Nr 6 (91) Kristiine linnaosa ajaleht Tasuta UUDISED Tallinna laenukoormus väheneb Tallinna abilinnapea Taavi Aasa sõnul kahaneb eelarvestrateegia kohaselt Tallinna laekoormus 2012. aasta lõpuks 43,5%-le aastatuludest. Kusjuures riigi poolt seatud lubatud laenukoormuse ülempiiriks on 60%, rõhutas Aas. Tallinnal on ainukesena Eesti omavalitsusüksustest ette näidata kehtiv rahvusvaheliselt tunnustatud krediidireiting, ütles Aas. Reitinguagentuur Moody s nentis Tallinna võlakoormust hinnates, et linna laenukoormus on pigem mõõdukas ning märkis ära ka linna laenuportfelli hea struktuuri. Aasa sõnul ei pea opositsionääride jutt laenukoormuse hüppelisest kasvust ja linna ähvardavast pankrotist vett. Tegemist on kas teadliku eksitamise ja paanika külvamisega või kirjaoskamatusega, nentis Aas. Linna laenukoormus Aasa sõnul aasta-aastalt hoopis langeb ning seega on Tallinna liigses laenamises süüdistamine täiesti alusetu. Kui 2007. aasta lõpul oli linna arvestuslik laenukoormus 49,4%, siis 2008. aasta lõpuks on see 47,7% ning 2012. aasta lõpuks juba 43,5%-le. Mis tähendab, et linn kustutab olemasolevaid laenukohustusi aasta aastalt üha suuremas mahus, samas kui juurdelaenatavate vahendite maht jääb samaks. Kui 2008. aastal on uute ja tagastatavate laenude suhe 286 miljonit krooni, siis aastaks 2012 väheneb see 181 miljonile kroonile. Eelmise aasta lõpu seisuga oli Tallinna laenukoormus 2,15 miljardit krooni ning eelpool öeldust nähtub, et linn kavatseb järgnevate aastate jooksul oma laenukoormust vähendada, ütles Aas. Tallinna linn koostas 63,3 miljoni kroonise lisaeelarve Tallinna linnavalitsus kiitis heaks ja esitas volikogule 2008. aasta lisaeelarve, mis kasvatab linnaeelarve mahtu 63,3 miljoni krooni võrra. Linna tegevuskulud suurenevad lisaeelarve kohaselt 271,7 miljoni krooni võrra, see kaetakse linnakassa tulude, linna asutuste kaupade ja teenuste müügist teenitavate omatulude, riigilt ja muudelt institutsioonidelt saadavate eraldiste ja välisrahastuse arvelt. Lisaeelarvega suurendatakse kõrgharidusega pedagoogilise personali palgatõusu katteks ette nähtud vahendeid. Suureneb ka sporditegevuse toetuste maht, samuti suurendatakse kolimistoetuseks, korteriühistute toetuseks, korteriühistute õuealade heakorrastamiseks ja pensionäride maamaksu tõusu hüvitiseks ette nähtud summasid. Suurendatakse ka vee- ja kanalisatsioonikuludeks, teerajatiste puhastamiseks ja eakate hoolekandeks ettenähtud vahendeid. Käesoleva aasta lõpuks on prognoosi kohaselt linnakassas tallel enam kui 300 miljonit krooni. Meie elu Tedre tänav läks remonti Tallinna abilinnapea Deniss Boroditš ja Kristiine linnaosa vanem Mihhail Korb tutvuvad enne remonti Tedre tänavaga. Kristiine linnaosas algas Tedre tänava rekonstrueerimine lõigul Sõpruse pst Nõmme tee. Ehitustöid teostab AS Baltifalt. Kristiine linnaosa vanema Mihhail Korbi sõnul Tedre tänava rekonstrueerimise asjus on linnaosavalitsuse poole pöördutud korduvalt. Antud lõigu remont on väga oluline, kuna rekonstrueeritaval tänavalõigul paiknevad Tallinna Kristiine Gümnaasium ja toidukauplus ning tänavalõigu otstes, Sõpruse ja Nõmme tee ristmikel, asuvad bussipeatused. Läheduses asub Kristiine Lasteaed-Algkool. Seega liigub tänavalõigul palju inimesi, eriti lapsi, ütles linnaosavanem. Asfaltbetoonkate 430 m pikkusel rekonstrueeritaval tänavalõigul on käesoleval ajal halvas seisukorras. Puuduvad isegi kõnniteed! Jalakäijatel tuli olude sunnil liikuda mööda intensiivse liiklusega sõiduteed või siis mudasel teepeenral. Rekonstrueerimisprojekti kohaselt tuleb sõidutee linnapoolsesse serva 2-3 m laiune kõnnitee. 6 m laiune sõidutee on projekteeritud ühepoolse põikkaldega kõnniteepoolsesse rentslisse. Sajuvesi juhitakse piki- ja põikkalletega restkaevudesse. Pärast rekonstrueerimist on liikluse rahustamiseks ette nähtud kolm künnist (tõstetud ristmikku) Lehe, Kännu ja Rästa põik ristmikele. Tallinna abilinnapea Deniss Boroditši sõnul peale rekonstrueerimistööde lõpetamist liiklejate jaoks muutub olukord tunduvalt turvalisemaks. Olemasolevat Tedre tänava kraavi ei likvideerita. Tööde käigus kraav ja truubid puhastatakse. Tänava kõrghaljastus säilitatakse täies mahus, kuid kõrgusgabariidi (5 m) tagamiseks sõidutee kohal olevaid võrasid vajaduse korral kärbitakse. 31. juuliks on planeeritud kõik tööd lõpetada. Tedre tn ja Keemia tn kõnniteed rajab AS Talter. Firma osales Tallinna Kommunaalameti poolt kulutatud riigihankes ja esitas kõige madalama hinnaga pakkumuse. Järve noortekeskus on valmis! Jõudis lõpule Järve raudteejaama hoone ennistamine. Seega Kristiine linnaosa sai uue noortekeskuse, mis asub nüüd renoveeritud jaamahoones. Aastaid tühjana ning kasutuna seisnud Järve raudteejaama hoones saavad varsti ümbruskonna noored mängides ning arvutit kasutades vaba aega veeta. Tallinna Spordi- ja Noorsooameti juhataja Rein Ilvese sõnul on valmimas ümberehitatud jaamahoone üleandmine. Uue hoone üleandmise tseremoonia toimub peale Jaanipäeva. Alates sügisest algab uues hoones laste tihe tegevus. Kuna Järve jaamahoone on muinsuskaitse all, siis suuri muudatusi hoone renoveerimisel ei olnud kavas. Hoones paiknevad olulised elemendid, mis on muinsuskaitse all ja mida tuleb säilitada. Järve raudteejaama noortekeskuseks ehitas ümber Raketis Grupp OÜ ning kogu projekt läks Tallinna linnale maksma u 6,5 miljonit krooni. UUDISED Linn alustab ühistranspordi ettevõtete reformimist Tallinna Linnavalitsuse korraldusega eraldatakse Tallinna Transpordiametile 700 920 krooni uuringu tellimiseks ühistranspordi ettevõtete efektiivsuse analüüsi ja reformimise kohta. Uuringu eesmärgiks on abilinnapea Jaanus Mutli sõnul analüüsida linna ühistranspordi ettevõtete efektiivsust ja teha analüüsist tulenevaid reformimisettepanekuid. Uuringu tulemuste põhjal kujundatakse linna ühistranspordiettevõtete finantseerimise alused ja koostatakse avaliku veoteenuse pikaajalised lepingud. Uuringuprojekti elluviimiseks moodustatakse juhtkomitee ja veofirmade ning uuringufirma projektimeeskonnad, kes hakkavad vastuvõetud otsuseid ellu viima. Munitsipaalpolitseile antakse piletikontrolli õigus Tallinna Linnavalitsuse määruse eelnõu kohaselt antakse Tallinna Munitsipaalpolitsei Ametile pädevus väärtegude menetlemiseks piletita sõidu eest bussis, trammis ja trollibussis. Abilinnapea Taavi Aasa sõnul on eelnõu eesmärgiks taastada toimiv sõiduõiguse kontrollsüsteem Tallinna ühistranspordis. Munitsipaalpolitsei isikkoosseis suureneb lähiajal 60 kontrolöri võrra, selgitas Aas. Määrusega täieneb ametnike loetelu, kellel on õigus linnavalitsuse kui kohtuvälise menetleja nimel väärtegusid menetleda ja väärteomenetluses kogutavaid delikaatseid isikuandmeid töödelda. Nõmme tee ja Linnu tee ristmik on suletud Alates 10. juuni tööpäeva algusest kuni 08. augusti tööpäeva lõpuni Linnu tee ja Nõmme tee ristmik on liikluseks suletud seoses tee ehitustöödega. Autobussiliinid nr 17A ja 28 suunatakse ümbersõidule. Liini nr 17A autobussid sõidavad mõlemal liiklussuunal marsruudil Endla tänav, Sõpruse puiestee, A. H. Tammsaare tee ja Retke tee. Peatused tehakse ümbersõidumarsruudile jäävates ühistranspordi peatustes, va A. H. Tammsaare teel kesklinna suunal paiknevas Retke tee peatuses. Liini nr 28 autobussid sõidavad mõlemal liiklussuunal marsruudil Sõpruse puiestee, A. H. Tammsaare tee ja Tondi tänav. Peatused tehakse ümbersõidumarsruudile jäävates peatustes.
