Lisa Saku Vallavolikogu 14.02.2008 määrusele nr 6 SAKU VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2008-2020
SISUKORD 1. TULEVIKUVISIOON: SAKU VALLA ÜHISVEEVÄRK JA KANALISATSIOON (ÜVK) 2020.A. 4 2. SAKU VALLA ÜVK ARENGUEESMÄRGID. 4 2.1. Strateegilised eesmärgid 4 2.2. Majanduslikud ja tehnilised eesmärgid 5 3. SAKU VALLA REOVEEKOGUMISALAD (RKA) 7 3.1 Saku vallale kinnitatud põhjaveevarud ja joogivee kvaliteet 7 3.1.1 Põhjavee tarbevarude kvantitatiivne iseloomustus 8 3.1.2 Saku vallale kinnitatud põhjaveeveevarud 9 4. ÜVK ARENDUSMEETMED ÜLE 2000 INIMEKVIVALENDIGA REOVEEKOGUMISALADEL. 12 4.1. Saku reoveekogumisala. 12 4.1.1. ÜVK teenuste potentsiaalne tarbijaskond Saku reoveekogumisalal 12 4.1.2. ÜVK olemasoleva seisundi kirjeldus 13 4.1.3. Saku reoveekogumisala ÜVK arendusmeetmed 16 4.1.4. Investeeringud Saku reoveekogumisalal. 19 4.2. Keila jõe reoveekogumisala 20 4.2.1. ÜVK teenuste potentsiaalne tarbijaskond Keila jõe reoveekogumisalal 20 4.2.2. ÜVK olemasoleva seisundi kirjeldus 22 4.2.3. Keila jõe reoveekogumisala ÜVK arendusmeetmed ja investeeringud 26 4.2.4. Veemajandusinvesteeringute prioritiseerimine Keila jõe reoveekogumisalal 29 5. ÜVK ARENDUSMEETMED ALLA 2000 INIMEKVIVALENDIGA REOVEEKOGUMISALADEL 31 5.1. Murumäe reoveekogumisala 31 5.2. Pähklimäe reoveekogumisala 31 5.3. Männiku reoveekogumisala 31 5.4. Lokuti reoveekogumisala 32 5.5. Tõdva-Kajamaa reoveekogumisala 33 5.6. Tagadi reoveekogumisala 34 5.7. Saustinõmme reoveekogumisala 35 5.8. Tänassilma reoveekogumisala 35 5.9. Jälgimäe 1 reoveekogumisala 36 5.10. Kanama-Rahula reoveekogumisala 37 5.11. Jälgimäe 2 reoveekogumisala 38 6. SAKU VALLA FINANTSVÕIMALUSTE ANALÜÜS 40 6.1. Saku Vallavalitsuse poolsed finantseerimise võimalused 40 6.2. AS Saku Maja finantsvahendite analüüs 42 7. ÜVK TARIIFIDE KUJUNEMINE SAKU JA KEILA JÕE REOVEEKOGUMISALAL 45 2
8. INVESTEERINGUTE STRATEEGIA JA AJAKAVA 54 9. LISAD 57 9.1. Tariifide prognoosi koostamise metodoloogilised eeldused 57 9.2. Vee- ja kanalisatsiooniteenuste hinnad Tallinnas 60 9.3. Saku valla reoveekogumisalade kaart 61 9.4. Saku valla asulate olemasolevate vee- ja kanalisatsioonirajatiste põhiskeemid 61 9.5. Saku valla asulate perspektiivsete vee- ja kanalisatsioonirajatiste joonised 62 3
1. Tulevikuvisioon: Saku valla ühisveevärk ja kanalisatsioon (ÜVK) 2020.a Saku valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamisel arvestatakse Saku valla tunnuslauset Läbi rohelise akna : järgitakse säästva arengu ja kaasaegse keskkonnakaitse põhimõtteid, väärtustatakse kaunist loodus- ja elukeskkonda, keskkonnasõbralikku ettevõtlust ning hästitoimivat olmet. Aastaks 2020 on Saku valla reovee kogumisalade elanikud, ettevõtted ning asutused kindlustatud säästva arengu nõuetele vastava keskkonnasõbraliku, tehniliselt kvaliteetse ning majanduslikult soodsa ühisveevärgi ja kanalisatsiooniteenusega. 2. Saku valla ÜVK arengueesmärgid 2.1. Strateegilised eesmärgid 2.1.1. Täidetud on EL asulareovee direktiivi nõuded, st üle 2000 inimekvivalendiga (ie) reostuskoormusega reoveekogumisalade elanikel on hiljemalt alates 01.01.2011.a. 1 võimalik liituda ühiskanalisatsiooniteenusega. Prioriteetsetel reoveekogumisaladel on välja ehitatud tehniliselt kvaliteetne ühisveevärk ja kanalisatsioon. Hetkeolukord: Saku valla asulates on ÜVK-süsteemid üldjuhul välja ehitatud vaid osaliselt, mistõttu ÜVK-teenuse kättesaadavus on puudulik. Kehtestatud detailplaneeringutes on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga katmata aladel rajatud peamiselt kvaternaari veekihi kaevud ning reovesi kogutakse erineva töökindlusega mahutitesse või kogumiskaevudesse. 2.1.2. Kõigile ÜVK kasutajatele on tagatud riiklikele kvaliteedinõuetele vastav joogivesi. Hetkeolukord: Joogivee kvaliteet ei vasta nõuetele. Enamikes kaevudes on vee rauasisaldus lubatust kõrgem. Mõningates kaevudes on normi ületamisi ka muude näitajate osas (mangaan, hägusus, bakterioloogiline reostus), kuid tegemist on üksikjuhtumitega. Madala veekihi individuaalkaevude kohta ei ole valda hõlmavaid uuringuid tehtud. Vee lubatust kõrgem rauasisaldus tuleneb piirkonna põhjavee iseärasustest, kuid mõningatel juhtumitel põhjustab seda mustmetallist torudest pärinev rooste. Bakterioloogilise reostuse põhjus on tavaliselt puurkaevu ebatihe manteltoru maapinna lähedal ning kaevu ümbruse sanitaarnõuete eiramine. Mõningates puurkaevudes esineb vee suurt gaasisisaldust. Liigne gaasisisaldus põhjustab torustikus hüdrolööke ning ebamugavusi vee tarbimisel. 2.1.3. Valla territooriumil suublatesse juhitava heitvee reoainetesisaldus vastab riiklikele normidele, heitveekogused ei ületa veekogu isepuhastumisvõimet. Valla territooriumil on tagatud pinna- ja põhjavee hea ökoloogiline seisund vastavalt EL veepoliitika raamdirektiivile. Hetkeolukord: Reoveepuhastid ei tööta või ei suuda täita väljalasule esitatavaid nõudeid. 1 Tulenevalt asulareovee puhastamise direktiivist (91/271/EMÜ) käsitletakse prioriteetsetena reoveekogumisalasid, mille reostuskoormus on enam kui 2000 inimekvivalenti (ie). Eesti üleminekuperiood nimetatud direktiivi rakendamiseks lõpeb 31.12.2010.a. 4
Reoveepuhastitest on töökorras ning täidab väljalasule esitatavaid nõudeid vaid Metsaveere reoveepuhasti. Kurtna asula reoveepuhasti on töökorras, kuid see ei ole piisavalt efektiivne fosforiühendite osas. Reovees on fosforiühendite kontsentratsioon kõrge ja nende piisav ärastamine olemasoleva puhastustehnoloogiaga ei ole võimalik. Kurtna Kinnisvara OÜ-le kuuluv reoveepuhasti on reeglina välja lülitatud. Tagadi reoveepuhasti pole kunagi töötanud. Puhastitena on kasutusel ka mitmeid biotiike, mis ei suuda täita väljalasule esitatavaid nõudeid. Saku aleviku reovee kogumine toimub Kannikese t. pumplas, mis asub Vääna jõe vahetus läheduses. Pumpla avariikindlus on väike ning puudub reservpumpamise võimalus. Uute reoveepuhastite kavandamisel tuleb arvestada heitvee suublana kasutatavate veekogude halvast seisundist tulenevaid rangeid nõudeid reovee puhastamiseks. 2.2. Majanduslikud ja tehnilised eesmärgid 2.2.1. ÜVK teenuse hinnatõus ei ületa proportsionaalselt sissetulekute kasvu. Hetkeolukord: Käesoleval ajal moodustab ÜVK teenuse hind ligikaudu 2% leibkonna keskmisest sissetulekust. 