KAITSELIIDU KASUTAMINE SISERIIKLIKE KRIISIDE REGULEERIMISEL - ÕIGUSLIKUD VÕIMALUSED

Sisekaitseakadeemia Arbo Probal KAITSELIIDU KASUTAMINE SISERIIKLIKE KRIISIDE REGULEERIMISEL - ÕIGUSLIKUD VÕIMALUSED Lõputöö Juhendaja: Lea Vainult, BA Tallinn 2010

ANNOTATSIOON SISEKAITSEAKADEEMIA Kuu ja aasta: Mai 2010 Töö pealkiri: Kaitseliidu kasutamine siseriiklike kriiside reguleerimisel - õiguslikud võimalused Töö autor: Olen nõus oma lõputöö kättesaadavaks Arbo Probal tegemisega elektroonilises keskkonnas. Lõputöö on kirjutatud eesti keeles ja selle maht on 51 lehekülge. Töö kirjutamisel on kasutatud õigusakte, internetiallikaid ning ingliskeelseid erialaajakirju ja kirjandust. Käesoleva töö uurimisobjektiks on Kaitseliidu kasutamisvõimalused siseriiklikes kriisides ja sellega seonduvad õiguslikud probleemid. Töö eesmärgiks on leida seadusandluses esinevad ebakõlad ja katmata teemad ning seeläbi teha ettepanekud seadusandluse täiendamiseks. Töös on leitud seaduses esinevad ebakõlad, osutatakse katmata olevale valdkonnale ning tehakse ettepanekud regulatsiooni täiendamiseks. Samuti on töös ettepanekud Kaitseliidu siseste eesmärkide täiendavaks kirjeldamiseks. Töös esitatud ettepanekuid on osaliselt võimalik rakendada Kaitseliidu malevate siseselt. Samuti annab töö ülevaate punktidest, mis vajavad seaduseloojate tasemel täiendavat analüüsi. Võtmesõnad: Kaitseliit, relvajõudude siseriiklik kasutamine, siseriiklikud kriisid, küberkaitse Võõrkeelsed võtmesõnad: Defence League, domestic deployment, cyber defense Säilitamise koht: Kaitsmisele lubatud Üldainete keskuse juhataja: Anne Valk Vastab lõputöö nõuetele Juhendaja: Lea Vainult 2

SISUKORD SISSEJUHATUS... 5 1. PÕHISEADUSLIK KORD JA SELLE TAGAMINE... 9 1.1 Põhiseaduslik kord... 9 1.1.1 Julgeolek... 9 1.1.2 Eeldused põhiseadusliku korra säilimiseks... 11 1.1.3 Elanikkonna kaitse... 12 1.2 Avalik kord ja turvalisus... 13 1.3 Põhiõigused ja vabadused... 14 1.4 Kaitseliidu kasutamine taasiseseisvunud Eestis... 15 1.4.1 Kaitseliidu kasutamise õiguslikud alused... 15 1.4.2 Hetkel kehtiv regulatsioon... 17 1.4.3 Kaitseliidu kasutamine... 20 2. TRENDID MUJAL JA EESTI VÕIMALUSED NENDEST ÕPPIDA... 22 2.1 Kanada, kui kaitsejõudude partner ja sellealaste kogemustega riik... 25 2.1.1 Kanada siseriiklike operatsioonide õiguslik regulatsioon... 25 2.1.2 Kanada armee kasutamine siseriiklikult... 26 2.1.3 Eesti võimalused õppida Kanada näitest... 27 2.2 USA... 27 2.2.1 USA õiguslik regulatsioon... 27 2.2.2 Rahvuskaardi roll sisejulgeoleku tagamisel... 28 2.2.3 Uus trend: küberkaitse üksuste loomine... 30 2.2.4 Eesti võimalused õppida USA näitest... 30 2.3 Läti, kui sarnase minevikuga riik... 31 2.3.1 Eesti võimalused õppida Läti näitest... 32 3. ETTEPANEKUD OLUKORRA MUUTMISEKS... 33 3.1 Autori hinnangul esinevad ebakõlad... 34 3.2 Kaitseliidu sisene võimekuste kirjeldamine... 39 KOKKUVÕTE... 42 3

SUMMARY... 45 VIIDATUD ALLIKATE LOETELU... 47 4

SISSEJUHATUS Kaitseliit on vabatahtlik organisatsioon, mille ülesandeks on vabale tahtele ja omaalgatusele toetudes suurendada rahva valmisolekut kaitsta Eesti iseseisvust ja põhiseaduslikku korda. 1 Omaalgatuslik kaitseliitlik tegevus sai riikliku toe, kui kaitsevägede ülemjuhataja kindralleitnant Johann Laidoner kehtestas 17. detsembril 1924 oma käskkirjaga Kaitseliidu ajutise põhikirja. See tulenes otseselt 1. detsembril 1924 toimunud sündmustest. Riigijuhid mõistsid, et vabatahtlik riigikaitseline tegevus vajab riiklikku toetust ja regulatsiooni. 27. juunil 1940 andis Vabariigi President välja Kaitseliidu likvideerimise seaduse, Kaitseliidu varad läksid Eestimaa Kommunistlikule Parteile. 17. veebruaril 1990. aastal taasloodi Eesti Kaitseliit Järvakandis rahva omaalgatuse korras. 28. aprillil 1992. aastal arvati Kaitseliit Eesti kaitsejõudude koosseisu. Kaitseliit jaguneb 15 malevaks, mille vastutusala enamikus kattub Eesti maakondade piiridega. Kaitseliidus on kokku 12000 kaitseliitlast, koos eriorganisatsioonide - Naiskodukaitse, Noorte Kotkaste ja Kodutütardega on liikmeid üle 19000. Kaitseliit koondab endasse lojaalseid kodanikke, kes tahavad ja suudavad vabatahtlikult, tasu saamata töötada riigi sisekorra kaitsel ning turvatunde parandamisel. 2 Kaitseliit on alati soovinud pakkuda elanikkonnale väljundit osalemaks riigikaitses ning tegutsema oma kodukandi turvalisuse tagamisel. 1 Kaitseliidu seadus, 8.02.1999, jõustunud 5.03.1999, RT I 1999, 18, 300, 2 ja 4 lg 1 2 Kaitseliit rahva algatatud omariikluse pant, <www.kaitseliit.ee/index.php?op=body&cat_id=47>, (21.03.2010) 5

Kaitseliidu üksused on toetanud kohalike omavalitsusi ja ametkondi loodusõnnetuste tagajärgede likvideerimisel nii 2005. aasta Pärnu jaanuaritormil, kui ka enne ja peale seda. 2007. aasta aprilli lõpus ehmatasid Eesti elanikkonda massirahutused, mida rahvasuus hakati kutsuma pronksiööks. Massirahutuste ohjeldamises osalesid ka kaitseliitlased, tõsi küll, abipolitseinikena. Pronkssõduri teisaldamisele järgnes midagi, mida saab nimetada esimeseks sõjaks küberruumis ja Eesti võimud pidid riiki kaitsma tohutute andmevoogude eest. Rünnakud tõid Eestisse NATO, Euroopa Liidu, USA ja Iisraeli arvutiturbe eksperdid, kes pakkusid oma abi ja tahtsid samal ajal ka ise kübersõja kohta õppida. 3 Koordineeritud küberrünnakud Eesti valitsusasutuste, pankade, meedia- ja telekommunikatsioonifirmade vastu tõendasid, et ühiskonna infosüsteemide haavatavus on üks riikliku julgeoleku aspekte, millele on tarvis pöörata senisest rohkem tähelepanu. Kuigi oleme Eestis selgelt ja üheselt teadvustanud infosüsteemide kaitse vajadust arenevas infoühiskonnas, pole selleks võetud meetmed olnud alati piisavad. Terve riigi küberjulgeoleku tagamine nõuab kogu ühiskonna kaasamist ning selget riigisisest tööjaotust küberrünnakute ennetamisel, samuti infoturbealase kompetentsuse suurendamist ja ühiskonna teadlikkuse üldist tõstmist küberruumis varitsevatest ohtudest. 4 Eelpool nimetatud tänapäevased sündmused on pannud ka praegused riigijuhid rohkem mõtlema sellele, kuidas peaks Kaitseliidu kasutamine olema reguleeritud praeguses õigusruumis. Riigikogus on vastu võetud mitmeid seadusandlikke akte, mis reguleerivad Kaitseliidu kasutamist. Vastu on võetud hädaolukorra seadus, on muudetud Kaitseliidu seadust ning muudetud seaduste põhjal on antud välja erinevaid määruseid. Kuigi tehtud on olulisi parandusi seadusandluses, jääb alati 3 Mark Landler and John Markoff Digital Fears Emerge After Data Siege in Estonia, The New York Times, 29.05.2009, www.nytimes.com/2007/05/29/technology/29estonia.html? pagewanted=1&_r=1&hp>, (22.09.2009) 4 Küberjulgeoleku strateegia 2008 2013, Kaitseministeerium, Tallinn: 2008 6