2 uudised Linnaosavanema veerg Eelarve kirjutame üles, reservi peame meeles Riik võttis vastu negatiivse eelarve. Veel aasta või pool aastat tagasi absurdsena tundunud sündmuste areng sai nüüd reaalsuseks. Kahtlemata avaldab koalitsiooni selline samm mõju kõigile Eesti ühiskonnaelu valdkondadele. Niisugune olukord tekitab ebamäärasust ja ebakindlust ka maa tuleviku osas. Statistikaameti esialgsetel andmetel kasvas Eesti sisemajanduse koguprodukt käesoleva aasta I kvartalis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 0,1%. See on kõige madalam SKP kasv Euroopa Liidu riikides. Eksport kahanes 5,4 protsendile, import aga 3,8 protsendile. Need näitajad ei ole võrreldavadki 2005. ja 2006. aastaga, mil majanduskasv oli vastavalt 11,3% ja 10,2%. Selliste majanduslike muudatuste valguses pole ime, et Eesti valitsus pidi andma Riigikogule läbivaatamiseks negatiivse lisaeelarve mahus 3,1 miljardit krooni. 2008. aastaks ülemäära optimistlikku eelarvet vastu võttes, ei arvestanud valitsus spetsialistide arvamusega, kes nägid ette majandusliku olukorra halvenemist riigis ja soovitasid SKP kasvu aeglustumise taustal mõelda hoolikalt halvima stsenaariumi vältimisele antud olukorras. Siis ei pööratud spetsialistide ettepanekutele tähelepanu. Valitsev koalitsioon eelistas astuda jälle vanasse ämbrisse ning ignoreerida spetsialistide arvamust, mille kohaselt ei saa eelarvedefitsiidi katmisel hakkama ilma lisavahenditeta, seda riigi stabilisatsioonireservi kasutamise või laenu võtmise näol. Võib vaid kadestada peaminister Andrus Ansipi optimismi, kes on veendunud, et reservide kasutamiseks ei ole veel vajadust, sest Eesti majandusel ei lähe ometi nii halvasti. Majandus areneb spiraali mööda ja iga järgmine etapp sõltub eelmisest. Loobudes praegu reservide kasutamisest või laenu võtmisest, loobume me tulubaasist tulevikus. Riigisektor on väga oluline tellija. Riigi investeerimispoliitikat võib pidada üheks olulisemaks majandusarengu stimuleerimise vahendiks. Investeerimiskava kokkutõmbamine tähendab tellimuste vähenemist erasektorile, mis omakorda vähendab ettevõtjate tulusid, ja sellele vastavalt ka elanikkonna tulusid. Väljaandja: Kristiine Linnaosa Valitsus. Aadress: Tulika 33b, 10615 Tallinn Kirjastaja: Vitaadvert OÜ www.dypos.info Reklaam: 668 0294 e-post: kristiineleht@dypos.ee ISSN 1736-5619 Samal ajal võib täheldada hindade märkimisväärset langemist ehitusteenuste turul, mis tähendab seda, et investeerida on soodsam just praegu, kui turul valitseb terav konkurents, mitte aga siis, kui turule on jäänud vaid mõned suured ehitusfirmad. Kuid tundub, et meie valitsuse jaoks on lihtsam vähendada täna eelarvet, mõtlemata sellele, et nii vähendame me ka investeeringuid ja tootlust tulevikus. Ometi tuleks just praegu mõelda tulevastele põlvedele, investeerida haridusse ja arendada infrastruktuuri, et tagada inimestele töö. Teist võimalust ei saa olla. Minu meelest laskub koalitsioon äärmustesse. Alguses prognoosib ta eelarve koostamisel ebareaalselt kõrgeid sissetulekuid, seejärel, esimeste majanduskasvu jahenemise märkide ilmnedes, kärbib ilma igasuguse alternatiivsete võimaluste otsimiseta järsult väljaminekuid, tekitades sellega riigisektoris määramatuse olukorra. Kellelgi pole ju aimu, milliselt objektilt finantseerimine ära võetakse, kelle töökoht koondatakse või milline koolieelne lasteasutus võib jääda remontimata. Tänase ja homse päeva määramatus on minu meelest just see kõige hirmutavam faktor. Ning kõige selle juures jätkab valitsus reservidest hoidumist, püüdes kõiki veenda, et reservvahendeid on veel vara kasutada, kuna seda võib teha ainult siis, kui me oleme veendunud, et meie majanduslikud raskused on lühiajalised ja lähemas tulevikus on oodata majanduskasvu suurenemist. Kui aga on olemas oht, et majanduslangus jätkub, siis on parem hoida reserve keerulisemate aegade jaoks. Kas see tähendab, et oht on ikkagi olemas ja edasi läheb veel hullemaks? Kas tõesti polegi meie asjad esialgu veel nii hullud ja meie praegune nutune olukord võib veelgi halveneda? Kas mustad ajad pole veel kätte jõudnud? Võib-olla ei räägi valitsus kõigest ja hoiab kogutud reserve tuleviku jaoks? Ehk oleks siiski parem rääkida sellest kõigest avameelselt, ebamugavaid momente varjamata? Kahjuks on küsimusi rohkem kui vastuseid ja kõige hirmutavam on homse päeva prognoosimatus. Toimetaja Ljubov Semjonova e-post: kristiineleht@tallinnlv.ee Telefon: 645 7117 www.tallinn.ee/est/g1075 Järgmine leht ilmub 15. augustil. Kojukande probleemidest teatada kristiineleht@tallinnlv.ee Kivilind Kristiine linnaossa VI Tallinna Skulptuurisümpoosion toimus Kopli pargis, mis algas 5. juunil ning kestis kuni 15. juunini. Traditsiooniliseks muutunud kunstisündmusest võtsid osa professionaalsed skulptorid. Kaheksa kunstniku käe all valmisid kümne päeva jooksul skulptuurid, dolomiitrahnud pärinevad Raplamaa Orgita karjäärist. Tööde teostamiseks kasutati elektri- ja käsitööriistu ja kogu tegevus oli publikule avatud. Alates aastast 2003 toimuvatel Tallinna Skulptuurisümpoosionidel on valminud 40 skulptuuri. 2005. aasta konkursil Tallinna kultuuritegu märgiti sümpoosion ära kui linnaruumi arendav ning inimväärseks muutev ettevõtmine. Sel aastal osalesid skulptuurisümpoosionil Hannes Starkopf, Riho Kuld, Ilme Kuld, Lea Armväärt, Simson von Seakyll, Marju Vaher, Olav Villmann ja Toomas Mikk. Valminud tööd leiavad koha üritust toetanud Tallinna linnaosade haljasaladel ja ühiskondlike hoonete juures. Kristiine linnaosa saab metsise kuju, mille valmistas Lea Armväärt. Skulptuuri paigutatakse Kristiine linnaosas Tondi ja Linnu tee nurgale. Tondi kvartal Kristiine linnaosas areneb Tondile kerkiv inimsõbralik linnak on ühtset arhitektuurilist joont kandev uus elu- ja äripiirkond Tallinnas ning võib saada Kristiine piirkonna pärliks. Kinnisvaraarendusega tegeleva Pro Kapitali projektijuhi Kristjan Kase sõnul kolmest tsaariaegsest Tondi sõjaväekasarmust esimene aadressil Tondi 51 saab valmis kuuaja pärast. Selgus, et 2006. aastal alanud renoveerimistööd on veninud, sest kasarmud on renoveeritud väga hoolikalt. Kasarmust on raske elumaja teha, rääkis Kask. Koos muinsuskaitsega oleme teinud põhjaliku töö. Sellest kujuneb omaette väike linnaosa, millest peaks kujunema Kristiine tõmbekeskus. Kasarmuhoone üldpind on ligi 6000 ruutmeetrit, see mahutab 16 korterit ja kümmekond kontoriruumi alumisel korrusel. Tondi ja Seebi tänava vahelisele 12 hektari suurusele maa-alale rajab kin- Mängulinnakute põhiidee seisneb selles, et pargis oleks tegevust kõigil - alates lastest kuni vanaemade ja vanaisadeni. KINDLUSE projekti järgi väikelastele on ettenähtud mänguväljakul ronimisvahendid - liurenn, väikerong, kiik jne. ning noorukite jaoks poomid, ronimisseinad, korvirõngas ja muud mängusüsteemid. 16 aastastele ja vanematele on ettenähtud erinevad võimlemisvahendid. Lea Armväärt voolib kivilindu. Lea Armväärt Sünd. 17.09.1975 1997 lõpetas Eesti Kunstiakadeemia, õpis lisaks kultuuri ja maali erialal Silpakorni Ülikoolis, Bangkok, Tai. Töötab kunstnik-dekoraatorina Studio Viridis. Järjekindlalt osaleb kiviskulptuuri sümpoosionitel Tallinnas. On loonud ristikheina (2006. a.) ja silma (2007. a.) kujusid, mis on paigutatud Kristiine linnaosa maa-alale. Kui paremini ei teaks, siis arvaks seda pilti vaadates, et tegu on mõne mõisahoonega. Kristiine linnaossa rajatakse Rootsi kindlus Kõikidele vanusegruppidele mõeldud kogupere temaatiline mänguväljakukompleks KINDLUS (Linnus Rootsi stiilis) tehakse varsti Löwenruh parki - tiigi ja Kullo keskuse vahelisele alale. nisvaraarendaja Pro Kapital tervikliku elu- ja ärirajooni, investeerides Tallinna Tondi linnakusse 2,2 miljardit krooni. Tondi linnak on unikaalne projekt Kristiine linnaosa maa-alal, mille arendus ja tööde lõpetamine on plaanitud viiele kuni seitsmele aastale. Peale olemasolevate kasarmuhoonete renoveerimise on plaanis ehitada 16 kuni viiekorruselist korterelamut ja kuus ärihoonet. Kogu kvartalit hakkavad ümbritsema jooksurajad ning plaanis on rajada ka mitu väiksemat tiiki. Tallinna 2008. aasta eelarves on mänguväljakute rajamiseks eraldatud 15 miljonit krooni.
