EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut Karl Traagel METSAVEOAUTO HÜDROTELESKOOPTÕSTUKI LOGLIFT 96S ERGONOOMIKALINE HINNANG THE ERGONOMIC ASSESSMENT OF LOGGING TRUCKS HYDRO TELESCOPE FORESTRY CRANE LOGLIFT 96S Bakalaureusetöö Tehnika ja tehnoloogia õppekava Ergonoomika eriala Juhendaja: dots. Arvo Leola, Dr.Eng Tartu 2016
Eesti Maaülikool Bakalaureusetöö lühikokkuvõte Kreutzwaldi 1, Tartu 51014 Autor: Karl Traagel Õppekava: Tehnika ja tehnoloogia õppekava Pealkiri: Metsaveoauto hüdroteleskooptõstuki ergonoomikaline hinnang Lehekülgi: 60 Jooniseid: 8 Tabeleid: 14 Lisasid: 3 Osakond: Farmitehnika ja ergonoomika osakond Uurimisvaldkond : Tootmistehnika ja tootmisjuhtimine Juhendaja(d): dots. Arvo Leola Dr.Eng Kaitsmiskoht ja aasta: Tartu 2016 Eestis veeti 2014. aastal ca 6 7 miljonit tihumeetrit ümarpuitu. Metsaveoautod täismassiga 52 tonni saavad ühe laadimisega transportida keskmiselt 33 tihumeetrit puitu. Raiemaht on kasvanud alates aastast 2007 ja prognoositakse edaspidist kasvu, seega lisandub teeliiklusesse rohkem metsaveoautosid. Varasemalt pole Eestis teadaolevalt metsaveoautojuhtide ergonoomilisust hinnatud. Töö eesmärgiks on koostada ülevaade metsaveoautojuhi töökorraldusest ja anda ergonoomikaline hinnang metsaveo hüdroteleskooptõstukile. Töö koostamiseks on kasutatud ankeet ja videomeetodit. Videomeetodit kasutati metsaveoautojuhi tööülesannete kronometreerimiseks. Ankeetmeetodil anti ülevaade metsaveo hüdroteleskooptõstuki ergonoomilisuse tasemest. Ankeedis oli 13 kategooriat, 63 küsimust ja hinnati 1 5 palli süsteemis. Hindepallidele anti olulisuse koefitsent ja saadi kaalutud tulemus, mis esitati protsentina maksimaalsest. Hindajaks oli metsaveoautojuht, kes hindas tõstuki ergonoomilisuse tasemeks 70,5%, mis vastab tulemusele hea ja eksperdi rollis töö autor, kes hindas tõstuki ergonoomilisuse tasemeks 71,2%, mis vastab tulemusele hea. Tulemustele tuginedes pakkus autor välja edaspidi tõstukil Joystick juhtimissüsteemi kasutuselevõttu. Tehnoloogia arenedes soovitab autor võtta kasutusele HiVision süsteemi. Märksõnad: ergonoomia, metsatehnika, metsatõstuk, ohutus 2
Estonian University of Life Sciences Abstract of Bachelor s Thesis Kreutzwaldi 1, Tartu 51014 Author: Karl Traagel Speciality: Engineering and technology Title: The ergonomic assessment of logging trucks hydro telescope forestry crane Loglift 96S Pages: 60 Figures: 8 Tables: 14 Appendies: 3 Department: Huspandry engineering and ergonomics Field of research: Industrial Engineering and Management Supervisors: Arvo Leola Dr.Eng Place and date: Tartu 2016 Approimately 6 7 million cubic meters of timber transported in 2014 on Estonian roads. Logging truck with gross weight of 52 tons can haul average of 33 cubic meters of timber. Timber cutting volume in Estonia has increased since 2007 and has been forecasted further growth, due to this has been predicted more logging trucks on roads. Previously it is not known that the ergonomic assessment for logging truck drivers has been assembled in Estonia. The purpose of this research is to compose a review of logging truck driver s work eercises and make a ergonomic assessment for hydro telescope forestry crane. Truck drivers work eercises have been chronometrically measured via video and questionnaire have been used for ergonomic assessment. Questionnaire has 63 questions for 13 different categories. Every question is assessed within 1 5 point scale defining very bad, bad, reasonable, good and very good. There were two assessors, collegian as a epert who evaluated forestry crane with 71,2% and truck driver as a practicing user evaluated forestry crane with 70,5% which indicates good ergonomic level for both assessments. Suggestions were made based on ergonomic assessment results and the main suggestion were to use a Joystick based control levers instead of hydraulic levers to improve convenience and ease of control in forestry crane cabin. Keywords: ergonomics, safety, forestry machines, forest loader 3
SISUKORD TÄHISED JA LÜHENDID... 5 SISSEJUHATUS... 7 1. TÖÖDE TEHNOLOOGIAD.. 9 1.1. Üldandmed... 9 1.2. Veoki ja tõstuki signalisatsioonisüsteem.. 12 1.2.1. Veoki kabiinis paiknevad signalisaatorid... 12 1.2.2. Tõstuki kabiinis paiknevad signalisaatorid. 16 2. METSAVEOAUTOJUHI TÖÖKORRALDUS.... 22 3. TÕSTUKI ERGONOOMIKALINE HINNANG ANKEETMEETODIL... 27 3.1. Metoodika. 27 3.2. Töödeldud tulemused... 27 3.3. Ankeettulemuste arutelu... 32 4. SOOVITUSED METSAVEOAUTOJUHILE OHUTUKS TÖÖTAMISEKS... 35 4.1. Üldnõuded metsaveoautojuhile... 35 4.2. Ohutusnõuded töö ajal.. 35 4.3. Ohutusnõuded töötamisel hüdroteleskooptõstukiga. 36 4.4. Ohutusnõuded töö lõpetamiseks... 36 KOKKUVÕTE.. 37 KASUTATUD KIRJANDUS..... 38 THE ERGONOMIC ASSESSMENT OF LOGGING TRUCK S HYDRO TELESCOPE FORESTRY CRANE LOGLIFT 96S... 40 Summary. 40 LISAD... 42 Lisa 1. Hüdroteleskooptõstuki ergonoomilisuse hinnangu ankeetküsitlus, ekspert.. 43 Lisa 2. Hüdroteleskooptõstuki ergonoomilisuse hinnangu ankeetküsitlus, veoautojuht...... 50 Lisa 3. Metsaveoautojuhi ohutusjuhend... 57 4
TÄHISED JA LÜHENDID A tööjõukulu ühes päevas A n amortisatsioonnorm A t autojuhi bruto tunnitariif B amortisatsioonikulu ühes päevas C kulu liiklus ja kaskokindlustusele päevas D kulu hooldusele päevas D 1 esimese hindaja kaalutud tulemus D 2 teise hindaja kaalutud tulemus E kulu diislikütusele tööpäevas H Kasko metsaveohaagise kaskokindlustus aastas H Liik metsaveohaagise liikluskindlustus aastas H rong metsaveoautorongi hoolduse kulu aastas h töötatud tunnid päevas K D diislikütuse liitri maksumus K täis kütusekulu täismassi korral K tühi kütusekulu tühimassi korral K laad kütusekulu laadimisel ajal L arv laadimiste/mahalaadimiste arv 2 veoringi korral L h laadimise/mahalaadimise ajakulu 5
S m sotsiaalmaks V arv keskmine veoringi arv tööpäevas V Kasko metsaveoauto kaskokindlustus aastas V kesk keskmine veoringi täis ja tühikoorma kilometraaž V liik metsaveoauto liikluskindlustus aastas Y olulisuse koefitsent X 1 esimese hindaja hinne X 2 teise hindaja hinne 6
SISSEJUHATUS Eestis veeti 2014. aastal ca 6 7 miljonit tihumeetrit ümarpuitu. Metsaveoautod täismassiga 52 tonni saavad ühe laadimisega transportida keskmiselt 33 tihumeetrit. Tühi metsaveoauto kaalub umbes 20 22 tonni, mille hulgas on ka hüdroteleskooptõstuk orienteeruva kaaluga 2 3 tonni [1]. Metsavedude keskmine kaugus on 100 km, seega on aastas 6 7 miljoni tihumeetri ümarpuidu mahu transportimiseks tehtavate vedude arv ca 180 000. Metsaveoautode pealisehituse eripära tõttu ei saa neid veoautosid kasutada millegi muu transpordiks kui ainult ümarmaterjali veoks, seega auto koormamine on võimalik ainult ühesuunaliselt, metsalangilt kokkuostuni, sellest järelduvalt sõidetakse uue koorma järele tühjalt. Metsaveoautode eripärast tulenevalt on tühisõitude arv samuti 180 000, mistõttu kokku tuleb puidu teisaldamiseks teha 360 000 vedu keskmiselt 100 km kaugusele. Üks metsaveoauto, kui juht järgib Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrust, kus on kehtestatud eeskirjad autojuhile sõiduaegade, vaheaegade ja puhkeperioodide kohta, jõuab ühe tööpäeva jooksul keskmiselt teha 2 vedu. Arvestades tööpäevade arvuks 252 aastas, siis igapäevaselt tööd tegevate metsaveoautode koguarv on Eestis ca 360 [2]. Teema aktuaalsus seisneb raiemahu iga aastasest tõusust alates aastast 2007 ja selle tõttu saab prognoosida metsaveoautode ja nende juhtide arvu kasvu [3]. Varasemalt pole autorile teadaolevalt metsaveoautojuhi ega hüdroteleskooptõstuki töökeskkonna ergonoomilisust hinnatud, mis ongi töö uudsus. Käesolev bakalaureusetöö eesmärgiks on koostada ülevaade metsaveoautojuhi töökorraldusest ja anda ergonoomikaline hinnang metsaveoauto hüdroteleskoop tõstukile. Bakalaureusetöö eesmärgist lähtuvalt on töös tehtavateks ülesanneteks: 1. Koostada ülevaade metsaveoautost. 2. Koostada ülevaade metsaveoauto hüdroteleskooptõstukist. 3. Anda ülevaade metsaveoautojuhi töökorraldusest. 4. Anda metsaveoauto hüdroteleskooptõstukile ergonoomikaline hinnang. 5. Koostada,,Metsaveoautojuhi ohutusjuhend''. 7