2.2.2. Ühisveevärk on töökindel ning veekadu on alla 8%. Hetkeolukord: Olemasolevad tehnosüsteemid on vananenud ja ei taga varustuskindlust. Enamikus Saku vallas asuvates O-Cm veekihi kaevudes puuduvad teise astme mahutid ja pumbad, mistõttu toob süvaveepumba rike kaasa kohese veekatkestuse, samuti ei ole võimalik võtta tuletõrjevett. Veetorustike põhiline probleem on veekadu (ca 30 %), mis tuleneb leketest ning avariidest, kus kaotsimineva vee kogus on tarbimiskogusega võrreldes suur. Põhiline osa veekadudest tekib eramupiirkondades. 2.2.3. Sademevee infiltratsioon ühiskanalisatsiooni on alla 5%. Hetkeolukord: Ühiskanalisatsioonis on suur sademe- ja pinnavee osakaal. Saku aleviku kinnistute ühiskanalisatsiooni puuduseks on sadevete ja pinnavee sattumine reovete torustikku. Sõltuvalt ilmastikust ning muudest kohalikest oludest olid 2005. ja 2006. a. ärajuhitava reovee ja reoainete ööpäevased keskmised kogused kuude lõikes väga varieeruvad 2 : Reovee minimaalne kogus 307 m 3 /d, maksimaalne kogus 1777 m 3 /d BHT 7 minimaalne kogus 44 kg/d, maksimaalne kogus 658 kg/d HA minimaalne kogus 21 kg/d, maksimaalne kogus 691 kg/d N üld minimaalne kogus 10 kg/d, maksimaalne kogus 76 kg/d P üld minimaalne kogus 1,4 kg/d, maksimaalne kogus 12 kg/d 2005. ja 2006. aastal tehtud reovete keemiliste analüüside põhjal võib öelda, et sade- ja pinnavee sattumisega ühiskanalisatsiooni kaasneb BHT väärtuse ja heljumi kontsentratsiooni mitmekordne tõus, mis on oluliselt suurem kui üldlämmastiku ja üldfosfori osas. Kuna Saku aleviku reovee puhastamine toimub AS-i Tallinna Vesi poolt lepingu alusel ning reovee hulka mõõdetakse, toob suur infiltratsioonivee hulk kaasa puhastamist vajava reovee 2 OÜ Biopuhasti Abi, 2007 5
hulga olulise suurenemise (kuni 2,5 korda), millega kaasneb ülekoormus kanalisatsioonisüsteemis ja reoveepumplates. 2.2.4. Tuletõrjeveevõtukohtade arv vallas on tuleohutuse seisukohalt piisav. Hetkeolukord: Puudub tuletõrjevee nõuetekohane lahendus. Tuletõrjevee võtmine on osaliselt lahendatud Saku alevikus ja Tänassilma külas hüdrantidega. Ülejäänud asumites puudub nõuetekohane tuletõrjevee lahendus või on selle töökorras olek küsitav. Võimalusel näha ette nõuetele mittevastavate veevõtutiikide asendamine tuletõrjevee mahutitega või viia suuremad tiigid vastavusse Päästeameti nõuetega. Probleemi lahendamiseks tuleb koos ühisveevärgi torustike ehitamisega näha ette nõuetele vastavad tuletõrjevee hüdrandid eelistatult üksnes Saku alevikus. Väiksemates asulates ning O-Cm kaevudest varustatud piirkondade korral tuleks eelistada tuletõrje veemahuteid. 2.2.5. Hajaasustusega aladel on kogumismahutite kasutamine ning purgimisteenuse korraldus allutatud süstemaatilisele kontrollile. Hetkeolukord: Kogumismahutite ning vallas purgimisteenuse osutajate üle ei ole sisulist kontrolli. 2.2.6. Võimaluse korral paigaldatakse ÜVK ja sidekaabeldus ühiselt. 6
3. SAKU VALLA REOVEEKOGUMISALAD (RKA) Saku valla üldplaneeringuga määratletakse 12 reoveekogumisala (Tabel 3.1). Asulareovee puhastamise direktiivi mõistes on prioriteetsed Saku ning Keila jõe reoveekogumisalad, mille reostuskoormus ületab 2000 ie. Asulareovee direktiivi artikkel 3 sätestab, et asula, mille reostuskoormus on 2000 kuni 15000 ie, tuleb varustada asulareovee kogumissüsteemidega, st. torustike, reoveepumplate ja asula reoveepuhastiga. Direktiivi täitmise tähtaeg on 31.12.2010. Tabel 3.1. Saku valla reoveekogumisalad. Nr Nimetus Asukoht Reostuskoormus 1. Saku Saku alevik, Juuliku küla (v.a Murumäe Üle 2000 ie RKA aiandusühistu ala), Üksnurme küla Vahtramäe, Sarapiku, Mäe ja Kivistiku aiandusühistute alad 2. Murumäe Juuliku küla Murumäe aiandusühistu ala 125 ie 3. Pähklimäe Saku aleviku Pähklimäe elamuala uuselamurajoon 4. Männiku Männiku küla 261 ie 5. Lokuti Lokuti küla detailplaneeringuala 6. Tõdva- Tõdva ja Kajamaa külad 175 ie Kajamaa 7. Keila jõe Kiisa alevik, Kurtna, Roobuka Metsanurme, Üle 2000 ie RKA Kasemetsa ja Üksnurme külad (v.a Üksnurme küla Vahtramäe, Sarapiku, Mäe ja Kivistiku aiandusühistute alad) 8. Tagadi Tagadi küla 192 ie 9. Saustinõmme Saustinõmme küla detailplaneeringuala 10. Tänassilma Tänassilma küla 115 ie 11. Jälgimäe 1 Jälgimäe küla detailplaneeringuala 12. Kanama- Kanama ja Rahula külad 195 ie Rahula 13. Jälgimäe 2 Jälgimäe küla 195 ie 3.1 Saku vallale kinnitatud põhjaveevarud ja joogivee kvaliteet Saku vallas on teostatud põhjavee uuring AS Maves poolt: töö nr 4017 Tallinna linna ja Tallinnaga külgnevate Kambrium-Vendi ja Ordoviitsium-Kambriumi põhjavee tarbevarude ümberhindamine kuni aastani 2030. Nimetatud töö käigus kontrolliti omavalitsuste poolt taotletud veevarude suurendamise võimalust ja suurendatavate veevarude vastavust joogiveeallika nõuetele, milleks kaasati omavalitsused ja vee-ettevõtted põhjavees radionukliidide analüüside finantseerimiseks. Pärast vastavaid kokkuleppeid tellisid omavalitsused ja vee-ettevõtted põhjavees radionukliidide analüüsid ja efektiivdoosi arvutused Eesti Geoloogiakeskuselt. Nimetatud tööga lisatud mahtudega koos on Kambriumi-Vendi veekompleksi veevarud täies mahus jagatud ja neid enam suurendada ei saa. Tegelik summaarne veekasutus on põhjaveevaru ettepanekuga võrreldes kordades väiksem, maksimaalne lubatud kasutus on piisava varuga ning praktilise kasutusmahu rahuldamisega kohtadel probleeme ei ole. Põhjaveevaru kasutamise aja jooksul jääb vee kvaliteet samasse kvaliteediklassi nagu käesoleval ajal. Valdavalt vajab see põhjavesi joogiveeks kasutamisel raadiumi eemaldamist 7