Maisimman on terve aasta jooksul toimunud ürituste sarja viimane ettevõtmine kus osalevad Kristiine linnaosa koolieelsete lasteasutuste lõpurühmade lapsed. Ürituse eesmärgiks on Eesti rahvakultuuri tutvustamine. Rocca al Mares toimus üritus 10 korda. Osalesid 245 last ja 43 õpetajat. Rocca al Maresse tõid tellitud bussid. Eesti Vabaõhumuuseumis esinesid avasõnaga muuseumi juhataja Merike Lang ja linnaosavalituse haldussekretär Vello Saluste. Peo perenaisteks olid talutüdrukud Maali (Elvi Raidmäe, Kristiine La Algkooli muusikaõpetaja) ja Parimad 2007/2008. õppeaasta koolilõpetajad Kristiine linnaosas Kuldmedal Marilin Ristikivi Evelin Viilman Tallinna Lilleküla Gümnaasium Kuldmedal Moonika Möller Janika Pärn Kadi Paal Tallinna I Internaatkool Tublid Abikool Kristiin Pajus väga tubli töövõime ja tahtega Kristiina Saul hea ja abivalmis hing Airi Mikiver lihtsalt tubli Maisimman Rocca al Mares Hõbemedal Klara Saar Toimetulekukool Tauri Mahlamets väga hea sportlane, hea õppur, hooliv kaaslane Hõbemedal Jekaterina Tkatš Neljapäeval 22. mail toimus Rocca al Mare Vabaõhumuuseumi Sassi-Jaani talu õuel maisimman linnaosa koolieelsete lasteasutuste lõpurühmade lastele. Maisimmani korraldas Kristiine Linnaosa Valitsus koostöös lasteasutuste liikumis- ja muusikaõpetajatega. Rahvuslikud laulumängud (Tõmba-Jüri, Kaera-Jaan, sabatants jne.) Juuli (Ingrid Lige, Haraka Lasteaia muusikaõpetaja). Esines Rahvamuusikaansambel Piibar Toivo Luhatsi juhendamisel. Piknik Eesti rahvustoidud kaeraküpsised, karask, kama jne. Linnaosavalitsuse poolt pakuti piknikul õunu. Armsad koolilõpetajad! Austatud koolijuhid! Lugupeetud pedagoogid! Head lapsevanemad! Mihhail Korb, Kristiine linnaosa vanem Mul on siiras rõõm õnnitleda teid kõiki kooli lõpetamise puhul ning hüppeks hoopis uude ellu. Tahan õnnitleda teid kõige tähtsama pagasi see on tarkus saamise puhul, sest kooli lõpetamine annab põhiteadmised kogu eluks, mida tuleb hoida ja kasvatada! Hariduse puhul on nii, et häid vilju lõikame alles kümne või enama aasta pärast. Tegematajätmiste ja halbade otsuste eest maksame lõivu nii meie ise kui alles kaugemas tulevikus ka meie lapsed. Haridus on see valdkond, millesse tuleb investeerida ja mille eest Kristiine Orienteerumise mäng 2008 Rühmad asusid oma esimeste punktide poole teele. Kokku oli 5 punkti, kus oli vaja käia, Kuriteoennetuse Sihtasutus, Põhja Politseiprefektuur Lõuna Politseiosakond, Lilleküla Keskkomando, Päästeamet ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkool. Kuriteoennetuse sihtasutuses said lapsed teada mis tagajärjed võivad neid oodata kui nad koolis poppi teevad või, et paljalt koolis käimisest ei piisa, on vaja ka positiivseid hindeid omandada. Lõpetuseks näidati lastele filmi, mis rääkis just sellise saatusega laste saatusest, kellele meeldis rohkem vabaaega veeta väljas kui omandada tarkuseteri koolist. Päästeametis oli tossupilv kõrge, seal õpetati lastele tulekustutiga päris tule kustutamist. Tulekustutid panid välja AS Kidde, kes oli ühtlasi samuti orienteerumismängu peasponsor. Osalejatele meeldis see väga, poisid käisid tühje kustuteid uurimas, et kas sealt ikka tõesti kõik otsas on, ning kui midagi tuli oli nalja palju. Lilleküla Keskkomandos näidati lastele tuletõrjujate maja, mis on meeskonna staap. Pärast näidati ka tehnikat jõumasinaid prooviti ohtralt. Politseimajas said lapsed näha kinnipeetavate konge ja said näha, mis tunne on vaadata läbi tumeda klaasi, kus üheltpoolt on näha kõike ja teiselt poolt, kust sa ei näe midagi peale peegelpildi. Politsei rääkis, mis juhtub kui poest varastada, kuhu sattub alaealine esialgselt, mis selle uurimise käigus toimub ja hoolitsemine on meie riigi tuleviku seisukohast kõige olulisem ja prioriteetsem. Pidev enesetäiendamine ja isiksuse areng on edu võti. Teadmised ja headus, usk iseendase, et ma suudan, on just see, mis teeb arengu võimalikuks, laseb edukad ja olulised asjad ellu viia. Uskuge meie elu sõltub paljuski meist endist meie suhtlemisoskustest, avatusest, empaatiast, kaasaegses keeles emotsionaalsest intelligentsusest. Tahaksin tänada lapsevanemaid, õpetajaid ja kõiki, kes on aidanud teile, head koolilõpetajad, teie teadmiste pagasi saamise teel. Veel Teodor Ruzvelt ütles: Tee, mis suudad, sellega, mis sul on, seal, kus sa oled. See on õige. Pidage meeles, et uus elu algab iga sekund, igast tehtud tehingust jääb jälg. Soovin teile kõigile head ja heldet uut elu! Õnne ja julgust edasisel eluteel! Teie teadmiste pagas saab elukullaks, kui jätkate sama tublilt. Õnnitlen teid kõiki! Ilus kevadine esmaspäeva hommik. Kell on 9.30 ja lapsed on kogunenud oma koolide juurde. Algamas on Orienteerumise mäng 2008. Kristiine- ja Lilleküla Gümnaasiumi ning Audentese Erakool on oma kooli juures ja alustamas rännakut, mis kulgeb Kristiine linnaosa territooriumil. Oliver Liidemann, Noorsootöö peaspetsialist Mäng oli tore! Päästeametis oli tossupilv kõrge, seal õpetati lastele tulekustutiga päris tule kustutamist. kuhu laps edasi suunatakse. Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis räägiti lastele traumadest ja nende ennetamistest. Lõpetamine ja autasustamine toimus Tallinna I Internaatkoolis. Kolmest koolist oli kokku 105 last. Osalesid kuuendate klasside õpilased. Toimus viktoriin: küsimusi esitasid politsei, päästeamet, kuriteoennetuse sihtasutus ja tervishoiu kõrgkool. Parimaid said igalt asutuselt eriauhinnad. Kristiine Linnaosa Valitsuse poolt oli igale lapsele, kooliesindajatele ja asutustele väike meene. Laulukarusselli Tallinna voor Parimatest parimad valis välja žürii, mille koosseisu kuulusid muuhulgas ka Kristiine Linnaosa Valitsuse vaba aja sektori töötajad. Kristiine Lasteaia Algkooli õpilane SEM KAR- LOS KOLK (pildil koos juhendajaga Elvi Raidmäega) pääses laulukonkursi Laulukarussell 2008 lõppvõistlusele. Laulukonkurss toimus Eesti Rahvusringhäälingu Eesti Televisiooni programmi korraldatava saatesarja Laulukarussell 2008 raames. Osalesid lapsed vanuses 3 15. aastat. Sem Karlos Kolk esines II vanuserühmas (7 9. a.)