püsima küsimus, kas kõik võimalikud Kaitseliidu kasutusvaldkonnad on õigusaktides ära toodud ning kas on loodud kõik tingimused Kaitseliidu kasutamiseks? Ajendatud nendest ja veel teistest sarnastest küsimustest, asus töö autor uurima, millised on praegusel hetkel õiguslikud võimalused Kaitseliidu kasutamiseks siseriiklike kriiside reguleerimisel. Töö autor on arvamusel, et Kaitseliidu kasutamise regulatsioonis esineb ebakõlasid. Samuti usub autor, et hetkel aktuaalsed valdkonnad on reguleerimata. Käesoleva töö eesmärgiks ongi leida vastus küsimusele, millised on regulatsioonis esinevad ebakõlad ja milliseid valdkondi on vaja täiendavalt lisada. Samuti tahab autor teiste riikide näidete varal jõuda vajadusel ettepanekuteni õigusliku baasi parandamiseks ja Kaitseliidu eesmärkide täiendavaks kirjeldamiseks. Probleemi aktuaalsus tuleneb asjaolust, et viimase paari aasta jooksul on olnud olukordi, kus Kaitseliitu on kasutatud nii otseselt, kui ka kaudselt. Läbi selle töö loodab autor leida vastuse eespool tõstatatud küsimusele. Samuti rõhutab teema aktuaalsust riigi üks tähtsamaid ülesandeid: Eesti julgeoleku tugevdamine. See eeldab õigusliku regulatsiooni olemasolu ning ei ole tagatud üksnes kaitseliitlaste vastavasisulise väljaõppe abil. Kuigi seadusandluses on kajastatud nii kaitseväge kui ka Kaitseliitu, keskendub autor käesolevas töös Kaitseliidule, kui vabatahtlikule sõjaväelisele riigiorganisatsioonile, mille ülesanne on vabale tahtele ja omaalgatusele toetudes suurendada rahva valmisolekut kaitsta Eesti iseseisvust ja põhiseaduslikku korda. Käesolevas töös kirjeldab autor kehtivat seadusandlust, kirjeldab lühidalt maailmas valitsevaid trende ning püüab seeläbi leida kitsakohti ja puuduseid kehtivas regulatsioonis. Materjalid, mida käesolevas töös kasutatakse, hõlmavad nii seadusi, populaarteaduslikke teoseid, õppematerjale kui ka intervjuusid. Autor on 7

intervjueerinud töö käigus Kaitseliidu ülemat kolonelleitnant Raivo Lumistet ja Tartu Maleva staabiülemat leitnant Tanel Meielit. Informatsiooni saamiseks oli autor kirjavahetuses Eesti Vabariigi kaitseatašee Läti Vabariigis kaptenmajor Mati Oravaga. Uurimus koosneb kolmest peatükist. Esimene peatükk annab ülevaate Eesti Vabariigi põhiseaduslikust korrast ja sellest tulenevatest ülesannetest elanikkonna, avaliku korra ja turvalisuse kaitseks. Samuti annab autor ülevaate, millised on võimalused antud ülesannete täitmiseks Kaitseliidu poolt ja milline on vastav praktika tänapäeval. Teises peatükis käsitleb töö autor lühidalt sarnaste küsimuste reguleerimist teistes riikides ja vaatleb võimalusi sealt analoogseid lahendusi Eestisse üle kanda. Kolmandas peatükis esitab autor omapoolsed nägemused õigusaktide parandamiseks ja täiendamiseks ning Kaitseliidu eesmärkide seadmiseks. 8

1. PÕHISEADUSLIK KORD JA SELLE TAGAMINE 1.1 Põhiseaduslik kord Põhiseadusliku korra all mõistetakse poliitilise ja sotsiaalse korra terviklikkust, sealhulgas Põhiseaduse kehtivust. Nii võib nimetada iseseisvust ja sõltumatust riigi olemasolu tunnusteks ja Põhiseaduse üldpõhimõtteid - demokraatiat, õigusriiki, sotsiaalriiki ja inimväärikust riigi- ja ühiskonna korralduste põhialuseks. Kui riik on rajatud vabaduse põhimõttele, tagamaks üksikisikule vaba eneseteostuse võimalust, siis peab riik piirama nende isikute vabadust, kelle eesmärk on teistsuguse riigikorra loomisega selline vabadus kaotada. 5 Põhiseadusliku korra kaitse, ehk mitte-sõjaliste vahenditega julgeoleku tagamine, on üks kolmest sambast, millele Eesti riigi julgeolek toetub. Ülejäänud kaks on turvalisus ja õiguskaitse ning sõjalise valmisoleku tagamine välisvaenlaste rünnakute vastu. 1.1.1 Julgeolek Michael H. H. Louw käsitluse kohaselt hõlmab rahvuslik julgeolek traditsioonilist kaitsepoliitikat ja riigi mittemilitaarseid tegevusvaldkondi, mis tagavad riigi võime poliitilise üksusena ellu jääda ning ellu viia oma sisemisi ja rahvusvahelisi eesmärke. Giacomo Luciani defineerib rahvuslikku julgeolekut kui suutlikkust astuda vastu välisele agressioonile. Laurence Martin i julgeolekukontseptsiooni keskmes on heaolu tagamine. Walter Lippmann i arvates on julgeolek tagatud, kui rahu ajal ei tule teha mööndusi väärtustes ning sõja korral suudetakse neid väärtusi kaitsta militaarsete vahenditega. 6 5 Truuväli, E-J, et al, Eesti Vabariigi Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne (Tallinn: Juura2002), lk 335. 6 Buzan, B, People, states and fear: an agenda for international security studies in the post- Cold War era (New York: Harvester Wheatsheaf: 1991) p 16-17 9

