raadioeeskirjadega määrat III OSA. RAADIOSAGEDUSALA 3600 MHz 1000 GHz Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu konventsiooni ja põhikirja täiendavate raadioeeskirjadega määratud raadiosagedusala kasutusrežiim ja otstarve 3600

Rohkem

Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 20

Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 20 Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 2018 clafougere@girafood.com Tel: +(33) 4 50 40 24 00

Rohkem

EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC :2005 This document is a preview generated by EVS INFOTEHNOLOOGIA Avatud süsteemide vastastikune ühendamine Tehingut

EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC :2005 This document is a preview generated by EVS INFOTEHNOLOOGIA Avatud süsteemide vastastikune ühendamine Tehingut EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 10026-1:2005 INFOTEHNOLOOGIA Avatud süsteemide vastastikune ühendamine Tehingute hajustöötlus Osa 1: OSI TP mudel Information technology Open Systems Interconnection Distributed

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Ülevaade Mehhaanika ja elektroonika tooted, elektromehaanilised koosted 30 aastat kogemust Müügikäive 2018 MEUR 15,4 2 tootmisüksust Euroopas HYRLES OY Soome tehas Asutatud 1989 Tootmine 8500 m2 Personal

Rohkem

Loeng05

Loeng05 SIDE (IRT 3930) Loeng 5/2009 Võrgu- ja kanaliprotokollid Teema - kanalid Avo Ots telekommunikatsiooni õppetool, TTÜ raadio- ja sidetehnika inst. avots@lr.ttu.ee Kanalid 145 Ühendamise mudel 7 7 6 5 4 3

Rohkem

Lisa 1 osa 2

Lisa 1 osa 2 II osa. RAADIOSAGEDUSALA 29.700 MHz - 3600 MHz Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu konventsiooni ja põhikirja täiendavate raadioeeskirjadega määratud raadiosagedusala kasutusrežiim ja -otstarve Raadiosagedusala

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Horisont 2020 Ettevõtted (sh VKEd) Horisont 2020-s Riskikapitali kättesaadavus Margit Ilves 2017 Horizon 2020 struktuur Tegevuste tüübid tööprogrammides Põhifookus: 1. Teadusprojektid 2. Innovatsiooniprojektid

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Kalle Kukk, Estfeed.pptx

Microsoft PowerPoint - Kalle Kukk, Estfeed.pptx Keskne platvorm energiateenuste arendamiseks Estfeed Kalle Kukk Elering AS Strateegiajuht kalle.kukk@elering.ee 27.03.2014 110-330 kv liinid 5223 km kõrgepinge õhuja kaabelliine Ülepiirilised ühendused

Rohkem

EESTI STANDARD EVS-ISO 24510:2008 This document is a preview generated by EVS JOOGIVEE- JA KANALISATSIOONITEENUSTEGA SEOTUD TEGEVUSED Juhised joogivee

EESTI STANDARD EVS-ISO 24510:2008 This document is a preview generated by EVS JOOGIVEE- JA KANALISATSIOONITEENUSTEGA SEOTUD TEGEVUSED Juhised joogivee EESTI STANDARD JOOGIVEE- JA KANALISATSIOONITEENUSTEGA SEOTUD TEGEVUSED Juhised joogivee- ja kanalisatsiooniteenuste hindamiseks ning parandamiseks kasutajale Activities relating to drinking water and wastewater

Rohkem

Markina

Markina EUROOPA NOORTE ALKOHOLITARBIMISE PREVENTSIOONI PRAKTIKAD JA SEKKUMISED Anna Markina Tartu Ülikool Meie ülesanne on: Tuvastada ja välja valida erinevaid programme ja sekkumist, mida on hinnatud ja mille

Rohkem

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Arengukomisjon 2011/0177(APP) 2.7.2012 ARVAMUSE PROJEKT Esitaja: arengukomisjon Saaja: eelarvekomisjon Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation HORISONT 2020 Infopäev Turvaline ühiskond Aavo Kaine 21.11.2016 Tipptasemel teadus Euroopa teadusnõukogu (ERC) grandid Tulevased ja kujunemisjärgus tehnoloogiad (FET) Marie Skłodowska- Curie meetmed Teadustöö

