Keskkonnamõjude hindamise pogamm Umbusi jõe uuendamine ja ökoloogiline tevendamine eelpojektiga kavandatud tegevustele Sissejuhatuseks Kavandatava töö eesmägiks on Umbusi jõe ülem- ja keskjooksu voolusängi ja kaldaala ökoloogilise seisundi stabiliseeimine ja paendamine ning kalade liikumise võimaldamiseks jões ekonstueeitaks Imavee kolm paisu sellisena, mis võimaldavad kalade liikumise jões ja säilitada asulale omased paisjäved. Kavandatav tegevus eeldab vee eikasutusluba millest tulenevalt peetakse vajalikuks keskkonnamõju hindamist. Keskkonnamõju hindamise vajadus tuleneb Keskkonnaameti Tatu-Jõgeva piikonna nõudest veekasutuse eiloa väljastamisel seoses Umbusi jõe keskjooksu piikonna ökoloogiliste tingimuste paendamiseks kavandatud töödega ja paisude ekonstueeimise peioodil paisjävede vee allalaskmisega ning tööde lõppedes selle paisutuse taastamisega. Pojektis kavandatud töödega nähakse ette jõe voolusängi koastamine ja selle osaline ümbekujundamine looduslähedaste hüdotehniliste ajatiste ja sobivate voolusängi stuktuuide kujundamise vahendusel. Voolusängi eiilmelisuse suuendamise eesmägil ja setete allakandumise vähendamiseks on kavandatud jõkke suubuvate maapaanduskaavide suubla piikonda settetiikide ajamine tagamaks jõe ökoloogilise polüfunktsionaalsuse suuenemise. Olulise tegevusena on kavandatud ka kalateede ajamine paisudele tagamaks kalade liikumise jões.. Tegevuse asukoht. Taastatav jõe lõik paikneb Jõgevamaal Umbusi jõe keskjooksul Lustivee asula paisude piikonnas ja sellest alla ja ülesvoolu jäävatele jõelõikudel. Tegevusega kaasnev otsene mõju piidub jõe voolusängi ning selle vahetu kaldaalaga. Eelpojekti kohaselt võib ulatuda kaudne mõju allavoolu kuni Pedja jõeni. Kalastiku seisukohas mõjutab tegevus kogu jõe kalastikku ja selle vee-elustikku. Kavandatav tegevus Umbusi jõe voolusäng on Lustiveest ülesvoolu täies ulatuses vaemalt süvendatud ja kujundatud võimalikult efektiivseks eesvooluks mitmetele maapaanduse objektidele. Selle tulemusena on jõe sängi geomofoloogilised ja hüdoloogilised tingimused ühetüübilised. Pojekteeimisbüoo MAA ja VESI A/S poolt koostatud Umbusi jõe uuendamise ja ökoloogilise koastamise eelpojektiga kavandatud tegevuste kohaselt on kavandatud ajada voolusängi mitmeid pais ja puistangkäestikke, puhastada voolusäng kopapaisudest ja sinna langenud ja vooluga kuhjunud isust.
Kaladele liikumise võimaldamiseks ekonstueeitakse Lustivees asuvad kolm paisu selliselt, et oleks tagatud kalade liikumine jões. Jõe kaldaala ja voolusäng puhastatakse võsast ja vette langenud puudest kohtades, kus selleks on ilmne vajadus. Kavandatava tegevuse käigus muudetakse voolusängi geomofoloogilisi ja sellega ka hüdoloogilisi tingimusi esmajoones selle eiilmelisuse suuendamise teel. KMH vajalikkus Lähtuvalt kavandatud tööde mahtudest on tegemist olulise keskkonnamõjuga. Keskkonnamõju hindamise kohustuslikkus tuleneb Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (RTI 005, 5,87. jõustumise kuupäev 03.04.005) 3. kehtestatud tingimustest lähtuvalt. Selle kohaselt hinnatakse keskkonnamõju kui: ) taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. Antud juhul on tegemist olulise keskkonna mõjuga vee- ja kaldaökosüsteemile ning tegevusega kaasnevad Umbusi jõe hüdomofoloogiliste tingimuste muutused. Seoses paisjävedest ja jõest setete eemaldamisega ning paisude ekonstueeimisega on vajalik Lustivee paisjävedes veetaseme eguleeimine. Vajadus on alandata veetaset kalatee ehitamise peioodil einevates paisude piikonnas olemasolevast tasemest 0,7 kuni,5 meetit. Kalapääsude ehitamine ja veetaseme alandamine on avestatava keskkonnamõjuga tegevus ja eeldab vee-eikasutuse luba. Keskkonnamõju hindamise vajalikkus tuleneb seega KMH ja KJS seaduse 6 Olulise keskkonnamõjuga tegevus - punkt lg 7 ja sätestatud tingimustega: 7) veekogu süvendamine alates pinnase mahust 500 kuupmeetit ) tundlikule suublale hüdoelektijaama, tammi, paisu või veehoidla püstitamine või selle ekonstueeimine; 4. Kavandatava tegevuse altenatiivsed võimalused Pojekti kohaselt on kavandatud koastada Umbusi jõe keskjooks ning ajada kalateed Lustivee asula paisjävede kolmele paisule. Tegevus lähtub jõgede koastamise ökoloogilistest kaalutlustest - tagamaks tugevasti muudetud voolusängi funktsioneeimise maapaandusobjektide eesvooluna ning võimalused vee-elustiku liigilise mitmekesisuse säilimiseks, taastumiseks ja veekogu ökosüsteemi paanemiseks selle isepuhastusvõime suuendamise teel. Vee aamdiektiivi kohaselt ei saa kuuluda heasse ja väga heasse veekogude kvaliteedi klassi paisudega tõkestatud veekogud, seetõttu on kavandatud paisudele kalapääsude ajamine. Altenatiivide valikul lähtutakse eespool tähendatud põhimõtetest ja tingimustest, mis tagavad kavandatud eesmäkide saavutamiseks paima tulemuse. Altenatiivide valikul
