Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:"

Väljavõte

1 Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Avaldamismärge: Vastu võetud nr 76 RT I 2003, 29, 175 jõustumine Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi teatajas, jõustumise aeg): nr 295 (RT I 2004, 67, 467) nr 98 (RT I 2005, 28, 203) nr 20 (RT I 2006, 5, 29) Määrus kehtestatakse «Eesti Vabariigi haridusseaduse» 27, «Ülikooliseaduse» 31 lõike 4 ja «Rakenduskõrgkooli seaduse» 19 lõike 3 alusel. 1. Määruse reguleerimisala 1. peatükk ÜLDSÄTTED (1) Määrusega kehtestatakse bakalaureuseõppe, magistriõppe, doktoriõppe ning bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavadel põhineva õppe ning rakenduskõrgharidusõppe õppekava täitmist tõendava diplomi (edaspidi diplom) ja akadeemilise õiendi vormistamise ja väljaandmise kord (statuut) ning diplomi ja akadeemilise õiendi vormid (lisad 1, 2 ja 3). (2) Määrusega kehtestatakse diplomi ja akadeemilise õiendi duplikaatide taotlemise, vormistamise ning väljaandmise tingimused ja kord ning Haridus- ja Teadusministeeriumi õppekavade registrisse enne 1. juunit a kantud õppekava täitmisel väljaantud diplomi duplikaadi vorm (lisa 6). 2. Diplom (1) Diplom antakse isikule, kes on täitnud riiklikult tunnustatud bakalaureuseõppe, magistriõppe, doktoriõppe ning bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavadel põhineva õppe või rakenduskõrgharidusõppe õppekava täies mahus. Käesolevale statuudile vastava diplomi väljaandmise õigus ja kohustus on kõrghariduse õppekavade alusel õppetööd tegevatel õppeasutustel. (2) Diplom on eluaegne. Diplomi või selle väljaandmise aluseks olnud alusdokumendi võib kehtetuks tunnistada «Haldusmenetluse seaduses» (RT I 2001, 58, 354; 2002, 53, 336; 61, 375; 2003, 20, 117; 78, 527) sätestatud tingimustel ja korras. Diplomi ja alusdokumendi tunnistab kehtetuks selle väljaandnud õppeasutus või tema õigusjärglane või nende puudumisel haridus- ja teadusminister. (3) Diplom kehtib iseseisva kõrgharidust tõendava dokumendina ka akadeemilise õiendita. (4) Diplomid jagunevad bakalaureuseõppe, magistriõppe, doktoriõppe ning bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavadel põhineva õppe ning rakenduskõrgharidusõppe õppekava täitmist tõendavateks diplomiteks, mis erinevad värvuselt. [RT I 2004, 67, 467 jõust ] 3. Akadeemiline õiend (1) Koos diplomiga antakse välja akadeemiline õiend. Leht 1 / 25

2 (2) Akadeemiline õiend annab informatsiooni õppekava, selle täitmise tulemuste, antud akadeemilise kraadi või muu kvalifikatsiooni ja Eesti kõrgharidussüsteemi kohta. (3) Akadeemiline õiend diplomita ei ole iseseisev kõrgharidust tõendav dokument. 4. Plankide jaotamine ja registreerimine (1) Diplomite ja akadeemiliste õiendite plankide tellimist ning nende jaotamist õppeasutuste vahel korraldab Haridus- ja Teadusministeerium. (2) Diplomite ja akadeemiliste õiendite plangid kuuluvad dokumentide hulka, mille hoidmine ja kasutamine toimub õigusaktidega kehtestatud korras. (3) Õppeasutus esitab andmed väljaantud diplomite ja akadeemiliste õiendite kohta Haridus- ja Teadusministeeriumile registreerimiseks õigusaktides sätestatud korras. 5. Diplomi vorm 2. peatükk DIPLOM (1) Diplom vormistatakse A4-formaadis turvaelementidega ja taustmustriga plangile, kuhu on trükitud sõnad «EESTI VABARIIK», suure riigivapi kujutis, sõna «DIPLOM», diplomi seeria ja number ning õppeasutuse nimi (õppeasutuse otsusel ka tema asutamisaasta). Diplomi vorm esitatakse lisas 1. (2) Diplomi plankidel on ühtne numeratsioon, mis jaguneb seeriateks vastavalt diplomi liigile ja seda väljaandvatele õppeasutustele. Seeria on märgitud kahe tähega, millest esimene tähistab diplomi liiki, teine diplomi väljaandnud õppeasutust. Tähtedele järgnev kuuekohaline number on diplomi järjekorranumber seerias. (3) Diplomi liigid, plankide värvused ning tähised on järgmised: 1) rakenduskõrgharidusõppe õppekava täitmist tõendav diplom hallikassinine, tähis «E»; 2) bakalaureuseõppe õppekava täitmist tõendav diplom rohekaskollane, tähis «L»; 3) magistriõppe õppekava täitmist tõendav diplom hõbe; tähis «M»; 4) bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavadel põhineva õppe õppekava täitmist tõendav diplom hõbe, tähis «M»; 5) doktoriõppe õppekava täitmist tõendav diplom kuld, tähis «O»; (4) Õppeasutuste tähised on järgmised: 1) Tartu Ülikool tähis «A»; 2) Tallinna Tehnikaülikool tähis «B»; 3) Tallinna Ülikool tähis «C»; 4) Eesti Maaülikool tähis «D»; [RT I 2006, 5, 29 jõust ] 5) Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia tähis «E»; [RT I 2006, 5, 29 jõust ] 6) Eesti Kunstiakadeemia tähis «K»; 7) teised ülikoolid tähis «M»; 8) rakenduskõrgkoolid tähis «L»; 9) kõrgharidust andvad kutseõppeasutused tähis «H». 6. Diplomi vormistamine (1) Diplom vormistatakse eesti keeles. Diplomile kiitusega lisatakse ladina keeles märge «cum laude». (2) Diplomi statuudile vastava teksti, mis ei ole plangile trükitud, kannab diplomile õppeasutus. (3) Õppeasutus kannab diplomile järgmised andmed: 1) diplomi saaja ees- ja perekonnanimi ning isikukood, selle puudumisel sünniaeg; 2) kõrgharidustaseme õppe ja täidetud õppekava nimetus, kood Haridus- ja Teadusministeeriumi õppekavade registris, tekst õppekava täitmise kohta; 3) vastaval juhul sõnad «cum laude», mis kirjutatakse sõna «DIPLOM» alla; 4) vastaval juhul antud akadeemilise kraadi nimetus; 5) diplomi väljaandmise koht; 6) diplomi väljaandmise kuupäev. (4) Lõike 3 punktis 2 nimetatud kõrgharidustaseme õppe nimetus kantakse diplomile muust tekstist selgesti eristuvalt, kuid mitte suuremalt sõnast «DIPLOM». (5) Õppeasutuste ühiselt läbiviidud õppe õppekava täitmise kohta kantakse diplomile vastav lause, kus märgitakse osalenud õppeasutuste nimed. 7. Diplomi kinnitamine ja väljastamine Leht 2 / 25

3 (1) Diplom kinnitatakse õppeasutuse juhi ja tema määratud ametiisiku allkirjaga ning õppeasutuse pitseriga. Diplomi väljaandmise alusdokumente säilitatakse alatiselt. (2) Diplom antakse allkirja vastu selle saajale isiklikult või volitatud isikule kirjaliku volituse alusel. 8. Akadeemilise õiendi vorm 3. peatükk AKADEEMILINE ÕIEND (1) Eestikeelne akadeemiline õiend vormistatakse kahepoolsena A4-formaadis turvaelementidega plangile (lisa 2), mille esileheküljel on sõnad «EESTI VABARIIK» ning väikese riigivapi kujutis, sõnad «AKADEEMILINE ÕIEND», tähis «R» ja dokumendi number. (2) Ingliskeelne akadeemiline õiend vormistatakse kahepoolsena A4-formaadis turvaelementidega plangile (lisa 3), mille esileheküljel on sõnad «REPUBLIC OF ESTONIA» ning väikese riigivapi kujutis, sõnad «DIPLOMA SUPPLEMENT», tähis «DS» ja dokumendi number. (3) Akadeemilise õiendi plangi värvus on lilla. (4) Kui akadeemilise õiendi tekst ei mahu ühele lehele, jätkatakse seda lisalehel. Sel juhul märgitakse akadeemilise õiendi esimese lehe lõppu lisalehe number ja lisalehe algusesse põhilehe number. Iga järgneva lisalehe lisamisel kantakse lisalehe lõppu järgneva lisalehe number ja algusesse eelmise lisalehe number. Lisalehel on tähis «S» ja lisalehe number. 9. Akadeemilise õiendi vormistamine (1) Akadeemiline õiend vormistatakse eesti ja inglise keeles. Akadeemilise õiendi ingliskeelne nimetus on diploma supplement. Õppeaine nimetuse võib lisada ka selles keeles (vajadusel translitereerituna), milles õpe toimus. (2) Õppeasutus kannab akadeemilisele õiendile teabe iga käesoleva paragrahvi lõigetes 3 või 4 nimetatud punkti kohta, välja arvatud lõikes 3 nimetatud juhul. Kui teavet ei esitata, antakse selgitus selle põhjuse kohta. (3) Õppeasutus võib eestikeelsele akadeemilisele õiendile kanda käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 8 loetletud andmed. (4) Eestikeelsele akadeemilisele õiendile kantakse järgmised andmed: 1) tekst «Akadeemiline õiend järgib Euroopa Komisjoni, Euroopa Nõukogu ja UNESCO/CEPES väljatöötatud vormi. Akadeemilise õiendi eesmärgiks on anda piisavat sõltumatut teavet rahvusvahelise «läbipaistvuse» ning kvalifikatsiooni õiglase akadeemilise ja erialase tunnustamise parandamiseks. See dokument kirjeldab kvalifikatsiooni tõestaval originaaldokumendil nimetatud isiku edukalt lõpetatud õpingute olemust, taset, konteksti, sisu ja staatust. Dokument ei sisalda väärtusotsustuste, samaväärsuse avalduste ega tunnustusega seotud ettepanekuid. Teave esitatakse iga punkti kohta. Juhul, kui teavet ei esitata, antakse selgitus selle põhjuse kohta»; 2) kvalifikatsiooni omandanud isik (perekonnanimi, eesnimi, sünniaeg (päev/kuu/aasta), isikukood); 3) kvalifikatsioon (kvalifikatsiooni nimetus (originaalkeeles), eriala, õppekava nimetus, kood ja Haridusja Teadusministeeriumi õppekavade registrisse kandmise kuupäev, õppekavajärgne spetsialiseerumine, õppeasutuse nimi (originaalkeeles, vajadusel translitereerituna) ja tüüp, õppetöö keel(ed)); 4) kvalifikatsiooni tase (tase, õppekava nominaalkestus, õppe alustamise tingimused (juurdepääsuks vajalik kvalifikatsioon)); 5) õppekava sisu ja selle täitmise tulemused (õppevorm, õppekava täitmise tingimused, õppekava täitmise tulemused: õppeasutus, õppeaine nimetus / lõputöö pealkiri, õppeaine kood, õppeaine/lõputöö maht ainepunktides, arvestamise kuupäev, tulemus, õppejõud, õppeainete maht kokku ainepunktides, hindamissüsteem(id)); 6) kvalifikatsiooni omandanu õigused (edasiõppimisvõimalused, pääs tööturule); 7) lisainfo (õppekava akrediteerimine, sh akrediteerimise kuupäev ja selle läbiviinud organisatsioon; õppeasutuse lisainfo; täiendava info allikad: asutus, aadress, telefon, e-post); 8) Eesti kõrgharidussüsteemi kirjeldus (üldine korraldus, akrediteerimine ja diplomite riiklik tunnustamine, vastuvõtutingimused (üldtingimused, eritingimused), õppetöö korraldus, kõrghariduskvalifikatsioonid ja õppeliigid (rakenduskõrgharidusõpe, bakalaureuseõpe, magistriõpe, bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavadel põhinev õpe, doktoriõpe)) vastavalt lisale 4; 9) kinnitus (kuupäev, allkirjad, nimed, ametikohad, õppeasutuse pitser). (5) Ingliskeelsele akadeemilisele õiendile kantakse järgmised andmed: 1) tekst:«this Diploma Supplement follows the model developed by the European Commission, Council of Europe and UNESCO/CEPES. The purpose of the diploma supplement is to provide sufficient independent data to improve the international 'transparency' and fair academic and professional recognition of qualifications. Leht 3 / 25