Seega võiks julgeolekut defineerida järgmiselt: julgeolek on riigi võime ellu viia tema väärtustest lähtuvaid eesmärke. Eesti majandus on tugevalt integreeritud maailmamajandusega. Seetõttu on globaalsetel arengutel, sealhulgas majanduskriisidel ja oluliste välisturgude ebastabiilsusel Eestile märgatav mõju. Muutused Euroopa Liidu ja Venemaa vaheliste energiatarnete väljakujunenud struktuuris võivad mõjutada ka Eesti majanduse toimimist. Elektri- ja gaasivarustuse eraldatus Euroopa ühendatud energiavõrgustikest suurendab elutähtsate teenuste toimepidevuse riske. Eesti asukohast tulenevad võimalused majandustegevuseks energiakandjate transpordil on tundlikud majandusliku ja poliitilise surve suhtes. Majanduse ja rahandussektori kriisid kätkevad riske, mis võivad luua soodsa keskkonna sotsiaalsete pingete tekkeks ning organiseeritud kuritegevuse levikuks. 7 Riigi julgeolek hõlmab laiemas mõttes kogu ühiskonda ning selle tagamise ülesanded on otseselt või kaudselt laial ringil organisatsioonidel, sealhulgas ka avalik-õiguslikel ning eraõiguslikel. Riigi julgeoleku edukaks tagamiseks tänapäevases maailmas on tsiviilinfrastruktuuri oluliste komponentide töötamise tagamine sealhulgas infoinfrastruktuuri pidev toimimine. Elutähtsate teenuste toimimine on oluline riigi tegevuseks nii rahuajal kui ka sõjaolukorras. Mitmes riigi julgeolekut tagavas olulises valdkonnas sealhulgas infoinfrastruktuuri puhul on kaitset kriisi- ja sõjaolukorras võimalik teostada ainult rahuaegset turvet korraldava süsteemi kaasabil. Seetõttu on oluliseks osaks julgeolekust küberjulgeoleku tagamine, sealhulgas küberkaitse. Info- ja sidesüsteemide osatähtsus ühiskonnas suureneb pidevalt ning nendest sõltub ka mitmete teiste elutähtsate teenuste toimepidevus. Suure osa side- ja infosüsteemide omavahelise ühendatuse tõttu võib ühe elutähtsa teenuse katkemine mõjutada veel paljude ühiskonna jaoks oluliste teenuste kättesaadavust. Info- ja sidesüsteemide ebapiisav kaitstus või puudulik reageerimisvõime suurendab 7 Eesti julgeoleku poliitika alused, eelnõu, < www.vm.ee/?q=et/node/9180>,(29.03.2010) 10

riketest või rünnakutest tulenevate ohtude mõju. Lisaks kasutatakse küberruumi ühiskonnas pingete ja konfliktide õhutamiseks. 8 Karistusseadustiku 237 lg 1 alusel klassifitseerib arvutiandmetesse sekkumise või arvutisüsteemi toimimise takistamise, samuti selliste tegude toimepanemisega ähvardamise, kui see on toime pandud eesmärgiga sundida riiki või rahvusvahelist organisatsiooni midagi tegema või tegemata jätma või tõsiselt häirida riigi poliitilist, põhiseaduslikku, majanduslikku või ühiskondlikku korraldust või tõsiselt hirmutada elanikkonda terrorikuriteoks. 9 1.1.2 Eeldused põhiseadusliku korra säilimiseks Põhiseadusliku korra, rahva turvalisuse ja elutähtsate valdkondade kaitsmisele on Eesti Vabariigi julgeolekupoliitika alustes pühendatud suur osa. Selle dokumendi kohaselt on oluline tagada demokraatlike institutsioonide ja õigusriigi toimimine ning isikute põhiõiguste ja -vabaduste kaitse. Seaduste ülimuslikkusel põhineva õigusriigi toimimiseks tugevdatakse ning korrastatakse haldus-, õiguskaitse- ja kohtusüsteemi. Demokraatlike institutsioonide ja õigusriigi toimimiseks on oluline kodanikuühiskonna pidev areng. Kodanikuühiskonna arengu eeldused on ühiskonna avatus, kodanikualgatuse soodustamine ja kvaliteetse hariduse kättesaadavus. 10 Eesti sisejulgeolekupoliitika hõlmab riigi sisejulgeolekustruktuuride ülesandeid ja süsteemi üldist korraldust ning see sisaldab osavõttu rahvusvahelist julgeolekut tagavast tegevusest. Julgeolekupoliitika eesmärgi saavutamiseks on sisejulgeolekupoliitika põhiülesanded Eesti sisemise stabiilsuse kindlustamine ning inimelude päästmine ja kaitsmine. 8 9 10 Eesti julgeoleku poliitika alused, eelnõu Karistusseadustik, 6.06.2001, jõustunud 1.09.2002, RT I 2001, 61, 364 Buzan, B, People, states and fear: an agenda for international security studies in the post- Cold War era, supra nota 6, p 17 11

Sisejulgeoleku tagamise eest vastutab eelkõige Siseministeerium. Olenevalt hädaolukorra iseloomust juhib selle lahendamist pädev valitsusasutus. Kaitseministeeriumi ülesanne on vajadusel toetada Siseministeeriumi või muu ministeeriumi valitsemisala oma võimekustega. Samas tuleb silmas pidada, et Kaitseministeeriumi valitsemisala esmane ülesanne on riigi sõjaline kaitse, rahvusvahelised sõjalised operatsioonid ning nendeks valmistumine. Sellest johtuvalt arendatakse Kaitseministeeriumi valitsemisala võimeid mainitud ülesannete täitmiseks ning eraldi tsiviilvõimude toetamiseks vajalikke võimekusi ei arendata. Juhul, kui Kaitseministeeriumi valitsemisalale pandud esmaste ülesannete täitmiseks arendatavaid võimekusi saab kasutada tsiviilhädaolukordade lahendamisel ilma riigi sõjalist kaitset ja osalust rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel kahjustamata, antakse olemasolevad võimekused tsiviilvõimude käsutusse sisejulgeoleku tagamiseks. 11 1.1.3 Elanikkonna kaitse Põhiseaduse kohaselt lasub Eesti Vabariigil kohustus kaitsta oma elanikke kõikide ohtude eest. 12 Lisaks mõningatele teistele ohtudele nähakse käesoleva uurimustöö teemaga haakuvatena kontrollimatuid arenguid maailmas ja rahvusvahelisi kriise, välise surve ohtu ning inimtegevusest ja loodusjõududest tingitud ohte. Eesti julgeolekut mõjutavad inimtegevusest tingitud riskid on tulekahjud ja plahvatused, transpordi-, kiirgus- ja keemiaõnnetused. Loodusõnnetustest ohustavad Eestit põhiliselt tormid ja üleujutused, mis võivad põhjustada hädaolukordi. 13 11 Kaitseministeeriumi valitsemisala osalemisest riigisiseses kriisireguleerimisel (projekt), asutusesiseseks kasutamiseks 12 Truuväli, E-J, et la, Eesti Vabariigi Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne, supra nota 5, lk 335 13 Eesti Vabariigi julgeolekupoliitika alused. Riigikogu 16. 06 2004 otsus, jõustunud 16.06.2004 RTI, 21.06.2004, 49, 344, punkt 1.3 12

1.2 Avalik kord ja turvalisus Avalik kord on õigusaktidest tulenev elukorraldus, millega tagatakse isiku õiguste ja vabaduste kaitse, ühiskonna turvalisus, avaliku võimu ning avalike teenuste toimimine. 14 Avalik kord ei tähenda korda ainult avalikes kohtades, vaid ka laiemas mõistes kaitset õiguskorra sellele osale, mille kaitsmine on avalikkuse huvides. Samas on ka avalikus kohas käitumise nõuete järgmine avaliku korra tagamise oluline komponent. Teisisõnu on avalik kord üldine rahukord ehk tavadel, headel kommetel, õigus-, moraali- ja teistel sotsiaalsetel normidel põhinev isikutevaheline suhtlemiskord ühiskonnas, mis kogumina tagab igaühe kindlustunde ning võimaluse realiseerida nii oma õigusi ja vabadusi, täites samas tulenevaid kohustusi. Arvestades üleilmastumise protsessi ning üha sagedamini Eestis aset leidvaid rahvusvahelisi sündmusi, on oluline edendada riigi võimet tagada julgeolek avalikel üritustel. 15 Riigi sisejulgeoleku huvides on oluline valmis olla ja õigeaegselt reageerida hädaolukordadele. Selleks on loodud riiklik kriisireguleerimise meetmete süsteem, mille eesmärk on tagada ühiskonna turvalisus ja elanikkonna kaitse hädaolukorras. Kriisireguleerimise oluline osa on riskianalüüs, mille käigus hinnatakse hädaolukordade tekkimise tõenäosust ja võimalikke tagajärgi ning kavandatakse ennetavad meetmed. Hädaolukordades tuleb tagada ka elutähtsate valdkondade toimimine, olulise infrastruktuuri kaitse ning elanikkonna teavitamine. Elutähtsate valdkondade toimimiseks hädaolukorras tuleb ümber korraldada riigireservisüsteem ja viia see vastavusse riigi vajadustega. Tähtis on saavutada pääste-, korrakaitse-, energeetika-, transpordi-, elektronside-, keskkonna-, 14 Korrakaitseseaduse eelnõu ja seletuskiri 25.04.2007, <.eoigus.just.ee/?act=6&subact=1>, (22.02.2008) 15 Korrakaitseseaduse eelnõu ja seletuskiri. 13