on jäetud välja need lahendused mille tööde teostamise ja sellele jägneval peioodil ilmnevad olulised kahjulikud keskkonnamõjud või ei ole töid võimalik teostada seoses suute kahjudega kinnistuomanikele ja nende vaale või on kahjulikud looduskaitselistest ning sotsiaalmajanduslikest kaalutlustest lähtuvalt. KMH läbiviimisel kaalutakse jägmisi altenatiivseid lahendusi: 0 - altenatiiviks on olemasoleva olukoa säilitamine. See lahendus ei ole soovitav maapaandussüsteemide jäuva funktsioneeimise tagamisel ning jõe halveneva ökoloogilise olukoa tõttu mis on seotud kaldapuistute vananemisega ja voolusängi isustatusega. Kobaste tegevusega kaasneb täiendava voolusängi isustumine langetatud puude ja toitumiseks kasutatud okstega. Ugude kaevamisega on suuenenud setete koomus jões ja paisutuste tulemusena soovimatud veeežiimi muutused. Kalapääsude puudumise tõttu ei ole tagatud kalade vaba liikumine jões Lustivee lõigul ega ole võimalik avata jõge seetõttu heasse kvaliteedi klassi. Altenatiiv I See altenatiiv lähtub pojektis kavandatud tegevustest: -uuenduspojekti kohaselt ajatakse voolusängi mitmeid pais ja puistangkäestikke, puhastatakse voolusäng kopapaisudest ja sinna langenud puudest ning vooluga kuhjunud isust. Kavandatud on valikuline setete eemaldamine voolusängist ning ajada settetiike sissevooludele ning ekonstueeida ülevool Lustivee paisudest kalapääsude ajamisega. Tööde teostamisel lähtutakse ökoloogiliselt põhjendatud looduslähedase voolusängi kujundamise põhimõtetest. Altenatiiv II- Üheks võimalikuks lahenduseks on vaadeldava jõelõigu puhastamine setetest millele eelnevate tööde käigus eemaldatakse kaldapuistud ja vette kuhjunud isu ning likvideeitakse kobaste paisud. Nende tööde teostamisel kasutatakse taditsioonilisi maapaanduslike eesvoolude hooldustööde põhimõtteid ja voolusängi eiilmelisust ei suuendata ega kujundata looduslähedaste hüdotehniliste ajatistele omaste võtetega, ega ajata kalapääsusid paisudele vaid likvideeitakse paisud ja juhitakse jõgi paisu põhja ajatavatesse voolusängidesse. 5. Keskkonnamõju hindamise metoodika Pojektlahendustel on oma spetsiifika mille teostamisega kaasnevad konkeetsed mõjud keskkonnale ja kaitstavatele väätustele. Taditsiooniliselt ei hinnata 0-altenatiivi ehk olukoda kui tegevust ei toimu või võetakse see altenatiivide võdlemisel olukoa lähtepaameetina võdseks nulliga. Tegemist on inimese pool mõjustatud piikonnaga ja seetõttu tuleb vaadelda Umbusi jõel ja Lustivee paisjävedes toimuvaid potsesse pidavas ajalises muutumises. Kui me ei akenda täiendavalt voolusängi hoolduseks vajalikke meetmeid, siis halveneb oluliselt jõe toimimine eesvooluna ja kobaste tegevuse tulemusena kahjustuvad metsa ja põllumaad ning muutub jõe ökosüsteem. Seetõttu on vajalik hinnata olukoda ka siis, kui veekogu koastamist ei teostata. Planeeitud tegevustega on kavandatud olemasoleva olukoa paandamine, tagamaks Umbusi jõe kesk- ja ülemjooksu veeökosüsteemi ja vee-elustikule paanemise soovitud
suunas. Miljööväätuse säilimine ja sotsiaalmajandusliku olukoa paanemine ning puhkemajanduslike võimaluste avadumine on avalik huvi ja selle avestamine on üks olulisi hindamise paameeteid. Sellest põhimõttest lähtuvalt hinnatakse kõiki põhilisi keskkonnaväätusi mida kavandatud tegevus mõjustab ja millised ilmingud vahetult või kaugemas pespektiivis leiavad aset keskkonnas. Kavandatava tegevusega kaasnevat keskkonnamõju hinnatakse einevate altenatiivide koal olulisemate keskkonnaväätuste lõikes. Hinnangu diapasoon on valitud pluss ja miinus skaalal mõlemas suunas viiepallises süsteemis. Samas peetakse vajalikuks tuua esile ka mõju olulisus. Kusjuues mõju 0 väätuseks on olukod, kui mõju puudub või tegevusega kaasneb väheoluline mõju tasakaalustub sellele jägneval peioodil. Mõju hindamisel avestatakse kõiki olulisemaid keskkonna paameeteid ning mõju kaitstavatele väätustele ja kaitsekoaldusega seatud pioiteetidele. Hindamise tulemusena moodustub kiteeiumite koondhinne, mille tulemusena on paimaks ja eelistatuimaks altenatiiviks kõgeima positiivse koondhinde saanud lahendus. 