Arukad külad siseriiklik arenguprogramm

Seotud dokumendid
Lääne-Harju Koostöökogu stateegia veebruar 2018 Kerli Lambing

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -

Põhja-Harju Koostöökogu HINDAMISKRITEERIUMID Kinnitatud üldkoosoleku otsusega p 2.2. Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgi

Slide 1

Microsoft Word KLASTRI STRATEEGIA JA TEGEVUSKAVA

HINDAMISKRITEERIUMID 2013 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud 24.okt.2012

Microsoft Word - Indikaatorid_tabel_

Slaid 1

PowerPointi esitlus

KINNITATUD MTÜ Võrumaa Partnerluskogu juhatuse koosoleku otsusega nr a. MTÜ VÕRUMAA PARTNERLUSKOGU TOETUSMEETMETE TAOTLEMISE JA HINDAMISE

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn

PowerPointi esitlus

Tallinn

Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe)

AASTAARUANNE

KINNITATUD Kõrgkooli nõukogu a otsusega nr 18.1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli teadus-, arendus- ja loometöö rahastamisstrateegia 1. Strate

Säästva linnaliikuvuse toetusmeetmed EL struktuurivahenditest

Microsoft PowerPoint - MihkelServinski_rahvastikust.pptx

Title H1

Uve Poom & Jaan Urb Copyright Rahastuse leidmine & annetuste kogumine

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode]

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al

Reducing disparities Strengthening relations

Määruse kavand

Slide 1

14_yldkoosolek _PROTOKOLL

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation

SP Tartu Inspiratsioonipäev.key

Meetmeleht_meede1.docx

Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud

NOORED JA NOORSOOTÖÖ - KUIDAS SELLE KÕIGEGA TOIME TULLA

Sihtasutuse Kodanikuühiskonna Sihtkapital nõukogu koosolek nr IV-14 Koht: Sihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapital Toimumise aeg: Algus kel

EESTI PURJELAUALIIDU (SURFILIIDU) ARENGUKAVA SISUKORD Identiteet... 2 Missioon... 2 Väärtuspakkumine... 2 Visioon... 2 Väärtused... 2 Eesmär

TAS_infokiri-september.cdr

Microsoft PowerPoint - Eurotoetused esitlus 2010.ppt

Microsoft PowerPoint - Raigo Iling, MKM

MTÜ Ida-Harju Koostöökoda Meetmeleht 2019 Meede 2 C. STRATEEGIA MEEDE ¹ 1. Strateegia meetme nimetus Meede 2 - Ettevõtluse arendamine 2. Strateegia me

Lugu sellest, kuidas me „Murdepunktini“ jõudsime ja mis edasi sai Anne Õuemaa, Eesti ANK projektijuht

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor

Peep Koppeli ettekanne

PowerPoint Presentation

Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Hip Green1 Template

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Eesti Infosüsteemide Audiitorite Ühing registrikood:

Microsoft PowerPoint - Tiina Saar.ppt [Compatibility Mode]

Projekt Kõik võib olla muusika

Pealkiri

ESL murdmaasuusatamise alakomitee juhatuse koosoleku protokoll Eesti Maaülikooli spordihoone, algus 9.35, lõpp Osalesid alakomitee j

Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased

PRESENTATION HEADER IN GREY CAPITALS Subheader in orange Presented by Date Columbus is a part of the registered trademark Columbus IT

Programme rules for the 2nd call

PowerPoint Presentation

Pealkiri

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Pärnu Lahe Partnerluskogu registrikood: tänava/talu

Powerpointi kasutamine

Microsoft PowerPoint - Allan Hani RKAS korrashoiuhanked - EKKL

PowerPoint Presentation

_LEADER_UURINGU_I_osa_VEEBILE

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc

Sammel.A. TAI tegevused koolitoidu vallas

Microsoft Word - Saku valla arengukava_I lugemine

Taotleja Projekti "TEST täiskasvanud II voor" taotlus Euroopa Liidu struktuurivahenditest rahastamiseks Lehel saate sisestada projektile toetust taotl

Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas?