tervishoiu- ja sotsiaalasutuste tõhus ettevalmistus ja varustatus. Riigi sisejulgeoleku huvides ning hädaolukordade lahendamiseks ehitatakse välja üleriigiline operatiiv-raadioside süsteem. 16 1.3 Põhiõigused ja vabadused Põhiõigused, vabadused ja kohustused on põhiseaduse jõuga õigused. Põhiseadus ise asub formaalselt õigusnormi hierarhia kõrgeimal astmel, omades sellest lähtuvalt suuremat õigusjõudu mistahes seadusest või määrusest. Põhiõigused on oma sisult fundamentaalsed, sest neis sisalduvad otsused riigi ja ühiskonna põhistruktuuri jaoks. Põhiõigused on riikluse seisukohalt nii olulised, et nende võimaldamist või mittevõimaldamist ei saa jätta parlamendi lihthäälteenamuse otsustada. 17 Põhiõigused sisaldavad arvukalt sätteid, mis näevad ette vastava õiguse piiramise võimaluse. Enamuses neist on mainitud seadust, mõnes aga ainult riiki. Viimasel juhul tuleneb iga riikliku kitsenduse legitimeerimise nõue, mis keelab teostada riigivõimu ilma seadusliku aluseta. 18 Sarnaseid õigusi deklareerib ÜRO Inimõiguste Ülddeklaratsioon (vastu võetud Peaassamblee resolutsiooniga 217(III), 10. detsembril 1948). Kuid ometigi jätab ka selle dokumendi Kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt (vastu võetud 1966, jõustunud 1976 ICCPR) võimaluse, et kui riigis valitseb erakorraline seisukord ja see on ametlikult välja kuulutatud, tohivad paktis osalevad riigid kõrvale kalduda käesoleva paktis kirjeldatud kohustustest tingimusel, et sellised meetmed ei ole vastuolus nende riikide teiste kohustustega rahvusvahelise õiguse ees ega tooks endaga kaasa diskrimineerimist üksnes rassi, nahavärvuse, soo, keele, usutunnistuse või sotsiaalse päritolu põhjal. 19 16 17 18 19 Eesti Vabariigi julgeolekupoliitika alused, punkt 4.2.4 Eesti Vabariigi Põhiseaduskomisjoni lõpparuanne, </www.just.ee/10731>, (21.03.2010) Eesti Vabariigi Põhiseaduskomisjoni lõpparuanne, ibid International Covenant on Civil and Political Rights, vastu võetud 16.12. 1966, jõustunud 23.03.1976, < http://www2.ohchr.org/english/law/ccpr.htm#art4>, (22.03.2009) 14

1.4 Kaitseliidu kasutamine taasiseseisvunud Eestis 1.4.1 Kaitseliidu kasutamise õiguslikud alused Kaitseliidu kasutamist siseriiklikult on Eesti õigusloomes vägagi täpselt püütud reguleerida. Arvatav põhjus, miks see nii on, peitub vabariigi taasloomise algaastates: taamal kummitamas vapside vandenõu ning päevapoliitikat kujundamas jõulised ning küsitavaid demokraatlikke väärtusi evivad poliitikud, kardeti kaitseväe kaasamist sisepoliitilisse võitlusesse. 20 Ometigi on autori arvates viimaste aastate sündmused mõjutanud seadusandlike aktide ja dokumentide vastuvõtmist, mille kohaselt Kaitseliidu ja loomulikult ka kaitseväe kasutamine siseriiklikult on muutunud kergemaks. Alljärgnevalt olen lühidalt ära toonud kronoloogia. 2007. aastal kinnitatud Kaitseliidu üheks arenguteesiks sai: Kaitseliit peab omama rahuajal kiirreageerimisvõimet. Selle kohaselt tuleb Kaitseliidu malevate ja malevkondade baasil välja arendada määratud mahus kiirreageerimisvõime siseriiklikele kriisidele reageerimiseks. 21 2007. aastal esitas Vabariigi Valitsus Riigikogule heaks kiitmiseks Eesti turvalisuspoliitika põhisuunad aastani 2015, mille kohaselt valitsus kohustus välja töötama ja ellu viima kontseptsiooni ja õigusaktid Kaitseliidu ja kaitseväe tõhusamaks kaasamiseks siseturvalisuse tagamisse. Selle tulemusel peab olema võimalik süsteemselt ja kokkulepitult arendada vajaminevaid võimekusi. 22 Riigikogu võttis vastava dokumendi muudatustega vastu, mille kohaselt kaasatakse siseturvalisuse tagamisse senisest enam Kaitseliit 23. 20 Taimar Peterkop, Relvajõudude kasutamine terrorismivastases võitluses, Diplomaatia (2006), nr 39, lk 8-9, lk 9 21 Kaitseliidu arenguteesid, < www.kaitseliit.ee/index.php?op=body&cat_id=277>, (16.03.2010) 22 Riigikogu otsuse 13.01.2007 eelnõu Eesti turvalisuspoliitika põhisuunad aastani 2015 heakskiitmine, <eoigus.just.ee/?act=dok&subact=1&dok_w=196453>, punkt 26.7 23 Eesti turvalisuspoliitika põhisuundade aastani 2015 heakskiitmine Riigikogu otsus 10. 06. 2008, jõustunud 17.06.2008, RTI, 25.06.2008, 25, 165, punkt 26.5 15

14. veebruaril 2008 ütles kaitseminister Jaak Aaviksoo valitsuse pressikonverentsil rääkides Riigikogusse saadetud kaitseväe korralduse seaduse eelnõust: Täpsustatud on ka jõu kasutamise reeglid kaitseväe poolt. Sõjaväepolitsei ja kogu kaitseväe kasutamine avaliku korra tagamisel on sellest seadusest välja jäänud, see on sisse viimisel korrakaitse seadusesse ja selle põhimõte on, et kaitsevägi ei saa kasutada sisejulgeoleku tagamiseks jõudu iseseisvalt või enda nimel. Ta saab teha seda ainult seaduse alusel vastavate üksuste andmisega sisekaitse eest vastutavate ametkondade alluvusse. Ja teatavasti kaitsejõudude osa, Kaitseliit, osales ka abipolitseinikena siis, kui oli täiendavat jõudu vaja Eesti-sisese korra tagamiseks. 24 8. aprilli 2008 pressiteate kohaselt esitas Justiitsministeerium Riigikogu õiguskomisjonile muudatusettepanekud Riigikogu menetluses olevasse korrakaitse seaduse eelnõusse, mille kohaselt saaks kaitseväge ja Kaitseliitu kasutada avaliku korra kaitsel politsei abijõuna ilma eriolukorda või erakorralist seisukorda välja kuulutamata. Justiitsministeeriumi nõuniku Mait Laaringu sõnul oli ettepaneku eesmärgiks viia Eesti sisejulgeoleku tagamise süsteem vastavusse meid kaasajal ähvardavate julgeolekuriskidega, eriti terrorismiohuga, samuti kasutada säästlikumalt Eesti kui väikeriigi piiratud julgeolekuressursse. Muudatusettepaneku kohaselt võis Kaitseliidu või kaitseväe kasutamise otsustada Vabariigi Valitsus siseministri ettepanekul kõrgendatud vahetu ohu tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks. Sellisteks juhtudeks loeti suure keskkonnakahju tekkimise oht või massirahutused, millega kaasneb rüüstamine, Sel ajahetkel kehtiva õiguse kohaselt on kaitseväge võimalik avaliku korra kaitseks kaasata vaid eriolukorra või erakorralise seisukorra ajal, ehk Eesti põhiseaduslikku korda ähvardava ohu puhul või loodusõnnetuse, katastroofi või nakkushaiguse leviku tõkestamiseks. 25 2009. aastal avaldatud siseministeeriumi aruande kohaselt oli Kaitseliidu ja Politseiameti vahel sõlmitud koostöökokkulepe, mille alusel igal aastal 24 Valitsuse 14.02.2008 pressikonverentsi stenogramm, <www.valitsus.ee/brf/index.php?id=293167&tpl=1007&external=0&search=&aasta=2008-> 25 Justiitsministeeriumi 8.08.2008 pressiteade, <www.just.ee/35090> 16

