Kohilas hoiab korda Valeri Tõrik

KOHILA Kohila valla ajaleht 22. aprill 2020. Nr 6(279) Kohilas hoiab korda Valeri Tõrik Loomulikult on valitsuse kehtestatud piirangud järgimiseks kõigile, aga hea, kui on keegi, kes hoiab silma peal ja jagab selgitusi kehtivast olukorrast. Kohila vallas on selleks lisaks politseile korrakaitsespetsialist Valeri Tõrik. Kuidas Kohila valla elanikud karantiiniaja reegleid järgivad? Võiks öelda, et Kohila inimesed järgivad ilusti korraldusi ja midagi kurta pole. Neli korda päevas käin läbi kauplused ja apteegid ning siiamaani probleeme tekkinud pole. Kui, siis ainult Kapa männikus olev lõbus seltskond kipub kogunema, aga kui jälle öelda, siis lähevad rahumeelselt laiali. Enim kardeti kalapäeva ja näomaskimüügi päeva, aga ka need on möödunud rahumeelselt. Pensionipäeval ei olnud meil sellist massilist pangaautomaadi külastust nagu vast teistel maakondadel. Mänguväljakutel on ka rahulik, kõikjal on sildid üleval ja inimesed sinna ei kogune. Ühe lasteaia territooriumile kippusid vanemad koos lastega minema, aga seegi olukord lahenes ja väravad lukustati. Discgolfi rada Kohilas on avatud, aga selle eest vastutavad raja haldajad, et ei oleks suuremat kogunemist, ning ka politsei käib ka aeg-ajalt patrullimas seal. Noortega Kohila alevis probleeme pole olnud, politseil oli tegemist noortega Prillimäel, kes korraldustele ei allunud ja kahele tehti ka rahaline trahv. Kas telefonikõnesid on palju? Valvsad kodanikud helistavad üsnagi tihti, kui näevad, et poes või apteegis kipuvad inimesed liialt lähestikku olema. Müüjatega on räägitud, aga alati ei jõua sekkuda. Eks osadele inimestele ei mõju reeglid Südamekuu: tasakaalustatud toitumine ja liikumine kodukontoris Koroonaviiruse laialdane levimine on suure osa kontoritöötajatest tänaseks kodukontoritesse sundinud. Harjumine tavapärasest erineva töökeskkonnaga on paljudel inimestel mingil moel kindlasti juba toimunud, kuid häid nippe pole kunagi üleliia ja seepärast jagame südamekuu hakul mõningaid nõuandeid. Väga olulist osa immuunsüsteemi tugevdamisel ja haiguste ennetamisel omab tasakaalustatud ja mitmekesine toiduvalik. Samuti on oluline palju värskes õhus viibida, liikuda ja sportida ning ruume korralikult tuulutada. Põhitõed, mida meeles pidada Toitumisel Söö piisavalt köögi- ja puuvilju. Täiskasvanud inimese soovituslik kogus on vähemalt 5 peotäit köögi- ja puuvilju päevas. Tarvita piisavalt D-vitamiini. Meie kliimavööndis kipub aasta lõikes päikesevalgust vähe olema ja seega tuleks D-vitamiini kindlasti lisaks võtta. Eestis on täiskasvanutele soovitatav piisav kogus D-vitamiini 10 µg päevas. Toiduainetest sisaldavad D-vitamiini nt kuumtöödeldud rasvane kala (räim, lõhe), keedetud muna, maks, D3 vitamiiniga rikastatud piim, piimatooted jm rikastatud toidud (nt toiduõlid, leib, sojatooted). Probiootikumide tarvitamine ja küüslaugu söömine on viirushaiguste ennetamisel olulise tähtsusega. Lisaks ennetamisele leevendab küüslaugu tarvitamine ka haigusnähtusid. Küüslauku võiks kasutada mõõdukates kogustes toidu sees, toores küüslauk võib seedetrakti limaskesta ärritada. Tarvita piisavalt vedelikku. Varu töötamise kohale tavaline vesi või magustamata tee. Söö kindlatel kellaaegadel. Liikumisel Koosta kindel päevakava, lisades sellesse liikumispause kehalise aktiivsuse hoidmiseks. Need ei pea olema pikad, kuid võiksid sobida töö iseloomuga. Kindlasti võiks pausi ajal teha jõutreeningut lihaste tugevdamiseks ning intensiivsemaid harjutusi südame-veresoonkonna treenimiseks. Kui kodus on ka lasteaia- või kooliealised lapsed, on koos nendega liikumispauside tegemine ideaalne moodus nende energiat kanaliseerida. Vaheta teadvustatult asendeid ja treeni regulaarselt (võimalusel värskes õhus). Arvesta pikem paus kas liikumiseks, söömiseks või koristamiseks iga 90 minuti järel. Kodus töötamine pakub küll rohkem paindlikkust, kuid ületöötamise vältimiseks oleks hea seada töötamisele algus- ja lõpuaeg ning seda ka lähematele töökaaslastele teada anda. Sa ei pea olema 24/7 kättesaadav. Sea eesmärgiks liikuda regulaarselt. Tee seda kodus või õues, valides hoolega aega ja kohta, et hoiduda kontaktidest teiste inimestega. Nädalase treeningkoormuse soovitusteks on liikuda vähemalt 2,5 kuni 5 tundi nädalas mõõduka intensiivsusega (tekib hingeldus, süda hakkab kiiremini lööma, hakkab soe, kuid suudad rääkida) või 1 tund ja 15 minutit kuni 2,5 tundi tugeva intensiivsusega (treeningut tehes on raske rääkida). Leia enda jaoks vastav kombinatsioon mõõdukast ja tugevast kehalisest aktiivsusest. Ja veel: maga piisavalt. Piisav uni on eduka tööpäeva vundament, seega hoolitse, et saaksid igal öösel vähemalt 7 8 tundi magada. Tervise Arengu Instituut SÜDAMEKUUL LIIGUME KAHEKAUPA JA HOIAME PIKIVAHET! 2m või ostutuhinas lähevad need lihtsalt meelest. Kui on kõnesid seoses perevägivallaga, siis soovitan ikka 112 numbrile helistada, sest siis fikseeritakse juhtum automaatselt registrisse. Õnneks selliseid kõnesid palju pole. Kohila inimestele soovitab Valeri, et hoidke ikka pikivahet ja austage valitsuse korraldusi ja reegleid. Kui aga on mõni tähelepanek või mure, siis tasub helistada korrakaitsespetsialist Valeri Tõrikule numbril 5556 0089. Merle Beljäev Head lapsevanemad! Sellel kevadel võetakse Kohila vallas kasutusele haridusteenuste haldamise tarkvarasüsteem ARNO. Seoses ARNO juurutamisega ning kasutusele võtmisega nihkub lasteaiakohtade jagamine maikuusse. ARNO süsteem automatiseerib lasteaiakohtade jagamise, mistõttu peaks see toimuma kiiresti ja sujuvalt. Kohe, kui süsteem on ette valmistatud, ilmub vajalik info valla kodulehele. Palume jälgida valla kodulehel avaldatud infot. Hetkest, kui toimub üleminek ARNO süsteemile, hakkab lasteaiakoha taotluste esitamine toimuma ARNO keskkonnas ka selle kohta tulevad üksikasjalikud juhised teile valla infokanalitesse. Loodame, et ARNO keskkond muudab haridussüsteemiga seotud toimingud meie valla elanikele sujuvamaks ning oluliselt mugavamaks. Meeri Ehandi haridusnõunik

2 kohila valla ajaleht Nr 6 Aprill 2020 Kohila vallavalitsus jätkab tänavavalgustite korrastamist 2019. aastal lõppes Kohila vallas Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetusega projekt, mille käigus renoveeriti suurem osa valla tänavavalgustusest, võeti kasutusele kaasaegsed LED-lambid ja valgustuse juhtimissüsteem. Selle toetuse eest ei olnud võimalik korraga vallas rohkem valgustust renoveerida, seetõttu taotles Kohila vallavalitsus uuesti toetust. Nüüdseks on tulnud positiivne otsus tänavavalgustuse renoveerimise jätkamiseks projektile Kohila alevi, Aespa aleviku ja Vilivere küla tänavavalgustuse rekonstrueerimine. Projekti kavandatav kogumaksumus on 257 264,40 eurot, sealhulgas toetus kuni 156 931,28 eurot ja kohustuslik valla rahastus umbes 100 333,12 eurot. Projekti käigus on plaanis rekonstrueerida Kohila valla territooriumil u 153 tänavavalgustuse punkti. Kavandatav elluviimise aeg on vahemikus 01.05.2020 30.06.2021. Antud toetust saab kasutada vaid varem kasutuses olnud valgustuse renoveerimiseks, mitte uue rajamiseks. Toetuse tingimused ei luba renoveerida ka erakinnistute valgustust. Tänavavalgustuse renoveerimine aitab vähendada energia- ja rahakulu ning tekitada turvalisemat ja kenamat keskkonda. Vastav toetusmeede on Ühtekuuluvusfondist rahastatav Energiasäästu ja taastuvenergia osakaalu suurendamine ja taotlusvoor Tänavavalgustuse taristu renoveerimine III 19.08.2019 31.10.2019. Toetuse rakendusüksus on Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus. Detailplaneeringu kehtestamine Kohila vallavalitsuse 30. märtsi 2020. a korraldusega nr 69 kehtestati Otsa-Ojanurme kinnistu detailplaneering. Planeeritav ala asub Aespa alevikus Ojanurme ja Viljaku tänava äärsel alal. Vastavalt Kohila valla üldplaneeringule (kehtestatud Kohila vallavolikogu 20.07.2006 otsusega nr 86) asub planeeritav maa-ala tiheasutusega alal, mille juhtiv juhtotstarve üldplaneeringu järgi on haljasala ja parkmetsa maa. Otsa-Ojanurme kinnistu detailplaneering on osaliselt vastuolus valla üldplaneeringuga, kuid ei muuda üldplaneeringu põhilahendust. Detailplaneeringu lahendusena jaotatakse planeeringuala 7 elamumaaks ja 1 ühiskondliku sihtotstarbega krundiks. Detailplaneeringuga määratakse elamumaadele hoonestusalad ja ehitusõigused üksikelamute ja abihoonete ehitamiseks. Planeeringumaterjalidega saab tutvuda Kohila valla