4 meie elu Postmark Tallinna Laste Turvakeskuse 15. sünnipäevaks Erki Korp Tallinna Laste Turvakeskuse juhataja Kuna tegemist on pikemaajalise koostööprojektiga, siis Eesti Post koostöös Tallinna Laste Turvakeskusega kuulutas samal päeval välja ideekonkursi, mille eesmärgiks oli Minu Mark raames kavandada turvakeskuse 15. aastapäevaks postmark. Ideekonkursil said osaleda kõik Tallinna Laste Turvakeskuse lapsed, konkursile laekus 49 võistlustööd. Joonistatud postmargikavandeid hindas juuni alguses žürii, kuhu kuulusid Tallinna linnapea Edgar Savisaar, laulja Lenna Kuurmaa, Leelo Tungal ajakirjast Hea Laps, Tallinna Laste Turvakeskuse juhataja Erki Korp ning Inge Suder Eesti Postist. Valiku tegemine oli žüriile päris raske, sest välja selgitati kolm parimat tööd, mille eest said Eesti Postilt auhinnad Turvakeskuse kaks tüdrukut ja üks noormees. Parimaks tunnistatud Turvakeskuses elava tüdruku postmargikavandist valmib turvakeskusele kingituseks 100 postmarki ning lisaks tellib Turvakeskus sügiseks eraldi tiraaži marke. Tallinna Laste Turvakeskus tähistab oma 15. sünnipäeva käesoleva aasta oktoobris. Eesti Post on oma 90. juubeliaastal seadnud üheks prioriteediks noortele suunatud tegevused. Lenna Kuurmaa õpetas tüdrukutele kevad-suvist meikimist Erki Korp Tallinna Laste Turvakeskuse juhataja Seekordse külaskäigu raames oli Lenna eesmärgiks koostöös Lumene jumestuskonsultandiga õpetada Tallinna Laste Turvakeskuse tüdrukutele meikimist. Varem või hiljem puutuvad noored neiud kokku vajadusega ennast meikida ja selleks, et nad teeksid seda õigete vahendite ning teadmistega, on hea neid õigel ajal suunata. Kindlasti on selline noor ja tubli inimene nagu Lenna, ka heaks eeskujuks meie keskuse lastele, et leida endale postiivseid eeskujusid ja elus edukamalt läbi lüüa. Lumene kaubamärk on omanud kvaliteetset mainet juba üle 35 aasta. Põhjamaise kliima kiired muutused, ilmastikutingimustega kohanemine ja tegutsemine kooskõlas loodusega on alati olnud Lumene tootearenduse inspiratsiooni tuumaks ja innustuse allikaks. Lumene kosmeetikatoodetes on ühendatud teaduse ja looduse puhas loomulik jõud. Meikimisürituse lõppedes andis Lumene turundusdirektor Helena Üprus üle üllatuskingitused Turvakeskuses viibivatele tüdrukutele. Käesolev üritus oli esimene osa jätkukoostööst, millele järgneb edaspidi ka teadmiste jagamine näokreemidest, naha- ja kehahooldusest. Samuti kaasatakse lisaks tüdrukutele järgnevatele üritustele ka Turvakeskuses elavaid noormehi. Memme-taadi päevad 2008 7. 8. juunil toimus Eesti Vabaõhumuuseumis Rocca al Mares Tallinna linnaosade sotsiaalkeskustel suur pidu, Memme-taadi päevad. Ürituse peakorraldaja on huvialaklubi Raavis. Evi Vilgats Kristiine Sotsiaalkeskuse juhataja XIII korda kogunesid käsitöömeistrid, tantsijad, lauljad ja pillimehed muuseumi talude õuedele, et seal koos lustida ja külastajatele rõõmu valmistada. Päev algas rongkäiguga Külaväljakule, kus toimus pidulik avamine ja loeti ette Memme-taadi päevadele pühendatud lugulaul. Eakate pidu oli tervitama tulnud abilinnapea Merike Martinson. Kristiine Sotsiaalkeskuse ja Haabersti Sotsiaalkeskuse võõrustajaks on Köstriaseme taluõu. Peo Köstriaseme tantsuplatsil avas linnaosa vanem Mihhail Korb koos Haabersti linnaosavanema asetäitja Juhan Hindoviga. Kristiine Sotsiaalkeskusest einesid rahvatantsurühm Kristiina, juhendaja Pilvi Aasmäe, seeniortantsurühm Kateriine, juhendaja Ann Alas ja kantritantsurühm Lustline, juhendaja Helve Vainu. Rahvalikku muusikat mängis ansambel Mängulust Ants Tiku juhendamisel. Käsitööringide näitus oli värvikirev ja kaunis. Tublid juhendajad on Aili Pihel, Aase Taar, Liia Koppel ja Ilmi Mansu. Rõõmu tegid esinejatele Aura joogivesi, pirukad ja soe kohv. Suur tänu kõigile Kristiine tegusatele eakatele! Ilusat suve, päikest ja puhkust! 9. mail käisid Eesti Posti töötajad Tallinna Laste Turvakeskuses, et tutvustada Eesti Posti tegevust ning õpetada Turvakeskuse lastele tervituskaartide kirjutamist ja saatmist. Üritus leidis laste poolt sooja ja aktiivse vastuvõtu, mille käigus kirjutati kaarte nii emadele, vanaemadele kui ka sõpradele. Parimaks tunnistatud margikavand. Tallinna linnapea Edgar Savisaar ja Tallinna Laste Turvakeskuse juhataja Erki Korp on margikavandeid hindamas. Maikuu keskpaigas külastas Lenna Kuurmaa Tallinna Laste Turvakeskust, et tutvuda Turvakeskuse tööde ja tegemistega. Lenna külaskäik Turvakeskusesse oli esimene samm pikemaks koostööks Tallinna Laste Turvakeskusega, mis tähistab oktoobris oma 15. aasta sünnipäeva. Jumestuskonsultant Agnes Säde, Erki Korp, Lenna Kuurmaa, Lumene turundusdirektor Helena Üprus. Päev algas rongkäiguga Külaväljakule. Seeniortantsurühm Kateriine. Keskel - Kristiine Sotsiaalkeskuse huvijuht Astrid-Erika Lepik. Värske magister Kristiine Sotsiaalkeskuses Kristiine Sotsiaalkeskuse sotsiaalpedagoog Koidu Saame kaitses väga edukalt 26. mail Tallinna Ülikoolis oma magistritöö teemal Rehabilitatsiooniteenus alaealistele õigusrikkujatele Eestis. Peatselt magistriõpingud cum laude lõpetav neiu on oma aktiivse osavõtuga siseriiklikes ning rahvusvahelistes projektides välja teeninud au olla kutsutud kõrgkoolide lõpetajate Vabariigi Presidendi ja proua Evelin Ilvese vastuvõtule. Praktikandid Saksamaalt ja Hollandist Mais ja juunis tegutsesid Kristiine Sotsiaalkeskuses praktikantidena Tallinna Ülikooli välistudengid Caroline Beelen ja Elisa Tersteegen. Neiud on end juba jõudnud tõestada aktiivsete ja oskuslike klientide abistajatena. Praktikandid kiidavad eestlaste tublidust, töökust ning soovivad, et meil kõigil jätkuks rohkem energiat oma lähedastega koos olemiseks. Caroline Beelen. Rehabilitatsioonimeeskonnade seminar Kristiines 11. juunil said Eesti alaealiste õigusrikkujate rehabilitatsioonimeeskonnad kokku Kristiine Sotsiaalkeskuses korraldataval arendusseminaril. Arutati rehabilitatsiooniteenuse valupunkte, koostöö tõhustamise võimalusi ning osaleti tunnustatud psühholoogialektor Tiina Naaritsa (Mahena keskus) meeskonnatöö koolitusel. Kohtumine toimus Hasartmängumaksu Nõukogu toetusel. Harjumaa alaealiste komisjonid Kristiine Sotsiaalkeskuses 23. mail kogunesid Harjumaa alaealiste komisjonid Kristiine Sotsiaalkeskusesse alaealiste õigusrikkujate rehabilitatsiooniteenust tutvustavale teabepäevale. Tegemist oli 2007. aasta novembri kohtumise jätkuüritusega. Huvitatuid saabus Tallinna linnaosade ning Harjumaa omavalitsuste alaealiste komisjonidest ja Sotsiaalministeeriumist. Oleme tänulikud Sotsiaalministeeriumi töörühma toetavale ja sisutihedale koostööle. Kristiine Sotsiaalkeskuse rehabilitatsioonimeeskond andis ülevaate teenuse õiguslikust raamistikust ning praktilisest rehabilitatsioonitööst. Ajurünnaku käigus kaardistati teenust vajavad kliendirühmad. Kohvilauas arutati alaealiste õigusrikkujatega tehtava töö hetkeolukorda ning arenguvajadusi. Mõttevahetustes tõid osalejad välja teabepäevade ning rehabilitatsiooniteenuse osutamise olulisuse. Järgmine alaealiste komisjonide teabepäev toimub sügisel. Kristiine Sotsiaalkeskus tänab toetuse eest Hasartmängumaksu Nõukogu. Muusika ja liikumisõpetajate sportlik pärastlõuna Lasteaedade liikumis ja muusikaõpetajate hooaja lõpetamine toimus 4. juunil Nõmme spordikeskuses, Külmallika 15A. Kavas oli: tutvumine Nõmme spordikeskusega, kepikõnd, jõusaal, välibassein, saun, tervislikud suupisted Trummi basseinikohvikus jne. Osalesid: Lille lasteaed; Lepatriinu lasteaed; Kristiine LA Algkool, Tihase lasteaed, Vindi lasteaed, Mutionu lasteaed ja Kullerku lasteaed.