Tootmise digitaliseerimine

Plant extinctions and colonizations in European grasslands due to loss of habitat area and quality: a meta-analysis

KARU

Maaeluministeeriumi sihtasutuste valitsemise üldaruanne a kohta

No Slide Title

Orbiidile! hooaja info

Bild 1

Ohtlike kemikaalide kasutamine töökohal

Microsoft Word - KÜ Väljundid _90913.docx

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU

PowerPoint Presentation

VIRUMAA KOLLEDŽ HARIDUSVALDKOND ARENGUFOORUM: IDA-VIRU Mare Roosileht, TalTech Virumaa kolledži arendusdirektor

ITK - suitsuvaba haigla 2014

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012

Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ

KULUDOKUMENTIDE AUDITI ARUANNE

Täiendatud KÜSKi juhatuse otsusega a. Muudetud KÜSK nõukogu koosolekul otsusega a. 1. Üldine raamistik konkursi korraldamiseks R

Microsoft PowerPoint - Mis on EstWin.pptx

Euroopa Liidu struktuurifondide programmi Meede 2.2 Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused 1.3 Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumisme

PowerPointi esitlus

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november /17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone,

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused

Seletuskiri eelnõu juurde

Microsoft Word - L_5_2017_teravili (1).docx

Microsoft Word - L_5_2018_docx.docx

Avalike teenuste nõukogu koosoleku protokoll ( ) Tallinn nr 26-6/ /2283 Algus: Lõpp: Juhatas: Helena Lepp Protok

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM

M T Ü K I R D E R A N N I K U K O O S T Ö Ö K O G U U K I R D E R A N N I K U I N F O L E H T V Ä L J A A N N E NR 25 S E L L E S N U M B R I S : L E

Microsoft Word - Toetuste veebikaardi juhend

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme,

PowerPoint Presentation

01_loomade tundmaõppimine

Väljavõte:

Arukad külad siseriiklik arenguprogramm Vaata tutvustavat videod https://www.you tube.com/watch?v=iaviltmxxl0 Kasutatud Kristiina Tammetsi ja Taavi Kurvitsa esitluste materjale 13.nov.2020 Jäneda seminarilt "Arukas küla tuleviku küla" https://maainfo.ee/index.php?id=7268&page=3394&

Taust Euroopa Komisjoni initsiatiiv - https://enrd.ec.europa.eu/smart-and competitive-rural-areas/smart-villages/smart-villages-portal_en Smart Rural Areas in the 21st century - www.smartrural21.eu Pilootprojekt 21 näidisküla üle Euroopa Eestis toimus 2020 konkurss ja on moodustatud töögrupp Maaeluministeerium, Sotsiaalministeerium, maaeluvõrgustik, Külaliikumine Kodukant, Eesti Leader Liit, Eesti Linnade ja Valdade Liit Osalemine Smart Rural 21 projekti arukate külade konkursil 14 küla/piirkonda osalesid Virtsu alevik osutus valituks Siseriiklik töögrupp tegi ettepaneku arukate külade arenguprogrammi käivitamiseks Eestis Aruka küla definitsioon: Arukad külad on maakogukonnad, kes propageerivad kohaliku algatust, leidmaks praktilisi lahendusi majanduslikele, sotsiaalsetele ja keskkonnaalastele probleemidele ja kasutades vajadusel ära digitehnoloogilisi uusi võimalusi.

