Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 8. märts 2021 (OR. en)

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 8. märts 2021 (OR. en) Institutsioonidevaheline dokument: 2020/0370(NLE) 6755/21 SCH-EVAL 38 FRONT 82 MIGR 51 COMIX 127 MENLUSE TULEMUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Delegatsioonid Eelmise dok nr: 6271/21 Teema: Nõukogu rakendusotsus, milles esitatakse soovitus, mis käsitleb liikmesriikide riiklike integreeritud piirihalduse strateegiate temaatilise hindamise käigus 2019. 2020. aastal kindlaks tehtud puuduste kõrvaldamist Delegatsioonidele edastatakse lisas 4. märtsil 2021 kirjaliku menetluse teel vastu võetud nõukogu rakendusotsus, milles esitatakse soovitus, mis käsitleb liikmesriikide riiklike integreeritud piirihalduse strateegiate temaatilise hindamise käigus 2019. 2020. aastal kindlaks tehtud puuduste kõrvaldamist. Vastavalt nõukogu 7. oktoobri 2013. aasta määruse (EL) nr 1053/2013 artikli 15 lõikele 3 edastatakse soovitus Euroopa Parlamendile ja liikmesriikide parlamentidele. 6755/21 ms/mpk 1

Nõukogu rakendusotsus, milles esitatakse SOOVITUS, mis käsitleb liikmesriikide riiklike integreeritud piirihalduse strateegiate temaatilise hindamise käigus 2019. 2020. aastal kindlaks tehtud puuduste kõrvaldamist EUROOPA LIIDU NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, võttes arvesse nõukogu 7. oktoobri 2013. aasta määrust (EL) nr 1053/2013, millega kehtestatakse hindamis- ja järelevalvemehhanism Schengeni acquis kohaldamise kontrollimiseks ja tunnistatakse kehtetuks täitevkomitee 16. septembri 1998. aasta otsus, millega luuakse Schengeni hindamis- ja rakendamiskomitee, 1 eriti selle artiklit 15, võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut ning arvestades järgmist: (1) Euroopa integreeritud piirihaldus on nähtus, mis loodi määrusega (EL) 2016/1624, mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet, 2 et tugevdada nii riikide kui ka liidu tasandil strateegilist lähenemist piirihaldusele, tagada liidu välispiiridel ühtlane ja kõrgetasemeline piirikontroll, kindlustada liidus isikute vaba liikumine ja hõlbustada piiride ületamist. Seejärel on Euroopa integreeritud piirihalduse kontseptsiooni arendatud ja muudetud määrusega (EL) 2019/1896 3 ning praeguseks koosneb see 12 komponendist, mis määravad kindlaks piirihalduse ja tagasisaatmisega seotud nõuded ja millest olulisemad on näiteks riskianalüüsil põhinev piirikontroll, otsingu- ja päästetööd, võimed ja infosüsteemid, vajalikud rahastamisallikad, aga ka põhiõigused, koolitus, teadusuuringud, arendustegevus ning tulemuslik seire. 1 ELT L 295, 6.11.2013, lk 27. 2 ELT L 251, 16.9.2016, lk 1. 3 ELT L 295, 14.11.2019, lk 1. 6755/21 ms/mpk 2