lepitakse kokku aasta ühistegevustes. Kaitseliit osales siseturvalisuse tagamisel oma pädevusest tulenevalt ja koostöö politseiga oli hea. Samuti deklareeriti, et Päästeamet ja Kaitseliit on koostöö tõhustamiseks sõlminud koostöölepingu. Koostöölepingu alusel kaasatakse Kaitseliidu üksusi suureulatuslikele päästetöödele, antakse kaitseliitlastele erialakoolitust ning kasutakse nende abi ennetustööl. Koostööleping sätestab muu hulgas, et igal Kaitseliidu maleval on ööpäevaringne kontaktnumber häirekeskusega ühenduseks. 26 2010. aasta samasisulises aruandes tuuakse positiivsena ära hädaolukorra seaduse vastuvõtmine. Olulise muudatusena võrreldes varasemate regulatsioonidega nähti võimalus kaasata hädaolukordade ennetamisele või lahendamisele kaitseväge ja Kaitseliitu, andes neile ka õiguse rakendada sundi. Sellekohase otsuse teeb Vabariigi Valitsus Vabariigi Presidendi nõusolekul. 27 1.4.2 Hetkel kehtiv regulatsioon Politseitegevuses võib Kaitseliidu liige osaleda abipolitseiniku seaduse 28 alusel. Kaitseliidu liikmete poolt Kaitseliidu ja kaitseliitlaste isiklike relvade, laskemoona ja erivahendite politseitegevuses osalemisel kasutamise korra on kehtestanud Vabariigi Valitsus 3. mai 2007. a määrusega nr 123. Kaitseliidu liikmel on abipolitseiniku ülesannete täitmisel abipolitseiniku seaduses sätestatud õiguslik seisund ja sotsiaalsed tagatised 29. Ehk antud seadus ei näe ette Kaitseliidu kui organisatsiooni kaasamist politseioperatsiooni. Kaitseväe või Kaitseliidu kasutamise hädaolukorra lahendamisel, päästetööl ja turvalisuse tagamisel otsustab Vabariigi Valitsus Vabariigi Presidendi nõusolekul korraldusega. Ettepaneku selleks teeb Vabariigi Valitsusele siseminister. Ettepanek kooskõlastatakse eelnevalt kaitseministriga. 30 26 Eesti turvalisuspoliitikapõhisuunad aastani 2015 2008. aasta aruanne, Siseministeerium (2009), lk 25 27 Turvalisuspoliitika 2010 Kokkuvõte Eesti turvalisuspoliitika põhisuunad aastani 2015 täitmisest, Siseministeerium (2010), lk 54 28 Abipolitseiniku seadus, 20.04.1994, jõustunud 16.05.1994, RT I 1994, 34, 533, 2 29 Kaitseliidu seadus, 16 30 Hädaolukorra seadus, 15.06.2009, jõustunud 26.11.2009, RT I 2009, 39, 262, 31 17

Kaitseväge või Kaitseliitu võib kasutada päästetööde ja eriolukorra tööde tegemiseks, liikluse korraldamiseks eriolukorra ajal ja turvalisuse tagamiseks eriolukorra piirkonnas, terrorikuriteo, riigi- või kohaliku omavalitsuse ametiruumi tungimise, rahvusvaheliselt kaitstud isiku elule ja tervisele suunatud ründe ja diplomaatilist puutumatust omavale maa-alale, hoonesse ja ruumi tungimise ennetamiseks või tõkestamiseks samuti suure rünnakuriskiga objekti kahjustamise ärahoidmiseks või tõkestamiseks samuti vajadusel riigipiiri ületamise ajutiseks piiramiseks või peatamiseks. 31 Vabariigi Valitsus võib otsustada kasutada kaitseväge või Kaitseliitu kuni eriolukorra lõpetamiseni, kuid ei või kasutada kauem kui 30 päeva alates otsuse tegemise päevast. Samuti ei või Vabariigi Valitsus otsustada kaitseväe või Kaitseliidu uut kasutamist sama juhtumi lahendamiseks. 32 Kaitseväe või Kaitseliidu kasutamine on lubatud üksnes juhul, kui pädev asutus ei saa või ei saa õigeaegselt seda ülesannet täita ning puuduvad muud vahendid ülesande täitmiseks. 33 Kaitseliidu kasutamise otsustab Kaitseliidu ülem või struktuuriüksuse pealik, kes määrab muu hulgas Kaitseliidu tegevliikmete kogunemise koha või kohad, kust alates tagab Kaitseliit oma tegevliikmetele transpordi päästetööde ja eriolukorra tööde tegemise kohta. 34 Kaitseväe juhatajal on õigus kõigil juhtudel otsustada Kaitseliidu kasutamise üle või muuta kasutamise kohta tehtud otsust. 35 Päästetöödel või eriolukorra töödel osalev kaitseväelane allub päästetööl või eriolukorra tööl osalevale ülemale, kes omakorda allub päästetöid või eriolukorra töid puudutavates küsimustes päästetööde või eriolukorra tööde juhile. 36 31 32 33 Hädaolukorra seadus Hädaolukorra seadus Hädaolukorra seadus 34 Vabariigi Valitsuse 26. novembri 2009. a määrus nr 177 Päästetööde ja eriolukorra tööde tegemisel kaitseväe ja Kaitseliidu kasutamise kord, RTI, 01.12.2009, 56, 379 35 Vabariigi Valitsuse 26. novembri 2009. a määrus nr 177 Päästetööde ja eriolukorra tööde tegemisel kaitseväe ja Kaitseliidu kasutamise kord 36 Vabariigi Valitsuse 26. novembri 2009. a määrus nr 177 Päästetööde ja eriolukorra tööde tegemisel kaitseväe ja Kaitseliidu kasutamise kord 18

Hädaolukorra seaduses sätestatud tegevused ei ole seotud sõjaliste eesmärkide saavutamisega, mistõttu on arusaamatuste vältimiseks oluline, et töödele kaasatud kaitseväelased, Kaitseliidu tegevliikmed ja nende poolt kasutatav militaarne transport oleks tähistatud viisil, mis viitab nende poolt igapäevasest tegevusest erineva ülesande täitmisele. 37 Kaitseliidu tegevliige või kaitseväelane peab ülesannete täitmise ajal kandma vormiriietust koos ohutusvestiga, millel on hästi nähtav tähistus KORRAKAITSE. Ülesannete täitmiseks kasutatav kaitseväe või Kaitseliidu sõiduk peab olema tähistatud kleebisega KORRAKAITSE. 38 Kaitsejõudude, sealhulgas ka Kaitseliidu kasutamine erakorralise seisukorra ajal Eesti põhiseaduslikku korda ähvardava ohu kõrvaldamiseks, on võimalik ainult Vabariigi Presidendi loal. 39 Kaitsejõudusid kasutatakse erakorralise seisukorra ajal Vabariigi Presidendi, seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu, muu riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ning riigile elutähtsate objektide vastu suunatud ründe, terroristliku tegevuse, vägivallaga seotud kollektiivsest surveaktsioonist või vägivallaga seotud ulatuslikust, isikugruppide vahelisest konfliktist tuleneva ebaseadusliku tegevuse, Eesti Vabariigi mõne paikkonna vägivaldse isoleerimisega seotud ebaseadusliku tegevuse ning vägivallaga seotud massilise korratuse tõkestamiseks. Eelpool nimetatud ebaseaduslike tegevuste relvastatud tõkestamisel on kaitsejõududel lubatud kasutada erivahendeid ja tulirelvi politseiseaduses kehtestatud tingimustel. Kaitsejõudude kasutamine kaitseväe juhataja juhtimisel erakorralise seisukorra ajal on lubatud ainult koostöös politsei ning Siseministeeriumi muude relvastatud üksustega erakorralise seisukorra juhi koordineerimisel. 40 Selleks, et Kaitseliidul oleks võimalik kasutada oma peamist ressurssi, vabatahtlike kaitseliitlasi, on Kaitseliidu seaduse põhjal välja antud Vabariigi Valitsuse 29. 37 Seletuskiri kaitseministri määruse kaitseväelase ja kaitseliidu tegevliikme ohutusvesti ning kaitseväe ja kaitseliidu sõiduki kleebise kirjeldus eelnõu juurde, <eoigus.just.ee/?act=dok&subact=1&dok_w=264871> 38 Vabariigi Valitsuse 26. novembri 2009. a määrus nr 177 Päästetööde ja eriolukorra tööde tegemisel kaitseväe ja Kaitseliidu kasutamise kord 39 Erakorralise seisukorra seadus, 10.01.1996, jõustunud 16.02.1996, RT I 1996, 8, 165, 15 lg 1 40 Erakorralise seisukorra seadus, 15 lg (3) 19