Hüdroteleskooptõstukeid on hakatud Eestis järjest rohkem kasutama metsavarumistöödel. Kerge kaalu, suure jõudluse ja mõistliku hinna poolest leiavad need laialdast kasutamist ka muudel tõstetöödel. Hüdroteleskooptõstukijuht peab läbima vastava koolituse, mille mahuks on 24 tundi teooriaõpet ja 64 tundi praktikat ettevõttes, juhul kui tõstuk on paigaldatud liikluses osalevale masinale [4]. 8
1. TÖÖDE TEHNOLOOGIAD 1.1. Üldandmed Eestis on kõige suurem metsavedude tellija Riigimetsa Majandamise Keskus, edaspidi RMK, kes raius 2014. aastal ligi 4 miljonit tihumeetrit metsa. RMK hangetele kvalifitseerumiseks peavad metsaveo ettevõtted omama alates 01.07.2016 EURO IV nõuetele vastavaid metsaveoautosid. Metsaveoautod on võrreldes teiste veoautodega eristaatuses, sest võivad 6 teljelise autorongi korral teeliikluses osaleda, omades täismassi 48 tonni ning 7 teljelise autorongi korral 52 tonni [5]. Antud erisus kehtib Maanteeameti poolt kehtestatud teedel ja ainult ümarpalgi metsavedude teostamise korral. Töö tegemise aluseks võetud metsaveoauto autorongi tehnilised andmed (tabel 1.1.) on võetud Maanteeameti lehelt. Tabel 1.1. Metsaveoauto autorongi tehnilised andmed [6: 7] Tehnilised parameetrid Metsaveoauto Metsaveohaagis 1. Tootja, mudel Volvo, FH 540 BRIAB, SLB3TA 30 70 2. Mootori võimsus, kw 405 3. Registrimass, kg 26 000 24 000 4. Tühimass, kg 15 300 5090 5. Pikkus, mm 10 500 9240 6. Laius, mm 2550 2550 7. Kõrgus, mm 4000 4000 8. Veokasti pikkus, mm 7820 7000 9. Heitmenorm EURO V 9
Tabeli 1.1. järgi saab teada, et metsaveoautot ja metsaveohaagist saab kasutada RMK hangetel kuni 01.07.2018. Heitmenormi järgi saab siis teenust osutada alates EURO VI metsaveoautodega. Volvo FH 540 ja Briab SLB3TA 30 70 autorongi töömaht ja majandusnäitajad päevases arvestuses, tulemus on kantud tabelisse (tabel 1.2.). Arvestades täismassi piirangut kuueteljelisele autorongile, milleks on 48 tonni, saab antud veoautot koormata täismass tühimass = kandevõime, 48 000 20 390 = 27 610 kg. Puidu mahukaal on keskmiselt 800 kg/m 3, siis puidu maht, mis selle metsaveokiga saab ühekordselt transportida on 27 610 / 800 = 34,5 tihumeetrit [8]. Tööjõukulu ühes päevas: A = A t h S m, (1.1.) A = 174, 2 /päevas, kus A t autojuhi bruto tunnitariif; h töötatud tunnid päevas; sotsiaalmaks. S m Kulu amortisatsioonile päevas: kus B = A sm An 365, (1.2.) B A sm A n = 111,78 /päevas, metsaveo autorongi soetusmaksumus; amortisatsioonnorm. Kulu liiklus ja kaskokindlustusele päevas: kus V C = liik +H liik +V +H 365 kasko kasko, (1.3.) C = 6,47 /päevas, V liik H liik V kasko H kasko metsaveoauto liikluskindlustus aastas; metsaveo haagise liikluskindlustus aastas; metsaveoauto kaskokindlustus aastas; metsaveo haagise kaskokindlustus aastas [9]. 10
Kulu hooldusele päevas: Hrong D = 365, (1.4.) D = 9,59 /päev, kus H rong metsaveo autorongi hoolduse kulu aastas. Kulu diislikütusele ühes tööpäevas: E = ((V arv V kesk K täis ) + ( V arv V kesk K tühi ) + ( L arv L h K laad )) K D,(1.5.) E kus = 207,24 /päevas, keskmine veoringi arv tööpäevas; V arv V kesk K täis K tühi L arv L h K laad K D keskmine veoringi täiskoorma ja tühikoorma km; kütusekulu täismassi korral km; kütusekulu tühimassi korral km; laadimise/mahalaadimise arv 2 veoringi korral; laadimise/mahalaadimise ajakulu h; kütusekulu laadimise ajal l/h; diislikütuse liitri maksumus 18.05.2016 Olere hulgihind /l. Tabel 1.2. Metsaveoauto tootmiskulud ümarmaterjali veo korral /päevas Kulud Metsaveo autorongi kulud tööpäevas Tööjõukulu, A 174,2 Amortisatsioon, B 111,78 Kindlustused, C 6,47 Hooldus, D 9,59 Diiselkütus, E 207,24 Kokku 509,28 Administreerimiskulud (12%) 61,12 Kokku 570,39 Metsaveoauto võib erinevalt tabelis 1.2. välja toodud kuludest osutada veel tõsteteenust, kus on tootmiskulu arvestuslikult 37 /h [8]. 11
1.2. Veoki ja tõstuki signalisatsioonisüsteem Metsaveoauto osaleb teeliikluses ⅔ tööajast, kus liiklemiseks peab autojuhil olema kabiinist vaadates väga hea ülevaade ümbritsevast. Veoautod, mida kasutatakse rahvusvahelisel veol on varustatud lisadega, mis laseb autojuhil ööbida autos terve reisi jooksul. Rahvusvahelise veoauto kabiinis on lisaks juhtimisseadmetele televiisor, külmkapp, kohvimasin, voodi, hea mahutavusega panipaigad. Veoautode kabiine arendatakse kompleksselt ja seetõttu on jõudnud tavaliselt rahvusvahelistel vedudel kasutatav lisavarustus ka muu kasutusotstarbega veoautodesse. Lisavarustus, mis on autojuhi mugavuseks uuritud metsaveoautosse tootja poolt lisatud, on televiisor, külmkapp, voodi ja hea mahutavusega panipaigad. 1.2.1. Veoki kabiinis paiknevad signalisaatorid Metsaveoauto autojuhi töökoht on kujundatud nii, et see annab juhile teada tema veoautoga seotud olulistest märguannetest, millele tähelepanu pöörata, kus tuleb olla ettevaatlik, hoiatab ette ohu võimalikust tekkest ja teavitab hädaohtlikust juhtumist, millele peab autojuht koheselt reageerima. Autojuhti teavitatakse signaallampide kaudu armatuurlaua paneelil. Põhipaneelis on erinevad signaatorid selgelt välja toodud (joonis 1.1.). Lambi süttimine signalisaatoris näitab vastavalt värvile, kas juht võtab info teadmiseks (valge), tuleb olla ettevaatlik (roheline ja sinine), eelhoiatus täiendavast ohust tehnikale või inimestele (kollane) ning peab koheselt sekkuma hädaohu kõrvaldamiseks tehnikale või masinale (punane). 12
Joonis 1.1. Metsaveoauto põhipaneeli signalisaatorid [10] Järgnevalt on tabelis välja toodud signalisaatorite tähendused (tabel 1.3.) Tabel 1.3. Metsaveoauto põhipaneeli signalisaatorite tähendused Signalisaator Tähendus Signalisaator Tähendus A Tahhomeeter 5. Parkimise pidur rakendatud B Spidomeeter 6. Kontrolli! C Ökonoomsus näidik 7. Informatsioon D Jahutusvedeliku näidik 8. ACC (Adaptiivne kiirushoidik) E Õlirõhu näidik 9. Madal käik rakendatud F AdBlue taseme näidik 10. Kaugtuled sees G Kütusenäidik 11. Esimesed udutuled sees H Õhu rõhk pidurites 12. Tagumised udutuled sees 1. Suunatuli sees 13. Heitmetega reotud rike 2. Suunatuli sees, haagisel 14. Aku ei lae 3. Stop, viga veoautol 15. Kütuse eelsoojendus sees 4. Turvavöö meeldetuletus 16. Esiveosild vedama rakendatud 13
Tabeli 1.3. järg Signalisaator Tähendus Signalisaator Tähendus 17. Diferetsiaallukk rakendatud esiteljel 18. Diferentsiaallukk rakendatud rataste vahel 19. Diferentsiaallukk rakendatud sildadevaheliselt 22. Kandevankri sild üles tõstetud haagisel 23. ABS piduri töötamise rike 24. ABS piduri töötamise rike haagisel 20. Kontrolli tahhograafi 25. Esimese pidurisüsteemi rõhk, koos signalisaatoriga H 21. Kandevankri sild üles tõstetud 26. Teise pidurisüsteemi rõhk, koos signalisaatoriga H Jägnevalt on välja toodud metsaveoauto kabiinis paiknevad signalisaatorid, mida on vaja tõstukiga töö tegemiseks (joonis 1.2.). Joonis 1.2. Metsaveoauto kabiinis paiknevad tõstukiga seotud signalisaatorid Järgnevalt on joonise 1.2. paiknevate signalisaatorite tähendused (tabel 1.4.). 14
