Layout 1
|
|
- Anneli Palu
- 5 aastad tagasi
- Vaatused:
Väljavõte
1 TarTu Ülikooli magistreid 2011 Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudis kaitsti aastal 31 magistritööd. Eesti keele erialal said magistrikraadi kolm üliõpilast. Grethe Juhkasoni uurimus Võru momentaanid ja frekventatiivid (juhendajad Riho Grünthal ja Karl Pajusalu, retsensent Liina Lindström) vaatleb võru momentaanide ja frekventatiivide tuletussüsteemi, analüüsib ja kirjeldab verbide tähenduslikku ja morfofonoloogilist struktuuri deskriptiivsünkroonilise meetodiga. Töö tuletusanalüüsi ja selle tulemusi on võimalik kasutada õppematerjalide koostamisel ning võru keele õpetamisel. Katri Kralli töö Parandav tagasiside keelekümblusklassis (juhendajad Renate Pajusalu ja Kristiina Praakli, retsensent Sirli Parm) uurib, milliseid parandusmehhanisme õpetaja kõige rohkem kasutab ning millised neist on kõige efektiivsemad. Uurimuse informantideks on ühe Kohtla-Järve vene õppekeelega kooli keelekümblusklassi õpilased. Triin Lõbu magistritöö Hulgasõnade kasutamisest eesti kirjakeeles (juhendaja Külli Habicht, retsensent Annika Valdmets) eesmärgiks on analüüsida hulgasõnade kasutamist eesti kirjakeeles XVii sajandist tänapäevani. Töö kirjeldab hulgasõnade palju, mitu, osa, enamik (enamus) ja mõni tarvitamist hulgasõna- ja nimisõnafraasides ning jälgib, missugused muutused on toimunud aja jooksul hulgasõnade kasutamises eri tüüpi fraaside koosseisus. 474
2 Eesti keele võõrkeelena erialal kaitsti samuti kolm magistritööd. Nele Nikopensiuse töö Euroopa Parlamendi istungite stenogrammide tõlkimise probleemid ja eurokeel (juhendaja Silvi Tenjes, retsensent Raili Pool) tutvustab nn eurokeelt, analüüsib stenogrammide tõlgete kitsaskohti ning annab soovitusi probleemide vältimiseks. Svetlana Gordijenko magistritöö 4. klassi õpilaste eesti-vene koodivahetusest keelekümblusklassi näitel (juhendaja Kristiina Praakli, retsensent Madis Arukask) käsitleb eestivene koodivahetuse funktsioone ühe ida-virumaa kooli mitmekeelse suhtluse näitel. Giedrė Žilinskaitė magistritöö Liitnimisõnad leedu keeles ja nende võrdlus eesti keele liitnimisõnadega (juhendajad Sirje Rammo ja Birute Klaas- Lang, retsensent Maarika Teral) annab ülevaate leedu keele liitsõnade struktuurist ning vaatleb eesti ja leedu keele liitsõnade kasutamise ja moodustamise erinevusi ja sarnasusi. Keeletoimetaja erialal kaitsti viis magistritööd. Merli Toome töö Eesti liitverbide ja pöördmoodustiste analüüs ÕS 2006 materjali põhjal (juhendajad Helle Metslang ja Silvi Vare, retsensent Eva Velsker) eesmärgiks on välja selgitada adjektiiv+verb- ja substantiiv+verb-tüüpi verbide moodustamise viisid ning anda nende kohta kokkuvõtlik ülevaade, samuti uurida, kui suur osa analüüsitavatest kompleksverbidest on eesti keeles kinnistunud ja aktiivselt kasutusel. Silja Lani töö Raamatu Lapse läbivaatus eessõna ja neljanda ning kümnenda peatüki toimetamine (juhendaja Katrin Kern, retsensent Egle Pullerits) käsitleb meditsiiniteksti toimetamist. Erilist tähelepanu pööratakse keeletarvitusele, lauseehitusele, sõnakordustele, lühenditele. Eva Patuse magistritöö Viljandi maakonnaajalehe Sakala artiklite keeleline toimetamine (juhendaja Katrin Kern, retsensent Reet Kasik) käsitleb ajalehekeele stiili, Eesti ja välismaa stiiliraamatuid, annab ülevaate Sakala keelelisest toimetamisest ning esitab artiklite toimetamistöö analüüsi. Elise Järviku uurimus Laadivahelduse taandumine eesti kirjakeeles (juhendaja Külli Habicht, retsensent Külli Prillop) vaatleb 30 laadivaheldusliku sõna tegelikku kasutamist, et selgitada, kas ja kuivõrd avaldub tänapäeva eesti keeles laadivahelduse taandumisprotsess. Kaisa Kesküla töö Postpositsiooni peale ja allatiivi paralleelse kasutuse korpusanalüüs (juhendajad ilona Tragel ja Jane Klavan, retsensent Anni Jürine) eesmärgiks on korpusanalüüsi tulemusena välja selgitada, kas ja milliseid (tähendus)erinevusi esineb eesti keele koha- ja abstraktsete suhete väljendamisel olenevalt sellest, kas väljendis kasutatakse kohamarkerina postpositsiooni peale või allatiivi. Soome keele ja kultuuri erialal kaitsti kaks magistritööd. Kadri Kaljuranna töö Sõna ympäri mitmetähenduslikkus kognitiivse lingvistika vaatenurgast (juhendaja Tuomas Huumo, retsensent Kersten Lehismets) käsitleb kognitiivse keeleteaduse teoreetilisi lähtekohti ning analüüsib nende soome keele sõnaühendite erinevaid tähendusi, mis sisaldavad sõnu ympäri, ympärillä, ympärille ja ympäriltä. Töö eesmärk on näidata, et sõna ympäri erinevad tähendused on olenemata selle konkreetsusest või abstraktsusest siiski mingil määral seotud. Olga Anufrijeva uurimus Venäjän demonstratiivien vastineet suomessa ( Vene keele demonstratiivide vasted soome keeles, juhendaja Tuomas Huumo, retsensent Raili Pool) selgitab, millised soome keele demonstratiivid (demonstratiivpronoomenid, proadjektiivid ja proadverbid) vastavad vene keele demonstratiividele. Autor esitab neli reeglit, mis kehtivad enamikul juhtudest. Töö tulemused on kasutatavad vene emakeelega soome keele õppijate õpetamisel. 475
3 Üldkeeleteaduse erialal kaitsti kaks magistritööd. Maria Reile uurimus Demonstratiivide kasutus ruumis (juhendaja Renate Pajusalu, retsensent Jane Klavan) uurib katseliselt eesti keeles deiktiliste vahendite kasutamist ruumilises situatsioonis objektidele viitamisel. Töö annab ülevaate klassikalisest demonstratiivide kui deiktikute käsitlusest, tutvustab demonstratiivide uurimise uuemaid suundi, kirjeldab eesti keele demonstratiive ja demonstratiivide süsteeme, tutvustab läbiviidud katse tulemusi ja analüüsib saadud andmeid. Mariliis Malahhovi töö Rollide võtmine ja pakkumine 3 4-aastaste eesti laste rollimängus (juhendajad Krista Mihkels ja Renate Pajusalu, retsensent Tiit Hennoste) annab ülevaate vestlusanalüüsist ning laste rollimängudest ja nende senisest uurimisest, verbaalsetest ja mitteverbaalsetest vahenditest, mida lapsed kasutavad omavahelises suhtluses ja rollimängudes. Arvutilingvistika erialal kaitses Raul Sirel magistritöö Poolautomaatne teadmusbaaside konstrueerimine (juhendaja Margus Treumuth, retsensent Kaili Müürisep), milles on käsitletud tehisintellektisüsteemide teadmuse esitamist ja teadmusbaaside konstrueerimist kui interdistsiplinaarset probleemi. On loodud eksperimentaalne tarkvara, mille