(2) Määrusega (EL) 2016/1624 kehtestati Euroopa integreeritud piirihalduse koordineeritud väljatöötamise kohustus nii riikide kui ka liidu tasandil kohaldatava ühise strateegilise raamistiku osana. Selleks koostas komisjon 2018. aastal rea spetsiifilisi suuniseid ning 2019. aastal võttis Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet (Frontex) vastu Euroopa integreeritud piirihalduse tehnilise ja tegevusstrateegia. Tehnilised dokumendid koostati selleks, et aidata liikmesriikidel välja töötada oma riiklikud strateegiad vastavalt määruse (EL) 2016/1624 artikli 3 lõikele 3; lisaks sellele korraldati spetsiaalseid koolitusi. (3) Euroopa integreeritud piirihalduse strateegilise raamistiku järkjärgulise rakendamise toetusprotsessi visandas komisjon Euroopa piiri- ja rannikuvalve toimivuse tagamise kolmandas eduaruandes 1. Samas dokumendis rõhutas komisjon, et vaja on korraldada liikmesriikide riiklike integreeritud piirihalduse strateegiate hindamine. (4) Schengeni hindamismehhanismi määruse artikli 6 lõike 1 punkti b kohaselt on temaatilised hindamised täiendav vahend, mille abil teha Schengeni acquis rakendamise seiret. See loob võimaluse hinnata samal ajal kõiki liikmesriike konkreetsetes Schengeniga seotud valdkondades. (5) Arvestades seda, kui oluline on Euroopa integreeritud piirihaldus liidu välispiiride tulemusliku kaitse jaoks, tegi komisjon 2017. aastal ettepaneku korraldada liikmesriikides määruse (EL) 2016/1624 artikli 3 lõike 3 kohaselt koostatud riiklike integreeritud piirihalduse strateegiate temaatiline hindamine. (6) Nõukogu toetas seda seisukohta ning esitas oma 4. 5. juuni 2018. aasta järeldustes komisjonile üleskutse korraldada kõnealune temaatiline hindamine aastatel 2019 2020 2. 1 COM(2017) 219 final. 2 Dok 9000/18/FRONT 138 SIRIS 49 COMIX 258. 6755/21 ms/mpk 3

(7) Temaatiline hindamine seisnes integreeritud piirihalduse riiklike strateegiate dokumendipõhises ülevaatamises. Selle käigus vaadeldi riiklike strateegiate kvaliteeti ja täielikkust ning nende vastavust määrusele (EL) 2016/1624 ja Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti haldusnõukogu poolt 2019. aasta märtsis vastu võetud Euroopa integreeritud piirihalduse tehnilisele ja tegevusstrateegiale. (8) Temaatilise hindamise eesmärk oli hinnata liikmesriikide valmisolekut viia oma strateegiad ja plaanid vastavusse, et tagada Euroopa integreeritud piirihalduse järkjärguline ja tõhus väljatöötamine ja rakendamine ning anda panus määruse (EL) 2019/1896 artiklis 8 määratletud Euroopa integreeritud piirihaldust puudutavasse ELi mitmeaastasesse strateegilisse poliitikatsüklisse. Sellega seoses peaks komisjon võtma kõnealuse temaatilise hindamise tulemusi arvesse mitmeaastase strateegilise poliitikatsükli kasutuselevõtu kohta käiva poliitikadokumendi ettevalmistamisel. Euroopa integreeritud piirihalduse tehnilise ja tegevusstrateegia läbivaatamise käigus peaks temaatilise hindamise tulemusi arvesse võtma ka Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti haldusnõukogu. Liikmesriigid peaksid temaatilise hindamise tulemusi arvesse võtma, kui vaatavad Euroopa integreeritud piirihalduse mitmeaastase strateegilise poliitikatsükli raames läbi oma riiklikud strateegiad vastavalt määruse (EL) 2019/1896 rakendamise tegevuskavas sätestatud ajakavale. (9) Temaatiliste hindamiste tulemused on ühtlasi kooskõlas uues rände- ja varjupaigaleppes 1 esitatud lähenemisviisiga, mille kohaselt tuleb kaitsta ELi välispiire ning tagada sisepiirikontrollita Schengeni ala terviklikkus ja toimimine. 1 COM(2020) 609 final. 6755/21 ms/mpk 4