kodulehel www.kohila.ee. Sille Rõõmus vallaarhitekt KOHILA Toimetus: Merle Beljäev, tel 5342 3483 e-post: merle.beljaev@kohila.ee Esne Ernits, tel 5564 7719, e-post: esne.ernits@kohila.ee Keeletoimetaja: Katrin Naber e-post: katrin.naber@gmail.com Kohila vallavalitsus, Vabaduse 1, Kohila 79804, tel 489 4760 e-post: vallavalitsus@kohila.ee Herkki Olo Arendusnõunik Eriolukorraga seotud kohatasust ja õppemaksust vabastused Seoses eriolukorraga on lasteaia kohatasu maksmisest vabastatud lapsevanemad, kelle lapsed ei käi lasteaias. Sellega seoses muutub ka arvete väljastamise põhimõte. Kui muidu saavad lapsevanemad ettemaksuarve, siis eriolukorra ajal esitatakse arved tagasiulatuvalt. See tähendab, et eriolukorra lõppedes ja üleminekul tavapärasele arvete esitamise režiimile saavad lapsevanemad, kelle laps käib lasteaias eriolukorra ajal, korraga kahe kuu arve ettemaksuarve ja arve eelmise kuu eest. Samuti on vallavalitsuse otsusega peatatud õppemaksu tasumine Kohila Koolituskeskuse huvikooli ettevalmistusrühma õpilaste jaoks, kellel ei ole toimunud õppetööd alates eriolukorra kehtestamisest. Teistes huvikooli klassides on õpe korraldatud sarnaselt üldhariduskooliga koduõppena. Märtsikuu kohatasust lasteaias ja õppemaksust huvikoolis arvestatakse 50% ettemaksuks eriolukorrale järgneva kuu eest. Meeri Ehandi haridusnõunik Kohila valla ajaleht Väljaandja: Kohila vallavalitsus Küljendus ja trükk: Auratrükk www.aura.ee Tiraaž: 3250 Järgmine ajaleht ilmub 13. mai OÜ Kohila Maja veeteenuse hinnad muutuvad alates 1. juunist 2020. Teenuse nimetus Tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest füüsilistele isikutele Tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest juriidilistele isikutele Tulenevalt COVID19 pandeemiast ja selle negatiivsest mõjust majandusele tervikuna peab Kohila Maja OÜ nõukogu otstarbekaks vee teenuse hindade rakendamist kuu võrra edasi lükata. Uued hinnad kehtestatakse alates 1.06.2020, mitte 01.05.2020 nagu algselt planeeriti. Veeteenuse hinnast ja selle muutusest pikemalt Veeteenuse hinnatõus on vastutustundliku vee-ettevõtte majandamise objektiivne reaalsus. Tegemist on elutähtsa teenusega, mis peab olema inimese tervisele ohutu, keskkonnasäästlik ja toimepidev. Veehind peab olema kujundatud selliselt, et vee-ettevõtjal oleks tagatud põhjendatud tegevuskulude katmine, investeeringud olemasolevate ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni- (ÜVK) süsteemide kestlikkuse tagamiseks, keskkonnanõuete täitmine, kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine, taristu arendamine ÜVK kava alusel ning põhjendatud tulukus. Iseäranis kriisiolukordades peab vee-ettevõte olema üks tugevamaid lülisid ühiskonna toimimise ahelas. Vee-ettevõtte majandamise alustalaks on kvaliteetse teenuse tagamine ja seega ennekõike probleemide ja kahjude ennetamine. Veehind on kulupõhine, mille põhikomponentideks on: - tegevuskulud: o seadmete korrapärane hooldus, et nad kauem kestaks (st investeeringute efektiivsus). Olemasolev ÜVK taristu Kohilas on küll suhteliselt uus, aga siiski juba peatselt 10 aastat kasutuses olnud ja vajab üha suuremat korrapärast hoolt ja remonti; o masinate, seadmete, protsesside majandamine ja juhtimine liigub üha enam mehhaaniliselt tasemelt automaatika ja elektroonika valdkonda. Tehnoloogia kaasajastamine ja personali teadmiste, oskuste täiendamine peab vastama karmistuvate joogivee ja keskkonnanõuete täitmisele. Tuleb avatud silmadega vaadata ringi nii Eestis kui välismaal. Vee-ettevõtte spetsialistid peavad olema oma ala professionaalid, motiveeritud, ambitsioonikad ja usaldusväärsed. Nende vajaduste saavutamiseks ja hoidmiseks peab Kohila Maja tööandjana olema tööjõuturul konkurentsivõimeline, arvestades Harjumaa ja Tallinna palgataset. Seega pole tööjõukulud täies ulatuses ettevõtte enda kontrollida, arvestada tuleb ettevõtluskeskkonnaga ja kulude kasv sotsiaalselt vastutustundlikus ettevõttes on põhjendatud; - kapitalikulud: o Kohila vald koos Kohila Majaga on teinud ja tegemas mahukaid investeeringuid taristu uuendamiseks ja rajamiseks. Täiesti uue Aiamaade kohta Soovijatel on võimalus saada rendile aiamaad valla munitsipaalomandis olevatest maadest. Selleks võtke eelnevalt ühendust vallavalitsuse maanõuniku Varje Kajastega (telefon 5556 0081 või e-post varje.kajaste@kohila.ee). Kehtiv hind eurot/ m 3 Hind alates 01.06.2020 eurot/m 3 km-ta km-ga km-ta km-ga Tasu võetud vee eest füüsilistele isikutele 1,10 1,32 1,40 1,68 Tasu võetud vee eest juriidilistele isikutele 1,27 1,52 1,55 1,86 2,09 2,51 2,36 2,83 2,40 2,88 2,65 3,18 piirkonnana ehitatakse välja ÜVK Aespa alevikus ja Vilivere külas. Ettevõtte teeninduspiirkond ja taristu kasvab pea kaks korda. Kohila Maja investeerib uude ÜVK taristusse 2,11 miljonit eurot, sellest laenuna 1,77 miljonit. Kohila vald investeerib 1,44 miljonit eurot. Veehinna kasvuga tagatakse rajatiste jätkusuutlikkus ja laenuteenindus. Riigiabita, mille osakaal on Aespa-Vilivere projektis 85%, poleks sellises mahus ÜVK arendused võimalikud; - põhjendatud tulukus (ärikasum): o teenuse hind sisaldab Konkurentsiameti poolt lubatud määral kasumit, mis on ettevõtte arendustegevuseks hädavajalik. Kuna investeeringute maht on väga suur, siis veehinna tõusu leevendamiseks on Kohila Maja veehinda arvestanud kasumit lubatud määrast vähem. Kas uus veeteenuse hind on põhjendatud, objektiivne, läbipaistev ja tarbijale taskukohane? Jah. Kohila Maja kui veeteenuse osutamiseks ainuõigust omava ettevõtja hinnakujundus on Konkurentsiameti valvsa kontrolli all. Uue veehinna ametliku kooskõlastusmenetlusega alustati detsembris 2019 vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusele ning Konkurentsiameti metoodikale. Kuluarvestuspõhimõtted on määratletud, objektiivselt põhjendatud ja läbipaistvad. Veehind ja selle muutuse dünaamika arvestab nii tarbija, vee-ettevõtte kui omavalitsuse huvidega. Huvide tasakaalu mõõdupuuks on teenuse kvaliteet, jätkusuutlikkus ja taskukohasus. Põhjendamatult madal hind suurendab tervise, keskkonna ja toimepidevuse riske. Veeteenuse taskukohasuse peamiseks näitajaks on teenuse eest makstava kulu osakaal leibkonnaliikme netosissetulekust. Normaalseks peetakse 2,5%. Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) soovitusel ei tohiks näitaja ületada 4%. Kohila piirkonnas oli taskukohasuse näitaja 2016. aastal 1,4%, käesoleval aastal pärast uue hinna rakendumist 1,3% ja Rendile antavad aiamaad asuvad Kohila alevis Raudteeääre, Jõesaare, Side tn 1, Tööstuse tn 29a, Lõuna tn 36 ja Raadiku tn 12 kinnistul ning Prillimäe alevikus Kärbi kinnistul. Kohila vallavolikogu 29.04.2014 määrusega aastaks 2024 on prognoositud 1,5%. SA Keskkonnainvesteeringute Keskus kui Kohila Maja suurim laenuandja on tingimuseks seadnud, et veehinna taskukohasuse näitaja peab olema vähemalt 1,5%. See on tõenduseks, et veehinda ei hoita põhjendamatult madalana, mis seab ohtu ettevõtte laenuteeninduse võimekuse. Oluline on seegi, et ettevõte vabaneks samm-sammult toetussõltuvusest ja suudaks iseseisvamalt majandada. Peab arvestama tõsiasja, et riigiabi vee-ettevõtetele väheneb. Veehinna tõusuga kaasnevat kulu perekonna rahakotile ilmestab järgmine näide. Kui seni tasus neljaliikmeline perekond, kes tarbib kuus keskmiselt 8 m 3 vett, vee- ja kanalisatsiooni teenuse eest kokku 30 eurot, siis pärast hinnatõusu on samas mahus teenuse maksumuseks 36 eurot kuus. Seega tuleb iga kuu maksta teenuse eest 6 eurot varasemast enam. Kas teenus on odav või kallis, on subjektiivne hinnang, küll aga on hind objektiivselt võttes põhjendatud ja taskukohane. Veehinna tõusu mõju asutustele ja ettevõtetele on raskem hinnata. See oleneb, kui suur on veekulu teenuse või toote omahinnas ja kui palju see mõjutab ettevõtte konkurentsivõimet. Kohila vallas pole ettevõtteid, kelle toote või teenuse peamiseks kulukomponendiks on vesi. Kohila Maja suurim klient on Kohila Lindström (endise ärinimega Tallinna Pesumaja OÜ). On tõsiasi, et tänu suurtarbijale, on veehind taskukohasem ka kodutarbijatele olles kogu ÜVK taristu tõhusamale majandamisele suureks toeks. Seega ettevõtluskeskkonna soodustamine ja arendamine Kohilas on äärmiselt oluline ka veehinna sotsiaalsest vaatevinklist. Veehinnakasvu oleme kavandanud 3-4-aastase sammuna. Kui käesolevale eelnes hinnatõus 2016. aastal, siis järgmist hinnatõusu kavandame hiljemalt 2024. Kohila valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2016-2027 finantsanalüüsis on veehinna kasvuprognoos kajastatud. Kui Aespa-Vilivere elanikud ühinevad veevärgiga aktiivselt, siis on mingil perioodil võimalik ka veehinna langus. Oleneb tarbimise mahtude tõusust teatud perioodil. Loodan, et suutsin piisavalt veenvalt selgitada, miks veehinna tõusu tuleks suhtuda mõistvalt ja vastutustundlikult. Kohila Maja on Kohila valla tarbijate teenistuses ja parim viis selleks on kvaliteetse teenuse kestlik osutamine ja taristu ning ressursside hoidmine ka tulevastele põlvedele. Ikka tervislikuma ja puhtama elukeskkonna nimel. Vahur Tarkmees nr 13 on kinnitatud munitsipaalmaadel asuvate ajutiste aiamaade maakasutustasu suuruseks iga vegetatsiooniperioodi eest 0,08 /m2. Saadud tasu eest korrastatakse kasutusest väljas olevat maad. Kohila jäätmejaam on avatud tavapärastel aegadel Avatud neljapäev 10.00 18.00 reede 10.00 18.00 laupäev 9.00 17.00 Riigipühadel on jäätmejaam suletud. Jäätmeplatsile lubatakse üks jäätmevaldaja (autoga või ilma) korraga. Kohila reoveepuhastist väljub keskkonda üksnes nõuetele vastav heitvesi. Foto Henry Tombak. Selleks, et jäätmejaama värava taha ei tekiks järjekordi, palume jäätmete üleandmiseks eriolukorra kehtimise ajal registreeruda. Registreeruda saab Kohila valla keskkonnanõuniku kaudu telefonil 5556 0084 E R kell 9.00 16.00. Kui on soov üle anda jäätmeid, millele rakendub hinnakiri, siis eriolukorra käib tasumine ajal ainult kaardimaksena. Nüüdsest saab jäätmejaamas igal ajal üle anda ka vanametalli. Palume kõigilt kannatust ja mõistvat suhtumist! Kohila vallavalitsus ja AS Ragn-Sells

Nr 6 Aprill 2020 kohila valla ajaleht 3 RMK teavitab üraskirüüstest tingitud erakorralisest raiest Sutlema külas Haigushüvitiste maksmine võtab tavapärasest enam aega Seoses eriolukorraga alustab haigekassa hiljemalt mais esimese kolme haiguspäeva eest tagasiulatuvalt hüvitise tasumist. See tähendab, et hetkel on eriolukorra algusest ehk 13. märtsist avatud haigusjuhtude eest hüvitise maksmine pikenenud. Hetkel kehtiva korra alusel haigekassa esimest kolme haiguslehe päeva ei hüvita. 4. 8. päeva eest tasub tööandja ning alates 9. haiguspäevast tasub haigekassa. Riigis kehtiva eriolukorra ajaks on valitsus otsustanud teha erandi ning hüvitada tagasiulatuvalt alates 13. märtsist avatud haiguslehtede puhul kuni eriolukorra lõpuni ka kolm esimest haiguspäeva. Hüvitise määr sõltub tööst vabastamise põhjusest ja arvutatakse töötaja eelmise aasta keskmise tulu põhjal. Juhime tähelepanu, et tööandjal säilib kohustus hüvitada töötajale 4. 8. haiguspäev. Haigekassal on seaduse alusel lubatud haigushüvitis välja maksta 30 kalendripäeva jooksul hetkest, mil õigesti vormistatud haigusleht haigekassasse jõuab. Haigekassa on enne eriolukorda maksnud hüvitise välja paari päevaga ning inimesed on sellega harjunud. Hetkel on tavapärasest pikem hüvitise tasumisaeg tingitud asjaolust, et haigekassa vajab riigikogus lisaeelarve kinnitamist ning hüvitiste väljamaksmise aluseks on seejärel vastav vabariigi valitsuse määrus. Haigekassa juht Rain Laane ütles, et keerulises majanduslikus olukorras on inimeste ootus mõistetav ja erinevad infoliinid saavad selle kohta väga palju küsimusi, mistõttu võivad muud haiguspuhanguga seotud mured jääda tagaplaanile. Palume inimestelt veel veidi kannatust. Teame, et paljud ootavad juba hüvitist ja alustame makseid esimesel võimalusel. Soovime, et hüvitis laekuks inimese kontole ühekorraga ehk koos esimese kolme päeva hüvitisega, lisas Laane. Haigekassa annab kohe teada, millal haigushüvitiste maksmine taastub. Hoolduslehti ja sünnituslehti planeeritav muudatus ei puuduta, sest neid rahastab haigekassa juba praegu alates esimesest haiguspäevast ja hoolduslehtede puhul 80% ulatuses hooldaja eelmise aasta keskmisest töötasust. Täiendavate haiguspäevade tasumiseks suunab riik lisaraha üle seitsme miljoni euro. Evelin Trink Avalike suhete ja tervise edenduse osakond Kohila tervisekeskuse uus perearst doktor Artur Anson Kohila vallavalitsus teavitas RMK-d, et Sutlema külas kergteega piirnevas riigimetsas on palju kuivanud puid, mis murduvad ja kukuvad kergliiklusteele, ohustades seeläbi kergteel liikujaid. RMK töötajad tutvusid kohapeal olukorraga ning selgus, et viidatud metsas (riigimetsa kvartali WR121 eraldis nr 1, tulundusmets, pindala 2,73,) on tõepoolest puistu seisund puiduvaru kvaliteedi seisukohast väga halb ja niigi ulatuslik üraskikahju võib laieneda ka tervetele puudele. RMK tellis keskkonnaametilt ekspertiisi erakorraliste raietööde teostamise võimalikkusest. Langi lähistel asub ohvrikivi, mis on kultuurimälestis, kuid selle kaitsevöönd raielangini ei ulatu. Üraskite kiire leviku ning sellest tulenevalt ka puude ohtlikkuse tõttu on raie erakorraline ning vajalik teostada esimesel võimalusel, mistõttu tehakse sanitaar-lageraie juba 2020. aasta mais-juunis. Langile jäetakse kasvama puid ja nende gruppe (männid, vahtrad) võimalusel rohkem kui tavapäraselt. Raietöödel arvestatakse öörahuga, mis tähendab, et töid teostatakse ajavahemikus kella 7 22, pühapäeviti töid ei teostata. Raielank uuendatakse hiljemalt 2022. aasta kevadel, sest raie ja istutamise vahele peab jääma vähemalt üks vegetatsiooniperiood, et langile jäänud üraskid või nende vastsed äsja istutatud puudele levida ei saaks. Langilt koristatakse enamjaolt ka raiejäätmed. Aegjärkne raie ei ole antud juhul otstarbekas, sest raiuda on mõistlik kvaliteetset, mitte juba riknenud, üraskitest kahjustatud puitu. Suur osa puitu ongi juba riknenud, kuid üraskitest veel kahjustamata puit on metsast võimalik kätte saada vaid lageraie abil. Lisaks on mitmekordne raie väikeste kogustena ressursimahukam. Tegemist on asumilähedase metsaga, kuid koroonaviirusest tingitud eriolukorra tõttu ei ole võimalik teavituskoosolekut korraldada, mistõttu toimub teavitamine raietöödest ainult e-kirja teel ja valla lehe kaasabil. Enne raietöid võtab RMK praaker ühendust kogukonna esindajaga, et leppida kokku puud ja puude grupid, mida soovitakse kindlasti kasvama jätta. Vajadusel need märgistatakse. Kasvama saab jätta vahtraid ja kuni pooled langil kasvavatest mändidest, seda eeldusel, et lank oleks uuendatav ja säilikpuudele lisaks jäetud puid saab edaspidi raiuda tervena. Arvamused ja ettepanekud palume esitada e-posti aadressil Raplamaa@rmk.ee hiljemalt 01.05.2020. Kogukonda esindab Sutlema külavanem Alar Haabma. Margus Emberg RMK Raplamaa metsaülem Vajadus nelja perearsti järele on Kohilas olnud väga ammu. Kohila elanike arv on viimastel aastatel kasvutrendis. Lisaks ametlikult registreeritud elanikele elab Kohila valla suvilapiirkondades elanikke, kelle elukohaandmed pole kantud rahvastikuregistris Kohila valla aadressile, kuid kellel on samuti vajadus perearsti teenuse järele. Kohila tervisekeskuse teeninduspiirkonda jääb juba praegu orienteeruvalt 10 000 elanikku. Nii sõlmitigi leping Medicum Perearstikeskusega ja alustati avalduste vastuvõtmisega perearsti nimistusse Kohila tervisekeskuses. Doktor Artur Anson Medicum Perearstikeskusest on Turba nimistut pidava doktor Jevgeni Aksenenka nimistu abiarst. Kes on doktor Artur Anson? Olen 27-aastane. Elan Tallinnas ja olen töötanud üldarstina ligi 3 aastat. Soovin tulevikus peremeditsiini residentuuri astuda, et end selles vallas täiendada ja kunagi oma nimistu saada. Lõpetasin Tartu Ülikooli arstiteaduskonna 2017. aastal ja pärast seda olen üldarstina perearste asendanud või töötanud nimistu abiarstina. Lisaks Kohilale töötan juba 2018. aastast täiskohaga Ristil. Kuidas on esimene kuu Kohila tervisekeskuses möödunud? Esimesel kuul oli kõige rohkem tööd uute patsientide registreerimisega. Kuna vastuvõtt on kord nädalas, siis suur osa tööst on olnud telefoni teel või kaugtööna. Nüüd, kus inimesed püsivad kodudes ja pööravad rohkem rõhku oma tervisele, siis kas on tavapäraseid kevadisi külmetushaigusi ka vähem? Puudub statistika selle väite kommenteerimiseks, tunnetuslikult ei ole vahet. NB! Nimistusse registreerimise avalduse blanketi saab veebiaadressilt www.medicum. ee perearstikeskuse alt, samuti on need füüsilisel kujul olemas Kohila tervisekeskuse registratuuris. Digitaalselt allkirjastatud avaldused palume saata meiliaadressil perearstikeskus@medicum.ee ja tavapäraselt allkirjastatud avaldused tuua Kohila tervisekeskuse registratuuri. Lisainfo telefonil 657 5022.