eesmärgiks on lihtsustada dialoogsüsteemide teadmusbaaside konstrueerimist. Eesti keele ja kirjanduse õpetaja erialal kaitsti kümme magistritööd. Leelo Punaku uurimus Oskar Lutsu kaanon Eesti kirjandusõpikutes ja lugemikes (juhendaja Tiina Ann Kirss, retsensent Andrus Org) uurib, millised Lutsu teosed tõusevad esile, mis jäävad tagaplaanile, millised raamatud on teatud perioodidel eelistatumad ning mida kooliõpikutes üldse ei käsitleta. Töö vaatleb Lutsu teoste kohta uues põhikooli ja gümnaasiumi õppekavas, analüüsib kirjandusõpikuid ja lugemikke. Marelle Kansonen vaatleb oma töös Kodukoht õpiobjektina, Tõrva Helme (juhendaja Tiina Ann Kirss, retsensent Kersti Lepajõe), milline rahvapärimus liigub vanematelt edasi tänapäevastele lastele, kas pärimuses on koht ka kohamuistenditel, kui hästi tunnevad lapsed oma kodukohaga seotud muistendeid, ning tutvustab autori väljatöötatud Tõrva Helme Tõrva õpperada. Erika Udaltsova töö 9. klassi kirjanduse õppematerjalid uue ainekava taustal (juhendaja Andrus Org, retsensent Priit Kuusk) tutvustab kirjandusõpetuse kontseptsiooni ning annab ülevaate uue kirjanduse ainekava õppesisust ja tegevustest, mida on käsitletud 9. klassi õppematerjalides. Töös võrreldakse uue ja vana õppekava rõhuasetusi ning vaadatakse seda, kuidas vanu õppematerjale uue ainekavaga kohandada. Kerli Perendi töö infootsinguoskuse arendamine gümnaasiumis (juhendaja Martin Ehala, retsensent Kersti Lepajõe) tutvustab uue õppimise teooriat ja toob välja infootsinguoskuse olulisuse. Töös otsitakse võimalusi selle oskuse õpetamiseks keskkooliõpilastele ning pakutakse välja praktilisi ülesandeid infootsinguoskuse arendamiseks, toetudes disainõppe põhimõtetele ning lähtudes uue õppekava eesmärkidest. Triinu Laari magistritöö Suhtluspädevuse arendamisvõimalusi gümnaasiumi eesti keele ainekava alusel (juhendaja Kersti Lepajõe, retsensent Martin Ehala) annab ülevaate suhtluspädevuse mõistest ning tutvustab erinevaid õppemeetodeid, mille abil saab emakeeletundides suhtluspädevust arendada. Pille Saare töö Sõnavara arendamine gümnaasiumi emakeeleõpetuses ilukirjanduse kaudu (juhendaja Martin Ehala, retsensent Karin Soodla) uurib gümnaasiumiõpilaste sõnavaratundmist ning näitab, et ilukirjanduse lugemine on sõnavara arendamiseks tõhus vahend. Töös esitatakse gümnaasiumiõpilaste seas läbiviidud sõnavaratundmise uuringu tulemusi. 476
4 Anni Tammemäe uurimus Eesti koolinoorte keelehoiakud (juhendaja Martin Ehala, retsensent Anastassia Zabrodskaja) tutvustab maailma keelte olukorda, käsitleb Euroopa Liidu keelealast tegevust ja tõlkimisküsimusi, annab ülevaate eesti keele objektiivsest elujõulisusest, kirjeldab õpilaste keelehoiakualaste uuringute teoreetilisi aluseid ja andmeanalüüsi tulemusi ning esitab eesti keele säilimisele kaasa aitavad suunised ja ettepanekud. Mari Teesalu töö Poiste ja tüdrukute soorituse erinevus gümnaasiumiastme emakeeleõppes (juhendaja Martin Ehala, retsensent Maigi Vija) annab ülevaate võimalikest bioloogilistest, psühholoogilistest, sotsiaalsetest ja kultuurilistest teguritest, mis mõjutavad eri sugupoolte tulemuslikkust. Probleemi uurimiseks on kasutatud Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse riigieksamikirjandite analüüse aastatel Töö annab praktilisi soovitusi gümnaasiumi emakeeleõpetuse tõhustamiseks. Maire Roio töö Emakeeleõpetus õpilaste arvamustes (juhendaja Martin Ehala, retsensent Maigi Vija) eesmärk on selgitada välja koolinoorte hoiakud emakeeleõpetuse suhtes, käsitleda õpimotivatsiooni kujundavaid tegureid ning seda, kuidas õppekavaarendusega on toetatud õpilaste suhtumist eesti keele ja kirjanduse tundidesse. Töö uurimuslikus osas on esitatud aasta kevadel noorte hulgas läbiviidud küsitluse analüüs. Agne Solba magistritöö Eesti keeles olevad põhivärvid ja värvitoonide nimetused. Õpilaste teadmised põhivärvi ja värvitooni mõistest ning värvitoonide nimetuste moodustamisest (juhendaja Urmas Sutrop, retsensent Martin Ehala) annab ülevaate eesti keele põhivärvinimetustest ning uurib küsitluste põhjal õpilaste põhivärvinimetuste tundmist ning värvitoonide nimetuste moodustamise oskust. Töö analüüsib ja võrdleb õpilaste teadmisi kooliastmete kaupa ning annab õpetajatele soovitusi. Mitte-eesti kooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja erialal kaitsti viis magistritööd. Jelena ivanova töö Originaal- ja tõlketeksti võrdlusanalüüs multifilmi Leiutajateküla Lotte näitel (juhendaja ingrid Rummo, retsensent Silvi Tenjes) teoreetiline osa käsitleb filmi ja selle tõlkimist. Töö empiirilises osas hinnatakse multifilmi venekeelse tõlke kvaliteeti järgmiste kriteeriumide järgi: lause vormi ja mõtte säilitamine, info lisandumine või kadumine, stiili ja emotsionaalsuse ning eluliste väärtuste, rahvusliku eripära säilimine. Olga Boikova töö Eesti ja vene keele liitsõnad. Liitsõnade tõlkevastete analüüs Kaur Kenderi romaani iseseisvuspäev põhjal (juhendaja Sirje Rammo, retsensent ingrid Rummo) annab ülevaate kahe keele liitsõnade moodustamispõhimõtetest ning uurib, mil viisil on romaanis esinevad liitsõnad esitatud venekeelses tõlkes, kui suur hulk venekeelseid tõlkevasteid esineb liitsõnalisel kujul. Olga Morozova käsitlus Eesti kirjanduse eestikeelsed õppematerjalid vene gümnaasiumi jaoks (juhendaja ingrid Rummo, retsensent Tiina Kikerpill) analüüsib kolme õppekomplekti, nende tugevusi ja nõrkusi, võrdleb õppekomplektis esitatud teemasid ainekavaga, analüüsib õpiku struktuuri, kujundust, materjali järjestust. Julia Simsoni uurimus Eesti keele omadussõnarektsiooni omandamisest vene õppekeelega kooli üheteistkümnendates klassides (juhendaja Raili Pool, retsensent Elle Vaimann) vaatleb rektsiooni mõistet eesti ja vene keeleteaduses, keeltevahelise mõju uurimist, sh veaanalüüsi ja kontrastiivse analüüsi etappe. Töö praktiline osa käsitleb omadussõnarektsiooni omandamist, informantide keelt jälgitakse veaanalüüsi ristlõikelise uuringuga. Julia Jeroštšenko magistritöö Mitte-eesti laste kognitiivne koolivalmidus (juhendaja Tiina Kikerpill, retsensent ingrid Rummo) uurib, mil määral 477
