TALLINNA 32

Väljavõte

1 TALLINNA 32. KESKKOOLI VALIKKURSUSED 10. KLASSIDELE õppeaastal Valikkursus: PRANTSUSE KEELE JA KULTUURI VESTLUSKURSUS... 2 Valikkursus: SAKSA KEELE JA KULTUURI VESTLUSKURSUS... 4 Valikkursus: PSÜHHOLOOGIA... 6 Valikkursus: ETIKETT... 8 Valikkursus: ASTRONOOMIA Valikkursus: KUNSTITEHNIKAD: joonistamine ja maalimine Valikkursus: KUNSTITEHNIKAD: kalligraafia Valikkursus: RAHVUSKÖÖGID Valikkursus: LAVALINE ENESEVÄLJENDUS Valikkursus: MAAILMAVAATEÕPETUS Valikkursus: TALLINNA AJALUGU

2 TALLINNA 32. KESKKOOLI GÜMNAASIUMIASTME VALIKKURSUSE AINEKAART Valikkursus: Õpetaja: Kontakt: Maht ja aeg: Sihtgrupp: PRANTSUSE KEELE JA KULTUURI VESTLUSKURSUS (jätkukursused 11. ja 12. klassis) Gilbert Mandzolo 2 kursust II kuni V perioodil (II p 2 ja III p 3 tundi nädalas, IV p 2 ja V p 3 tundi nädalas; kokku tundi); gümnaasiumis kokku 5 kursust prantsuse keele õpinguid alustavad 10. klassi õpilased, v.a need, kes meil juba õpivad prantsuse keelt kolmanda võõrkeelena Õppe-eesmärk ehk miks me seda ainet õpetame? Algtaseme vestluskursus kõigile, kes soovivad õppida prantsuse keelt ja tutvuda prantsuse kultuuriga. Kursuse eesmärgiks on laiendada õpilaste silmaringi ning tekitada huvi prantsuse keele ja kultuuri vastu. Õpilane õpib paremini orienteeruma maailma kultuurierisustes ning omandab elukestvaks õppeks motivatsiooni ja vajalikud oskused. Võõrkeeleoskus on tänapäeval ülimalt oluline. Õppetegevus ehk mida me tundide jooksul teeme? Kasutame aktiivõppe meetodeid. Suulise eneseväljenduse arendamine toimub lihtsate monoloogide ja dialoogide abil. Pöörame suurt tähelepanu hääldusreeglitele, et saavutada õige hääldus ja end paremini arusaadavaks teha. Hääldamise õppimine toimub läbi prantsuse laulude. Vaatame ka mõnea prantsuse filmi. Käsitleme järgmisi teemasid: enese tutvustamine (perekond, eelistused, päevakava) suhtlus telefoni teel elukoht, ruumide kirjeldamine, tee küsimine ja juhatamine informatsiooni küsimine (nt. turismiinfokeskus, hotellis, rongijaamas jne) kohvikus või restoranis tellimine, oma söögiharjumustest rääkimine kaupluses (ostude nimekiri, kaubanduskeskuse osakonnad, kassas jne) Prantsusmaa (loodus, linnad, prantslaste harjumused ja tavad) 2

3 vabaajategevustest, koolivaheaja plaanidest rääkimine tähtpäevad ja sellega seonduvad tegevused Õpitulemus ehk milliseid oskusi õpilased saavad? Kursuse lõpus suudavad õpilased väljendada oma mõtteid õpitud sõnavara piires, oskavad esitada küsimusi õpitud teemade piires ning on omandanud hääldusreeglid ja suudavad õigesti sõnu hääldada tundmatut teksti lugedes. Hindamine: Kursused on hindelised. Hinnatakse õpilase arengut. Sõnavara ja uute väljendite õppimisel toimub pidev kontroll. Õppematerjalid: Méthode: Nouveau ROND-POINT Edition Maison des Langues. Paris. Barfety, Michele, Patricia Beaujouin Expression orale. CLE International. Lisamaterjalid (õpetaja koostatud materjalid, internetist) Muud olulised märkused: Grupi maksimaalne suurus on 16 õpilast. 3

