EUROOPA KOMISJON LIIDU VÄLISASJADE JA JULGEOLEKUPOLIITIKA KÕRGE ESINDAJA Strasbourg, JOIN(2017) 11 final ÜHISTEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA
|
|
- Reet Kiik
- 5 aastad tagasi
- Vaatused:
Väljavõte
1 EUROOPA KOMISJON LIIDU VÄLISASJADE JA JULGEOLEKUPOLIITIKA KÕRGE ESINDAJA Strasbourg, JOIN(2017) 11 final ÜHISTEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE ELi Süüria strateegia alused ET ET
2 Sissejuhatus Süüria sõda on üks rängemaid pärast Teist maailmasõda maailma tabanud humanitaarkriise, mis avaldab riigi elanikkonnale jätkuvalt laastavat ja traagilist mõju. Aleppo hävitamine eelmisel aastal on värskeim peatükk selle sünge ja siiani lõputuna näiva konflikti ajaloos. Lisaks sellele on sõjal ümbritsevale piirkonnale jätkuvalt destabiliseeriv mõju, mis avaldub inimeste sundrändes, terrorismi levikus ning poliitiliste ja usuliste lahkarvamuste süvenemises. President Juncker kutsus aasta septembris peetud kõnes Euroopa Liidu olukorra kohta koostama ELi Süüria strateegiat. Selle eesmärk on kindlaks teha, kuidas saaks EL lüüa Süürias veelgi laiemalt kaasa ÜRO raamistiku kohase kestva poliitilise lahenduse leidmises, aidata tagada riigis stabiilsust ning toetada usaldusväärse poliitilise ülemineku tingimustes kokkuleppejärgset ülesehitust. Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja (edaspidi kõrge esindaja ) ja komisjon loodavad strateegia heaks kiita enne 5. aprillil 2017 Brüsselis toimuvat konverentsi Süüria ja ümbritseva piirkonna tuleviku toetamine. Strateegiaga soovib EL panustada konverentsi kolmest põhiteemast kahte, milleks on: poliitilise protsessi toetamine; ning leppimise ja stabiliseerimise toetamine. Konverentsi kolmandat teemat, ümbritseva piirkonna toetamist, käsitletakse eraldi ELi Londonis antud lubaduse raames ning Jordaania 1 ja Liibanoniga 2 sõlmitud ELi kokkulepete ja Türgi pagulasrahastu 3 rakendamise kaudu. Strateegia raames vaadatakse ka läbi Süüriat, Iraaki ning ISILi/Daeshi vastast võitlust hõlmava ELi piirkondliku strateegia Süüriat käsitlevad aspektid, mille nõukogu vaatas viimati läbi ja ajakohastas aasta mais 4. Oluline on läbi vaadata ELi roll ning tema käsutuses olevad võimalused edendada ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonile 2254 toetuvat poliitilist 1 (Vt lisa) 2 (Vt lisa)
3 lahendust, mis toimiks kõigi süürlaste huvides, võimaldades neil elada vabas ühiskonnas väärikalt, julgelt ja turvaliselt. Kahepoolne koostöö Süüria valitsusega peatati pärast seda, kui režiim rahvaülestõusu aastal vägivaldselt maha surus. EL on sellegipoolest jätkanud Süüria rahva toetamist humanitaarabi kaudu. et päästa inimelusid, ning andes abi põhiteenuste osutamiseks ning kodanikuühiskonna toetamiseks. Kõnealuse strateegia tõhusal rakendamisel mängib olulist rolli ELi liikmesriikide ja ELi institutsioonide vaheline tihedam koostöö ning nende rahastamisvahendite kaasamine. 1. Olukord Süürias 1.1 Poliitiline ja julgeolekuolukord Süüria režiimi sõjaline reaktsioon rahumeelsele poliitilisele ülestõusule aastal viis pikaajalise kodusõjani, mida toetasid ja teravdasid mitmed välisjõud. Sõja jätkumise tulemusena on riik killustunud piirkondadeks, mis on omavahel vaenujalal ja mida juhivad erinevad sõjalised rühmitused juhivad, mis võimaldab Daeshil edukalt edasi tegutseda. Vaatamata järjestikustele ÜRO juhitud rahukõnelustele, Genfi aasta kommünikeele 5 ning rahvusvahelise Süüria toetamise rühma ja selle töörühmade jõupingutustele ei ole konflikti osapoolte vahel sõja lõpetamises kokkuleppele jõutud. Genfis aasta veebruaris toimunud Süüria osapoolte vaheliste kõneluste neljandas voorus määrati kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 2254 kindlaks kolm tulevaste läbirääkimiste valdkonda valitsemine, põhiseadus ja valimised. Sellele lisandub täiendav valdkond, mis käsitleb terrorismivastase võitlusega seonduvat. Samal ajal on Süüria režiim ja selle liitlased ning vägivaldsed äärmusrühmitused ja relvastatud opositsiooni esindajad vägivalla kasutamist kohapeal süstemaatiliselt hoogustanud. Selle tulemusena on suurenenud süürlaste haavatavus, demograafiline suunamine sundevakueerimiste kaudu ning inimõiguste ja rahvusvahelise humanitaarõiguse rängad rikkumised
4 Režiim ei ole soovinud dialoogi alustada. Sõnum on selge: alistuge või lahkuge. Selline repressiivne lähenemisviis ei saa olla stabiilseks vundamendiks tulevasele ühendatud ja kaasavale Süüriale. 1.2 Humanitaarolukord Kuue aasta pikkune konflikt on olnud Süüria tsiviilelanikkonnale raskeks katsumuseks. Oodatav eluiga on langenud 20 aasta võrra. Süüria majandus- ja inimareng on 40 aasta võrra tagasi langenud, mistõttu on paljud süürlased oma kodumaa maha jätnud. Süüria majandus on kokku kukkunud ning see on asendunud sõjamajandusega, mis toob kasu ainult väikesele vähemusele. 13,5 miljonit inimest, 6 peaaegu kolm neljandikku allesjäänud elanikkonnast, 7 sealhulgas enam kui kuus miljonit riigisiseselt ümberasustatud isikut ja enam kui viis miljonit inimest ümberpiiratud ja raskesti juurdepääsetavatel aladel, vajab tungivalt humanitaarabi. Rahvusvahelise humanitaarõiguse peaaegu igapäevased rikkumised nagu jätkuvad tahtlikud rünnakud tsiviiltaristule, sealhulgas veejaotussüsteemidele, meditsiinirajatistele ja koolidele, on tekitanud tõsiseid puudusi hädavajalike teenuste osutamisel. Samal ajal on humanitaarabile juurdepääsu ja selle kohaletoimetamist tõsiselt takistanud abi üha suurem politiseerimine. 1.3 Olukord ELi abi kohaletoimetamisel aasta jaanuari seisuga Alates sõja puhkemisest aastal on EL eraldanud kollektiivselt (EL ja liikmesriigid) Süüria kriisi lahendamiseks nii Süürias kui ka ümbritsevas piirkonnas 9,4 miljardit eurot, olles nii suurimaks abiandjaks. EL on meetmeteks Süürias eraldanud üle 900 miljoni euro. Sellest enam kui 600 miljonit eurot on kasutatud humanitaarabi osutamiseks. Selline rahastamine on kooskõlas Kogu Süüria lähenemisviisiga hõlmatud elanikkonna vajadustega ning selle raames olid prioriteediks mitut valdkonda hõlmavad päästeoperatsioonid, seda eelkõige abist kõrvale jäänud, vaidlusalustes ja piiramisrõngas asuvates piirkondades. ELi humanitaarabi on jõudnud Süürias ja pagulasi vastuvõtvates naaberriikides miljonite inimesteni. Süürias on ELi abi lubanud partneritel varustada miljoneid inimesi toidu, esmase
5 arstiabi, peavarju, joogivee ja hügieenitarvetega. Abi on läinud eelkõige kõige raskemas olukorras olevatele elanikele. On toetatud ka 2,7 miljonit last hõlmanud UNICEFi lastehalvatuse vastast vaktsineerimiskampaaniat. Kuigi käesolev teatis keskendub Süürias toimuvale, on EL osutanud märkimisväärses ulatuses abi ka pagulasi vastuvõtvatele naaberriikidele (Türgi, Jordaania, Liibanon), kus enam kui 1,15 miljonile Süüria põgenikule on antud elupäästvat arstiabi ning psühhosotsiaalset tuge ja kaitset. EL on eraldanud erinevate rahastamisvahendite kaudu ka 327 miljonit eurot muu abina: Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi 8 raames rahastati meetmeid Süürias sellistes valdkondades nagu haridus, toimetuleku toetamine, kohalik valitsemine, tervishoid ja kodanikuühiskonna toetamine. Rahastamise eesmärk on säilitada Süüria inimkapitali, lihtsustada inimeste juurdepääsu põhiteenustele ning edendada kohalike tsiviilinstitutsioonide suutlikkust. Stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahendi 9 ning demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendi 10 raames toetab EL Süüria kodanikuühiskonda ning inimõiguste kaitsjaid. Arengukoostöö rahastamisvahendi 11 raames toetatakse Süürias ka projekte, millega parandatakse Süüria elanikkonna toiduga kindlustatust. EL lõi Türgi pagulasrahastu, mille kogueelarve ajavahemikuks ulatub 3 miljardi euroni ning millest toetatakse Türgis asuvatele pagulastele pikemas perspektiivis elatusvahendite leidmist ning nende sotsiaal-majanduslike ja haridusega seotud väljavaadete parandamist. EL pani aluse ka Süüria kriisile reageerimiseks loodud Euroopa Liidu piirkondlikule usaldusfondile 12, millesse on 22 liikmesriiki ja Türgi kokku panustanud 932 miljonit eurot. See on lisaks ELi eelarvest eraldatavale otserahastamisele, mida on siiani kasutatud &from=EN &from=EN &from=EN