6. Keskkonnamõju hindamisel käsitletavad teemad ja auande sisu Käsitletavate teemade ing peab silmas tegevusega kaasnevaid mõjusid alale tevikuna ja ka mõjusid mis kanduvad teistele aladele. Tagamaks hinnangute objektiivsust, leiavad KMH auandes käsitlemist jägmised olulisemad teemad: I Mõjutatava keskkonna üldine kijeldus. Antakse ülevaade alapeatükkide lõikes Umbusi jõe ja tegevusega mõjustatava lõigu hüdoloogilisest ja geomofoloogilisest olukoast, kijeldatakse jõe kaldapiikonna taimkatte iseäasusi, vee-elustikku ning jõe ja selle lähiala eluslooduse seisundit. II Kavandatava tegevusega kaasneva mõju hindamine Selles osas analüüsitakse tegevusega kaasnevat mõju peamistele keskkonnaväätustele. Olulisteks keskkonnaväätusteks millele pööatakse hindamisel peamine tähelepanu on: - Mõju planeeitava piikonna geomofoloogilistele tingimustele - Mõju planeeitava piikonna edaafilistele ja hüdoloogilistele tingimustele - Mõju taimkattele - Mõju kaldapiikonna loomastikule (linnud, imetajad) - Mõju veekogu elustikule (amfiibid, kalastik) - Mõju inimesele ja sotsiaalmajanduslikule tegevusele (mõju inimese tevisele, vaale, kinnistutele, kaldaääsele maale jne.) - Muud võimalikud mõjud. (olemasolevad planeeingud ja aengukavad, keskkonnakaitselised ja muud piiangud planeeitaval alal). - Mõju kaitstavatele liikidele ja Natua 000 alade võgustikule III Keskkonnamõju hindamine: Selles osas esitatakse ülevaade altenatiivide võdlusest ja antakse hinnang tegevuste eelistamiseks ning ettepanekud tegevusega kaasnevate ohtude vältimiseks. IV Soovitused tööde teostamiseks ja edaspidiseks pojektiala ekspluatatsiooniks tagamaks keskkonna- ja loodushoiu
V Ettepanekud seie teostamiseks (antakse põhjendused seie teostamiseks ja metoodilised soovitused einevate seiepogammide akendamiseks). Keskkonnamõjude hindamise pogamm lähtub Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (RTI 005, 5,87. jõustumise kuupäev 03.04.005) põhimõtetest, käsitleb kõiki peamisi mõjusid ja avestab KMH pogammi avalikustamisel esitatud ettepanekuid ja soovitusi. 7. Keskkonnamõjude hindamise ajakava. Tegevus Teatamine (koht, sihupp, vastutav täitja) Aeg Keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamine Väljaandes Avalikud Teadaanded 4 päeva jooksul (aendaja või otsustaja) Veebua 00 KMH pogammi avalikustamine (avalik väljapanek, avalikust autelust teatamine ja avalik autelu) Täienduste lisamine KMH pogammi ja selle esitamine kinnitamiseks jäelvalvajale KMH pogammi kinnitamine KMH auande koostamine ja esitamine aendajale KMH auande pojekti avalikust autelust teatamine, auande väljapanek Väljaandes Avalikud Teadaanded ja maakonnalehes 4 päeva jooksul. Tulenevalt Haldusmenetluse seadusest 3 lg toimub teavitamine ajalehes ja ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded, kui kinnistu omanikke on enam kui sada. Kijaga: - Jõgevamaa Maavalitsus - Keskkonnaameti Jõgeva-Tatu egioon - Keskkonnainspektsioon - valitsusvälised oganisatsioonid - Eestimaa Looduse Fond (ELF). - Eesti Keskkonnaühenduste koda - Eesti Loodushoiu Keskus. (teatab aendaja või otsustaja) Keskkonnaameti Tatu-Jõgeva egioon Väljaandes Avalikud Teadaanded 4 päeva jooksul otsus. (aendaja ja ekspet). Mäts 00 KMH pogammi avalik autelu Nädala jooksul peale avaliku autelu. Apill 00 30 päeva jooksul (jäelvalvaja) Apill 00 (LHÜ Luta -ekspet) Mai 00 Väljaandes Avalikud Teadaanded ja maakonnalehes 4 päeva jooksul. Tulenevalt Haldusmenetluse seadusest 3 lg toimub teavitamine ajalehes ja ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded, kui kinnistu omanikke on enam kui sada. Mai 00
KMH auande avalik autelu Täienduste lisamine auandesse ja selle esitamine aendajale Keskkonnamõju hindamise auande esitamine heakskiitmiseks ja keskkonnanõuete määamiseks. Kijaga: - Jõgevamaa Maavalitsus - Keskkonnaameti Jõgeva-Tatu egioon - Keskkonnainspektsioon. - valitsusvälised oganisatsioonid: - Eestimaa Looduse Fond (ELF). - Eesti Keskkonnaühenduste koda - Eesti Loodushoiu Keskus. (teatab aendaja või otsustaja) (aendaja ja ekspet) Juuni 00 (aendaja ja ekspet) Juuni 00 Keskkonnaameti Jõgeva-Tatu egioon Otsus tehakse teatavaks väljaandes Avalikud Teadaanded 4 päeva jooksul. Juuni 00 ARENDAJA Põllumajandusamet Jõgeva keskus. Juhataja: Ilma Tupits Ravila 0; 48306, Jõgeva; tel.: +37 776035; ilma.tupits@mpb. OTSUSTAJAD: Keskkonnaameti Jõgeva-Tatu egioon Aleksandi tn 4; 504 Tatu (otsustab vee-eikasutusloa andmise), Jõgeva büoo: Aia tn : 48306, JÕGEVA, tel: 776 JÄRELEVALVE TEOSTAJA: Keskkonnaameti Jõgeva-Tatu egioon Aleksandi tn 4; 504 Tatu Keskkonnainspektsioon: (tulenevalt Keskkonnajäelvalve seadusest 07.07.00) Jõgeva büoo: Aia tn. 48306, JÕGEVA, e-post: jogeva@kki.ee. KMH TEOSTAJA : Loodushoiu Ühing LUTRA KMH vastutav ekspet: Nikolai Laanetu (litsents:kmh0095), Litsents annab õiguse hinnata jägmiste tegevus- ja mõjuvaldkondade keskkonnamõju: Tegevusvaldkonnad: ) jahindus ) kalandus 3)veeökosüsteemide koashoid ja veekogude saneeimine 4) maapaandus 5)veeteede ja sadamate ehitus, veekogu süvendamine ja veekogusse tahkete ainete kaadamine 6) puhkemajandus ja haljastus Mõjuvaldkonnad: ) maismaa loomastik ) vee-elustik 3)kaitstavad loodusobjektid 4)maismaa taimestik 5) vee saaste ja veetase 6) inimese tevis 7)inimese ja loomastiku kaitse seoses keskkonnasaaste ja toksikoloogiaga. Kalevi 69-; 5003, TARTU: nlaanetu@hotmail.com; 05 99/ (07) 34399 Tehniliste ekspetidena kaasatakse vajadusel täiendavaid ekspete.