ARVAMUS 5 Jüri Ratas Riigikoge II aseesimees Taavi Aas Tallinna abilinnapea Tallinna ettepanek sai Euroopa Komisjonis rohelise tee Euroopa Rohelise Pealinna tiitli kehtestamise mõte sündis 2006. aasta jaanuaris. Sama oluliseks peame ka noorte perede kindlustamist elamispinnaga. Nende ülesannete täitmiseks kasutame kõiki võimalikke ja linnale jõukohaseid vahendeid, sest olgem ausad, riigi tegematajätmised tuleb suures osas heastada pealinnal. Üheks võimalikuks eluasemeprobleemi lahenduseks on kokkulepped erafirmadega läbi hoonestusõiguse abivajajatele võimalikult odavalt omandatavate eluasemete püstitamiseks. Taoliseks projektiks on Saviliiva korterite ja eramute kompleks, kus linnavalitsus suutis tänu oma kompetentsile suruda pakutava elamispinna müügihinna mõistlikule tasemele. Saviliiva projekti ümber puhkenud kära on näide inimlikust kadedusest ja rumalusest. Millegipärast ei suuda mõned üheksakümnendatel kollaste kaartide eest oma eluasemed erastanud omanikud leppida tõsiasjaga, et said kingituse riigilt juba kätte ning rohkem pole enam midagi nõuda. Nüüd, mil omavalitsus on asunud korvama omandireformi käigus tekitatud ülekohut, püütakse seda näidata maksumaksja raha raiskamisena. Kutsuksin neid õiglasi kodanikke, kes küsivad, miks erastatakse sundüürnikele kortereid turul käibivast madalama hinnaga, müüma oma korterid riigile tagasi sama summa eest, millega need erastamise käigus välja osteti ning muretsema uue kodu vabaturult, nagu soovitatakse sundüürnikke. Kadedusest ja rikutusest johtuvalt nähakse kõikjal kavalaid korteriskeeme ning valskust. Kui vaja, võetakse appi valed ja pooltõed või 30. jaanuaril 2006. aastal oli mul au paluda akadeemikuid, keskkonnakaitse spetsialiste, loodusteadlasi, kultuuritegelasi ja kolmanda sektori mitmete organisatsioonide esindajaid nõupidamisele, kus nenditi, et linnade elukeskkond vajab tõhusamat kaitset, tervendamist ja inimsõbalikumaks muutmist. Selleks tuleb välja töötada ja evitada uusi lahendeid. Kuna mitmes Euroopa linnas on kasutusele võetud innovaatilisi lahendusi linnakeskkonna tervendamiseks, on nende kogemused väärt tutvustamist ka teistele linnadele. Selles valdkonnas tulemuslikult tegutsevaid linnu tuleks ka vääriliselt tunnustada. Seega on vajalik tõhustada koostööd Euroopa linnade vahel, mida soodustaks kindlasti konkurss Euroopa Rohelise Pealinna tiitlile. Seejuures ei pidanud me silmas ainult pealinnade vahelist võistlust, vaid niisuguseid tingimusi, mil sellise tiitli kandjaks võiksid kandideerida ka teised linnad. Tallinna ettepaneku realiseerimiseks tuli ära teha suur ettevalmistustöö, et viia see Euroopa võimukoridoridesse. Vaja oli läbi mõelda ja kirja panna konkursi esialgsed eesmärgid ja hindamise kriteeriumid, mis aitavad välja selgitada tiitli vääriliseks pürgivaid linnu. Teatud eeskujuks oli meile varem kehtestatud analoogilised konkursid, eelkõige aga Euroopa kultuuripealinna tiitli sünnilugu, mis leidis aset 1983. aastal. Tollane Kreeka kultuuriminister kutsus arutelule kokku Euroopa riikide kultuuriministrid, kus tõdeti, et riigid pööravad kultuurile liiga vähe tähelepanu ning investeeringud selles valdkonnas on ebapiisavad. Samas lepiti kokku, et Euroopa vajaks liikumist, kus erinevad linnad kandideeriksid kultuuripealinna tiitlile ning seoses sellega võtaksid enesele kohustusi panustada nii vaimselt kui ka materiaalselt kultuurikeskkonna arendamiseks. Kaks aastat hiljem, 1985. aastal nimetati Euroopa Kultuuripealinnaks Ateena. 2011. aastal kannavad Euroopa Kultuuripealinnade nimetust esmakordselt Eestist Tallinn ja Soomest Turu. 2006. aasta kevadeks saime rohelise pealinna projekti ettevalmistustöödega niikaugele, et võisime Euroopa linnade linnapead kutsuda Tallinna, et koos alla kirjutada sellekohasele Euroopa Komisjonile esitatavale ettepanekule memorandumile. Nii saigi võimalikuks, et 15. mail 2006, Tallinna päeval, kirjutasid 17 Euroopa linna esindajad Tallinna raekojas alla memorandumile Euroopa Rohelise Pealinna tiitli kehtestamise ettepaneku kohta. Mõni nädal hiljem andsin Euroopa Komisjoni keskkonnavolinikule Stavros Dimasele ja regionaalvolinikule Danuta Hübnerile allkirjastatud memorandumi üle. Keskkonnavolinik kiitis meie initsiatiivi heaks ja lubas isiklikult Euroopa Komisjoni juhtkonna tasemel seista hea selle mängitakse tobukest seenemetsas, kes millestki aru saamata karjub, et talle liiga tehakse. Üks taolisi tublisid ja ausaid õigluse eest seisjaid on IRLi kuuluv linnavolikogu liige Nikolai Stelmach. Patoloogilise vihaga sundüürnike ja noorte perede vastu, ei kohku see rahvaesindaja tagasi valedest ja vassimisest. Eesmärk pühendab abinõu ja Stelmach punub valmis keerulise korteriäri skeemi Saviliival, süüdistades linnavalitsust maksumaksja raha raiskamises. Milles Saviliiva projekt seisneb, see Stelmachi ei huvitagi. Tema eesmärgiks on soppa loopida, ehk jääb midagi ka külge. Saviliiva projekti puhul polnud tegemist linna finantseeritud ehitushankega. Linn pidas ehitajaga läbirääkimisi ja saavutas ruutmeetri müügihinnaks korterite puhul 18341 ja elamutel 19417 krooni, mille ostjad tasuvad oma vahenditest. Nähtavasti peegeldub läbirääkimistel saavutatud hinnatasemes ehitus tõeline maksumus, ning jääb üle imestada, milliseid marginaale Eesti kinnisvaraturul üritatakse teenida. Uurivad majandusajakirjanikud võiksid selgitada, kuidas ruutmeetri hinnad 20 tuhandelt 40 peale kargavad. ellurakendamise eest. Ligikaudu 40 Euroopa linnapead toetasid antud algatust ning edestasid oma toetavad seisukohad Euroopa Komisjoni President Jose Manuel Barrosole ning Asepresident Siim Kallasele. Tänaseks on selgunud, et 2008. aasta lõpuks selgitatakse välja kaks Euroopa linna, kes aastatel 2010 ja 2011 kannaksid Euroopa Rohelise Pealinna auväärset nimetust. Sellise tiitli vääriline linn tõstab kindlasti teiste linnade seas oma konkurentsivõimet, muutub atraktiivsemaks investeerijatele, turistidele, linnaplaneerijatele, haljastajatele ja teiste elualade esindajatele. See aga tähendab ühtlasi uut impulssi majandusarengu elavdamiseks linnas, rääkimata keskkonnatingimuste inimsõbralikumaks muutumisest. 