või vee segamist normidele vastavaks. Püsima jääb mõningane vastuolu ülemäärase efektiivdoosiga põhjavee varude suurendamise ja Sotsiaalministri 2. jaanuari 2003.a määruse nr 1 Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedija kontrollinõuded vahel. 3.1.1 Põhjavee tarbevarude kvantitatiivne iseloomustus A) Kambriumi-Vendi põhjavesi. Kambriumi-Vendi veekompleks jääb kuni aastani 2030 kõikjal surveliseks, survekõrgus on kõikjal enam kui 20 meetrit. Kinnitamiseks esitatud varude mahus veetarbimise juures surveline olukord säilib ka edaspidi peale aastat 2030. Arvestades viimase aja suundumusi veetarbimises, probleeme Kambriumi-Vendi vee joogivee nõuetele vastavusse viimisega ja selle veekihi ressursimaksu kavandatud suurenemisega, pole varude kehtivusperioodil kõikidest piirkondadest ühekorraga varude koguse järgne veevõtt tõenäoline. B) Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjavesi Ordoviitsiumi-Kambriumi veekompleksi põhjaveevarusid suurendati eestkätt selleks, et oleks vajadusel võimalik enam orienteeruda sellele veekompleksile uute rajatavate kaevude osas (arvestades võimalike raskustega Kambriumi-Vendi vee joogivee radioloogilistele nõuetele vastavusse viimisega). Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjavett saab vaadelda kui taastuvat ressurssi, mille kasutamist piirab eestkätt veekihi tagasihoidlik veeand. Osaliselt saaks probleemi leevendada veevõtu suurema hajutatusega varu piirkonnas, kuid kindlaid reegleid selleks on täna raske seada. Ordoviitsiumi-Kambriumi veekihis ühist depressioonilehtrit (nagu on Kambriumi-Vendi veekihis) välja ei kujune (kiht läheb ennem kaevu juures kuivaks), kuna veekihi paksus ja filtratsiooninäitajad pole piisavalt suured. Taastuvateks põhjaveevarudeks on kvaternaari ja ordoviitsiumi veekompleksid. Taastuvate veevarude kvaliteet on otseses seoses keskkonnakaitselise tegevuse- või tegevusetusega. Kvaternaari veekompleks (Q) ehk pinnakatteline põhjavesi Saku valla aladel on väikese veeandvusega ning õhukese pinnakattega kohtades seda sageli ei moodustugi. Veekompleks leiab kasutamist vaid hajaasustusega alal tarbepuurkaevude ja salvkaevudega. Veekihi vesi ei ole üldiselt sobiv kasutamiseks joogiveena. Täpne kaevude arv ei ole teada. Ordoviitsiumi veekompleks (Q3pr O1vl) on seotud kvaternaarialuste karbonaatsete kivimitega. Veekompleks leiab kasutamist hajaasustuse üksiktarbijate poolt ning ühiskasutuses mõningate aiandusühistute poolt. Ühisveevärgi tarbeks ei ole nimetatud vesi üldjuhul sobiv, eelkõige tulenevalt kaevude väikesest tootlikkusest ja kõikuvast vee kvaliteedist. Nii kvaternaari kui ordoviitsiumi veekihi kaevude kasutamine ühisveevärgi tarbeks ei ole võimalik, perspektiivis on nimetatud kaevusid mõistlik kasutada hajaasutuses individuaalseks otstarbeks, samuti kastmisvee võtukohana. Ordoviitsiumi-kambriumi veekiht (O-Cm). Vettkandva kihi paksus on muutuv 20-40 m piires, pealispinna absoluutkõrgus on muutuv. Veekiht ei ole suure veeandvusega ja seetõttu leiab kasutust peamiselt väikeste asulate veega varustamisel. Erideebet on valdavalt vahemikus 0,5-5 m 3 /h-m ning veejuhtivus 20...50 m 2 /d. Võrreldes Cm-V veekompleksiga on O-Cm veekihi 8
veejuhtivus 5-10 korda väiksem ning infiltratsioon läbi ülal lasuva veepideme 2-3 korda suurem. Veekiht on loetud hästikaitstute hulka. Kambriumi-vendi veekompleks (Cm-V). Kambriumi-vendi veekompleksi vettkandvateks kivimiteks on voronka ja gdovi kihistu kvartsliivad ning kotlini kihistu savid ja aleuroliidid. Kivimite paksus Harjumaal on 40-100 m. Kuna veekihistu lasumiks on alamkambriumi lontovo savi kihistu paksusega kuni ca 70 m, on veekompleks hästi kaitstud. Puurkaevude erideebetid jäävad valdavalt vahemikku 0,5-10 m 3 /h-m. Veekihi veejuhtivuskoefitsient on 300...500 m 2 /d. Nimetatud veekihti kasutatakse suure veeandvuse tõttu suurte asumite (Saku, Tänassilma) veega varustamiseks. 3.1.2 Saku vallale kinnitatud põhjaveeveevarud Allikas: Tallinna linna ja Tallinnaga külgnevate Kambriumi-Vendi ja Ordoviitsiumi- Kambriumi põhjavee tarbevarude ümberhindamine kuni aastani 2030. Teostanud AS Maves, Tallinn 2004. 1) Kambriumi-Vendi täpsustatud veevarude kinnitamise ettepanek. Praegu kehtiv veevaru m 3 /d Põhjaveevarude ettepanek m 3 /d Saku vald 400 (P kuni 2030) 1200 (P kuni 2030) 2) Ordoviitsiumi-Kambriumi veekompleksi põhjaveevarude kinnitamise ettepanek. Praegu kehtiv veevaru m 3 /d Põhjaveevarude ettepanek m 3 /d Saku vald 1100 (P kuni 2030) 1100 (P kuni 2030) Eeltoodud ettepanek arvestab Ordoviitsiumi-Kambriumi veekompleksi veehaarete praegust paiknemist. Põhjaveevaru kasutamise aja jooksul jääb vee kvaliteet samasse kvaliteediklassi nagu käesoleval ajal. Veevõtu suurendamisega vastavalt esitatud ettepanekule peab kaasnema veekihi tasemete seire. Saku vald Saku valla arvestuspiirkonna Kambriumi-Vendi veekompleksi P kategooria varu 1200 m 3 /d on antud tarbimiseks kogu valla territooriumil v.a. Saku alevik. Veevaru suurendamine (+800 m 3 /d) tehti vastavalt omavalitsuse nägemusele piirkonna arengukavade järgi ning võimaldamaks teostada planeeritavaid veemajanduslikke projekte. Piirkonnas on Tänassilma külas olemas Kambriumi-Vendi veekompleksi ülemises (Voronka veekihist) osas efektiivdoosi osas radioloogilistele nõuetele vastav põhjaveeproov. Ka Saku alevikus on efektiivdoosi ületamised väikesed ja mõnes kaevus vastab Saku põhjavesi nõuetele. Praeguse teabe järgi on Saku vald üks väikseima põhjavee raadiumisisaldusega Kambriumi- Vendi arvestuspiirkondi maakonnas. Kui efektiivdoos veehaarde põhjavees pole oluliselt üle piirsisalduse (on alla 0.2mSv/aastas), ei ole tingimata vajalik raadiumi kõrvaldamise meetmeid ilma joogivee kordusuuringuteta rakendada. Kui Kambriumi-Vendi vees normatiivi ületamised on väikesed, võib otstarbekaks olla ka lahjendamine Ordoviitsiumi-Kambriumi veega (analüüs Saku alevikust näitab väikesi 9
määramistäpsuse lähedasi sisaldusi Ordoviitsiumi-Kambriumi vees). Lõpliku otsuse veetöötluse vajaduse osas teeb peale tarbija juures joogivee kontrolli Tervisekaitsetalitus. Saku valla arvestuspiirkonna (22) Ordoviitsiumi-Kambriumi P kategooria veevaru 1200 m 3 /d on antud tarbimiseks kogu Saku valla territooriumil, v.a. Saku alevik. Veevaru suurendamine (+300 m 3 /d) on tehtud vastavalt omavalitsuse nägemusele piirkonna arengukavade järgi ja võimaldamaks vajaduse korral osaliselt ümber orienteeruda kavandatud Kambriumi-Vendi puurkaevudelt Ordoviitsiumi-Kambriumi kaevudele. Arvestuspiirkonna Ordoviitsiumi- Kambriumi põhjavesi jääb varude arvestusaja jooksul surveliseks. Vaadeldava veekompleksi põhjavees võib kohati olla ülemääraselt rauda. Piirkonna Ordoviitsiumi-Kambriumi veekompleksi vees radionukliidide määramist ja efektiivdoosi arvutust tehtud pole. Vaadeldava veekompleksi vesi vastab tõenäoliselt efektiivdoosi osas radioloogilistele nõuetele (Harjumaalt olemasolevad 10 määrangut vastavad kõik nõuetele). Saku alevik Saku aleviku arvestuspiirkonna (23) Kambriumi-Vendi T1 kategooria veevaru 3000 m 3 /d jäeti muutmata, kuna otsest vajadust selleks polnud. Olemasolevate analüüside järgi veekvaliteediga muid probleeme pole, kui Kannikese tänava kaevu vees olev liigne raadiumisisaldus (põhjustab ülemäärase efektiivdoosi). Ülejäänud kahest sama