Rohkem

Rail Baltic raudtee Harju rapla ja Pärnu maakondade teemaplaneeringute keskkonnamõju strateegiline hindamine

Rail Baltic raudtee Harju rapla ja Pärnu maakondade teemaplaneeringute keskkonnamõju strateegiline hindamine Eesti-Vene piiriülese koostöö programm aastateks 2014-2020/ Estonia-Russia cross border cooperation Programme 2014-2020 (EstRus 2014-2020) KSH aruanne / The SEA Report 31.03.2015 2 3 SISUKORD / TABLE OF

Rohkem

E-õppe ajalugu

E-õppe ajalugu Koolituskeskkonnad MTAT.03.142 avaloeng Anne Villems September 2014.a. Põhiterminid Koolituskeskkonnad (Learning environments) IKT hariduses (ICT in education) E-õpe (e-learning) Kaugõpe (distance learning)

Rohkem

E-õppe ajalugu

E-õppe ajalugu Koolituskeskkonnad, avaloeng Anne Villems September 2013.a. Miks selline kursus? Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia on meie igapäevane abiline õppetöös. Milliseid vahendeid on teie senises õppetöös kasutatud?

Rohkem

Väljaandja: EÜEVAN Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RT II 2002, 4, 7 Otsus nr 7/2001 (UE-EE 813/01), millega võetakse vastu ting

Väljaandja: EÜEVAN Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RT II 2002, 4, 7 Otsus nr 7/2001 (UE-EE 813/01), millega võetakse vastu ting Väljaandja: EÜEVAN Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RT II 2002, 4, 7 Otsus nr 7/2001 (UE-EE 813/01), millega võetakse vastu tingimused Eesti Vabariigi osalemiseks programmis Kultuur

Rohkem

Ref. Ares(2018) /01/2018 Ш Republic of Estonia Ministry of Economic Affairs and Communications Mr Keir Fitch European Commission DG Mobility a

Ref. Ares(2018) /01/2018 Ш Republic of Estonia Ministry of Economic Affairs and Communications Mr Keir Fitch European Commission DG Mobility a Ref. Ares(2018)152596-10/01/2018 Ш Republic of Estonia Ministry of Economic Affairs and Communications Mr Keir Fitch European Commission DG Mobility and Transport Directorate C - Land B-1049, Brussels

Rohkem

Sissejuhatus GRADE metoodikasse

Sissejuhatus GRADE metoodikasse Sissejuhatus GRADE metoodikasse Eriline tänu: Holger Schünemann ja GRADE working group www.gradeworkinggroup.org Kaja-Triin Laisaar TÜ peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut kaja-triin.laisaar@ut.ee

Rohkem

Microsoft Word - Lisa 4_Kohtususteemide vordlus

Microsoft Word - Lisa 4_Kohtususteemide vordlus RIIGIKOHTU ESIMEHE 2011. A ETTEKANNE RIIGIKOGULE LISA 4 Eesti kohtusüsteem Euroopas Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee on ellu kutsunud Tõhusa õigusemõistmise Euroopa komisjoni (CEPEJ), mis koosneb 47

Rohkem

EESTI KUNSTIAKADEEMIA

EESTI KUNSTIAKADEEMIA HIGHER EDUCATION INSTITUTIONS in Estonia (1990-2011) Estonian ENIC/NARIC 2012 1 The current document comprises a list of public universities, state professional higher education institutions, private higher

Rohkem

tallinn arvudes 2003.indd

tallinn arvudes 2003.indd 15 16 Ilmastik ja keskkond 1. Õhutemperatuur, 2003... 18 2. Päikesepaiste, 2003.... 19 3. Sademed, 2003... 20 4. Keskmine tuule kiirus, 2003.. 21 5. Looduskaitse load, 2003..... 22 6. Õhusaaste paiksetest