4 TALLINNA 32. KESKKOOLI GÜMNAASIUMIASTME VALIKKURSUSE AINEKAART Valikkursus: Õpetaja: Kontakt: Maht ja aeg: Sihtgrupp: SAKSA KEELE JA KULTUURI VESTLUSKURSUS (jätkukursused 11. ja 12. klassis) Liina Kitt 2 kursust läbi õppeaasta (II p 2 ja III p 3 tundi nädalas, IV p 2 ja V p 3 tundi nädalas; kokku tundi); gümnaasiumis kokku 5 kursust saksa keele õpinguid alustavad 10. klassi õpilased, v.a need, kes meil juba õpivad saksa keelt kolmanda võõrkeelena Õppe-eesmärk ehk miks me seda ainet õpetame? Kuigi tänapäeval on domineerivaks esimeseks võõrkeeleks inglise keel, siis rõhutatakse üha enam, et haritud inimene võiks osata vähemalt kahte-kolme võõrkeelt. Samuti peaks meeles pidama, kuigi inglise keel on lingua franca staatuses, ei räägi seda kogu maailma elanikkond. Pealegi on nii prantslastel kui ka sakslastel rohkemal või vähemal määral varjatud viha inglise keele vastu. Viimane tuleneb sellest, et mõlema riigi keel on erinevatel ajaetappidel nautinud kõige tähtsama võõrkeele staatust. Oma olukorra parandamiseks tehakse mõlema riigi poolt ponnistusi enda emakeele edendamiseks kogu maailmas. Saksa keelt räägib oma emakeelena kuskil 90 miljonit inimest. Teist samapalju räägib saksa keelt võõrkeelena. Saksa keelt räägitakse (erinevas ulatuses) pea kümnes riigis. Kas teadsite, et saksa keel on Namiibias rahvuskeeleks? Eelneva alusel võiks tõdeda, et saksa keele osatähtsus pole kuskile kadunud. Eestlasena on saksa keele ja kultuuri tundma õppimine seotud ka eestlaseks olemise tundma õppimisega. Väga suures osas on meie kultuur seotud saksa kultuuriga ning eesti keel saksa keelega. Miks see nii on? Sest 700 aastat Saksa valitusaega meie regiooni üle on jätnud paratamatult oma jälje. Seega olekski antud kursuse eesmärk tutvustada saksa kultuuri ja keelt ning leida nii sarnasusi kui ka erinevusi eesti kultuuri ja keelega. Valikkursuse eesmärgiks on aga eelkõige panna alus edasistele saksa keele õpingutele ning tekitada huvi antud kultuuri vastu. 4

5 Õppetegevus ehk mida me tundide jooksul teeme? Kursus algab sõnavara ja keele õpingutega. Tavapärane keeleõpe kestab kuni jaanuari keskpaigani. Pärast seda hakkab keeleõpinguid toetama kultuuriline pool. Õpime tundma tähtpäevi ja nendega seonduvaid traditsioone. Loeme ja tõlgime vastavaid tekste, kuulame muusikat ning vaatame vahel ka mõne filmi. Eelkõige paneme rõhku suulisele eneseväljendamisele, mille arendamine toimub läbi lihtsamate monoloogide ja dialoogide. Õpitulemus ehk milliseid oskusi õpilased saavad? Kuulamisel: Õpilane oskab täita kuulatud teksti põhjal koostatud lünktekste ja harjutusi. Oskab vastata suuliselt ja kirjalikult teksti kohta esitatud küsimustele. Oskab adekvaatselt reageerida erinevates situatsioonides erinevatele ütlustele, käskudele ja pöördumistele. Kõnelemisel: Õpilane oskab esitada küsimusi ja vastata neile õpitud temaatika piires. Oskab adekvaatselt reageerida erinevates suhtlussituatsioonides, oskab teha ettepanekut, keelduda, väljendada oma soovi, heakskiitu, kahetsust, üllatust. Lugemisel: Õpilane oskab täita loetud teksti kohta käivaid ülesandeid, mis nõuavad erinevate lugemisstrateegiate kasutamist. Kirjutamisel: Õpilane oskab kirjutada ennasttutvustavat kirja, õnnitluskaarti, küllakutset. Oskab täita ankeeti, lünkteksti, lõpetada lauseid ja fraase, koostada ja täiendada dialooge. Kultuur: Õpilane tunneb saksa kultuuri ning selle eripärasid. Hindamine: Valikkursuse käigus hinnatakse eelkõige õppuri arengut. Hindamine toimub viiepallisüsteemis. Sõnavara ja väljendite õppimisel toimub pidev kontroll. Õppematerjalid: Raamat + 2 CD ja töövihik : Elster, U., Körner, E. (u.a.) Team Deutsch. Deutsch für Jugendliche. A1. Verlag: Klett. Raamat + 2 CD ja töövihik : Elster, U., Körner, E. (u.a.) Team Deutsch. Deutsch für Jugendliche. A2. Verlag: Klett. Saksa eesti sõnaraamat Eesti saksa sõnaraamat Õpetaja koostatud lisamaterjalid Muud olulised märkused: Grupi maksimaalne suurus on 16 õpilast. 5

6 TALLINNA 32. KESKKOOLI GÜMNAASIUMIASTME VALIKKURSUSE AINEKAART Valikkursus: Õpetaja: Kontakt: Maht ja aeg: Sihtgrupp: PSÜHHOLOOGIA Kristi Raava (koolipsühholoog) komplekteerub 2 gruppi: üks grupp II ja III perioodil ning teine grupp IV ja V perioodil (I p/iv p3 tundi ja II p/v p 2 tundi nädalas; kokku 35 tundi) 10. klasside õpilased Õppe-eesmärk ehk miks me seda ainet õpetame? Psühholoogia kursus tutvustab vastavat valdkonda laiemalt, käsitletakse erinevaid psühholoogilisi meetodeid ja tehnikaid. Erinevate harjutuste kaudu õpitakse iseennast paremini tundma. Õppetegevus ehk mida me tundide jooksul teeme? Käsitletavad teemad: Psühholoogia eriala ja teadusena. Kuidas ja kus tegutsevad psühholoogid. Psühholoogia erinevad suunad. Õpilaste huvidest lähtuvalt süveneme teatud valdkonda desse rohkem. Suhtlemispsühholoogia ja eluks vajalike suhtlemisoskuste harjutamine. Erinevad enesearedamise võtted. Õpitulemus ehk milliseid oskusi õpilased saavad? Õpilased saavad laiema pildi psühholoogiast kui ühest valdkonnast. Samuti parendavad õpilased oma suhtlemisoskusi ning õpivad iseennast ja oma kaaslasi tundma. Hindamine: Kursus on arvestuslik. Arvestuse jaoks tuleb õpilasel ette valmistada teda ennast huvitaval teemal ettekanne. Oluline on ka kohtumistest aktiivne osavõtt. Õppematerjalid: Davis, Martha, Patrick Fanning, Matthew McKay Suhtlemisoskused. Juul, Jesper Ei ütlemise kunst. 6