piirkonna kontrollitud kaevust oli Teaduse tänava kaevu põhjavees efektiivdoosi ületamine minimaalne ja Kannikese tänava kaevu vesi vastas efektiivdoosi osas nõuetele. Kuna kõik kolm vaadeldavat kaevu on ligilähedaselt sarnase konstruktsiooniga, saab enim raadiumi sisaldav kaev ilmselt vee veeladestiku alumisest osast. Kui efektiivdoos veehaarde põhjavees pole oluliselt üle piirsisalduse (s.t. on alla 0.2 msv/aastas), ei ole tingimata vajalik raadiumi kõrvaldamise meetmeid ilma joogivee kordusuuringuteta rakendada. Et Kambriumi-Vendi vees efektiivdoosi ületamised on väikesed, võib otstarbekaks olla ka lahjendamine Ordoviitsiumi-Kambriumi veega (analüüs Saku alevikust näitas väikesi määramistäpsuse lähedasi sisaldusi Ordoviitsiumi-Kambriumi vees). Lõpliku otsuse veetöötluse vajaduse osas teeb peale tarbija juures joogivee kontrolli Tervisekaitsetalitus. Saku aleviku arvestuspiirkonna (23) Ordoviitsiumi-Kambriumi T1 kategooria veevaru kogus 1100 m 3 /d kehtivusega aastani 2017 jäeti muutmata ja pikendati seda kuni aastani 2030. 1999. a. varude töös oli käsitletud Saku alevit kui ilma Ordoviitsiumi-Kambriumi varudeta (ka veevõttu siis polnud), kuid varude tühistamist ei tehtud. Seega kehtib Saku alevikul endiselt edasi varu mahus 1100 m 3 /d ja praegu ning tulevikus võib see tarvilikuks osutada Kambriumi-Vendi vee lahjendamiseks. Arvestuspiirkonna Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjavesi jääb varude arvestusaja jooksul surveliseks ja tehtud on üks radionukliidide sisalduse määrang ja efektiivdoosi arvutus. Vesi vastab selle järgi efektiivdoosi osas radioloogilistele nõuetele. Arvutatud aastas joogiveena saadav efektiivdoos on väike, mistõttu põhjavesi võib sobida ka Kambriumi-Vendi vee lahjendamiseks. Hajaasustuses paiknevate puurkaevude ja salvkaevude veekvaliteeti viimasel ajal põhjalikult uuritud ei ole ja nende kohta andmed puuduvad. Saasteainete migratsioon salvkaevude vette võib toimuda saastunud pinnasest ja pinnaveest ning sademe- ja sulavee ning üleujutuste kaudu. Keskse tähtsusega on põllumajandusest tulenevate lämmastikuühendite ning raua 10
sisaldus vees. Arvestades valla hüdrogeoloogilisi iseärasusi on soovitatav teostada terve valla territooriumil paiknevate kaevude tehnilise seisukorra ja joogivee kvaliteedi uurimistöö. Eraldi probleemiks on omal ajal mustast metallist malm- ja terastorudest ehitatud ja üledimensioneeritud tarbevee jaotustorustik, mis on kohati läbi roostetanud ja roostet täis settinud. Vesi jõuab tarbijani seoses üledimensioneeritud torustikega sageli mitme ööpäevase ajanihkega ja vee kvaliteet halveneb torustikes oluliselt. Hinnata tuleb torustike tehnilist seisukorda ning amortiseerunud ja mittesobivad torustikud tuleb välja vahetada. Tabel 3.2 Saku vallale kinnitatud põhjaveevaru Vastavalt 06. 04. 2006. aasta Keskkonnaministeeriumi ministri käskkirjale nr. 396 on Saku vallas kinnitatud põhjaveevaru järgnevalt: Saku: - veekihi geoloogiline indeks O-Cm, põhjaveevaru 1100 m 3 /d, varu kategooria ja otstarve T1 joogivesi, kasutusaeg kuni 2030. a. - veekihi geoloogiline indeks Cm-V, põhjaveevaru 3000 m 3 /d, varu kategooria ja otstarve T1 joogivesi, kasutusaeg kuni 2030. a. Saku vald: - veekihi geoloogiline indeks O-Cm, põhjaveevaru 1200 m 3 /d, varu kategooria ja otstarve P, kasutusaeg kuni 2030. a. - veekihi geoloogiline indeks Cm-V, põhjaveevaru 1200 m 3 /d, varu kategooria ja otstarve P, kasutusaeg kuni 2030. a. Arvestades praegust veetarbimist Saku vallas piisab keskkonnaministri poolt kinnitatud põhjaveevarust aastani 2030, kui Saku valda ei ehitata tootmisettevõtteid, mis tarbivad suures koguses põhjavett. 11
4. ÜVK arendusmeetmed üle 2000 inimekvivalendiga reoveekogumisaladel 4.1. Saku reoveekogumisala 4.1.1. ÜVK teenuste potentsiaalne tarbijaskond Saku reoveekogumisalal ÜVK-teenuste põhilisteks tarbijateks Saku alevikus on Saku elanikud ning Saku Õlletehas. Rahvastikuregistri andmetel elab 1.08.2007.a. seisuga Saku alevikus 4699 inimest. Saku reoveekogumisalal asub 355 suvilakrunti, millest suur osa on aastaringses kasutuses. Saku valla suvilate kasutuse uuringu andmetel 3 on Saku aleviku suvilatest talvel ehk aastaringses kasutuses ligikaudu 65%, suvel kasutati 82% suvilatest (Tabel 4.1). Tabel 4.1. Elutegevusega suvilate arv ja osatähtsus talvel ning suvel. Hindamisperiood Näitaja Saku alevik (kokku 355 suvilakrunti) Talv Uuringus hinnatud suvilate arv 62 Elutegevusega suvilate arv 40 Elutegevusega suvilate osatähtsus 65% Suvi, nädalavahetus Uuringus hinnatud suvilate arv 314 Elutegevusega suvilate arv 256 Elutegevusega suvilate osatähtsus 82% Arvestades suvilakruntide arvu ning suvilate kasutamise uuringu tulemusi, saab leida suvilates elavate püsielanike arvu ning ÜVK potentsiaalse tarbijaskonna Saku reoveekogumisalal (Tabel 4.2) eeldustel, et: 1) talvel kasutatavad suvilad lugeda aastaringselt kasutatavateks suvilateks; 2) suvilakruntide arv vastab suvilate arvule; 3) aastaringselt kasutatavates suvilates elavate leibkondade suurus on 2,5 inimest (Eesti keskmine leibkonna suurus Eesti Statistikaameti andmetel); 4) rahvastikuregistris on elukoha registreerinud 50% suvilapiirkondade püsielanikest. Tabel 4.2. Prognoositav ÜVK tarbijaskond Saku alevikus Elanike arv rahvastikuregistri alusel (01.08.2007) Suvilakruntide arv piirkonnas kokku Aastaringses kasutuses suvilate arv Püsielanike arv suvilapiirkonnas Potentsiaalne ÜVK tarbijaskond Saku 4699 355 231 577 4988 3 OÜ Positium, 2007. 12