Smart Rural 21 külade võrgustik

Põllumajanduse ja Kalanduse arengukava 2030 (PõKa) Arengukava eesmärgiks on kaasa aidata Eesti põllumajanduse, kalanduse, vesiviljeluse ja toiduainetööstuse arengule ja konkurentsivõime kasvule, toidujulgeolekule, maa-ja rannapiirkondade tasakaalustatud arengule ja heale maaelule laiemalt, samuti taimede ja loomade heale tervisele, muldade seisundi parandamisele, toiduohutusele ning puhta keskkonna ja liigilise mitmekesistamise säilimisele. Visioon 2030: Eesti toit on hinnatud ja maal on hea elada! Tegevussuund 6: maa- ja rannapiirkonna areng Tegevussuuna eesmärgiks on maapiirkonna elanikkond on aktiivne ja elujõuline Hea maaelu tähendab seda, et maal on võimalik teha hästi tasustatud ja mitmekesist tööd, seal on sobivad väljakutsed, atraktiivne elu-ja ettevõtluskeskkond ning aktiivsed ja ühtehoidvad kohalikud kogukonnad. Lähtuda tuleb piirkonna vajadustest ja perspektiividest

R.33 Maapiirkonna majanduse tark üleminek: toetatud arukate külade strateegiate arv Eesmärk: Hinnata ÜPP strateegiakava raames loodud ja/või ellu viidud arukate külade strateegiate või projektide arv. Mõõtmine: strateegiate arv Aruka küla definitsioon: Arukad külad on maakogukonnad, kes propageerivad kohaliku algatust, leidmaks praktilisi lahendusi majanduslikele, sotsiaalsetele ja keskkonnaalastele probleemidele ja kasutades vajadusel ära digitehnoloogilisi uusi võimalusi.

Arukad külad siseriiklik arenguprogramm ettevalmistamine seisuga 13.11.2020

Eesti külade vajaduste täpsustamine Google küsimustiku tulemused Juunis 2020 koguti täiendavat infot küladelt siseriikliku arenguprogrammi käivitamiseks Ootused arenguprogrammile: * linna- ja maapiirkondade tasakaalustatud areng * rahvusvahelisi kompetentse ja suhtlusvõrgustikku kaasata * toimetulek kasvava elanikkonna vajadustega * ideede, töövõtete ja kogemuste jagamine ja kogumine kogukonna motiveerimiseks ja paremaks kaasamiseks külaellu * arengu kavandamine küla tasandil visioon, eesmärgid, tegevuskava * haldusreformi tagasilöökidega toimetulek * kogukonna võimekuse suurendamine ise toime tulla

Milliseid koolitusprogrammi elemente peeti teistest olulisemaks Kogemuste vahetus teiste Eesti ja Euroopa küladega/piirkondadega; Inspireerivad esitlused edukatelt küladelt/piirkondadelt; Mentorlus kogenud kogukonna arendajate poolt; Koolituspäevad valdkonna ekspertide poolt; Püsiva võrgustiku loomine osalejate vahe; Meetodid erinevate osaliste ja sektorite kaasamiseks, vähemusgruppide kaasamine, linnade ja maapiirkondade koostöö, külade ja valdade ülene koostöö; Innovatsioonivõimekuse suurendamiseks kogukonnas; Muud teemad: Omatulu teenimise võimalused; Dialoog kohaliku omavalitsusega.

Millist ekspert-teadmist programmi raames oodatakse? Sotsiaalne innovatsioon Digitaalsete lahenduste kasutusele võtmine Võrgustike, toimivate partnerluste loomine ning hoidmine, inimeste kaasamine Elanike juurde meelitamine piirkonda ja elamumajandusega seonduv Kohaturundus Muud valdkonnad: transport ja logistika - nutikad lahendused inimeste, teenuste ja kaupade liigutamiseks; finantsjuhtimine; merekultuuri väärtustamine; investeerimine; piirkonna identiteet ja turundus

Kuidas edasi? LEADER siseriikliku koostööprojekti ja arenguprogrammi planeeritav algus veebruar-märts 2021. 1,5-aastase erinevatest moodulitest koosneva arukate külade arenguprogrammi loomine + õppereisid + mentortugi. Võimalus rahvusvaheliseks koostööks ENRD ja Smart Rural 21 projektiga.