Tabel 1.4. Metsaveoauto kabiinis paiknevate tõstukiga seotud signalisaatorite tähendused Signalisaator Tähendus 1. Jõu väljavõtt mootorist hüdropumbale, hüdropumba lüliti 2. Hädaabi lüliti 3. Kandevankri ühe silla tõstmise lüliti 4. Seisusoojendus lüliti Laadimiseks ja mahalaadimiseks tõstukiga on vajalik ka metsaveoauto õhkpatjade tühjaks laskmine laadimise korral või täis pumpamine transpordiks (joonis 1.3.). Joonis 1.3. Metsaveoauto õhkpatjade reguleerimispaneel [10] Järgnevalt on välja toodud õhkpatjade reguleerimispaneeli signalisaatorite tähendused (tabel 1.5.). Tabel 1.5. Metsaveoauto õhkpatjade reguleerimispaneelli tähendused Signalisaator Tähendus 1 Stop nupp, katkestab regulatsioonid 2 Sõitmise kõrgus, tavasõit 3 Manuaalne kontroll 4 Kõrguse manuaalne juhtimine 5 Mälusse salvestamiseks 15
Metsaveoautol on veel paneele millelt saab veoautojuht juhtimist opereerida, kuid sellele pole ülevaadet antud, sest vajaks eraldi mahukat uurimist ja muutuks antud töö kontekstis mitteoluliseks. 1.2.2. Tõstuki kabiinis paiknevad signalisaatorid Hüdroteleskooptõstukid leiavad laialdast kasutust ehitus, tööstus, jäätme ja kaevandus valdkondades. Tõstukite haaratseid on erinevaid, kuid oma põhiolemuses on nende tööpõhimõte üks. Järgnevalt on näha hüdroteleskooptõstuki põhiosad (joonis 1.4.), mida on kokku 19 tk. Joonis 1.4. Metsaveoauto hüdroteleskooptõstuki põhiosad [11] Järgnevalt on välja toodud metsaveoauto hüdroteleskooptõstuki põhiosade tähendus (tabel 1.6.) 16
Tabel 1.6. Metsaveoauto hüdroteleskooptõstuki põhiosade tähendus Positsiooninumber Põhiosa Positsiooninumber Põhiosa 1 Alus 11 Tugitalade silinder 2 Torn 12 Tugijalgade silinder 3 Peapoom 13 Kontrollkabiin 4 Abipoom 14 Tugijalgade kontroll 5 Pikenduspoom 15 Riputi 6 Tugijalad 16 Rotaator 7 Tõstesilinder 17 Haaratsid 8 Abisilinder 18 Haaratsite silinder 9 Pööramissilinder 19 Kõrgsurve filter 10 Pikendussilinder Tõstuki reguleerimiseks on kaks peamist juhikohta, tugijalgade kontrollpaneel ja tõstuki kabiin. Järgnevalt on välja toodud tugijalgade kontrollpaneel ja juhthoovad (tabel 1.5). Joonis 1.5. Hüdroteleskooptõstuki tugijalgade juhthoovad Järgnevalt on välja toodud hüdroteleskooptõstuki tugijalgade juhthoobade selgitus (tabel 1.7.). 17
Tabel 1.7. Hüdroteleskooptõstuki tugijalgade juhthoobade selgitus Positsiooninumber Selgitus 1. Vasaku tugijala silinder, hoob üles toob silindri sisse / hoob alla viib silindri välja 2. Parema tugijala silinder, hoob üles toob silindri sisse / hoob alla viib silindri välja 3. Tugitalade silinder, hoob üles toob silindri sisse / hoob alla viib silindri välja 4. Tõstuki liigutamine raamist, hoob üles viib tõstuki autole lähemale, hoob alla viib kaugemale 5. Haagise veoraamide liigutamine, hoob üles viib veoraamid kaugemale, hoob alla toob veoraamid lähemale Hüdroteleskooptõstuki operaatori kaitseks ja mugavaks töötamiseks on tõstukile lisatud kabiin, millel on mugavaks opereerimiseks lisatud soojendus ja multimeedia funktsioonid. Uuringus käsitletud metsaveoauto hüdroteleskooptõstuki juhthoovastik on 4 osaline, mis koosneb kahest käehoovast ja kahest jalaga juhitavast pedaalist. Järgnevalt on välja toodud tõstuki osade kontrollhoovastiku skeemid ja seletused (joonis 1.6.) ja (tabel 1.8). 18
Joonis 1.6. Tõstuki juhthoovastiku käsitlusskeem Tabel 1.8. Tõstuki juhthoovastiku käsitlusskeemi seletus Tähis Seletus A B C D E F Vasaku hoova külgsuunaline liigutamine pöörab kogu tõstukit Vasaku pedaali liigutamine haaratsite kinni/lahti juhtimine Vasaku hoova pikisuunaline liigutamine abipoomi üles/alla tõstmine Parema hoova külgsuunaline liigutamine pöörab haaratseid Parema pedaali liigutamine pikenduspoomi pikendamine/lühendamine Parema hoova pikisuunaline liigutamine peapoomi üles/alla tõstmine Hüdroteleskooptõstuki kabiinis on veel kontrollpaneel tulede, kojameeste ja sisekliima kontrollseadistega. Kontrollpaneel on operaatori paremal käel tõstuki kontrollseadistest allpool (joonis 1.7.). 19
Joonis 1.7. Hüdroteleskooptõstuki kabiini juhtpaneel [12] Tabel 1.9. Hüdroteleskooptõstuki kabiini juhtpaneeli kirjeldus Tähis Kirjeldus Tähis Kirjeldus Tähis Kirjeldus H1 Märgutuli ülekoormusest S12 Tugitala lüliti 5 Mutter S2 Kojamehe lüliti S13 Parema tügijala lüliti 6 Kinnitusplaat S3 Klaasipesuvedeliku lüliti S14 Vasaku tugijala lüliti 7 Lülitipaneel S4 Töötuled kabiinil S15 Hoobade lülitus 8 Kruvi 20
Tabeli 1.9. järg Tähis Kirjeldus Tähis Kirjeldus Tähis Kirjeldus S5 Töötuled autol S16 Avariilüliti 9 Õhu temperatuuri regulaator S6 Töötuled tõstuki noolel F1 6 Tõstuki kaitsmed 10 Soojendi lüliti S7 Istmesoojendus 1 Märgutuli ülekoormusest 11 Õhu ventilaatori lüliti S8 Taskulamp 2 Kabiini tõstuki lüliti 12 Ühenduslüli S10 Signaali lüliti 3 Kaitsme karp 13 Kabiini sisetule lüliti S11 Suundvalgus 4 Kruvi 14 Temperatuuri sensor 21
2. METSAVEOAUTOJUHI TÖÖKORRALDUS Veoautojuhid peavad oma töö, sõidu, muu töö ja puhkeaega pidevalt salvestama ja tööl olles olema alati valmis kontrollorganitele viimase 28 päeva tööaja salvestusandmeid esitama. Sõidukijuhi ööpäevane sõiduaeg ei tohi ületada 9 tundi. Kaks korda ühe nädala jooksul võib sõiduaega aega pikendada 10 tunnini. Pärast 4,5 tunnist sõiduperioodi peab juht tegema vähemalt 45 minutilise katkematu vaheaja, kui ta ei alusta puhkeperioodi. Nimetatud vaheaja võib asendada vähemalt 15 minutilise vaheajaga, millele järgneb vähemalt 30 minutiline vaheaeg. Teine sõiduajaga seonduv piirang ei luba järjest sõita üle 4,5 tunni. 45 minutilist vaheaega võib kasutada ka kahes osas, millest esimene osa kestab vähemalt 15 minutit ja teine vähemalt 30 minutit. Oluline on teada, et kui vaheaja esimene osa kestab alla 45 minuti, siis eeldatakse, et vaheaja teine osa on vähemalt 30 minuti pikkune. Kui aga vaheaja kestus on vähemalt 45 minutit, siis ei ole vaja kasutada täiendavat 30 minutilist osa. Vaheaja esimese osa kasutamise juures ei ole kindlaks määratud eelneva sõiduaja kestust, küll aga tuleb arvestada, et 15 + 30 minutit vaheaega oleks summeeritult mitte rohkem kui 4 tunni ja 30 minuti pikkuse sõiduaja kohta. Kui vähemalt 45 minutiline vaheaeg on ära kasutatud enne 4,5 tunnise sõiduaja täitumist, siis on juhil automaatselt õigus sõita uuesti kuni 4,5 tundi, loomulikult tingimusel, et ööpäevase sõiduaja piirang seda veel lubab. [13] Metsaveoautojuhi tööülesannete hulka kuulub lisaks veoautoga teeliikluses osalemisele veel raielankide logistika korraldamine, kui raielank on eraisiku või ettevõtte oma. Autojuht korraldab logistikat lähtudes ainult enda valduses olevast metsaveoautost ja mitte rikkudes autojuhi töö ja puhkeseadust. Riigihangete tingimustes, milleks on peamiselt RMK, tehtava tööde logistikat korraldab RMK logistik ja autojuhti koos metsaveoautoga võidakse saata päeva lõikes mitmele erinevale langile. Autojuht peab samuti tundma materjali, mida ta transportima hakkab. Eestis raiutakse ja transporditakse peamiselt kuuske, mändi, kaske ja haaba, lepp ja muud mitte olulise väärtusega puud liigituvad peamiselt küttepuu alla. Kui autojuhil on selged erinevad puuliigid, siis peab ta ka vahet tegema puunottide pikkusel ja selle suhestumisel metsaveoautole ja haagisele. Eestis 22