22. mail 2008.a. kirjutati Brüsselis ametlikult alla Euroopa Rohelise Pealinna tiitli kehtestamise dokumendile. Eesti pealinna ettepanek on jõudnud seega finišisse - Euroopa tasandile, kus edastasime sõnumi elukeskkonna paremustamiseks Euroopas. Seega ei taha me Euroopalt vaid saada, vaid suudame ka ise lisada oma initsiatiivi ühistesse tegevustesse. Saviliiva projekt täitis eesmärgi Tallinna Linnavalitsuse üheks prioriteediks on lahendada aastaid püsinud riigi tekitatud nn sundüürnike probleem. Nüüd tekivad küsimused, kas Tallinn võiks kandideerida sellele tiitlile, millal võiks see olla ja mida selleks ajaks on tarvis ära teha? Tallinna linn on viimastel aastatel tugevasti panustanud linna keskkonna tervendamisesse, hoonete remonti, haljastusele, lille- ja rohealade olulisele uuendamisele ning laiendamisele, parkide ja linnametsade korrastamisele. Kadrioru park on iga aastaga muutunud üha kaunimaks ja atraktiivsemaks. Töökorda tehti ja uuenduskuuri läbisid 25 purskkaevu. Kõik see on muutnud linna esteetiliselt nauditavamaks ja konkurentsivõimelisemaks. Rajatud kergliiklusteed võimaldavad linlastel märksa paremini harrastada rahvasporti - kepikõndi, rulluisutamist, rattasõitu. Ometi on teha veel palju - näiteks liikluse paremaks korraldamiseks ühistranspordile eraldi sõiduradade ehitamine, ühisveevärgi ja kanalisatsiooni rajamine sinna, kus see veel puudub, mereranna promenaadi avamine, õhusaaste vähendamine ja linna puhtuse tagamine jpm. Leian, et reaalne oleks Tallinnal kandideerida Euroopa Rohelise Pealinna tiitlile mitte varem kui 2018. aastal, mil täitub 300 aastat Kadrioru pargi loomisest. Sügav kummardus ja tänu kõigile, kes meie ettepanekut toetasid ja teostada aitasid! Kindlasti tuleks professionaalse läbirääkimismeeskonna saavutatud fikseeritud hindadega ehitusprojekte jätkata, kuna turg vajab korrastamist. Praeguse kinnisvaraturu surutise põhjusi analüüsides, tuleb ühe faktorina nimetada ebaõiglaselt suure kasumi taotlemist. Taoline põhjendamatu hindade tõstmine ähvardab vedada depressiooni kogu majanduse. Olukord meenutab kaheksakümnendate aastate lõppu, mil trükipressi all pildi või vöörkeelse kirja saanud T-särgi hind kolmekordistus. Turu solkimine algab ahnusest ja ühepäevamentaliteedist, mitte regulatsioonist, nagu püüavad väita ultraliberaalid. Saviliiva projekti kohaselt rajatavast 214 eluruumist ja eramu hoonestusõigusest on käesolevaks ajaks konkursil osalenutele võõrandatud ca. 60. Notariaalseid lepingud hoonestusõiguste edasi võõrandamiseks on sõlmitud vaid kolmel juhul, millest ühel oli omandajaks Saviliiva konkursil osalenud, ent ostunimekirja mitte arvatud isik. Hoonestusõiguse võõrandamine toimus kõigil juhtudel algse hinnatasemega, millest järeldub, et massilist edasimüüki kasu teenimise eesmärgil ei toimu. Muidugi toimub inimeste poolt oma rahaga kinni makstud korterite edasimüüke Saviliival edaspidigi. Sealgi, nagu mujal Eesti Vabariigis, jääb toimima normaalne korteriturg, kus vastavalt vajaduste muutumisele pannakse senine eluase müüki ning ostetakse uus. Kuna ostueesõigusega isikud on sõlminud tänaseks notariaalsed võlaõiguslikud kokkulepped hoonestusõiguste omandamiseks, kaotaksid nad asjaõiguslepingu sõlmimata jätmise korral hoonestajale tasutud tagatisraha, mis paljudele noortele peredele ja sundüürnikele on väga suur summa. Korteri edasimüük on paratamatu ostueesõigusega noortel, kes elavad vabaabielus ja soovivad omandada hoonestusõigust pangalaenuga, kuna pangad soovivad, et hoonestusõigus võõrandataks vabaabielus olevate isikute kaasomandisse. Linna korra kohaselt on ostueesõigustatud isikuks taotluse esitanu. Saviiva projekt on tõhusalt aidanud noori peresid ja sundüürnikke, täites oma eesmärgi. Kahju, et mõned poliitilise kapitali jahtijad, püüavad sellele külge kleepida madalaid ärihuve. Süüdistada 214 leibkonda korteriäris, pole just kõige eetilisem tegu.
Teated ja reklaam 6 Haljastuse rajamine (haljasalad, aiad, pargid...) Kujundamine ja projekteerimine Sillutiskivist teede rajamine ning kivitööd Mänguväljakute, piirdeadade, lehtlate ja pergolate rajamine Muru pügamine Puude ja põõsaste lõikus Sisehaljastuse rajamine ning hooldamine Tel: 65 06 432 GSM: 53 476 878 info@aiadisain.ee www.aiadisain.ee Ainult 800 krooni eest näevad Teie kuulutust 29 492 Kristiine elanikku. Reklaami tellimine: tel. 668 0294 KAS SINUL ON JUBA ISIKLIK MAAKLER? e-mail: kristiineleht@dypos.ee Ostan 2- või 3-toalise heas korras korteri kuni 20 a vanuses majas hinnaga kuni 1 800 000 EEK. Kontakt: miiamaria@hot.ee Pikaajalised Kristiine piirkonnaga seotud kogemused aitavad meil leida just Teile kõige paremini sobiva lahenduse. Silva Rahnel maad ja majad 50 25 181 silva.rahnel@uusmaa.ee Pakitud KÕDUSÕNNIK 40L Kuiv KÜTTEPUU võrkkotis (30-50cm) Kviitung. Vedu iga päev. Tel:6541100, 5238852 TAMMARU FARM www.tg.ee Saale Holstein 50 70 079 Monika Murumets 56 691 060 Kõige paremad pakkumised! www.uusmaa.ee fassaadipesu, Survepesutööd katuste pesu ja kuiv Märgliivapritsiliivapritsitööd Grafiti eemaldamine Lammutus- ja koristustööd Prügivedu (suured konteinerid) Kanalisatsioonitrasside survepesu Fekaaliimu Laki 12, Tallinn 10621 Tel: 6563247, GSM 5242424 www.survepesu.ee Mari Raus maad ja majad 52 13 262 mari.raus@uusmaa.ee
SOTSIAALHOOLEKANNE 7 Kristiine vanim elanik on 104- aastane Kristiine linnaosas õnnitleti proua Ksenja Kangurit, kes 4. juunil sai 104-aastaseks. Ksenja Kangur elab Kristiine sotsiaalmajas, kuhu tulidki külalised 104-aastast sünnipäevalast õnnitlema. Külaliste hulgas oli Kristiine linnaosa vanem Mihhail Korb, kes kinkis Ksenjale puuviljadega täidetud korvi. Õnnitlema olid saabunud veel Kristiine Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna juhataja Erika Rahuoja, osakonna juhataja asetäitja Rita Uustal, Kristiine sotsiaalmaja direktor Kaja Susi, Kristiine Sotsiaalkeskuse juhataja Evi Vilgats, Kristiine Halduskogu Sotsiaalkomisjoni esimees Erki Korp, sotsiaalmaja elanikud jt. Eakat vanaprouat õnnitlesid ka Kristiine La - Algkooli kasvandikud, kes laulsid sünnipäevalapsele ilusaid laule. Tavaliselt soovivad inimesed sünnipäevalapsele tervist ja õnne saja aastani, aga 104-aastasele Ksenja Kangurile külalised soovisid veel teist samapalju õnnelikku elu ning lubasid tulla 105. sünnipäevale järgmisel aastal. Lapsed vajavad abi Kristiine linnaosa vanem Mihhail Korb ja Kristiine Halduskogu Sotsiaalkomisjoni esimees Erki Korp õnnitlevad proua Ksenja Kangurit. Igas peres võib ette tulla raskeid perioode, mil vanemate murekoorem on sedavõrd suur, et lastele ei suudeta enam tagada vajalikku hooldust ja tähelepanu. Kriisist on kergem välja tulla, kui perele osutatakse abi laste kasvatamisel. Ainult nõustamisest alati ei piisa, vahel tuleb lapsed anda hooldada neile, kes sellega vanematest paremini toime tulevad. Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet kutsub koostööle inimesi, kellel on võimalusi ja tahtmist võtta oma perekonda lühemaks või pikemaks ajaks kasvama võõras laps. Oodatud on kõik, kellel on laste kasvatamise kogemusi ja kes saaksid võtta oma koju hooldada kooliealisi lapsi õppeperioodil viiel ööpäeval nädalas - pühapäeva õhtust kuni reede õhtuni. Eriti oodatud on isikud, kes elavad Tallinnas või selle vahetus läheduses ja kes ei tööta, on pensionil või hooldavad kodus oma lapsi. CV ja avaldus sooviga võtta hooldusele koolilapsi, tuleb saata aadressil Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet, Narva mnt 11d Tallinn 10151, märgusõna koolilaps või elektronpostiga aadressil sotsiaal@tallinnlv.ee. Kodudes on ka lapsi, kes vajavad asendushooldust perekonnas. Isikud, kes soovivad hakata kasuvanemaks vanemliku hoolitsuseta lapsele, saavad lähemat informatsiooni hooldusele esitatavate nõuete, hooldusvanemate koolituse ja hoolduse vormistamise kohta sotsiaal- ja tervishoiuameti telefonil 645 7802, lastekaitse peaspetsialist Reet Rääk. Valmisid uued infovoldikud Tallinna toetustest Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet andis välja uued infovoldikud Tallinna linna eelarvest makstavate toetuste kohta. Tallinna Linnavalitsuse infosaalis ja linnaosade sotsiaalhoolekande osakondades on saadaval infovoldikud lastega peredele makstavatest perekonna sissetulekust sõltuvatest toetustest ning eakatele, puuetega inimestele ja teistele abivajajatele makstavatest toetustest. Voldikud on trükitud nii eesti kui vene keeles. Kuu lõpus valmivad ka voldikud lastega peredele makstavate perekonna sissetulekust mittesõltuvate toetuste ja transpordisoodustuste kohta. Voldikud tutvustavad toetuste maksmise tingimusi ja nende piirmäärasid. Eelmised voldikud ilmusid aastal 2006. Abilinnapea Merike Martinsoni sõnul on vahepeal toetuste maksmises toimunud olulisi muudatusi. Retseptiravimite kompenseerimine on kasvanud 2000 kroonilt 2500 kroonini ja seda toetust hakati maksma ka töötutele, kodututele ja kinnipidamiskohtadest vabanenutele; lisandus teatripiletite toetus lastega peredele, puuetega isikutele ja eakatele; sünnipäevatoetust hakati maksma pere teisele ja järgnevatele lastele ka viiendaks sünnipäevaks, tutvustas abilinnapea uusi toetusi. Püüame linnakodanikke toetuste muudatustega järjepidevalt kursis hoida nii linnaosalehtede kui Pealinna kaudu, aga uus voldik on kõige konkreetsem ja käepärasem. Koduteenuste taotlemisest Koduteenused on inimesele kodustes tingimustes osutatavad toimetulekut toetavad teenused, mis aitavad tal harjumuspärases keskkonnas hakkama saada. Käesoleva aasta algusest kehtib Tallinnas uus koduteenuste osutamise kord, mis toob kaasa mõningad muudatused. Varem osutasime kodutee- Laine Helmdorf Sotsiaalhoolekande osakonna nuseid kõrvalabi vanemspetsialist vajavatele alaliselt Tallinnas elavatele inimestele, kes on kas üksikud, eakate paarid või puudega inimesed, kellel puuduvad lähisugulased. Nüüd saame ressursside olemasolul abistada ka neid, kel on küll seadusjärgsed ülalpidajad olemas, kuid kes ei saa mingil põhjusel abivajajale vajalikku hooldust kindlustada, näiteks elavad liiga kaugel või viibivad tööga seoses tihti Tallinnast eemal. Lisaks eelnevale on toimunud veel üks muudatus. Varasematel aastatel osutas teenust linnaosavalitsuse sotsiaalhoolekande osakond, kuid alates käesoleva aasta algusest on see linnaosavalitsuse allasutuse Kristiine Sotsiaalmaja pädevuses. Endiselt on osakonna ülesandeks inimese kõrvalabi vajaduse hindamine, teenusele suunamine ning teenusega rahulolu kontrollimine. Seega on vajalik koduteenuste taotlemiseks pöörduda sotsiaalhoolekande osakonda ja esitada teenusele suunamiseks avaldus. Kui tervis seda ei võimalda, saab alati ka telefoni teel vestelda või selle võimaluse puudumisel paluda info edastada sugulastel või tuttavatel. Seejärel külastab osakonna spetsialist abivajajat kodus ja nagu juba eelpool mainitud, hindab tema toimetulekuvõimet ning selgitab välja teenused, mida ta vajab. Enim nõutud teenused on toiduainetega varustamine, arstiabi korraldamine, maksete tasumine, abistamine eluaseme korrastamisel ja pesemisel. Enamasti teenindab hooldustöötaja ühte inimest 2 korda nädalas, üldse on tal teenindada 6-8 inimest (sõltuvalt abivajadusest). Piiratud ressursside tõttu ei suuda me kahjuks tagada abi õhtutundidel ja nädalavahetustel (samuti riiklikel pühadel), seega ei piisa Lapsehoiuteenuse osutaja otsib lapsevanem ise. Lapsehoidjal peab teenuse osutamiseks olema tegevusluba, mis on märk sellest, et isiku poolt osutatav teenus vastab sotsiaalhoolekande seaduses kehtestatud nõuetele. Tegevusloaga lapsehoidjal on lapsehoidja kutsetunnistus. Kuni 2008. aasta lõpuni võivad teenust osutada ka lapsehoidja kutseta isikud, kellel on pedagoogiline või sotsiaaltööalane keskeri- või kõrgharidus või keskharidus, muu keskeri- või kõrgharidus ning läbitud 160-tunnine sotsiaaltöö ja 160-tunnine pedagoogika täiendkoolitus. Kui sobiv teenuse osutaja on leitud, tuleb pöörduda oma elukohajärgsesse sotsiaalhoolekande osakonda, kus täidetakse teenuse saamise taotlus. Osakonda tuleb kaasa võtta lapse isikut tõendav dokument, lapse rehabilitatsiooniplaan, arstliku ekspertiisi komisjoni koduteenustest inimestele, kes vajaksid abistamist mitmesugustes toimingutes mitu korda päevas. Hooldustöötajad on enamuses staažikad ja kogenud, nad on omandanud sotsiaalhooldaja kutse või läbinud täiendõppe. Nad oskavad ja tahavad klienti aidata ning kaasavad teda ka oma tegemistesse. Seda kõike selleks, et aidata inimesel võimalikult kaua ning kvaliteetselt oma kodus elada ja toime tulla ning vältida hooldekodusse minemist, mis teatavasti on emotsionaalselt raske, samuti väga kulukas nii inimesele endale kui ka tema lähedastele. Juba praegu on keskmise hooldekodu koha maksumus orienteeruvalt 9000 krooni kuus. Alates 2006. aastast on koduteenustele kehtestatud ka hind ja sellest lähtuvalt vormistatakse teenuste osutamine kas tasuta, soodushinnaga 10 krooni tund või täishinnaga 54 krooni tund. Teenust võib tasuta saada inimene, kes on üksik ja kelle sissetulek on väiksem kehtivast miinimumpalgast (s.o. 4350 krooni sel aastal). Soodushinnaga võib teenust saada üksik inimene, kelle sissetulek on suurem kehtivast miinimumpalgast. Täishinna määramisel lähtutakse inimese majanduslikust olukorrast ja tema perekondlikust seisundist. Kokkuvõtteks võib öelda, et sisuliselt ei ole kliendi jaoks midagi oluliselt muutunud endiselt tuleb teenuse saamiseks alustada sotsiaalhoolekande osakonnast, teenuse sisu on jäänud täpselt samaks ja ka hooldustöötajad on samad. Kui Teil või lähedastel on tekkinud probleeme toimetulekuga ning arvate, et mõningane toetus igapäevategemistes aitaks kodus endiselt hakkama saada, siis julgustame kindlasti abi saamiseks meie poole pöörduma. Asume aadressil Tulika tn 33b, vastuvõtt toimub esmaspäeviti kl 9.00 13.00 ja 14.00-18.00, neljapäeviti kl 9.00 13.00 ja 14.00-17.00. Infot saab telefonidel 645 7140, 645 7149. Lapsehoiuteenus raske ja sügava puudega lapsele Raske ja sügava puudega lapse vanemal, eestkostjal või hooldajal on õigus riigi rahastatavale lapsehoiuteenusele kuni selle kalendriaasta lõpuni, mil laps saab 18-aastaseks. 2008. aastal saab iga raske ja sügava puudega laps, kelle rehabilitatsiooniplaanis on kirjas hooldusteenuste vajadus, kasutada riigi rahastatavat lapsehoiuteenust kokku 5 800 krooni ulatuses. otsus lapsele puude raskusastme määramise kohta ja eestkostel või perekonnas hooldusel oleva lapse puhul eestkostjaks määramise otsus või perekonnas hooldamise leping. Osakond sõlmib teenuse osutajaga ja teenuse kasutajaga lepingu. Hüvitist makstakse kuludokumentide alusel. Koolieelses eas raske või sügava puudega lapsele lapsehoiuteenuse ostmise eest on võimalik saada hüvitist ka Tallinna linnalt. Linnaeelarvest makstakse hüvitist lapsehoiuteenuse ostmise eest kuni 1875 krooni ühes kuus ühe lapse kohta. Hüvitist hakatakse maksma päevast, mil lõpetatakse vanemahüvitise maksmine ja makstakse päevani, mil laps hakkab käima lasteaias või koolis. Hüvitist maksatakse lapsevanemale, hooldajale või eestkostjale teenuse osutaja poolt väljastatud arve alusel.