6 ümbritsevas piirkonnas asuvate süürlaste ja naaberriikide vastuvõtvate kogukondade abistamiseks. ELi vahenditest on toetatud pagulaste olukorra parandamist eelkõige haridussektoris. Näiteks Süüria pagulaslapsele ja -noorele ning vastuvõtvate kogukondade lastele ja noortele Türgis, Liibanonis ja Jordaanias tagatakse juurdepääs põhiharidusele, kaitseteenustele ja psühhosotsiaalsele abile. Kõrgharidussektoris pakutakse projekti HOPES raames stipendiume, haridusnõustamist ja keelekoolitust ligikaudu Süüria pagulasnoorele ning Türgis, Liibanonis ja Jordaanias asuvate vastuvõtvate kogukondade noorele. Türgis hõlmavad haridusvaldkonnas võetavad meetmed 70 uue kooli ehitamist ja sisustamist. 2. Sõja jätkumise korral ELi põhihuvidele avalduvad riskid ja ohud Sõja jätkumine Süürias võib kaasa tuua kas riigi lagunemise usulahkude alusel, mis võib vägivaldset äärmuslust ja terrorismi veelgi hoogustada, või režiimi poolt sõjaväelise kontrolli kehtestamise kogu riigi üle. Mõlemal juhul jätkub ebastabiilsus, millel on piirkondlikult ja kogu maailmas laiemad kahjulikud tagajärjed, mis muu hulgas õõnestab rahvusvahelise õigusliku ja institutsioonilise süsteemi suutlikkust lahendada teisi vaidlusi. Mõlemad nimetatud lahenduskäigud (jätkuv konflikt või jätkuv autokraatlik võim) oleksid erinevalt läbirääkimiste teel saavutatud poliitilisest üleminekust vastuolus Süüria rahva, piirkonna ja ELi huvidega. Nendega kaasneksid järgmised tagajärjed: inimohvrid ja inimkannatuste suurenemine, sealhulgas ümberpiiramiste tulemusena, millega kaasneb täiendav sundränne, eelkõige suured pagulasvood kogu ümbritsevas piirkonnas ja Euroopas; jätkuv vägivald, relvastatud rühmituste radikaliseerumine ja vägivaldse äärmusluse levik; sõjamajandusest tuleneva kuritegevuse levik, sealhulgas ebaseaduslik relva- ja inimkaubandus; jätkuv majanduslangus, ettevõtluse ja majanduslike võimaluste vähenemine; 6
7 usuliste erimeelsuste süvenemine, mis muudavad rahvusliku leppimise saavutamise raskemaks; suurem ebastabiilsus naaberriikides, mis takistab Daeshi-järgse Iraagi stabiliseerimist ning millel on täiendav otsene mõju Jordaaniale, Liibanonile ja Türgile; ning kultuuripärandi, sealhulgas maailmapärandi nimekirja kantud objektide jätkuv purustamine, ning kultuuriväärtustega ebaseaduslik kauplemine. 3. ELi strateegilised eesmärgid ELi strateegilised eesmärgid Süürias on kooskõlas tema põhihuvide ja väärtustega ning need toetuvad ELi üldisele välis- ja julgeolekupoliitika strateegiale ning Euroopa naabruspoliitikale: Üks Süüria ühendatud ja territoriaalselt ühtne riik kõigile Süüria kodanikele. Demokraatlik Süüria seaduslik valitsus ja pluralistlik poliitiline süsteem, mis austab õigusriigi põhimõtet ja võrdsetel kodanikuõigustel põhinevaid põhiõigusi. Mitmekesine ja kaasav Süüria multikultuurne riik, kus kõik etnilised ja usulised rühmad tunnevad, et nende identiteet on kaitstud ja neil on valitsusele võrdne juurdepääs. Tugev ja turvaline Süüria toimivate institutsioonidega tõhus riik, kus keskendutakse kodanike turvalisusele ja teenustele, ühtsele rahvusarmeele ja usaldusväärsetele politsei- ja julgeolekujõududele. Stabiilne Süüria stabiilse poliitilise süsteemi ja tugeva majandusega riik, kus elanikkonnale tagatakse korralik haridus ja tervishoid ning mis on atraktiivne välisinvesteeringutele, säilitab head suhted kõigi naabritega ning on integreeritud rahvusvahelisse kogukonda konstruktiivse partnerina. Nende eesmärkide saavutamine võimaldab pagulastel ja riigisisestel põgenikel vabatahtlikult, väärikalt ja turvaliselt tagasi pöörduda. 7
8 4. Euroopa Liidu eesmärgid Nimetatud strateegia elluviimiseks on ELi eesmärgid Süürias järgmised: sõja lõpetamine poliitilise üleminekuprotsessi abil, milles osalevad konflikti osapooled ning toetudes ÜRO Süüria erisaadiku ning oluliste rahvusvaheliste ja piirkondlike partnerite abile; edendada Süürias sisulist ja kaasavat üleminekut poliitilise opositsiooni toetamise kaudu vastavalt ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonile 2254 ning Genfi kommünikeele; edendada demokraatiat, inimõigusi ja sõnavabadust Süüria kodanikuühiskonna organisatsioonide tegevuse toetamise kaudu; edendada rahvusliku leppimise protsessi, toetudes rahu kindlustavatele jõupingutustele ning astudes vastu äärmuslusest ja usulistest erinevustest tulenevale vägivallale, hõlmates üleminekuperioodi õigusemõistmist, mis peaks käsitlema ka sõjakuritegude eest vastutuselevõtmist; päästa elusid kõige haavatavamas olukorras olevate süürlaste humanitaarvajadusi õigeaegsel, tõhusal, tulemuslikul ja põhimõttelisel viisil rahuldades; toetada Süüria elanikkonna ning institutsioonide ja ühiskonna vastupanuvõimet. Kõnealuseid eesmärke lahatakse üksikasjalikumalt punktis Peamised tegevussuunad Süürias ELi eesmärkide saavutamiseks 5.1. Lõpetada sõda poliitilise üleminekuprotsessi abil, milles osalevad konflikti osapooled, ning toetudes ÜRO erisaadiku ning oluliste rahvusvaheliste ja piirkondlike partnerite abile Sõjale püsiva lahenduse leidmine peab keskenduma Süüria rahva demokraatlike püüdluste ja vajaduste saavutamisele, võimaldades nii avada poliitilise ja avaliku ruumi varem kõrvale jäetud rühmadele ning teostada riigiasutuste demokraatliku ja tegeliku reformi. Arvestades ELi huvi saavutada poliitiline üleminek läbirääkimiste teel ning tema kasutuses olevaid mõjutusvahendeid, kavatseb EL osaleda protsessis täiel määral. 8