raiutakse metsa 3,2 meetriliseks peamiselt kütte, paberipuud ja madala kvaliteedilist kuuske, 4,8 meetriliseks hea kvaliteedilist palki ja 6,0 meetriliseks kõrge kvaliteedilist palki. Laadimisel peab autojuht paigutama palgid nii, et erineva diameetriga notid moodustavad ühtse ja tervikliku koorma, lisaks sellele peab koorma keskosa jätma kõrgema, et veoserihmad saaksid oma ülesannet täita. Koorma kinnituseks on metsaveoautol ja haagisel kas koormarihmad või ketid ja nende nõuetekohase pealepaneku eest vastutab autojuht. Metsaveol kasutatakse ainult kindla märgistusega veoserihmu ja kette (joonis 2.1.). Joonis 2.1. Koormarihma tüüpiline märgistus vastavalt EN 12195 2 [14] Kui autojuht on koormanud metsaveoki, siis on ta töökohustuseks koorma sisestamine elektroonilisse veoselehe infosüsteemi (ELVIS) tahvelarvutiga, kus sisestab palkide sortimendi ja pikkuse ning koormapakkide laiused ja kõrgused mitme paki korral. Koormapakkideks on metsaveoautole või haagisele transportimiseks laetud ühesuguse pikkusega palgid ehk puunotid, paki pikkus sõltub laetavate palkide pikkusest ja paki laius sõltub metsaveoauto või haagise kaubaruumi laiusest. Järgnevalt on kronometreeritud video põhjal metsaveoautojuhi tööülesandeid langil ja kantud tabelisse koos ajakuluga (tabel 2.1.). 23
Tabel 2.1. Metsaveo autojuhi tööülesanded ja ajakulu langil Tööülesanne Ajakulu 1. Metsaveoauto paigutamine mugavaks laadimiseks. 00:01:00 2. Kindlustamine, et pärast laadimist on võimalik ka kohalt lahkuda (libeda platsi korral juht liivatab auto aluse või lisab sinna kuuseoksi, kasutatakse valdavalt külmal ajal) 00:10:00 3. Hüdropumba käima lülitamine, õhkpatjade tõstmine 00:01:30 4. Tõstuki tugijalgade mahapanek ja stabiliseerimine 00:01:00 5. Tõstuki kabiini tööasendisse seadmine 00:00:30 6. Laadimine kahe paki korral 00:20:00 7. Koorma kinnitamine veorihmade ja kettidega 00:05:00 8. Laadimiskoha koristus 00:02:00 9. Andmete sisestamine ELVISesse 00:02:30 KOKKU 00:43:30 Kõik tööajad on kronometreeritud video põhjal, mis on tehtud 16. mail 2016 Võrumaal, Lasva vallas, Kunksillas. Laadimisel peab autojuht jälgima, et ta veoautot liigselt ei koormaks ja ei ületaks massipiirangut. Antud juhul 6 teljeline auto täismass võib olla 48 tonni. Laadimine kahe paki korral on autojuhile kergem ja kiirem, sest teostatake vähem kordi tõstetoiminguid tõstukiga. Samas on pikad palgid raskemad ja autojuht peab jälgima, et üle ei koormaks tõstukit, ega tekitaks külili mineku ohtu koos autoga. Autojuht peab pika palgi korral laadima ühe paki metsaveoautole ja teise haagisele. Ühe tõstekorraga suudab tõstuk laadida koormasse kuni 1 tihumeetrit puitu ja aega kulub kogenud operaatoril selleks keskmiselt 42 sekundit. Kunksillas tehtud videolt on näha, et metsaveohaagise laadimiseks pidi operaator tegema 12 tõstet ja selle tegemiseks kulus 15 minutit, mille hulka kuulus veel kahe minutiline auto liigutamine. 24
Laadimine nelja paki korral nõuab rohkem täpsust ja planeerimist tõstuki operaatorilt, sest metsaveoautole ja haagisele ei saa koormat suvalises järjekorras laadida. Kõigepealt peab laadima metsaveoauto esimese ja teise paki poolenisti täis, et auto oleks raskem ja stabiilsem ülejäänud koorma laadimise ajal. Järgnevalt laaditakse metsaveohaagise viimane pakk täis, siis esimene ja suundutakse metsaveoautot uuesti laadima. Pakkide laadimise lõpus peab jälgima, et koorem oleks pakkide keskelt kõrgem, sest muidu koormaketid metsaveohaagisel ei suuda pakki hoida haagise küljes kinni. Metsaveoauto pakkide laadimisel tuleb jätta keskele hüdroteleskooptõstuki noole pesa, kuhu transpordiks jäetakse tõstuki nool. Metsaveoauto koormapakkide kinnitus käib koormarihmadega, millega kinnitatakse ka tõstuki nool metsaveoauto külge. Lühikese palgi korral tuleb tõstuki operaatoril teha topelt tõstmiskorduseid ja sellest johtuvalt pikeneb laadimisaeg kahekordseks. Ühe tõstmiskorraga suudab tõstuk tõsta umbes 0,5 tihumeetrit palke koormasse. Nelja paki korral laotakse pakid kõrgemaks, sest lühikseks lõigatakse väikese diameetriga puitu ja sellepärast on nende riita ladumisel mahu koefitsent väiksem kui pika palgi ja suurema diameetri korral. Veoste sihtkohad erinevad ja sõltuvad veetavast materjalist. Kuuse ja männipalk läheb valdavalt saeveskitesse, kasepakk spooni ja vineeritehastesse, paberipuu paberitööstusesse ja küttepuu kas otse eraisikutele, vaheladudesse või koostootmisjaamade kütteks. Sõltuvalt sihtkohast peab autojuht teadma, mis on mahalaadimisel temale pandud kohustused ja ülesanded. Saeveskid, kus on palgisorteerliin, toimub mahalaadimine otse vastuvõtuseadme vastuvõtu osale, kus toimub iga palgi mõõtmine ja kvaliteedi hindamine, mahalaadimisel peab autojuht palke asetama vastuvõtuseadme palgilauale. Väiksed saeveskid, kus puudub vastuvõtuseade ja sorteerimisliin, seal peab autojuht mahalaadima vastavalt saeveski palkide mahalaadimise eeskirjas välja toodud korrale, näiteks keerama iga palgi tipupoolse osa autost kaugemale. Autojuht võib saada teatud saeveski laoplatsidel trahvi, kui ta jätab mahalaadimisel tõstuki tugijalgade alla panemata plaadid mis suurendavad tugijalgade toetuspinda ja ei lõhu asfaltkatet. Trahv, plaatide kasutamata jätmise eest on 100 eurot ja plaatide kasutamist kontrollitakse laoplatsil olevate kaameratega. Lisaks eelnevale tuleb autojuhil mahalaadimisel ladustada palke virnadesse, eristades enda toodud koorma ristpalkidega, et saeveski töötajad oskaksid vahet teha veokoormatel laoplatsil. 25
Mahalaadimisel tuleb tööoperatsioone teostada tagurpidi erinevalt laadimisest. Samuti peab autojuht olema teadlik laoplatsil mahalaadimise korrast või sorteerimisseadme palgilauale laadimise korrast. Järgnevalt on kronometreeritud video põhjal metsaveo autojuhi tööülesandeid saeveski laoplatsil ja saadud andmed kantud tabelisse (tabel 2.2). Tabel 2.2 Metsaveoautojuhi tööülesanded saeveski laoplatsil Tööülesanne Ajakulu 1. Metsaveoauto parkimine ja suhtlemine laoplatsi logistikuga 00:05:00 2. Metsaveoauto paigutamine platsil mugavaks laadimiseks 00:02:30 4. Hüdropumba käima lülitamine, õhkpatjade tõstmine 00:01:30 8. Koormarihmade ja kettide mahavõtmine ja kokku kerimine 00:08:00 5. Tõstuki tugijalgade mahapanek ja stabiliseerimine 00:01:00 6. Tõstuki kabiini tööasendisse seadmine 00:00:30 7. Mahalaadimine sõltuvalt mahalaadimiskoha korrast 00:20:00 9. Metsaveoki ja haagise koristus kooretükkidest 00:02:00 10. ELVISEsse kilometraazi ja veo lõppenuks märkimine 00:01:30 Kokku 00:42:00 Video, mille põhjal on kronometreeritud, on tehtud Varesel, Sõmerpalu vallas, Võru maakonnas 16.05.2016 kella 16:30 kuni 17:00. 26