4 kohila valla ajaleht Nr 6 Aprill 2020 Kaitseliidu Rapla malev, Naiskodukaitse Rapla ringkond ja Raplamaa Noored Kotkad ja Kodutütred ootavad enda ridadesse kõiki, kel soov end arendada ja proovile panna KAITSELIIDU RAPLA MALEV Kaitseliit on loodud oma kodu kaitseks, selle ülesanne on vabale tahtele ja omaalgatusele toetudes suurendada rahva valmisolekut kaitsta Eesti iseseisvust ja põhiseaduslikku korda. See tähendab, et organisatsiooniga liitujate vaba tahe ja omaalgatus on ülioluline igas talus, külas, vallas teab ju kohapealne inimene kõige paremini, mida on vaja turvalisuse tõstmiseks teha. Kaitseliit on laiapindse riigikaitse alustala, toetades riigis elutähtsate teenuste toimepidevust ja kriiside lahendamist. Kaitseliit on relvastatud organisatsioon, mille ülesandeks on olla toeks sisejulgeolekule ning riigi kaitsevõimele. Peale väljaõpet saab iga liige valida valdkonna ja eriala, milles panustada. Raplamaal jaguneb Kaitseliit neljaks allüksuseks: Loone malevkond hõlmab endas Rapla ja Kohila valda, Kaiu piirkonnas tegutseb Kaiu üksikrühm, Kehtna valla inimesed on koondunud Hiie üksikkompaniisse, Märjamaa vallas tegutseb Märjamaa üksikkompanii. Kokku on liikmeid üle 600. Kaitseliidu Rapla malev: https://rapla.kaitseliit.ee/ Kontaktid: rapla@kaitseliit.ee; +372 7179399 Facebook: https://www.facebook.com/kaitseliit.rapla.malev/ Instagramm: kaitseliidu_rapla_malev, Naiskodukaitse Rapla ringkond: https://www.naiskodukaitse.ee/rapla_ringkond_20 Naiskodukaitse Rapla ringkonna instruktor Reelika Rohuste (+372 518 8067; reelika.rohuste@naiskodukaitse.ee) Facebook: https://www.facebook.com/naiskodukaitseraplaringkond/ KODUTÜTARDE RAPLA RINGKOND JA NOORKOTKASTE RAPLA MALEV Kodutütred ja Noored Kotkad on vahvad 7-18- aastased noored, kelle tegevused organisatsioonis on väga mitmekesised. Peamiselt pööratakse rõhku matkatarkustele ja riigikaitsele, olulisel kohal on ka ohutuse teemad, sportlikud tegevused. Tegevustesse on tihedalt sisse põimitud kodanikuoskusi ning ajalooteadmisi. Tähelepanu pööratakse ka noorte juhtimis- ning organiseerimisoskuste täiendamisele ega unustata ka lihtsalt lõbutseda. Organisatsiooni liikmetele pakutakse aastaringselt aktiivset ja seiklusrikast tegevust läbi mängulise õppimise, korraldatakse laagreid ja võistlusi ning kõik tegevused on liikmetele tasuta. Kodutütreid on maakonnas 154 ja noorkotkaid 128 ning jagunetakse paikkonniti rühmadeks. Kui tunned tahtmist lähemalt tutvust teha, siis võta ühendust noorteinstruktoriga või juba konkreetselt huvi pakkuva rühmaga rühmapealiku vahendusel. Kodutütarde Rapla ringkonna info: Keskkonnaministeerium otsib taas keskkonnakäppasid Keskkonnaministeerium kutsub kõiki haridusasutusi ja keskkonnahariduse organisatsioone osalema Keskkonnakäpa konkursil, mis tunnustab keskkonnasõbralikku haridustegevust. Konkursile sobivad esitamiseks kõik algatused, mis aitavad kujundada inimesi keskkonnasõbralikumaks ja teadlikumaks ning mis muudavad meie ümbrust paremaks. Oodatud on projektid, mis on uudsed, ressursisäästlikud ning avaldavad head mõju keskkonnale ja kasvatavad osalejate keskkonnateadlikkust. Keskkonnakäpa konkursile saab kandideerida 13. aprillist-10. maini. Laureaadid selgitab žürii ja lisaks saavad kõik inimesed valida oma lemmiku 18.-31. maini kestval rahvahääletusel. Kokku on konkursil viis kandideerimise rühma: lasteaed, õpilasrühm/klass, õpetaja, kool ning keskkonnaharidust pakkuv organisatsioon. Kandideerida saab tubli tegutseja, targa tarbija, õnneliku õppe, kogukonna kaasamise ja innuka innovaatori kategoorias. Viimane on eriauhind, mis antakse tegevuste eest, mille käigus on leitud uudseid/leidlikke lahendusi keskkonnateemade käsitlemisel, olgu selleks põiming erinevate ainevaldkondade vahel, keskkonnasõbralikkust edendavad uuringud, vaatlused, leiutised, kampaaniad, koostöö lastevanemate ja ettevõtetega jms. Kandidaate saab esitada 10. mai südaööni, ankeet asub konkursi kodulehel https:// keskkonnatunnustused.ee/et/keskkonnakapp. Keskkonnakäpa veebilehelt leiab lisainfot ka kandideerimistingimuste kohta. Esita oma kandidatuur või soovita meile tublisid tegijaid oma kogukonnast! 2014. aastast korraldatavat konkurssi viis esimesel kahel aastal läbi Keskkonnaamet ning seda Euroopa sotsiaalfondi programmi Keskkonnahariduse arendamine toel. 2016. aastast korraldab konkurssi keskkonnaministeerium. Viie aastaga on konkursile esitatud keskmiselt 115 projekti aastas ning kokku on välja antud 148 tunnustust ehk keskkonnakäppa. Ka eriolukorras vajame abi ja abistame oma kogukonnas elavaid inimesi! NAISKODUKAITSE RAPLA RINGKOND Naiskodukaitsjana saab panustada paikkonna turvalisusse, kultuuri hoidmisse ning just igale liikmele sobival ja jõukohasel moel riigikaitsesse. Naiskodukaitses on võimalus end pidevalt koolitada, osaleda spordi- või militaartegevustes, tegeleda noortega. Tegemist on valikuterohke organisatsiooniga, kus peale baasväljaõppe läbimist on võimalik minna sobiva ja meeldiva valitud erialaga süvitsi. Liikmete seas propageeritakse tervislikke eluviise, tehakse koostööd eri tasanditel ja osaletakse kogukonna tegevustes. Naiskodukaitse Rapla ringkond ühendab endas enam kui 130 liiget, paikkondlikult jagunetakse Rapla, Märjamaa, Kohila, Kaiu, Kaerepere ning Hiie (Kehtna-Lelle-Järvakandi) jaoskondadeks. http://raplaktnk.edicypages.com/kodututred Noorkotkaste Rapla malevainfo: http://raplaktnk.edicypages.com/noored-kotkad Kodutütarde Raplaringkonna instruktor Liis Jõesaar (+372 5300 1885 ; liis.joesaar@kaitseliit.ee) Noorkotkaste Rapla maleva instruktor Kristina Eesmets (+372 5919 3531; kristina.eesmets@kaitseliit.ee) Meie koduleht on www.helpific.com Abivajajad ja abistajad saame kokku viia ka tugitelefonil 56 604 642 Abi vastuvõtmisel või pakkumisel järgime Terviseameti juhiseid ja soovitusi! Helpific on veebipõhine tugikeskkond, mille kaudu erivajadusega inimesed ja eakad saavad tellida vabatahtlikke abistajaid või tasulisi teenuseid ning kogukonnaliikmed pakkuda nii oma füüsilist abi kui ka emotsionaalset tuge. Liitu meiega, nii aitad hoida kogukonda tugevana! MTÜ Helpific Helpific on veebipõhine tugikeskkond, mis abistab ka eriolukorra ajal kogukonnas elavaid inimesi erivajadusega inimesed ja eakad saavad tellida vabatahtlikke abistajaid või tasulisi teenuseid ning kogukonnaliikmed pakkuda nii oma füüsilist abi kui ka emotsionaalset tuge. Teenuseid saavad tellida ka abivajajate lähedased. Helpificu kaudu abi tellimiseks või pakkumiseks tuleb logida sisse aadressile www.helpific.com ja täita oma profiil ehk registreerida kasutajakonto. Pärast seda saad sisestada oma abisoovi, lisada abipakkumise või vastata abisoovile. Kui abivajaja ei saa arvutit kasutada, saab ta helistada meie klienditoe telefonil 5660 4642 ning me avaldame Helpificu nimel tema abisoovi. Soovime jõuda võimalikult paljude inimesteni, sh noored, lastega kodus olevad vanemad, korteriühistute liikmed, kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajad ja spetsialistid, töötud või need, kes on eriolukorra tõttu saadetud sundpuhkusele. Millist abi saab küsida või pakkuda? 1. Abi toidukaupade, majapidamistarvete ja ravimite kojutoomisel või kasvõi näiteks prügikoti väljaviimisel. Abistajad järgivad põhimõtet, et vältida tuleb lähikontakti riskigruppi kuuluvate inimestega. Nad lepivad abivajajaga kokku, et jätavad poekoti ukse taha. Suhtlemise vajadusel hoiavad teineteisest vähemalt kahe meetrist distantsi. 2. Emotsionaalse toena suhtlust telefoni teel ja sotsiaalmeedia vahendusel Facebooki, Skype i või mõne muu pooltele sobiva kanali kaudu. Aktiivne suhtlus aitab peletada muremõtteid. Abistajad saavad koos abivajajatega panna paika väikesed eesmärgid, näiteks raamatu lugemine, pildi maalimine, pusle kokkupanemine. Vahetada kogemusi ja tekkinud mõtteid. Abi vastuvõtmisel või pakkumisel palume tungivalt järgida terviseameti juhiseid või soovitusi. Koos kujundame tugevamad kogukonnad! Keiu Roosimägi Helpificu tegevjuht