9 EL jätkab Genfis peetavate ÜRO vahendusel toimuvate läbirääkimiste otsest toetamist. See hõlmab ka tehnilisi arutelusid, mis võivad kaasa aidata sõja lõpetamist käsitlevate poliitiliste läbirääkimiste edenemisele ning üleminekuorganit käsitlevate tingimuste kindlaksmääramisele vastavalt ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonile 2254 ja Genfi kommünikeele. EL tervitab Venemaa, Türgi ja Iraani poolt ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 2336 kinnitatud relvarahu toetuseks võetud meetmeid, millega valmistatakse ette Süüria osapoolte vahelisi kõnelusi Genfis. Kuna Süüria sõda on siiani suures osas kujundanud mitme piirkondliku ja üleilmse osapoole otsene sõjaline tegevus, on EL oma tegevust ÜROga täielikult kooskõlastades käivitanud poliitilise dialoogi, milles osalevad piirkonna olulisemad otsustajad, et kujundada välja ühine seisukoht Süüria lõppstaatuse ning lepitus- ja ülesehitusprotsessi tingimustega seoses. Nende sammudega antakse samuti panus Süüria-sisese rahuprotsessi raames kokkuleppe saavutamisse. Rahu ei ole võimalik saavutada, kaasates Süüria sidusrühmi ainult makrotasandil. See eeldab eelkõige ühist pingutust, mis on otseselt suunatud Süüria kodanikuühiskonnale, kogukondadele ja sõjast mõjutatud elanikkonnale, kes peaks osalema üleminekukorra ning Süüria tulevase poliitilise süsteemi kindlaksmääramises. ELi Süüria rahuprotsessi tugialgatuse 13 raames töötatakse välja konkreetset platvormi rahuprotsessi ja relvarahu toetamiseks, opositsiooni erakondade abistamiseks ning kodanikuühiskonnaga dialoogi edendamiseks. EL jätkab ÜRO Süüria erisaadiku tegevuse toetamist, et kaasata kodanikuühiskonda erisaadiku meetmetesse kodanikuühiskonna toetuskeskuse ja naiste nõuandekogu kaudu. ELi piiravad meetmed režiimi toetavate füüsiliste või juriidiliste isikute suhtes jäävad kehtima seniks, kuni jätkub tsiviilisikute represseerimine. Süüria majanduse teatavatele sektoritele suunatud meetmed jäävad kehtima seniks, kui seda vajalikuks peetakse. Kehtivaid sanktsioone pikendatakse vastavalt vajadusele. EL jälgib sanktsioonide mõju pidevalt ning kaalub regulaarselt võimalusi, kuidas soovimatuid tagajärgi leevendada. 13 Stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahendi raames loodud ELi Süüria fond. 9
10 5.2. Edendada Süürias sisulist ja kaasavat üleminekut poliitilise opositsiooni toetamise kaudu vastavalt ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonile 2254 ning Genfi kommünikeele Kõikehõlmavat ja kestvat üleminekut Süürias ei ole võimalik saavutada ilma Süüria kõigi peamiste poliitiliste rühmituste kaasamise ja mõjuvõimu suurendamiseta. Süüria opositsioon nii Süürias kui ka väljaspool seda vajab toetust, et jätkata jõupingutusi enda muutmiseks tugevaks ja jätkusuutlikuks poliitiliseks platvormiks, mis on suuteline pakkuma demokraatlikku alternatiivi ja mängima olulist rolli Süürias üleminekuperioodil ja ka selle järel. EL jätkab läbirääkimisprotsessis tööd oluliste poliitilise opositsiooni rühmade toetamisel ning aitab neil ka välja töötada ja kohandada oma ettekujutust üleminekust ning tulevasest Süüria riigist ja ühiskonnast. EL jätkab Süüria opositsiooni ühendamisse investeerimist, toetades nii kõrgetasemelise läbirääkimiste komitee kui ka selle kahe peamise poliitilise osapoole, Süüria Rahvuskoalitsiooni ja Rahvusliku Koordinatsiooniorgani tegevust. EL toetab opositsiooni läbirääkimisplatvormi laiendamist dialoogi kaudu Süüria teiste opositsioonirühmitustega, kes ei ole Genfi protsessis esindatud. Lisaks sellele julgustab EL dialoogi opositsioonirühmituste ja selliste Süüria huvirühmade vahel nagu kodanikuühiskonna organisatsioonid, usu- ja hõimujuhid ning ettevõtjad ja naisühendused, et ühendada nende seisukohad ühtsesse poliitilisse platvormi. EL toetab jätkuvalt Süüria poliitilise opositsiooni koostööd ja kontakte mõõdukate relvarühmitustega, et kinnitada nendepoolset relvarahust kinnipidamist ning toetada ettevalmistusi tulevaseks poliitiliseks üleminekuks Edendada demokraatiat, inimõigusi ja sõnavabadust Süüria kodanikuühiskonna organisatsioonide tegevuse toetamise kaudu EL jätkab demokraatia, inimõiguste ja sõnavabaduse edendamise eest võitlevate Süüria kodanikuühiskonna organisatsioonide sisulist toetamist. Süüria kodanikuühiskond peab hakkama täitma konfliktijärgses Süürias olulist rolli, sealhulgas aidates riigil saada üle mineviku taagast, toetades kohaliku ja riikliku tasandi lepitusprotsessi, kultuuride ja usundite vahelist dialoogi ning andes oma panuse poliitiliste kokkulepete täitmise järelevalvesse. 10
11 Eelkõige toetab EL Süüria kodanikuühiskonna ühendamist sidusatesse platvormidesse, mis võimaldavad oma eesmärke paremini saavutada ning annavad võimaluse oma seisukohti avaldada võimalikult paljudel Süüria ühiskonna osadel. Nii tõhustatakse kodanikuühiskonna suutlikkust kaasata süürlaste murede väljendamise kaudu avalikkust. Jätkatakse naiste, noorte ja vähemuste huvide eest seisvate organisatsioonide toetamist, mis edendavad nende ühiskonnarühmade osalemist kaasavas ja demokraatlikus Süürias. Sõnavabaduse toetamine peaks hõlmama toetust dünaamilise, vaba ja sõltumatu meedia arendamisele ning tuge avatud ja tolerantsetele sidekanalitele, sealhulgas sotsiaalmeedia kaudu Edendada rahvusliku leppimise protsessi, toetudes rahu kindlustavatele jõupingutustele ning astudes vastu äärmuslusest ja usulistest erinevustest tulenevale vägivallale, hõlmates üleminekuperioodi õigusemõistmist, mis peaks käsitlema ka sõjakuritegude eest vastutuselevõtmist EL jätkab nii konflikti ajal kui ka pärast seda üleminekuperioodi õigusemõistmise algatuste toetamist, et aidata tagada sõjakuritegude, inimõiguste rikkumiste ja rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumise eest vastutuselevõtmine. See hõlmab keemiarelvade kasutamise tõendamist ning tuge sõjakuritegude uurimisel nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil. Kõnealuseid jõupingutusi tehakse koos psühhosotsiaalse abi andmise ja leppimise toetamisega kogu riigis. EL aitab rahu kindlustamisel Süüria ühiskonna eri rühmadel toetada rahumeelset kooseksisteerimist ning kogukonna vastupanuvõimet, mis on tulevikus demokraatliku Süüria riigi loomise eeltingimuseks. Vahendamispüüdlusi tuleb hoolikalt suunata, et need vastaksid kohalike kogukondade erivajadustele ning konflikti muutuvale kontekstile. EL toetab teadmata kadunud isikute tuvastamisel tehtavaid jõupingutusi ning annab perekondadele abi nõustamise, õigusabi ja esindamise kaudu Päästa elusid kõige haavatavamas olukorras olevate süürlaste humanitaarvajadusi õigeaegsel, tõhusal, tulemuslikul ja põhimõttelisel viisil rahuldades Süürias on humanitaarabi kohaletoimetamine muutunud üha ohtlikumaks. Humanitaarabile juurdepääsu lubamine või keelamine on muutunud kõigi konfliktis osalevate poolte sõjataktikaks, mida kasutatakse oma huvides ära. EL jätkab praktilisi kontakte Süüria 11
12 valitsuse ja opositsiooni rühmitustega, et taaskinnitada kõigile konfliktis osalevatele pooltele vajadust järgida põhilisi humanitaarabi põhimõtteid ning vajadust vältida humanitaarabi kohaletoimetamisel poliitilist sekkumist. EL jätkab abi partnerite kaudu kohaletoimetamisel põhimõtetest lähtuva, mittediskrimineeriva ja vajadustel põhineva lähenemisviisi järgimist. ELi humanitaarabi hõlmab jätkuvalt kahte võimalikku stsenaariumit esmane hädaabi ja hädaolukorra järgne abi mida rakendatakse viieks peamiseks sekkumisvaldkonnaks jaguneva integreeritud lähenemisviisi kaudu: toit; tervishoid, peavari ja tarbekaubad; veevarustus, kanalisatsioon ja hügieen; ning kaitse. Esmase hädaabi puhul keskendub EL koos humanitaarpartneritega nendele piirkondadele, kus inimestel puudub juurdepääs humanitaarabile või on see piiratud. EL toetab erandolukorrakavade väljatöötamist, et ennetada võimalikku humanitaarolukorra halvenemist ja sellele tõhusalt reageerida. EL jätkab kõige haavatavamas olukorras olevatele süürlastele elutähtsa abi osutamist ka hädaolukorra järel, näiteks pikaajalise sundrände või põhiteenuste puudumise korral. EL tõhustab ka humanitaarabi, vastupanuvõime ning toimetulekutoetuse vastastikust täiendavust. EL nõuab