5 erineb eri õppeprogrammide järgi õppivate laste koolivalmidus. Põhjalik ülevaade antakse õppekava, koolivalmiduse ja kooliküpsuse mõistest ja aspektidest ning keelekümblusprogrammidest. Kultuuriteaduste ja kunstide instituudis kaitsti aastal üheksa magistritööd. Teatriteaduse valdkonnas kaitsti neli tööd. Helena Kesoneni uurimus Cyrano de Bergerac adaptatsiooniteooria ja libretoloogia valguses (juhendaja Marina Grišakova, retsensent Luule Epner) käsitleb kirjanduse ja ooperi vahelisi suhteid, kasutades teoreetilise alusena adaptatsiooniteooriat. Töö eesmärgiks on leida analüüsitavatest allikatest Krossi libretost Tambergi ooperile Cyrano de Bergerac ja Caini libretost Alfano samanimelisele ooperile adaptatsioonielemente, vaadelda kirjanduse ja libreto suhet ja analüüsida mõlema ooperi põhjal tehtud lavastusi. Piret Kuub on oma töös Näitleja rollis ja etenduse situatsioonis: introspektiivne analüüs (juhendaja Luule Epner retsensent Kadi Tudre) vaadelnud nähtusi, mille abil näitleja siseneb fiktsioonimaailma, etendaja-mina funktsiooni etenduses ja analüüsinud lavalist tegevust ja emotsiooni. Heili Lindepuu töös Sõna- ja kaasaegse tantsu lavastuste loomeprotsesside võrdlus (juhendaja Anneli Saro, retsensent Riina Oruaas) on vaadeldud kõigepealt sõnateatrit ja tantsuteatrit. Teise mõttelise osa moodustab prooviprotsessi analüüs, kus on kirjeldatud Tallinna Tantsuteatri tantsulavastuse Fotolabor. Töötab reaalajas prooviprotsessi. Agni Lassi magistritöö üritab leida vastust küsimusele Kuidas me mõistame kaasaegset tantsu? (juhendaja Luule Epner, retsensent Anneli Saro). Eesti kirjanduse valdkonnas kaitsti kaks tööd. Tõnis Parksepa uurimuse Harold Bloomi mõjuängi teooria teoreetilisel ja praktilisel ristteel (juhendaja Jaak Tomberg, kaasjuhendaja Arne Merilai, retsensent Mart Velsker) lähtepunktiks on Harold Bloomi mõjuängi teooria. Vaadeldud on selle teooria teoreetilist ülesehitust ja freudistlikku tausta, samuti teooria kasutamist kirjanduse analüüsimisel. Töö lõpetab mõjuängi vaatlus Juhan Sütiste ja Henrik Visnapuu loomingu näitel. Erika Reneli käsitluses Tütarlapse kujutamisviise 00ndate eesti proosas massikirjanduslike representatsioonitavade taustal (juhendajad Leena Kurvet-Käosaar ja Marina Grišakova, retsensent Mart Velsker) on avatud kõigepealt Kadri Kõusaare Ego, Anti Saare Nemad kaks ja Kiwa Roboti tee on nihe/salatühik proosakirjanduslikku tausta ja teiselt poolt käsitletud modelleerimise põhimõtteid moodsates naisteromaanides. Maailmakirjanduse alal kaitsti kolm magistritööd. Anete Kruusmägi uurimus Asjad tegelaste maailmades: fenomenoloogiline vaade kirjandusele (juhendaja Marina Grišakova, retsensent Jaak Tomberg) võtab aluseks väite, et tegelase sise- ja välismaailm on seotud, ning uurib juhtumeid, kus autor on selle seose tekstis välja toonud. Töö põhiküsimuseks on, kuidas avaldub tegelase sisemaailm asjade kaudu. Autor vaatleb asjade kahte funktsiooni kirjanduses: asi võib olla meenutamisajend, kuid ka kogumisobjekt. Uuritakse, kuidas need kaks funktsiooni väljendavad tegelaste mõtteid ja tundmusi. Boris Veizeneni uurimuses Rahvuslik võõras prantsuse ja vene 19. sajandi esimese poole reisikirjades venelaste, eestlaste ja baltisakslaste näitel (juhendaja Kersti Unt, retsensent Liina Lukas) on kõigepealt tutvustatud imagoloogiat kui võrdleva kirjandusteaduse haru ja uuritud reisikirja kui žanri ning reisikirjanduse peamisi traditsiooniliselt väljakujunenud hoiakuid. Autor on uurinud venelase imagotüübi peamisi jooni ja nende konstrueerimise loogikat prantsuse reisikirjanike tekstides, 478
6 samuti eestlaste ja baltisakslaste representeerimise põhijooni. Allan Männi uurimuses Surma kui eimiski kogemine ja tähendus läbi kirjanduse (juhendaja Marina Grišakova, retsensent Leo Luks) käsitletakse surmakogemust ja analüüsitakse selle kontekstis konkreetseid teoseid (Lev Tolstoi ivan iljitši surm, Thomas Manni Võlumägi, Anton Hansen Tammsaare Varjundid ja Julio Llamazarese Kollane vihm ). T i i A M A R G U S, H i L L E R O O T S 479
ДЕЛОВОЕ ОБЩЕНИЕ
Tõhusa ja kaasahaarava õppe korraldamine kõrgkoolis 1. Teema aktuaalsus 2. Probleemid 3. Küsitlusleht vastustega 4. Kämmal 5. Õppimise püramiid 6. Kuidas edasi? 7. Allikad 1. Vene keele omandamine on
RohkemTallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül
ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Üliõpilase nimi: Kuupäev: Pädevus Hindamiskriteerium Eneseanalüüs koos näidetega (sh vajadusel viited teoreetilistel ainekursustel tehtule) B.2.1 Õpi- ja õpetamistegevuse
RohkemAJAKAVA Reede, 6. märts :00 Üleriigilise vokaalansamblite konkursi avamine 13:30 Lõunasöök 14:30 I kontsert IV V kl 1 Erahuvialakool Meero Muus
AJAKAVA Reede, 6. märts 2015 13:00 Üleriigilise vokaalansamblite konkursi avamine 13:30 Lõunasöök 14:30 I kontsert IV V kl 1 Erahuvialakool Meero Muusik NELJAD-VIIED juhendaja Anu Lõhmus 2 Kuressaare Gümnaasiumi
Rohkem2008 EMV start.xlsx
EESTI MEISTRIVÕISTLUSED SÕUDMISES 30.-31.08.2008 PÄRNU FINIŠIPROTOKOLL 30.08.2008 Sünni 1 16:00 M4-1 Allar Raja Jaan Laos Alo Kuslap 2 Andrus Sabiin Martin Absalon Sten Villmann 3 Tanel Kliiman Lauri Pind
Rohkem2011_koolinoorte_paar
Põhikool POISID Põhikool TÜDRUKUD Oliver Orav - Gustav Saagpakk Katleen Kangur - Hanna-Loore Õunpuu Taavi Arula - Sander Kulp Gertrud Alatare - Karin Lassi Oscar Leemets - Aleksander Eerma Mariliis Karro
RohkemDIPLOM Tamsalu Gümnaasiumi 7.b klassi õpilane Mari-Liis Tšigina osales edukalt Pranglimise Eesti MV 2017 I etapis ja saavutas 8603 punktiga LÄÄNE-VIRU
Tamsalu Gümnaasiumi 7.b klassi õpilane Mari-Liis Tšigina saavutas 8603 punktiga LÄÄNE-VIRUMAA koolide 1. koha Vinni-Pajusti Gümnaasiumi 7.b klassi õpilane Raimond Järg saavutas 5114 punktiga LÄÄNE-VIRUMAA
RohkemLastevõistlus 6. juuni a., Tartu Ülikooli staadion Nimi Sünniaeg Klubi Tulemus TE 60m jooks 1. Elsa Puu 2005 TÜ ASK 10,0 2. Petra Räbin 2005 TÜ
Lastevõistlus 6. juuni 2014. a., Tartu Ülikooli staadion Nimi Sünniaeg Klubi Tulemus TE 60m jooks 1. Elsa Puu 2005 TÜ ASK 10,0 2. Petra Räbin 2005 TÜ ASK 10,1 3. Karmen Tugedam 2006 TÜ ASK 10,2 4. Maia
RohkemMicrosoft PowerPoint - Loodusteaduslik uurimismeetod.ppt
Bioloogia Loodusteaduslik uurimismeetod Tiina Kapten Bioloogia Teadus, mis uurib elu. bios - elu logos - teadmised Algselt võib rääkida kolmest teadusharust: Botaanika Teadus taimedest Zooloogia Teadus
RohkemPÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019 SISUKORD 1. SLAIDIESITLUS... 3 1.1. Esitlustarkvara... 3 1.2. Slaidiesitluse sisu... 3 1.3. Slaidiesitluse vormistamine... 4 1.3.1 Slaidid...