4 It is designed to provide a description of the nature, level, context, content and status of the studies that were pursued and successfully completed by the individual named on the original qualification to which this supplement is appended. It is free from any value judgments, equivalence statements or suggestions about recognition. Information in all sections should be provided. Where information is not provided, an explanation should give the reason why»; 2) Information identifying the holder of the qualification (Family name. Given name. Date of birth (day/month/ year). Personal identification code); 3) Information identifying the qualification (Name of qualification and title conferred (in original language). Main field(s) of study for the qualification (Name, code and date of registration of programme in Register of Programmes of Ministry of Education and Research. Minor field(s) of study. Name (in the original language or transliteration, if necessary) and status of awarding institution. Language(s) of instruction); 4) Information on the level of the qualification (Level of qualification. Official length of programme. Access requirement(s)); 5) Information on the contents and results gained (Mode of study. Programme details. Components of study programme (e.g. subjects, modulesor units studied): institution, subject/title of thesis, subject code, individual credits and results obtained, date, teaching staff member, total capacity of credits obtained. Grading scheme(s)); 6) Information on the function of the qualification (Access to further study. Professional status); 7) Additional information (Information on accreditation (date and institution). Additional information of awarding institution. Further information sources (institution, address, telephone, e-post)); 8) Information on the Higher Education System of Estonia (General framework. Accreditation and recognition of qualifications. Admission requirements (general requirements, specific requirements). Organisation of course of studies. Higher Education Qualifications (Professional higher education qualifications, Bakalaureusekraad, Magistrikraad, Qualification of integrated long-cycle programmes, Doktorikraad))vastavalt lisale 5; 9) Certification of the supplement (Date. Signatures. Names. Capacity. Official stamp or seal). (6) Akadeemilisele õiendile kantakse isiku esitatud dokumentide alusel info eelmiste õpingute tulemuste ja töökogemuse kohta, mis õppeasutuse otsusel arvestatakse tema õppekava täitmise osaks (õpingute ja töökogemuse sisu, sh teises õppeasutuses sooritatud õppeained; ainepunktide kogumaht, mille ulatuses loetakse õppekava eelmiste õpingute ja töökogemuse arvestamisega täidetuks; arvestatud soorituste ajavahemik). Teises õppeasutuses sooritatud õppeained kantakse akadeemilisele õiendile vastavalt lõike 4 punktile 5 ja lõike 5 punktile Akadeemilise õiendi kinnitamine ja väljastamine (1) Akadeemiline õiend kinnitatakse õppeasutuse juhi määratud kahe ametiisiku allkirja ja õppeasutuse pitseriga. (2) Akadeemiline õiend antakse allkirja vastu selle saajale isiklikult või volitatud isikule kirjaliku volituse alusel. 11. Duplikaadi taotlemine 4. peatükk DUPLIKAAT (1) Diplomi või akadeemilise õiendi (edaspidi algdokument) omanik saab taotleda diplomi või akadeemilise õiendi kehtetuks tunnistamist ning duplikaadi väljaandmist, kui: 1) algdokumendi tekst on muutunud raskesti loetavaks; 2) vähemalt üks täht algdokumendi tekstis on muutunud mitteloetavaks; 3) tuvastatakse algdokumendi vormistamise ebatäpsus või algdokumendile kantud andmete ebaõigsus; 4) algdokument on hävinud, kadunud või ära varastatud; 5) algdokument on legaliseeritud või kinnitatud tunnistusega (apostille'ga) õigusaktides sätestatud korras. (2) Duplikaadi taotleja esitab taotluse algdokumendi väljaandnud õppeasutuse juhile, näidates ära taotluse põhjuse. Kui õppeasutus on lõpetatud ja tal puudub õigusjärglane, siis esitab taotleja taotluse Haridus- ja Teadusministeeriumile. Lõike 1 punktides 1 3 ja 5 nimetatud juhtudel lisab duplikaadi taotleja taotlusele algdokumendi. (3) Duplikaadil on algdokumendiga võrdne juriidiline jõud. [RT I 2004, 67, 467 jõust ] 12. Duplikaadi väljaandmine (1) Algdokumendi kehtetuks tunnistamise ning duplikaadi väljaandmise otsustab taotluse saaja kahe nädala jooksul duplikaadi taotluse saamise päevast arvates. Otsus algdokumendi kehtetuks tunnistamise ja duplikaadi väljaandmise kohta vormistatakse õppeasutuse juhi käskkirjaga ning juhul, kui õppeasutus on lõpetatud ja tal puudub õigusjärglane, siis haridus- ja teadusministri käskkirjaga. Otsus algdokumendi kehtetuks tunnistamise kohta tehakse teatavaks ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. (1 1 ) Paragrahvi 11 lõike 2 punktis 5 toodud juhul algdokumenti kehtetuks ei tunnistata. Leht 4 / 25

5 (2) Andmed duplikaadi väljaandmise kohta registreeritakse 4 lõikes 3 toodud korras. (3) Duplikaadi väljaandmise kulud õppeasutuse määratud summa ulatuses kannab duplikaadi taotleja, 11 lõike 1 punktis 3 nimetatud juhul õppeasutus, kui õppeasutus on lõpetatud ja tal puudub õigusjärglane, siis Haridus- ja Teadusministeerium. [RT I 2004, 67, 467 jõust ] 13. Duplikaadi väljaandmisest keeldumine (1) Duplikaadi väljaandmisest keeldutakse, kui ilmneb, et: 1) duplikaadi taotleja on tahtlikult esitanud valeandmeid; 2) puuduvad andmed algdokumendi väljaandmise kohta; 3) ei esine 11 lõike 1 punktides 1 5 nimetatud duplikaadi väljaandmise alust. (2) Duplikaadi väljaandmisest keeldumine vormistatakse õppeasutuse juhi käskkirjaga ning juhul, kui õppeasutus on lõpetatud ja tal puudub õigusjärglane, siis haridus- ja teadusministri käskkirjaga. Käskkiri tehakse duplikaadi taotlejale kirjalikult teatavaks viie tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates. [RT I 2004, 67, 467 jõust ] 14. Duplikaadi vormistamine (1) Diplomi duplikaat vormistatakse diplomi plangil (lisa 1), mille paremasse ülanurka kannab duplikaati väljaandev asutus sõna «DUPLIKAAT». (2) Akadeemilise õiendi duplikaat vormistatakse akadeemilise õiendi plangil (lisad 2 ja 3), mille paremasse ülanurka kannab duplikaati väljaandev asutus eestikeelse duplikaadi puhul sõna «DUPLIKAAT» ja ingliskeelse duplikaadi puhul sõna «DUPLICATE». (3) Duplikaadile kantakse algdokumendi tekst samas keeles, mis oli algdokumendil, ning duplikaadi väljaandmise kuupäev. Duplikaadile ei kanta algdokumendi numbrit, allakirjutanud isikute nimesid ega käesolevas paragrahvis nimetamata uusi andmeid. 15. Duplikaadi kinnitamine Duplikaat kinnitatakse õppeasutuse juhi ja tema määratud ametiisiku allkirjaga ning juhul kui õppeasutus on lõpetatud ning tal puudub õigusjärglane, siis haridus- ja teadusministri volitatud ametiisiku allkirjaga ning duplikaadi väljaandnud asutuse pitseriga. 16. Uue duplikaadi väljaandmine (1) Duplikaadi omanik võib 11 lõike 1 punktides 1 5 nimetatud aluse esinemise korral taotleda uue duplikaadi väljaandmist. (2) Uue duplikaadi väljaandmisel järgitakse duplikaadi väljaandmise korda, välja arvatud nõuet avaldada algdokumendi kehtetuks tunnistamise otsus ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. [RT I 2004, 67, 467 jõust ] 17. Üleminek 5. peatükk RAKENDUSSÄTTED (1) Paragrahvi 5 lõikeid 3 ja 4 kohaldatakse diplomite suhtes, mida väljastatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi õppekavade registrisse alates 1. juunist a kantud kõrgharidustaseme õppe õppekavade täitmisel. (2) Haridus- ja Teadusministeeriumi õppekavade registrisse enne 1. juunit a kantud kõrgharidustaseme õppekava täitnud isikutele väljastatavate diplomite suhtes kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 22. oktoobri a määrust nr 237 «Diplomi vormi ja statuudi kinnitamine» (RT I 1998, 97, 1525; 1999, 87, 801; 2002, 105, 626). (3) Kutsekõrgharidusõppe, diplomiõppe, bakalaureuseõppe, magistriõppe ning bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavadel põhineva õppe ja doktoriõppe õppekava täitnud isikutele väljastatavate akadeemiliste õiendite ja hinnetelehtede suhtes kohaldatakse kuni 1. jaanuarini a Vabariigi Valitsuse 22. oktoobri a määrust nr 237 «Diplomi vormi ja statuudi kinnitamine». Leht 5 / 25