4.1.2. ÜVK olemasoleva seisundi kirjeldus 4.1.2.1. Saku alevik Ühisveevärgi objektid 4 Saku aleviku veevarustus põhineb kolmel kambrium-vendi (Cm-V) veekihi puurkaevul, millele on rajatud pumbajaamad. Puurkaevude tehnilised näitajad on toodud tabelis 4.3 ning vee kvaliteedi näitajad tabelis 4.4. Tabel 4.3. Saku aleviku puurkaevude 5 põhilised tehnilised näitajad ja arendusmeetmed Puurkaevu asukoht Teaduse t. Nurme t. Kannikese t. Passi nr. 1403 2910 1874 Katastri nr. 201 200 202 Omanik AS Saku Maja AS Saku Maja AS Saku Maja Tehnilised näitajad Puurkaevu 235 m 220 m 225 m sügavus Keskmine 302 m³/d 206 m³/d 173 m³/d toodang Hüdrofor 9 m 3 9 m 3 Pumpade võimsus, sh: Süvavee pump 18.5 kw 11,0 kw 22,0 kw II astme 2x (45 m 3 /h, 9,2 kw) 2x (45 m 3 /h, 9,2 kw) 2x (45 m 3 /h, 9,2 kw) pumbad Soovitatav max tootlikkus 45 m 3 /h 40 m 3 /h 36 m 3 /h Staatiline Ca 70 m ca 70 m ca 50 m veepind Reservuaar Ca 130 m 3, betoonist ca 400 m³, betoonist RST mahutid 2 x 10 m³. Seisund Tehnosüsteemid on Tehnosüsteemid on 2006. a. paigaldati deformeerunud ja deformeerunud ja teine II astme pump. pumpade juhtimine ei pumpade juhtimine ei Joogivesi ei vasta vasta kaasaegsetele vasta kaasaegsetele nõuetele raua- ja nõuetele. nõuetele. mangaanisisalduse osas (13.09.07.a. analüüsi tulemused: Fe 550 mikrogrammi/l, Mn 100 mikrogrammi/l 4 Ühisveevärgi objektideks on puurkaev-pumplad, II astme pumplad ja reservuaarid, veetornid, veetorustikud, siibrikaevud ja siibrid, hüdrandikaevud ja hüdrandid, tuletõrjeveevõtukohad ning veepuhastus- ja veetöötlusjaamad. 5 Lisaks tabelis 4.3. toodud kaevudele on Sakus/Saku lähedal veel kaks kaevu: Pensu (pass nr 5137, katastri nr 1499, O-Cm) ja Männi (O) tänaval, millest on kasutusel viimane, Cm-V-kihi kaev Juulikul (pass nr 881, katastri nr 16 141, Männituka elamurajoon, eravalduses) ja O-Cm-kihi kaev Tammemäel (pass nr 1638, katastri nr 210). 13
Renoveerida pumbamaja torustikud, pumbad ja automaatika ning paigaldada sagedusmuundurid Renoveerida olemasolevad või rajada uued mahutid ja paigaldada tuletõrjepumbad. Renoveerida pumbamaja torustikud, pumbad ja automaatika. Renoveerida olemasolevad või rajada uued mahutid ja paigaldada tuletõrjepumbad. Arendusmeetmed Renoveerida pumpla ning paigaldada rauaja mangaani eraldusfiltrid, kaasajastada automaatika. Vajadusel rajada uued mahutid ja paigaldada tuletõrjepumbad. Tabel 4.4. Veekvaliteet Saku aleviku puurkaevudes Puurkaevu asukoht Teaduse t. Nurme t. Kannikese t. Passi nr. 1403 2910 1874 Kaevu sügavus (m) 235 220 225 Üldkaredus mg-ekv - 3,4 3,2 Üldleelisus 2,4 2,6 2,8 ph 0 8 7,8 7,2 HCO 3 mg/l 146 153 171 Cl mg/l 117 77 124 SO 4 mg/l 10 10 15 Ca mg/l 42 36 47 Fe mg/l 0,3 0,3 0,5 Mineralisatsioon g/l - - - T ºC 7,5 7,5 7,5 ph s 8 7,9 7,8 Stabiilsus J=pH 0-0 -0,1-0,6 ph s Keskmine veevajadus Saku alevikus 2005. aasta andmete põhjal on 700 m³/d. Maksimaalselt vooluvõrku antav vooluhulk on 26,5 l/s (2005. a. andmetel). Saku RKA-l on ühisveevärgiga kaetud 48%. Ühisveevärk puudub eeskätt endistes aiandusühistutes, kuid seoses suvilatüüpi hoonete ümberehitamisega aastaringselt kasutatavateks majadeks on avaldatud soovi liituda Saku veevärgiga. Saku Õlletehas saab vee ettevõtte enda puurkaevudest, sõltumatult Saku aleviku ühisveevarustuse süsteemist. Ühisveevarustuse torustike ulatus Saku alevikus on ca 11 km. Alevikus on välja ehitatud veevarustuse magistraaltorustikud läbimõõduga DN 150, DN 100 ja DN 50. Valdavalt on tegemist mõõduga DN 100, kuna nimetatud torustiku läbimõõt tagab optimaalse vee liikumise koos vajaliku vooluhulga andmisega tuletõrjeotstarbeks. Veetorustikud on valdavalt rajatud enne 1990. aastat, põhiliselt on kasutatatud malmtorusid. Suurem osa olemasolevaid ühisveevärgi torustikke on oma eluea piiril ning vajavad 14
renoveerimist. Samuti vajab väljavahetamist toruarmatuur magistraaltorustikel (siibrid jm) ning vanad nn. Moskva-tüüpi hüdrandid, mis valdavalt ei ole töökorras. Torustike ehituskvaliteet on halb ning torustike üldine tehniline seisukord on mitterahuldav. Uued torustikud (PE plasttorudest) on rajatud üksikutes piirkondades (Pähklimäe, Nurme tn). AS Saku Maja veevõrgus on veekadu vahemikus 25-30%. Torustike vanus ning laialdane teras- ja malmtorude kasutamine, samuti torustike kehv ehituskvaliteet tingivad trassiavariide arvu sõltuvuse ilmastikuoludest sügisel ja kevadel, mil õhutemperatuuri suured kõikumised suurendavad avariide arvu. Saku aleviku veekadudes annavad olulise osa Saku aleviku Nurme t. piirkonna eramurajooni veekaod, mida on keeruline lokaliseerida ja õigeaegselt avastada piirkonna geoloogiliste iseärasuste (vesiliiv, turvas jm) tõttu. Ühiskanalisatsiooni objektid 6 Saku aleviku kanalisatsioonisüsteem on 1980.-ndatel ehitatud survetorustiku kaudu (2 x 400 mm) ühendatud Laagri piirkonnas Tallinna linna kanalisatsioonivõrku. Saku kanalisatsioonivõrgu reovesi kogutakse isevoolselt Kannikese tänaval Vääna jõe ääres olevasse pumplasse, kust reovesi pumbatakse Tallinna ühiskanalisatsiooni. Kannikese tn pumplas on kaks KSB AFP seeria uputatud-tüüpi fekaalipumpa: 1) AFP 1543,1 M185/4. Qmax = 479 m 3 /h; P2n = 18,5 kw; P1n = 21,6 kw. 2) AFP 1543,2 M 160/4. Qmax = 436 m 3 /h; P2n = 16,0 kw; P1n = 18,7 kw; H = 31 m. Olemasoleva reoveepumpla mahuti maht (60 m 3 ) on avariiolukorras ebapiisav. Pumpla kogumismahuti on üheosaline ning ülevool on suunatud Vääna jõkke. Pumpla on keskkonnaohu vähendamiseks vajalik rekonstrueerida ning ehitada ümber kaheosaliseks. Tammemäe reoveepumpla vahetusse lähedusse on välja ehitatud uus ja moodne purgimisjaam, kus purgitakse eeskätt hajaasustusest pärinevat reovett. Purgimisjaama kasutab eeskätt purgimisjaama omanik AS Saku Maja, kuid seda on võimalik tasu eest kasutada ka teistel ÜVK-teenuste pakkujatel. Olemasolevate pumpade jõudlus käesoleval ajal on piisav Saku aleviku olmereovee ülepumpamiseks, kuid tulenevalt vihmavee infiltratsioonist ning ühisvoolsest kanalisatsioonist on esinenud juhtumeid, kus pumpla võimsus on osutunud ebapiisavaks. Teine Tallinna suunduva survekanalisatsiooni vahepumpla asub Männiku küla läheduses. Saku ühiskanalisatsiooni juhitakse käesoleval ajal ka Saku Õlletehase AS reovesi, mis on kõrge reostuskoormusega ning mille reostuskoormus kõigub tootmise tsüklilisusest tulenevalt suurtes piirides. Õlletehase reoveest tulenev reoainete sisalduse tugev kõikumine (mõõdetuna liitumiskaevus Tallinna kanalisatsioonivõrku) sunnib osapooli kasutama keerukat lepingusüsteemi. Juhul kui jätkata Saku-Tallinn survekanalisatsiooni senist kasutamist, tuleb see pumpla samuti renoveerida. 6 Ühiskanalisatsiooni objektid on kohtpuhastusseadmed, purgimissõlmed, kanalisatsioonitorustikud, kanalisatsioonikaevud, reoveepumplad ja reoveepuhastid. 15