Nr 6 Aprill 2020 kohila valla ajaleht 5 VAATA VANA AKENT! 23. mai üle-eestiline akende restaureerimise päev Nagu eelmisel aastal, nii on ka tänavu Eesti Vabaõhumuuseumi maaarhitektuuri keskus koos Muinsuskaitseametiga korraldamas kampaaniat Vaata vana akent!. Tänavu tuleb aga kõik teisiti. Teistsugune on ju olnud sellel kevadel kogu meie elu. Kui veel paar kuud tagasi kutsusime kogukondi talgute korras oma vanu aknaid restaureerima, siis nüüd kolime turvaliselt veebi. Nüüd näitavad kogenud meistrid aknarestaureerimist puudutavaid võtteid ja nippe läbi arvutiekraani ehk viime meistri igasse Eestimaa kodusse! Meie kampaaniategevuste põhirõhk on suunatud laupäevale, 23. maile. Teeme oma fookuspäeva ülekanded kommenteeritavaks nii, et kohe saab ka küsimusi esitada. Teavituskanaliks saab meie Facebooki leht https://www.facebook.com/vaatavanaakent, kust leiab vähemalt nädal varem ka täpse ajakava. Alustame selle tegusa päevaga kell 12. Ehkki olulisemad tegevused toimuvad 23. mail, oleme oma näpunäidete jagamisega alustanud varakult. Nii võib juba praegu leida Facebookist samm-sammult tegevusi oma akna hooldamiseks ja taastamiseks alates selle uurimisest, kahjustuste märkamisest, klaaside ja värvi eemaldamisest jne. Tasub kõrva taha panna, et hoolt vajab igasugune puitaken, ka päris uus. Meie juhime oma kampaaniaga tähelepanu aga pigem vanadele akendele, mis on meie kodudele veel ilmet andmas. Kindlasti tekib suuremal osal lugejatest küsimus, et mis me neist akendest siis vaatame. Aknad aga on paraku hoone juures ühed kõnekamad detailid üldse, jutustades meile nii hoone kunagisest Targalt internetis soovitused lapsevanemale lapse turvaliseks veebikasutuseks koduse e-õppe ajal Praeguses eriolukorras, kus koolimajad, huviringid ja mänguväljakud on suletud ning lapsed on kodusel e-õppel, kasutavad lapsed internetti ja nutivahendeid varasemast rohkem. Nendest õpitakse, suheldakse õpetajate, klassikaaslaste ning sõpradega, lahutatakse meelt mänge mängides, muusikat kuulates, infot otsides, jagatakse pilte ja videoklippe jne. Oluline on seda kõike teha targalt ja ohutult ning vältida olukorda, kus lapse kogu päev kulgeb ekraani taga. Järgnevalt anname lapsevanematele mõned soovitused, kuidas oma last praeguses olukorras kodusel e-õppel toetada. Selgitage lapsele, miks tuleb praegu kodus olla Rääkige lapsele koroonaviirusest tema vanust arvestades ja looge usalduslik suhe, et ta julgeks alati küsida asjade kohta, millest ta aru ei saa või millest ärevusse satub. Näiteks uudised või inimeste käitumine sotsiaalmeedias. Arutage, kas tasub nalja heita, kui inimesed ostavad wc-paberit kokku või lehvitavad mobiiltelefoniga aknal. Koostage koos lapsega päevakava ning pidage sellest kinni Et kõik plaanitu ja vajalik tehtud saaks, tehke koos lapsega päevakava. Selleks saab kasutada ka ajahalduse äppe, näiteks toggl plan, millega saab mõõta, kui kaua mingile tegevusele veebis aega kulub. Oluline on jälgida, et lapse kogu päev ekraani taga ei kulgeks. Silmad vajavad puhkust, samuti on kehale vajalik liikumine. Püüdke leida võimalusi perega värskes õhus viibida, näiteks jalutuskäik metsas, hoides siiski teistega piisavat distantsi. Hoia nutiekraan, klaviatuur ja arvutihiir puhtad Eestimaa õpib ja tänab Eriolukorras ja distantsõppe tingimustes on eriti oluline tunnustada kõiki Eesti haridustöötajaid, kes on pidanud täielikult muutma oma töökorraldust ja õpetamismeetodeid. Nad on praegu rohkem kui kunagi varem maailmas eeskujuks ja väärivad suuremat tunnustamist. Hügieeni tagamiseks on vajalik sagedasti puhastada kõik seadmed. Eriti need, mida kasutab mitu inimest. Näiteks mobiiltelefonide ekraanidel võib elutseda rohkelt baktereid. Ekraanide puhastamiseks sobivad hästi mikrofiiberlapid. Kasutage e-õppeks kodust interneti püsiühendust Kodusel e-õppel võiks iga seadmega kasutada kodust interneti püsiühendust (wifi, kaabelühendus). Mobiilse andmeside kuumaht võib videote vaatamisega kiirelt otsa saada. Vajadusel võtke ühendust oma teenusepakkujaga, et koduse interneti kiiruse üle nõu pidada. Oma andmete kaitseks kasutage tugevaid salasõnu Erinevates e-keskkondades oma andmete kaitseks tuleks kasutada tugevaid paroole, mida poleks teistel kerge ära arvata, kuid mis endale kergelt meelde jäävad. Salasõnad peaksid olema piisavalt pikad ja sisaldama nii suuri kui ka väikseid tähti ja sümboleid. Ühise arvuti kasutamisel võiks luua pereliikmetele eraldi kontod. Kui kasutate palju erinevaid keskkondi, on soovitatav kasutusele võtta paroolihaldur. Rääkige lapsega sellest, kuidas kasutada veebikonverentsi ajal veebikaamerat Arutlege lapsega, milline oleks mõistlik vaade, mis veebikaamerast võiks teiste osalejateni jõuda. Veebikaamera fookus tuleks sättida lapsele endale, sest ei ole vajalik, et teised osalejad saaksid ülevaate, milline on lapse kodu. Mõistlik on kasutada kõrvaklappe, et muud kodused helid ei jõuaks teiste osalejateni. Leppige lapsega kokku piltide tegemise ja jagamise reeglites Arutage koos lapsega, milliseid pilte on mõistlik Foto ühest tänaseks jäädavalt kadunud aknast. Autor Elo Lutsepp ehitajast kui ka praegusest omanikust. Ilus aken on proportsioonis kogu hoonega, funktsionaalne ja hästi hooldatud. Kunagi osavate meistrite valmistatud tiheda ruudu- ja rombijaotusega aknaid on õnneks veel näha näiteks üsnagi paljudel verandadel. Nende säilimise on aga taganud meistri õige puidu valik ja edaspidi järjekindel hooldus majaomaniku poolt. Praegustel omanikel pole ka põhjust olnud neid kaasaegsemate vastu välja vahetada, sest verandade puhul on tegu eelkõige ruumidega, kus pole lugu, kui aknad kuskilt pisut tuult läbi lasevad. Kuidas saab algatatud kampaaniale juba praegu kaasa lüüa? EVMi maaarhitektuuri keskus ootab pilte nii restaureeritud kui ka veel restaureerimata vanadest akendest, eriti õpetlik on selline enne-ja-nüüd stiilis fotovalik, aga põnevad oleks ka ideed, mida teha vanade akendega, kui neid tõesti enam oma algses paigas ja funktsioonis kasutada ei saa. On need siis leidnud kasutust põnevates kasvuhoonetes või mängumajades, aga miks ka mitte aiapaviljonides või mugandatud koguni mööbliesemeteks. Kui