Litsents PM-9e. Kehtiv kuni 6.06.005 Töö n. 09807 Tellija: Jõgeva Maapaandusbüoo, Umbusi jõe uuendamise ja ökoloogilise tevendamise eelpojekt Juhataja T.Muga Auto T.Toim Vastutav spetsialist K.Raadla Tallinn 009.a.
SISUKORD Asukoha ja valgala skeem... 3 SISSEJUHATUS... 4. Umbusi jõe üldandmed ja kijeldus... 4. Umbusi jõe uuendamise ja ökoloogilise koastamise vajalikud tegevused... 5 Tabel Voolusängi seisund ja vajalike tööde mahud... 8 3. Kavandatavad tööde mahud Umbusi jõel ja maksumuste kalkulatsioon... 9 4. Lisa Umbusi jõe ülemjooksu ja keskosa iseloomustavad fotod... 0 Gaafiline matejal: Joonis : Umbusi jõele kavandatud tööd jõe 3,4-35,99 km-l M :30000
Asukoha ja valgala skeem 3
SISSEJUHATUS Käesolev töö eesmägiks oli Umbusi jõe ülemjooksu,85 kilomeeti pikkuse lõigu uuimine, selle ökoloogilise seisundi hindamine ning lähtuvalt vajadusest pakkuda võimalusi ja sobivaid lahendusi jõe ökoloogilise seisundi stabiliseeimiseks ja tevendamiseks. Töö tellijaks on Jõgeva Maapaandusbüoo ja töö täitjaks PB Maa ja Vesi AS.. Umbusi jõe üldandmed ja kijeldus Umbusi jõgi on Pedja alamjooksu paempoolne lisajõgi ning paikneb Jõgeva maakonnas. Algab Kalana külast 6 km kide pool asuvates metsadest ja suubub Pedja jõkke 0,9 km kaugusel selle suudmest. Põhilised paameetid: Jõe pikkus 43 km Valgala 59 km² Tähtsamad lisajõed: Sulustvee oja, Kabaküla pk. ja Tikasi kaav. Antud eelpojektis aames käsitletakse Jõgevamaa teitooiumil asetsevat Umbusi jõe kesk-ja ülemjooksu,85 km pikkust lõiku jõe 3,4 kilomeetist (Umbusi küla) kuni 35,99 kilomeetini (Kalana külani). Vaata asukohaskeem lk.3. Jõe keskmine lang on, pomilli (, m/km kohta), avestades maapinna kõguseks lähtel kilomeetil 74,0 m ja suudmes 34,5 m. Asukoha ja valgala skeemil leheküljel 3 on kujutatud uuitava lõigu valgala ja alamvalgalade väätused. Umbusi jõe hüdoloogilised andmed jõe 3,4 kilomeetil (Umbusi külas). Jõe valgala 9 km² Maksimaalsed vooluhulgad Q %=33m³/s, Q5%=6m³/s Umbusi jõgi on looduslikus sängis kuni 3,84 kilomeetini. Ülesvoolu on jõgi eguleeitud Keskjooksul jõe laius 6-7 m ja sügavus 0,3-0,5m. Jõe põhi valdavalt kivine. Ülemjooks on kohati kaevatud kaaviks jõe laius 4-5m. Vesi alam- ja keskjooksul selge. Ülemjooksul vesi valkjalt hägune seoses Kaltsiit As kuuluva Otisaae paekivi killustikkajääist välja pumbatavast veest. 4
. Umbusi jõe uuendamise ja ökoloogilise koastamise vajalikud tegevused. Kõik kavandatud tööde kijeldused on esitatud joonisel. Umbusi jõele kavandatud tööd jõe 3,4-35,99 km-l. Käestikud. Umbusi jõe eiilmelisuse suuendamiseks ja veekvaliteedi paandamiseks tuleks jõe sigetele ja lagedatele lõikudele maapaandussüsteemide piikonnas ajada puistangkäestikke ja üksikuid kive ning väikseid ülevoole. Puistangkäestikud pakuvad soodsamaid vaje- ja elupaiku jõevähile, võimaldavad suunata voolu ja tagada vee intensiivsemat segunemist ja paemat aeatsiooni. Üksikute kivide või kivide guppide paigaldamine voolusängi on vajalik voolusängi eiilmelisuse suuendamiseks. Kivide piikonnas, nende seva alustes tühimikes, tekivad sobivad vajed jõevähile, jõefoellile ja väiksematele kalaliikidele. Kivid kitsendavad ka voolusängi, muudavad voolu suunda ja vee segunemist, mis pikema peioodi vältel muudab veekogu konfiguatsiooni ja suuendab seeläbi ka taoliste elupaikade mitmekesisust. Kivide asetamisel voolusängi on soovitav need paigutada vastakuti või vahelduvalt voolusängi vastaskallaste sevadesse üksikute kividena või -5 kivist koosnevate guppidena. Käestike asukohad on toodu joonisel.. Puittaimestik. Eelpojektis on valikuliselt kavandatud metsa ja võsa likvideeimine, sealt kus puhastatakse jõge setetest. Jõe ääi ja sängi puhastatakse valikuliselt puittaimestikust ka sealt kus sette väljakaevamistöid ei teostata. Likvideeitakse kopatammid ja jõkke langenud isu. See vähendab jõe ogaaniliste setete koomust. Antud lõigul on ca 9 kopatammi ja need häiivad maapaandussüsteemide nomaalset toimimist ja piiavad metsa kasvu. Kopatammide taha on kuhjunud ca 00m³ setteid ja nad toodavad setteid iga aasta juude. Selle jaoks tuleb: Kopad välja püüda Kopatammid likvideeida 3. Sette väljauhtumise koht. Jõe ja selle ökosüsteemi kaitseks ning isepuhastusvõime ja stabiilsuse tagamiseks, setete koomuse vähendamiseks nähakse ette sette väljauhtumise kohat luhale kus asetseb ka endine jõesäng. Jõele ehitatakse tõkendkäestik mille abil suunatakse vesi soodsas asukohas luhale ja seal toimub suuvete ajal setete välja ladestumine 4. Foelli koelmute ajamine. Paljudel Eesti veekogudel on paeguseks halvenenud kudemise võimalused lõhelistel ja mitmetel teistel kalaliikidel. Üheks põhjuseks on jõgede ülemjooksude piikonnas läbi viidud maapaandustööd, mis lisaks veekogu üldiste hüdoloogiliste tingimuste muutumisele on suuendanud peenemate setete koomust ja 5