Rohkem

Microsoft Word - C035736e.doc

Microsoft Word - C035736e.doc EESTI STANDARD Süsteemi- ja tarkvaratehnika Süsteemide ja tarkvara kvaliteedinõuded ja kvaliteedi hindamine (SQuaRE) Andmekvaliteedi mudel Software engineering Software product Quality Requirements and

Rohkem

REQUEST FOR AN ASSIGNMENT OF LEI (fond) LEI KOODI MÄÄRAMISE TAOTLUS (fond) 1. FUND DATA / FONDI ANDMED: Legal Name / Ametlik nimi: Other Fund Names /

REQUEST FOR AN ASSIGNMENT OF LEI (fond) LEI KOODI MÄÄRAMISE TAOTLUS (fond) 1. FUND DATA / FONDI ANDMED: Legal Name / Ametlik nimi: Other Fund Names / REQUEST FOR AN ASSIGNMENT OF LEI (fond) LEI KOODI MÄÄRAMISE TAOTLUS (fond) 1. FUND DATA / FONDI ANDMED: Legal Name / Ametlik nimi: Other Fund Names / Fondi teised nimed: Business Register Number / Äriregistri

Rohkem

EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 27000:2015 This document is a preview generated by EVS INFOTEHNOLOOGIA Turbemeetodid Infoturbe halduse süsteemid Ülevaade j

EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 27000:2015 This document is a preview generated by EVS INFOTEHNOLOOGIA Turbemeetodid Infoturbe halduse süsteemid Ülevaade j EESTI STANDARD INFOTEHNOLOOGIA Turbemeetodid Infoturbe halduse süsteemid Ülevaade ja sõnavara Information technology Security techniques Information security management systems Overview and vocabulary

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Miks liituda projektiga LIFE Fit for REACH? Karin Viipsi Henkel Balti OÜ (Henkel Makroflex AS) Infopäev ettevõtetele, 09.11.2016 Sisukord Ettevõtte tutvustus Ettevõtte eesmärk projektis Mida on varasemalt

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri Summer Universities SUSTAINABLE TOURISM DEVELOPMENT Project period 01.09.2017-31.08.2020 9 Partners: Estonia (3), Latvia (2), Slovenia (3) and Portugal (2) Study Trips EUROPARC sertificate Total budget

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM 179 ECOFIN 384 SOC 346 COMP 257 ENV 339 EDUC 165 RECH

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Marie Skłodowska-Curie individuaalgrandid Kristin Kraav Eesti Teadusagentuur kristin.kraav@etag.ee H2020 konsultantide teenused Horisont 2020 informatsiooni edastamine Taotlejate nõustamine ja koolitus

Rohkem

T&A tegevus Keskkonnaministeeriumis Liina Eek, Jüri Truusa Keskkonnaministeerium 27. veebruar 2014

T&A tegevus Keskkonnaministeeriumis Liina Eek, Jüri Truusa Keskkonnaministeerium 27. veebruar 2014 T&A tegevus Keskkonnaministeeriumis Liina Eek, Jüri Truusa Keskkonnaministeerium 27. veebruar 2014 Taustast Euroopa Liit on seadnud eesmärgiks saavutada kõrge konkurentsivõime, hea majanduskav ja luua

Rohkem

EESTI STANDARD EVS 896:2008 RAHVUSVAHELINE NUMERATSIOONIPLAAN ITU-T soovituse E.164 rakendamine Eestis See dokument on EVS-i poolt loodud eelvaade The

EESTI STANDARD EVS 896:2008 RAHVUSVAHELINE NUMERATSIOONIPLAAN ITU-T soovituse E.164 rakendamine Eestis See dokument on EVS-i poolt loodud eelvaade The EESTI STANDARD RAHVUSVAHELINE NUMERATSIOONIPLAAN ITU-T soovituse E.164 rakendamine Eestis The international public telecommunication numbering plan Application of ITU-T recommendation E.164 in Estonia