RohkemLääne-Virumaa noorte kergejõustiku lõppvõistlus Jõuluvõistlus Rakveres Tulemused Tüdrukud m Koht Nimi Sünniaeg Kool Tulemus 1 Laura O
Lääne-Virumaa noorte kergejõustiku lõppvõistlus Jõuluvõistlus 13.12.13 Rakveres Tulemused Tüdrukud 2000 1 Laura Ong 8.4.00 RRG 8,60 2 Kirke Külmhallik 5.1.00 Kadrina KK 8,66 3 Elisabeth Eiche 22.2.00 RRG
Rohkem6
TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUMI ÕPPESUUNDADE KIRJELDUSED JA NENDE TUNNIJAOTUSPLAAN GÜMNAASIUMIS Õppesuundade kirjeldused Kool on valikkursustest kujundanud õppesuunad, võimaldades õppe kolmes õppesuunas. Gümnaasiumi
RohkemProjekt Kõik võib olla muusika
Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte
RohkemAINEKAVA VORM
ÕPPEKAVA VORM 1 2 ÕPPEKAVA NIMETUS EESTI ÕPPEKAVA NIMETUS INGLISE Keeleõpetaja mitmekeelses koolis Teacher of Languages in a Multilingual School 3 ÕPPEKAVA KOOD xxxx 4 ÕPPEASUTUS(ED) Tartu Ülikool 5 VALDKON(NA)D
RohkemDIPLOM Tallinna Linnamäe Vene Lütseumi 9.a klassi õpilane Aleksander Voronkov saavutas Pranglimise Eelvõistluse I ja II etapi kokkuvõttes pnktig
Tallinna Linnamäe Vene Lütseumi 9.a klassi õpilane Aleksander Voronkov 19478 pnktiga 1. koha Tallinna Prantsuse Lütseumi 9.b klassi õpilane Melmariin Salumäe 12992 pnktiga 2. koha Gustav Adolfi Gümnaasiumi
RohkemPowerPoint Presentation
Alameede 1.1.7.6 Põhikooli ja gümnaasiumi riiklikele õppekavadele vastav üldharidus Projekt Tehnoloogiaõpetuse õpetajate täienduskoolitus, Moodul A1 Ainevaldkond Tehnoloogia Marko Reedik, MSc füüsikas
RohkemTööplaan 9. kl õpik
Mõttest tekstini Eesti keele ja tekstiõpetuse õpik 9. klassile Näidistööplaan Aeg Teema Põhimõisted Õppematerjal Tegevused Õppetulemus Hindamine 1. nädal I. Suhtlemine rühmas Ptk 1 Sissejuhatuseks 2. nädal
RohkemPealkiri
E-ga edasi! Tiia Ristolainen Tartu Ülikooli elukestva õppe keskuse juhataja 26.09.2013 E-kursuste arv Tartu Ülikoolis BeSt programmi toel TÜ-s loodud e-kursuste arv ja maht BeSt programmi toel TÜ-s loodud
RohkemÕppekava arendus
Õppekava arendus Ülle Liiber Õppekava kui kokkulepe ja ajastu peegeldus Riiklik õppekava on peegeldus sellest ajast, milles see on koostatud ja kirjutatud valitsevast mõtteviisist ja inimkäsitusest, pedagoogilistest
RohkemÕnn ja haridus
Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Õpetajate Liidu konverents Viimsis, 24. oktoobril 2012 Õnn tähendab elada head elu. Hea elu teooria seab 2 tingimust: Inimene on subjektiivselt
RohkemTB edetabel m 8,50 (+0,5) Helina Kitsing VPK K-Nuia 8,60 (+0,5) Marta Okas VKK K-Nuia 9,18 (+0,5) Elis Teiss
TB edetabel 2015 60m 8,50 (+0,5) Helina Kitsing 14.08.2001 VPK 22.05 K-Nuia 8,60 (+0,5) Marta Okas 30.07.2001 VKK 22.05 K-Nuia 9,18 (+0,5) Elis Teiss 11.04.2001 AKG 22.05 K-Nuia 9,19 (+0,5) Kirti Pae 03.12.2000
Rohkemesl-2018.xlsx
Kuld Hõbe Pronks VÕISTKONDLIK PAREMUSJÄRJESTUS Individuaalsete punktide jaotus Osalejaid Koht Maakonnad Kokku Arvesse läheb 10 paremat Mehi Naisi Kokku Võite Medaleid 1 I-Viru 93 10 10 10 10 9 9 9 9 9
RohkemKokku Nimi jrk Võistkond Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkt
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Kokku Nimi jrk Võistkond Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK 1 Ägedad 13 186.6 7 172.60 188.93
RohkemJÄRVAMAA LAHTISED UJUMISE MEISTRIVÕISTLUSED Paide Linna ujula 29.september 2012 T 50m VABALT 1 27,97 Monika Lipard 1998 Garant 2 30,85 Ireen Tarto 199
JÄRVAMAA LAHTISED UJUMISE MEISTRIVÕISTLUSED Paide Linna ujula 29.september 2012 T 50m VABALT 1 27,97 Monika Lipard 2 30,85 Ireen Tarto 3 31,05 Marin Merisalu 4 31,12 Janeli Jaomaa 1999 Tartu UK 5 32,74
RohkemIndividuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.
Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk 20.11.2012 nr 32/1.1-6 1.1. Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.1.1. Põhikooli ja gümnaasiumiseadus 18. Vastu võetud
RohkemLisa 2 Kõrge õpimotivatsiooniga õpilaste väikerühmade graafik 2017/2018 õppeaastal. Rühm Õpetaja Tunni toimumise aeg IV kooliaste Eesti keel IV koolia
Lisa 2 Kõrge õpimotivatsiooniga õpilaste väikerühmade graafik 2017/2018 õppeaastal. Rühm Õpetaja Tunni toimumise aeg Eesti keel Matemaatika Katri Lehtsalu Anneli Morgenson N 1.t. 2. tund õpilastega K 8.t.
