Harju maakond, Saku vald, Saku alevik, Teaduse tn 11 EESTI MAAVILJELUSE JA MAAPARANDUSE INSTITUUDI NÄITUSEHALL DOKUMENTEEERIMINE Koostaja: Liina Jänes Tellija: EKA Muinsuskaitse- ja restaureerimise osakond Tallinn 2010 Eesti XX sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs
SISUKORD Ehitise dokumenteerimine...3 Joonised 1. Asukoha skeem.... 8 2. Asendiplaan.... 9 3. Uus-Saku planeerimisskeem..10 4. Vaade põhjast.... 11 5. Vaade lõunast.... 11 6. 2. korruse plaan....11 7. Vaade idast.... 12 8. Vaade läänest....12 9. Siseõue plaan.... 13 10. Siseõue eskiis...... 13 11. Näitusehalli mõõdistusprojekt. TEN Arhitektid OÜ, 2008......14 12. Teaduse tn 11 kinnistu detailplaneeringu põhijoonis. K-Projekt, 2009...19 Fotod....20 1. Eestvaade. 1970. aastad. Eesti Arhitektuurimuuseumi fotokogu 2. Tagantvaade. 1970. aastad. Eesti Arhitektuurimuuseumi fotokogu 3. Paviljoni vaated. Eesti Maaviljeluse Instituudi arhiiv 4. Tammede istutamine Juubelitammede tee ääres. Eesti Maaviljeluse Instituudi arhiiv 5. Kunstnikud R. Meel, M. Mutsu, A. Vint, M. Leis, T. Vint paviljoni ees, 1973. Jaan Klõšeiko foto 6. Avangardkunsti näitus Saku 73 paviljonis, 1973. Jaan Klõšeiko foto 7. Avangardkunsti näituse Saku 73 avamine paviljonis, 1973. Jaan Klõšeiko foto 8. Uus-Saku keskuse maketifoto. Saku Vallavalitsuse arhiiv, fondeerimata 9. Näitusehalli ja mehhaniseerimise sektori hoonestu vaade hoovi poolt. Vaatesiht EMMTUI peahoonele on veel avatud. Ca 1980. Eesti Arhitektuurimuuseumi fotokogu 10. Saku aleviku õhufoto. www.sakuvald.ee 11. Näitusehall tagantvaates. 2005 12. Näitusesaali peapääs. 2005 13. Siseõue konsooltrepp ja katusaia piire. 2005 14. Siseõue konsooltrepp ja puitvarbaed. 2005 15. Vaade idast. 2010 16. Eestvaade. 2010 17. Vaade läänest, kontoriploki poolt. 2010 18. Vaade Teaduse tänavalt. 2010 19. Tagantvaade. 2010 20. Vaade põlenud katusekonstruktsioonile. 2010 21. Vaade põlenud katusekonstruktsioonile. 2010 22. Kontoriploki tagakülg koos siseõuega. 2010 23. Kontoriploki murenenud tellissein. 2010 24. Kontoriploki betoonpaledega aknad. 2010 25. Sadeveesüsteem. 2010 26. Betoonist lillekast. 2010 27. Varikatus peasissepääsu ees. 2010 28. Katusekonstruktsiooni toetav metallpost. 2010 29. Näitusesaali laevalgustid. 2010 2
EHITISE DOKUMENTEERIMINE 1 ÜLDANDMED Nimetus Eesti Maaviljeluse ja Maaparanduse Instituudi näitusehall Aadress Harju maakond, Saku vald, Saku alevik, Teaduse tn 11 Katastritunnus 71801:005:0187 Koordinaadid Praegune funktsioon Kasutuseta (kinnistu sihtotstarve ärimaa 100%) 2 AJALOOLINE LÜHIÜLEVAADE Rajamisaeg Projekteeritud 1965; valmis 1968 (Projekti ja tööprojekti koopiad vastavalt Eesti Arhitektuurimuuseumis (f 33, n 1, s 34) ja Saku Vallavalitsuses (fondeerimata); Eesti Arhitektuur 3. Tallinn, 1997, lk 55). Autor Projekti asukoht Algne funktsioon Ümberehitusetapid Muu ajalooline teave Valve Pormeister, Eesti Maaehitusprojekt; konstruktor A. Nemvalts Originaalprojekt ei ole leitav. Projekti osaline koopia (vaated, plaanid, lõiked, esialgne ja teostatud variant (vastavalt 1963 ja 1965) asub Eesti Arhitektuurimuuseumis, f 33, n 1, s 34. Hoone tööprojekti koopia (sh vaated, plaanid, sõlmed, detailid) asub Saku Vallavalitsuse arhiivis (fondeerimata). Ehitatud Eesti Maaviljeluse ja Maaparanduse Teadusliku Uurimise Instituudi Mehhaniseerimise sektori näitusepaviljoniks Kontoriruume ja näitusesaali rõdu on Eesti Vabariigi taasiseseisvumise järgselt rekonstrueeritud (nt ehitati rõdu kinni ajal, mil seal töötas baar). Hooviala, mis kuulus algselt hoonega kujunduslikku tervikusse, asfalteeriti 1990. aastatel. Näitusehalli rajamine on seotud Saku asula väljaehitamisega 1960. aastatel. Juba 1950. aastate lõpus hakati Saku asulat kujundama Eesti põllumajandushariduse ja -teaduse keskuseks. 