7 Muud olulised märkused: Grupi maksimaalne suurus on 18 õpilast. Õppetöövormina on kasutusel arutelud, rühmatööd, praktilised harjutused. Iga nädal toimub 1-2 tundi auditoorset tööd ja 1 tund individuaalset tööd. 7

8 TALLINNA 32. KESKKOOLI GÜMNAASIUMIASTME VALIKKURSUSE AINEKAART Valikkursus: Õpetaja: Kontakt: Maht ja aeg: Sihtgrupp: ETIKETT kolonelleitnant Ragnar Koemets 1 kursus II ja III perioodil (II p 3 tundi ja III p 2 tundi nädalas; kokku 35 tundi) 10. klassi õpilased Õppe-eesmärk ehk miks me seda ainet õpetame? Anda teadmised protokollist ja etiketist ehk kuidas käituda teatud situatsioonides? Anda teadmised tervitamis- ja tutvumiskommetest. Anda teadmised ametikohtumiste, vastvõttude, joogietiketi ja riietumise kohta. Õppetegevus ehk mida me tundide jooksul teeme? Käsitletavad teemad: Mis on protokoll ja etikett? Tervitamine ja tutvumine ametialases suhtluses ja isiklikus suhtluses. Noogutamine ja kummardamine; tervitamine ja peakatted; vastu- ja kaasatervitamine. Püstitõusmine tervitamise ajal. Kätlemine. Tutvumine üritusel. Külaliste vastuvõtt ja saatmine ning tervitamine ärisuhetes ja diplomaatias. Hüvastijätmine. Visiitkaartide liigid; vormistamine; kasutamine, vahetamine. Ametikohtumiste ettevalmistamine; kutsed ja teadaanded; kohtumised. Riietumine ja enda eest hoolitsemine. Lauaetikett. Õpitulemus ehk milliseid oskusi õpilased saavad? Kursuse lõpuks on õpilasel selge ülevaade, mida tähendavad protokoll ja etikett. Õpilane on omandanud teadmised ja oskused ametikohtumiste ettevalmistamisest, riietumis- ja lauaetiketist ning ametialase suhtlemise korralduslikest aspektidest. Kursuse jooksul käiakse ka õppekäikudel ja sooritatakse praktilisi ülesandeid. Hindamine: Kursus on arvestuslik. Arvestuse saamiseks tuleb osaleda nii teoreetilistes tundides kui õppekäikudel ja täita teoreetilis-praktilised ülesanded. 8

9 Õppematerjalid: Annus-Anijärv, Laivi. Protokoll ja etikett; Muud olulised märkused: Grupi maksimaalne suurus on kuni 18 õpilast. 9

10 TALLINNA 32. KESKKOOLI GÜMNAASIUMIASTME VALIKKURSUSE AINEKAART Valikkursus: Õpetaja: Kontakt: Maht ja aeg: Sihtgrupp: ASTRONOOMIA Tiiu Niidas 1 kursus II perioodil (kokku 35 tundi) 10. klassi õpilased, v.a keskkonna- ja majandusõpetuse õppesuund Õppe-eesmärk ehk miks me seda ainet õpetame? Kursuse raames käsitletakse teemasid, nagu mis on päikesesüsteem, mis on tähed, mis on galaktikad, mis on universum. Samuti arutletakse teemadel, milline on meie maailm, st meie elu planeedil Maa, kes me inimesed oleme ja milline on meie tulevik siin Maa peal. Õppetegevus ehk mida me tundide jooksul teeme? Vaatame kosmoloogiaga seotud filme ja kuulame nn kosmosemuusikat. Tutvume astronoomia ja astroloogia ajalooga. Uurime meie universumit, kuulates klassikaaslaste esitlusi. Vaidleme eksistentsi võimaluste üle siin maa peal ja mujal. Õpitulemus ehk milliseid oskusi õpilased saavad? Õpilased saavad kursuse käigus teadmisi universumi kohta, õpivad lugema tähekaarte, kuulama kosmosemuusikat. Samuti arendavad õpilased oma esinemisoskust ja arvuti kasutamise oskust. Hindamine: Valikkursuse lõpphindamine on arvestuslik. Arvestuse saamiseks tuleb esineda klassile ettekandega, sooritada kontrolltöö ja võtta aktiivselt osa aruteludest. Samuti läheb arvesse tundides kohalkäimine. Muud olulised märkused: Grupi maksimaalne suurus on kuni 30 õpilast. 10