lugejail on pilte sellistest akendest, siis palun saatke need koos selgitusega teha ja teistega jagada, ning millises olukorras võiks jätta pildid tegemata. Samuti tuleb enne pildi tegemist küsida inimeselt, kas ta soovib, et temast pilti tehakse ning kas ta on nõus, et temast tehtud pilti ka teistega jagatakse. Lisaks tuleks läbi mõelda, mis veel pildile võib jääda. Näiteks, kõik ei pea teadma, millised asjad kodus on. Samuti tuleb arvestada, et iga pildiga on kaasas ka geoinfo, ehk teave, kus foto on tehtud. Selgitage lapsele, milliseid riske võib kaasa tuua suhtlemine võõraga E-õppe tõttu suureneb paratamatult arvutis ja nutiseadmetes veedetud aeg. Kuid tähelepanu tuleb pöörata ka sellele, et muud tegevused internetis ei tooks kaasa liigseid riske. Netis uute mängude leidmisel ja nendega liitumisel võivad lapsed leida uusi sõpru, keda nad ei tunne. Nii mõnigi kord võib see viia kontaktini ebameeldiva isikuga, kes võib hakata last mõjutama omakasupüüdlikul eesmärgil, saates talle näiteks kohatuid pilte või ähvardava sisuga sõnumeid. Rääkige lapsele, et internetis levib ka infot, mis ei pruugi olla tõene Igapäevaselt jõuab meieni väga palju uudiseid ja lugusid meediaväljaannete portaalide, blogipostituste ja sotsiaalmeedia platvormide kaudu. Kahjuks levib kas tahtmatult või tahtlikult ka valeinfo. Veebisisu hindamisel on tähtis kriitiline mõtlemine tuleks hinnata allika usaldusväärsust, otsida infot ka teistest kanalitest jne. Innustage last rääkima sellest, kui ta kohtab internetis midagi, mida ta ei mõista või millest ta tahaks hoopis osa võtta. Positiivne reaktsioon lapse Eesti valitsus otsustas, et alates sellest aastast määratakse riiklik hariduspreemia lisaks senistele kategooriatele ka huvialaõpetajale ja senise ühe asemel antakse välja kuni kolm haridustöötaja elutööpreemiat. Huvialaõpetaja kategooria lisamine saadab tunnustava ja huvialaõpetajat väärtustava sõnumi kogu ühiskonnale ning aitab kaasa mitteformaalse õppe laiemale väärtustamisele. Haridustöötaja elutööpreemiale esitatakse igal aastal väga palju väärikaid kandidaate. Valitsuse otsus võimaldab aastatepikkuse panuse eest tunnustada ning tänada senisest rohkem inimesi. Haridus- ja teadusministeeriumil on au tunnustada aasta õpetaja galal Eestimaa õpib ja tänab kõiki neid haridustöötajaid ja hariduse toetajaid, kelle viimase kolme aasta töö on teistele eeskujuks, kes panustavad õppurite arengu toetamisse, koostöösse ning uueneva õpikäsituse elluviimisesse õppeasutustes. Vabariigi valitsus määrab kuni kolm riiklikku haridustöötaja elutööpreemiat suurusega 65 000 eurot ja kümne kategooria parimatele riikliku hariduspreemia suurusega 10 000 eurot, mis antakse üle iga-sügisesel aasta õpetaja galal. Väiksemate preemiatega tunnustatakse aasta hariduse sõbra ja haridusasutuse aasta teo laureaate. Tunnustusürituse eestvedajad on haridus- ja teadusministeerium ning Eesti Haridustöötajate Liit. Aasta kool 2020 konkursi korralduslik info selgub 27. aprillil. Konkursi eesmärk on näidata kooli loovas ja lõbusas võtmes kohana, kus õppimine on inspireeriv ja innovaatiline, tegutsetakse ühiselt ka õppetöö väliselt, hinnatakse koostööd ning valitsevad üksteist toetavad suhted. Konkurss annab võimaluse tuua esile Eesti koolide positiivseid omadusi erilist ja innovaatilist õpikeskkonda, põnevaid õpetajaid, aktiivseid õpilasi, meeldivat suhtluskeskkonda või muud, mida koolipere ise oluliseks peab. Aasta kool on osa aasta õpetaja konkursist ja selle eesmärk on esile tõsta haridustöötajaid ja hariduse toetajaid. Konkurssi toetab Euroopa Sotsiaalfond. Lisainfo ja küsimused: gala@hm.ee Kes on sinu lemmikõpetaja? Kes väärib preemiat haridusvaldkonnas silmapaistva tegutsemise eest? meilile elo@evm.ee. Kui ei soovi, ei ole vaja anda täpset aadressi, aga küla või linna täpsusega võiks need andmed ikka olla. Ja palume loomulikult lisada fotograafi nime ning võimalusel ka pildistamise aasta. Kasutame neid fotosid peamiselt oma artiklites, sotsiaalmeediapostitustes, aga miks mitte ka uurimistöödes ja pole välistatud, et neist võiks valmida ka näitus. Aknapäeva sündmustega hoiame kõiki huvilisi kursis ka Eesti Vabaõhumuuseumi maaarhitektuuri keskuse uue kodulehe https://www.maaarhitektuur.ee/ kaudu. Hoia vana akent! Elo Lutsepp SA Eesti Vabaõhumuuseum Maaarhitektuuri keskuse projektide peaspetsialist avastustele süvendab usaldust ning soovi oma mõtteid sinuga jagada. Olge tähelepanelik, kui lapse tavapärane käitumine muutub Kui laps on pärast arvuti või nutiseadme kasutamist tavapärasega võrreldes rohkem ärritunud või enesesse tõmbunud, on võimalik, et ta on kogenud küberkiusamist. Laps ei pruugi emotsionaalselt olla valmis sellest rääkima, seega julgustage last ning andke talle teada, et olete tema jaoks olemas. Alati proovige enne mõista, kui hakkate hukka mõistma Lapsel peab olema teadmine, et ükskõik, mis ka ei juhtuks, ta saab sellest rääkida oma lähedastele. Kui teil ei ole olemas kohe kõiki vastuseid, saate need välja selgitada. Kasulikku infot interneti ja nutivahendite kasutamisest leiate veebilehelt www.targaltinternetis. ee. Kõnealust projekti viivad ellu MTÜ Lastekaitse Liit, Tallinna Tehnikaülikool, Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus ja Sotsiaalkindlustusamet. Nõu ja abi saab ka tasuta lasteabitelefonilt 116 111 või veebilehelt www.lasteabi.ee. Ühtlasi võite alati pöörduda veebikonstaablite poole www.politsei.ee/et/veebikonstaablid. Malle Hallimäe ja Kerli Valner Lastekaitse Liit, projekt Targalt internetis Tunnusta enda õpetajat, koolijuhti, tugispetsialisti või hoopis haridust muutvat tegu esita oma kandidaat aasta õpetaja 2020 konkursile! Parimaid tunnustame tervelt 13 kategoorias: Aasta lasteaiaõpetaja Aasta klassiõpetaja Aasta klassijuhataja Aasta põhikooli aineõpetaja Aasta gümnaasiumiõpetaja Aasta kutseõpetaja Aasta tugispetsialist Aasta huviala õpetaja Aasta õppejõud Aasta õppeasutuse juht Aasta hariduse sõber Aasta haridustegu Haridustöötaja elutööpreemia Esita oma kandidaat enne 26. aprilli https:// hm.ee/gala