1959. aastal viidi EMMTUI, mille paljud osakonnad olid seni asunud Tallinnas, üle Sakku kui instituudile sobivamasse keskkonda, äsjavalminud Maakorralduse ja Maaparanduse Tehnikumi hoonesse. Samal ajal algas hoogne elamuehitus instituudi ja Saku näidissovhoosi (EMMTUI alluvuses) töötajate majutamiseks. Nn Uus-Saku piirneb Tallinna maantee ja mõisapargiga. Asula väljaehitamisel oli ajastule iseloomulikult eeskujuks linnalaadse aleviku tüüp ja kuna Uus-Sakut kujundati teadlikult näidisasulaks, kasutati tüüpprojektide asemel mitmeid arhitektidelt tellitud ainuprojekte ja tegeleti tavalisest enam asula heakorraga. Valve Pormeistri projekti järgi ehitati Sakku mitu hoonet: EMMTUI mehhaniseerimise osakonna hoonestu 3
(töökojad, garaažid), näitusepaviljon ja taimekaitsejaam, samuti koostas ta asula heakorra projekti. Sakust sai üks paremini väljaehitatud ja heakorrastatud maaasulaid ja edukamaid põllumajanduslikke uurimiskeskusi NSV Liidus. 1971. aastal said Uus-Saku projekteerijad ja ehitamise organiseerijad NSV Liidu riikliku preemia (arhitektid B. Mirov, V. Herkel, V. Pormietser, EMMTUI direktor aastatel 1959 1979 Ilmar Jürisson). 1956. aastast Põllumajandusministeeriumile allunud EMMTUI (asutati 1946 ENSV Teaduste Akadeemia Põllumajanduse Instituudina) tegeles paljude teaduserialadega, sh maaparandus, põllundus, põllundustehnika ja -tehnoloogia, sordiaretus, mikrobioloogia, taimekaitse jm. Näitusepaviljoni oli tarvis instituudi saavutuste (põllumajandustehnoloogia ja -tehnika) näitamiseks. Instituudis käis igal aastal sadu külalisi välis- ja kodumaalt, et tutvuda, kuidas areneb sotsialistliku põllumajanduse printsiipide järgi arendatav suurtootmine. 3 ASUKOHA KIRJELDUS Paikneb Saku teaduslinnaku miljööväärtuslikul hoonestusalal (ala ning selle kaitse- ja kasutustingimused on määratud Saku Vallavolikogu 14.06.2007 vastu võetud Saku Üldplaneeringuga). Kinnistu asub 1960ndatel planeeritud Uus-Saku näidisasula keskuses, Teaduse ja Juubelitammede tee ristumiskohas. Asukoha tõttu nurgakrundil on hoone kolmest küljest väga hästi vaadeldav. Pikk hoonemaht on paigutatud piki Juubelitammede teed, peasissekäik on samast ja algselt põllutöömasinate juurdepääs hoovialale Tehnika tänava kaudu. Lisaks on antud eraldi sissepääs kontoriplokki lääneküljel. Teaduse tänavast eraldab hoonet u 2m kõrgune nõlv. Krundi lõunaküljel on hoovialaks u 25x50 m asfalteeritud plats. Naabruses paiknevad teised EMMTUI hooned, neist vahetult kõrvalkinnistul samuti punastest tellistest mehhaniseerimisosakonna hoonestu (arh. Valve Pormeister, Juubelitammede tee 13), Teaduse tänava pool liitub viimase külge EMMTUI järglase Eesti Maaviljeluse Instituudi peahoone (Teaduse tn 13). Juubelitammede tee vastasküljel asuvad korterelamud. Otse vastas paneb omal ajal avatuna planeeritud kvartalinurga ja vaatesihi end. EMMTUI peahoonele kinni 4-korruseline paneelelamu (ehitatud 1983). Üle Teaduse tänava jäävad väiksemad tootmishooned. Näitusepaviljoni hooviala kujundus oli arhitektil läbimõeldud ja algselt moodustas see hoonega kujundusliku terviku osaliselt muru, osaliselt kõvakattega hooviala võimaldas eksponeerida põllumajandus-tehnikat ja pinnakatete malemustris vaheldumine koos paari istutatud puuga lisas vaheldusrikkust. Praegu on kinnistu õueala asfalteeritud ja piiratud silikaatpostidel võrkaiaga. Hoone kontoriploki väike varjuline siseõu oli algselt kujundatud suurte paeplaatide, muru, püsilillede ja põõsastega meeldivaks puhkealaks, millega liitus katuseterrass. 4 ARHITEKTUURNE VÄLIS- JA SISELAHENDUS Mahuline ülesehitus Hoone on väga pikk (üle 60 m) ja koosneb mahuliselt kahest osast avarast näitusesaalist, mida katab ekspressiivne katusemaastik, ja sellega liituvast lamekatusega abiruumide tiivast koos väikese siseõue-iluaiaga. Näitusesaaliga maht on üks kõrge ruum, mis vaid abiruumide poolses servas jaguneb kaheks korruseks, lamekatusega maht on taas ühekorruseline, käidava katusega. Katusekonstruktsioon ulatub pikalt üle hoone põhimahu. 4