11 TALLINNA 32. KESKKOOLI GÜMNAASIUMIASTME VALIKKURSUSE AINEKAART Valikkursus: Õpetaja: Kontakt: Maht ja aeg: Sihtgrupp: KUNSTITEHNIKAD: joonistamine ja maalimine Leeve Eero 1 kursus III perioodil (kokku 35 tundi) 10. klassi õpilased, kes soovivad tegeleda erinevate kunstitehnikatega, kellele meeldib joonistada, maalida ning luua erinevaid kunstitöid. Õppe-eesmärk ehk miks me seda ainet õpetame? õpime end väljendama loominguliselt kunstivahendite kaudu omandame teadmisi erinevatest joonistamis- ja maalitehnikatest rakendame baasteadmisi värvi-, kompositsiooni- ja perspektiiviõpetusest õpime tundma oma loomingulisi võimeid, arendame tehnilisi oskusi analüüsime loomingut, põhjendatakse valikuid Õppetegevus ehk mida me tundide jooksul teeme? Tegeleme loomingulise eneseväljendusega praktiliste tööde kaudu. Õpilane otsib teavet, uurib, kavandab, katsetab, loob. Aine peamine rõhuasetus on praktilisel loovtegevusel, mille käigus toimub erinevate kunstitehnikate tundmaõppimine ja tehniliste oskuste arendamine. Rakendatakse nii ühekordseid kui ka paljundusgraafika tehnikaid, maalitehnikaid, kasutatakse erinevaid materjale ja töövahendeid. Aine osaks on ka näituse korraldamine või ruumi kaunistamine tähtpäevaks, osavõtt konkursitest ja võistlustest. Loomingulisi töid tehakse nii ettekujutuse, mälu, eeskuju järgi või teemat vabalt tõlgendades. Joonistamine erinevate materjalidega: grafiit-, värvi-, vilt-, geel-, tindi ja pastapliiatsid, süsi, sangviin, õli- ja kriitpastellid. Graafikatehnikad: kõrgtrükk, lametrükk, võimalusel sügavtrükk. Maalimine erinevate materjalidega ja nende omavahelised kombineerimisvõimalused: akrüül-, akvarell- ja guaššmaal (monokroomne ja polükroomne maalimine), kollaaž, assamblaaž, installatsioon. Kunstiteose või -stiili kasutamine oma loomingu eeskuju või lähtepunktina. Värvi-, kompositsiooni- ja perspektiiviõpetus. Värviõpetus: tonaalsus, koloriit, värvimodulatsioon. Piiratud arvu värvidega maalimine (monokroomsus). Värvide kontrastid, 11

12 vastastikused mõjud, kooskõlad ja tasakaal. Värvide optiline segunemine. Värvide psühhofüsioloogiline mõju (külmad-soojad, eenduvad-taanduvad, kerged-rasked). Kompositsiooni tasakaal. Dominant. Kompositsiooniskeemid. Dünaamiline ja staatiline kompositsioon. Kaader ja kadreerimine. Perspektiiviõpetus: õhu- ja värviperspektiiv, joonperspektiiv. Disain. Keskkonna kujundus sise- ja välisruumis (koolikeskkond). Tootedisain, tarbeeseme kujundus. Kujutamis- ja vormiõpetus. Inimese kujutamine: täisfiguur, näo proportsioonid. Krokii. Visandamine natuurist. Vaikelu (natüürmort). Vari langev vari, omavari, täisvari, poolvari, peegeldused. Deformatsioon ja stilisatsioon. Õpitulemus ehk milliseid oskusi õpilased saavad? Kursuse lõpul õpilane väljendab end julgelt erinevate joonistus- ja maalivahendite kaudu. kasutab erinevaid tehnikaid ja materjale. Loob erinevaid tekstuure ja faktuure. suudab valida iseseisvalt oma idee teostamiseks sobivaid vahendeid ja tehnikaid. tunneb kunstiliike (arhitektuur, skulptuur, maal, graafika, tarbekunst, disain). kujutab vaatluse järgi ees asetsevaid objekte arvestades nende kuju, suurussuhteid ja paiknemist üksteise suhtes. arvestab täisfiguuri kujutamisel keha eri osade proportsionaalsust. leiab vajalikku infot, näidiseid ja eeskujusid ning kasutab neid loominguliselt oma töös. kujundab oma lähemat ümbrust lähtudes otstarbest. teab originaali, koopia ja reproduktsiooni erinevust. kasutab õpitud ainealaseid mõisteid. väärtustab kunstikultuuri. Hindamine: Kursuse lõpus saab õpilane hinnangu arvestatud / mittearvestatud. Tagasiside andmine kursuse jooksul toimub suulise hinnangu vormis. Hinnang antakse praktilise tööprotsessi kulgemise ja tulemuste kohta. Hinnangu andmisel arvestatakse mitmeid aspekte töö teostamisel: tööprotsess, kavandid, harjutused, visandid, pikemaajalise praktilise töö vaheetapid, lõpetatud teos, teose kontseptsiooni selgitamine ja oma valikute põhjendamine. 12