6 (4) Üheaastase õpetajakoolituse läbinud isikule antakse tunnistus, mis kehtib ainult koos kõrgharidust tõendava diplomiga. Tunnistusele tehakse vastav märge ja lisatakse diplomi number. Tunnistusele lisatakse akadeemiline õiend. Tunnistuse vormi kehtestab õppeasutus. (5) Haridus- ja Teadusministeeriumi õppekavade registrisse enne 1. juunit a kantud õppekava täitmisel väljaantud diplomi duplikaat vormistatakse A4-formaadis hallile turvaelementidega duplikaadi plangile (lisa 6), kuhu on trükitud sõnad «EESTI VABARIIK», suure riigivapi kujutis, sõna «DIPLOM», duplikaadi number ning õppeasutuse nimi (õppeasutuse otsusel ka tema asutamisaasta). Paremas ülanurgas on sõna «DUPLIKAAT». 18.[käesolevast tekstist välja jäetud] Vabariigi Valitsuse 12. märtsi a määruse nr 76 lisa 1 RAKENDUSKÕRGHARIDUSÕPPE ÕPPEKAVA TÄITMIST TÕENDAVA DIPLOMI VORM Leht 6 / 25

7 Leht 7 / 25

8 BAKALAUREUSEÕPPE ÕPPEKAVA TÄITMIST TÕENDAVA DIPLOMI VORM Leht 8 / 25

9 Leht 9 / 25

10 MAGISTRIÕPPE ÕPPEKAVA TÄITMIST TÕENDAVA DIPLOMI VORM Leht 10 / 25

11 Leht 11 / 25

12 DOKTORIÕPPE ÕPPEKAVA TÄITMIST TÕENDAVA DIPLOMI VORM Leht 12 / 25

13 Leht 13 / 25

14 Leht 14 / 25

15 AKADEEMILISE ÕIENDI VORM Vabariigi Valitsuse 12. märtsi a määruse nr 76 lisa 2 Leht 15 / 25

16 Leht 16 / 25

17 Vabariigi Valitsuse 12. märtsi a määruse nr 76 lisa 3 INGLISKEELSE AKADEEMILISE ÕIENDI VORM Leht 17 / 25

18 Vabariigi Valitsuse 12. märtsi a määruse nr 76 lisa 4 Leht 18 / 25

19 EESTI KÕRGHARIDUSSÜSTEEM 1. ÜLDINE KORRALDUS Kõrgharidussüsteemi reguleerivad peamiselt «Ülikooliseadus», «Rakenduskõrgkooli seadus» ja «Erakooliseadus». Eesti kõrgharidussüsteemis on kaks haru akadeemilise ja rakenduskõrghariduse haru. Kõrgharidust omandatakse ülikoolides ja rakenduskõrgkoolides ning mõnedes kutseõppeasutustes. Omandivormilt jagunevad kõrgharidust andvad õppeasutused riiklikeks, avalik-õiguslikeks ja eraõiguslikeks. Alates 2002/2003. õppeaastast on kõrgharidussüsteemi akadeemiline haru üldstruktuurilt kaheastmeline, järgides anglosaksi bachelor-mastermudelit. Esimene aste on bakalaureuseõpe, teine aste on magistriõpe. Bakalaureuseja magistriõpe on mõnedel erialadel integreeritud üheks tervikuks. Akadeemilise õppe kõrgeimaks astmeks on doktoriõpe. Rakenduskõrgharidusõpe on kõrgharidussüsteemi esimene aste ning vastab akadeemilise haru bakalaureuseastmele. Ülikool on asutus, kus toimub akadeemiline õpe ja võib toimuda rakenduskõrgharidusõpe. Rakenduskõrgkoolis toimub rakenduskõrgharidusõpe, koostöös ülikoolidega ka magistriõpe. Iseseisvalt võib rakenduskõrgkool läbi viia magistriõpet teoloogia ja militaarõppe õppekavade järgi. 2. AKREDITEERIMINE JA DIPLOMITE RIIKLIK TUNNUSTAMINE Akrediteerimine on tegevus, mille käigus antakse hinnang kõrgkooli või tema õppekava kohta. Akrediteerimist viib läbi Kõrghariduse Hindamise Nõukogu, kaasates väliseksperte. Positiivse akrediteerimisotsuse kehtivusaeg on seitse aastat. Tingimisi akrediteerimisotsus on samuti positiivne otsus ja selle kehtivusaeg on kolm aastat. Riiklikult tunnustatakse diplomeid, mis antakse pärast positiivselt akrediteeritud õppekava täitmist. Riiklikult tunnustatakse ka diplomeid, mis on välja antud kuni kaks aastat enne positiivset akrediteerimisotsust. Avalikõiguslike ülikoolide diplomid, mis antakse enne registrisse kantud õppekavade täitmise korral ja rakenduskõrghariduse diplomid, mis antakse enne registrisse kantud õppekavade täitmise korral, omavad riiklikku tunnustust ka ilma akrediteerimiseta. 3. VASTUVÕTUTINGIMUSED 3.1. Üldtingimused Kõrgharidust andvasse õppeasutusse vastuvõtu üldtingimuseks on keskharidus, mida tõendab vastav dokument gümnaasiumi lõputunnistus, lõputunnistus kutsekeskhariduse omandamise kohta, varem kehtinud süsteemide vastavad tunnistused ja diplomid ning välisriigi kõrgharidust andvasse õppeasutusse vastuvõttu võimaldavad kvalifikatsioonid. Gümnaasiumi lõputunnistus antakse pärast 12. klassi (9 klassi põhiharidust ja 3 klassi üldkeskharidust) lõpetamist. Alates aastast peavad keskkoolilõpetajad sooritama riigieksamid (alates aastast kolm eksamit). Gümnaasiumi lõputunnistus kehtib koos riigieksamitunnistusega Eritingimused Lisaks üldtingimustele võib kõrgkool kehtestada vastuvõtu eritingimusi. Nendeks võivad olla sisseastumiseksamid, riigieksamite tulemused, erialased katsed ja vestlus vm. 4. ÕPPETÖÖ KORRALDUS Üldnõuded õppele, õppekavadele ja õppejõududele kehtestatakse raamdokumendi «Kõrgharidusstandardiga». Õppe nominaalkestust mõõdetakse õppeaastates, õppekava mahtu ainepunktides (AP). Üks AP vastab 40 tunnile ehk ühele õppenädalale üliõpilase poolt õppeks kulutatud tööle. Ühe õppeaasta maht on 40 AP, mis Euroopa ainepunktide ülekande süsteemis (ECTS) vastab 60 ainepunktile. 5. KÕRGHARIDUSKVALIFIKATSIOONID JA VASTAVAD ÕPPED 5.1. Rakenduskõrgharidusõpe Rakenduskõrgharidusõpe on alates 2002/2003. õppeaasta vastuvõtust kehtestatud kõrghariduse esimese astme õpe, mille eesmärgiks on kindlal kutsealal töötamiseks või magistriõppes edasiõppimiseks vajalike pädevuste omandamine. Õppe nominaalkestus on 3 4,5 aastat, maht AP ( ECTSainepunkti). Õppe lõpetanud isikule antakse diplom (hallikassinisel plangil, tähis E) rakenduskõrgharidusõppe õppekava täitmise kohta rakenduskõrgharidusõppe diplom. Leht 19 / 25