RohkemLauri Lipp M ,2 km jooks Tulemus Punkte 0:15:48,0 100 Kätekõverdused Istessetõusud KOKKU MTÜ Vigastatud Võitlejate Ühing Tall
Lauri Lipp M 57-61 0:15:48,0 60 63 300 Piret Põldsaar N 42-46 0:13:21,0 106 85 300 Lauri Aasmann M 37-41 0:12:34,0 85 72 300 Marko Tooming M 32-36 0:12:38,0 74 75 300 Joonas Mattias Laur M 17-21 0:11:01,0
RohkemLiivimaa Ratsaklubi takistussõiduvõistlus II etapp Saksa Ratsutamiskompleks Kinnitan: Malle Einaste 80 cm I Art (puhtusele ja kiiru
80 cm I Art.238.2.1 (puhtusele ja kiirusele) 480m I 325m/min I 89sek 1 2 3 4 5 6 7a 7b 8 9 10 Aeg Triin Vahimets Lahe I //M/Lakmus/EST/ESH/Triin Vahimets 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 57.69 II Marianne Birk
RohkemKoolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool S
Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool SA) korraldab koolituse "Täiskasvanud õppija õpioskuste
RohkemTallinna Saksa Gümnaasiumi teatejooksupäeva tulemused 6. september 2017.a. Pendelteatejooks: 2.klassid: 20 x 60 meetrit 1. koht 2a klass 4.10,5 2. koh
Tallinna Saksa Gümnaasiumi teatejooksupäeva tulemused 6. september 2017.a. Pendelteatejooks: 2.klassid: 20 x 60 meetrit 1. koht 2a klass 4.10,5 2. koht 2c klass 4.24,2 3. koht 2b klass 4.26,8 3.klassid:
RohkemValik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapo
Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapoolsete tervitus- ja hüvastijätufraasidega. Saab arutleda,
RohkemInglise keele ainekava 9.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Kasutab Present Simple, Present Mina ja teised. Inimese
Inglise keele ainekava 9.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Kasutab Present Simple, Present Mina ja teised. Inimesed Continuous küsimustes, jaatavas ja Adventure eitavas
RohkemE-õppe ajalugu
Koolituskeskkonnad MTAT.03.142 avaloeng Anne Villems September 2014.a. Põhiterminid Koolituskeskkonnad (Learning environments) IKT hariduses (ICT in education) E-õpe (e-learning) Kaugõpe (distance learning)
RohkemMicrosoft Word - Document1
KOMPETENTSIPÕHINE HINDAMINE JA SELLE MEETODID Anu Vaagen, Raili Laas Mis on hindamine? Esimese asjana seostub õppuril selle sõnaga õpetaja autoriteedile alluva otsuse vorm, mis kajastub numbrilisel kujul.
RohkemMonitooring 2010f
Lõimumiskava monitooring 2010 Raivo Vetik, TLÜ võrdleva poliitika professor Kohtumine Rahvuste Ümarlauas 24. september, 2010 Uuringu taust TLÜ uurimisgrupp: Raivo Vetik, Jüri Kruusvall, Maaris Raudsepp,
RohkemParemusjarjestus_1et.xls
ID aasta Tartu Punkte Haapsalu Punkte Narva Punkte Viljandi Punkte P-Jaagupi Punkte Aseri Punkte Punkte KOHT Tüdrukud kuni 15.a. (2004) - N15 ELTL STIGA "LASTE GP" SARJAVÕISTLUS L A U A T E N N I S E S
RohkemEPOK MV Haapsalu.xls
EPOK MV ujumises 2011 Page 1 of 5 50 vabalt Neiud 1. Anette Remmelg S8-10 Meduus 0.47,55 2. Laura Ubei-Kon S8-10 Meduus 0.50,74 1. Elisabeth Egel S11-13 Meduus 0.51,22 2. Marilin Salström S11-13 Meduus
RohkemRahvajutud: muistend Vaimse kultuuripärandi tööleht. Kirjandus Ingrid Mikk Jüri Gümnaasium 2014
Rahvajutud: muistend Vaimse kultuuripärandi tööleht. Kirjandus Ingrid Mikk Jüri Gümnaasium 2014 Tunneme nimepidi oma allikasilmi ja suuremaid puid, jõekäärusid ja moreeninõlvu, mida nõudlikult mägedeks
RohkemTV_10_OS_IVetapp
TV 10 olümpiastarti PÕLVAMAA ja VÕRUMAA IV etapp Võru Spordikeskuse staadion T+PV 2005.-2006.a s T+PN 2007.a ja nooremad Üld- Koht Võru Põlva nr Võistleja Sünniaeg Kool tulemus eel-võistlus finaal PV ketas
RohkemTallinna Kesklinna Täiskasvanute Gümnaasiumi ÕPPEKAVA
TALLINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ÕPPEKAVA 1 ÜLDOSA Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium (edaspidi TTG) on üldhariduskool, kus päevakooliõpingud mingitel põhjustel katkestanud õpilastel on võimalik omandada
RohkemDIPLOM Rapla Ühisgümnaasiumi 10. klassi õpilane Kristin Düüna osales edukalt Pranglimise Eesti MV 2017 II etapis ja saavutas punktiga NEIDUDE ar
Rapla Ühisgümnaasiumi 10. klassi õpilane Kristin Düüna saavutas 15825 punktiga 1. koha Hugo Treffneri Gümnaasiumi 11.a klassi õpilane Maret Sõmer saavutas 15094 punktiga 2. koha Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi
RohkemÕppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov
Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov Kava Kuulame Annet Essed ja Felder Õppimise teooriad 5 Eduka õppe reeglit 5 Olulisemat oskust Anne Loeng Mida uut saite teada andmebaasidest?
RohkemES
Keiu Kärt Tammeaid Tartu ülikooli bakalaureus Eesti keele riigieksami kajastamisest ajakirjanduses 2012. aastal sooritasid gümnaasiumilõpetajad esimest korda kaheosalise eesti keele riigieksami. Kuidas
Rohkem2017. aasta inglise keele põhikooli lõpueksami tulemuste lühianalüüs Kaia Norberg SA Innove, inglise keele peaspetsialist Tulenevalt haridusministri 1
2017. aasta inglise keele põhikooli lõpueksami tulemuste lühianalüüs Kaia Norberg SA Innove, inglise keele peaspetsialist Tulenevalt haridusministri 15. detsembri 2015. a määrusest nr 54 Tasemetööde ning
RohkemEuroopa Liidu struktuurifondide programmi Meede 2.2 Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused 1.3 Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumisme
KOGEMUSNÕUSTAJATE KOOLITUS Loov Ruum OÜ võitis hanke kogemusnõustajate koolitamiseks. Pakume koolitust inimestele, kes sooviksid saada tervisekahjustustest taastumise, lähedaste taastumise toetamise või
RohkemPealkiri
Keelelist arengut toetavad FREPY mängud Reili Argus Luksemburgi keelepäev 2015 Taustaks Grammatika omandamisest On rikka ja vaese vormimoodustusega keeli. Mida rikkam vormimoodustus, seda varem hakkab
RohkemNo Slide Title
Ülevaade vanematekogu sisendist arengukavale ja arengukava tutvustus Karmen Paul sotsiaalselt toimetulev st on lugupidav ehk väärtustab ennast ja teisi saab hakkama erinevate suhetega vastutab on koostöine
RohkemPortfoolio Edgar Volkov Ehtekunsti eriala 2015
Portfoolio Edgar Volkov Ehtekunsti eriala 2015 Curriculum vitae Edgar Volkov Sündinud 1992 Tallinnas edgar.volkov@hotmail.com Haridus Tallinna Kunstigümnaasium (2009-2012) Eesti Kunstiakadeemia Ehte- ja
RohkemDIPLOM Tallinna Reaalkooli 5.a klassi õpilane Markus Oliver Annuk saavutas Pranglimise Eesti MV 2017 eelvõistluses punktiga Tallinna koolide 5.