Rohkem

Tootmise digitaliseerimine

Tootmise digitaliseerimine Pildi autor: Meelis Lokk Tootmise digitaliseerimise toetus Raimond Tamm, Tartu abilinnapea 20.03.2019 Tootmise digitaliseerimise toetus Eesti on avalike teenuste digitaliseerimise osas Euroopa liider Töötlevas

Rohkem

Võrguinverterite valik ja kasutusala päikeseelektrijaamades Robert Mägi insener

Võrguinverterite valik ja kasutusala päikeseelektrijaamades Robert Mägi insener Võrguinverterite valik ja kasutusala päikeseelektrijaamades Robert Mägi insener Robert Mägi o Õpingud: Riga Technical University o Haridus: MSc (Electrical Engineering) MSc (Automatic Telecommunications)

Rohkem

Kuidas hoida tervist töökohal?

Kuidas hoida tervist töökohal? Kuidas hoida tervist töökohal? Kristjan Port, TLU 25.04.2017 Tööinspektsiooni konverents Kas aeg tapab?. Mis on tervis? Teadmatus võib olla ratsionaalne. On olukordi milles teadmiste hankimise kulud ületavad

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Mis on EstWin.pptx

Microsoft PowerPoint - Mis on EstWin.pptx Mis on EstWin? Mis on EstWin Lairiba baasvõrgu ehitus asulatesse ja mobiili mastidesse, eesmärgiga luua sideettevõtetele võimalus tarbijatele kiire interneti pakkumiseks EstWin projekti käigus juurdepääsuvõrku

Rohkem

Microsoft Word - EVS_ISO_6743_13;2012_et_en

Microsoft Word - EVS_ISO_6743_13;2012_et_en EESTI STANDARD Avaldatud eesti keeles: juuli 2012 Jõustunud Eesti standardina: juuli 2012 MÄÄRDEAINED, TÖÖSTUSÕLID JA NENDEGA SEOTUD TOOTED (KLASS L) Klassifikatsioon Osa 13: tüüp G (juhikud) Lubricants,

Rohkem

EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC/IEEE 15289:2013 This document is a preview generated by EVS SÜSTEEMI- JA TARKVARATEHNIKA Elutsükli infosaaduste (dokumentat

EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC/IEEE 15289:2013 This document is a preview generated by EVS SÜSTEEMI- JA TARKVARATEHNIKA Elutsükli infosaaduste (dokumentat EESTI STANDARD SÜSTEEMI- JA TARKVARATEHNIKA Elutsükli infosaaduste (dokumentatsiooni) sisu Systems and software engineering Content of life-cycle information products (documentation) (ISO/IEC/IEEE 15289:2011)

Rohkem

Järelevalvetasutegurite kogumise eesmärgil kasutatavate varade koguväärtuse ja koguriskipositsiooni vormide täitmise juhised

Järelevalvetasutegurite kogumise eesmärgil kasutatavate varade koguväärtuse ja koguriskipositsiooni vormide täitmise juhised Järelevalvetasutegurite kogumise eesmärgil kasutatavate varade koguväärtuse ja koguriskipositsiooni vormide täitmise juhised Aprill 2019 1 Üldised juhised mõlema vormi täitmiseks 1 Nimi, Rahaloomeasutuse

Rohkem

Sihtasutuse Euroopa Kool PÕHIKIRI 1. peatükk ÜLDSÄTTED STATUTES OF THE FOUNDATION EUROOPA KOOL Chapter 1 GENERAL PROVISIONS 1.1.Sihtasutus Euroopa Koo

Sihtasutuse Euroopa Kool PÕHIKIRI 1. peatükk ÜLDSÄTTED STATUTES OF THE FOUNDATION EUROOPA KOOL Chapter 1 GENERAL PROVISIONS 1.1.Sihtasutus Euroopa Koo Sihtasutuse Euroopa Kool PÕHIKIRI 1. peatükk ÜLDSÄTTED STATUTES OF THE FOUNDATION EUROOPA KOOL Chapter 1 GENERAL PROVISIONS 1.1.Sihtasutus Euroopa Kool (edaspidi sihtasutus) on asutatud Tallinna Euroopa