20 Rakenduskõrgharidusõpe on välja arendatud kuni 2002/2003. õppeaasta vastuvõtuni kehtinud kutsekõrgharidusõppest ja diplomiõppest. Kutsekõrgharidusõppeeesmärgiks on üldhariduslike teadmiste ning kutse- ja ametialaste teadmiste ja oskuste omandamine. Diplomiõpeon rakendusliku sisuga õpe, mille eesmärgiks on praktiliste teadmiste ja oskuste omandamine. Mõlema õppe nominaalkestus on 3 4 aastat. Kutsekõrgharidusõppel ja diplomiõppel on erinevusi nõuetes õppejõudude ja praktika mahu suhtes. Mõlema õppe lõpetajale antakse diplom vastava õppekava täitmise kohta. Diplomite üldnimetusena kasutatakse vastavalt kas kutsekõrgharidusõppe diplom(kollasel plangil, tähis K) või diplomiõppe diplom(rohelisel plangil, tähis A). [RT I 2004, 67, 467 jõust ] 5.2. Bakalaureuseõpe Bakalaureuseõpe on kõrghariduse esimese astme õpe, mille eesmärk on üldhariduslike teadmiste süvendamine, eriala alusteadmiste ja -oskuste omandamine õpingute jätkamiseks magistriastmes ja töö alustamiseks. Õppe nominaalkestus on valdavalt 3 aastat, maht 120 AP (180 ECTSainepunkti), erandina kuni 4 aastat, maht 160 AP (240 ECTSainepunkti). Enne registrisse kantud bakalaureuseõppe õppekavade peamine eesmärk oli arendada teoreetilisi teadmisi ja oskusi tööks valitud alal ning õppekava täitmine annab õiguse töötada kõrget kvalifikatsiooni nõudval ametikohal. Nimetatud õppe nominaalkestus on valdavalt 4 aastat, koos õpetajakoolitusega kuni 5 aastat. Ülikooli kehtestatud tingimustel ja korras võib enne registrisse kantud bakalaureuseõpet arvestada magistriõppe osana. Õppe lõpetanud isikule antakse diplom (rohekaskollasel plangil, tähis L; enne registrisse kantud õppekavade puhul sinisel plangil, tähis B), mis tõendab bakalaureuseõppe õppekava täitmist. Lõpetajale antakse bakalaureusekraad Magistriõpe Magistriõpe on kõrghariduse teise astme õpe, mille kestel süvendatakse erialateadmisi ja -oskusi ning omandatakse iseseisvaks tööks ja doktoriõppeks vajalikke teadmisi ja oskusi. Magistriõppe peamine eesmärk on koolitada õppija eriala süvendatud teadmistega spetsialistiks. Õppe alustamise tingimus on kõrghariduse esimese astme lõpetamine (bakalaureusekraad, rakenduskõrghariduse diplom või nendele vastav kvalifikatsioon). Õppe nominaalkestus on 1 2 aastat, maht AP ( ECTSainepunkti), kuid koos esimese astmega vähemalt 5 aastat, 200 AP (300 ECTSainepunkti). Enne registrisse kantud magistriõppe õppekava täitmisel antakse magistrikraad teadus- või kutsekraadina. Teadusmagistri õppekavas moodustab teadustöö õppe mahust vähemalt 50% ning magistritöös esitatakse erialaprobleemi uudne teaduslik käsitlus. Kutsemagistri õppekavas moodustab uurimis-, arendus- või loometöö õppe mahust vähemalt 25% ning õpe on suunatud kutsealase loomingulise probleemi uudse lahenduse leidmisele. Ülikooli kehtestatud tingimustel ja korras võib enne registrisse kantud magistriõppe õppekava täitmist arvestada doktoriõppe osana. Õppe lõpetanud isikule antakse diplom (hõbedasel plangil, tähis M; enne registrisse kantud õppekavade puhul pruunil plangil, tähis C), mis tõendab magistriõppe õppekava täitmist. Lõpetajale antakse magistrikraad Bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavadel põhinev õpe Integreeritud bakalaureuse-magistriõpe on üheastmeline, mille õppekava sisaldab nii alusõpet kui ka süvendatud spetsialiseerumisega õpet. Õppe lõpetamine annab magistrikraadile vastava kvalifikatsiooni. Üheastmelised integreeritud õpped on arsti-, loomaarsti-, proviisori-, hambaarsti-, arhitekti-, ehitusinseneriõpe ning klassiõpetaja õpetajakoolitus. Arstiõppe, alates 2002/2003. õppeaasta vastuvõtust ka loomaarstiõppe, nominaalkestus on 6 aastat, maht 240 AP (360 ECTSainepunkti). Teiste õppeliikide nominaalkestus on 5 aastat, maht 200 AP (300 ECTSainepunkti). Õppe lõpetamisel antakse diplom (hõbedasel plangil, tähis M; enne registrisse kantud õppekavade puhul pruunil plangil, tähis C) vastava õppekava täitmise kohta. Ülikooli otsusel võib integreeritud õppe läbimisel anda ka magistrikraadi Doktoriõpe Doktoriõpe on kõrghariduse kõrgeima astme õpe, mille eesmärgiks on iseseisvaks teadus-, arendus- või kutsealaseks loometööks vajalike teadmiste ja oskuste omandamine. Doktoriõppesse asumise üldtingimuseks on magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon. Õppe nominaalkestus on 3 4 aastat, maht AP ( ECTSainepunkti). Õppe lõpetanud isikule antakse diplom (kuldsel plangil, tähis O; enne registrisse kantud õppekavade puhul valgel plangil, tähis D), mis tõendab õppekava täitmist. Lõpetajale antakse doktorikraad. Doktorikraad on teaduskraad, mille saamiseks koostatakse ja kaitstakse doktoritöö iseseisev teaduslik uurimus või loometöö. Vabariigi Valitsuse 12. märtsi a määruse nr 76 Leht 20 / 25

21 lisa 5 1. GENERAL FRAMEWORK ESTONIAN HIGHER EDUCATION SYSTEM Higher education is primarily regulated by the Universities Act, the Institutions of Professional Higher Education Act, and the Private Schools Act. The Estonian higher education system is binary and consists of universities (ülikool) and professional higher education institutions (rakenduskõrgkool). Some vocational schools also have a right to offer professional higher education programmes. Based on the form of ownership, institutions of higher education can be divided into state, public and private institutions. Since the academic year of 2002/2003, the general structure of the higher education system is based on two main cycles, following the undergraduate-graduate model. The first cycle is the bachelor level; the second cycle is the master level. For some specialities, the study programmes have been integrated into a single long cycle, leading to a master level qualification. The highest stage at universities is doctorate studies. Professional higher education programmes constitute the first stage of the higher education system and correspond to bachelor level programmes. Universities are institutions that provide academic higher education and can also offer professional higher education programmes. Institutions of professional higher education provide professional higher education and may offer master level programmes in the field of theology and defence or in other fields in cooperation with universities. [RT I 2004, 67, 467 jõust ] 2. ACCREDITATION AND RECOGNITION OF QUALIFICATIONS Accreditation is a process in the course of which an institution of higher education or its study programme is evaluated. The Higher Education Quality Assessment Council, in cooperation with foreign experts, carries out accreditation. The term of validity of a positive accreditation decision is seven years. A conditional accreditation decision is also a positive decision the term of validity of which is three years. Qualifications awarded to students who have completed a study programme that has been accredited positively as well as the qualifications that have been awarded up to two years before a positive accreditation decision are deemed to be recognised by the state. Diplomas of public universities awarded upon the completion of study programmes that were registered before 1 June 2002, as well as diplomas awarded upon the completion of professional higher education programmes that were registered before 30 June 2003 enjoy state recognition even without being accredited. 3. ADMISSION REQUIREMENTS 3.1. General requirements The general admission requirement to an institute of higher education is secondary education evidenced by a respective certificate secondary school leaving certificate, certificate on acquiring secondary vocational education, other respective certificates and diplomas from previous systems and foreign qualifications giving access to higher education. The secondary school leaving certificate (Gümnaasiumi lõputunnistus) is awarded after 12 years of studies (9 years of basic education and 3 years of secondary education). Since 1997, secondary school students must pass state examinations (as of 1998 there are three examinations). The Gümnaasiumi lõputunnistusis valid with the state examination certificate Riigieksamitunnistus Specific requirements In addition to general requirements an institution of higher education may impose specific admission requirements such as entrance examinations, result of state examinations, speciality tests or interviews, etc. 4. ORGANISATION OF THE COURSE OF STUDIES The Standard of Higher Education establishes general requirements for studies, curricula and academic staff. The nominal duration of studies is measured in academic years, the scope of the curriculum in credit points (ainepunkt, or AP). One credit point corresponds to forty hours (one study week) of studies performed by a student. One academic year consists of 40 credit points, which corresponds to 60 credits of the European Credit Transfer System (ECTS). Leht 21 / 25

22 5. HIGHER EDUCATION QUALIFICATIONS 5.1. Professional higher education qualifications Professional higher education is the first stage of higher education, established from the admission of the academic year of 2002/2003, which aims at acquiring the competencies necessary for work in a certain profession or further study in the master level. The nominal length of study is 3 to 4.5 years, 120 to 180 AP (180 to 240 ECTS credits). Graduates who have completed their studies are awarded a diploma (on a bluishgray form, marked with E) certifying the completion of the professional higher education programme rakenduskõrgharidusõppe diplom. Professional higher education studies have developed from higher vocational education studies and diploma studies that applied until the academic year of 2002/2003. The aim of higher vocational education studieswas to acquire general education as well as professional and occupational knowledge and skills. Diploma studieswere of applied content, the purpose of which was to acquire practical knowledge and skills. The nominal length of both studies was 3 to 4 years. Higher vocational education and diploma studies differ in their requirements for teaching staff and the scope of practical training. Graduates who have completed their study are awarded a diploma on completing the respective study programme. The qualifications are called kutsekõrgharidusõppe diplom(higher vocational education diploma, on yellow form, marked with K) and diplomiõppe diplom(diploma study diploma, on green form, marked with A), respectively. 5.2.Bakalaureusekraad Bakalaureus-study is the first stage of bachelor level higher education study with the aim of increasing students level of general education, acquiring basic knowledge and skills in the speciality necessary to pursue further studies at the master level and for commencing work. The nominal length of studies is generally 3 years, 120 AP (180 ECTS credits), and in few disciplines up to 4 years, 160 AP (240 ECTS credits). The main aim of the bakalaureus-study programmes registered before 1 June 2002 was to develop theoretical knowledge and skills in the selected work area and the completion of the programme granted the right to work in a position requiring high-level specialist qualifications. The nominal length of studies was predominantly 4 years, along with teacher training that could be extended up to 5 years. Under the conditions and in the manner established by the university the completion of a programme registered before 1 June 2002 can be regarded as a part of studies at master level. Graduates who have completed their studies are awarded a degree bakalaureusekraad which is certified by a diploma (on a greenish yellow form, marked with L; programmes registered before 1 June 2002 are on a blue form, marked with B). 5.3.Magistrikraad Magister-study constitutes the second stage of master level higher education during which speciality knowledge and skills are developed further and knowledge and skills necessary for independent work and pursuing studies at a doctorate level are acquired. The main purpose of the magister-studies is to train a specialist with deep theoretical knowledge. The admission requirement is the bakalaureusekraador an equivalent level of qualification. The nominal length of the studies is 1 to 2 years, 40 to 80 AP (60 to 120 ECTS credits), but along with the first stage at least 5 years, 200 AP (300 ECTS credits). Upon completing magister-study programmes registered before 1 June 2002, a magistrikraadis awarded as a research or professional degree. Research constitutes at least 50 percent of the studies in a research magisterprogramme and a novel scientific treatment of a speciality problem is presented in the final thesis. Research, development or creative work constitutes at least 25 percent of the scope of studies in the professional magisterprogramme and the studies are aimed at finding a novel solution to a professional, creative problem. Under the conditions and in the manner established by the university the completion of a magister-study programme registered before 1 June 2002 can be regarded as a part of doctorate studies. Graduates who have completed their studies are awarded a degree magistrikraad which is certified by a diploma (on a silver form, marked with M; programmes registered before 1 June 2002, on a brown form, marked with C) Qualification of integrated long-cycle programmes The integrated long-cycle studies contain both bachelor and master level studies. Completion of the study programme provides a qualification corresponding to the magistrikraad. The studies are characteristic of medicine, veterinary medicine, pharmacy, dentistry, architecture, civil engineering and class teacher training. The nominal length of medical studies, and since the admission of the 2002/2003 academic year also veterinarian studies, is 6 years, 240 AP (360 ECTS credits), and in other fields 5 years, 200 AP (300 ECTS credits). Graduates who have completed their studies are awarded a diploma (on a silver form, marked with M; programmes registered before 1 June 2002, on a brown form, marked with C) certifying the completion of the respective integrated programme. By a decision of the university the magistrikraadmay be awarded. Leht 22 / 25