seeläbi halvendanud oluliselt ka olemasolevate koelmute kvaliteeti. Suu kogus setteid tsementeeivad või matavad kinni kudepadjandite substaadi ja seetõttu paljud veekogud on tänapäevaks minetanud tähtsuse lõhilaste koelmutena. See on üks peamisi põhjusi jõefoelli vaude vähenemisel. Selle negatiivse ilmingu leevendamiseks on otstabekas kudepadjandite ajamine koos hüdoloogilisi tingimusi paendavate puistang, kiil ja paiskäestikega nendele veekogudele, kus on või kus olid vaemalt nende liikide koelmud. Kudepadjandi matejal Ø -5 cm puustamata kuus. Foelli koelmud ajatakse jõe 3 km lähistele. 5. Settebasseinid. Kavandatakse ehitada settebasseinid jõkke sisenevatele Kabaküla peakaavile ja Sulustvee ojale. Kaltsiit As kuuluva Otisaae paekivi killustikkajääist välja pumbatava vee kvaliteedi paandamiseks on kavandatud ehitada settebassein ja lodu (imbväljak). Nende väljaehitamisega väheneksid oluliselt setete koomused Umbusi jõele. 6. Setete kaevamine. Jõe lõikudel (ainult ülemvoolus) kuhu on kuhjunud sete, mis takistab denaažisüsteemide nomaalset toimimisvõimet toimub jõe puhastamine setetest säilitades kalda väljakujunenud kõveus. Puhastatavatel lõikudel tuleb denaažisüsteemide suudmed taastada. Puhastatavate lõikude asukohad on toodud joonisel. Puhastatakse setetest ka Lustivees paiknevad paisjäved. Paisjävede pindala kokku,05 ha. 6. Kalateed Lustivee paisjävedel Lustivee külas asuvad jäjestikku kolm paisjäve. Kaladel (foellil) puudub võimalus paise ületada. Selleks kavandati kokku 50 m kalateid. Kalateed ajatakse omaette ajatistena s.t. nad ei ole juude liidetud olemasoleva egulaatoi või ülevoolu kompleksi. Kalateede kavandatavad asukohad ja väljaehitamise skeemid on esitatud joonisel. Kalatee kavandatakse jägnevatest põhimõtetest: Kalatee ehitatakse kivisillutisena geotekstiilil, osaliselt möttäidisena. Kalatee põhi ehitatakse astanguline koos süvikutega Kalatee väljavoolu lävend ehitatakse 0,0 cm madalam NPT veetasemest Kalatee dimensioneeimise alus Qmin30p.=00l/s,põhjalaius,0m. veesügavus min 0cm,kalle :50. Minimaalsete ja keskmiste veehulkade koal voolab vesi ainult kalakäigus. Lubatud maksimaalne kiius kalakäigus,0 m/s. Umbusi jõe hüdoloogilised andmed Lustivee paisjäve juues: Jõe valgala 4 km² Maksimaalsed vooluhulgad Q %=4m³/s, Q5%=m³/s Minimaalsed vooluhulgad Q 30 päevane min= 50 l/s 6
Kalatee,7 km-il Olemasolev egulaatoi ava,5 m lai,,5 m paisutus. Päast egulaatoit X5 toutuup. Regulaatoi olukod hea ja see jääb alles. Kalatee asukoha skeem vt. joonis. Kalatee ehitatakse 4-5 basseiniga möttäitega kivisillutis geotekstiilil. Sissevooluala betoonist.kalatee pikkus 50m. Antud lahenduse koal voolab läbi kalatee kuni keskmised vooluhulgad. Suute vooluhulkade koal hakkab tööle ka egulaatoi ülevool. Kalatee 5,49 km-il Põltsamaa-Lustivee-Pudivee kõvalmaantee (47) Olemasolev egulaatoi ava X,0 m, tõstekõgus,5 m. Päast egulaatoit X5 toutuup. Regulaatoi olukod hea ja see jääb alles. Kalatee asukoha skeem vt. joonis. Kalatee ehitatakse 6-7 basseiniga möttäitega kivisillutis geotekstiilil. Kalatee pikkus 65m. Kalatee läbiminek maanteest kavandatakse lameda pofiililise teastuubiga, Tuubi paameetid pikkus 5 m,laius,9 m ja kõgus,6 m. Tuup betoneeitakse seest pilupofiilina. Antud lahenduse koal voolab läbi kalatee kuni keskmised vooluhulgad. Suute vooluhulkade koal hakkab tööle ka egulaatoi ülevool. Kalatee 4,79 km-il Olemasolev egulaatoi ava 3 m lai,,0 m paisutus. Kalatee asukoha skeem vt. joonis. Kalatee ehitatakse 4-5 basseiniga möttäitega kivisillutis geotekstiilil. Kalatee