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuni 2019 (OR. en) 10545/19 ENER 383 CLIMA 187 COMPET 542 RECH 378 AGRI 337 ENV 646 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaa

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuni 2019 (OR. en) 10545/19 ENER 383 CLIMA 187 COMPET 542 RECH 378 AGRI 337 ENV 646 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaa Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuni 2019 (OR. en) 10545/19 ENER 383 CLIMA 187 COMPET 542 RECH 378 AGRI 337 ENV 646 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaamise kuupäev: Saaja: Komisjoni dok nr: Teema: Euroopa

Rohkem

Microsoft Word - EVS_ISO_31000;2010_et_esilehed

Microsoft Word - EVS_ISO_31000;2010_et_esilehed EESTI STANDARD EVS-ISO RISKIJUHTIMINE Põhimõtted ja juhised Risk management Principles and guidelines EVS-ISO EESTI STANDARDI EESSÕNA NATIONAL FOREWORD Käesolev Eesti standard EVS-ISO Riskijuhtimine. Põhimõtted

Rohkem

Bild 1

Bild 1 Archives Portal Europe APEnet ja APEx Mäluasutuste talveseminar Otepää, 06.03.2012 Kuldar Aas, Rahvusarhiiv APEnet (I) Projekti rahastus econtentplus raames Projekti kestvus: 15.01.2009 15.01.2012 Partnerid

Rohkem

Euroopa Ülemkogu Brüssel, 22. märts 2019 (OR. en) EUCO 1/19 CO EUR 1 CONCL 1 MÄRKUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat Saaja: Delegatsioonid Teema: Euroo

Euroopa Ülemkogu Brüssel, 22. märts 2019 (OR. en) EUCO 1/19 CO EUR 1 CONCL 1 MÄRKUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat Saaja: Delegatsioonid Teema: Euroo Euroopa Ülemkogu Brüssel, 22. märts 2019 (OR. en) EUCO 1/19 CO EUR 1 CONCL 1 MÄRKUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat Saaja: Delegatsioonid Teema: Euroopa Ülemkogu kohtumine (21. ja 22. märts 2019) Järeldused

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Strateegilise koostöö projekti eelarve Katriin Ranniku 17.02.2016 Millest tuleb juttu? Mis reguleerib Erasmus+ programmist rahastatavaid projekte? Millised on Erasmus+ strateegilise koostöö projekti eelarveread?

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november /17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone,

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november /17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november 2017 13939/17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Brüssel 8. ja 10. november 2017 (10.00, 11.30) KOLMAPÄEV,

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation COST perioodil 28. august 2013 kuni 28. august 2014 Ülle Must Ulle.Must@etag.ee 28. august 2014 COST seminar Paides COST seminar Wittensteini ajakeskus, Paide 28.08.2014 10.30-11.00 Tervituskohv 11.00-12.00

Rohkem

Erasmus+: Euroopa Noored eraldatud toetused 2015 KA1 NOORTE JA NOORSOOTÖÖTAJATE ÕPIRÄNNE NOORTEVAHETUSED R1 1. taotlusvoor Taotleja Taotluse pealkiri

Erasmus+: Euroopa Noored eraldatud toetused 2015 KA1 NOORTE JA NOORSOOTÖÖTAJATE ÕPIRÄNNE NOORTEVAHETUSED R1 1. taotlusvoor Taotleja Taotluse pealkiri Erasmus+: Euroopa Noored eraldatud toetused 2015 KA1 NOORTE JA NOORSOOTÖÖTAJATE ÕPIRÄNNE NOORTEVAHETUSED Loomade Nimel Baltic Animal Rights Gathering 2015 13270 Xploreworld Health in Action 20682 Ahtme

Rohkem

EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 25021:2014 This document is a preview generated by EVS SÜSTEEMI- JA TARKVARATEHNIKA Süsteemide ja tarkvara kvaliteedinõuded

EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 25021:2014 This document is a preview generated by EVS SÜSTEEMI- JA TARKVARATEHNIKA Süsteemide ja tarkvara kvaliteedinõuded EESTI STANDARD SÜSTEEMI- JA TARKVARATEHNIKA Süsteemide ja tarkvara kvaliteedinõuded ja kvaliteedi hindamine (SQuaRE) Kvaliteedinäitajate elemendid Systems and software engineering Systems and software

Rohkem

Microsoft Word - i08_605.etw

Microsoft Word - i08_605.etw IP/08/605 Brüssel, 18. aprill 2008 Komisjoni IKT eduaruanne: rohkem kui 2 miljonit eurooplast kasutab igapäevaselt Internetti Üle poolte eurooplaste on nüüd igapäevased Interneti-kasutajad, neist 80 %

Rohkem

Linnade roll ühtekuuluvuspoliitikas 2014–2020

Linnade roll ühtekuuluvuspoliitikas 2014–2020 LIIDU SISEPOLIITIKA PEADIREKTORAAT POLIITIKAOSAKOND B: STRUKTUURI- JA ÜHTEKUULUVUSPOLIITIKA REGIONAALARENG Linnade roll ühtekuuluvuspoliitikas 2014 2020 KOKKUVÕTE Lühikokkuvõte Linnapiirkonnad on piirkondlikus

Rohkem

Ppt [Read-Only]

Ppt [Read-Only] EL 2020 strateegia eesmärkidest, mis puudutab varajast koolist väljalangemist ja selle vähendamist EL 2020 strateegia eesmärkidest, mis puudutab madala haridustasemega noorte osakaalu vähendamist Madal

Rohkem

SUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S

SUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S EBA/GL/2014/09 22. september 2014 Suunised, mis käsitlevad selliseid teste, läbivaatamisi või tegevusi, mis võivad viia pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi artikli 32 lõike

Rohkem

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul 28.06.2019 Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027 projekti- ja tegevustoetuste taotlemise

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 12. juuli 2016 (OR. en) 10998/16 I/A-PUNKTI MÄRKUS Saatja: Saaja: Teema: Nõukogu peasekretariaat COASI 154 ASIE 60 CFSP

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 12. juuli 2016 (OR. en) 10998/16 I/A-PUNKTI MÄRKUS Saatja: Saaja: Teema: Nõukogu peasekretariaat COASI 154 ASIE 60 CFSP Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 12. juuli 2016 (OR. en) 10998/16 I/A-PUNKTI MÄRKUS Saatja: Saaja: Teema: Nõukogu peasekretariaat COASI 154 ASIE 60 CFSP/PESC 582 CSDP/PSDC 424 POLGEN 81 RELEX 608 DEVGEN

Rohkem

Kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähendavate poliitikate ja meetmete ning kasvuhoonegaaside heitkoguste riiklike prognooside aruanne Tallinn 2013

Kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähendavate poliitikate ja meetmete ning kasvuhoonegaaside heitkoguste riiklike prognooside aruanne Tallinn 2013 Kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähendavate poliitikate ja meetmete ning kasvuhoonegaaside heitkoguste riiklike prognooside aruanne Tallinn 2013 Töö nimetus: Kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähendavate poliitikate

Rohkem

Inglise keele ainekava 9.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Kasutab Present Simple, Present Mina ja teised. Inimese

Inglise keele ainekava 9.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Kasutab Present Simple, Present Mina ja teised. Inimese Inglise keele ainekava 9.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Kasutab Present Simple, Present Mina ja teised. Inimesed Continuous küsimustes, jaatavas ja Adventure eitavas

Rohkem

Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovitus, 18. juuni 2009, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECVET) loomise kohtaEMPs kohald

Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovitus, 18. juuni 2009, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECVET) loomise kohtaEMPs kohald 8.7.2009 Euroopa Liidu Teataja C 155/11 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU SOOVITUS, 18. juuni 2009, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECV) loomise kohta (EMPs kohaldatav tekst)