(10) Komisjon hindas 25 liikmesriiki ja Schengeni lepinguga ühinenud riike: Austria, Belgia, Eesti, Hispaania, Island, Itaalia, Kreeka, Leedu, Luksemburg, Läti, Madalmaad, Malta, Norra, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Šveits, Taani, Tšehhi ja Ungari, ning tegi ettepaneku võtta parandusmeetmeid, millega kõrvaldada nende integreeritud piirihalduse riiklike strateegiate temaatilise hindamise käigus 2019. 2020. aastal leitud puudused. Pärast temaatilist hindamist võeti komisjoni rakendusotsusega C(2020) 8000 vastu aruanne ja selle lisad, milles käsitletakse järeldusi ja hinnanguid ning loetletakse hindamise käigus kindlaks tehtud head tavad ja puudused. (11) Kõik hinnatud liikmesriigid on koostanud integreeritud piirihalduse riiklikud strateegiad, millega tagada riigi tasandil Euroopa integreeritud piirihalduse tulemuslik rakendamine kooskõlas määruse (EL) 2016/1624 artikli 3 lõikega 3 ning milles on võetud arvesse komisjoni ja Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti kehtestatud asjaomaseid suuniseid. (12) Hindamise käigus nimetati hea tavana ära viie liikmesriigi lähenemine sellele, kuidas täpselt sõnastada Euroopa integreeritud piirihalduse mitme elemendi strateegilised eesmärgid eeskätt selles osas, mis puudutab piirikontrolli, sealhulgas asjakohastel juhtudel piiriüleste kuritegude tõkestamine ja avastamine, tagasisaatmine, liikmesriikide koostöö, mida toetab ja koordineerib Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet, Schengeni ala piires võetavad meetmed, koostöö kolmandate riikidega ja kvaliteedikontrolli mehhanismid; nende liikmesriikide väljatöötatud strateegilised suunised kindlustavad Euroopa integreeritud piirihalduse järjepideva, tõhusa ja kestliku rakendamise riiklikul tasandil. Hea tavana toodi esile ka riiklike strateegiate juhtimine mõnes hinnatud liikmesriigis, sest tehtud ettepanekud sisaldasid selgeid koordineerimis- ja koostöömeetodeid, mis hõlmasid kõiki piirihaldusega seotud riiklikke asutusi ja mida täiendasid omakorda strateegia rakendamise sidus ajakava ja vajalikud ressursid. 6755/21 ms/mpk 5

(13) Enamikus hinnatud riiklikes strateegiates keskenduti piirihalduse valdkonna praegusele olukorrale ja üldiselt puudus neis pikaajaline strateegiline lähenemisviis. Mõnedes liikmesriikides ei ole riiklikul strateegial tegevuskava, mis tagaks selle tulemusliku rakendamise. (14) Liikmesriigid peaksid oma strateegiaid paremini kavandama ja ühtlustama, et integreeritud piirihalduse valdkonnas paraneks prioriteetide seadmine nii poliitilises kui ka strateegilises plaanis. Eriti oluline on see piirikontrolli uute infosüsteemide, piiril tehtava kontrolli, patrull- ja vaatlustegevuse, suunamismehhanismi, erandolukorra plaanimise, riskianalüüsi, piiriüleste kuritegude tõkestamise, avastamise ja nende vastu võitlemise, Schengeni alal võetavate meetmete, Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti toetusel toimuva liikmesriikidevahelise koostöö, tipptasemel tehnoloogia kasutamise, asutustevahelise koostöö ja rahaliste vahendite valdkonnas. (15) Enamikul liikmesriikidel on raskusi ka piirihalduse riiklike ressursside alaste prioriteetide seadmise ning nende ressursside kavandamise, juhtimise ja korraldamisega. Hindamise käigus leiti, et riiklike strateegiate kõige nõrgemad aspektid olid strateegiline lähenemine inimressurssidele (personalivajadused, ametikohtade täitmine, värbamispoliitika, karjäärivõimalused), haridusele ja koolitusele. Seega peaksid liikmesriigid oma riiklikke strateegiaid läbi vaadates neile teemadele erilist tähelepanu pöörama. (16) Hindamise tulemusena jõuti järeldusele, et riiklikud strateegiad oli vaid osaliselt vastavuses Euroopa integreeritud piirihalduse tehnilise ja tegevusstrateegiaga. Tõdeti, et riiklike strateegiate koostamisel liikmesriikide poolt rakendatud strateegilised juhtimispõhimõtted ning Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti poolt Euroopa integreeritud piirihalduse tehnilise ja tegevusstrateegia kehtestamiseks vastu võetud suunised ei olnud vormi, sisu ja üldise lähenemisviisi osas piisavalt integreeritud. 6755/21 ms/mpk 6