pikkus 35m. Kalatee sissevooluosa ehitatakse olemasoleva egulaatoi betoon ülevoolule, täites ülevoolu tagune ala kividega ja süvikutega ja valminud käestikku ehitada kalatee. Antud lahenduse koal voolavad läbi kalatee kõik vooluhulgad. Kalateest edelasse ehitakse põhjalask, et vajadusel saab paisjäve veest tühjendada. Lõpetuseks Ilma nende meetmete akendamiseta, toimuks jõe loodusliku ilme ja ökoloogilise olukoa paanemine väga pika peioodi vältel. Pidades silmas vee ka suuenevat suvet veekogudele ja selle kasutusele, peame aegsasti mõtlema meie veekogude isepuhastusvõime ja nende ekeatiivsete omaduste suuendamisele. Käesolev töö on üks osa meie veekogude ökoloogilise olukoa paendamiseks. 7
Tabel Voolusängi seisund ja vajalike tööde mahud Sette Pais- Võsa ja peenmetsa Kopa- Sette Lodu Voolu- Välja- Pais- Kivi- Foelli Suudmehha- jävede koistamine sängist jatammide bas- takistuste uhte käes puis- koelmud me Jk. Lõigu lõigu Lõigu nismiga puhastus tihe Mets likvidee- sein eemald ala tikud tang taasn. algus lõpp pikkus maht eemal- võsa imine voolu tamdamise D M sängist mine maht H km km (m) (m³/m) (m³) (m³) ha ha () km m 3 4 5 6 7 8 9 0 3 4 5 6 7 8 Laeva jõgi 3,4 km kuni 35,99 km 3,4, 9080 0,5 0,5 9 9,08 00 3,9 500 0,05 0,05 3, 5,57 3350 500 0, 0, 5 3,35 3 4 5,57 5,7 40 00 0,6 0,4 Lustivee paisjäved+kanalid 5 5,97 8,87 900,90 450 6 8,87 30,8 40 80 0,8 0,4 4 400 7 33,7 750 3 50 0,30 0,3 Umbusi jõe vana säng 8 34,05 35,99 940,5 90 0,39 0,78 5 8480 700,896,868 9 3 5,33 3 050 3 5 8
3. Kavandatavad tööde mahud Umbusi jõel ja maksumuste kalkulatsioon Koostatud 009 a. hinnatasemel Maksumus 3569,8 tuh.k. Tabel Jk Üksus- Ko- Mõõt- Ühiku kallinem. Üldmakn. hinde Tööde vōi kulude nimetus gus ühik maksumus koef. sumus k. tähis k. tuh.k 3 4 5 6 7 8 Jõesängi tevendamine H-+H- Võsa langetamine käsivõsalõikajaga ja koonda-,896 ha 8873,30,87 mine hunnikusse koos põletamisehga, tihe võsa. D T-0- Peeenmetsa likvideeimine mootosaega 8-3cm,868 ha 680,30 63,58 tihe mets. M 3 T-373 Voolusängi langenud puidu käsitsi tükeldamine ja 5,33 km 3500 53,66 koistamine 4 A- Kopatammide likvideeimine (3 koda) 9 878,3 7,09 5 Kalk Sette väljauhtumise kohtade ehitus 5000 5,00 6 Kalk Tuupide emont 3 3000 39,00 7 T-3 Jõe puhastamine setetest I-II gupp, säilitades 8,5 000m³ 585,3 38,74 8 T-3 kalda välja kujunenud kõveused koos laialiplaneeimisega I-II g. pinnas 9 Kalk Umbusi jõele sissetulevatele peakaavidele settebasseinide 5000 m³ 5 5,00 ehitus 3 koos planeeimisega ja loduga kalanas 0 Kalk Paisjävede puhastus Lustiveees ja 3,9 km-l 700 m³ 35 444,50 H-43 Kollektoisuudmete taastamine 5 7,3 4,78 S-6 Kivipuistangute ehitus 050 m 60,5 94,50 3 S-3 Paiskäestike ehitus 3 50 000m² 43,3 3,98 kohald. kujundamine kohald. Foelli koelmete ehitus 3 0000 30,00 4 V-6 Veeise ja suute kivide vedu 33 t 6,97,3 8,96 5 T-0 Veeise ja kivide pealelaadimine IV g 0,55 000m³ 3668,3 9,33 6 Kalk Kivid, veeis 55 m³ 00 5,50 7 Kalk filtekangas 360 m² 4,3 5,04 kokku 4,5 Kalateede ehitus Lustivees 35+65+50=50m 8 S-3* Kalatee ehitus möttäidis kivisillutis geotekstiililil K=,0 00m² 7000 594,00 9 Kalk Kalateede mullatööd 300 m³ 65 0,50 0 Kalk Regulaatoite emont 3 30000 90,00 Kalk Kalatee sissevoolu ala ehitus 35000 70,00 S-84 Tuubi VM- ehitus 5x,9x,6m 60,3 08,00 3 Kalk Põhjalask Ø60cm koos teasegulaatoiga Ø60cm 70000 70,00 4 Kalk R/b ülepääsude ehitus üle kalakäigu 30000 60,00 5 Kalk Killustik täide kalateedele kivide vahele 0 m³ 00 44,00 6 Kalk Kivid, veeis 00 m³ 00 0,00 7 Kalk filtekangas 40 m² 0 48,40 8 V-6 Veeise ja suute kivide vedu 750 t 6,97,3 60,68 9 T-0 Veeise ja kivide pealelaadimine IV g, 000m³ 3668,3 9,55 30 5.. Heakoastus ja viimistlustööd tehnikaga 00 mtund 400,3 5,00 3 9.5. Heakoastus ja viimistlustööd 60 inimtuni 4,3 9,67 Kokku 737,80 3 Pojekteeimistööd ja uuingud 350,00 33 Keskkonnamõjude hinnang 70,00 kokku 40,00 3399,3 34 Pojektijuhtimise kulud 5% 69,97 35 kokku 3569,8 Koos käibemaksuga 0 % 483,3 9
4. Lisa Umbusi jõe ülemjooksu ja keskosa iseloomustavad fotod Foto jõe3,9 km allavoolu Foto jõe 3,84 km ülesvoolu 0
Foto 3. Jõe 4 km ülesvoolu. Foto 4. Jõe 4,79 km ülesvoolu.
Foto 5. jõe 5,49 km Lustivees. Foto 6. jõe 5,7 km paisjävel.