Kanalisatsioonitorustik Saku alevikus on ühiskanalisatsioon kortermajade piirkonnas (Ülase t., Tallinna mnt ääres, Juubelitammede teel, Teaduse ja Põllu t.), samuti eramurajoonides (Kingu t., Sarapuu t. ja Pähklimäe). Nn. vanas alevikus (Nurme, Aasa, Kesk- ja Asula tänavad) ja kõikides Saku aleviku aiandusühistutes ühiskanalisatsioon puudub. Valdav enamus olemasolevatest ühiskanalisatsiooni torustikest vajab renoveerimist. Saku Õlletehase reovesi juhitakse otse Kannikese t. pumplasse, kus toimub segunemine asula reoveega. Sademevee ärajuhtimine Sademevee ärajuhtimine eramupiirkondades on lahendatud valdavalt kraavidega. Saku kortermajade piirkonnas on olemas osaline sadeveetorustik koos settetiikidega. Pinnavesi suunatakse Vääna jõkke. Samuti on mõningates piirkondades 1980-1990-ndatel aastatel ühendatud drenaaži- ja pinnaveetorustikud kanalisatsiooni. Seetõttu kasvab vihmastel perioodidel kanalisatsioonitorustikku sattuva pinnavee hulk kiiresti, mis toob kaasa heitvee puhastamise kulude kasvu. Kanalisatsioonisüsteemi sattuva pinnavee hulk on sademete hulgast sõltuvalt 5000 40 000 m 3 /kuus, seejuures Saku aleviku reoveekogus samas piirkonnas on 15 000 20 000 m 3 /kuus. 4.1.3. Saku reoveekogumisala ÜVK arendusmeetmed Olemasoleva ÜVK rekonstrueerimine eesmärgiga viia joogivee kvaliteet normidele vastavaks ning parandada varustuskindlust, parandada reovee ärajuhtimise kindlust vähendades pinnavee infiltratsiooni ja ühisvoolsust; Puurkaevude ja reoveepumplate rekonstrueerimine ja moderniseerimine eesmärgiga viia joogivee kvaliteet normidele vastavaks, tõsta reoveepumplate töökindlust ja vähendada keskkonnariske; Ühiskanalisatsioonita aleviku osadesse (Nurme-Asula t. piirkond ja Pensu elamurajoon) kanalisatsioonisüsteemide ehitamine; samuti mõningate ühisveevärgiga ühendamata rajoonidele veevarustuse tagamine; Olemasoleva sademevee kanalisatsiooni ja kuivendussüsteemi rekonstrueerimine ja lõplik väljaehitamine eesmärgiga vähendada pinnavee infiltratsiooni kanalisatsiooni, reovee puhastamise teenuse kulusid ning vältida kanalisatsioonisüsteemi ülekoormusi suurte sademete korral. Saku aleviku ühisveevärk lahendatakse olemasoleva kolme Cm-V veekihi puurkaevu baasil. Täiendavate puurkaevude rajamist kavas ei ole. Puurkaev Teaduse t. piirkonnas (passi nr. 1403; katastri nr 201): kavas on asendada torustikud, pumbad ja automaatika koos sagedusmuundurite lisamisega. Vee rauasisalduse suurenemisel tuleb paigaldada vee rauafilter (hetkel vastab rauasisaldus normile). Puurkaev Nurme t. piirkonnas (passi nr. 2910; katastri nr 200): kavas on asendada torustikud, pumbad ja automaatika koos sagedusmuundurite lisamisega. Vee rauasisalduse suurenemisel tuleb paigaldada vee rauafilter (hetkel vastab rauasisaldus normile). Puurkaev Kannikese t. piirkonnas (passi nr. 1874; katastri nr 202): kavas on asendada torustikud, pumbad ja automaatika. Paigaldada tuleb rauafilter (vee raua ja mangaani sisaldus ning hägusus ületavad norme). 16
Vajadusel võidakse ühendada ühisveevärki muid olemasolevaid puurkaeve kohtades, kus see on majanduslikult põhjendatud ning mille omanik on nõus nende võõrandamisega või kus on vajalik reservkaevu olemasolu. Tuletõrje veevõtt lahendatakse nõutava vahemikuga paigaldatud hüdrantidel. Tuletõrje veemahuteid või veevõtukohti täiendavalt ei rajata. Suurpõlengute korral on võimalik veevõtt lisaks hüdrantidele Vääna jõest või Saku mõisapargi tiikidest. Saku aleviku reovee puhastamisel on võimalikud kaks alternatiivi: 1) jätkatakse reovee juhtimist Tallinna linna kanalisatsioonivõrku. 2) ehitatakse välja Tammemäe reoveepuhasti. Tammemäe reoveepuhasti rajamise võimalus on esile kerkinud seoses AS Saku Õlletehase sooviga rajada enda reovete puhastamiseks eelpuhasti. Eelpuhasti rajamise järgselt on võimalik Saku aleviku ja Saku Õlletehase reovete puhastamine ühises puhastis, mis tõstab reovee puhastusprotsessi efektiivsust 7. Tammemäe reoveepuhasti rajamine on majanduslikult otstarbekas eeskätt siis, kui see teenindab ka Saku Õlletehasest pärinevat reovett. AS Saku Õlletehase soov rajada eelpuhasti tuleneb võimalusest vähendada oluliselt reovee puhastamisele kuluvaid summasid ettevõtte jaoks tulenevalt reovee saastegrupi alanemisest (kaheksandalt saastegrupilt kolmandale) ning seeläbi saavutatavast majanduslikust kokkuhoiust opereerimiskuludes, mis võib ulatuda 2008.a. hindades isegi kuni 31 kroonini ühelt heitvee kuupmeetrilt (vt lisa 9.2 sisalduvat infot AS Tallinna Vesi äritarbijatele kehtivate hindade kohta). Eelpuhastatud Saku Õlletehase reovee käitlemine võimaldab saavutada mastaabisäästu ning pidurdada oluliselt Saku RKA vee- ja kanalisatsioonitariifide kallinemist. Saku reoveekogumisalalt pärineva reovee suunamine Keila jõe reoveekogumisalale planeeritud Metsanurme puhastisse pole majanduslikult ja tehniliselt otstarbekam võrreldes ülalnimetatud kahe alternatiiviga, kuna see eeldaks täiendava survetrassi ehitamist. Lisaks tuleks reovett Metsanurme puhastisse pumbata vastumäge, mis tõstaks täiendava elektrikulu näol hilisemaid opereerimiskulusid. Samuti pole keskkonnakaitseliselt otstarbekas reoveekäitluse koondamine ühte suurde reoveepuhastisse siseveekogu ääres, mis võib kaasa karmimad nõuded reoveekäitlusprotsessile ning puhastist pärineva heitvee väljundnäitajatele. Saku aleviku ja Saku Õlletehase keskmised vooluhulgad ja saasteandmed on toodud tabelis 4.5. Nende põhjal võib öelda, et Saku Õlletehase reostuskoormus pärast eelpuhasti rajamist on praktiliselt võrdne Saku aleviku kinnistutelt tuleva reostuskoormusega. Tabel 4.5. Reoveed Saku aleviku ühtsesse puhastusjaama 8 Keskmised näitajad Saku Õlletehase reovesi Saku aleviku reovesi anaeroobse eelpuhastuse järel Reovee kogus 512 m 3 /d 644 m 3 /d BHT7 186,5 kg/d KHT 344,7 kg/d 373 kg/d* Heljuvaine 127 kg/d 176,7 kg/d 7, 8 Ekspertarvamus Saku aleviku ja Saku Õlletehase heitvee puhastamiseks ühises puhastusjaamas OÜ Biopuhasti Abi, 2007 17