Tallinna Reaalkooli 5.a klassi õpilane Markus Oliver Annuk 14454 punktiga 1. koha Tallinna Reaalkooli 5.a klassi õpilane Ardi Raag 14263 punktiga 2. koha Tallinna Reaalkooli 5.a klassi õpilane Karl-Ustav
Rohkem2015.a. matemaatikaolümpiaadi piirkondliku vooru tulemused Piirkond: Pärnu linn Klass: 7 Õpilase nimi Kool Klass E/V I osa (te II osa Kokku Koht Aineõ
Klass: 7 Õpilase nimi Kool Klass E/V I osa (te II osa Kokku Koht Aineõpetaja 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10 Summa 1. 2. 3. Summa Melody Nirk Pärnu Ülejõe Gümnaasium 7 E 2 2 2 2 0 2 2 2 0 2 16 7 1 7 15 31
Rohkem1. Eesti keele B2-taseme eksamiks ettevalmistamisele suunatud kursus Algus OÜ 2. Õppekavarühm: võõrkeeled ja -kultuurid. Õppekava õp v lju d d sa skus
1 Eesti keele B2-taseme eksamiks ettevalmistamisele suunatud kursus Algus OÜ 2 Õppekavarühm: võõrkeeled ja -kultuurid Õppekava õp v lju d d sa skus e kaupa: : Kuulamine -, (uudised, intervjuud, filmid,
RohkemLisa 2 KÕRGE ÕPIMOTIVATSIOONIGA ÕPILASTE VÄIKERÜHMADE GRAAFIK I poolaasta 2018/2019 Rühm Õpetaja Tunni toimu mi-se aeg Ruum Rüh mas osale va õpilas e
Lisa 2 KÕRGE ÕPIMOTIVATSIOONIGA ÕPILASTE VÄIKERÜHMADE GRAAFIK I poolaasta 2018/2019 Rühm Õpetaja Tunni toimu mi-se aeg Ruum Rüh mas osale va õpilas e klass Millise tunni arvelt Märkused IV kooliaste Inglise
RohkemKAASAV ELU RÜHM “TAKTIILNE“
KAASAV ELU RÜHM HEV ÕPPEVAHEND 17.05.2018 Grupp: Terje Isok Gerli Mikk Veronika Vahi, Merit Roosna, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Juhendajad: Jana Kadastik ja Tiia Artla PROJEKTI EESMÄRK Luua õppetööd
RohkemPlant extinctions and colonizations in European grasslands due to loss of habitat area and quality: a meta-analysis
Tagasivaade gümnaasiumi uurimistöö koostamisele Liina Saar Saaremaa Ühisgümnaasium, vilistlane Tartu Ülikool, doktorant Aasta oli siis 1999. o Uurimistööde koostamine ei olnud kohustuslik o Huvi bioloogia
RohkemSlide 1
Eesti Vabariik 100 EV 100 korraldustoimkond, Riigikantselei Eesti Vabariik 100 programmi ülesehitus ja korraldus Eesti Vabariik 100 2018 mõõdetakse välja 100 aastat Eesti riigi loomisest. EV 100 tähistamiseks:
RohkemTuhat tudengit ja sada seltsi välismaal ees2 keelt õppimas Katrin Maiste
Tuhat tudengit ja sada seltsi välismaal ees2 keelt õppimas Katrin Maiste Eesti keele ja kultuuri välisõpe Välisõppe kaks suunda: akadeemiline välisõpe rahvuskaaslased välismaal Ees$ keel välismaa ülikoolis
RohkemTARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT EESTI KEELE OSAKOND Kertu Liivamägi KAASSÕNA MÖÖDA PRE- JA POSTPOSITSIOONINA Bak
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT EESTI KEELE OSAKOND Kertu Liivamägi KAASSÕNA MÖÖDA PRE- JA POSTPOSITSIOONINA Bakalaureusetöö Juhendaja PhD Helen Plado Tartu 2014 Sisukord
Rohkem6
TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUMI ÕPPESUUNDADE KIRJELDUSED JA NENDE TUNNIJAOTUSPLAAN GÜMNAASIUMIS Õppesuundade kirjeldused Kool on valikkursustest kujundanud õppesuunad, võimaldades õppe kahes õppesuunas. Gümnaasiumi
RohkemK Kell AKK saal N Kell Kab. 14 N Kell AKK saal N Kell AKK saal N Kell AKK saal R.04.
K.02.05 17.10 Kab. 14 Kell 16.05 Kell 16.30 Kab. 14 Kab. 7 L.05.05 AHTME KUNSTIDE KOOLI MUUSIKAOSAKONNA ÕPPEPLAAN 2017-2018 õ.a MAI II poolaasta IV klassi eksamikava läbikuulamine (kitarr, flööt, tšello,
RohkemPR_NLE-CN_LegAct_app
Euroopa Parlament 2014-2019 Istungidokument A8-0054/2016 16.3.2016 * RAPORT soovituse kohta võtta vastu nõukogu otsus, mis käsitleb Horvaatia Vabariigi ühinemist Euroopa Liidu lepingu artiklil K.3 põhineva
RohkemViimsi MV ujumises protokoll
VIIMSI VALLA 2012a MEISTRIVÕISTLUSED UJUMISES 15.märtsil 2012 Viimsi Keskkooli 4 rajaga 25m ujulas, käsitsi ajavõtuga PROTOKOLL 50m VABALTUJUMINE Kuni 10a TÜDRUKUD s. 2002 ja hiljem I KAROLINA JOHANNA
RohkemEestimaa Talimängud ujumine tulemused 2013.xls
Event Girls & Under 00 LC Meter Freestyle Name Yr Team Seed Time Finals Time FIN 0 0 lnek, Kertu Ly Priiman, Eliise Hallik, nette Miilpalu, Mari Mitt, Liisu Jaomaa, Janeli Eevald, Jete Tarto, Ireen Solom,
RohkemVIRUMAA KOLLEDŽ HARIDUSVALDKOND ARENGUFOORUM: IDA-VIRU Mare Roosileht, TalTech Virumaa kolledži arendusdirektor
VIRUMAA KOLLEDŽ HARIDUSVALDKOND ARENGUFOORUM: IDA-VIRU 2030+ Mare Roosileht, TalTech Virumaa kolledži arendusdirektor 22.11.2018 ÜLEVAADE HARIDUSASUTUSTEST* Haridusvaldkond Haridusasutus Arv Märkused Alusharidus
RohkemKINNITATUD Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/89 Haabersti Vene Gümnaasiumi vastuvõtu tingimused ja kord I. Üldsätted 1.1.