humanitaarabialase diplomaatia raames jätkuvalt, et kõik konflikti osapooled tagaksid tsiviilisikute kaitse, lubaksid humanitaarabile juurdepääsu ning toimetaksid humanitaarabi kohale vastavalt rahvusvahelisele humanitaarõigusele ja vastutuspõhimõtetele. EL toetab jätkuvalt Kogu Süüria lähenemisviisi, mis on parim viis juurdepääsupiirangute kõrvaldamiseks ja puudust kannatavale elanikkonnale abi kohaltoimetamiseks kõigist abikeskustest, sealhulgas nii rindejooneüleste kui ka piiriüleste operatsioonide raames järjepideval, põhimõtetest lähtuval ning tõhusal viisil Toetada Süüria elanikkonna ning institutsioonide ja ühiskonna vastupanuvõimet Kogu Süüria lähenemisviisi järgides Süüria elanikkonna vastupanuvõime parandamine vastavalt Kogu Süüria lähenemisviisile eeldab abi andmist mõjutatud elanikkonnale kogu riigi ulatuses. See on muutumas üha keerulisemaks juurdepääsu puudumise, ebakindluse ning seetõttu, et rakenduspartnerite ei ole suutelised kriisiolukorras töötama. Selline lähenemisviis eeldab ettevaatlikku ja konfliktitundlikku hindamist ja järelevalvet otsustamaks, kus ja kuidas ELi abi kohale toimetada. EL on võtnud seetõttu meetmeid poliitiliste ja muude Süürias töötamisega seotud riskide hajutamiseks ning on oma kohalolu piirkonnas suurendanud. 12
13 EL jätkab Süüria tsiviilelanikkonna vastupanuvõime toetamist. Erilist tähelepanu pööratakse töökohtade loomisele kogukonnapõhise ja kohalikule tasandile toetuva lähenemisviisi kaudu, et teenida tulu ja edendada inimeste toimetulekut. EL keskendub jätkuvalt ka haridusele, sealhulgas põhi- ja kõrgharidusele, oskuste arendamisele, kutseõppele ning Süüria lastele ja noortele suunatud psühhosotsiaalsetele tugiteenustele, samuti erimeetmetele, millega edendatakse tüdrukute võrdset juurdepääsu haridusele. See võimaldab neil jätkata haridusteed, luues neile paremad tulevikuväljavaated ning varustades nad vajalike oskustega, millega kaasa aidata Süüria ülesehitamisele. See julgustab ka inimesi ja eelkõige noori jääma või naasma konfliktijärgsesse Süüriasse ning loob alternatiive osalemisele relvastatud või vägivaldsetes äärmusrühmitustes või nende mõjusfääris olemisele. EL tegutseb Süüria riigihalduse kokku kukkumise vältimise nimel. Toimiv riik peab tagama valitsusstruktuuride seotuse kõigil tasandeil kogu riigi ulatuses. EL laiendab opositsiooni valduses olevatel aladel kohalikele tsiviilvalitsusstruktuuridele, nagu kohalikud volikogud ja muud haldusüksused, antavat toetust, et parandada nende läbipaistvust, kaasavust ja vastutust teenuste osutamisel ning et ennetada tsiviilstruktuuride allutamist sõjaväeliste jõudude kontrollile. EL teeb tihedat koostööd teiste abiandjate ja Süüria huvirühmade, sealhulgas Süüria ajutise valitsusega 14, et tagada erinevate valdkondade sees ja vahel ühtlustatud ja täiendavate lähenemisviiside kasutamine. Kogu Süüria lähenemisviisi raames jätkab EL vastupanuvõime toetamist kogu riigi ulatuses. See toetus on suunatud: i) Süüria inimkapitali säilitamisele ja teenuste osutamisele, sillutades nii teed konfliktijärgsele taastumisele; ning ii) inimestele vahendite andmisele, mis võimaldab neil elada oma kodus väärikalt, või riigisisestel põgenikel saada põhiteenuseid, vähendades seega rändevoogusid. Kõnealuse Kogu Süüria lähenemisviisi rakendamist tuleks jätkata eesmärgiga valmistada ette konfliktijärgset taastumist ja kokkuleppejärgset riigireformi, kus kohalikud institutsioonid kogu riigis peavad hakkama täitma olulist stabiliseerivat rolli. 14 Süüria ajutise valitsuse lõi aastal Süüria Rahvuskoalitsioon ning see tegeleb Süürias opositsiooni valduses olevatel, elanikele teenuseid osutada suutvatel aladel kohalike valitsusstruktuuride loomisega. 13
14 6. ELi osalemine ülesehitamise ja ülemineku varajases kavandamises 6.1 Kokkuleppejärgne kavandamine EL on selgelt väljendanud, et ei saa riigi ülesehitamisel enne osaleda, kui kõikehõlmav, tõeline ja kaasav poliitiline üleminek on käivitatud. ELi osalemine ülesehituses on seega seotud konflikti poliitilise lahendusega, mille aluseks on ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioon 2254 ja Genfi kommünikee. Lisaks sellele peaksid ülesehituse kulude eest erilise vastutuse võtma need välisjõud, kes konflikti on õhutanud. Selleks, et olla õigel ajal valmis kiirelt ja tõhusalt tegutsema, peavad ettevalmistused algama varakult. Investeerimisvajadused saavad olema äärmiselt suured ning vaja on ühiseid jõupingutusi. EL jätkab ÜRO agentuuridevahelise töökonna poolt juhitavas kokkuleppejärgses kavandamises osalemist ja sellesse panustamist. Töökond määrab kindlaks mitut valdkonda hõlmavad sekkumised, mida on vaja esimese kuue kuu jooksul pärast rahulepingu sõlmimist, et toetada poliitilist protsessi ja üleminekuvalitsuse struktuure. Mitmes Süüria linnas on käimas ka ELi ja ÜRO poolt teostatavate kahjude ja vajaduste hindamiste laiendamine. Sellega tagatakse, et ülesehitamise käigus suudetakse reageerida elanikkonna vajadustele. EL soovib tagada kooskõla Maailmapanga sarnaste paralleelsete meetmetega. Selle käigus luuakse kohapeal vastavad tingimused ning lühendatakse aega, mis on vajalik kokkuleppejärgselt ELi, Maailmapanga ja ÜRO vahel ühise taastamis- ja rahutagamismeetmete hindamise teostamiseks, et toetada üleminekuvalitsuse struktuuride pikaajalisi taastamis- ja ülesehituskavasid. EL on juba kaasatud ELi liikmesriikide ja peamiste abiandjate tegevuse koordineerimise tõhustamisse Süürias. Sellega seoses on EL alates aasta oktoobrist juba korraldanud üheksa peamiste abiandjate kohtumist, et tõhustada humanitaarabiga sidumata taastamis-, vastupanuvõime ja arenguabi rahvusvahelist koordineerimist ning Süüria kriisile reageerimise edasist kavandamist. Kokkuleppejärgse etapi ettevalmistamisel arutab EL Süüria naaberriikide, Araabia rahvusvaheliste finantsinstitutsioonide ja muude asjaomaste kolmandate osapooltega võimalusi, kuidas Süüria naabrid ja piirkondlikud partnerid saavad Süüria ülesehitamises osaleda ning seda, kuidas oleks võimalik toetada pagulaste ja riigisiseste põgenike turvalist, vabatahtlikku ja väärikat tagasipöördumist. 14
15 6.2 ELi roll Süüria ülesehitamisel Pärast seda, kui ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonile 2254 ja Genfi kommünikeele vastav tõeline poliitiline üleminek on käima lükatud, võib EL hakata võtma meetmeid ülesehituse toetuseks. Selliseid meetmeid võetakse järk-järgult ja ainult vastusena konkreetsetele ja mõõdetavatele edusammudele: Piiravate meetmete tühistamine: EL võib esmaste taastus- ja ülesehitustööde toetamiseks praegu Süüria suhtes kehtivad piiravad meetmed läbi vaadata. Koostöö taastamine: EL võib taastada Süüria valitsusega kahepoolse koostöö ning võtta ELi naabruspoliitika ja teiste programmide raames kasutusele asjakohaseid vahendeid, et edendada majandust ning lahendada valitsemise ning vastutusega seotud probleeme. Rahaliste vahendite kasutuselevõtmine: tõelise ja kõikehõlmava poliitilise ülemineku alates on EL valmis panustama Süüria ülesehitusse, samuti võtma kasutusele ja kaasama teiste rahvusvaheliste abiandjate vahendeid. Süüria kriisile reageerimiseks loodud Euroopa Liidu piirkondlik usaldusfond peaks täitma ELi ja liikmesriikide ning teiste partnerite vahendite koondamisel ja suunamisel olulist rolli. EL ei soovi rutata ette konsultatsioonidest, mida tuleb pidada kokkuleppejärgse Süüria osapooltega, kes määravad kindlaks oma ülesehitusprioriteedid, kuid võiks toetada tegevust järgmistes valdkondades: Julgeolek: julgeolek on esmatähtis igasuguse poliitilise kokkuleppe rakendamisel. Kohe pärast kokkuleppe sõlmimist võiks EL rahastada demineerimist ja lõhkemata lahingumoona kõrvaldamist ning toetada kohalikke või rahvusvahelisi mehhanisme, mis jälgivad ja kontrollivad vaenutegevuse lõpetamist. Üleminek on Süürias edukas ainult siis, kui julgeolekuasutused muudetakse oma tegevuse eest vastutavaks ning need keskenduvad kodanike turvalisusele ja julgeolekule. See eeldab tsiviiljärelevalvet kohalikul ja riiklikul tasandil. EL võiks toetada julgeolekusektori reformi ning endiste võitlejate demilitariseerimist, demobiliseerimist ja taasintegreerimist tsiviilellu või reformitud julgeolekuteenistusse. EL võib rahastada muid asjaomaseid aspekte, sealhulgas keemiliste ainete kõrvaldamist ning väike- ja kergrelvade seiret ja kõrvaldamist. 15