13 Tingimused hinnangu arvestatud saamisel: Õpilane esitab kursuse lõpus oma töödest õpimapi, kuhu on koondatud kõik kursuse jooksul tehtud tööd. Kõik õpetaja poolt ette antud tööd peavad olema teostatud nõutud tasemel. Õpetaja selgitab õppeülesande sooritamise miinimumtaset õppeülesande alguses. Muud olulised märkused: Grupi maksimaalne suurus on 18 inimest. Tunnid toimuvad paaristundidena. Kursusel osalemiseks on õppevahendite ja -materjalide soetamiseks nõutav õpilase isiklik materiaalne panus, mille abil õpetaja tagab vajalikud õppevahendid. Vajalikud õppevahendid: lauakate 70 x 90cm, guaššvärvid, akvarell- ehk vesivärvid, akrüülvärvid, pintslid (vähemalt 2 guaššvärvi- ja 2 akvarellipintslit õpilase kohta), veetopsik, segamisalus, lapp pintslite kuivatamiseks ja koristuseks, harilikud pliiatsid (HB-6B), värvilised pliiatsid, viltpliiatsid, joonistussüsi, fiksaator, sangviin, kuldne ja hõbedane geelpliiats, must tindipliiats, markerid, kustutuskumm, kriitpastellid, õlipastellid, lõhnatu lahusti (spets. kunstitöödeks mõeldud, allergiavaba), vatipadjad, joonistuspaberid ja akvarellpaberid A4-A2, värvilised paberid ja kartongid (80 g 240 g) A4-A2, siidipaberid, krepp-paber, liimipulk, PVA liim, liimipüstol ja -pulgad liimipüstolile, käärid, joonlaud, eritaja, muu vajalik: papp, ajalehed-ajakirjad jm. 13

14 TALLINNA 32. KESKKOOLI GÜMNAASIUMIASTME VALIKKURSUSE AINEKAART Valikkursus: Õpetaja: Kontakt: Maht ja aeg: Sihtgrupp: KUNSTITEHNIKAD: kalligraafia Leeve Eero 1 kursus IV perioodil (kokku 35 tundi) 10. klassi õpilased, kes soovivad saada algteadmisi ilukirjast ja rakendada õpitud oskusi praktilistes töödes Õppe-eesmärk ehk miks me seda ainet õpetame? Õpime kalligraafia vahendeid kasutades kirjakunsti aluseid, käsikirjalise teose kujundusvõtteid ja kirjakunsti üldiselt. Tutvume erinevate ajalooliste kirjastiilidega ja põhimõistetega. Harjutame praktikas mitmeid sulekirju, joonistatud kirju, kujundatakse tekste, luuakse kalligraafilisi improvisatsioone, lahendatakse kirjakujundusülesandeid. Õppetegevus ehk mida me tundide jooksul teeme? Õpime kirjastiile ja tüüpe: laisulekirjad: laisule-antiikva, gooti kiri, untsiaalkiri, laisule kursiivkiri; peensulekalligraafia; joonistatud kirjad: plokk-kiri (ehk groteskkiri), joonistatud antiikva. Loome kalligraafilisi improvisatsioone ja kirjakompositsioone erinevate vahendite ja materjalidega, kujundame trükiseid. Saame selgeks mitmed mõisted: šrift, kirja optika, initsiaal, kursiiv, minuskel, majuskel, monogramm, seriif, vinjett. Tegeleme loomingulise eneseväljendusega praktiliste tööde kaudu. Õpilane otsib teavet, uurib, kavandab, katsetab, loob. Aine peamine rõhuasetus on praktilisel loovtegevusel. Aine osaks on ka näituse korraldamine või ruumi kaunistamine tähtpäevaks, osavõtt konkursitest ja võistlustest. Õpitulemus ehk milliseid oskusi õpilased saavad? Õpilane teab käsikirjalisi kirjastiile ja tüüpe; tunneb ja kasutab õpitud ainealaseid mõisteid; väljendab end julgelt kalligraafiavahendeid kasutades; 14

15 suudab valida iseseisvalt oma idee teostamiseks sobivaid vahendeid; oskab leida vajalikku infot, näidiseid ja eeskujusid ning kasutab neid loominguliselt oma töös. Hindamine: Kursuse lõpus saab õpilane hinnangu: arvestatud / mittearvestatud. Tagasiside andmine kursuse jooksul toimub suulise hinnangu vormis. Hinnang antakse praktilise tööprotsessi kulgemise ja tulemuste kohta. Hinnangu andmisel arvestatakse mitmeid aspekte töö teostamisels: tööprotsess, kavandid, harjutused, visandid, pikemaajalise praktilise töö vaheetapid, lõpetatud teos, teose kontseptsiooni selgitamine ja oma valikute põhjendamine. Tingimused hinnangu arvestatud saamisel: Õpilane esitab kursuse lõpus oma töödest õpimapi, kuhu on koondatud kõik kursuse jooksul tehtud tööd. Kõik õpetaja poolt ette antud tööd peavad olema teostatud nõutud tasemel. Õpetaja selgitab õppeülesande sooritamise miinimumtaset õppeülesande alguses. Õppematerjalid: Mäemat, J Kaunis kiri. Kirjaõpik. Tallinn: Ilo. Winters, E Kalligraafia algajatele. Tallinn: TEA. Muud olulised märkused: Grupi maksimaalne suurus on 32 õpilast. Tunnid toimuvad paaristundidena. Kursusel osalemiseks on õppevahendite ja -materjalide soetamiseks nõutav õpilase isiklik materiaalne panus, mille abil õpetaja tagab vajalikud õppevahendid. Vajalikud õppevahendid: kalligraafiamarkerid lõigatud otsaga nr.1-3,5; tušš, plakat- ja redissuled, joonsuled, sulepea (sule kinnitamiseks), lauakate 70 x 90cm, lapikpintslid (laiem ja peenem), akvarellipintslid, akvarellvärvid, guaššvärvid, veetopsik, värvialus, tuššialus, lapp pintslite kuivatamiseks ja koristuseks, harilik pliiats (HB), värvilised pliiatsid, viltpliiatsid, kuldne ja hõbedane lõigatud otsaga marker, must tindipliiats, kustutuskumm, värvilised paberid ja kartongid (80 g 240 g), paberid A2 - A4 formaadis (80 g 240 g), liimipulk, käärid, joonlauad (30 cm). 15