(17) Käesolev otsus tuleks edastada Euroopa Parlamendile ja liikmesriikide parlamentidele. Liikmesriigid peaksid saatma Euroopa integreeritud piirihalduse riikliku strateegia läbivaadatud teksti komisjonile vastavalt ajakavale, mis on esitatud tegevuskavas määruse (EL) 2019/1896 (mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet) rakendamise ning eeskätt Euroopa integreeritud piirihalduse mitmeaastase strateegilise poliitikatsükli rakendamise kohta, SOOVITAB, et Austria, Belgia, Eesti, Hispaania, Island, Itaalia, Kreeka, Leedu, Luksemburg, Läti, Madalmaad, Malta, Norra, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Šveits, Taani, Tšehhi ja Ungari võtaksid 2021. ja 2022. aastal meetmeid, et teha järgmist: 1. vaadata läbi integreeritud piirihalduse riikliku strateegia sisu, seda kohandada ja parandada, lähtudes integreeritud piirihalduse riiklike strateegiate 2019. 2020. aasta temaatilise hindamise järel koostatud hindamisaruandes ja selle lisades esitatud järeldustest, ning esmajoones: 1.1. tagada integreeritud piirihalduse riiklike strateegiate vastavus liidu tasandil kehtestatud poliitilistele prioriteetidele eeskätt selles osas, mis puudutab tipptasemel tehnoloogia kasutamist, koostalitlusvõime arendamist ja uusi infosüsteeme, aga ka põhiõiguste kaitset; 1.2. parandada strateegilist lähenemist asutustevahelisele koostööle, et optimeerida koordineerimist ja koostööd mitmesuguste Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamises osalevate riiklike asutuste vahel; 1.3. parandada prioriteetide seadmist, et luua poliitilisel ja strateegilisel tasandil tõhus Euroopa integreeritud piirihaldus ning tugevdada seost riiklikes strateegiates seatavate prioriteetide ja vahendite eraldamise vahel; 6755/21 ms/mpk 7

1.4. luua riiklik juhtimismehhanism, sh riiklik koordineerimisasutus, ja seda tugevdada, et riigi tasandil Euroopa integreeritud piirihaldust tõhusalt rakendada; 1.5. luua riigi tasandil sidus ja strateegiline lähenemisviis, et tagada inimressursside tõhus juhtimine piirihalduses, võttes arvesse personalivajadusi, ametikohtade täitmist, värbamispoliitikat ja karjäärivõimalusi, aga ka piirivalvurite riiklikku haridus- ja koolitussuutlikkust; 1.6. tagada Euroopa integreeritud piirihalduse tõhusaks rakendamiseks piisavate rahaliste vahendite eraldamine, kombineerides riigi vahendeid tulemuslikult liidu mitmeaastase finantsraamistikuga; 1.7. kehtestada strateegiline lähenemisviis või seda parandada, eeskätt strateegiliste eesmärkide ja prioriteetide seadmisega, aga ka parema planeerimisega selles osas, mis puudutab piirikontrolli, piiril tehtavat kontrolli, patrull- ja vaatlustegevust, suunamismehhanismi, riskianalüüsi, tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtet, piiriüleste kuritegude tõkestamist, avastamist ja nende vastu võitlemist, Schengeni alal võetavaid meetmeid, Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti toetusel toimuvat liikmesriikidevahelist koostööd, asutustevahelist koostööd ja rahalisi vahendeid; 1.8. koostada tõhusa seire ja rakendamise tegevuskava ning 2. vaadata riiklik strateegia läbi Euroopa integreeritud piirihalduse mitmeaastase strateegilise poliitikatsükli raames vastavalt määruse (EL) 2019/1896 (mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet) artikli 8 lõikele 6 ja selle rakendamiseks kehtestatud tegevuskavale. Teave riiklike strateegiate läbivaatamise kohta tuleks esitada komisjonile määruse (EL) 2019/1896 artikli 8 lõike 7 kohaseks hindamiseks. Brüssel, Nõukogu nimel eesistuja 6755/21 ms/mpk 8