16 Valitsemine, reformid ja teenuste osutamine: Kohe pärast kokkuleppe sõlmimist võiks EL toetada rahuga kaasnevaid hüvesid, taastades kiiresti põhiteenuste osutamise kohalikul tasandil (haridus, tervishoid, veevarustus, elekter, rusude koristamine, jäätmekäitlus jne), eelkõige piirkondades, kus on palju põgenikke või tagasipöördujaid. Pikemas perspektiivis võiks EL toetada riigi asutuste konfliktijärgset reformi, sealhulgas jõupingutusi erinevate tavade/asutuste kooskõlastamiseks, teenuste osutamise sidususe tugevdamist ning lõhestatud kogukondade lepitamist. EL võiks toetada uue põhiseaduse koostamist ja valimiste korraldamist, eelkõige valimiskomisjoni abistamise ja ELi valimisvaatlusmissiooni kaudu. EL võiks ka laiendada teenuste osutamise toetamist riigi ja kohalike asutuste kaudu, tugevdades nii reformitud ning vastutavate riigi ja kohalike asustuste legitiimsust kogu Süürias. EL võiks toetada Süüriat võitluses finantskuritegevusega, rakendades rahapesuvastase töökonna (FATF) soovitusi. Sotsiaalne sidusus, rahu kindlustamine ja leppimine: Kohe pärast kokkuleppe sõlmimist võiks EL toetada kaasavat kohaliku tasandi lepitusprotsessi, et kindlustada rahulepingut ning vältida konflikti taaspuhkemist. Samuti võiks EL anda tuge üleminekuperioodi ametiasutustele kõige pakilisemate probleemide lahendamisel (endised kinnipeetavad ja kadunud isikud, eluaseme ja maa omandiõigusega seotud vaidluste lahendamine jne), tehes tihedat koostööd kodanikuühiskonnaga. EL on nõus ka osalema pagulaste ja riigisiseste põgenike turvalise, vabatahtliku ja väärika koju tagasipöördumise ettevalmistamisel ja toetamisel ning nende kaasamisel Süüria ühiskonda. Pikemas perspektiivis on selleks muu hulgas vaja õigustel põhinevat ja ohvrile keskenduvat üleminekuperioodi õigusemõistmise mehhanismi ja meetmeid, millega julgustada riikliku ja kohaliku tasandi lepitusprotsessi, nagu näiteks üleriigiline dialoog koos ulatusliku kohtureformiga. Inimkapital: EL võib Süüria ülesehitamisel vaja mineva inimkapitali arendamisel ja säilitamisel toetuda olemasolevatele algatustele. Selleks võib kasutada ELi asjaomaseid valdkondliku poliitika vahendeid, nagu näiteks programmi Horisont Majanduse elavdamine: Kohe pärast kokkuleppe sõlmimist võiks EL suurendada elanikkonnale, eelkõige kõige haavatavamatele, noortele ja põgenikele antavat 16
17 toimetulekutoetust. Pikemas perspektiivis on Süürias rahu ja riigi ülesehitamise saavutamine võimalik ainult Süüria majanduse taaskäivitamise kaudu, mis on kuus aastat kestnud sõja tõttu tõsiselt kahjustada saanud. Majanduse taastamise jaoks on väga oluline kõigile süürlastele (eelkõige tagasipöörduvad pagulased, põgenikud, sõjast mõjutatud kogukonnad, endised võitlejad) töökohtade ja ärivõimaluste loomine, sealhulgas ülesehitusprotsessi raames tekkivad töökohad. Rahvusvahelise toetuse tõhususe maksimeerimiseks on oluline, et rahvusvaheline kogukond tegutseks ühise eesmärgi nimel ning nende tegevus oleks omavahel täielikult kooskõlastatud. Selles kontekstis võiks Rahvusvaheline Valuutafond (IMF), kui tingimused seda lubavad ja sõltuvalt vajadusest, asuda juhtima makromajanduse stabiliseerimisega seotud jõupingutusi, kaasates Maailmapanga laene ning teadmisi struktuuri- ja sektoripõhiste reformide poliitika kohta. Konfliktijärgses olukorras võiks EL anda Süüriale makromajanduslikku finantsabi, tingimusel et on olemas IMFi väljamaksetega seotud programm ning täidetud on asjakohased eeltingimused eksisteerivad demokraatlikud mehhanismid, sealhulgas mitmeparteiline parlamentaarne süsteem, järgitakse õigusriigi põhimõtet ning austatakse inimõigusi. Euroopa Investeerimispank ning Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank võiksid vastavalt oma volitustele anda nõu taristu rahastamise ja erasektori arendamise valdkonnas, sealhulgas väikeettevõtjate toetamise osas mikrolaenude abil. 17
Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc
EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Arengukomisjon 2011/0177(APP) 2.7.2012 ARVAMUSE PROJEKT Esitaja: arengukomisjon Saaja: eelarvekomisjon Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane
RohkemMicrosoft Word - B AM MSWORD
9.2.2015 B8-0098/7 7 Punkt 4 4. kutsub Ameerika Ühendriike üles uurima LKA üleviimise ja salajase kinnipidamise programmide käigus korda saadetud mitmeid inimõiguste rikkumisi ja esitama nende kohta süüdistusi
RohkemMicrosoft Word - B MSWORD
Euroopa Parlament 2014 2019 Istungidokument 1.7.2015 B8-0658/2015 RESOLUTSIOONI TEPANEK komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja avalduse alusel vastavalt kodukorra
RohkemEUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL)
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.10.2018 C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, 30.10.2018, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 807/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Luxembourg, 25. juuni 2019 (OR. en) 10621/19 CONOP 66 CODUN 14 CFSP/PESC 514 MENETLUSE TULEMUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat K
Euroopa Liidu Nõukogu Luxembourg, 25. juuni 2019 (OR. en) 10621/19 CONOP 66 CODUN 14 CFSP/PESC 514 MENETLUSE TULEMUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat Kuupäev: 25. juuni 2019 Saaja: Teema: Delegatsioonid
RohkemELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS
ELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS ELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS tsükkel on Euroopa Liidu
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 13. juuni 2019 (OR. en) 10258/19 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Nõukogu Eelmise dok nr: 9921/19 Teema: L
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 13. juuni 2019 (OR. en) 10258/19 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Nõukogu Eelmise dok nr: 9921/19 Teema: LIMITE CONUN 68 ONU 63 DEVGEN 124 SUSTDEV 94 COJUR 5
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM 179 ECOFIN 384 SOC 346 COMP 257 ENV 339 EDUC 165 RECH
RohkemEUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIV
EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIVALLAST MILLES SEISNEB NIMETATUD KONVENTSIOONI EESMÄRK?
RohkemKuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa
Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaalministeerium Rahvatervise osakond 15.06.2018 Mis on
RohkemVenemaa
VENEMAA Euroopa Liidu ja Venemaa suhteid on 2014. aastast alates pingestanud Krimmi ebaseaduslik annekteerimine ja Ida-Ukraina mässuliste toetamine Venemaa poolt, Venemaa poliitika oma naaberriikide suhtes,
RohkemMicrosoft Word - B MSWORD
EUROOPA PARLAMENT 2014 2019 Istungidokument 12.1.2015 B8-0021/2015 RESOLUTSIOONI TEPANEK komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja avalduse alusel vastavalt kodukorra
RohkemKOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/ 316, veebruar 2019, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/ 2013, milles käsitletakse Euroopa L
22.2.2019 L 51 I/1 II (Muud kui seadusandlikud aktid) MÄÄRUSED KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/316, 21. veebruar 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU (tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimused)
RohkemMicrosoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode]
Kuidas arendada kohalikke avalikke teenuseid omavalitsuste ja kodanikuühenduste koostöös? Annika Uudelepp Praxise juhatuse liige, Valitsemise ja kodanikeühiskonna programmi direktor 16.09.2009 Tallinnas
RohkemEuroopa Ülemkogu Brüssel, 22. märts 2019 (OR. en) EUCO 1/19 CO EUR 1 CONCL 1 MÄRKUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat Saaja: Delegatsioonid Teema: Euroo
Euroopa Ülemkogu Brüssel, 22. märts 2019 (OR. en) EUCO 1/19 CO EUR 1 CONCL 1 MÄRKUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat Saaja: Delegatsioonid Teema: Euroopa Ülemkogu kohtumine (21. ja 22. märts 2019) Järeldused
RohkemEUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides aastal püügivõimsus
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 11.11.2015 COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides 2013. aastal püügivõimsuse ja kalapüügivõimaluste vahel püsiva tasakaalu saavutamiseks
RohkemMÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al
MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse
RohkemSUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S
EBA/GL/2014/09 22. september 2014 Suunised, mis käsitlevad selliseid teste, läbivaatamisi või tegevusi, mis võivad viia pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi artikli 32 lõike
RohkemMicrosoft Word - B MSWORD
EUROOPA PARLAMENT 2014 2019 Istungidokument 4.2.2015 B8-0133/2015 RESOLUTSIOONI TEPANEK nõukogu ja komisjoni avalduste alusel vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2 Luure Keskagentuuri (LKA) piinamisvõtteid
RohkemErasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE
Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE LÖÖGE KAASA > kui olete õpetaja või sotsiaaltöötaja ja sooviksite korraldada oma kogukonnas üritust, kus osaleb mõni eeskujuks olev inimene > kui soovite osaleda
RohkemPowerPoint Presentation
Erasmus+ õpirände projektide avaseminar Projekti elukaar 30.06.14 Tallinn Raja Lõssenko raja.lossenko@archimedes.ee Õpirände projekti elukaar PROJEKTI ELUKAAR: LEPING Enne lepingu sõlmimist: 1. Osalejaportaali
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november /17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone,
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november 2017 13939/17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Brüssel 8. ja 10. november 2017 (10.00, 11.30) KOLMAPÄEV,
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuli 2015 (OR. en) 10173/15 ADD 1 PV/CONS 36 ECOFIN 531 PROTOKOLLI KAVAND Teema: Euroopa Liidu Nõukogu istun
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuli 2015 (OR. en) 10173/15 ADD 1 PV/CONS 36 ECOFIN 531 PROTOKOLLI KAVAND Teema: Euroopa Liidu Nõukogu 3399. istung (MAJANDUS- JA RAHANDUSKÜSIMUSED) 19. juunil 2015
RohkemCOM(2017)472/F1 - ET
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 13.9.2017 COM(2017) 472 final Soovitus: NÕUKOGU OTSUS, millega antakse luba alustada läbirääkimisi Austraaliaga vabakaubanduslepingu sõlmimise üle {SWD(2017) 292} {SWD(2017) 293}
RohkemConseil UE Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 30. november 2016 (OR. en) 14723/16 PROTOKOLLI KAVAND 1 Teema: LIMITE PUBLIC PV/CONS 61 EDUC 391 JEUN 103 CU
Conseil UE Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 30. november 2016 (OR. en) 14723/16 PROTOKOLLI KAVAND 1 Teema: LIMITE PUBLIC PV/CONS 61 EDUC 391 JEUN 103 CULT 115 AUDIO 129 SPORT 84 Euroopa Liidu Nõukogu 3502.
Rohkem(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)
Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta
RohkemTervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn
Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: registrikood: 80380146 tänava nimi, maja ja korteri number: Rävala pst 7 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10143 telefon:
RohkemRC
EUROOPA PARLAMENT 2014 2019 Istungidokument 17.9.2014 B8-0109/2014 } B8-0110/2014 } B8-0121/2014 } B8-0134/2014 } B8-0138/2014 } RC1/rev.2 RESOLUTSIOONI ÜHISTEPANEK vastavalt kodukorra artikli 123 lõigetele
RohkemLinnade roll ühtekuuluvuspoliitikas 2014–2020
LIIDU SISEPOLIITIKA PEADIREKTORAAT POLIITIKAOSAKOND B: STRUKTUURI- JA ÜHTEKUULUVUSPOLIITIKA REGIONAALARENG Linnade roll ühtekuuluvuspoliitikas 2014 2020 KOKKUVÕTE Lühikokkuvõte Linnapiirkonnad on piirkondlikus
RohkemEUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2015) 603 final 2015/0250 (NLE) Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS, millega nähakse ette meetmed euroala ühtse esindatu
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 21.10.2015 COM(2015) 603 final 2015/0250 (NLE) Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS, millega nähakse ette meetmed euroala ühtse esindatuse järkjärguliseks loomiseks Rahvusvahelises Valuutafondis
RohkemLääne-Harju Koostöökogu stateegia veebruar 2018 Kerli Lambing
Lääne-Harju Koostöökogu stateegia 2014-2020 08. veebruar 2018 Kerli Lambing Mis see LEADER lähenemine on? Piirkonnapõhine lähenemine Altpoolt tulev algatus Avaliku ja erasektori partnerlus Uuenduslikkuse
RohkemPR_COD_2am
EUROOPA PARLAMENT 2004 Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon 2009 2004/0209(COD) 3.10.2008 ***II SOOVITUSE PROJEKT TEISELE LUGEMISELE eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse
Rohkemuntitled
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.1.2014 COM(2014) 46 final 2014/0021 (NLE) Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS 30. juunil 2005 Haagis sõlmitud kohtualluvuse kokkuleppeid käsitleva konventsiooni Euroopa Liidu nimel heakskiitmise
RohkemGEN
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 16. november 2016 (OR. en) Institutsioonidevaheline dokument: 2016/0299 (NLE) 12966/16 COASI 204 ASIE 82 RELEX 819 CFSP/PESC 792 COHOM 125 CONOP 83 COTER 101 COARM 178 DEVGEN
RohkemPowerPoint Presentation
Uut riigihangete valdkonnas Maire Vaske 11.10.1017 Riigihanke üldpõhimõtted Läbipaistvus, kontrollitavus, proportsionaalsus; Võrdne kohtlemine; Konkurentsi efektiivne ärakasutamine, seda kahjustava huvide
RohkemKinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud
Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul 29.11.2018 Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud rahaliste vahendite sihipärase kogumiseks ja sihtotstarbelise
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 14. juuni 2019 (OR. en) 10266/19 OJ CRP1 23 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 14. juuni 2019 (OR. en) 10266/19 OJ CRP1 23 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Brüssel 19. juuni 2019 (12.30) 1. Päevakorra
RohkemJustiitsministri määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 20
Justiitsministri 26.03.2015 määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 2009/829/JSK artiklis 10 a) Taotlev riik: Täitev riik:
RohkemEuroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis
Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis ajab inimesed segadusse. Järgnevalt on ülevaade mõningatest
RohkemSuunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201
Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/2019 ESMA70-151-1496 ET Sisukord I. Reguleerimisala...