3. TÕSTUKI ERGONOOMIKALINE HINNANG ANKEETMEETODIL 3.1. Metoodika Ankeetmeetodi abil saadakse töötajalt otsest tagasisidet töökeskkonnas toimuvast. Nimetatud meetodiga saab teada, mis töötaja arvates on temale ohtlik, mida tuleks muuta või töökeskkonnast eemaldada. Ankeet sisaldab endas 63 küsimust ja lisaks töötaja ja metsaveoauto hüdroteleskooptõstuki andmeid. Küsimused on jaotatud 13 sse erinevasse kategooriasse, kus hinnatakse hüdroteleskooptõstukit viie palli skaalal. Küsimustiku täitmine võib võtta kuni tund aega. Küsimustiku koostamisel oli aluseks Euroopa Komisjoni poolt rahastatud ja Rootsi Põllumajandus Ülikooli poolt koostatud Ergonomic checklist for forestry machines [15]. Ankeet sisaldab 13 erinevat kategooriat, igas kategoorias on 2 kuni 9 küsimust. Ankeedile on vastanud metsaveoautojuht ja eksperdi rollis töö autor. Küsimustiku originaalkuju on muudetud ja tavapärase 3 punkti skaala asemel on kasutatud 5 punkti skaalat. Küsitlustulemustele on antud olulisuse koefitsent, mis on tulemuse saamiseks korrutatud hindaja poolt antud hindega ja keskmistatud kategooria põhiselt. Tulemuste summad on välja toodud iga kategooria lõpus ja graafiliselt väljendatud miinimumi ja maksimumi skaalal. Mõlemad täidetud ankeedid on esitatud Lisa 1. ja Lisa 2.. 3.2. Töödeldud tulemused Järgnevast tabelis on välja toodud kategooria põhiselt ankeetküsitluse hinded (tabel 3.1). Tabel 3.1. Hüdroteleskooptõstuki ergonoomikaline hinnang Näitaja kategooria ja valdkond Olulisus Y Hinne X 1 Hinne X 2 Tulemus D 1 Tulemus D 2 1. Kabiini juurdepääs Y1 X 1;1 X 1;2 D 1;1 D 1;2 1.1. Astmelauad 0,60 4 3 2,40 1,80 27
Tabeli 3.1. järg Näitaja kategooria ja valdkond Olulisus Y Hinne X 1 Hinne X 2 Tulemus D 1 Tulemus D 2 1.2. Käepide, käsipuu 0,50 4 4 2,00 2,00 1.3. Libisemise oht 0,50 3 3 1,50 1,50 1.4. Kabiini sisenemine 0,40 4 3 1,60 1,20 1.5. Varuväljapääs 0,50 5 4 2,50 2,00 Keskmine 0,50 4 3,4 2,0 2,1 D 1; 10,00 8,5 2. Kabiin Y2 X 2;1 X 2;2 D 2,1 D 2;2 2.1. Kabiini suurus 0,50 4 5 2,00 2,50 2.2. Kabiini kaitsevõime operaatorile 0,60 4 4 2,40 2,40 2.3. Panipaigad 0,40 5 5 2,00 2,00 Keskmine 0,50 4,3 4,7 2,1 2,3 D 2; 6,40 6,90 3. Nähtavus Y3 X 3;1 X 3;2 D 3;1 D 3;2 3.1. Nähtavus maha 0,60 5 5 3,00 3,00 3.2. Vertikaalne nähtavus 0,60 4 4 2,40 2,40 3.3. Tegevusnähtavus 0,60 3 3 1,80 2,80 3.4. Akna puhastus 0,50 3 4 1,5 2,00 Keskmine 0,575 3,8 4 2,4 2,3 D 3; 9,70 9,20 4. Iste Y4 X 4;1 X 4;2 D 4;1 D 4;2 4.1. Reguleerimissuunad 0,60 3 2 1,80 1,20 4.2. Istme stabiilsus 0,60 5 5 3,00 3,00 4.3. Istme vibratsiooni summutus 0,60 3 3 1,80 1,80 4.4. Istme kallakus 0,50 3 2 1,50 1,00 4.5. Ruum istme all 0,40 1 1 0,40 0,40 28
Tabeli 3.1. järg Näitaja kategooria ja valdkond Olulisus Y Hinne X 1 Hinne X 2 Tulemus D 1 Tulemus D 2 4.6. Seljatugi 0,60 4 4 2,40 2,40 4.7. Käetoed 0,50 1 1 0,50 0,50 4.8. Reguleerimine 0,50 4 5 2,00 2,50 4.9. Käetoed/iste 0,40 1 1 0,40 0,40 Keskmine 0,52 2,8 2,7 1,5 1,4 D 4; 13,80 13,20 5. Kontrollseadmed Y5 X 5;1 X 5;2 D 5;1 D 5;2 5.1. Kangide funktsioonid 0,60 5 5 3,00 3,00 5.2. Peamiste kangide asukohad 0,60 4 4 2,40 2,40 5.3. Vähem kasut. kontrollseadmete asukohad 0,50 4 5 2,00 2,50 5.4. Juhusliku liikumise takistamine 0,60 5 5 3,00 3,00 5.5. Reguleerimise võimalus 0,50 1 1 0,50 0,50 Keskmine 0,56 3,8 4 2,2 2,2 D 5; 10,90 11,40 6. Tõstuki juhtimine Y6 X 6;1 X 6;2 D 6;1 D 6;2 6.1. Funktsioonid ja protsessid 0,50 5 5 2,50 2,50 6.2. Iseliikumise kaitse 0,60 4 5 2,4 3,00 6.3. Noole liikumise korrigeerimine 0,60 3 3 1,80 1,80 6.4. Kontrollivad käsklused 0,40 3 4 1,20 1,60 6.5. Ekraanide nähtavus 0,50 2 1 1,00 0,50 6.6. Ekraanide loetavus 0,50 2 1 1,00 0,50 Keskmine 0,52 3,2 3,2 1,7 1,7 D 6; 9,90 9,90 7. Tööasend Y7 X 7;1 X 7;2 D 7;1 D 7;2 7.1. Põhi asend 0,70 4 5 2,80 3,50 29
Tabeli 3.1. järg Näitaja kategooria ja valdkond Olulisus Y Hinne X 1 Hinne X 2 Tulemus D 1 Tulemus D 2 7.2.Tööasendi vahetatavus 0,70 3 3 2,10 2,10 7.3. Kabiini kallakus 0,40 1 1 0,40 0,40 7.4. Pööramine 0,50 1 2 0,50 1,00 Keskmine 0,575 2,3 3,8 1,5 1,8 D 7; 5,8 7,00 8. Müra Y8 X 8;1 X 8;2 D 8;1 D 8;2 8.1. Müra tase kabiinis 0,70 5 5 3,50 3,50 8.2. Teised mittevajalikud hääled 0,60 3 3 1,80 1,80 Keskmine 0,65 4 4 2,65 2,65 D 8; 5,30 5,30 9. Vibratsioon Y9 X 9;1 X 9;2 D 9;1 D 9;2 9.1. Kabiini paigutus 0,70 4 4 2,80 2,80 9.2. Kogu keha vibratsioon 0,60 4 3 2,40 1,80 9.3. Tõuked 0,70 3 4 2,10 2,80 Keskmine 0,67 3,7 3,7 2,4 2,5 D 9; 7,30 7,40 10. Kabiini sisekliima Y10 X 10;1 X 10;2 D 10;1 D 10;2 10.1. Temperatuur 0,70 5 4 3,50 2,80 10.2. Ühtlane temperatuur 0,70 5 4 3,50 2,80 10.3. Päikesekaitse 0,60 2 1 1,20 0,60 10.4. Õhufilter 0,70 4 3 2,80 2,10 10.5. Filtri vahetus 0,60 5 5 3,00 3,00 10.6. Juhi kogemus 0,60 3 3 1,80 1,80 Keskmine 0,65 4 3,3 2,6 2,2 D 10; 15,80 13,10 30
Tabeli 3.1. järg Näitaja kategooria ja valdkond Olulisus Y Hinne X 1 Hinne X 2 Tulemus D 1 Tulemus D 2 11. Valgus Y11 X 11;1 X 11:2 D 11;1 D 11;2 11.1. Valgusjaotus 0,70 5 4 3,50 2,80 11.2. Lampide kvaliteet 0,70 4 5 2,80 3,50 11.3. Peegeldusvastasus 0,60 5 5 3,00 3,00 11.4. Lampide lülitatavus 0,40 5 5 2,00 2,00 11.5. Lampide suunamine 0,40 3 3 1,20 1,20 Keskmine 0,56 4,4 4,4 2,5 2,5 D 11; 12,50 12,50 12. Juhendmaterjalid ja koolitus Y12 X 12;1 X 12;2 D 12;1 D 12;2 12.1. Materjalide keel 0,60 1 1 0,60 0,60 12.2. Operatsioonide juhend 0,50 3 2 1,50 1,00 12.3. Ohutu hooldus 0,60 3 2 1,80 1,20 12.4. Koolitus 0,60 3 3 1,80 1,80 Keskmine 0,58 2,5 2 1,4 1,2 D 12; 5,7 4,60 13. Hooldus, remont Y13 X 13;1 X 13;2 D 13;1 D 13;2 13.1. Ligipääsetavus 0,40 3 3 1,20 1,20 13.2. Hoolduskoha ohutus 0,50 2 2 1,00 1,00 13.3. Ohutu hooldus 0,50 4 5 2,00 2,50 13.4. Väljalülitamine 0,60 4 3 2,40 1,80 13.5. Kaitsvad katted, luugid 0,60 5 5 3,00 3,00 13.6. Aku 0,70 5 5 3,50 3,50 13.7. Hooldustingimused 0,50 5 5 2,50 2,50 Keskmine 0,54 4 4 2,2 2,2 D 13; 15,60 15,50 31
Tabeli 3.1. järg D 1...13; 125,7 124,5 Kus i= 1...13 hinnatavate kategooriate arv; j=1 9 näitajate arv kategoorias; Y= 0,1 1,0 olulisuse koefitsent; X=0 5 näitaja hinne; ; (3.2.) D i;j = Y i;j X i;j D k = D 1...13; = 128, 1 ; (3.3.) X = 0...1, 0 ; 0 ei ole oluline, 1,0 on oluline [16]. 3.3. Ankeettulemuste arutelu Ankeetküsitluses oli 13 erinevat kategooriat, kus metsaveoautojuht ja eksperdi rollis üliõpilane hindasid küsimustele vastates 1 kuni 5 punkti skaalal ergonoomilisuse taset. Järgnevas tabelis on 13 kategooria tulemused välja toodud protsendina skaalas (tabel 3.2.). Tabel 3.2. Ankeetküsitluse kategooriate tulemused Kategooria Vähim võimalik D min Suurim võimalik D ma Ankeet 1 tulemus X 1..13;1 Ankeet 2 tulemus X 1...13;2 Tulemus % E 1...13;1 Tulemus % E 1...13;2 1. Kabiini sisenemine 2,5 12,5 10,0 8,5 80,0 68,0 2. Kabiin 1,5 7,5 6,4 6,9 85,3 92,0 3. Nähtavus 2,3 11,5 9,7 9,2 84,3 80,0 4. Iste 4,7 23,5 13,8 13,2 58,7 56,2 5. Kontrollseadmed 2,8 14,0 10,9 11,4 77,9 82,1 6. Tõstuki juhtimine 3,1 15,5 9,9 9,9 63,9 63,9 7. Tööasend 2,3 11,5 5,8 7,0 50,4 60,9 8. Müra 1,3 6,5 5,3 5,3 81,5 81,5 9. Vibratsioon 2,0 10,0 7,3 7,4 73,0 74,0 10. Kabiini sisekliima 3,9 19,5 15,8 13,1 81,0 67,2 32
Tabeli 3.2. järg Kategooria Vähimvõimalik D min Suurimvõimalik D ma Ankeet 1 tulemus X 1..13;1 Ankeet 2 tulemus X 1...13;2 Tulemus % E 1...13;1 Tulemus % E 1...13;2 11. Valgus 2,8 14,0 12,5 12,5 89,3 89,3 12. Juhendmaterjalid ja koolitus 2,3 11,5 5,7 4,6 49,6 40,0 13. Hooldus, remont 3,8 19,0 15,6 15,5 82,1 81,6 Kokku 35,4 176,5 125,7 124,5 71,2 70,5 X kus E 1...13;1 100, (3.4.) 1...13;1 = Dma E 1...13;2 = X 1...13;2 1 Dma 00, (3.5.) Kõige madalamalt on hinnanud eksperdi rollis hindaja 1 kategooriat juhendmaterjalid ja koolitus, andes hindeks 49,6%, kus madalaima hinde sai küsimus materjalide keel, mis sai 1 palli. Madalaima tulemuse on andnud kategooriale 12. ka hindaja 2 andes koondhindeks 40%. Juhendid on adekvaatsed, kuid vajavad arusaamiseks ja mõistmiseks head valdkonna keele oskust. Hüdroteleskooptõstukijuhendid on koostatud soome, saksa, rootsi ja inglise keeles ja vajavad metsaveoautojuhile tõlkimist. Valdkond tööasend sai hindaja 1 poolt hindeks 50,4% ja hindaja 2 poolt 60,9%. Ankeedis said madalaimad pallid küsimused 3. kabiini kallakus ja 4. pööramine, sest kabiin on tõstuki külge kinnitatud ja liigub tõstenoolega iga tõstekorra ajal kaasa. Parim võimalik lahendus on sama tõstuki tootja tulevikus turule jõudev HiVision toode, kus autojuht saab veoautokabiinist hüdroteleskooptõstukit juhtida[17]. Neljas kategooria iste sai hindajalt 1 koondhindeks 58,7% ja hindajalt 2 koondhindeks 56,2%. Kohest sekkumist ankeetküsitluse põhjal vajavad küsimused 5, 7 ja 9, kus kabiinis juht ei saa jalgu istme alla panna, puuduvad käetoed ja käetoed ei liigu selle tõttu ka istmega kaasa. Lahendus oleks praeguse tõstuki tüübi asemel kasutada tõstukit, millel on nn. Joystick juhthoovad käetugedega ja kus poleks enam jalaga vajutatavaid pedaale. Joystick lahenduse puhul saab juht kõik operatsioonid teostada käsijuhtimisega. Samuti 33