detsembri 1999. a määrus nr 431, mille alusel on riigieelarvelises asutuses või ettevõttes töötava Kaitseliidu tegevliikmel õigus saada Kaitseliidu väljaõppes osalemiseks ja teenistuskohustuste täitmiseks ühe aasta jooksul kuni viis päeva vabastust tööülesannete täitmisest, koos keskmise palga säilitamisega ning kuni viis päeva palgata puhkust. 41 Lisaks ülaltoodud võimalustele on vahetult enne käesoleva töö valmimist Kaitseliitu kasutatud viidates Riigipiiriseadusele 42. Vabariigi Valitsus kehtestas NATO välisministrite kohtumisel julgeoleku tagamiseks sisepiiril piirikontrolli 43. 1.4.3 Kaitseliidu kasutamine Eesti Vabariigi Õiguskantsler on öelnud oma arvamuses hädaolukorra seaduse kohta, et kuigi muutunud olude valguses on tulnud ümber hinnata senised traditsioonilised arusaamad kaitseväe kasutamise lubatavuse vajadusest ja eeldustest, peab säilima kaitseväe võime täita oma põhiülesannet. Ehk nagu rõhutab Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee soovituse 1713 (2005) p IV alapunkt a, on riiklik julgeolek kaitseväe peamine ülesanne ning selle täitmist ei tohi ohtu seada kaitseväele lisaülesannete panemisega, välja arvatud erandolukordades. 44 Samas dokumendis on õiguskantsler leidnud, et mõistab hädaolukorra seaduse eelnõu koostamisel lähtekohaks olnud seisukohta, et normaalolukorra ja erakorralise seisukorra vahel peaks olema n-ö üleminekuetapp, mille käigus saaks riik sisemise korra tagamise eesmärgil vajaduse korral kasutada ka muud tema käsutuses olevat ressurssi (Kaitseliitu ja / või kaitseväge ja / või nende vahendeid) 41 Riigieelarvelises asutuses või ettevõttes töötava Kaitseliidu tegevliikme tööülesannete täitmisest vabastamise ja talle palgata puhkuse andmise korra kinnitamine, Vabariigi Valitsuse 29. detsembri 1999. a määrus nr 431, RTI, 10.01.2000, 2, 2 42 Riigipiiriseadus 1, vastu võetud 30.06.1994, jõustunud 31.07.1994. RT I 1994, 54, 902 43 Sisepiiril piirikontrolli ja riigipiiri valvamise ajutine taaskehtestamine, Vabariigi Valitsuse 25. märtsi 2010. a määrus nr 40, RTI, 01.04.2010, 14, 75 44 Õiguskantsleri arvamus Hädaolukorraseaduse eelnõule, <www.oiguskantsler.ee/public/resources/editor/file/erimenetlused_2009/arvamused_se/riigikogu _PS-komisjon_arvamus_HOS_eeln_ule 447_SE_.pdf >, (02.02.2010) 20

lisaks politseile, ilma et see nõuaks eelnevat erakorralise seisukorra väljakuulutamist. Õiguskantsler rõhutab, et viimane on rahvusvahelisel tasandil väga negatiivne märk riigi nõrkusest, toob paratamatult automaatselt endaga kaasa intensiivseid põhiõiguste piiranguid, mis ei pruugi veel olla vajalikud, ning ei pruugi võimaldada ka piisavalt operatiivselt tegutseda kriisile reageerimisel. Samas võib üksnes politsei kasutamisest siiski jääda väheseks olukorra lahendamiseks. 45 Pidades silmas ülaltoodut leiab autor, et esmane võimeallikas tsiviilvõimudele abi osutamisel peaks olema Kaitseliit, kui vabatahtlikest kodanikest koosnev organisatsioon. Kaitseliidu tegevust võib siinkirjutaja arvates lugeda teatud reservatsioonidega kodanikualgatuseks. Kaitseliidule on mitme õigusakti ja muude dokumentidega antud erinevaid ülesandeid. Kõige üldisemaks võib nimetada ülesannet suurendada rahva valmisolekut kaitsta Eesti iseseisvust ja põhiseaduslikku korda ning kasvatada rahva kaitsetahet. Suur rühm ülesandeid on seotud rahva turvalisuse suurendamise ja tsiviilvõimude abistamisega. Kaitseliit õpetab oma liikmeid välja tegutsema erinevates olukordades ning levitab vajalikke teadmisi ja oskusi ka väljaspool organisatsiooni. Kaitseliit aitab politseid, tuletõrje- ja päästeteenistusi, maa- ja omavalitsusi ning teisi nii tava- kui ka hädaolukorras, eriolukorra ajal ja erakorralise seisukorra ajal. 46 45 46 Õiguskantsleri arvamus Hädaolukorraseaduse eelnõule, ibid Kaitseliidu arengukava aastani 2008, < www.kaitseliit.ee/static/files/2007-04-18_2005-07-01_kaitseliidu_arengukava.rtf>, (22.04.2009) 21

2. TRENDID MUJAL JA EESTI VÕIMALUSED NENDEST ÕPPIDA Sisejulgeoleku tagamine on eelkõige õiguskaitseorganite ülesanne ning relvajõud kaasatakse ainult ekstreemsetel juhtudel, kui ilmneb otsene vajadus lisaressursi järele. Küll alles hiljuti loeti relvajõudude siseriikliku kasutamist tegevuseks, mis on iseloomulik mittedemokraatlikele ja pigem autokraatlikele riikidele. Loomulikult lubavad riigid, kes on pidevalt silmitsi terrorismiohuga, relvajõudusid siseriiklikult kasutada märksa kergemini, kui pideva rahu tingimustes elavad riigid. Näidetena võib tuua Ühendkuningriigi olukorra tõttu Põhja-Iirimaal, kuid samuti Austria, kus kasutatakse relvajõude nii sisekorra ja -julgeoleku tagamiseks kui ka katastroofiabiks. 47 Siiski on üha enam tuntud muret, et "terrorismivastane sõda" silti on kasutatud avaliku arvamuse kujundamiseks sõjaväestatud üksuste siseriikliku kasutamise poolt, sealhulgas tööstus-ja poliitilistel eesmärkidel. Maailma riikides süveneb trend oma õigusaktide muutmiseks, et lihtsustada sõjaväe kasutamist siseriiklikult. Ülemaailmse majanduskriisi süvenedes valmistusid Kanada, USA ja Suurbritannia sõjaväed kohtuma vihaste kodanikega tänaval. Majanduskriisi põhjustatud avaliku pahameele ja väljaastumiste võimalus oli luureorganite prioriteet. Käitumistrendide ennustaja Gerald Celente oli näinud häiresignaale juba aastaid, hoiatades, et rahutused on varsti tulemas. Tundus, et temaga nõustusid ka Pentagon, Suurbritannia Kaitseministeerium ning Kanada sõjavägi. Ameerika Ühendriikide Army War College s avaldati novembris 2008 aruanne Tuntud tundmatud: ebatavalised "strateegilised üllatused" kaitsestrateegia arendamisel (Known Unknowns: Unconventional "Strategic Shocks" in Defense Strategy 47 Taimar Peterkop, Relvajõudude kasutamine terrorismivastases võitluses, supra nota 20 22