16 TALLINNA 32. KESKKOOLI GÜMNAASIUMIASTME VALIKKURSUSE AINEKAART Valikkursus: Õpetaja: Kontakt: Maht ja aeg: Sihtgrupp: RAHVUSKÖÖGID Tiina Veldi 1 kursus IV perioodil (kokku 35 tundi) 10. klassi õpilased Õppe-eesmärk ehk miks me seda ainet õpetame? Kursus tutvustab eesti ja teiste rahvaste toiduvalikut ja valmistamist, toiduvalmistamise töövõtteid, korrastustöid ning hügieenireegleid. Õppetegevus ehk mida me tundide jooksul teeme? Grupp jaguneb neljaks rühmaks. Esimesel nädalal on teema eesti köök. Järgnevatel nädalatel valib iga rühm endale meeldiva rahvusköögi, teeb sellest ettekande ja jagab retsepte. Ettekande pikkus 30 minutit, sisaldab ülevaadet geograafilisest asendist ja ajaloost, kõigest mis on mõjutanud valitud rahvusköögi kujunemist. Saadud retseptide järgi jagavad grupiliikmed omavahel ära toiduainete toomise ja järgnevates tundides on toiduvalmistamine. Kursuse käigus külastame ka ühte rahvusköögiga restorani, näiteks Mustamäe teel asuvat ukraina köögiga restorani Bogdan. Õpitulemus ehk milliseid oskusi õpilased saavad? Õpilane tunneb erinevate rahvaste toite; oskab valmistada retsepti järgi toitu; teab ja kasutab kõiki hügieeninõudeid toiduvalmistamisel ja säilitamisel. Hindamine: Hindeline arvestus esitluse eest. Jooksval hindamisel arvestatakse hügieeninõuete täitmist, korrastustööde kvaliteeti ja õigeid töövõtteid toiduvalmistamisel. Õppematerjalid: Ramsay, Gordon Maailma köök. Tallinn: Best Life Publishing. 16

17 Muud olulised märkused: Grupi maksimaalne suurus on 20 õpilast, kes on põhikooli tööõpetuse tundides õppinud kodundust. Kursus eeldab igal nädalal omapoolset finantseeringut, kuna toiduained toovad õpilased ise. 17

18 TALLINNA 32. KESKKOOLI GÜMNAASIUMIASTME VALIKKURSUSE AINEKAART Valikkursus: Õpetaja: Kontakt: Maht ja aeg: Sihtgrupp: LAVALINE ENESEVÄLJENDUS Eva Kalbus 1 kursus V perioodil (kokku 35 tundi) 10. klassi õpilased, v.a teatriõpetuse õppesuund Õppe-eesmärk ehk miks me seda ainet õpetame? Õppeaine eesmärgiks on: 1) anda põhiteadmised lavalisest eneseväljendusest; 2) arendada õpilase loovust, esinemisjulgust ja oskust; 3) arendada õpilase emotsionaalseid ja kommunikatiivseid oskusi. Õppetegevus ehk mida me tundide jooksul teeme? Kursuse jooksul keskendutakse improvisatsioonioskuste arendamisele ja omandamisele, hääle ja kõne kasutamise arendamisele ning individuaalsele tööle teksti, selle mõtte ja sõnaga. Tehakse harjutusi koostöö, kehatunnetuse arendamiseks (grupiülesanded, loovliikumine). Õpitulemus ehk milliseid oskusi õpilased saavad? Kursuse lõpuks õpilane: 1) suudab kohaneda erinevates improvisatsiooninõudvates olukordades; 2) oskab valmistuda kõneliseks tegevuseks; 3) oskab valitud tekstile leida kohaseid ja loovaid väljendusi; 4) suudab esineda; 5) oskab teadlikumalt ja loovamalt liikuda. Hindamine: Hindamine toimub kujundava hindamise põhimõttel. Selle kaudu peab õpilane oma tegevust planeerima, analüüsima ja endale tagasiside andma. Kujundava hindamise eesmärk on, et õpilane võtaks vastutuse enda õppetegevuse eest, suudaks ennast adekvaatselt. Kursuse lõpus saab õpilane tulemuseks kas A (arvestatud) või MA (mittearvestatud). 18