Foto 7. jõe 8,87 km allavoolu. Foto 8. jõe 35,48 km killustiku kajääi kaav. 3
Kukke Reinu Puui 5 6 5K Kuuake MAA JA K Kapelle Saviaugu PROJEKTEERIMISBÜROO Koolimaja JOONIS: Jõgeva Maapaandusbüoo Umbusi jõgi kavandatud töödega AUTOR T.Toim GRAAFIKA T.Toim 8 SB3+imbväljak SB3+imbväljak Ojasoo A TELLIJA: stv 46 Umbusi jõe puhastus lõigus 34,05 kuni 35,99 km s.o. 940m,5m³/m 90m³ Võsa+mets lik.4d+m Suudmete koastus 50/H 5 7 09807 oja ehit Kangu (Mundo) 46 ee stv lu ee oja Umbusi jõe uuendamise ja ökoloogilise tevendamise eelpojekt OBJEKT: Töö NR. Su Väiku lu Meidla Tannisaae Peebukivi Alfedo Kossi 35,99 35,99 Liivi Mustamäe tee 33-3 066 Tallinn Telef. 658 408 Fax 6565 09 e-mail: maavesi@online.ee Su Kännusaae Lepiku (Kuua) VESI AIANDI Sandemetsa Saae MÕÕT: Mh:30 000 LEHT: LE KUUP: august. 009 K el 35,48 35,48 Ülesoomäe oja K Kalana e tve lus Su 5K 37 silo silo Nume Juhani-Joosepi Otsa 5K Laisaae Pajumäe gi jõ si bu Um 4A Kavjala kpl vm 34,05 34,05 õt (M sio ) U Umbusi jõe (vana säng) puhastus s.o. 750m 3m³/m 50m³ Võsa+mets lik.4d+3m 33,7 33,7 4 6 Kebja Sooba Vadja Kaavee Juulusaae Gavesoni LEPPEMÄRGID K 3 Mihkli Lambi si jõ u mb A gi Oe Altvälja Mõisaküla Altemanni ja ) ja sio õt (M A paas A T/3 T/3 (Lepiku) Sette väljauhtumine luhale 30,8 30,8 Eestoa Sandi sälkpuistangud kivid ja kivipuistangud 3 Kooli Aaviksaae 7K 4 6 Sikupilli " paiskäestik eoj ve lust Su Kaea Lu 0 a Kaasiku Umbusi jõgi 0 30 kopatammid Mõisaküla 37 0 Saaemäe 9 Kukesaae Laai Pohlaka SB SB SB SB SB SB Settebassein numbiga Foelli koelmu 9 K 4 33 Kivide ja kivipuistangute moodustamine foelli ja jõevähi vajeks 400m 8 Taki Tani A 0 Umbusi jõe puhastus 8,87km-30,8 km s.o. 40m m³/m 80m³ Võsa+mets lik.d+m 53 3 8 56 Anni Rõõmusaae oj A a Laugi Kivisilla ht Kolga 8K 5 7 5 37 8K Mõtsi Oti 7K Kadaka 6 sissevoolu sissevoolu sissevoolu ala ala ala 5m+pue 5m+pue 5m+pue ala 5m+pue sissevoolu sissevoolu sissevoolu ala 5m+pue 34 Raja 3 6 Pihlaka Ubinaoja Sepa 60 Kaavee 3,0 3,0 pak kalatee kalatee kalatee 50m 50m 50m 50m kalatee kalatee kalatee 50m Uuetoa Allika 0 Lombi Ne an u m ejõ Kaasiku 70 Olemasolev Regulaato Tulvavee ülevool gi 69 Piii Nuga Kivissaae 0 II võimalik kalatee Läti Kopatammide likvideeimine 5 3 79 Kännu Näki Viksi Miku Sulustvee Ööbiku Raja Saba 8 Kassi Kassijaagu 6,53 6,53 Taa 84 Innujaagu 78 Kannu 5 0A 4 Kaasiku 6 9,79 9,79 T/ T/ 83 5,88 5,88 77 87 kpl 0 Oti Väljaotsa 86 Reinu 37 Neitsimetsa 85 Suueau 86 KANAVERE 0A Lame Lame tuup tuup vm- vm- 5x,89x,55m 5x,89x,55m Maandi Kingu Rätsepa Kalatee sissevool Laai Lätijaagu Kivimäe Kaasiku Tamme e tve lus Su 37 Nume Liivasaae oja Pätli 8,87 8,87 Kivide ja kivipuistangute moodustamine foelli ja jõevähi vajeks 50m Valksaae puuk 0 Tominga Saae 87 Kooli Olev egulaato 0A Põõna Tuti Vasilasaae Neitsi 9,5 9,5 Undi kalatee kalatee 65m 65m Väikesaae 0 Kivioja Paikamäe Kõgemäe 5,97 kuni 8,87 sängi puhastus lamandunud puidust ja voolutakistustest,9 km Kuke Kõgemäe eo e Rudissaae ja Sussi si bu Um Pu i jõg me anu Ne div Pulli Kamaiku Suuekivi Kulli Kaasiku jõ gi Sepa Miku Tuulemäe Pikanööi Saae Oja jõgi Annuse me Ristimäe i 5,49 5,49 Päna 7A pak 8K pak 4,79 4,79 kpl Pedja Kingu std Vahta kool Lohu Vahelaane loomak Jävekalda Kooli Otsa Saae,38,38Puhastus, ha Lustivee paisjävede 000m³ Tede Pudivee 3,69 3,69 8K Lustivee Lepiku Kaja Pühajäve Kolm voolusängi tüüpi kalateed Lepiku 47 Vahi Kisimäe 47 95 jõg pak Saae Ennu-Kulla 4 9 anu Kooli Rehe JAAGU Antoni Paika Ne oja 8K ee 8K tnk silo Nõmme 7,6 7,6 0 3,99 3,99 v lust Su Kopli Sepa 5,97 5,97 usi jõgi Umb Silla Nõmmiku 