Development). Aruande kohaselt tuleb majanduse kokkuvarisemise tulemusena kasutada sõjaväestatud struktuure siseriiklike ülesannete täitmisel. Raportis märgitakse: "Laialt leviv tsiviilvägivald USAs sunniks kaitsestruktuurid kiirelt oma prioriteete ümber vaatama, et tagada siseriiklik kord ja inimeste turvalisus. Tahtlik massihävitusrelvade kasutamine, ettenägemata majanduse ja toimiva poliitilise ja õigusliku korra kokkuvarisemine, sihikindel vastupanu või mäss... 48. CIA ja MI5 jälgisid majanduslikku olukorda, et leida märke rahutuste ja poliitiliste ebastabiilsuste tekkimise võimalustest. Washington Post teatas, et CIA oli lisanud majandusliku olukorra aruande Valgele Majale esitatavasse ohu hinnangule. 49 Veel üks märk sellest, et Ameerika Ühendriikide valitsus soovis ennetada levivaid rahutusi sõjaväe abil, oli 1. Brigade Combat Team ja 3. Jalaväe Diviisi ümberpaigutamine. Ajaleht Army Times ütles: "Neid võib kutsuda appi rahvarahutuste ja rahvahulga ohjeldamiseks või kasutada reageerimisel massilise mürgistuse ja keemilise, bioloogilise, radioloogilise, tuuma- või suureskaalalise plahvatuse tekitatud kaose ohjeldamiseks 50. Kanada sõjavägi oli saanud peaaegu samasuguse siseriikliku ülesande. Kanada ajaleht National Post teatas: "Kanada sõjavägi alustas laiaulatusliku plaani muuta oma reservsõdurid üksusteks, mille väljaõpe ja varustus on suunatud vastamaks suurele hulgale siseriiklikele ohtudele, sealhulgas terrorismi, "räpase pommi" rünnaku, bioloogilise rünnakaine levimisele Arktika katastroofidele ja loodusõnnetustele 51. MI5 eeldas samuti rahutuste levimist. Daily Express teatab, et Suurbritannia armee oli valmis reageerima võimalike rahutuste korral. 52 48 Ntahan Freier, Known Unknowns: Unconventional "Strategic Shocks" in Defense Strategy Development, Strategic Studies Institute, U.S. Army War College (2008) 49 Joby Warrick, CIA Adds Economy To Threat Updates, Washington Post, 26.02.2009, <www.washingtonpost.com/wp-dyn/content/article/2009/02/25/ar2009022503389.html> 50 Gina Cavallaro, Brigade homeland tour starts Oct 1., Army Times, 30.09.2008 <www.armytimes.com/news/2008/09/army_homeland_090708w> (28.09.2009) 51 Military readies reservists for threats to domestic front, National Post 4.04.2009 <www.nationalpost.com/news/story.html?id=1353971> (28.09.2009) 52 Geraint Jones, MI5 alert on bank riots, Daily Express, 01.03.2009, <www.express.co.uk/posts/view/86981/mi5-alert-on-bank-riots> 23

USA kongressile esitati seadus, mille kohaselt lubatakse sõjaväe baasidesse rajada riiklikud kriisiolukorra keskused (national emergency centers), mis annavad ajutise eluaseme-, meditsiini- ja humanitaarabi isikutele ja perekondadele, kes on kodust sunnitud lahkuma seoses erakorralise olukorra või katastroofiga. 53 Terrorismivastases sõjas, kus Lääs on surutud kaitsesse, tuleb siseriikliku julgeoleku tagamiseks järjest enam kaasata lisaks sisejulgeoleku eest vastutavate organite ressurssidele ka relvajõudude oma. Seda võime täheldada igapäevases elus, näiteks lennuväljadel, kus sageli näeme lisaks politseile patrullimas ka sõjaväelasi. Ilmekad näited on mitmed suursündmused ning tippkohtumised, kus turvalisuse tagamisse on kaasatud relvajõud, samuti viimaste aastate riigipeade tippkohtumised ning suured tippspordiüritused nagu Ateena, Torino ja Vancouveri olümpiamängud, Saksamaal toimunud jalgpalli MM, mille julgeolekut aitasid tagada ka relvajõud. Samuti planeeritakse õhuväe vahendeid kasutada ka 2012. aasta olümpiamängude turvalisuse tagamisel 54. Kuna terroristide võimalike rünnakute spekter on nii lai, siis tuleb kaasata relvajõudude ressursse nii võimalike rünnakute ennetamiseks kui ka otsestele rünnakutele reageerimiseks. Sõjaväe kommentaatorid ja vaatlejad soovitavad Põhja-Ameerika riikidel õppust võtta teineteiselt. Kanada on viimase kolmekümne aasta jooksul läbi viinud mitmeid tundliku iseloomuga siseriiklikke operatsioone. Kanadal on Sean Maloney hinnangul efektiivne õigussüsteem ja juhtimisahelad, et viia tõhusalt läbi selliseid operatsioone oma väikeste kuid kõrgelt treenitud üksustega. 55 Autor usub, et vaadeldes kahte suuremat Põhja-Ameerika riiki, leiab näiteid, millest Eestil võib õppida. Lisaks vaatab autor, milline on Kaitseliidu sõsarorganisatsiooni Lätis puudutav regulatsioon ja millised on sealt ülekantavad õppetunnid. 53 National Emergency Centers Establishment Act Sec 3, <www.govtrack.us/congress/billtext.xpd?bill=h111-645> 54 Ian Bruce, RAF drones to be used for 2012 Olympics security, The Herald, 9.01.2008 55 Sean M. Maloney, Domestic Operations: The Canadian Approach, Parameters USA WAR College, (1997) autumn, pp. 135-152, p 135 24

2.1 Kanada, kui kaitsejõudude partner ja sellealaste kogemustega riik Lisaks tavapärastele loodusõnnetustele ja väiksematele rahutustele Põhja- Ameerikas on nüüd lisandunud massihävitusrelvadega varustatud religioossete sektide, narkogrupeeringute, organiseeritud ja relvastatud linnarahutuste ja paramilitaarsete gruppide poolt tekitatud oht. Võib julgelt väita, et näiteks Põhja- Ameerika sisejulgeolekule suunatud ohud lisanduvad tulevikus veelgi ja suurendavad ka diskussiooni sõjaväestatud üksuste kasutamisest nende ohtude vähendamisel ja maandamisel. 56 2.1.1 Kanada siseriiklike operatsioonide õiguslik regulatsioon Kanadas kehtib erakorralise olukorra seadus (Emergencies Act), mille kohaselt esineb nelja erinevat tüüpi eriolukordi: elanikkonna ohutus (suured looduskatastroofid), avaliku korra rikkumine (oht Kanada sisejulgeolekule), rahvusvahelised ohud (Kanada suveräniteeti, julgeolekut või territoriaalset ühtsust ähvardavad) ja sõda (sõda või muu sõjaline konflikt (reaalne või vahetu oht), mis puudutab Kanadat või tema liitlasi). Erakorralise olukorra seadus kirjeldab jõudu, mida valitsusel on õigus erinevates tingimustes kasutada. Näiteks avaliku korra kriisi puhul on kuberneril lubatud keelata rahvakogunemised ja liikumised teatud piirkonda, samuti võib ta määrata ja julgestada kaitsealused kohad, allutada oma kontrollile avalikud teenused ja määrata vangistusi kuni kuueks kuuks. Sõjaväe õigus vabalt teostada läbiotsimisi ja kinnipidamisi on lubatud rahvusvahelise eriolukorra puhul. 57 Hädaolukorraks valmisoleku seadusele (Emergency Preparedness Act) vastavalt on moodustatud Kanada Kaitseministeeriumi alluvusse Hädaolukorraks Valmistumise Komitee (EPC). Käesoleva seadusega on riiklikele ja kohalikele struktuuridele pandud ülesanne luua mehhanismid ja plaanid koostööks 56 57 Sean M. Maloney, Domestic Operations: The Canadian Approach, ibid, p 135 Sean M. Maloney, Domestic Operations: The Canadian Approach, ibid, p 141 25