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. märts 2017 (OR. en) 6846/17 MENETLUSTE TULEMUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat Kuupäev: 6. märts 2017 Saaja: Delegat
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. märts 2017 (OR. en) 6846/17 MENETLUSTE TULEMUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat Kuupäev: 6. märts 2017 Saaja: Delegatsioonid COHOM 28 COPS 74 CFSP/PESC 200 FREMP 20 DEVGEN
RohkemVASTUSED EUROOPA PARLAMENDILE KÜSIMUSTIK VOLINIKUKANDIDAADILE Julian KING Julgeolekuliit 1. Üldine pädevus, keskendatus Euroopale ja isiklik sõltumatu
VASTUSED EUROOPA PARLAMENDILE KÜSIMUSTIK VOLINIKUKANDIDAADILE Julian KING Julgeolekuliit 1. Üldine pädevus, keskendatus Euroopale ja isiklik sõltumatus Millised Teie oskused ja kogemused on eriti olulised
RohkemLisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -
Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada
RohkemEUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUS
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUSED Saatja: Euroopa Komisjoni peasekretär, allkirjastanud
RohkemMicrosoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt
Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,
RohkemTallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA
Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA KONTSERN TALLINNA LENNUJAAM TEGELEB ETTEVÕTTE HALDUSES OLEVATE LENNUJAAMADE KÄI- TAMISE JA ARENDAMISEGA; ÕHU- SÕIDUKITE, REISIJATE JA KAUBA MAAPEALSE TEENINDAMISEGA
RohkemMicrosoft Word - B MSWORD
EUROOPA PARLAMENT 2014 2019 Istungidokument 16.9.2014 B8-0118/2014 RESOLUTSIOONI TEPANEK komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja avalduse alusel vastavalt kodukorra
RohkemEuroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika e
3.7.2009 Euroopa Liidu Teataja C 151/11 ARVAMUSED EUROOPA ANDMEKAITSEINSPEKTOR Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem
RohkemKeskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor
Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate
RohkemProjekt Kõik võib olla muusika
Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte
RohkemKUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE
KUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE ILVE-TEISI REMMEL JUHATAJA OÜ KODUÕDE KODUÕENDUS (HOME NURSING CARE) - KVALIFITSEERITUD ÕENDUSTEENUS, MIDA OSUTATAKSE ÄGEDA HAIGUSE PARANEMISPERIOODIS OLEVA, KROONILIST HAIGUST
RohkemTA
8.3.2019 A8-0009/ 001-024 MUUDATUSTEPANEKUD 001-024 Transpordi- ja turismikomisjon Raport Karima Delli A8-0009/2019 Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust
RohkemAM_Ple_NonLegReport
9.1.2019 A8-0475/36 36 Põhjendus BG BG. arvestades, et kahjuks ei leidnud see vastuolu erikomisjonis lahendust; 9.1.2019 A8-0475/37 37 Põhjendus BI BI. arvestades, et niinimetatud Monsanto dokumendid ja
RohkemSlide 1
Eesti Vabariik 100 EV 100 korraldustoimkond, Riigikantselei Eesti Vabariik 100 programmi ülesehitus ja korraldus Eesti Vabariik 100 2018 mõõdetakse välja 100 aastat Eesti riigi loomisest. EV 100 tähistamiseks:
RohkemPA_NonLeg_Interim
EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Arengukomisjon 2011/0177(APP) 4.9.2012 ARVAMUS Esitaja: arengukomisjon Saaja: eelarvekomisjon Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane
RohkemVKE definitsioon
Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) definitsioon vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 364/2004/EÜ Lisa 1-le. 1. Esiteks tuleb välja selgitada, kas tegemist on ettevõttega. Kõige pealt on VKE-na
RohkemMonitooring 2010f
Lõimumiskava monitooring 2010 Raivo Vetik, TLÜ võrdleva poliitika professor Kohtumine Rahvuste Ümarlauas 24. september, 2010 Uuringu taust TLÜ uurimisgrupp: Raivo Vetik, Jüri Kruusvall, Maaris Raudsepp,
RohkemEUROOPA LIIDU NÕUKOGU ET 9110/12 (OR. en) PRESSE 166 PR CO 28 PRESSITEADE Nõukogu istung Välisasjad Brüssel, 14. mai 2012 Eesistuja Catherine As
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU 9110/12 (OR. en) PRESSE 166 PR CO 28 PRESSITEADE Nõukogu 3166. istung Välisasjad Brüssel, 14. mai 2012 Eesistuja Catherine Ashton liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja
RohkemKOOLIEKSAM AJALUGU Ajaloo koolieksam on kirjalik töö, mis annab maksimaalselt 100 punkti ning kestab 3 tundi ( 180 minutit ). Eksamil on võimalik kasu
KOOLIEKSAM AJALUGU Ajaloo koolieksam on kirjalik töö, mis annab maksimaalselt 100 punkti ning kestab 3 tundi ( 180 minutit ). Eksamil on võimalik kasutada Gümnaasiumi ajaloo atlast. TEEMAD : I EESTI AJALUGU
RohkemPowerPoint Presentation
Põhimeede 2 Strateegiline koostöö Toetuse kasutamise leping Ülle Kase 26.08.2016 Lepingu struktuur Eritingimused Lisa I Üldtingimused Lisa II, Projekti eelarve; Projekti teiste toetusesaajate nimekiri;
RohkemSiseministri 21. veebruari 2005.a määruse nr 34 Siseministri 27. augusti 2004.a määruse nr 52 Schengen Facility vahendite kasutamise kord muutmine lis
Siseministri 21. veebruari 2005.a määruse 34 Siseministri 27. augusti 2004.a määruse 52 Schengen Facility vahendite kasutamise kord muutmine lisa 1 Schengen Facility projekti lõpparuanne Projekti nimi:..
Rohkemhumana_A5_EST_2+2.indd
ÜLESANNE NÄLJA PÕHJUSED Vanuserühm: 6. 12. klass Ülesande eesmärgiks on mõista, et hoolimata suurtest arengutest on miljonid inimesed siiski veel näljas ja kannatavad alatoitumuse all nad ei saa vajalikku
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuni 2019 (OR. en) 10545/19 ENER 383 CLIMA 187 COMPET 542 RECH 378 AGRI 337 ENV 646 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaa
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuni 2019 (OR. en) 10545/19 ENER 383 CLIMA 187 COMPET 542 RECH 378 AGRI 337 ENV 646 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaamise kuupäev: Saaja: Komisjoni dok nr: Teema: Euroopa
RohkemKARU
Keskkonnakorraldus ja järelevalvej Valgamaa kohalike omavalitsuste koostöö öös MTÜ Valgamaa Omavalitsuste Liit keskkonnaosakonna juhataja Riho Karu 5156955, valgamaaovl@valgamv.ee 15. veebruar 2012 Tallinn
RohkemEUROOPA NAABRUSPOLIITIKA ARENDAMISE KOHTA
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel, 4. detsember 2006 KOM(2006) 726 lõplik KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE JA EUROOPA PARLAMENDILE EUROOPA NAABRUSPOLIITIKA ARENDAMISE KOHTA {SEK(2006) 1504} {SEK(2006) 1505}
RohkemTallinna hankekord
TALLINNA LINNAVALITSUS MÄÄRUS Tallinn 4. oktoober 2017 nr 30 Määrus kehtestatakse riigihangete seaduse 9 lg 3 ja Tallinna Linnavolikogu 21. septembri 2017 määruse nr 18 Riigihangete seaduses kohaliku omavalitsuse
RohkemArvamus nr 3/2019 seoses küsimuste ja vastustega kliiniliste uuringute määruse ja isikuandmete kaitse üldmääruse koosmõju kohta (artikli 70 lõike 1 pu
Arvamus nr 3/2019 seoses küsimuste ja vastustega kliiniliste uuringute määruse ja isikuandmete kaitse üldmääruse koosmõju kohta (artikli 70 lõike 1 punkt b) Vastu võetud 23. jaanuaril 2019 1 Sisukord 1
RohkemKomisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka
L 256/4 Euroopa Liidu Teataja 22.9.2012 MÄÄRUSED KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti kasutamiseks,
RohkemProgrammi prioriteedid aastaks Prioriteedid Taotlejaid kutsutakse üles koostama projekte kooskõlas programmi Kodanike Euroopa üldiste ja konkree
Programmi prioriteedid 2016. aastaks Prioriteedid Taotlejaid kutsutakse üles koostama projekte kooskõlas programmi Kodanike Euroopa üldiste ja konkreetsete eesmärkidega, keskendudes konkreetsetele prioriteetidele,
RohkemSlaid 1
Kronoloogia Omavalitsuspäeva otsus Arenduskeskuse asutamise kohta 14.10.2002 Järvamaa Omavalitsuste Liidu Volikogu otsus Järvamaa Arenduskeskuse asutamise kohta 14.02.2003 Järvamaa Arenduskeskusega ühineb
RohkemPowerPoint Presentation
Majandusarengud maailmas lähiaastatel Ülo Kaasik Eesti Panga asepresident Maailma majandusaktiivsus on vähenenud Probleemid on tööstuses, kus eksporditellimused on jätkuvalt vähenemas Majanduskasv püsib
RohkemEUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 8. august 2012 (08.08) (OR. en) 13107/12 SAATEMÄRKUSED Saatja: DEVGEN 229 RELEX 745 ACP 157 COHAFA 106 WTO 285 ONU 106
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 8. august 2012 (08.08) (OR. en) 13107/12 SAATEMÄRKUSED Saatja: DEVGEN 229 RELEX 745 ACP 157 COHAFA 106 WTO 285 ONU 106 OCDE 6 Euroopa Komisjoni peasekretär, allkirjastanud
RohkemMicrosoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc
UURING OMAVALITSUSTE SENISEST PROJEKTIKOGEMUSEST, LÄHIAJA PLAANIDEST NING OOTUSTEST LOODAVALE MAAKONDLIKULE ARENGUKESKUSELE Küsitlus viid läbi 6.-12. maini 2003 EAS Regionaalarengu Agentuuri tellimisel
RohkemAASTAARUANNE
2014. 2018. aasta statistikatööde loetelu kinnitamisel juunis 2014 andis Vabariigi Valitsus Statistikaametile ja Rahandusle korralduse (valitsuse istungi protokolliline otsus) vaadata koostöös dega üle
RohkemEVS standardi alusfail
EESTI STANDARD KINNISVARA KORRASHOIU HANKE DOKUMENDID JA NENDE KOOSTAMISE JUHEND Procurement documents for property maintenance and their preparing guide EESTI STANDARDI EESSÕNA See Eesti standard on standardi
RohkemPowerPoint Presentation
Teave, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta, teenuse osutamise või kauba müügi suurendamise, ürituse edendamise või isiku käitumise avalikes huvides suunamise eesmärgil.