Rohkem

EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 90003:2009 TARKVARATEHNIKA Juhised ISO 9001:2000 rakendamiseks tarkvarale See dokument on EVS-i poolt loodud eelvaade Softw

EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 90003:2009 TARKVARATEHNIKA Juhised ISO 9001:2000 rakendamiseks tarkvarale See dokument on EVS-i poolt loodud eelvaade Softw EESTI STANDARD TARKVARATEHNIKA Juhised ISO 9001:2000 rakendamiseks tarkvarale Software engineering Guidelines for the application of ISO 9001:2000 to computer software (ISO/IEC 90003:2004) EESTI STANDARDI

Rohkem

Microsoft Word - EVS_898;2014_et.doc

Microsoft Word - EVS_898;2014_et.doc EESTI STANDARD ÜLDKASUTATATAVATE VÕRKUDE JA ABONENTIDE RAHVUSVAHELINE IDENTIFITSEERIMISPLAAN ITU-T soovituse E.212 rakendamine Eestis The international identification plan for public networks and subscriptions

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Signe Ratso 17nov2011 [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Signe Ratso 17nov2011 [Compatibility Mode] EL strateegilised huvid Aasias ja kaubanduspoliitika roll Signe Ratso Euroopa Komisjon, kaubanduse peadirektoraat Teemad Kaubanduse osa EL majanduses Aasia riikide roll EL kaubavahetuses täna ja homme

Rohkem

European Commission

European Commission EUROOPA KOMISJON PRESSITEADE Brüssel, 10. september 2014 Jean-Claude Junckeri juhitav Euroopa Komisjon muudatusi toetav tugev ja kogenud meeskond Täna tegi äsjavalitud president Jean-Claude Juncker teatavaks

Rohkem

AM_Com_LegReport

AM_Com_LegReport Euroopa Parlament 2014-2019 Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon 2018/0254(COD) 11.10.2018 MUUDATUSTEPANEKUD 36 200 Raporti projekt Antonio López-Istúriz White (PE627.566v01-00) Ettepanek võtta vastu Euroopa

Rohkem

SAF 7 demo paigaldus. 1.Eeldused SAF 7 demo vajab 32- või 64-bitist Windows 7, Window 8, Windows 10, Windows Server 2008 R2, Windows Server 2012, Wind

SAF 7 demo paigaldus. 1.Eeldused SAF 7 demo vajab 32- või 64-bitist Windows 7, Window 8, Windows 10, Windows Server 2008 R2, Windows Server 2012, Wind SAF 7 demo paigaldus. 1.Eeldused SAF 7 demo vajab 32- või 64-bitist Windows 7, Window 8, Windows 10, Windows Server 2008 R2, Windows Server 2012, Windows Server 2012 R2, Windows Server 2016 või Windows

Rohkem

E-õppe ajalugu

E-õppe ajalugu Koolituskeskkonnad MTAT.03.142 avaloeng Anne Villems September 2016.a. Tänane plaan 1. Ülevaade IKT kasutusest õppeprotsessis 2. Kursuse ülesehitus Miks selline kursus? Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Euroopa muutuvas maailmas kaasav, innovaatiline ja kaasamõtlev ühiskond H2020 teabepäevad novembris 2018 Katrin Kello, Eesti Teadusagentuur katrin.kello@etag.ee Foto: Ethan Lindsey H2020 ühiskonnaprobleemide

Rohkem

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RT II 2004, 35, 128 Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Li

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RT II 2004, 35, 128 Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Li Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RT II 2004, 35, 128 Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu põhikirja (Genf, 1992) muutmisdokument Rahvusvahelise

Rohkem

Microsoft Word - EVS_EN_15518_1;2011_et

Microsoft Word - EVS_EN_15518_1;2011_et EESTI STANDARD Avaldatud eesti keeles: juuni 2013 Jõustunud Eesti standardina: märts 2011 TEEDE TALIHOOLDESEADMED Teeilmajaamade infosüsteemid Osa 1: Üldised määratlused ja koostisosad Winter maintenance