praegune istme all olev kinnine osa muutuks väiksemaks, sest ei vaja istme alla enam pedaalide juhtülekandemehhanismi. Madala üldhinnangu sai ka kategooria 6. tõstuki juhtimine, kus hindaja 1 ja hindaja 2 mõlemad andsid koondtulemuseks 63,9%. Küsimused, mis said 1 2 palli olid, 5. ekraanide nähtavus ja 6. ekraanide loetavus. Hindaja 1 hindas mõlemat 2 palliga, sest arvestades ekraanide paigaldamise võimalust, siis saab neid paigaldada mugava koha peale. Hindaja 2 hindas mõlemat küsimust 1 palliga, sest ekraanid puudusid. Ekraanide vajadus võib aktuaalseks muutuda, kui töö tellija nõuab kaalumise võimekusega tõstukeid vedajalt. Selleks peab paigaldama lisaseadme tõstukile ja vastavalt sellega, ka ekraani. Parim lahendus oleks ekraan paigaldada paremale juhtpaneeli peale, kus on ka elektriline võimekus olemas ega häiri juhti tööoperatsioonide tegemisel. Ohtude kategooria hindamise jaotus on kirjeldatud järgnevas tabelis (tabel 3.3.). Tabel 3.3. Ohtude kategooria hindamise jaotus Tulemuse väärtus % Vastavus 20 väga halb 21 40 halb 41 60 rahuldav 61 80 hea 81 100 väga hea Üldtulemuses hindas uurija 1 hüdroteleskooptõstukit 71,1% väärtusega, mis jääb vahemikku hea, hindajalt 2 sai üldhinnanguks 70,5%, mis samuti vastab tulemusele hea. Tugevaimad kategooriad olid hindaja 1 poolt 11, 2 ja 3, mis koondhindena said tulemuse väga hea. Hindaja 2 poolt tugevaimateks kategooriateks on hinnatud 2 kabiin mille üldhindeks sai väga hea, 5 kontrollseadmed, mille üldhinnang on samuti väga hea ja 11 valgus, mis samuti sai üldhinnangu väga hea. Üldhinnangu parendamiseks on kõige mõistlikum viis muutes hüdroteleskooptõstuki juhtimissüsteemi Joystick põhiseks, kus juht peab ainult käsi kasutama. Parim võimalik lahendus oleks HiVision süsteemi kasutuselevõtt, kus autojuht saaks tõstukit juhtida veoauto kabiinist [17]. 34
4. SOOVITUSED METSAVEOAUTOJUHILE OHUTUKS TÖÖTAMISEKS 4.1. Üldnõuded metsaveoautojuhile 1. Enne tööle asumist tuleb läbida vastava sõiduki ja haagise kategooriaõpe(ce) ja autojuhi ametikoolitus. Töötamise ajal peab töötaja jälgima, et need oleksid kehtivad. 2. Enne töö alustamist peab töötaja saama pädevat väljaõpet kas pädeva kogemusega töötajalt või koolitusfirmalt. 3. Töötaja on kohustatud järgima ettevõtte sise eeskirju ja töös kasutama parimaid võimalikke ohutu töö võtteid. 4. Töötaja peab liikluses järgima liiklusseadust, lankidel ja sihtkohtades järgima platside korraldusvahendeid, nende puudumisel konsulteerima kohapealse logistikuga. 5. Töötaja on kohustatud tööajal kandma tööriietust ja isikukaitsevahendeid. 6. Autojuht peab kontrollima masina tehnilist seisukorda enne teeliikluses osalmisest 4.2. Ohutusnõuded töö ajal 1. Töötaja peab heaperemehelikult suhtuma metsaveoautosse, sealhulgas kontrollima metsaveoauto ja haagise tehnilist korrasolekut, teostama igapäevast hooldust ja tegema väikesemahulisi remonttöid, mida saab mõistliku ajakuluga teha. 2. Autojuht peab valima sihtkohta jõudmiseks kiireima ja ohutuima tee, see vähendab liikluses osalemise aega ja ühtlasi liiklusõnnetuse ohtu. 3. Talvisel ajal laadimiseks peab autojuht kindlustama enne laadimist ka platsi kasutatavuse, see tähendab vajadusel liivatama või kasutama muid platsil käepäraseid vahendeid liikumise kindlustamiseks. 4. Metsaveoautoga ei tohi töötada alkoholi ega narkojoobes samuti reageerimist mõjutavate tugevate ravimite mõju all. 35
4.3. Ohutusnõuded töötamisel hüdroteleskooptõstukiga 1. Tugijalgade kasutamisel tuleb jälgida, et metsaveoauto oleks laadimiseks vertikaalselt sirge ja stabiilne, selleks peavad tugijalad olema pandud kindlale pinnasele. 2. Tõstukiga tööd alustades tuleb jälgida, et pöördmehhanism ei kahjustaks hüdrovoolikuid ja liigse pööramisega neid ei kahjustaks. 3. Laadimisel tuleb alustada metsaveoautost, sellega lisatakse massi ja väheneb oht küljele kalduda. Järgmiseks laetakse haagis, jättes koorma keskosa kõrgemaks kui ääred. 4. Tõstukiga opereerimisel tuleb jälgida, et kõrvalised isikud oleksid vähemalt 20 m (nõue tõstuki sildil) kaugusel tõstukist, vastasel juhul töö lõpetada. 5. Laadimisel tuleb puid paigutada ühtlaselt ja puud peavad omavahel olema paigutatud siduvalt, autost ja haagisest ei tohi külgedele väljaulatuvaid puid ega oksi olla. 6. Autojuht peab hüdroteleskooptõstukit hooldama igapäevaselt. 4.4. Ohutusnõuded töö lõpetamiseks 1. Pärast laadimist tuleb kinnitada koorem nõuetekohaselt koormarihmadega või kettidega. 2. Tuleb veenduda, et koormast ei oleks väljaulatuvaid palke ega oksi, vajadusel need kõrvaldada. 3. Pärast laadimist peab autojuht korrastama laadimisel kasutatud ala. 36
KOKKUVÕTE Bakalaureusetöö eesmärgiks oli anda ülevaade metsaveoautojuhi töökorraldusest ja anda ergonoomikaline hinnang metsaveoauto hüdroteleskooptõstukile. Tulemuste põhjal tehti ettepanekuid ning anti soovitusi paremate tehnoloogiate kasutusele võtuks. Uurimistöös on kasutatud ankeet ja videomeetodit. Töö esimeses osas on antud ülevaade metsaveoautost ja haagisest, samuti majanduslikest näitajatest, kus ühe tööpäeva kulu tuli arvestuslikult 570,39 eurot. Esimese osa teises peatükis on antud ülevaade metsaveoauto kabiini signalisaatoritest ja nende tähendustest, teises peatükis antud ülevaade hüdroteleskooptõstuki põhiosadest, juhthoobadest ja signalisaatoritest. Teine peatükk annab ülevaate metsaveoautojuhi töökorraldusest ja on tehtud ka videomeetodil kronometreerimine tööülesannetest ja nende järjestusest. Esimene kronometreerimine on tehtud langil laadimistöö ajal ja võetud arvesse ilmastikust ning pinnasest sõltuvaid tegureid. Teine kronometreering on tehtud mahalaadimise ajal, kus tööülesannete käik on vastupidine laadimisele, lisaks tuleb metsaveoautojuhil arvestada mahalaadimise platsi nõuetega. Kolmandas peatükis on autor käsitlenud hüdroteleskooptõstuki ergonoomikalist hindamist ankeetmeetodil. Ankeet koosneb 63 st küsimusest ja hinnangut sai anda 5 palli skaalal, hindajaid on töös kaks, eksperdi rollis töö autor ja metsaveoautojuht. Ergonoomikalise hindamise tulemuseks sai hüdroteleskooptõstuk rahuldava hinde, protsendina väljendatud 71,2% ja 70,5%. Töökeskkonna parendamiseks tehti peamine ettepanek edaspidi kasutada Joystick juhtsüsteemiga hüdroteleskooptõstukit ja tehnoloogia arenedes võtta kasutusele sama tootja poolt arendatav tehnoloogia HiVision, kus autojuht saab veoauto kabiinis laadimistöid teha. Neljandas peatükis käsitleti ohutusnõudeid, mille alusel koostati metsaveoautojuhi ohutusjuhend,. Ohutusjuhend on koostatud universaalne, mis kehtib nii hüdroteleskooptõstukiga metsaveoautojuhile, kui ka ilma tõstukita metsaveoautojuhile. 37