19 Õpilane saab A (arvestatud) juhul, kui: on kohal käinud vähemalt 60 % tundidest, kusjuures pole ühtegi põhjuseta puudumist; on tunnis aktiivselt kaasa töötanud; kodused tööd on sooritatud, kusjuures nendega on vaeva nähtud; õpilane on teinud hästi koostööd kaasõpilaste ja õpetajaga; õpilane on tähtaegadest (kokkulepetest) kinni pidanud. Õppematerjalid: Veinmann, Martin Vajadus olla mõistetav. Tallinn: Eesti Teatriliit. Rodenburg, Patsy Näitleja kõneleb: hääl ja esitaja. Tallinn: Eesti Teatriliit. Tšehhov, Mihhail Näitlejatehnikast. Tallinn: Eesti Teatriliit. Joyce, Mary Loovliikumine. Tallinn: Koolibri. Tepandi, Tõnu Alguses on hääl. Tallinn: Sirje Endre. Muud olulised märkused: Grupi maksimaalne suurus on 16 õpilast. 19

20 TALLINNA 32. KESKKOOLI GÜMNAASIUMIASTME VALIKKURSUSE AINEKAART Valikkursus: Õpetaja: Kontakt: Maht ja aeg: Sihtgrupp: MAAILMAVAATEÕPETUS Heikki Silvet 1 kursus V perioodil (kokku 35 tundi) 10. klassi õpilased Õppe-eesmärk ehk miks me seda ainet õpetame? Õpilased omandavad ülevaate maailmavaatega seotud küsimustest, mis on abiks paljude teiste kursuste omandamisel nii gümnaasiumis kui kõrgkoolis. Õppetegevus ehk mida me tundide jooksul teeme? 1. Tutvumine maailmavaate eri aspektidega. 2. Transmaailmaga seotud küsimuste käsitlemine. 3. Eetikaga seotud küsimuste käsitlemine. 4. Tutvumine erinevate maailmavaateliste koolkondadega. 5. Õpilaste ettekanded või uurimistöö (hindele 5 suunduvatele õpilastele kohustuslik). 6. Esseed suurte teadlaste ja mõtlejate maailmavaatelistele teesidele (Einstein jt). Õpitulemus ehk milliseid oskusi õpilased saavad? 1. Õpilased omandavad kogemusi maailmavaateliste küsimuste üle mõtlemisel ja arutlemisel. 2. Õpilased omandavad kogemusi ettekannete tegemisel suures auditooriumis. 3. Õpilased omandavad ülevaate erinevate maailmavaadete kujunemisest. Hindamine: Kursusehinne kujuneb teemade arutelu käigus nii auditoorsete esseede, ettekannete või uurimuste kui arvestusliku vestluse ja aktiivsuspunktide alusel. Õppematerjalid: Suurte teadlaste ja mõtlejate teeside valimikud esseede alusmaterjaliks (7 valikut) Õpetaja varustab ettekandjaid teostega isiklikust raamatukogust ja internetist d Ormesson, Jean Õige vähe õige paljust. Tallinn: Olion. 20

21 Muud olulised märkused: Grupi maksimaalne suurus on 30 õpilast. 21

22 TALLINNA 32. KESKKOOLI GÜMNAASIUMIASTME VALIKKURSUSE AINEKAART Valikkursus: Õpetaja: Kontakt: Maht ja aeg: Sihtgrupp: TALLINNA AJALUGU Triin Viiron 1 kursus V perioodil (kokku 35 tundi) 10. klasside õpilased, v.a ajaloo õiguste aluste õppesuund Õppe-eesmärk ehk miks me seda ainet õpetame? Valikaine Tallinna ajalugu õppimine: kujundab gümnaasiumiõpilastes kodulinna kui hea õpi-, töö- ja elukeskkonna tundmist ja väärtustamist, varustades neid vastavate teadmiste ja oskustega; avardab gümnasistide kultuurilist silmaringi ning toetab kõlbeliste väärtushinnangute kujunemist ja hoolivat suhtumist oma kodulinna; arendab noorte ettevõtlikkust ja aktiivset eluhoiakut; toetab noorte sotsialiseerumist linnaelanikuna ja Eesti riigile lojaalse kodanikuna. Õppetegevus ehk mida me tundide jooksul teeme? Õppetöö jaguneb auditoorseks ja iseseisvaks tööks. Kursuse jooksul peetavate loengute ja õppekäikude teemad on järgmised: Põhja-Eesti varase inimasustuse eripära, arheoloogilised leiud Tallinna aladelt ja lähipiirkonnast, kindlustatud küla Irus, nimekujud enne Tallinna. Tallinn kui osa kristlikust kultuurist, Tallinn erinevate võimude all, kloostrid ja kirikud, linnakodanike elamud, Lübecki õigus, Tallinna vanalinna tänavavõrk, linnamüür, tuntumad hooned, tähtsamad sündmused (aastani 1918), kodanikuks saamine keskajal, rahvaarv ja rahvuslik kooseis keskajal ning tänapäeval, kodanikeühendused tänapäeval, Tallinn kui hansalinn, Tallinna raad, linna valitsemine tänapäeval, linna eelarve, linnaosade kujunemine ja tänapäev. Sotsiaalhoolekanne. Haigemajad, arstiabi ja supiköögid keskajal, raeapteek. Sotsiaalhoolekanne tänapäeval: lastetoetused, puuetega inimesed, eakate hoolekanne, eluraskustesse sattunud inimesed, haiglad. Kroonitud pead Tallinnas, sõpruslinnad, erinevaid traditsioone Tallinnas. 22