Partnerid ja koostööpartnerid Partnerid (14 tegevusgruppi): Tartumaa Arendusselts, PAIK, Ida-Harju Koostöökogu, Jõgevamaa Koostöökoda, Põlvamaa Partnerluskogu, Valgamaa Partnerluskogu, Võrumaa Partnerluskogu, Roheline Jõemaa, Pärnu-Lahe Partnerluskogu, Lääne-Harju Koostöökogu, Järva Arengu Partnerid, Hiiumaa Koostöökogu, Mulgimaa Arenduskoda, Põhja-Harju Koostöökogu Koostööpartnerid Eestis: Eesti LEADER Liit, Maaeluministeerium, Sotsiaalministeerium, maaeluvõrgustik, Külaliikumine Kodukant, Eesti Linnade ja Valdade Liit Kaasatud välispartnerid: Smart Rural 21 üleeuroopaline võrgustik, Euroopa maaeluvõrgustik (kinnitamisel)

Arenguprogrammi oodatav tulemus 1. luuakse Eesti arukate külade võrgustik ja seosed rahvusvahelise arukate külade (Smart Rural 21) võrgustikuga; 2. iga osalev küla/piirkond loob aruka küla strateegia/tegevuskava või küla/piirkonna arengukava või valdkondliku tegevuskava 20 strateegiat; 3. iga osalev küla/piirkond viib ellu piloottegevuse iga küla valib piloottegevuse, mida programmis rakendab 20 piloottegevust; 4. kommunikatsioonitegevuste kaudu tutvustatakse arukate külade strateegiate loomise protsessi ja edulugusid pilootrakenduste kohta laiemale avalikkusele Eestis ja ka rahvusvahelise võrgustiku kaudu; 5. LEADER tegevusgrupp omandab kogemuse, kuidas arukate külade kontseptsiooni kohalikul tasandil rakendada ning saab vajadusel planeerida jätkutegevused uueks programmperioodiks 2021-2027.

Arenguprogramm 6 koolitusmoodulit erinevatel teemadel (nt sotsiaalne innovatsioon, digitaalsete lahenduste kasutusele võtmine, rohepöörde lahendused, teenuste arendamine piirideüleselt, nutikad transpordi ja logistika lahendused, isemajandamise võimekus ja ärilised teenused jne); 2-päevane õppereis Eestis ja 5-päevane õppereis välisriiki (välisreis on planeeritud 2022 kevadeks); Piloottegevuste elluviimine - iga küla viib ellu vähemalt ühe strateegias välja toodud piloottegevuse, saab selleks toetust 5000. Piloottegevus valitakse strateegia loomise ajal; Mentorlustugi - iga küla saab oma mentori. Kokku on arvestatud 5 tööpäeva mentortuge igale külale; Kommunikatsiooni- ja teavitustegevused - arukate külade alamleht veebis ja FBs, artiklid, info jagamine heade praktikate kohta, info jagamine Eesti ja rahvusvahelise kogukonnaga; Võrgustiku koordineerimine ja projektijuhtimine - kõigi tegevuste koordineerimine ja info jagamine, korralduslikud küsimused. Koostöö koordineerimine koolitajate, mentorite, kogukondade, rahvusvaheliste partneritega.

Eelarve LEADER koostööprojekti kavandatav kogu eelarve on 209 940 (sisaldab omafinantseeringut), mis on jagatud tegevusgruppide vahel proportsionaalselt vastavalt osalevate külade/piirkondade arvule tegevusgrupi kohta. Tegevusgruppide eelarved: 1 külaga osalev tegevusgrupp 10 497 2 külaga osalev tegevusgrupp 20 994 3 külaga osalev tegevusgrupp 31 491 Tegevusgruppid võivad lisaks arendada oma tegevusi.