KASUTATUD KIRJANDUS 1. Alvela, A. (2011). Raskem veok hoiab teed ja raha kokku. Logistikauudised.ee. [e ajakiri] http://www.logistikauudised.ee/uudised/2011/02/25/raskem veok hoiabteed ja ra ha kokku (18.05.2016) 2. Euroopa parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 561/2006. (vastu võetud 15.03.2006, parandatud, viimati jõustunud 14.03.2009). EUR Le http://eur le. europa.eu/leuriserv/leuriserv.do?uri=consleg:2006r0561:20060501:et:p DF (18.05.2016) 3. Metsa ja puidutööstus 2014. (2015). Eesti Metsa ja Puidutööstuse liit. http://empl.ee/wp content/uploads/2015/05/2014 metsa ja puidutööstus numbrites. pdf (18.05.2016) 4. Hüdro ja teleskooptõstuki juhi kursus. E Katedraal koolituskeskus. http://www.e katedraal.ee/?page_id=138 (18.05.2016). 5. Šalda, T. (2016). Meelis Lippe: metsavedu on nagu motokross ja Euroopa veod ringrada. Maaelu [e ajakiri] http://maaelu.postimees.ee/3646485/meelis lippemetsavedu on nagu motokross ja euroopa veod ringrada (18.05.2016). 6. Sõiduki põhiandmed 481 MHS. MNT. https://eteenindus.mnt.ee/public/soidu Detail vaadeavalik.jsf (18.05.2016) 7. Sõiduki põhiandmed 991 YHZ. MNT. https://eteenindus.mnt.ee/public/soidukdetail vaadeavalik.jsf (18.05.2016) 8. Puidutranspordi makromajanduslik uuring. (2010) Tallinna Tehnikakõrgkool, Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool. 112lk. 9. Kindlustusega on elu lihtsam. IIZI Kindlustusmaakler AS. https://www.iizi.ee (18.05.2016) 10. Drivers handbook FH, FM. Volvo Trucks AB 1998, Gothenburg. http://www.slideshare.net/ridwan347/volvo driver handboodfdk fm fh (21.05.2016) 11. Operator s manual: Cut to lenght cranes. Loglift Hiab (2007). Helsingi 12. User s manual and spare parts, crane cab V 906. Loglift, Jonsered. 86pp. 38
13. Sõidukijuhi töö, sõidu ja puhkeaja korraldus: Käsiraamat. Tööinspektsioon (2013) http://www.ti.ee/fileadmin/user_upload/failid/dokumendid/meedia_ja_statistika/tr uekised/soidukijuhi_kasiraamat 2.pdf (22.05.2016) 14. Rahvusvahelised suunised veoseohutuse tagamiseks maanteetranspordil. (2014) Genf/Šveits: IRU Sekretariaat http://www.eraa.ee/doc/brochure_safeload Securing _EST_Digital.pdf (22.05.2016) 15. Ergonomic checklist for forest machines. Swedish University of Agricultural Sciences, Uppsala, Sweden. (2014) http://www.enfe.net/comforopen/uk/ Tools/ergo_checklist.pdf (24.05.2016) 16. Birjuk, D. (2001). Buldooserijuhi töökeskkond,,aidu'' karjääris. (Bakalaureusetöö). Eesti Põllumajandusülikool tehnikateaduskond, põllumajandustehnika instituut. Tartu. 17. Hiab s HiVision revolutionises crane operation with Virtual Reality goggles. (2016). Cargotec Corporation http://www.cargotec.com/en global/newsroom/ Releases/press releases/pages/hiab's hivisiontm revolutionises crane operation wit h 2000984 Wed 06 Apr 2016 10 15.asp (25.05.2016) 39
THE ERGONOMIC ASSESSMENT OF LOGGING TRUCK S HYDRO TELESCOPE FORESTRY CRANE LOGLIFT 96S Summary Bachelor s thesis goal was to compose a review of logging truck driver s work eercises and make a ergonomic assessment for hydro telescope forestry crane. Author has used to identify the deficiencies questionnaire and video method. Obtained results of the recommendations were used to make safer, ergonomical and practical work environment. To obtain desired goal there were tasks to do: 1. Compose a overview of logging truck. 2. Compose a overview of logging truck s hydro telescope forestry crane. 3. Provide an overview of logging truck driver s work eercises. 4. Provide an ergonomic assessment of logging truck s hydro telescope forestry crane. 5. Compose a safety guide for logging truck driver. Questionnaire includes 63 questions and were used to question truck driver about 13 different categories. On reasearch there were two questionnaires used, one for truck driver and other for an epert. Composer of the study has used as a epert. Every question were assessed within 5 points where 1 very bad, 2 bad, 3 reasonable, 4 good, 5 very good. Results of the questionnaire categories are presented in the table 3.2.. Questionnaire results were weighted and brought to per cent scale. Scale meaning s are presented in the table 3.3.. Assessor as a epert assessed the hydro telescope forestry crane with 71,2% what equals with overall scale meaning good ergonomic level. Truck driver as a assessor assessed the hydro telescope forestry crane with 70,5% which also equals good overall scale and ergonomic level. 40
Video method were used to measure logging truck driver s work eercises during loading and unloading with hydro telescope forestry crane. Measured results are presented in the table 2.1. and 2.2.. Suggestions were made based on ergonomic assessment results and the main suggestion were to use a Joystick based control levers instead of hydraulic levers to improve convenience and ease of control in forestry crane cabin. As tehnological development goes further then enterprises who s interests is forest transport should use Hiab s future technology HiVision where logging truck driver does not have to be in the crane cabin to load or unload. Operating takes place via Oculus rift goggles in truck cabin s passenger seat. Safety guide for timber truck driver was composed. Safety guide is for timber truck with hydro telescope forestry crane and without it. Basic safety points are brought out. 41
LISAD 42
Lisa 1. Hüdroteleskooptõstuki ergonoomilisuse hinnangu ankeetküsitlus Hüdroteleskooptõstuki ergonoomilisuse hinnangu ankeetküsitlus Hindaja andmed. Kuupäev.. 20.05.2016 Suurus(pikkus,kaal):...190 cm, 106 kg... Vanus ja kogemus:...24 a, 0 aastat... Masin, mudel,: Volvo FH 540 2012, Loglift HIAB 96S Töötatud töötunnid/läbitud km:...382 158km Lisavarustus (vints, ketid, labidas jne):...ketid, labidas, hari, tõkiskingad (2tk), lisatuled(4tk)... Käsiraamat/juhendmaterjal (väljaanne): User s manual and spare parts V906 Ümberehitus või erivarustus erinev tavatüübist: puudub... Hindamiskriteeriumid: Hinnake 5 punkti skaalas masina töökeskkondakus; 5 väga hea, on parim võimalik lahendus; 4 hea, on lahendus, mille korral on ohutu täistööajaga tööd teha; 3 rahuldav, on lahendus, kus võib harva esineda ohte operaatorile; 2 halb, on lahendus, kus on oht tervisele, kuid ei vaja kohest sekkumist; 1 väga halb, on lahendus, kus on kõrge oht tervisele ja vajab kohest sekkumist. 1. Kabiini juurdepääs 1 2 3 4 5 1.Astmelauad 2.Käepide, käsipuu 3.Libisemise oht 4.Kabiini sisenemine 5.Varuväljapääs Kokku 43
Lisa 1. järg 2. Kabiin 1 2 3 4 5 1.Kabiini suurus 2.Kabiini kaitsevõime operaatorile 3.Panipaigad (esmaabikarbile, juhistele, isik. asjadele) Kokku 3. Nähtavus 1 2 3 4 5 1.Nähtavus maha ( väga hea, kui juht näeb maapinda juba 1 m kauguselt sõiduki äärest. väga halb, kui ei näe üle 5m kauguselt) 2.Vertikaalne nähtavus (parim kui op. näeb 65 0 üles silmadest halvim kui alla 30 0 ) 3.Tegevusnähtavus väga hea puudub operaatori liikumine, ega ole pimedaid nurki,v. halb pidev liikumine) 4.Akna puhastus (väga hea k. aknad varustatud kojameestega, väga halb pole ühtegi) Kokku 44