Üldfosfor 10,3 kg/d 5,8 kg/d Üldlämmastik 41,1 kg/d 66 kg/d ph 7,5 7,5 Temperatuur 30 C 5 C (talvel) KHT : N : P suhe 33,5: 4:1 66:6:1 KHT : N suhe 8,4:1 5,7:1 Põhiline piirav tegur Saku aleviku reovee vooluhulkade suurenemise korral on Kannikese t. reoveepumpla jõudlus, mis on avariiolukorras ebapiisav. Samuti asub pumpla vahetult Vääna jõe kaldapealsel ning avariide korral kujutab endast olulist keskkonnariski. Seetõttu tuleb pumpla esimesel võimalusel rekonstrueerida (soovitavalt esitada taotlus KIKi). Sademevee kanalisatsiooni laiendamise ja rekonstrueerimise eesmärk on vähendada kanalisatsiooni sattuva sademevee kogust. Samuti on olemasolev sademevee kanalisatsioon halvas tehnilises seisundis ning ei kata mitmeid asula osasid. Sademevee kanalisatsioon on kavandatud isevoolsena, järgides olemasoleva torustiku põhiplaani. Sõltuvalt pinna- ja sademevee iseloomust suunatakse see kas otse või settetiikide kaudu Vääna jõkke. Eramute rajoonis kavatsetakse kasutada olemasolevaid kuivenduskraave. Saku Õlletehasel on eraldi erikasutusluba sademevee jõkke laskmiseks. Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuse andmetel ei ületanud AS Saku Õlletehase territooriumilt Vääna jõkke suunatud sadeveed kehtestatud norme ning sadeveed täiendavat puhastust ei vaja. Sademevee kanalisatsiooni korrashoiuks tuleb ette näha rahalised vahendid valla eelarvest, kuna sadeveekanalisatsiooni hooldus nõuab korrapäraseid investeeringuid. Sademevee kanalisatsiooni torustikku tuleb regulaarselt puhastada, sest äravoolukaevud ummistuvad tänavalt uhutava liiva jm tahkete osakestega kiiresti. Sadeveekanalisatsiooni korrashoiuks on otstarbekas sõlmida AS Saku Maja ja Saku valla vahel leping hooldustööde finantseerimiseks. 18
4.1.4. Investeeringud Saku reoveekogumisalal 4.1.4.1. Tammemäe reoveepuhasti orienteeruv maksumus Saku aleviku reovee kogus Käesoleval ajal on Saku alevikus 4800 5000 elanikku. Üldplaneeringuga kavandatud võimalikel uutel elamualadel võib lisanduda veel kuni 2000 elanikku. Tulevikus võib Saku alevikus elada seega kuni 7000 inimest. Üks inimene kanaliseerib vett keskmiselt 90 liitrit ööpäevas. Reoveepuhastite ja torustike projekteerimisel arvestatakse aga üldjuhul 150 l ühe inimese kohta ööpäevas, kuna vee kanaliseerimine pole ööpäeva lõikes ühtlaselt jaotunud, vaid langeb kahele tippajale. 7000 x 0,150m 3 = 1050 m 3 /d 2005-2006.a. lõikes oli reovee hulk kõige suurem 2005. aasta jaanuaris, mil kanaliseeritud reovee kogus oli keskmiselt 9 1777m 3 /d. Nii suure kogusega ei peaks perspektiivis arvestama peale kanalisatsioonitorustiku korrastamist. 2005. a. veebruarist detsembri lõpuni oli keskmiseks ööpäevaseks reovee koguseks 656 m 3, 2006.a. keskmine reovee hulk ööpäevas oli 543 m 3. AS Saku Õlletehas reovee kogus AS Saku Õlletehase keskmiseks reovee koguseks anaeroobse eelpuhastuse järel on 512 m 3 /d. 2006. aastal oli reovee ööpäevane kogus keskmiselt 512 m 3 /d (minimaalselt kuu keskmisena 332 m 3 /d ning maksimaalselt kuu keskmisena 703 m 3 /d). 2005.a. pärinevad otsesed andmed reovee keskmise ööpäevase koguse ning neist selgub, et augusti kolmel eraldi päeval ületas reovee ööpäevane kogus 1600 m 3. Mõõdetud maksimumkoguseks oli augustis 1690 m 3 /d ning augustikuu keskmiseks ööpäevaseks reovee koguseks 773 m 3 /d. Seega varieerub AS Saku Õlletehas reovee ööpäevane kogus suures ulatuses, mida tuleb reoveepuhasti valikul arvesse võtta. Eeltoodust tulenevalt on tabelis 4.6 välja toodud kaks alternatiivset varianti Tammemäe reoveepuhasti ehitamiseks, mis arvestavad AS-ist Saku Õlletehas pärineva reoveehulga varieeruvusega. Seega on reoveepuhasti rajamisel kriitilise tähtsusega Õlletehasest pärineva reovee vooluhulga fikseerimine. Tabel 4.6. Reoveepuhasti maksumus sõltuvalt puhastatava reovee kogusest Reovee kogus Annuspuhasti orienteeruv maksumus EEK Käibemaksuta Käibemaksuga 1. variant Saku alevik 1600 m 3 /d + Õlletehase jääkreostuse koormus 50 000 000 59 000 000 2. variant kogusel 1600 m 3 /d Saku alevik 1600 m 3 /d + Õlletehase jääkreostuse koormus kogusel 800 m 3 /d 41 000 000 48 380 000 9 Sisaldab infiltratsioonivett (kanalisatsiooni sattunud sademete- ja pinnavesi) 19
4.1.4.2. Torustike ehitusmaksumus Tabel 4.7. Torustike ehitushind Saku alevikus Torustiku kogupikkus (m) Torustiku ühikuhind (EEK/m) Ehitushind (EEK) Joogiveetorustik 24 037 2 281,02 54 828 878 Reoveetorustik 48 904 2 598,71 127 087 314 KOGUINVESTEERING TORUSTIKE EHITAMISEKS (käibemaksuta) 181 916 192 KÄIBEMAKS 32 744 915 KOGUINVESTEERING TORUSTIKE EHITAMISEKS (käibemaksuga) 214 661 107 4.1.4.3 Sadeveekanalisatsiooni väljaehitamise maksumus Saku sadeveekanalisatsiooni väljaehitamise orienteeruv maksumus on vähemalt 42 mln. krooni ilma käibemaksuta. Elanikkonna tariifi hulka sadeveekanalisatsiooni torustike amortisatsioonimaksumust ei arvestata, kuna selle väljaehitamine ja hooldamine on kohaliku omavalitsuse ülesanne. Sadeveetorustiku konkreetne maksumus sõltub reovee puhastamiseks valitavast alternatiivist. Sadeveekanalisatsiooni väljaehitamine on kavas ellu viia Ühtekuuluvusfondi toetusel, kuna see on majanduslikult otstarbekas, võimaldades oluliselt vähendada reoveekäitluse kulusid. Juhul, kui sadeveekanalisatsiooni väljaehitamine ei ole abikõlbulik, siis tuleb sadeveekanalisatsioon välja ehitada valla omavahenditest, kasutades selleks valla investeeringute eelarve neid vabu vahendeid, mis jäävad Ühtekuuluvusfondi veemajandusprojekti kaasfinantseerimiseks kasutamata. 4.2. Keila jõe reoveekogumisala 4.2.1. ÜVK teenuste potentsiaalne tarbijaskond Keila jõe reoveekogumisalal 4.2.1.1. Metodoloogilised alternatiivid elanike arvu määratlemiseks Keila jõe reoveekogumisalal paiknevad asulad jaotuvad kolme asulatüüpi: a) suvilapiirkond Metsanurme, Üksnurme, Kasemetsa ja Roobuka; b) asula, mis sisaldab nii tavaelamuid kui suvilapiirkonda Kiisa; c) asula ilma suvilapiirkonnata Kurtna. Suur osa suvilatest on võetud/võetakse aastaringsesse kasutusse. Märgatav on tendents, et mida lähemal asub suvilapiirkond Saku alevikule, seda suurem on aastaringselt kasutatavate suvilate osatähtsus. Erinevate asulatüüpide püsielanike arvu määratlemise muudab problemaatiliseks asjaolu, et märkimisväärne osa suvilate aastaringsetest elanikest ei ole oma elukohta rahvastikuregistris registreerinud. Põhilised alternatiivid suvilapiirkonnaga asula püsielanike arvu määratlemiseks on: 1) lähtuda rahvastikuregistris registreeritud elanike arvust (Saku valla maksumaksjad); 2) lähtuda OÜ Positium suvilate kasutuse uuringu andmetest talvel kasutatavate suvilate osatähtsuse kohta (Saku valla püsielanikud). 20