Ehitusmaterjal Väliskujundus ja iseloomulikud detailid Vundament on betoonplokkidest, sokkel krohvitud tsementkrohviga. Hoone välis- ja siseseinad on puhta vuugiga laotud punastest tellistest. Näitusesaali katusekonstruktsioon on puidust, kaetud ruberoidiga, alt ja külgedelt valgeks värvitud puitlaudisega. Katusekonstruktsiooni puitfermid toetuvad metallpostidele. Põrandad, vahelagi ja trepid, samuti abiruumide eenduvad aknapaled on raudbetoonist. Betoonpõrand on tasandatud tsemendiga. Kontoriploki lamekatus koosneb järgmistest kihtidest: raudbetoonpaneel, 15cm TEP-plaat, asfaltbetoon, 5x ruberoid, laagid ja hööveldatud puitlaudis. Aknad on puitraamidel. Näitusesaali uksed on metallraamis puitja klaastahvlitega. Kontoriploki välisuks on eriprofiiliga laudisega kaetud puituks, ka siseuksed on puidust. Siseõue piirdeks on puitvõresein, algselt värvitud õlivärviga. Hoone kõige silmatorkavam element on laiade sakiliste tahkudena kujundatud massiivne katusekonstruktsioon. Suure sildega puitferme varjav sakiline karniis ulatub laialt üle hoone põhimahu. Katusemaht on hoone valdavalt tummade tellisseintega põhikehandist lahti tõstetud seinte ja katuse vahel on soomepäraselt üles lae alla tõstetud aknad. Kitsas akendelint jookseb katusemahu all kogu näitusesaali perimeetril, järgides karniisi sakilist kuju. Üledimensioneeritud katusemaht tõstab näitusesaali pikast hoonemahust esile ja selle dekoratiivsus on hoone funktsiooniga igati kooskõlas. 1960. aastatel kujunes katust kandvaid ferme varjavast puitkarniisist üks Eesti arhitektuuri lemmikvõtteid, mis levis nii maal kui linnas ja pea kõigi hoonetüüpide juures. EMMTUI näitusehalli juures on arhitekt kasutanud vähelevinud lahendust, mida hiljem on korranud vaid Rein Veber Kirovi näidiskalurikolhoosi pansionaadi juures (1972 1974). Näituseruumi lõuna- ja põhjaküljel on teineteise vastas suured dekoratiivsed uksed. Uksi raamistavad kahel pool sama suurte moodulitena lihtsa jaotusega maast laeni aknad. Peasissepääsu ees on metallpostidel vabalt seisev puidust varikatus. Kontoriploki esifassaadi tumma tellisseina ilmestavad ainsate avadena väiksed ruudukujulised eenduvate betoonpaledega aknad. Maja läänefassaad on kujundatud madala horisontaalse ribana, mida rõhutavad laiad lindina paigutatud aknad. Madalama hooneosa keskel asub väike iluaed, mis on kolmest küljest piiratud majaga ja neljandast, hooviküljest eraldab seda puitlattidest varisein. Tekkinud siseõue avanevad kontoriploki maast laeni aknad. Ühest seinast viib lahtine konsooltrepp katusele, mis oli algselt kujundatud kasthaljastusega käidava katusaiana. Katuseserva piirab metallpostidel piire. Siseõue algupärane haljastus on praeguseks hävinud, välja arvatud kõrgeks kasvanud lehtpuu. Intiimne siseõu ja katusaed iseloomustavad hästi 1960ndate arhitektuuriparemiku püüdu avatusele, sise- ja välisruumi üheks liitmisele, samuti annavad 5