Lisa 1. järg Istme reguleerimissuunad Jälgi, kas kõik võimalikud reguleerimissuunad on istmel võimalikud. 4. Iste 1 2 3 4 5 1. Reguleerimissuunad 2.Istme stabiilsus 3.Istme vibratsiooni summutus 4.Istme kallakus (väga hea nagu joonisel, v. halb külgmine kallakus puudub) 5.Ruum istme all (väga hea jalad saavad istme alla minna, väga halb pole ruumi) 6.Seljatugi (väga hea annab 30 0 tahapoole, väga halb on tagurpidi) 7.Käetoed (väga hea nagu joonisel, väga halb suured puudused või käetoed puuduvad) 8.Reguleerimine (v.hea saab tehtud alla 1 min. v.halb mõned kadunud või vaja tööriistu 9.Käetoed/iste (v.hea käetoed liiguvad istmega kaasa, v.halb puudujäägid) Kokku 45
Lisa 1. järg Vaata käsiraamatu tabelist sobiv töökäskluste järjestus! 5. Kontrollseadmed 1 2 3 4 5 1.Kangide funktsioonid (v.hea vastavalt tabelile, v.halb erinevused tabelist) 2.Peamiste kangide asukohad 3.Vähem kasut. kontrollseadmete asukohad (lampide lül, kojamehed, jne) 4.Juhusliku liikumise takistamine (v.hea kui olemas, v.halb kui puudub) 5.Reguleerimise võimalus (v.hea juhtseadmeid on võimalik erinevate operaatorite korral liigutada) Kokku 6. Tõstuki juhtimine 1 2 3 4 5 1.Funktsioonid ja protsessid juhil on täielik kontroll masina üle v.hea protsessid lõppevad kui juht lahkub kabiinist v.halb mitte 2.Iseliikumise kaitse (v.hea masina osad ei liigu omal algatusel, liigub ainult siis kui juht on kabiinis v.halb pole kaitset selle vastu 3.Noole liikumise korrigeerimine (v.heakorrigeerimist pole vaja, rahuldav vajab korr. raskete nottide korral, v.halb vajab korr. alati) 4.Kontrollivad käsklused (v.hea noole ots jõuab soovitud punkti 3 käsklusega, v.halb üle 4 5.Ekraanide nähtavus (v.hea ekraanid on ±30 juhi silmadest, v.halb üle ±45 ) 6.Ekraanide loetavus (v.hea loetavad iga ilmaga, v.halb pole loetavad iga ilmaga) Kokku 46
Lisa 1. järg 7. Tööasend 1 2 3 4 5 1.Põhi asend (väga hea iga pikkusega juhid tunnevad end hästi, rahuldav ülipikad/ lühikesed tunnevad raskusi, väga halb raske kõigil) 2.Tööasendi vahetatavus (väga hea juht saab vabalt selga/jalgu sirutada, väga halb puudu) 3.Kabiini kallakus (väga hea kabiin käib 10 15 kõrvale ja 20 pikkusesse kaasa, väga halb paigal) 4.Pööramine (väga hea kabiin pöörab tõstenoolest sõltumata, rahuldav puudujäägid) Kokku 8. Müra 1 2 3 4 5 1.Müra tase kabiinis (väga hea pole probleemi rääkimisega <70dB, väga halb normaalsel häälel rääkimine võimatu >80dB) 2.Teised mittevajalikud hääled (väga hea kriginad puuduvad, väga halb põhitegevuste korral mittevajalikud hääled olemas) Kokku 9. Vibratsioon 1 2 3 4 5 1.Kabiini paigutus (väga hea kabiinil on summutus süsteem, väga halb pole midagi) 2.Kogu keha vibratsioon (väga hea juht tunneb diskonforti <10% tööajast, väga halb >20%) 3.Tõuked (väga hea juhile ei mõju pea ühtegi tõuget, väga halb >10 tõuke tööpäevas) Kokku 47
Lisa 1. järg 10. Kabiini sisekliima 1 2 3 4 5 1.Temperatuur (väga hea reguleeritav talvel 15 22, suvel 20 25,väga halb pole reguleeritav) 2.Ühtlane temperatuur (väga hea temp. on ühtlane kogu operaatorile samuti õhuvool, väga halb esineb tuuletõmme, ebaühtsus) 3.Päikesekaitse (väga hea otsene päike paistab <10% operaatorile, väga halb >40%) 4.Õhufilter (väga hea süsteem eraldab tolmu, õietolmu ja tahma, väga halb filter puudub) 5.Filtri vahetus (väga hea kergesti ligipääsetav, tööriistu pole vaja, väga halb vaja tööriistu, puudu) 6.Juhi kogemus (väga hea juht ei tunne kabiinis gaase ega tolmu, väga halb prob. gaasidega) Kokku 11. Valgus 1 2 3 4 5 1.Valgusjaotus (väga hea juht näeb nottide kvaliteedi ja vähemalt 1,5 noolepikkusest, väga halb kehv valgustus, halb valgus on pimestav 2.Lampide kvaliteet (väga hea värv ja kval. annab hea üldnähtavuse, väga halb väsitavad) 3.Peegeldusvastasus (väga hea masina värv ei peegelda, peegelduskardinad, väga halb otsene oht) 4.Lampide lülitatavus (väga hea on võimalik gruppidena või kõik korraga, väga halb võimatu) 5.Lampide suunamine (väga hea täpne suunamine igal lambil, väga halb limiteeritud, pole) Kokku 48
Lisa 1. järg 12. Juhendmaterjalid ja koolitus 1 2 3 4 5 1.Materjalide keel (väga hea instruktsioonid on üheselt arusaadavad, väga halb ei ole arusaadav) 2.Operatsioonide juhend (väga hea kõik tegevused on käsiraamatus kirjas, väga halb esineb puudujääke) 3.Ohutu hooldus (väga hea kõik tegevused on kirjas, väga halb esineb puudujääke) 4.Koolitus (väga hea adekvaatne koolitus masina kättesaamisel, väga halb mitteadekvaatne ega sobiv Kokku 13. Hooldus, remont 1 2 3 4 5 1.Ligipääsetavus (väga hea kõrgel asetsevatel kohtadel on redel, käsipuud jne, väga halb puudub) 2.Hoolduskoha ohutus (väga hea pole teravaid nurki ega servi, kaetud, väga halb puudujäägid) 3.Ohutu hooldus (väga hea saab teha, kui mootor välja lülitatud, kaitseseadised, väga halb töötava mootoriga, kaitseseadisteta) 4.Väljalülitamine (väga hea masin ei saa ise liikuma hakata hooldustööde käigus, väljalülitamine tehtud kergeks, väga halb puudujäägid) 5.Kaitsvad katted, luugid (väga hea pööratab kabiin on hästi reguleeritavad ja jäävad ohutusse asendisse, väga halb puudujäägid) 6.Aku (väga hea hästi kättesaadav, väga halb kabiinis) 7.Hooldustingimused (väga hea püsti võimalik) Kokku 49
Lisa 2. Hüdroteleskooptõstuki ergonoomilisuse hinnangu ankeetküsitlus, autojuhi andmed Hüdroteleskooptõstuki ergonoomilisuse hinnangu ankeetküsitlus Hindaja andmed. Kuupäev..16.05.2016.. Suurus (pikkus, kaal):...178 cm, 95 kg... Vanus ja kogemus:...20 aastane, 1 aasta... Masin, mudel,: Volvo FH 540 2012, Loglift 96S. Töötatud töötunnid/läbitud km:...381228 km... Lisavarustus (vints, ketid, labidas jne):.ketid, labidas, hari, tõkiskingad (2), lisatuled(4)... Käsiraamat/juhendmaterjal (väljaanne): User s manual and spare parts V906 Ümberehitus või erivarustus erinev tavatüübist: Puudub.. Hindamiskriteeriumid: Hinnake 5 punkti skaalas masina töökeskkonda, kus; 5 väga hea, on parim võimalik lahendus; 4 hea, on lahendus, mille korral on ohutu täistööajaga tööd teha; 3 rahuldav, on lahendus, kus võib harva esineda ohte operaatorile; 2 halb, on lahendus, kus on oht tervisele, kuid ei vaja kohest sekkumist; 1 väga halb, on lahendus, kus on kõrge oht tervisele ja vajab kohest sekkumist. 1. Kabiini juurdepääs 1 2 3 4 5 1.Astmelauad 2.Käepide, käsipuu 3.Libisemise oht 4.Kabiini sisenemine 5.Varuväljapääs Kokku 50
Lisa 2. järg 2. Kabiin 1 2 3 4 5 1.Kabiini suurus 2.Kabiini kaitsevõime operaatorile 3.Panipaigad (esmaabikarbile, juhistele, isik. asjadele) Kokku 3. Nähtavus 1 2 3 4 5 1.Nähtavus maha ( väga hea, kui juht näeb maapinda juba 1 m kauguselt sõiduki äärest. väga halb, kui ei näe üle 5m kauguselt) 2.Vertikaalne nähtavus (parim kui op. näeb 65 0 üles silmadest halvim kui alla 30 0 ) 3.Tegevusnähtavus väga hea puudub operaatori liikumine, ega ole pimedaid nurki,v. halb pidev liikumine) 4.Akna puhastus (väga hea k. aknad varustatud kojameestega, väga halb pole ühtegi) Kokku 51
Lisa 2. järg Istme reguleerimissuunad Jälgi, kas kõik võimalikud reguleerimissuunad on istmel võimalikud. 4. Iste 1 2 3 4 5 1. Reguleerimissuunad 2.Istme stabiilsus 3.Istme vibratsiooni summutus 4.Istme kallakus (väga hea nagu joonisel, v. halb külgmine kallakus puudub) 5.Ruum istme all (väga hea jalad saavad istme alla minna, väga halb pole ruumi) 6.Seljatugi (väga hea annab 30 0 tahapoole, väga halb on tagurpidi) 7.Käetoed (väga hea nagu joonisel, väga halb suured puudused või käetoed puuduvad) 8.Reguleerimine (v.hea saab tehtud alla 1 min. v.halb mõned kadunud või vaja tööriistu 9.Käetoed/iste (v.hea käetoed liiguvad istmega kaasa, v.halb puudujäägid) Kokku 52