RohkemTähtsamate osade kokkuvõte - aasta aruanne Euroopa Liidu arengu- ja välisabipoliitika ning selle rakendamise kohta aastal
2012. aasta aruanne Euroopa Liidu arenguja välisabipoliitika ning selle rakendamise kohta 2011. aastal Tähtsamate osade kokkuvõte Areng ja koostöö 2 Euroopa Komisjon Arengu ja koostöö peadirektoraat EuropeAid
RohkemVaadePõllult_16.02
OLARI TAAL KES JULGEB EESTIT REFORMIDA? VAADE PÕLLULT Illustratsioonid: Ebba Parviste SKP (miljard USD) RAHVAARV (miljon inimest) SOOME 267 5,5 LÄTI 31 2 majandusvõimsuse vahe 8,6 korda rahvaarvu vahe
RohkemEuroopa Parlamendi ja nõukogu soovitus, 18. juuni 2009, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECVET) loomise kohtaEMPs kohald
8.7.2009 Euroopa Liidu Teataja C 155/11 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU SOOVITUS, 18. juuni 2009, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECV) loomise kohta (EMPs kohaldatav tekst)
RohkemANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTU
ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTUTAV ISIK Juhend kehtestatakse isikuandmete kaitse seaduse
RohkemFood Supply Chain:
Vertikaalsed suhted toiduainete tarneahelas: heade tavade põhimõtted Esitanud B2B platvormi järgmised põhiliikmed AIM CEJA CELCAA CLITRAVI Copa Cogeca ERRT EuroCommerce Euro Coop FoodDrinkEurope UEAPME
RohkemKINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast
KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul 28.06.2019 Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027 projekti- ja tegevustoetuste taotlemise
RohkemTallinn
Tallinna linna tegevused Läänemere väljakutse võrgustikus initsiatiivi toetamisel Gennadi Gramberg Tallinna Keskkonnaamet Keskkonnaprojektide ja hariduse osakonna juhataja Tallinna osalemine Läänemere
RohkemTöökoha kaotuse kindlustuse tingimused TTK indd
TÖÖKOHA KAOTUS Ifi töökoha kaotuse kindlustuse tingimused TTK-20161 Helista meile numbril 777 1211 IFI TÖÖKOHA KAOTUSE KINDLUSTUSE TINGIMUSED TTK - 20161 1 Ifi töökoha kaotuse kindlustuse tingimused TTK
RohkemERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr /18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspe
ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1.-3/18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspektsiooni peainspektor Elve Adamson 06.11.2018 Tallinnas
RohkemTitle H1
Programm LIFE 2014-2020 Üldine tutvustus 6. juuli 2015 Tiina Pedak Keskkonnaministeerium LIFE LIFE 1992-2013: enam kui 3100 projekti loodus ja bioloogiline mitmekesisus teised keskkonnavaldkonnad ja haldus
RohkemINIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista
INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond : 1) mõistab, kuidas ühiskonnas toimuvad muutused avaldavad mõju perekonna ja peresuhetega seotud
RohkemTootmine_ja_tootlikkus
TOOTMINE JA TOOTLIKKUS Juhan Lehepuu Leiame vastused küsimustele: Mis on sisemajanduse koguprodukt ja kuidas seda mõõdetakse? Kuidas mõjutavad sisemajanduse koguprodukti muutused elatustaset? Miks sõltub
RohkemState of Play Communication on the Implementation of the Priority Actions under the European Agenda on Migration
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 10.2.2016 COM(2016) 85 final KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE, milles antakse ülevaade Euroopa rände tegevuskava prioriteetsete meetmete rakendamise olukorrast
RohkemEELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku o
EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22 lg 1 p 5 ja sotsiaalhoolekande
RohkemPowerPointi esitlus
Konverents Terve iga hinna eest, 07.03.2013 Tervis ja haigus muutuvas maailmas Andres Soosaar Mis on meditsiin? Meditsiin on pikka aega olnud ruum, mille koordinaattelgedeks on tervise-haiguse eristus
RohkemT&A tegevus Keskkonnaministeeriumis Liina Eek, Jüri Truusa Keskkonnaministeerium 27. veebruar 2014
T&A tegevus Keskkonnaministeeriumis Liina Eek, Jüri Truusa Keskkonnaministeerium 27. veebruar 2014 Taustast Euroopa Liit on seadnud eesmärgiks saavutada kõrge konkurentsivõime, hea majanduskav ja luua
RohkemEetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt: Mari Kooskora Sügis
Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt: www.aaii.com Mari Kooskora Sügis 2013 1 Pisut taustast (EPL, H. Mets, nov 2005) Mari Kooskora
RohkemJenny Papettas
SISEPOLIITIKA PEADIREKTORAAT POLIITIKAOSAKOND C: KODANIKE ÕIGUSED JA PÕHISEADUSKÜSIMUSED ÕIGUSKÜSIMUSED Kohaldatav õigus piiriüleste liiklusõnnetuste puhul: Rooma II, Haagi konventsioon ja liikluskindlustuse
RohkemBild 1
Archives Portal Europe APEnet ja APEx Mäluasutuste talveseminar Otepää, 06.03.2012 Kuldar Aas, Rahvusarhiiv APEnet (I) Projekti rahastus econtentplus raames Projekti kestvus: 15.01.2009 15.01.2012 Partnerid
RohkemEUROOPA KOMISJON LIIDU VÄLISASJADE JA JULGEOLEKUPOLIITIKA KÕRGE ESINDAJA Strasbourg, JOIN(2019) 5 final ÜHISTEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, EUR
EUROOPA KOMISJON LIIDU VÄLISASJADE JA JULGEOLEKUPOLIITIKA KÕRGE ESINDAJA Strasbourg, 12.3.2019 JOIN(2019) 5 final ÜHISTEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA ÜLEMKOGULE JA NÕUKOGULE ELi ja Hiina suhete strateegilised
RohkemPowerPointi esitlus
Mõttemõlgutus alkoholi ja seaduste teemal Ülle Laasner Rapla Maavalitsus Eesti Tervisedenduse Ühing Rapla maakonna koolinoorte uimastikasutuse uuring 2013 Öise alkoholimüügi piiramise kulg Raplamaal
Rohkem