Arukas küla PHKK piirkonnas Jõelähtme, Rae ja Viimsi vallas on kokku üle 90 küla erinevad kõik iseloomu, suuruse, rahvaarvu jm näitajate poolest. Info Aruka küla teemadest pole praegu veel piisavalt levinud, samas on see kindel suunanäitaja tulevasele rahastusperioodile. PHKK juhatuse liikmed, kes esindavad meie kolme valda, otsustasid 2.dets.2020 juhatuse koosolekul, et PHKK osaleb siseriiklikus Arukate külade arenguprogrammis - igast vallast esitati üks küla (pilootküla) arenguprogrammi ning nähti ette lisategevused, mille abil antakse piirkonna teistele küladele võimalus tutvuda Arukate külade teemaga.

Tingimused pilootkülade valikul (valiku kriteeriumid) Projekti partneriks on külas tegutsev aktiivne MTÜ, kelle üheks eesmärgiks on küla arengu tagamine Külas on rakendatud mõnd nutikat kogukonnale suunatud teenust/lahendust MTÜ-l on nutikas/keskkonnasõbralik idee, mida soovitakse lahendada oma kogukonnas antud koostööprojekti raames MTÜ-l on partnerid kogukonnas Võimekus panustada projekti eelarve omaosalus 10% ehk 1050 eur

PHKK lisategevused Lisategevused on koondatud loogiliselt ülesehitatud programmi ajavahemikus 2021-2022. Lisategevuste eelarve on hetkeseisul 21 766 eur, mis võib kasvada jääkide tekkimisel. Meid on nõustanud koostööpartner MTÜ Cleantech ForEst, kelle missiooniks on roheinnovatsiooni Eestis kiirendada. Cleantech ForEst i meeskond on 5 aastase kogemusega cleantech startupide toetamises ja mentordamises, ideepäevakute ja keskkonnaekspertidele süsteemi innovatsiooni teemalise mobiilse haridusprogrammi korraldamises. Viimastel aastatel on Cleantech ForEsti üheks suunaks ka kohalike omavalitsuste toetamine ja innoveerimine. KOV-ides on korraldatud häkaton, startupide ja ettevõtete/kovide võrgustumise üritus, samuti valdkonna spetsiifiline spetsialistide nn ajurünnaku ümarlaud. Antud projektis soovib Cleantech ForEst tuua tõestatud ja toimivad innovaatilised startup maailma tööriistad valdade konteksti. Plaanis on korraldada valdadele nn ärikiirendi, aga eesmärgiks ei ole siinses formaadis mitte iduettevõtte areng, vaid külade areng ja valukohtade leevendamine. Lisaks korraldame külade väljakutsete ja iduettevõtete innovaatiliste lahenduste ideekorje ja kokku viimise. Vajadusel saame korraldada häkatone ehk ideepäevakuid ja spetsialistide ajurünnakuid, kus saame veel täiendavalt kasutada süsteemi innovatsiooni tööriistu (süsteemi innovatsiooni teemal on meil 2 sertifitseeritud koolitajat).

PHKK piirkondlikud lisategevused 3 ideekorje seminari smart village kontekstis Jõelähtme, Rae ja Viimsi vallas Eesmärk Sihtgrupp Aeg Kaardistada külade vajadused, ideed ja tulevikuootused; Kulmineerub paari suurima piirkonna väljakutse sõnastamisega Külad, KOVid, aktiivsed kaasamõtleja d August, Sept 2021 Külade ülesed perioodilised kohtumised nn külade kiirendi; Üle nädala virtuaalselt vastavalt vajadusele ja arengutele. Leida küla kõige olulisem väljakutse, millega hakatakse tööle Ühendamaks külasid ja leida valdade ülesed ühisosad, koondada kompetentsi ja luua võrgustikud külade vahel; Luua tegevuskava käegakatsutava tulemuse saavutamiseks ja defineerida ja saavutada eesmärke ja vahetegevusi Vastava väljakutse huvilised, KOVide esindajad (ca 3 x 8 in) Sept Dets 2021