6 kohila valla ajaleht Nr 6 Aprill 2020 Lastekaitse Liidu 10 soovitust, kuidas olla eriolukorras toetav lapsevanem Praegune aeg on keeruline nii täiskasvanutele kui ka lastele, samas on see koosolemise aeg. Sügav kummardus vanemate ees, kes nüüd ise oma lapsi kooliks ette valmistavad või kes aitavad lastel koolikohustust täita ka siis, kui koolid on suletud. Illustratsioon: Marko Pikkat Enamik lapsi mäletavad täiskasvanuks saades käesolevat aega mittespetsiifilise viiruse või pandeemia kontekstis vaid selle järgi, kuidas nende pere end sel ajal tundis, kuidas suhtlus toimis, missugune oli peamine emotsioon koduses õhkkonnas. Samuti õpivad lapsed vanemaid jälgides ka ise kriisi- ja ebakindluse olukordades käituma. Täiskasvanute mure perekonna ja lähikondsete tervise pärast ning samuti majanduslikust toimetulekust eriolukorras võib tekitada ärevust ja muserdust. Juhul, kui täiskasvanud saavad tööga jätkata, siis kuidas ennast kodukontori ja (väikeste) laste vahel jagada? Kuidas täita samal ajal lapsevanema, õpetaja ja töötaja rolli, ilma, et emotsioonid üle keeks, lapse peale ei karjuks, teda ei alavääristaks, halvemal juhul talle laksu ei annaks või muul moel füüsiliselt ei karistaks. Nii lapse löömine, kui ka tema sõnadega alandamine kahjustavad last ja on seadusega keelustatud. Vanemana last alandades ahendad tema võimalusi kasvada ja areneda täisväärtuslikuks ühiskonnas, perekonnas ja tööturul toimivaks täiskasvanuks. Lapse arenguks vajaliku turvalise kiindumussuhte loomisel vanemaga või hooldajaga mängib olulist rolli lapsega koos veedetud aja kvaliteet ka kriisi ajal ja konfliktiolukordades. Lastekaitse Liit kutsub vanemaid hoidma jalad maas, pea selge ja süda avatud oma laste ja iseenda jaoks. Mõned soovitused, kuidas vanemana lastega kodus olles meel rahulik hoida. Tehke lapsega koos päevaplaan. Arvestage nii lapse kui ka teiste pereliikmete vajaduste, ettepanekute ja võimetega. Hea päevaplaan aitab tasakaalustada mängimise ja kohustuste vahekorda, koosolemise ja endaga olemise, möllu ja vaikuse aega. Seega võiks päevaplaan sisaldada: aega, millal tegelete, mängite ja õpite koos lapsega, ilma samal ajal midagi muud tegemata; aega, millal (eelkooliealine ja kooliealine) laps tegutseb iseseisvalt; aega, kui vanem saab endaga olla; aega, kui tehakse erinevaid majapidamistöid (toiduvalmistamine, koristamine jms), kuidas neid jagatakse ja missugune on laste panus; suuremate laste puhul nutiseadme ja ekraani vaba aeg (alternatiivid on audioraamatute, muinasjuttude, lugude kuulamine, mängimine jms); päevaplaanid võivad olla iga päev erinevad, arvestades pereliikmete erinevaid vajadusi. Igapäevane füüsiline tegevus koos lapsega. Võimlemine ja koduste treeningkavade jälgimine aitab tasakaalu säilitada. Kordamööda võivad kõik pereliikmed teha koduse treeningkava või takistusraja. Rääkige lapsega läbi, mis koos olles aitab hästi hakkama saada. Näiteks pereliikmetele oma aeg päeva jooksul, minasõnumite kasutamine jms. Rääkige läbi, missugune on kindlalt lubamatu käitumine ja leppige kokku alternatiivid ja tagajärjed: näiteks pereliikmetele haiget tegemine. Alternatiiv mis on lubatud tegevus, kui laps vihastab (karjub patja, rebib paberit, võtab rahunemise minutid jms). Kasutage minasõnumeid ja võtke vastutus oma tunnete eest. Kui vanem ärritub, on see vanema ärritus. Lauses Sa ei kuula mind ja ma lihtsalt pean sulle laksu andma, teeb vanem lapse vastutavaks oma ärrituse ja abitusetunde eest. Parem lause oleks: Ma olen selles olukorras ärritunud ja soovin, et see olukord lõppeks. Vastavalt vajadusele saab sisu loomulikult varieerida, kasutades: Tunnen abitust ning soovin aja maha võtta ja rahuneda. Leidke iga päev endale aega, et täiskasvanuna oma tassi täita. Kahe vanema puhul nõuab see head vanemate vahelist koostööd. Üksikvanema puhul võib, olenevalt lapse vanusest ja vajadustest, abi olla ka 5 10-minutiliste pauside planeerimisest. Oluline on teha vahet tööaja ja isikliku aja vahel, ning neid mõlemaid endale võimaldada. Mõelge läbi tegevused, mis aitavad teid, kui teil endal tunded üle keevad. Head on hingamisharjutused: sisse hingates loe neljani, välja hingates kaheksani, väike paus ja uus sissehingamine; distantsi võtmine koos hingamisega (kõndimine teise tuppa/kööki/aknast välja vaatamine jms). Helistage, suhelge iga päev mõne toetava inimesega. Rääkige kellegagi, kes teid mõistab ja toetab ning rääkige oma võimalikest raskustest, ärevusest, ärritusest, mida eriolukord teile kaasa toob. Ideaalset vanemat pole olemas ja vigu teha on normaalne. Tehtud vigu tuleb teadvustada ning nendest õppida. Süütunne ei aita parem vanem olla, pigem vastupidi. Hoolitsege oma vaimse tervise ja psüühilise tasakaalu eest. Vajadusel saab lapse kasvatusküsimustes abi küsida lasteabi telefonil 116 111. Avatud on ohvriabi kriisitelefon 116 006 ning 1247 kriisitelefon COVID-19 küsimustes ja psühholoogilise esmaabi pakkumiseks. Lastekaitse Liidu koolitaja, superviisor, gestaltpühhoterapeut Uus, erakorraline toetus erivajadusega lapse vanematele Riik hakkab maksma eriolukorra ajal toetust erivajadusega laste vanematele. Toetuse eesmärk on võimaldada asendussissetulek vanemale, kes peab tulenevalt eriolukorrast erivajadusega lapse kasvatamise tõttu olema ajutiselt töölt eemal. Erivajadusega lapse vanema toetusele on õigus inimesel, kes kasvatab immuunpuudulikkusega, raske või sügava puudega või teatud haridusliku erivajadusega last ning kes on töötamise registri andmetel palgata puhkusel või kelle võlaõigusliku lepingu täitmine on peatatud. Toetuse saamiseks tuleb seega vanemal ja tööandjal või tööd võimaldaval isikul puhkusele jäämises või lepingu peatamises kokkuleppele jõuda ning töö- või käsundiandja peab kokkuleppe fikseerima töötamise registris. Toetuse suurus on 70% lapsevanema eelmise kalendriaasta ühe kalendripäeva keskmisest sotsiaalmaksuga maksustatud tulust. Toetuse miinimumsumma ühes kuus on 540 eurot ja maksimumsumma 1050 eurot. Toetust makstakse tagasiulatuvalt alates vanema tasustamata puhkuse või võlaõigusliku lepingu täitmise peatamise päevast, kuid mitte varasemast kui 12.03.2020. Lapsevanem ei pea ise midagi tegema, meie saadame lapse vanematele toetuse saamise võimaluse kohta teavituse ja alates 13. aprillist ka iseteeninduse pakkumuse. Vanem peab toetuse saamise meie iseteeninduses kinnitama (iseteenindus.sotsiaalkindlustusamet.ee). Esimeste väljamaksetega alustatakse alates 20. aprillist. Loe lisaks: www.sotsiaalkindlustusamet.ee Kogukondliku turvalisuse 2020. aasta maakondlik toetusvoor Prillimäe Lasteaed Põnnipere Pakub tööd lasteaiaõpetajale 1,0 koormusega alates 11. maist 2020. Kui sa oled sõbralik ja koostöövalmis ning huvitud tööst liitrühmas, siis saada avaldus, CV, haridust tõendavate dokumentide koopiad e-mailile ponnid@kohila.ee 30. aprilliks k.a. Asume aadressil Lasteaia tänav 7, Prillimäe alevik, Kohila vald, 79702 Raplamaa. Täiendav informatsioon 5556 0049 Siseministeerium korraldab turvalisuse edendamiseks taas projektikonkursi. Toetusvooru viib maakonnas läbi Raplamaa Omavalitsuste Liit. Kogukondliku turvalisuse maakondlikus toetusvoorus toetatakse taotlusi, mis: suurendavad kogukonnaliikmete turvalisuse ja ohutuse alaseid teadmisi ja oskusi; vähendavad riskikäitumist; arendavad kogukonnaliikmete osalusel põhinevaid turvalisust ja ohutust tagavaid tegevusi ja teenuseid. Taotlejaks võivad olla: Eesti Vabariigis registreeritud mittetulundusühing ja sihtasutus, kelle liikmeks ei ole või kelle asutajaks ei ole riik või kohaliku omavalitsuse üksus; vabatahtlikku päästekomandot pidav kohaliku omavalitsuse üksus (ainult seoses vabatahtliku pääste projektidega). Toetuse piirsumma on 3500 eurot, projektid võivad olla ka väiksemad, alampiiri ei ole. Projektivooru maht on 10 000 eurot. Taotluste esitamise tähtaeg: 15.05.2020. a. kell 16.30 aadressil ylle.laasner@raplamaa.ee. Info aadressil: www.rol.raplamaa.ee. Info ja nõustamine: Ülle Laasner, Raplamaa Omavalitsuste Liidu turvalisuse ja rahvatervise spetsialist, e-post: ylle.laasner@raplamaa.ee, tel 528 4090.