KINNITATUD 23.02.2017 Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/89 vastuvõtu tingimused ja kord I. Üldsätted 1.1. õpilaste vastuvõtmise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse
Rohkem(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)
Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta
RohkemHaridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht
Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht 10.11.2016 Eesti elukestva õppe strateegia üldeesmärk kõigile Eesti inimestele on loodud nende vajadustele
RohkemMida me teame? Margus Niitsoo
Mida me teame? Margus Niitsoo Tänased teemad Tagasisidest Õppimisest TÜ informaatika esmakursuslased Väljalangevusest Üle kogu Ülikooli TÜ informaatika + IT Kokkuvõte Tagasisidest NB! Tagasiside Tagasiside
RohkemDIPLOM Viimsi Keskkooli 3.a klassi õpilane Aaron Siimon saavutas Pranglimise Eesti MV 2017 I ja II etapi kokkuvõttes punktiga Harjumaa koolide 3
Viimsi Keskkooli 3.a klassi õpilane Aaron Siimon I ja II etapi kokkuvõttes 14530 punktiga 1. koha Jüri Gümnaasiumi 3.c klassi õpilane Annika Märtin I ja II etapi kokkuvõttes 8852 punktiga 2. koha Aruküla
RohkemLugu sellest, kuidas me „Murdepunktini“ jõudsime ja mis edasi sai Anne Õuemaa, Eesti ANK projektijuht
Lugu sellest, kuidas me Murdepunktini jõudsime ja mis edasi sai Anne Õuemaa, Eesti ANK projektijuht Elu enne Murdepunkti Mõjutusvahendid vähetulemuslikud (Riigikontroll 2010) Programmide nappus alaealiste
RohkemKURSUS Hispaania keel 4 KLASS 11 TUNDIDE ARV 35 AINE SISU Plaanide tegemine ja kohtumiste kokkuleppimine. Kestev olevik. Reeglipärased ja sagedasemad
KURSUS Hispaania keel 4 KLASS 11 TUNDIDE ARV 35 AINE SISU Plaanide tegemine ja kohtumiste kokkuleppimine. Kestev olevik. Reeglipärased ja sagedasemad ebareeglipärased verbid ning enesekohased tegusõnad.
RohkemTartu Ülikool Filosoofiateaduskond Eesti ja üldkeeleteaduse instituut Leelo Punak Oskar Lutsu kaanon Eesti kirjandusõpikutes ja lugemikes Magistritöö
Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Eesti ja üldkeeleteaduse instituut Leelo Punak Oskar Lutsu kaanon Eesti kirjandusõpikutes ja lugemikes Magistritöö Juhendaja professor Tiina Ann Kirss Tartu 2011 Sisukord
RohkemRAKVERE AMETIKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Logistika Logistiku abi Logistic assistant Õppekava kood EHIS-es ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EK
RAKVERE AMETIKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Logistika Logistiku abi Logistic assistant Õppekava kood EHIS-es 140918 ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EKR 2 EKR 3 EKR 4 kutsekeskharidus Õppekava maht: 180
RohkemAG2 IW solo tüdrukute juunior-solo Artistlikus Täitmine Raskus Vead Kokku Kokku Kokku А1 А2 А3 А4 E1 E2 E3 E4 D9 D0 D9-10 C13 L Kokku Koht 52 1 Julia
AG2 IW solo tüdrukute juunior-solo А1 А2 А3 А4 E1 E2 E3 E4 D9 D0 D9-10 C13 L Koht 52 1 Julia Kassatkina Fööniks 7,6 7,6 7,4 7,4 7,50 8,2 7,9 7,8 3,95 3,8 1,90 13,35 3 53 2 Ksenia Minajeva Fööniks 7,5 7,7
RohkemÕppekava
Eesti Kooligeograafia konverents 7.-8. jaanuar, 2005 Õppekava uuendamisest Ülle Liiber TÜ geograafia instituut Miks jälle uus õppekava? Muutused ühiskonnas toimuvad aina kiiremini. Nendega peab kaasas
RohkemSaksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigi
Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs 2014 1. Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigieksam on alates 2014. a asendatud Goethe-Zertifikat
RohkemKinnitan: U.Veeroja Haanja Kooli direktor Loovtöö koostamise ja hindamise juhend Haanja Koolis 1. Mis on loovtöö Loovtöö on juhendatud õppe
Kinnitan: U.Veeroja Haanja Kooli direktor 28.08.2013 Loovtöö koostamise ja hindamise juhend Haanja Koolis 1. Mis on loovtöö Loovtöö on juhendatud õppeprotsess, mille käigus õpilane rakendab iseseisva töö
RohkemPowerPointi esitlus
Konverents Terve iga hinna eest, 07.03.2013 Tervis ja haigus muutuvas maailmas Andres Soosaar Mis on meditsiin? Meditsiin on pikka aega olnud ruum, mille koordinaattelgedeks on tervise-haiguse eristus
Rohkemloogika_kyljend_par2.indd
LOOGIKA ALUSED enn kasak Õpik anti esimest korda välja pdf-raamatuna (2013) Käesolevat väljaannet oluliselt täiendatud ja muudetud Õpiku väljaandmist on toetanud Tartu Ülikool Õpiku kujunduses on kasutatud
Rohkem3. Laskevõistlus "Aasta lühim päev" ÕHKRELVADEST LASKMISES Toetajad: OÜ Masinateenus ja Laskur.ee Ülenurme Õhupüss 20l Poisid Koht Nimi
Õhupüss 20l Poisid Sünd. Klubi Seeriad Kokku 10* I Karel UDRAS 2003 Ülenurme GSK 89 86 175 II Manfred KUKK 2003 Ülenurme GSK 80 87 167 III Markus Jasper LASSEN 2004 Ülenurme GSK 71 75 146 4 Kalev KIVIOJA
RohkemDIPLOM Miina Härma Gümnaasiumi 8.b klassi õpilane Oliver Tennisberg saavutas Pranglimise eelvõistluse I etapil 7954 punktiga 8. klassi arvestuses 1. k
Miina Härma Gümnaasiumi 8.b klassi õpilane Oliver Tennisberg 7954 punktiga 1. koha Pärnu Mai Kooli 8.b klassi õpilane Krethel Tiits 7443 punktiga 2. koha Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi 8.b klassi õpilane Marie
RohkemSEPTEMBER 3.09 Kooliasta alguse pidulikud aktused ( klass) Lastevanemate koosolek (eelkool) kell kooli aulas Tervisepäev (
SEPTEMBER 3.09 Kooliasta alguse pidulikud aktused (1.-12. klass). 04.09. Lastevanemate koosolek (eelkool) kell 17.00 kooli aulas. 07.09. Tervisepäev (1.-12. klass). 10.-14.09 Lastevanemate üldkoosolekud
RohkemDIPLOM Uhtna Põhikooli 2. klassi õpilane Janno Bauman osales edukalt Pranglimise Eesti MV 2017 I etapis ja saavutas 2805 punktiga LÄÄNE-VIRUMAA koolid