8 VARIA Kristiine Sotsiaalkeskuse hooaja lõpukontsert Kristiine Sotsiaalkeskuse huviringid tähistasid kevadhooaja lõppu kontserdiga, mis toimus neljapäeval 22.mail Tallinna Puuetega Inimeste Koja avaras saalis. Kontserdi külalisesinejaks oli Põhja-Tallinna Sotsiaalkeskuse naisansambel Rukkilill, juhendaja Katrin Puur. Ansambli õrn kõla ja kaunid kevadlaulud köitsid eakat publikut. Kristiine Sotsiaalkeskuse rahvatantsu-, seeniortantsu- ja kantritantsu rühmad oma kaunites kostüümides pakkusid rõõmu ja silmailu. Rühmade juhendajateks Algas taas Tallinna noorte kokaraamatu retseptikonkurss! Idee on alguse saanud Tallinna Noorteaasta 2007 raames välja antud kokaraamatust, mis oli kokku pandud noorte endi poolt valitud maitsvate ja tervislike toitude retseptide põhjal. Ka selle aasta konkursile saabunud parimatest retseptidest koostatakse kokaraamat, mille järgi on soovijatel kerge tervislikku menüüd koostada. Tallinna Noorteaasta 2007 programmis noorte retseptide põhjal valminud kokaraamat oli eriline ja armas raamat, mis andis noortele võimaluse kokku koondada just sellised retseptid, mis neile kõige rohkem meeldisid. Kõik tervislikud ja ahvatlevad retseptid olid pärit noortelt endilt, mistõttu suunas selline ettevõtmine tähelepanu tervisliku toitumise ja eluviisi väärtustamisele. Kogu kokaraamatu ettevõtmisi, toitude valmistamisi ja ka konkurssi juhendas noor ning andekas Anni Arro, kes pakkus noortele palju inspiratsiooni ning indu. Tema abiga valiti välja ka parimad retseptid. Ka sel aastal ootame kõikidelt noortelt retsepte, mis on nende endi välja mõeldud, läbi proovitud ning koosnevad tervislikest koostisosadest. Retsepte oodatakse paberkandjal koos illustreeriva foto ja koostaja Kristiine Sotsiaalkeskuse rahvatantsu-, seeniortantsu- ja kantritantsu rühmad oma kaunites kostüümides pakkusid rõõmu ja silmailu. Muusikalisi vahepalu esitas ja mängis ka tantsuks ansambel Mängulust Ants Tiku juhendamisel. on kogenud õpetajad Pilvi Aasmäe, Ann Alas ja Helve Vainu. Muusikalisi vahepalu esitas ja mängis ka tantsuks ansambel Mängulust Ants Tiku juhendamisel. Lilled esinejatele ning publiku tänulik aplaus olid meeldivaks lõppakordiks sellele kevadele. Jõudu, tervist ja kaunist päikselist suve kõigile Kristiine elanikele! kontaktandmetega hiljemalt 19. septembriks Tallinna Spordi- ja Noorsooametisse. Kõikidest retseptidest valib asjatundlik žürii välja 25-30 parimat, mille põhjal koostatakse noorte kokaraamat. Parimate retseptide autoritele on välja pandud huvitavad auhinnad! Retseptikonkursi osavõtutingimused: Osa võivad võtta noored vanuses 7-26 aastat. Retseptid peavad koosnema põhiliselt tervislikest koostisosadest ja olema noorte endi välja mõeldud. Üks autor võib esitada ka mitu retsepti. Retsepti juurde palume lisada ka foto ning lühikese kirjelduse, millise maitseelamuse roog pakub. Retseptid tuleb esitada paberkandjal koos valmisroa foto ja noore koka kontaktandmetega hiljemalt 19. septembriks 2007 Tallinna Spordi- ja Noorsooametisse aadressil Vabaduse väljak 10 b, 10146 Tallinn. Lisainformatsioon telefonilt 640 4602 või Margit.Metsaaar@tallinnlv.ee. Linnud on poegade tõttu sõjakad Viimasel ajal on olnud juhtumeid, kui linnainimesed on hädas ründavate lindudega. Põhjus on lihtne: ka linnalindudel on praegu pojad, teatas Riiklik Looduskaitsekeskus. Paljud linnupoegadest veel ei lenda, võivad aga olla pesast välja potsatanud ja hüpelda maa peal ringi, ilma et me seda märkaks. Juhul kui inimene läheneb, siis võibki nii linnuvanem või ka terve linnuparv teda rünnata. Seetõttu peaks parkides ja suurte puude lähedal (kus võivad olla näiteks vareste või rästaste pesad) tähelepanelik olema. LKK Nigula metsloomade turvakodu juhataja Kaja Kübar ütles, et inimesed võiksid olla mõistvad ja mõelda sellele, et see aeg läheb varsti mööda. Linnasid ei saa loodusest eraldada, ütles Kübar. Nii nagu inimesed kolivad ääremaalt linna, nii ka loomad - linnadest on saanud ökolõksud ja seetõttu sagenevad ka loomade ning inimeste kokkupuutepunktid igapäevaelus. Heakorrakuu oli edukas Abilinnapea Deniss Boroditš esitas Tallinna linnavalitsuse tänasel istungil informatsiooni 20. aprillist kuni 18. maini toimunud heakorrakuu kampaania tulemuste kohta. Tallinna Keskkonnaamet ja linnaosade valitsused korraldasid Tallinnas 20.aprillist kuni 18.maini heakorrakuu, mille käigus löödi aktiivselt ja tulemuslikult kaasa kodanikualgatuses Teeme ära 2008 ning sellega seonduvates järelkoristustöödes, ütles Boroditš. Tallinna Prügila AS andmete kohaselt on heakorrakuu jooksul vastu võetud 1 857,42 tonni nii segaolmejäätmeid kui ka ehitus- ja lammutussegaprahti ning puitu. Antud kogusest üle 500 tonni koguti jäätmeid vabatahtlike abiga 3. mail Teeme ära 2008 aktsiooni raames. Ennetusmeetmetena paigaldatakse kõikidesse Tallinna linnaosadesse tõkendid, mis takistavad ligipääsu omavolilistele prügimägedele ja paigaldatakse hoiatavad sildid, ütles Boroditš. Näiteks Põhja-Tallinna linnaosas tõkestatakse Stroomi metsa ja Paljassaarele viivad teed ning tellitud on sildid, mis pannakse Kopli liinide mereäärsete omavoliliste prügilate juurde.