need tunnistust maastikuarhitektina koolitatud Pormeistri loovast käest. Huvitav detail on hoone sadeveesüsteem, kus vesi juhitakse katusekalletega karniisi sakkide vahedesse ja metalltorude abil läbi katuse, kust see tilgub nii hoone esi- kui ka tagaküljel ümmargustesse betoonist lillekastidesse. Mahud on hästi proportsioneeritud ja kujundus detailitundlik. Plaanilahendus Sisekujundus ja iseloomulikud detailid, sisustus, mööbel Stiililine kirjeldus Plaanilahendus on küllaltki lihtne. Kompaktne hoonemaht on paigutatud pikema küljega piki Juubelitammede teed, kust on ka peapääs saali. Sarnase kujundusega hoovipääs on otse selle vastas. Peapääsu taga on väike tuulekoda, ülejäänud saal on üks suur seintega jagamata ruum. Kontoripoolses servas viib trepp teise korruse metallpiirdega rõdule ja vaid selles kohas on hoone kahekorruseline. Rõdult pääseb otse kontoriruumide peal asuvale katuseterrassile. Abiruumidesse pääseb nii näitusesaalist kui ka Teaduse tänava poolsest uksest. Abiruumide vahele jääb kolmest küljest majaga ja lõunaküljest puitlippidest variseinaga piiratud siseõu. Ajastule ja arhitektile omaselt on eksterjöör ja interjöör sarnase materjalikasutuse ja suurte klaasipindade abil ühtseks tervikuks seotud. Näitusesaal on üks kõrge ruum, betoonpõranda ja puhta vuugiga laotud punastest fassaaditellistest seintega. Ruumile lisab ekspressiivsust valgeks värvitud puitlaudisega kaetud laineline katusemaht. Ruumimõjus mängis olulist rolli katusealusest aknaribast sisse tulev ülavalgus ja selle peegeldused valgelt laelt. Vähesteks sisekujunduselementideks olid ja on ka säilinud laevalgustid. Kontoriplokis säilinu kohta andmed puuduvad. Dokumenteerimise käigus ei õnnestunud siseruumidesse pääseda, kuna 2008. aastal toimus hoones põleng, mille tagajärjel varises osa katust sisse. Põlengujärgselt on sissepääsud suletud ja omanik (Digital Property OÜ) ei olnud nõus neid dokumenteerimise eesmärgil avama. Esindab kohvik Tuljaku ja Kurtna Linnukasvatuse Katsejaama peahoone valmimisega (mõlemad Valve Pormeister) Eestis levima hakanud soomemõjulist nn karniisiarhitektuuri. 1965. aastal projekteeritud hoonena esindab selle suundumuse uuenduslikku ja stambivaba perioodi. 5 ÜLDSEISUKORD JA HOOLDUSASTE (lühidalt) Hoone on tehniliselt väga halvas seisukorras. 2008. aastal (septembris või oktoobris) toimus tühjana seisnud hoones põleng, mille tagajärjel varises osa katusest sisse. Pool katusekonstruktsioonist on hävinud. Pääsud hoonesse on korralikult suletud, juurdepääs siseruumidele puudub. Hoone tellisseinad on ebakvaliteetse materjali tõttu ulatuslikult murenenud. Akna- ja ukseklaasid puuduvad, ligipääsetavates kohtades on need asendatud vineertahvlite või plekiga. Algupärane siseõue, hoovi- ja katusehaljastus on hävinud. Hoone seisab kasutuseta ja kütteta. 6
6 HINNANG ARHITEKTUURSELE SÄILIVUSELE (lühidalt) Tehniliselt halvale seisundile vaatamata on hoone algupärane välimus taastatav. Mahulisi ümberehitusi pole hoone juures tehtud, algupärane maht, kujundus ja materjalid on säilinud. Vaid kontoriploki otsaseina fassaadil on kasutatud sobimatut profiilplekki. Tõenäoliselt 1990. aastate lõpus on algselt lahtine siserõdu kinni ehitatud, kuid ka see on tagasipööratav muutus. Kinnistule on koostatud detailplaneering (kehtestatud 15.01.2009, koostanud K-Projekt, arhitekt Inga Orav). See näeb ette olemasoleva näitusepaviljoni säilitamise ja taastamise ning hoovialale uue kuni 4-korruselise hoonemahu rajamise maksimaalse kõrgusega 17 m. Olemasolev ja planeeritav hoone ühendatakse 1-korruselise nö galeriiga. 100% ärimaa funktsiooniga kinnistule on ette nähtud spordi- ja vabaajakeskus. Kuna kinnistu paikneb Saku teaduslinnaku miljööväärtuslikul hoonestusalal, kus üldplaneering uushoonestust üldjuhul ette ei näe, on tegemist üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga. 7 VÄLITÖÖDE TEOSTAMISE AEG 27.10.2010 8 Koostaja andmed: Liina Jänes 7