Väljavalitud väljakutsete lahendamine. Konkreetsed tegevused selguvad tegevuse käigus ja vastavalt vajadusele ning otstarbekusele. Tegevusteks võib olla: 1. Ideehäkaton ehk arenduspäevak 2. Iduettevõtetega kokku viimine, kes saavad antud väljakutsele lahendust pakkuda Käegakatsutava lahenduse välja töötamine ja võimalusel piloteerimine Lahenduse väljatöötamise tegevuskava detailne koostamine Innustada ideede arendamist ja elluviimist läbi praktiliste näidete Silmaringi laiendamine ja loovuse ergutamine Vastava väljakutse huvilised, KOVide esindajad (ca 30 in) Vastavalt vajadusel e ja sobivusel e Okt 2021 jaanuar 2022 3. Ideekorje EIT Climate-KIC võrgustikust ja nende edulugude kogemustest 4. Ekspertide kaasamine ja võtmeinimestega kohtumiste korraldamine 5. Motivatsioonipäev või õppereis potentsiaalse lahendusega tutvumiseks

Väljavalitud lahenduse ellu viimine vastavalt võimalustele Valla ja selle külade areng Olulise valukoha leevendamine või eluolu parandamine Vajadusel ja sobivusel üks tore lõpuüritus, kus rõõmustada ja tähistada saavutuste üle Võimalusel ja piloodi suure mastaabi korral EIT Climate- KICile pilootprojekti kohta taotluse kirjutamine ja rahastuse kaasamine või muudest fondidest rahastuse leidmise aitamine Külade suhete parandamine ja ühtsuse tunde tekitamine Teavitus innovaatilisest lahendusest ja edulugudest Vastava väljakutse huvilised, KOVide esindajad (ca 30 in) Konkreetne organisatsioon PHKK piirkonnast või PHKK 2022 2022 2022 Kommunikatsiooni- ja teavitustegevused PHKK veebilehel (arukate külade alamleht) ja FBs, artiklid, info jagamine heade praktikate kohta, info jagamine Eesti teiste piirkondadega; Piirkondliku võrgustiku koordineerimine ja projektijuhtimine koostööprojekti kõigi tegevuste koordineerimine ja info jagamine, korralduslikud küsimused.

Eelarve ettepanek Osaleja PRIA toetus Omafinantseering 10 % Kokku Rae küla 9447 eur 1050 eur 10 497 eur Viimsi küla 9447 eur 1050 eur 10 497 eur Jõelähtme küla 9447 eur 1050 eur 10 497 eur PHKK lisategevused Projekti maksumus 19 589 eur 2 177 eur 21 766 eur 47 930 eur 5 327eur 53 257 eur *Ühe küla fikseeritud eelarve on 10497 eur. *Taotleja on PHKK, kes kasutab IV meetme eelarve vahendeid. Miks PHKK osalus vajalik? Koordineerib kolme küla tegevusi PHKK vajalikul tasandil, sisend uude strateegiasse Kogub ja koondab info PHKK uue starteegia osa Arukate külade meetme kujundamiseks Tegeleb projekti dokumentatsiooniga ja vastutab projekti elluviimise eest/projektijuhtimine Koordineerib ja kommunikeerib küladele suunatud lisategevuste elluviimist Vastavalt strateegiale on tegevused suunatud kolmandale sektorile ning vastavalt olukorrale on mõistlik tegevus ellu viia IV meetme kaudu.

Tegevuskava Detsembris valitakse välja külad, sõlmitakse koostöölepingud ning täidetakse külade ankeedid, koostatakse projekt Jaanuaris juhatus kinnitab teegvused ja eelarve Jaanuaris üldkoosolek kinnitab koostööprojektis osalemise Veebruaris sõlmitakse koostööleping Tartu Arenduskojaga Märtsis esitatakse projekt PRIA-le Tegevusi saab alustada 2021 aasta teisest poolest.