Uhtna Põhikooli 2. klassi õpilane Janno Bauman saavutas 2805 punktiga LÄÄNE-VIRUMAA koolide 1. koha Väike-Maarja Gümnaasiumi 2.a klassi õpilane Kaspar Liivak saavutas 2378 punktiga LÄÄNE-VIRUMAA koolide
RohkemRAPLA MAAKONNA MEISTRIVÕISTLUSED MK JUHAN LAHTISED MEISTRIVÕISTLUSED Kivi-Vigala, 14. märts a sündinud ja nooremad 2004a sündinud ja nooremad
RAPLA MAAKONNA MEISTRIVÕISTLUSED MK JUHAN LAHTISED MEISTRIVÕISTLUSED Kivi-Vigala, 1. märts 215 199a sündinud ja nooremad 2a sündinud ja nooremad 27a sündinud ja nooremad 3kg 3kg 22kg 1 Kaarel Tamm (SK
RohkemPÕHIKOOLI AINEKAVA ÜLESEHITUS
PÕHIKOOLI AINEKAVA ÜLESEHITUS Kooliaste : II Ainevaldkond: sotsiaalained Aine: ajalugu Klass : 5 Tundide arv nädalas klassiti: 1 tund Üldpädevuste kujundamine: 5 klassis taotletavad pädevused 5. klassi
RohkemPowerPoint Presentation
PAHKLA CAMPHILLI KÜLA Kaasav talupidamine 1992.aastast Pärnumaa Kutsehariduskeskus Go Green &Care projekti lõppseminar 30. 08. 2016 1 Camphill maailmas Ülemaailmselt on meie küla osa Camphilli liikumisest,
RohkemDIPLOM Surju Põhikooli 7. klassi õpilane Birthe Lall saavutas Pranglimise eelvõistluse I etapil punktiga Pärnumaa 7. KLASSI arvestuses 1. koha A
Surju Põhikooli 7. klassi õpilane Birthe Lall 10438 punktiga 1. koha Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi 7.b klassi õpilane Arno-Kert Kaas 7313 punktiga 2. koha Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi 7.b
RohkemINIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista
INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond : 1) mõistab, kuidas ühiskonnas toimuvad muutused avaldavad mõju perekonna ja peresuhetega seotud
Rohkemtul_lviruemv_ xls
Lääne-Virumaa E-klassi MV kergejõustikus 07.03.2013, Rakvere NB! sajandikega käsiaeg 1 Victoria Adonov 22.4.05 V-Maarja G 7,61 2 Anett Liister 2005 RRG 7,67 2 Getrin Raudsepp 4.8.05 V-Maarja G 7,67 4 Helena
RohkemResult Lists|FINISH AG
23.05.2017, Vahastu Korraldaja: MTÜ Raikküla Vabatahtliku Tuletõrje Selts, Peakohtunik Raul Aarma Ajamõõtmise tehnika ja korraldus: ANTROTSENTER OÜ, Urmas Paejärv. Ajamõõtja: Krista Jaamul TÄISPIKK DISTANTS
RohkemKuusaluLapsed xls
Kuusalu valla laste kergejõustiku päev 17.09.2006 Kuusalu staadion 11-12 a poisid 60 m I Severi Jõõras 10.04.95 Kuusalu SK 9,1 II Taavi Tšernjavski 04.03.95 Loksa kk 9,2 III Aare Viilver 09.02.95 Leksi
RohkemLaaneViruDMV xls
LÄÄNE-VIRU MAAKONNA TALVISED "D" vanuseklassi KERGEJÕUSTIKU ESIVÕISTLUSTE P R O T O K O L L TÜDRUKUD 03.märts 2005.a.Rakvere 60 m jooks 1 KRISTINA KASK 3.02.1994 Võsu 8,8 2 PIIA AARIK.1994 Aluvere 9,1
RohkemLISA KINNITATUD õppeprorektori korraldusega nr 134 MUUDETUD õppeprorektori korraldusega nr 76 Võõrkeeleoskuse tõendamise tingimu
LISA KINNITATUD õppeprorektori 22.08.2017 korraldusega nr 134 MUUDETUD õppeprorektori 06.04.2018 korraldusega nr 76 Võõrkeeleoskuse tõendamise tingimused ja kord 1. Võõrkeeleoskuse tõendamine vastuvõtul
RohkemSeletuskiri
05. jaanuar 2010 Seletuskiri põhikooli riikliku õppekava määruse eelnõu juurde Sisukord: I Sissejuhatus II Määruse eesmärk ja mõju III Määruses kasutatud mõisted IV Määruse üldosa eelnõu sisu ja võrdlev
RohkemGümnaasiumi praktilise eesti keele kursuste metoodika õpik [ ) Martin Ehala Triinu Laar Karin Soodla Kadri Sõrmus Maigi Vija
Gümnaasiumi praktilise eesti keele kursuste metoodika õpik [ ) Martin Ehala Triinu Laar Karin Soodla Kadri Sõrmus Maigi Vija Gümnaasiumi praktilise eesti keele kursuste metoodika õpik Martin Ehala, Triinu
RohkemT A L L I N N A P A E G Ü MN A A S I U M I Õ P P E N Õ U K O G U KOOSOLEKU PROTOKOLL NR.3 Tallinn 20. juuni a 1-4/3 Õppenõukogu koosoleku toimum
T A L L I N N A P A E G Ü MN A A S I U M I Õ P P E N Õ U K O G U KOOSOLEKU PROTOKOLL NR.3 Tallinn 20. juuni 2016. a 1-4/3 Õppenõukogu koosoleku toimumise alguse kellaaeg: 13.00 Õppenõukogu koosoleku toimumise
RohkemKOOLIEKSAM AJALUGU Ajaloo koolieksam on kirjalik töö, mis annab maksimaalselt 100 punkti ning kestab 3 tundi ( 180 minutit ). Eksamil on võimalik kasu
KOOLIEKSAM AJALUGU Ajaloo koolieksam on kirjalik töö, mis annab maksimaalselt 100 punkti ning kestab 3 tundi ( 180 minutit ). Eksamil on võimalik kasutada Gümnaasiumi ajaloo atlast. TEEMAD : I EESTI AJALUGU
RohkemPowerPoint Presentation
TeaMe programm 2009-2015 7. mai 2015 Eesmärgid Suurendada noorte huvi teaduse ja tehnoloogia ning nendega seotud elukutsete vastu Laiendada Eesti teadusmeedia arenguvõimalusi Levitada täppis- ja loodusteaduslikku
RohkemLVMVujumises2015.xls
Lääne - Virumaa meistrivõistlused ujumises Osales 60 inimest 12.detsember 2015.a. Tamsalus used 50m vabalt 12.12.15 Lääne-Viru MV 1 Anette Hallik 2000 Vinni 28,86 2 Carmen Kuntro 2001 Rakvere 29,11 3 Laura
RohkemESL murdmaasuusatamise alakomitee juhatuse koosoleku protokoll Eesti Maaülikooli spordihoone, algus 9.35, lõpp Osalesid alakomitee j
ESL murdmaasuusatamise alakomitee juhatuse koosoleku protokoll 18.09.2018 Eesti Maaülikooli spordihoone, algus 9.35, lõpp 13.30. Osalesid alakomitee juhatuse liikmed Kaupo Tammemäe, Avo Sambla, Margus
RohkemRühmatöö Moodle is Triin Marandi 2017 oktoober
Rühmatöö Moodle is Triin Marandi 2017 oktoober Kes on kasutanud rühmatööd? Nutitelefonid välja ja hääletama! www.menti.com KOOD: 14 10 00 https://www.mentimeter.com/s/1c1250be4e6b7c4ec7608a4fa6d7d591/3e66049189e0
RohkemDIPLOM Narva Soldino Gümnaasiumi 1.d klassi õpilane Daniil Savosto osales edukalt Pranglimise Eesti MV 2016 eelvõistluse I etapil ja saavutas 2558 pun
Narva Soldino Gümnaasiumi 1.d klassi õpilane Daniil Savosto ja saavutas 2558 punktiga Ida-Virumaa koolide 1. koha. Narva Vanalinna Riigikooli 1.a klassi õpilane Valeria Stretškova ja saavutas 2490 punktiga
Rohkem