Rohkem

Microsoft Word - polkaudio 2010 hinnakiri

Microsoft Word - polkaudio 2010 hinnakiri polkaudio 2010 hinnakiri HINNAKIRI 2010 Kirjeldus Viimistlus Hinna Hind EEK Hind ühik 20%km 20%km naturaalne LSi SEEERIA spoon LSi 15 Põrandakõlar või kirss tk. 11344 725 LSi 9 Riiulikõlar või kirss paar

Rohkem

BIM360 ja RealityCapture

BIM360 ja RealityCapture DROONID EHITUSES KAASAEGNE PROJEKTIPANK ja selles Reality Capture töövood 10.06.2019 Ettekanne Hendrik Park MINA linkedin.com/in/hendrik park BIM konsultant 2018 - Tootejuht 2018 - Projekteerimise projektijuht

Rohkem

EUROOPA MAAPIIRKONDADE ÜHENDAMINE

EUROOPA MAAPIIRKONDADE ÜHENDAMINE ET Euroopa maaelu arengu võrgustik ENRD EUROOPA MAAPIIRKONDADE ÜHENDAMINE 204-2020 Mis on maaelu arengu võrgustikutöö? https://enrd.ec.europa.eu Rahastab: Maaelu areng Euroopa Liidus Maaelu arengu kontekst

Rohkem

Slide 1

Slide 1 TÖÖTUBA: ÕPIRÄNDE TUNNISTUSE TÄITMINE Margit Paakspuu 5163 Töötoa ülesehitus 1. Kellele ja milleks me õpirände tunnistusi väljastame? 2. Õpirände tunnistuse väljastamise protseduur 3. Õpirände tunnistuse

Rohkem

EESTI STANDARD EVS-ISO :2013 This document is a preview generated by EVS INFORMATSIOON JA DOKUMENTATSIOON Dokumentide haldamise põhimõtted ja f

EESTI STANDARD EVS-ISO :2013 This document is a preview generated by EVS INFORMATSIOON JA DOKUMENTATSIOON Dokumentide haldamise põhimõtted ja f EESTI STANDARD EVS-ISO 16175-1:2013 INFORMATSIOON JA DOKUMENTATSIOON Dokumentide haldamise põhimõtted ja funktsionaalsusnõuded digitaalses kontorikeskkonnas Osa 1: Ülevaade ja lähtekohad Information and

Rohkem

Väljaandja: Majandus- ja kommunikatsiooniminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsio

Väljaandja: Majandus- ja kommunikatsiooniminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsio Väljaandja: Majandus- ja kommunikatsiooniminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 30.06.2003 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 01.08.2003 Avaldamismärge: RTL

Rohkem

Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine Õppeaine nimetus Operating System Administration Õppeaine nimetus inglise keeles I233 Ainekood Ai

Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine Õppeaine nimetus Operating System Administration Õppeaine nimetus inglise keeles I233 Ainekood Ai Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine Õppeaine nimetus Operating System Administration Õppeaine nimetus inglise keeles I233 Ainekood Aineprogrammi versioon 1 Kinnitamise kuupäev Õppekava(d):

Rohkem

Present enesejuhtimine lühi

Present enesejuhtimine lühi ENESEJUHTIMINE 11. osa ELUKVALITEET SELF-MANAGEMENT 2009, Mare Teichmann, Tallinna Tehnikaülikool ELUKVALITEET NB! Elukvaliteet Kas raha teeb õnnelikuks? Kuidas olla eluga rahul? Elukvaliteet Maailma Terviseorganisatsioon

Rohkem

Microsoft PowerPoint - BPP_MLHvaade_juuni2012 (2)

Microsoft PowerPoint - BPP_MLHvaade_juuni2012 (2) Balti pakendi protseduur MLH kogemus Iivi Ammon, Ravimitootjate Liit Ravimiameti infopäev 13.06.2012 Eeltöö ja protseduuri algus Päev -30 MLH esindajad kolmes riigis jõuavad arusaamani Balti pakendi protseduuri

Rohkem