23 Haljasalad ja pargid. Kadrioru park, Harjumäe park, Toompark, Tornide väljak, Hirvepark, Virumäe park, Kanuti aed, Tammsaare park ja nende loomislugu. Tallinna loomaaia saamislugu, tänapäevane loomaaed, loomaaed kui teaduskeskus. Transport. Erasõidukite kasutus, ummikud, ühistransport (sh P&R süsteem), Tallinn kui Eesti värav, keskkonnasäästlik transport. Majandus. Tallinna keskmine äriettevõte, tööhõive, Tallinna suurimad eksportijad, ettevõtlusinkubaatorid. Turism. Tallinna vaatamis- ja kogemisväärsused, turistid, turismi majanduslik, ökoloogiline ja sotsiaalne mõju. Haridus. Esimesed koolid Tallinnas, Tallinnas tegutsevad riiklikud kutse- ja ülikoolid, huvikoolid, silmapaistvate noorte tunnustamine. Teater. Estonia teatri saamislugu, Eesti Draamateater, Tallinna Linnateater, Vene Draamateater ning vabal valikul mõni modernne teater. Muusikaelu. Kontserdipaigad, muusikafestivalid, muusikakollektiivid, noortemuusika. Muuseumid kui teadusasutused ja kultuurivaramud, Tallinna Linnamuuseum, Eesti Kunstimuuseum (sh Kumu, Kadrioru muuseum, Niguliste muuseum), Eesti Loodusmuuseum, Eesti Vabaõhumuuseum. Kirjanduslik Tallinn. Kirjanike maja, raamatukogud, kirjanikega seotud paigad ja muuseumid, mõni vabalt valitud tänapäeva kirjanik. Kunst. Raidkunst keskaegses Tallinnas, vapid, skulptuur, käsitöömeistrid tänapäevases Tallinnas, õpitoad, mood. Toitumine. Mida ja kuidas söödi keskaegses Tallinnas, kohvikukultuur Tallinnas, kuulsad söögikohad. Sport. Esimesed sportlikud ühendused, rahvasport, tippsport, suurvõistlused Tallinnas. Osa õppetööst toimub individuaalse tööna, kuulates Tallinna ajaloo teemalisi raadiosaateid ja külastades olulisi Tallinnas asuvaid arhitektuuriobjekte (Tallinna Linnaarhiiv, Niguliste kirik, Raekoda jne). Õpitulemus ehk milliseid oskusi õpilased saavad? Pärast kursuse lõpetamist õpilane: teab põhifakte Tallinna ajaloost, orienteerub Tallinnas kui kultuuri- ja majanduskeskuses, omab ülevaadet Tallinna juhtimisest ja Tallinna sotsiaalsest keskkonnast, 23

24 omab ülevaadet edasiõppimisvõimalustest Tallinnas, soovib saada väärikaks linnakodanikuks. Hindamine: Hindamisel lähevad arvesse: aktiivne tundidest osavõtt, õppekäikudel osalemine, arutluse kirjutamine, testi sooritamine, ettekanne kokkulepitud teemal. Õppematerjalid: Peamine õppematerjal on kirjastuse AVITA õpik ja töövihik Tallinna lugu (2011). Kursuse raames kasutab õpetaja ka valitud osasid alljärgnevatest raamatutest ja allikatest: Tallinna Entsüklopeedia Goldman, I., P. Kaldoja Tallinna legendid. Tallinn: Perioodika. Hahn, K.-R Tallinna vanalinn ehk kõnelused kummitusega. Tallinn: Tallinna Kultuuriväärtuste Amet. Gustavson, H Meditsiinist vanas Tallinnas kuni Tallinn: Valgus. Rannu, J Mineviku Tallinn. Tallinn: Perioodika. Vende, V Ununenud Tallinn: jalutuskäik ümber vanalinna. Tallinn: Perioodika. Pullat. R Tallinna ajalugu 1860-ndate aastateni. Tallinn: Eesti Raamat. Kangropool, R. noorem, D. Bruns Tallinn sajandeis: ehituskunstiline ülevaade. Tallinn: Eesti Raamat. Männisalu, M Suurgildi hoone. Tallinn: Eesti Raamat. Kangropool, R. noorem Raekoda: ajalugu ja kaasaeg. Tallinn: Eesti Raamat. Gustavson, H Raeapteek. Tallinn: Eesti Raamat. Lumiste, M Pühavaimu kirik. Tallinn: Eesti Raamat. Leimus, I Origines Revaliae: esmakordset Tallinnas ja Tallinnast. Tallinn: Eesti Ajaloomuuseum. Erinevad temaatilised internetileheküljed. Muud olulised märkused: Grupi maksimaalne suurus on 36 õpilast. 24