Kaitseministeeriumi ja EPCga, kui üks neljast erakorralise seisukorra seaduses kirjeldatud situatsioonist peaks toimuma. 58 2.1.2 Kanada armee kasutamine siseriiklikult Kanada sõjaväestatud üksused on mänginud olulist rolli tsiviilstruktuuride toetamisel. Käesoleva töö kontekstis vaatleb autor ainult 1997. aasta üleujutust ja selle tagajärgedega tegelemist. Kuigi Kanadas on ka eelnevalt suuri üleujutusi olnud, varjutas see kõik eelmised, kuna siiani polnud kaasatud veel nii suurt hulka sõjaväelasi. Kokku osales üle 8500 tegevteenistuja. Lume kiire sulamine USA põhjaosas täitis Punase jõe ja selle harud, mis voolasid Manitoba provintsi põhjaosas. 28. veebruaril 1997 andis Peastaabi ülema abi staabile korralduse töötada välja plaan võimalikeks üleujutusteks Manitoba lõunaosas, samas loodi kontaktid tsiviilstruktuuridega, mis tegelesid sarnase planeerimisega. 59 19. aprillil kuulutas Manitoba valitsus välja hädaolukorra ja palus kaitseministrilt abijõude tammide ehitamiseks. Moodustati ühendstaap, kus osalesid armee, provintsi ja riigi esindajad ning esitati ametlik abipalve valitsusele, mis ka rahuldati. 26. aprillil ületas üleujutus oma suuruselt algseid hinnanguid, mistõttu vajati täiendavaid ressursse. 60 Peaaegu kogu sõjaväe tegevus oli analoogne tegutsemisele lahinguväljal. Luurevahendid ja struktuurid jälgisid üleujutuse kulgemist, päästehelikopterid evakueerisid elanikke, strateegiliste lennuvahenditega toodi kohale kogu riigist insenertehnilised üksused, sõjaväepolitsei reguleeris liikumisi, ja lahingüksused patrullisid, tõrjumaks röövimisi evakueeritud aladel. Pioneerid ehitasid ja hooldasid tamme ja tuukriüksused jälgisid nende seisukorda. Kogu selline operatsioon poleks olnud võimalik ilma diviisi ja brigaadi sideüksuste poolt pidevalt tagatud sideta. 61 58 59 60 61 Sean M. Maloney, Domestic Operations: The Canadian Approach, ibid, p 143 Sean M. Maloney, Domestic Operations: The Canadian Approach, ibid, p 147 Sean M. Maloney, Domestic Operations: The Canadian Approach, ibid, p 147 Sean M. Maloney, Domestic Operations: The Canadian Approach, ibid, p 147 26

2.1.3 Eesti võimalused õppida Kanada näitest Kriisi puhul on võimalik paindlikult kaasata kõik lahinguvälja elemendid. Oma ülesande saab püstitada luurele, transpordivahendeid saab kasutada evakuatsiooniks ja ressursi täiendamiseks. Pioneerid on võimelised juhendama vajadusel erinevaid ehitustegevusi ning suudavad selleks kasutada ka käepärased vahendeid. Kaitseliidu sidevahendid on täiendavaks alternatiiviks olemasolevale sidele. 2.2 USA 2.2.1 USA õiguslik regulatsioon USA Põhiseadus jagab õiguse käsutada sõjaväge Presidendi ja Kongressi vahel. Pärast 11. septembri terrorirünnakuid kinnitas tollane president G.W. Bush, et USA valitsusel pole tähtsamat ülesannet, kui kaitsta kodumaad uute rünnakute eest. Riiklik sisejulgeoleku strateegia (The National Strategy for Homeland Security ) kirjeldab, kuidas USA kavatseb seda eesmärki täita. 62 Ameerika Ühendriikides on elu ja eraomandi, samuti seaduse ja korra kaitsmise kohustus pandud osariigile ja kohalikele valitsustele. Föderaalseid üksuseid kasutatakse siis, kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda kohalikul valitsusel olukorda kontrolli all hoida. 63 Ameerika Ühendriikide jaoks muutus sõjakollete tähendus 11. septembril 2001, mil USAst sai ameeriklaste arvates suurim sõjatander. Ameeriklased mõistsid kiiresti, et vastane mitte ainult ei taha, vaid ka ründab neid nende kodus, kasutades senimõeldamatuid vahendeid suurte inimkaotuste tekitamiseks. Ameerika kaitsesüsteem, mis oli olnud pidevas arengus külma sõja lõpust saadik, pidi 62 Thomas L. Lacrosse, Homeland security and Homeland Defence: Americas New Paradigm - John L. Clarke (ed), Armies in homeland security: American and European perspectives, (Washington DC: National Defence University, 2006),5-20, p 5 63 Thomas L. Lacrosse, Homeland security and Homeland Defence: Americas New Paradigm, ibid, p 6 27

muutuma kiiresti, olemaks valmis kodusteks ohtudeks ja see muutus pidi sisaldama ka rahvuskaardi rolli muutumist sisejulgeoleku tagamisel. 64 USA sõjavägi pole tänapäeval võimeline osalema üheski suuremas konfliktis ilma, et toetuks Rahvuskaardi üksustele. Rahvuskaart, USA sõjaväe vanim komponent, on andnud panuse absoluutselt igale sõjalisele kampaaniale USA ajaloos. Rahvuskaart on pannud välja teises maailmasõjas 19 diviisi, 138 000 rahvuskaartlast võttis osa Korea sõjast, üle 63 000 rahvuskaartlase osales esimeses Lahesõjas ning tuhanded on mobiliseeritud sõjaks terrorismi vastu. 65 Selline vajadus reservi (inimeste, kes tegelikult töötavad mujal) järele ei vähene. Samuti ei tähenda Rahvuskaardi ülesannete laienemine sisejulgeoleku tagamisele, et nende missioonid koostöös regulaarüksustega muutuvad. Samas peab nende panus USA julgeolekusse peegelduma suurenevas siseriiklikus ohus. Nüüd, kui USA on muutunud sõjatandriks, peab Rahvuskaart olema võimeline ka siseriiklike ohtude tõrjumiseks. 66 2.2.2 Rahvuskaardi roll sisejulgeoleku tagamisel Rahvuskaarti peetakse USA militaarüksuste loogiliseks osaks, mis peaks toimima juhtiva militaarse struktuurina sisejulgeoleku tagamisel. Nii seaduse kui ka traditsiooni kohaselt on Rahvuskaart kohalikke kogukondi föderaalvalitsusega siduv organisatsioon. Rahvuskaardi üksused asuvad igas Ameerika kogukonnas ja neil on olemas vahendid, seaduslik alus ja struktuur, et reageerida erinevatele siseriiklikele ohtudele. Selle lähedase suhte tugevdamist kohalike ja Rahvuskaardi üksuste vahel peetakse tähtsaks, et tagada Rahvuskaardi üksuste kiire reageerimine ja nende võimekus välja õpetada esmaseid reageerijaid. 67 64 Jack Spencer ja Larry M. Wortzel, Ph.D The role of the National Guard in Homeland security< www.heritage.org/research/reports/2002/04/the-role-of-the-national-guard-in- Homeland-Security> (21.05.2008) 65 National Guard Bureau, "Army Guard History", <ww.ngb.dtic.mil/about_us/army_hist.shtml> (22.01.2009) 66 Jack Spencer, Larry M. Wortzel, Ph.D, The role of the National Guard in Homeland security, supra nota 64 67 Jack Spencer, Larry M. Wortzel, Ph.D, The role of the National Guard in Homeland security, ibid 28