23 5.5.Doktorikraad Doktor-studies constitute the highest stage of higher education aimed at acquiring knowledge and skills necessary for independent research, development or professional creative work. The general admission requirement for doktor-studies is a magistrikraador a corresponding qualification. The nominal length of studies is 3 to 4 years, 120 to 160 AP (180 to 240 ECTS credits). Graduates who have completed their studies are awarded a degree doktorikraad, which is certified by a diploma (on a golden form, marked with O; programmes registered before 1 June 2002, on a white form, marked with D). The degree is a research degree for which the candidate has to compose and defend a doctorate thesis independent scientific research or creative work. Vabariigi Valitsuse 12. märtsi a määruse nr 76 lisa 6 HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUMI ÕPPEKAVADE REGISTRISSE ENNE 1. JUUNIT A KANTUD ÕPPEKAVA TÄITMISEL VÄLJAANTUD DIPLOMI DUPLIKAADI VORM Leht 23 / 25

24 Leht 24 / 25

25 Leht 25 / 25

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Mu

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Mu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (edaspidi akadeemia) diplomi,

Rohkem

KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri a käskkirjaga nr 13 (jõustunud ) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri a k

KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri a käskkirjaga nr 13 (jõustunud ) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri a k KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri 2013. a käskkirjaga nr 13 (jõustunud 04.09.2013) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri 2014. a käskkirjaga nr 39 (jõustub 01.01.2015) Diplomite, residentuuri

Rohkem

Akadeemilise õiendi ja ingliskeelse diplomilisa Diploma Supplement täitmise juhend

Akadeemilise õiendi ja ingliskeelse diplomilisa Diploma Supplement täitmise juhend AKADEEMILISE ÕIENDI TÄITMISE JUHEND (akadeemilistele õienditele, mis antakse välja alates 01.01.2012) Koostaja Gunnar Vaht Eesti ENIC/NARIC keskus Sihtasutus Archimedes gunnar.vaht@archimedes.ee Tallinn,

Rohkem

897FCEA9

897FCEA9 Hr Tõnis Lukas Haridus- ja teadusminister Munga 18 50088 TARTU Teie 13.02.2008 nr 8-4/27 Õiguskantsler 03.2008 nr 6-2/080120/00801824 Seisukoht vastuolu mittetuvastamise kohta Austatud härra minister Tänan

Rohkem

Vabariigi Valitsuse 18. detsembri a määruse nr 178 Kõrgharidusstandard lisa 3 (muudetud sõnastuses) [RT I , 17 jõust ] Õppe

Vabariigi Valitsuse 18. detsembri a määruse nr 178 Kõrgharidusstandard lisa 3 (muudetud sõnastuses) [RT I , 17 jõust ] Õppe Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2008. a määruse nr 178 Kõrgharidusstandard lisa 3 (muudetud sõnastuses) [RT I 05.07.2011, 17 jõust. 08.07.2011] Õppekavagrupid õppevaldkondades, nendes kõrgharidustaseme

Rohkem

Tallinna Tehnikaülikool

Tallinna Tehnikaülikool Kehtestatud TTÜ nõukogu 21.11.2017 määrusega nr 13 ALGTEKST-TERVIKTEKST Redaktsiooni jõustumise kuupäev: 2018/2019 õppeaastast Üliõpilaste vastuvõtueeskiri Määrus kehtestatakse ülikooliseaduse 14 lg 3

Rohkem

EESTI KUNSTIAKADEEMIA

EESTI KUNSTIAKADEEMIA HIGHER EDUCATION INSTITUTIONS in Estonia (1990-2011) Estonian ENIC/NARIC 2012 1 The current document comprises a list of public universities, state professional higher education institutions, private higher

Rohkem

Vabariigi Valitsuse 18. detsembri a määruse nr 178 Kõrgharidusstandard lisa 3 (muudetud sõnastuses) Õppekavagrupid õppevaldkondades, nendes kõrg

Vabariigi Valitsuse 18. detsembri a määruse nr 178 Kõrgharidusstandard lisa 3 (muudetud sõnastuses) Õppekavagrupid õppevaldkondades, nendes kõrg Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2008. a määruse nr 178 Kõrgharidusstandard lisa 3 (muudetud sõnastuses) Õppekavagrupid õppevaldkondades, nendes kõrgharidustaseme õpet läbiviivad õppeasutused ning nende

Rohkem

Microsoft Word - VV191_lisa.doc

Microsoft Word - VV191_lisa.doc Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2008. a määruse nr 178 Kõrgharidusstandard lisa 3 (Vabariigi Valitsuse 23.12.2010. a määruse nr 191 sõnastuses) Õppekavagrupid õppevaldkondades, nendes kõrgharidustaseme

Rohkem

Eelnõu lisa_3.docx

Eelnõu lisa_3.docx Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2008. a määrus nr 178 Kõrgharidusstandard Lisa 3 (muudetud sõnastuses) Õppekavagrupid, nendes kõrgharidustaseme õpet läbiviivad õppeasutused ning nende antavate diplomite

Rohkem

eelnõu.docx

eelnõu.docx Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2008. a määrus nr 178 Kõrgharidusstandard Lisa 3 (muudetud sõnastuses) Õppekavagrupid, nendes kõrgharidustaseme õpet läbiviivad õppeasutused ning nende antavate diplomite

Rohkem

Vabariigi Valitsuse 18. detsembri a määrus nr 178 Kõrgharidusstandard Lisa 3 (muudetud sõnastuses) Õppekavagrupid, nendes kõrgharidustaseme õpet

Vabariigi Valitsuse 18. detsembri a määrus nr 178 Kõrgharidusstandard Lisa 3 (muudetud sõnastuses) Õppekavagrupid, nendes kõrgharidustaseme õpet Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2008. a määrus nr 178 Kõrgharidusstandard Lisa 3 (muudetud sõnastuses) Õppekavagrupid, nendes kõrgharidustaseme õpet läbiviivad õppeasutused ning nende antavate diplomite

Rohkem

Ppt [Read-Only]

Ppt [Read-Only] EL 2020 strateegia eesmärkidest, mis puudutab varajast koolist väljalangemist ja selle vähendamist EL 2020 strateegia eesmärkidest, mis puudutab madala haridustasemega noorte osakaalu vähendamist Madal

Rohkem

SG kodukord

SG kodukord Saue Gümnaasium Koostaja: Robert Lippin Lk 1 / 5 KOOLI VASTUVÕTMISE JA VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD 1. ÜLDPÕHIMÕTTED 1.1. Põhikooli õpilaseks võetakse vastu kõik selleks soovi avaldavad koolikohustuslikud

Rohkem

Microsoft Word - EVS_ISO_IEC_27001;2014_et_esilehed.doc

Microsoft Word - EVS_ISO_IEC_27001;2014_et_esilehed.doc EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 27001:2014 INFOTEHNOLOOGIA Turbemeetodid Infoturbe halduse süsteemid Nõuded Information technology Security techniques Information security management systems Requirements (ISO/IEC

Rohkem

Kinnitatud dir kk nr 1.3/27-k PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1.

Kinnitatud dir kk nr 1.3/27-k PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1. PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, välja kuulutatud Vabariigi

Rohkem

Microsoft Word OppeKavaDEKL.doc

Microsoft Word OppeKavaDEKL.doc Nõuded rakenduskõrgkooli õppekavale 1. Üldsätted 1.1. Käesolev dokument lähtub Eesti rakenduskõrgkoolide deklaratsioonist Rakenduskõrghariduse kvaliteedikindlustuse süsteemi arendamine esitades rakenduskõrgkoolide

Rohkem

EESTI STANDARD EVS-EN 1790:1999 This document is a preview generated by EVS Teemärgistusmaterjalid. Kasutusvalmid teekattemärgised Road marking materi

EESTI STANDARD EVS-EN 1790:1999 This document is a preview generated by EVS Teemärgistusmaterjalid. Kasutusvalmid teekattemärgised Road marking materi EESTI STANDARD EVS-EN 1790:1999 Teemärgistusmaterjalid. Kasutusvalmid teekattemärgised Road marking materials - Preformed road markings EESTI STANDARDIKESKUS EESTI STANDARDI EESSÕNA NATIONAL FOREWORD Käesolev

Rohkem

Väljaandja: Regionaalminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:

Väljaandja: Regionaalminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Väljaandja: Regionaalminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 28.01.2005 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 09.06.2005 Avaldamismärge: RTL 2005, 13, 116 Elukoha

Rohkem

KEHTESTATUD õppeprorektori korraldusega nr 190 MUUDETUD õppeprorektori korraldusega nr 158 MUUDETUD õppeprorektori ko

KEHTESTATUD õppeprorektori korraldusega nr 190 MUUDETUD õppeprorektori korraldusega nr 158 MUUDETUD õppeprorektori ko KEHTESTATUD õppeprorektori 29.08.2016 korraldusega nr 190 MUUDETUD õppeprorektori 18.09.2017 korraldusega nr 158 MUUDETUD õppeprorektori 08.03.2018 korraldusega nr 54 Õpetajakoolituse erialastipendiumi

Rohkem

LISA KINNITATUD õppeprorektori korraldusega nr 134 MUUDETUD õppeprorektori korraldusega nr 76 Võõrkeeleoskuse tõendamise tingimu

LISA KINNITATUD õppeprorektori korraldusega nr 134 MUUDETUD õppeprorektori korraldusega nr 76 Võõrkeeleoskuse tõendamise tingimu LISA KINNITATUD õppeprorektori 22.08.2017 korraldusega nr 134 MUUDETUD õppeprorektori 06.04.2018 korraldusega nr 76 Võõrkeeleoskuse tõendamise tingimused ja kord 1. Võõrkeeleoskuse tõendamine vastuvõtul