Nr 6 Aprill 2020 kohila valla ajaleht 7 Kohila valla 2019. aasta sportlane sai suure tunnustuse EOK kuulutas välja järelkasvutiimi Märka järgnevat põlvkonda tänavuse koosseisu, kuhu kuulub täiskasvanute seas tulemusi näidanud 31 noorsportlast ja 27 treenerit 23 spordialalt. Võrkpallurite seast valiti Eestist välja Kertu Laak ja tema esimene treener Ingrid Kangur. Kertu tuli trenni 2. klassis, paistis kohe silma kui andekas sportlane. Esimese noorteklassi medali sai ta 10-aastasena 2008. aastal U12 Eesti meistrivõistlustelt Võrus ja viimase 2017. aastal Tartus. Kohila võrkpalliklubi noorteklassis mängis ta kokku 9 aastat ja ei jäänud kordagi Eesti tiitlivõistlustel medalita. Kertu on olnud Eesti meister ja karikavõitja ka rannavolles, kuulunud nii saali- kui ka rannavolle noorte rahvuskoondisse. Kohila võrkpalliklubi naiskonnas mängis Kertu alates 9. klassist, kokku 4 aastat. Juba 16-aastasena oli ta koos Kohila võrkpalliklubiga Eesti karikavõitja, Baltimaade meister ja Eesti meister. Kohila võrkpalliklubist siirdus ta mängima Soome Salo võistkonda, kellega tuli ka Soome meistriks. Kertu kuulub juba mitmendat hooaega Eesti naiste rahvuskoondisse ja on seal üks põhitegijatest. Kertu on valitud 3 viimast aastat Eesti parimaks naisvõrkpalluriks. Distantsõppe treeningud täies hoos Kohila võrkpalliklubi noorsportlased ei ole õppimise kõrvalt treeninguid unustanud ja võib südamerahuga öelda, et enamik on huvitatud ja teeb rõõmuga. Tegutseme ju kõik suures lootuses ja kindlas usus, et eriolukord ükskord ikka lõppeb ja saame jätkata veelgi parematena kui varem. Kohila võrkpalliklubi tüdrukud on jagatud kolme gruppi. Grupid saavad igal pühapäeval uue nädalase treeningplaani, mida täitma asuvad alates esmaspäevast. Väiksematel saadavad nädala treeningpäevikud ja soovi korral ka pildid-videod pühapäeviti treenerile vanemad, keskmiste ja suuremate rühm täidab internetis otse treeningpäevikut. Audenteses õppivad kaks neidu teevad oma programmi, kuid täidavad koduklubi trennipäevikut.. Oleme rõhku pannud nii üldfüüsilisele kui ka osavusele ja võrkpalli tehnilistele oskustele. Sellise kava järgi treenides peaks olema suve alguseks vorm muljetavaldav, kuid eks seda näitab aeg, kas ka on. Kertu Laak koos treener Ingrid Kanguriga Kuna iseseisev treenimine nõuab kõva enesedistsipliini ning järjekindlust hoopis rohkem kui rühmatrennis, siis on õige kõige tublimad siin ära märkida. Kindlasti ei ole hilja liituda ka neil, kes ei ole siiani veel midagi teinud, kuid tunnevad, et nüüd on õige aeg. Väga tublid treenijad on: Rebekka Kula, Eliise-Miia Mõlder, Maili Kingissepp, Marie Karhu, Delia Nevski, Lore Torjus, Brigitta Puiestik, Triinu Piirsalu, Adeele Jaanimägi, Kerttu Mäesalu, Ines Alango, Helina Vaikla, Agnes Markus, Elis Prunt, Anne-Riin Peep, Laura-Liisa Jüriloo, Eliisa Neigo, Anni-Ly Abel, Helen Haljasorg. Päris paljud neist on saanud ka väikese preemia spordivahendite näol, loodetavasti annavad uued vahendid veelgi indu juurde sportimisel ning motivatsioon püsib kõrge. Aitäh tublidele lastele ja lastevanematele. Treener Ingrid Kangur Delia ja Lore treenimas Kertu treener on olnud 2. klassist Ingrid Kangur. 7. klassi otsustati ühiselt Kertu vanematega ja Audentese peatreener Peeter Vahtraga saata Kertu Audentesesse treenima, et andekas noor saaks maksimaalse ettevalmistuse tulevikule mõeldes. Kohilas jätkas ta treeninguid lisaks Audentesele kaks korda nädalas koos Kohila naiskonnaga, treenerite duo püüdis anda talle kõik, mis võimalik. Suuresti Kertule mõeldes suundus Kohila võrkpalliklubi naiskond mängima lisaks Balti liigale ka Euromänge, et nooruke imelaps ärataks maailmas tähelepanu, seegi eesmärk sai täidetud. Sel hooajal suundus Kertu mängima tugevasse liigasse Itaalias, kuid paraku jäi seal tee pooleli. Kuidas jätkub, on teadmata. Praegu aga soovime Kertule endiselt tuult tiibadesse ja soovime õnne nii Kertule kui ka tema vanematele. Kohila võrkpalliklubi loodab, et Kertu edukas sportlasetee on innustuseks noorematele, ja usub, et meie klubi tüdrukutest sirgub nii mõnigi sama tubliks kui Kertu Laak. Kohila võrkpalliklubi Hea Kohila valla spordisõber! Meie valla au ja uhkus, Kohila spordiselts Püsivus, on saamas järgmisel aastal (2021) 100-aastaseks! Sellise väärika juubeli puhul on üllas soov kokku panna Püsivuse ajalooraamat, kuhu saaks kirja pandud kõik oluline, mis spordiseltsiga seostub. Selleks, et raamat saaks sisutihe ja rikkalikult pildimaterjalidega kaetud, on vaja teie abi. Kui Sul on kirjalikku materjali, lugusid, pilte vms, kõike, mis rohkemal või vähemalt määral on seotud Püsivuse seltsitegevusega, siis palun võta kindlasti minuga ühendust järgmiselt: kaido@kohilajk.ee või 5839 7212. Paneme koos kokku ühe tõeliselt olulise ja elusa spordiraamatu Kohila spordiajaloost! Kaido Mägi eestvedaja

8 Reklaam Nr 6 Aprill 2020 kuulutused Matkaauto rent. Võimsate automaatkäigukastidega B-kategooria, paljude lisade ja mugavustega varustatud matkaautod. Väiksem 4-kohaline ja suurem 7-kohaline. Lisainfo Fb Rendipill ja rendipill@hotmail.com. OSTAN VANAKRAAMI ja NÕUKOGUDEAEGSEID ESEMEID. NÕU- SID, KODUTARBEID, KÖÖGI- ja KODUTEHNIKAT, MÄNGUASJU, HELIPLAATE, KUNSTI, SÕJAGA SEONDUVAID ESEMEID, ORDE- NEID. PAKKUDA VÕIB KÕIKE. TEL 5024 760. Toored ja kuivad küttepuud - kask, sanglepp ja lepp! P: 30,33,38, 43,50,60cm! Vedu-Al:5rm. Saadaval ka 40l võrgus. Tel 5377 294. Kanarbiku Talu. Litsenseeritud korstnapühkija ja pottsepa teenused. Akt Päästeameti ja kindlustusseltside jaoks. Tel. 5690 0686, korsten.korda@gmail.com. Akende ja uste reguleerimine. Võta ühendust, kui aken ei sulgu korralikult või kui tahad, et aken külma ja tuule eest maksimaalselt kaitseks. 5561 3632. Üldehitus, katuse-, fassaadi- ja viimistlustööd. Pakume võtmed kätte lahendusi hoonete, majade ehitusel. Tel 5352 9476 mehitus@gmail.com. Kaeve ja kalluritööd, info tel 5610 3200. LIIV, KILLUSTIK, FREESASFALT, SÕELUTUD PÕLLUMULD, HALJAS- TUSMULD, AIAMULD kohaleveoga. Hea läbivus ja manööverdusvõime. Tel. 507 9362. Ostan seisma jäänud sõidukeid. Toimivaid, avariilisi, riketega, arvelt maas, vanu ja lihtsalt kasutult seisvaid. Kohapeal kiire vormistamine ja tehing. Pakkumisi ootan seisevauto@gmail.com või 56188671. Müüa lõhutud küttepuud 30-60 cm kohaletoomisega. Värske lepp, sanglepp ja kask soodsalt. Küsi hinda! Kuiv lepp ja sanglepp 50 eurot rm. Tel 509 9598 pakhalupuu@gmail.com. Pakume Eestis toodetud kvaliteetset puitbriketti ja pelletit. Müüme ka väikseid koguseid. Info 5559 7572. Liidame Sinu kinnistu ühisveevärgi kanalisatsiooni- ja veetorustikega. Koostame ehitusprojekte ja teostame geodeetilisi mõõtmisi. Lisaks liiva-, mulla ja killustiku müük ning teostame kaevetöid. Info tel 5850 4300. NURME REISID OÜ pakub reisjateveo teenust bussiga kuni 26 kohta. Info +372 5171025. OÜ ESTEST PR ostab metsa- ja põllumaad. Tel 50 45 215, 51 45 215, info@est-land.ee. Ohtlike puude langetamine. 5663 2968. Aastast 2002 HARJUMAAL TASUTA TRANSPORT! Info ja tellimine 51 36 999 info@ky eladu.ee www.kü eladu.ee RUF PUITBRIKETT ÜMAR PUITBRIKETT PELLET ALATES 130 /ALUS ALATES 140 /ALUS ALATES 195 /ALUS EESTI SUURIM VALIK KÜTTEMATERJALE! Puitbrike pellet kaminapuud kivisüsi turbabrike grillsüsi Avaldame kaastunnet Helmile ja tema lastele kalli abikaasa ja isa Kalju Helisalu surma puhul. Naabrid Rõõmused, Silva ja Avo Siiras kaastunne Liiale ja Piretile perega armsa abikaasa, isa, vanaisa ja vanavanaisa ARVO KALDA lahkumise puhul. Virve, Anu, Elne, Maria peredega Avaldame südamest kaastunnet Lainele perega armsa õe HELJU VEEMAA surma puhul. Hilja, Remo, Swen perega, Kersti