8K 47 Laugu Sepa Palgimäe Villemi 94 93 Läti-Tõnise 47 Jaagu Kingu Kadakamäe Kivide ja kivipuistangute moodustamine foelli ja jõevähi vajeks 00m ma Lätimäe 9 Paisjävede ühenduskanalite puhastus 600m,0m³/m 00m³ Kauallika 6 Latimäe si bu Um Siimi ma Su lus tve e oja Paemuu Laastiku Sule el Nuga vph Antsumäe Pühajäve Teamäe Kuistiku Vahta Tominga 4 Pikavälja Madise Lageda pue pue pue pue pue pue pue pue pue Vahesaae 6,6 6,6 sette väljauhtumine vanasse jõesängi Silla Tuu Kadastiku Moosi Kuusiku Kadaka 9 4 Pu div ee oja Kaldapuistute ja suveliste allikate avamine vanas voolusängis 60m pue pue pue pue pue pue pue pue pue Rõngasmäe Raja A T/ T/ 0 Liivamäe 3,84 3,84 Oavamäe Kuusaaugu Sinikamäe Võhmanõmme 96 Nuga Vanajunku Kuista Suuekivi jõg i Mammusaae Andi 5K Mäe 49 LE 6 Inno Vana-Peedu 3 aj ndio Hu Põdaveski ma 5,5 5,5 Männiku A Heina Lombi Tõenume Kassi 9 Sosi Lepiku 4 7,54,54 Liivoja Altmäe SI eoj a Tepu 474 73 puuk Aalitsa Sepa 4 Kingu Kaasikmäe Pu di ve Voki Jaanuse 8 7 Aedniku Indeku Tuu Foelli koolmete ajamine 3 5 kohta a.5m³ Kokku 75m³ kuusa sõelmed (mitte puustatud) gi si jõ bu Um Annikvee Kuke Otsa Reinu Reinu 0 Lille Ne anu me 5K Kuivoja 3,43 3,43 Villa Teeääe Nupu 5K puuk Tammevälja Kati,6,6 Vahemetsa 474 SB SB 34,4 kuni, sängi puhastus lamandunud puidust ja voolutakistustest 9,08km Kooliõue oja e tve lus Su Otsa Kopatammide likvideeimine 5 Jävallika 5K Lilleau Paju Rehe 0,36 0,36 Maantee 3 Peedu 4A Kooli Põllu Nume 5 4,48 4,48 Juhkami Kaasiku Miku Vallimäe,, Suudai Tamme Kaliküla Üti Uue-Lageda Kassi 8,37 8,37 Tiigi Punase Tupitsa Punga Käspe Pibai el silo Kooli Ungu Kuke 0 Pahkle 5,3 5,3 Andese Saaevälja Piiioja Mäska 95 Kuivakumäe Reinu Paisust ülevool Lipadi Madise Tuisumäe kalatee kalatee 35mx5 35mx5 Lintsi Kalja Eveti K ab la Neanume Madi-Jaani 0 Savi Väljaotsa kül a pk Soootsa SaaeEveti A 4 Kingu pk Kahisilla Annilaai Um bu Loodi Mihkli si jõg Põhjalask 5m Ø60cm 8,48 8,48 8 oja ee vph Vaadui div el Pahkla Pu i 4 Ne An nik ve e pk Vana-Jüi (Vanai) Naela 9 7 7 an um e jõ 6 47 4 Tiidusaae gi 8K Pitsi 6,7 6,7 A,48,48 Tiidusaae gi jõ An nik ve e e j Kangu 9 e oja Saae Pudive " paiskäestik Kivide ja kivipuistangute moodustamine foelli ja jõevähi vajeks 00m Kuuse m 9,3 9,3 si pk u an bu Veskiotsa 4A 8 Ne m U la lak ü Kab 8,69 8,69 8K pk 5 Laane 3 Kuuseheki (Madi) 4 Kaasiku 7 7 Kaasiku Ka hi sil Künnapuu 8,5 8,5 lapk 5K 4 7 6 Reinuau 34,4 kuni, sängi puhastus lamandunud puidust ja voolutakistustest 9,08km Kopatammide likvideeimine 9 Kooli 33 Tuulja Kuldsepa 34 Kuku Mäe Supsi 4 7 Neanu 6 Andese Andese-Mihkli me jõ gi Voika 5K N ea nu m e Selli Jaagu Kablaküla 38 36 j Rätsepa Kuui e a oj 39 5K 6,77 6,77 An nik ve e ve di Pu Mäe Kihu Männiku-Saae Näksi Jüisaae Juhkami pk paiskäestik 6,3 6,3 " 40 4 Nuga Kolga 4,57 4,57 Mäska 4 Kuke 8K 0,93 0,93 44 43 Liivoja Hinnu Kau Ka k 46 5K Um bus i jõ gi la p Sägoja jõgi pk kü 45 e m u an Ne bla Tamme 4,97 4,97 7K 45 illa his Ka Mäeotsa Ka bla kü la Aletisaae Kadi 3,8 3,8 0,97 0,97 i ejõg um an Ne pk Saae Tõnu Altvälja Saae Paisuosa puhastus settest 000m² 500m³+ olemasoleva paiskäestiku koastamine Ka bla Ojasaae Hüti kü la pk Kaha 3,9 3,9 Loodi kpl Antsu-Jaagu Kimeli Puha Jaagumadi Kistina 7K 8K Veski Umbusi SB SB Valga Vana-Matsi F=8km² 3,58 3,58 Tigase 3 Müüi Rusi Paosti Annuse 7K 8K kpl Uue-Elia Andese pügila 3,4 3,4 Peedijüi Käaku Jüi-Madi Tüki 475 Undi 8K 6A j Umbusi 7K Sõeu 8K 475 kool 475 3,86 3,86 8K Kodaa Kuke 8K Saaemadi Küla-Lepiku Metsa-Lepiku 8K Supsi Punsu 475 Tunda Tästa Paju Umb 5K Tüki Vananemsi usi j Jüimadi