Rohkem

Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ

Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 17.06.2011 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 17.05.2013 Avaldamismärge: RT I, 14.06.2011, 1

Rohkem

KA kord

KA kord KINNITATUD Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu 13.11.2017 otsusega nr 8 MTÜ EESTI LEIVALIIT KUTSE ANDMISE KORD Pagari ja kondiitri kutsetele 1 ÜLDOSA 1.1 Kutse andmise kord (edaspidi kord)

Rohkem

EESTI STANDARD EVS-EN :2000 This document is a preview generated by EVS Terastraat ja traattooted piirete valmistamiseks. Osa 4: Terastraadist

EESTI STANDARD EVS-EN :2000 This document is a preview generated by EVS Terastraat ja traattooted piirete valmistamiseks. Osa 4: Terastraadist EESTI STANDARD EVS-EN 10223-4:2000 Terastraat ja traattooted piirete valmistamiseks. Osa 4: Terastraadist keevitatud võrkpiire Steel wire and wire products for fences - Part 4: Steel wire welded mesh fencing

Rohkem

Microsoft Word - VOTA_dok_menetlemine_OIS_ doc

Microsoft Word - VOTA_dok_menetlemine_OIS_ doc Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine (VÕTA ) dokumentide menetlemise protsess ÕISis Koostanud: Ele Hansen Ele Mägi Tartu 2012 1. Aine ülekandmine-õppekavajärgne aine Varasemalt sooritatud aine

Rohkem

KINNITATUD Vara- ja Isikukaitse Kutsenõukogu otsusega nr 13 SISEKAITSEAKADEEMIA KUTSE ANDMISE KORD pääste valdkonna kutsetele 1 ÜLDOSA 1.1

KINNITATUD Vara- ja Isikukaitse Kutsenõukogu otsusega nr 13 SISEKAITSEAKADEEMIA KUTSE ANDMISE KORD pääste valdkonna kutsetele 1 ÜLDOSA 1.1 KINNITATUD Vara- ja Isikukaitse Kutsenõukogu 15.04.2019 otsusega nr 13 SISEKAITSEAKADEEMIA KUTSE ANDMISE KORD pääste valdkonna kutsetele 1 ÜLDOSA 1.1 Kutse andmise kord (edaspidi kord) reguleerib järgmiste

Rohkem

KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUS KÄSKKIRI Kehtnas nr 2-1/8 Kehtna Kutsehariduskeskuse täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste läbiviimise eeskirja

KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUS KÄSKKIRI Kehtnas nr 2-1/8 Kehtna Kutsehariduskeskuse täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste läbiviimise eeskirja KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUS KÄSKKIRI Kehtnas nr 2-1/8 Kehtna Kutsehariduskeskuse täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste läbiviimise eeskirja kinnitamine 1. Kinnitan täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste

Rohkem

Slide 1

Slide 1 TÖÖTUBA: ÕPIRÄNDE TUNNISTUSE TÄITMINE Margit Paakspuu 5163 Töötoa ülesehitus 1. Kellele ja milleks me õpirände tunnistusi väljastame? 2. Õpirände tunnistuse väljastamise protseduur 3. Õpirände tunnistuse

Rohkem

KINNITATUD Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/89 Haabersti Vene Gümnaasiumi vastuvõtu tingimused ja kord I. Üldsätted 1.1.

KINNITATUD Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/89 Haabersti Vene Gümnaasiumi vastuvõtu tingimused ja kord I. Üldsätted 1.1. KINNITATUD 23.02.2017 Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/89 vastuvõtu tingimused ja kord I. Üldsätted 1.1. õpilaste vastuvõtmise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse

Rohkem

LISA KEHTESTATUD õppeprorektori korraldusega nr 101 Tallinna Ülikooli akadeemiline kalender 2019/2020. õppeaastal Lõpeb eksternõ

LISA KEHTESTATUD õppeprorektori korraldusega nr 101 Tallinna Ülikooli akadeemiline kalender 2019/2020. õppeaastal Lõpeb eksternõ LISA KEHTESTATUD õppeprorektori 17.04.2019 korraldusega nr 101 Tallinna Ülikooli akadeemiline kalender 2019/2020. õppeaastal 19.08.2019 eksternõppesse astumise avalduste ja VÕTA taotluste esitamine. Algab

Rohkem

Õppekorralduseeskirja lisa nr 9 Õppetoetuste taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ja kord Õppetoetuste, mitteriikike stipendiumite ning mitter

Õppekorralduseeskirja lisa nr 9 Õppetoetuste taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ja kord Õppetoetuste, mitteriikike stipendiumite ning mitter Õppetoetuste, mitteriikike stipendiumite ning mitteriiklike toetuste taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ja kord I Õppetoetused 1. Üldsätted 1.1. Kord põhineb õppetoetuste ja õppelaenuseadusel

Rohkem

1. Üliõpilased 1.1 Tõendid Vali menüüst: Üliõpilased tõendid tõendite trükkimine. Avaneb vorm Tõendite trükkimine, vali tõendi liik Tõend õppim

1. Üliõpilased 1.1 Tõendid Vali menüüst: Üliõpilased tõendid tõendite trükkimine. Avaneb vorm Tõendite trükkimine, vali tõendi liik Tõend õppim 1. Üliõpilased 1.1 Tõendid Vali menüüst: Üliõpilased tõendid tõendite trükkimine. Avaneb vorm Tõendite trükkimine, vali tõendi liik. 1.1.1 Tõend õppimise kohta TLÜ-s Seda tõendiliiki saab väljastada ainult

Rohkem

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse

Rohkem

KINNITATUD Vasta Kooli direktori kk /01 VASTA KOOLI ÕPILASTE VASTUVÕTU NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD Alus: Haridus- ja

KINNITATUD Vasta Kooli direktori kk /01 VASTA KOOLI ÕPILASTE VASTUVÕTU NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD Alus: Haridus- ja KINNITATUD Vasta Kli direktri kk 26.06..2018 14-2/01 VASTA KOOLI ÕPILASTE VASTUVÕTU NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD Alus: Haridus- ja teadusministri 19. augusti 2010 määrus nr 43, mis kehtestati

Rohkem

E-õppe ajalugu

E-õppe ajalugu Koolituskeskkonnad MTAT.03.142 avaloeng Anne Villems September 2014.a. Põhiterminid Koolituskeskkonnad (Learning environments) IKT hariduses (ICT in education) E-õpe (e-learning) Kaugõpe (distance learning)

Rohkem

REQUEST FOR AN ASSIGNMENT OF LEI (fond) LEI KOODI MÄÄRAMISE TAOTLUS (fond) 1. FUND DATA / FONDI ANDMED: Legal Name / Ametlik nimi: Other Fund Names /

REQUEST FOR AN ASSIGNMENT OF LEI (fond) LEI KOODI MÄÄRAMISE TAOTLUS (fond) 1. FUND DATA / FONDI ANDMED: Legal Name / Ametlik nimi: Other Fund Names / REQUEST FOR AN ASSIGNMENT OF LEI (fond) LEI KOODI MÄÄRAMISE TAOTLUS (fond) 1. FUND DATA / FONDI ANDMED: Legal Name / Ametlik nimi: Other Fund Names / Fondi teised nimed: Business Register Number / Äriregistri

Rohkem

Eesti ENIC/NARIC Keskus

Eesti ENIC/NARIC Keskus Eesti ENIC/NARIC keskus Tegevuse aruanne 2013 Tegevuse eesmärgid Eesti ENIC/NARIC keskus tegutseb vastavalt kõrgharidust tõendavate ja kõrgharidusele juurdepääsu võimaldavate kvalifikatsioonide Euroopa

Rohkem

KINNITATUD Tallinna Ehituskooli direktori käskkirjaga nr 1-1/18 KOOSKÕLASTATUD Tallinna Ehituskooli nõukogu protokoll nr 10 Õppe

KINNITATUD Tallinna Ehituskooli direktori käskkirjaga nr 1-1/18 KOOSKÕLASTATUD Tallinna Ehituskooli nõukogu protokoll nr 10 Õppe KINNITATUD Tallinna Ehituskooli direktori 14.03.2017 käskkirjaga nr 1-1/18 KOOSKÕLASTATUD Tallinna Ehituskooli nõukogu 13.03.2017 protokoll nr 10 Õppekavarühm Õppekava nimetus Puitmaterjalide töötlus CNC

Rohkem

(M\365isted_ja_terminid_t\366\366versioon_aprill2013.xlsx)

(M\365isted_ja_terminid_t\366\366versioon_aprill2013.xlsx) Euroopa Kutsehariuduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi MÕISTED ja terminid Mõiste/termin inglise keels Assessment of learning outcomes* Competence** Competent institution* ametlik tõlge ja definitsioon/selgitus

Rohkem

Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.

Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1. Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk 20.11.2012 nr 32/1.1-6 1.1. Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.1.1. Põhikooli ja gümnaasiumiseadus 18. Vastu võetud

Rohkem

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise 3. 3. Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise otstarve märgitakse kasutusloale. ehitise kasutusluba Erandlikult ei

Rohkem

Teadus- ja arendustegevuse korralise evalveerimise aasta hindamiskomisjoni moodustamine ja selle töökorra kinnitamine

Teadus- ja arendustegevuse korralise evalveerimise aasta hindamiskomisjoni moodustamine ja selle töökorra kinnitamine MINISTRI KÄSKKIRI 10.04.2017 nr 1.1-2/17/85 Teadus- ja arendustegevuse korralise evalveerimise 2017. aasta hindamiskomisjoni moodustamine ja selle töökorra kinnitamine Teadus- ja arendustegevuse korralduse

Rohkem

Microsoft Word - RVLi juhend.doc

Microsoft Word - RVLi juhend.doc KINNITATUD peadirektori 23. mai 2008.a käskkirjaga nr 32 I. ÜLDSÄTTED EESTI RAHVUSRAAMATUKOGU RAAMATUKOGUDEVAHELISE LAENUTUSE JUHEND 1. Käesolev juhend sätestab raamatukogudevahelise laenutuse (edaspidi

Rohkem

AINEKAVA VORM

AINEKAVA VORM ÕPPEKAVA VORM 1 2 ÕPPEKAVA NIMETUS EESTI ÕPPEKAVA NIMETUS INGLISE Keeleõpetaja mitmekeelses koolis Teacher of Languages in a Multilingual School 3 ÕPPEKAVA KOOD xxxx 4 ÕPPEASUTUS(ED) Tartu Ülikool 5 VALDKON(NA)D

Rohkem

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT II 2008, 17, 49 Eesti Vabarii

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT II 2008, 17, 49 Eesti Vabarii Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 22.04.2008 Avaldamismärge: RT II 2008, 17, 49 Eesti Vabariigi ja Soome Vabariigi viisaküsimustes Soome Vabariigi

Rohkem

8. Lõpetamine 8.1 Lõpetamise eeldused Eelduseks, et üliõpilane saaks lõpetada, peab tema õppekava täidetud olema. Kui üliõpilane õpib õppekaval, mis l

8. Lõpetamine 8.1 Lõpetamise eeldused Eelduseks, et üliõpilane saaks lõpetada, peab tema õppekava täidetud olema. Kui üliõpilane õpib õppekaval, mis l 8. Lõpetamine 8.1 Lõpetamise eeldused Eelduseks, et üliõpilane saaks lõpetada, peab tema õppekava täidetud olema. Kui üliõpilane õpib õppekaval, mis lõpeb lõputööga, on tema tulemustes enne lõputöö sooritamist

Rohkem

Terviseteadus

Terviseteadus Magistriõppe õppekava TERVISETEADUS 194200 Tallinn 2018 Õppeasutus TALLINNA TERVISHOIU KÕRGKOOL Õppeasutuse kood 70003980 Õppekava nimetus TERVISETEADUS Õppekava nimetus inglise keeles HEALTH SCIENCES

Rohkem

Justiitsministri määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 20

Justiitsministri määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 20 Justiitsministri 26.03.2015 määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 2009/829/JSK artiklis 10 a) Taotlev riik: Täitev riik:

Rohkem

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT II 2010, 18, 90 Eesti Vabarii

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT II 2010, 18, 90 Eesti Vabarii Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 04.06.2010 Avaldamismärge: RT II 2010, 18, 90 Eesti Vabariigi ja Soome Vabariigi viisaküsimustes esindamise kokkulepete

Rohkem

KINNITATUD Teeninduse Kutsenõukogu otsusega nr 19 EESTI HOTELLIDE JA RESTORANIDE LIIDU KUTSE ANDMISE KORD Toitlustus-ja majutusteeninduse k

KINNITATUD Teeninduse Kutsenõukogu otsusega nr 19 EESTI HOTELLIDE JA RESTORANIDE LIIDU KUTSE ANDMISE KORD Toitlustus-ja majutusteeninduse k KINNITATUD Teeninduse Kutsenõukogu 05.06.2019 otsusega nr 19 EESTI HOTELLIDE JA RESTORANIDE LIIDU KUTSE ANDMISE KORD Toitlustus-ja majutusteeninduse kutseala kutsetele 1 ÜLDOSA 1.1 Kutse andmise kord (edaspidi

Rohkem

Lisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle

Lisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle Lisa 1 I Üldsätted 1. korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine.

Rohkem

EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku o

EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku o EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22 lg 1 p 5 ja sotsiaalhoolekande

Rohkem

Kehtiv alates Vormi TSD lisa 3 Applicable from Annex 3 of Form 3 Unofficial translation Maksu- ja Tolliamet Estonian Tax and Cus

Kehtiv alates Vormi TSD lisa 3 Applicable from Annex 3 of Form 3 Unofficial translation Maksu- ja Tolliamet Estonian Tax and Cus Kehtiv alates 01.01.2018 Vormi TSD lisa 3 Applicable from 01.01.2018 Annex 3 of Form 3 Unofficial translation Maksu- ja Tolliamet Estonian Tax and Customs Board MITTERESIDENDIST JURIIDILISE ISIKU PÜSIVAST

Rohkem

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT II 2008, 29, 84 Eesti Vabarii

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT II 2008, 29, 84 Eesti Vabarii Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 01.08.2008 Avaldamismärge: RT II 2008, 29, 84 Eesti Vabariigi ja Soome Vabariigi viisaküsimustes Iraani Islamivabariigis

Rohkem

Tallinna Ülikool

Tallinna Ülikool TALLINNA ÜLIKOOL Akadeemiline üksus: 1636 Informaatika instituut Õppekava nimetus eesti keeles INFORMAATIKA ÕPETAJA, KOOLI INFOJUHT 22.08.2002 (Õppekava kood) Õppekava nimetus inglise keeles (HTM registrisse

Rohkem

Avatud ja läbipaistev e-riik: Ees6 kui rajaleidja Andrus Kaarelson RIA peadirektori asetäitja riigi infosüsteemi alal 10. oktoober 2017

Avatud ja läbipaistev e-riik: Ees6 kui rajaleidja Andrus Kaarelson RIA peadirektori asetäitja riigi infosüsteemi alal 10. oktoober 2017 Avatud ja läbipaistev e-riik: Ees6 kui rajaleidja Andrus Kaarelson RIA peadirektori asetäitja riigi infosüsteemi alal 10. oktoober 2017 Eesti kui rajaleidja e-riigi rajamisel E-teenused meie elu loomulik

Rohkem

Väljaandja: Narva Linnavalitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2006, 40, 476 Narva linna koolide 1. ja 10. klassidesse vas

Väljaandja: Narva Linnavalitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2006, 40, 476 Narva linna koolide 1. ja 10. klassidesse vas Väljaandja: Narva Linnavalitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2006, 40, 476 Narva linna koolide 1. ja 10. klassidesse vastuvõtmise korra kinnitamine Vastu võetud 08.02.2006

Rohkem

Sotsiaalteaduste õppekavagrupi hindamisotsus Tallinna Tehnikaülikool 15/09/2016 Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuri kõrghariduse hindamis

Sotsiaalteaduste õppekavagrupi hindamisotsus Tallinna Tehnikaülikool 15/09/2016 Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuri kõrghariduse hindamis Sotsiaalteaduste õppekavagrupi hindamisotsus Tallinna Tehnikaülikool 15/09/2016 Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuri kõrghariduse hindamisnõukogu otsustas kinnitada hindamiskomisjoni aruande

Rohkem

Microsoft Word - Muud JUHENDID

Microsoft Word - Muud JUHENDID KUTSE ANDMISE KORDA TÄIENDAVAD JUHENDID A. KUTSEKOMISJONI TEGUTSEMISKORD 1.1. Treeneritele kutse andmise õigus on Kutseseaduses sätestatud korra alusel Eesti Olümpiakomiteel (edaspidi EOK). EOK on kutse

Rohkem

Õppekava vorm 1. Õppekava nimetus Küberturbe tehnoloogiad 2. Õppekava nimetus inglise Cyber Security Engineering keeles 3. Kõrgharidustaseme õpe Raken

Õppekava vorm 1. Õppekava nimetus Küberturbe tehnoloogiad 2. Õppekava nimetus inglise Cyber Security Engineering keeles 3. Kõrgharidustaseme õpe Raken Õppekava vorm 1. Õppekava nimetus Küberturbe tehnoloogiad 2. Õppekava nimetus inglise Cyber Security Engineering keeles 3. Kõrgharidustaseme õpe Rakenduskõrgharidus 4. Õppevorm(id) Statsionaarne õpe 5.

Rohkem

Microsoft Word - RM_ _17lisa2.rtf

Microsoft Word - RM_ _17lisa2.rtf Maksu- ja Tolliamet Maksukohustuslane Vorm KMD INF Nimi Registri- või isikukood A-osa ANDMED VÄLJASTATUD ARVETE KOHTA Esitatakse koos käibedeklaratsiooniga maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks

Rohkem

RN aastaraamat 2008.indd

RN aastaraamat 2008.indd 2007/2008 1 Head lugejad! Käesolevaga esitab mittetulundusühing Rektorite Nõukogu ülevaate oma liikmesülikoolide tegevusest õppeaastal 2007/2008. Läbi aegade on ülikoolid alati olnud ühelt poolt uute

Rohkem

Võrguinverterite valik ja kasutusala päikeseelektrijaamades Robert Mägi insener

Võrguinverterite valik ja kasutusala päikeseelektrijaamades Robert Mägi insener Võrguinverterite valik ja kasutusala päikeseelektrijaamades Robert Mägi insener Robert Mägi o Õpingud: Riga Technical University o Haridus: MSc (Electrical Engineering) MSc (Automatic Telecommunications)

Rohkem

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: korraldus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Avald

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: korraldus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Avald Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: korraldus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 18.02.2003 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Avaldamismärge: Eesti Energia Aktsiaseltsi aktsiakapitali

Rohkem

Õppekava vormi näidis (alus: TÜ Informaatika bakalaureuseõppekava)

Õppekava vormi näidis (alus: TÜ Informaatika bakalaureuseõppekava) EUROAKADEEMIA Keskkonnakaitse teaduskond 1. Õppekava nimetus Keskkonnakaitse spetsialist 2. Õppekava nimetus inglise Environmental specialist keeles 3. Kõrgharidustaseme õpe Rakenduskõrgharidusõpe 4. Õppevorm(id)

Rohkem

E-õppe ajalugu

E-õppe ajalugu Koolituskeskkonnad, avaloeng Anne Villems September 2013.a. Miks selline kursus? Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia on meie igapäevane abiline õppetöös. Milliseid vahendeid on teie senises õppetöös kasutatud?