Arvestades Saku valla suvilapiirkondade kruntide arvu ning OÜ Positium uuringu tulemusel saadud andmeid suvilate kasutamise kohta, saab leida aastaringselt kasutatavates suvilates elavate inimeste arvu (Tabel 4.8), eeldustel, et 1) talvel kasutatavad suvilad lugeda aastaringselt kasutatavateks suvilateks; 2) suvilakruntide arv vastab suvilate arvule; 3) aastaringselt kasutatavates suvilates elavate leibkondade suurus on 2,5 inimest (Eesti keskmine leibkonna suurus Eesti Statistikaameti andmetel). Tabel 4.8. Aastaringse elutegevusega suvilate arv suvilapiirkondades ja nende prognoositav püsielanike arv Suvilapiirkond Suvilakruntide arv kokku piirkonnas Elutegevusega suvilate osatähtsus talvel (%) 10 Aastaringses kasutuses suvilate arv Aastaringsete elanike arv suvilapiirkonnas Kasemetsa 324 33 107 267 Kiisa 228 25 57 143 Metsanurme 632 26 164 411 Roobuka 482 24 116 289 Üksnurme 250 52 130 325 Kokku 1916 1435 Saku valla suvilapiirkondades on keskmiselt 35% suvilatest aastaringses kasutuses. Sama suur on ka kogu Tallinna tagamaal püsivalt kasutuses olevate suvilate osatähtsus. Keskmisest rohkem elutegevusega suvilaid on Üksnurme suvilapiirkonnas (52%). Ülejäänud suvilapiirkondades on aastaringselt kasutuses alla 35% suvilatest (Tabel 4.8). Vastavalt asulatüübile on valitud metodoloogia asula püsielanike arvu leidmiseks (Tabel 4.9): a) suvilapiirkonnad püsielanikeks loetakse aastaringses kasutuses suvilate elanikud. Kuna otsesed andmed vastava elanikerühma arvukuse osas puuduvad, on määratletud vastav arv suvilate arvu, talvel elamiseks kasutavate suvilate osakaalu ja Eesti keskmise leibkonna suuruse kaudu eelnimetatud eeldustel. b) asulad, mis lisaks tavaelamutele sisaldavad suvilapiirkonda (Kiisa: 188 tavaelamut ja 228 suvilat). Elanike arv on määratletud tavaelamute arvu, suvilate arvu, talvel elamiseks kasutavate suvilate osakaalu ja Eesti keskmise leibkonna suuruse kaudu eelnimetatud eeldustel. c) asulad ilma suvilapiirkonnata rahvastikuregistri alusel saadud püsielanike arv. Tabel 4.9. Keila jõe RKA asulate elanike arv kahe erineva metodoloogia alusel Asula Püsielanikud, määratletud Elanikkond rahvastikuregistri asulatüüpi arvestades alusel (01.08.2007) Kiisa 1040 631 Kurtna 319 319 Metsanurme 411 268 Roobuka 289 225 Üksnurme/Kasemetsa 325 + 267 = 592 353 + 174 = 527 Kokku 2651 1970 10 OÜ Positium uuringu andmetel 21
Kuna rahvastikuregistri andmed sisaldavad Keila jõe RKA külades hajaasustuses (st. väljaspool reoveekogumisala) elavaid inimesi ning teisalt ei arvesta suvilapiirkondadesse asunud inimesi, on ÜVK teenuste tarbimise seisukohast otstarbekam kasutada asulatüüpi arvesse võtvat alternatiivi. Tariifiarvestuses on seega Keila jõe RKA osas arvestatud aastal 2008 elanike arvuks 2651. 4.2.1.2. Maksimaalne reostuskoormus Keila jõe reoveekogumisalal Maksimaalse reostuskoormuse määratlemisel asulate lõikes on arvestatud eeldustega, et kõik kinnistud on liitunud ÜVK-ga ning kinnistu leibkonna keskmiseks suuruseks on 2,5 inimest. Tabel 4.10. Maksimaalne reostuskoormus Keila jõe reoveekogumisalal Asula Inimekvivalente Kasemetsa 810 Metsanurme 1 580 Üksnurme 625 Roobuka 1 205 Kiisa 1040 Kurtna 345 11 KOKKU 5605 4.2.2. ÜVK olemasoleva seisundi kirjeldus 4.2.2.1. Kiisa alevik Ühisveevärgi kirjeldus Kiisa alevikku hõlmav ühisveevärk praktiliselt puudub. Kiisa alevikus puudub nõuetele vastav tuletõrje veevõtukoht. Ühisveevärgi tunnustele vastav veevärk on Järvekalda tänava piirkonnas. Nimetatud piirkonna veevarustus on lahendatud ühe O-Cm veekihi puurkaevuga (pass nr. 5906, katastri nr 1578). Puurkaev kuulub AS-le Saku Maja. Põhilised tehnilised andmed: Puurkaevu sügavus: 115 m Keskmine toodang: 15 m 3 /d Hüdrofor: 1,5 m³, Pumbad: süvaveepump, II astme pumpasid ei ole. Lähiajal on vaja renoveerida pumpla hoone ning paigaldada uus süvaveepump, rauafilter ja sagedusmuundurid. Samuti tuleb paigaldada teise astme pumbad. Käesoleval hetkel varustab see puurkaev aiandusühistut Sprindi ja Järvekalda tn. elamuid. Aiandusühistutes on käesoleval hetkel ligikaudu 85% hoonetest suvilad. Vett saadakse põhiliselt eravalduses olevatest madalatest Ordoviitsiumi (O) kihi puurkaevudest (puurkaevud passi nr. : 3850 ja 3181, O-Cm kihi puurkaev passi nr. 4104). 11 Kurtna alevikus ei ole reostuskoormust prognoositud kinnistupõhiselt, vaid on tuginetud vallavalitsuse prognoosile asula elanike arvu kohta 2020.a. 22
Arendusmeetmetena on piirkonna ühisveevärgiga katmiseks, lisaks olemasolevale Järvekalda elamute puurkaevule kasutada uusi, projekteeritavaid puurkaeve. Nt. on projekteeritud uus (O-Cm või Cm-V) puurkaev ning hiljuti rajati uus puurkaev Metsanurga maaüksusele. Aiandusühistutes on tulekustutusvee tagamine lahendatud osaliselt mahutite ning veevõtukohtadega. Ühiskanalisatsiooni objektid Käesoleval hetkel ühiskanalisatsioon puudub. 4.2.2.2. Kurtna küla Ühisveevärgi kirjeldus Kurtna küla ühisveevärk on lahendatud ühe puurkaevuga (O-Cm veekiht, passi nr. A-17-M, katastri nr. 1522), millele on rajatud pumpla. Puurkaev kuulub AS-le Saku Maja. Puurkaevu põhilised tehnilised andmed: Puurkaevu sügavus: 120 m Keskmine toodang: 100 m³/d. Pumpade võimsus: süvavee pump 11,0 kw; II astme pump 20 m³/h Tootlikkuse andmed: staatiline veepind on ca 70 m sügavusel. Kaevu erideebet on 18,0 m³/h. Käesoleval hetkel pumpla tootlikkuse ja veekvaliteediga probleeme ei ole. Kurtna keskuse kaev nr. 1 passi nr. 1529, katastri nr. 1527. Nimetatud O-veekihi puurkaev kuulub OÜ-le Kurtna Kinnisvara. Puurkaev on tehtud 1966.a.ning selle sügavus on 86 m. Keskmine toodang: 20 m³/d. Kurtna keskusest eemal asuv Kurtna individuaalelamute rajoon (6 elamut) saab veevarustuse eravalduses olevast puurkaevust (O-veehorisont, passi nr. 5655, katastri nr. 1503) Puurkaevu sügavus on 60 m. Puurkaev kuulub kohalikele elanikele. Sellel kaevul puudub erikasutusluba. Tehnilise seisukorra kohta informatsioon puudub. Vajalik oleks paigaldada rauafilter. Tulekustutusvee tagamine on lahendatud tuletõrje veevõtukohtadega. Ühiskanalisatsiooni objektid Kurtna küla reovee puhastamine on lahendatud endise Kurtna haudejaama reovee puhastusjaama (kood HA090, BIO-50 + kaks biotiiki) baasil. Puhastusseade töötab, kuid ei taga reovee nõuetekohast puhastamist. Puhasti ei kujuta käesoleval hetkel märkimisväärset keskkonnariski, kuid probleeme esineb väljalasu normatiividest kinnipidamisega fosfori osas. Puhasti laiendamist piirab kõrval asuv Keila jõgi ning meelelahutuskeskus. Kurtna hotelli ja hobusekasvatuse reovesi juhitakse OÜ Kurtna Kinnisvara omanduses olevasse puhastusseadmesse (kood HA091), mis püsivalt ei tööta. Kurtna individuaalelamute rajoonis kanalisatsioon puudub. Kõik Kurtnas asuvate puhastusseadmete väljalasud on juhitud Keila jõkke. Olemasolevad kanalisatsioonitorustikud on ehitatud DN 150 asbesttorudest, mis osaliselt vajavad renoveerimist. Kõik Kurtnas asuvad reovee puhastusseadmed on vaja tulevikus asendada kaasaegsete seadmetega. 23