Rohkem

KINNITATUD Kõrgkooli nõukogu a otsusega nr 18.1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli teadus-, arendus- ja loometöö rahastamisstrateegia 1. Strate

KINNITATUD Kõrgkooli nõukogu a otsusega nr 18.1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli teadus-, arendus- ja loometöö rahastamisstrateegia 1. Strate KINNITATUD Kõrgkooli nõukogu 12.06.2012. a otsusega nr 18.1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli teadus-, arendus- ja loometöö rahastamisstrateegia 1. Strateegia vajalikkuse põhjendus Tallinna Tervishoiu Kõrgkool

Rohkem

Väljaandja: EÜEVAN Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RT II 2002, 4, 7 Otsus nr 7/2001 (UE-EE 813/01), millega võetakse vastu ting

Väljaandja: EÜEVAN Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RT II 2002, 4, 7 Otsus nr 7/2001 (UE-EE 813/01), millega võetakse vastu ting Väljaandja: EÜEVAN Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RT II 2002, 4, 7 Otsus nr 7/2001 (UE-EE 813/01), millega võetakse vastu tingimused Eesti Vabariigi osalemiseks programmis Kultuur

Rohkem

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 03.04.14 nr 14-0104 Ministri 25.09.2006 käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmine Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahvi 46 lõike 6,

Rohkem

Bio- ja keskkonnateaduste õppekavagrupi hindamisotsus Tartu Ülikool 15/03/2016 Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuri kõrghariduse hindamisn

Bio- ja keskkonnateaduste õppekavagrupi hindamisotsus Tartu Ülikool 15/03/2016 Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuri kõrghariduse hindamisn Bio- ja keskkonnateaduste õppekavagrupi hindamisotsus Tartu Ülikool 15/03/2016 Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuri kõrghariduse hindamisnõukogu otsustas kinnitada hindamiskomisjoni aruande

Rohkem

Tallinna Lauluväljaku hangete kordV2

Tallinna Lauluväljaku hangete kordV2 Tallinna Lauluväljak Sihtasutus riigihangete läbiviimise kord 1. Üldsätted (1) Tallinna Lauluväljaku SA (edaspidi TLSA) hankekorra (edaspidi kord) eesmärk on reguleerida riigihangete korraldamist TLSA.

Rohkem

Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine Õppeaine nimetus Operating System Administration Õppeaine nimetus inglise keeles I233 Ainekood Ai

Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine Õppeaine nimetus Operating System Administration Õppeaine nimetus inglise keeles I233 Ainekood Ai Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine Õppeaine nimetus Operating System Administration Õppeaine nimetus inglise keeles I233 Ainekood Aineprogrammi versioon 1 Kinnitamise kuupäev Õppekava(d):

Rohkem

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTU

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTU ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTUTAV ISIK Juhend kehtestatakse isikuandmete kaitse seaduse

Rohkem

Lisa 1 - toetuse andmise tingimused

Lisa 1 - toetuse andmise tingimused Lisa 1 KINNITATUD Haridus- ja teadusministri käskkirjaga Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse Kõrghariduse erialastipendiumid nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades elluviimiseks Kõrghariduse

Rohkem

EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 25021:2014 This document is a preview generated by EVS SÜSTEEMI- JA TARKVARATEHNIKA Süsteemide ja tarkvara kvaliteedinõuded

EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 25021:2014 This document is a preview generated by EVS SÜSTEEMI- JA TARKVARATEHNIKA Süsteemide ja tarkvara kvaliteedinõuded EESTI STANDARD SÜSTEEMI- JA TARKVARATEHNIKA Süsteemide ja tarkvara kvaliteedinõuded ja kvaliteedi hindamine (SQuaRE) Kvaliteedinäitajate elemendid Systems and software engineering Systems and software

Rohkem

Microsoft Word Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord.doc

Microsoft Word Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord.doc Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord I ÜLDSÄTTED 1. Reguleerimisala Kord sätestab kutseliste hindajate (edaspidi Hindaja) kutsetegevuse aruandluse, täiendõppe aruandluse ja auditeerimise

Rohkem

Väljaandja: Põltsamaa Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse

Väljaandja: Põltsamaa Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse Väljaandja: Põltsamaa Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.01.2016 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 08.07.2018 Avaldamismärge: RT IV, 29.12.2015,

Rohkem

EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 27000:2015 This document is a preview generated by EVS INFOTEHNOLOOGIA Turbemeetodid Infoturbe halduse süsteemid Ülevaade j

EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 27000:2015 This document is a preview generated by EVS INFOTEHNOLOOGIA Turbemeetodid Infoturbe halduse süsteemid Ülevaade j EESTI STANDARD INFOTEHNOLOOGIA Turbemeetodid Infoturbe halduse süsteemid Ülevaade ja sõnavara Information technology Security techniques Information security management systems Overview and vocabulary

Rohkem

Transporditeenuste õppekavagrupi hindamisotsus Tallinna Tehnikakõrgkool 05/02/2016 Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuri kõrghariduse hinda

Transporditeenuste õppekavagrupi hindamisotsus Tallinna Tehnikakõrgkool 05/02/2016 Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuri kõrghariduse hinda Transporditeenuste õppekavagrupi hindamisotsus Tallinna Tehnikakõrgkool 05/02/2016 Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuri kõrghariduse hindamisnõukogu otsustas kinnitada hindamiskomisjoni aruande

Rohkem

Tunnustatud partner teadliku ja õnneliku teadmusühiskonna arendamisel Anneli Kannus EHL Tartu Tervishoiu Kõrgkool Sügiskonverents Rektor

Tunnustatud partner teadliku ja õnneliku teadmusühiskonna arendamisel Anneli Kannus EHL Tartu Tervishoiu Kõrgkool Sügiskonverents Rektor Tunnustatud partner teadliku ja õnneliku teadmusühiskonna arendamisel Anneli Kannus EHL Tartu Tervishoiu Kõrgkool Sügiskonverents Rektor 3.09.2015 Vastuvõtukonkurss suvi 2015 Õppe- kohd Avaldusi Konkurss

Rohkem

Õppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS-es HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus Majutusette

Õppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS-es HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus Majutusette Õppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS-es 134911 HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus Hotel management Менеджер отеля ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EKR 2 EKR 3

Rohkem

Väljaandja: Riigikogu Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RT II 1999, 15, 92 Kohtulikult karistatud isikute üleandmise Euroop

Väljaandja: Riigikogu Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RT II 1999, 15, 92 Kohtulikult karistatud isikute üleandmise Euroop Väljaandja: Riigikogu Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RT II 1999, 15, 92 Kohtulikult karistatud isikute üleandmise Euroopa konventsiooni lisaprotokoll (õ) 27.02.2009 Lisaprotokolli

Rohkem

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul 28.06.2019 Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027 projekti- ja tegevustoetuste taotlemise

Rohkem

(Microsoft Word - Riigi \365igusabi tasu ja kulud_kord _3_.doc)

(Microsoft Word - Riigi \365igusabi tasu ja kulud_kord _3_.doc) Kinnitatud Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009. a otsusega Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate

Rohkem

Esitatud a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanim

Esitatud a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanim Esitatud 19. 1. 2017 a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanimi isikukood riik isikukoodi puudumisel sünnipäev sünnikuu

Rohkem

Markina

Markina EUROOPA NOORTE ALKOHOLITARBIMISE PREVENTSIOONI PRAKTIKAD JA SEKKUMISED Anna Markina Tartu Ülikool Meie ülesanne on: Tuvastada ja välja valida erinevaid programme ja sekkumist, mida on hinnatud ja mille

Rohkem

Pöördumine Eesti Valitususe ja Europa Nõukogu Inimõiguste Komissari hr. Hammarbergi poole Appeal to the Government of the Republic of Estonia and the

Pöördumine Eesti Valitususe ja Europa Nõukogu Inimõiguste Komissari hr. Hammarbergi poole Appeal to the Government of the Republic of Estonia and the Pöördumine Eesti Valitususe ja Europa Nõukogu Inimõiguste Komissari hr. Hammarbergi poole Appeal to the Government of the Republic of Estonia and the Council of Europe Commissioner of Human Rights Mr.

Rohkem

Projekt

Projekt KINNITATUD Energeetika, mäe- ja keemiatööstuse kutsenõukogu 26.04.2017 nr 6.1-7/6 otsusega nr 3.3 MTÜ EESTI MÄESELTSI KUTSE ANDMISE KORD Mäetehniku ja mäeinseneride kutsetele 1 ÜLDOSA 1.1 Kutse andmise

Rohkem

TALLINNA LINNAMÄE VENE LÜTSEUMI VASTUVÕTU KORD 1.ÜLDSATTED 1.1. Tallinna Linnamäe Vene Lütseumi (edaspidi Lütseum) vastuvõtu tingimused ja kord kehtes

TALLINNA LINNAMÄE VENE LÜTSEUMI VASTUVÕTU KORD 1.ÜLDSATTED 1.1. Tallinna Linnamäe Vene Lütseumi (edaspidi Lütseum) vastuvõtu tingimused ja kord kehtes TALLINNA LINNAMÄE VENE LÜTSEUMI VASTUVÕTU KORD 1.ÜLDSATTED 1.1. Tallinna Linnamäe Vene Lütseumi (edaspidi Lütseum) vastuvõtu tingimused ja kord kehtestatakse lähtudes Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 22,

Rohkem

Tallinna hankekord

Tallinna hankekord TALLINNA LINNAVALITSUS MÄÄRUS Tallinn 4. oktoober 2017 nr 30 Määrus kehtestatakse riigihangete seaduse 9 lg 3 ja Tallinna Linnavolikogu 21. septembri 2017 määruse nr 18 Riigihangete seaduses kohaliku omavalitsuse

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Marie Skłodowska-Curie individuaalgrandid Kristin Kraav Eesti Teadusagentuur kristin.kraav@etag.ee H2020 konsultantide teenused Horisont 2020 informatsiooni edastamine Taotlejate nõustamine ja koolitus

Rohkem

(Tõrked ja töökindlus \(2\))

(Tõrked ja töökindlus \(2\)) Elektriseadmete tõrked ja töökindlus Click to edit Master title style 2016 sügis 2 Prof. Tõnu Lehtla VII-403, tel.6203 700 http://www.ttu.ee/energeetikateaduskond/elektrotehnika-instituut/ Kursuse sisu

Rohkem

Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud

Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul 29.11.2018 Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud rahaliste vahendite sihipärase kogumiseks ja sihtotstarbelise

Rohkem

Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigi

Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigi Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs 2014 1. Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigieksam on alates 2014. a asendatud Goethe-Zertifikat

Rohkem

Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool S

Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool S Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool SA) korraldab koolituse "Täiskasvanud õppija õpioskuste

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri E-ga edasi! Tiia Ristolainen Tartu Ülikooli elukestva õppe keskuse juhataja 26.09.2013 E-kursuste arv Tartu Ülikoolis BeSt programmi toel TÜ-s loodud e-kursuste arv ja maht BeSt programmi toel TÜ-s loodud

Rohkem