Versioon 16.07.2020 /// TÖÖ NR 20003714 Riigitee nr 14143 Õuna-Mutso km 3,07 Jõgeva alevikus asuva Suursilla nr 502 põhiprojekt Keskkonnamõjude eelhinnang Töö nr 20003714 Tartu 2020 Martin Ruul Keskkonnaspetsialist Jaak Järvekülg Keskkonnaekspert, projektijuht Juhan Ruut Keskkonnaekspert (litsents: KMH0155)
2 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS... 3 2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID... 4 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS... 7 4. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS JA KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEV POTENTSIAALSELT OLULINE KESKKONNAMÕJU... 10 4.1. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOSED ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA, Asustus ja Maakasutus... 10 4.2. põhja- ja Pinnavesi... 11 4.3. Kaitstavad loodusobjektid, sh Natura 2000 alad... 13 4.4. Kultuuriväärtused... 15 4.5. Valgus... 18 4.6. Müra ja vibratsioon... 18 4.7. Õhukvaliteet... 19 4.8. JÄÄTMEKÄITLUS, ENERGIAMAHUKUS JA LOODUSVARADE KASUTAMINE... 19 4.9. Avariiolukorrad... 20 5. JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED... 21 LISA 1 ASENDIPLAAN... 23
3 1. SISSEJUHATUS Käesolevaks tööks on keskkonnaalane konsultatsioon riigitee nr 14143 Õuna-Mutso km 3,07 Jõgeva alevikus asuva Suursilla nr 502 põhiprojektile (Selektor Projekt OÜ töö nr P20008). Projekteeritav sild asub Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas Jõgeva alevikus ning projekti töömaa piirideks on PK 29+73..31+05 (vt joonis 1.1). Vastavalt projekti seletuskirjale on projekti eesmärk rekonstrueerida olemasolev sild ning leida konstruktiivne lahendus, kus paisu ja silla konstruktsioonid teineteist vastastikku ei mõjuta, ega ole teineteisest sõltuvad. Käesolev töö on koostatud OÜ Hendrikson & Ko poolt keskkonnaekspert Jaak Järvekülg juhtimisel. Töös käsitletakse projektiga kavandatavate tegevuste eeldatavalt ebasoodsat mõju omavaid keskkonnaaspekte ning antakse soovitus KMH algatamise või mitte algatamise ja ebasoodsate mõjude vältimise osas. Käesolevat aruannet on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamise vajalikkuse hindamisel. Kavandatava tegevuse kirjeldamisel ning hinnangu andmisel on aluseks võetud Selektor Projekt OÜ poolt koostatud projekti seletuskiri ja joonised seisuga juuli 2020. Joonis 1.1 Kavandatava tegevuse asukoht - riigitee nr 14143 PK 29+73..31+05. Aluskaart: Maa-amet 2020
4 2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID Keskkonnamõju hindamise (KMH) vajadust reguleerib Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS), vastu võetud 22.02.2005 1. Vastavalt seadusele on keskkonnamõju hindamise vajadus reguleeritud järgmiselt: 3. Keskkonnamõju hindamise kohustuslikkus Keskkonnamõju hinnatakse, kui: 1) taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju; 2) kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. 2 1 Keskkonnamõju Keskkonnamõju käesoleva seaduse tähenduses on kavandatava tegevusega või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale. 2 2 Oluline keskkonnamõju Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. 6. Olulise keskkonnamõjuga tegevus (1) Olulise keskkonnamõjuga tegevus on: 13) kiirtee, 2100 meetri pikkuse või pikema peamaandumisrajaga lennuvälja, üle kümne kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamine või ühe või kahe sõidurajaga tee ehitamine vähemalt nelja sõidurajaga teeks; 17) mere ning Peipsi järve, Lämmijärve ja Pihkva järve süvendamine alates pinnase mahust 10 000 kuupmeetrit või muu veekogu süvendamine alates pinnase mahust 500 kuupmeetrit; 17 1 ) merepõhja ning Peipsi järve, Lämmijärve ja Pihkva järve tahkete ainete uputamine alates ainete mahust 10 000 kuupmeetrit, vooluveekogusse tahkete ainete uputamine alates ainete mahust 2000 kuupmeetrit või muusse veekogusse tahkete ainete uputamine alates ainete mahust 500 kuupmeetrit; (2) Kui kavandatav tegevus ei kuulu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas järgmiste valdkondade tegevusel on oluline keskkonnamõju: 10) infrastruktuuri ehitamine või kasutamine; 18) vee erikasutus; 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/121122019007
5 Lisaks KeHJS 6 lõige 2 nimetatud tegevusvaldkondadele on Vabariigi Valitsuse määrusega nr 224 kehtestatud täpsustatud loetelu Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu 2. Vastavalt VV määrusele: 11. Vee erikasutus Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang tuleb anda vee erikasutuse valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral: 7) veekogu süvendamine või veekogusse tahkete ainete kaadamine alates mahust 100 kuupmeetrit, välja arvatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse 6 lõike 1 punktides 17 ja 17 1 nimetatud juhtudel; 15. Muud tegevusvaldkonnad Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang tuleb anda järgmiste m uude tegevuste korral: 8) selline tegevus, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti; Käesoleval juhul ei kuulu kavandatav tegevus teadaolevalt KeHJS 6 lõikes 1 loetletud tegevuste hulka, mille puhul KMH on kohustuslik selle vajadust kaalumata. Antud juhul on tegu infrastruktuuri ehitamise või kasutamisega (KeHJS 6 lõige 2, p 10) ja vee erikasutusega (KeHJS 6 lõige 2, p 18). VV määruse nr 224 kohaselt ei ole käesolevas aruandes kirjeldatud mahtude korral tegemist 11 p 7 kohase tegevusega (jõepõhjast välja kaevatavad ja veekogusse täidetavad mahud jäävad alla 100m 3 ), samas on tegemist 15 p 8 kohase tegevusega (võib esineda mõju II kaitsekategooria kaitsealusele liigile veelendlane). Seega peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas tegevusel on oluline keskkonnamõju vastavalt KeHJS 6 lõige 2. Sellest tulenevat sõltub KMH vajadus eelhinnangu tulemusest. Vastavalt KeHJS: 6 1. Eelhinnang (1) eelhinnangu andmiseks esitab arendaja koos tegevusloa taotlusega järgmise teabe: 1) tegevuse eesmärk, iseloom ja füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul vajalike lammutustööde kirjeldus; 2) tegevuse asukoha kirjeldus, sealhulgas eeldatavalt mõjutatava ala tundlikkus; 3) tegevusega eeldatavalt oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus; 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/128012020006
6 4) olemasolev teave tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta, arvestades eeldatavalt tekkivaid jääke ja heiteid ning jäätmeteket, kui see on asjakohane, ning loodusvarade, eelkõige mulla, maa, maavarade ja vee kasutamist ning mõju looduslikule mitmekesisusele; 5) muu asjakohane teave, lähtudes käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud nõuetest; 6) soovi korral teave kavandatava tegevuse erisuste või võetavate keskkonnameetmete kohta, millega kavandatakse vältida või ennetada muidu ilmneda võivat olulist ebasoodsat keskkonnamõju. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe koostamisel peab arendaja arvestama varasemate asjakohaste hindamiste tulemustega. (3) Otsustaja annab käesoleva seaduse 6 lõigetes 2 ja 2 1 nimetatud eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust. (5) Käesoleva seaduse 6 lõigetes 2 ja 2 1 nimetatud eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 3 11. Keskkonnamõju hindamise algatamine ja algatamata jätmine (2 2 ) Enne käesoleva seaduse 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja lõikes 21 viidatud tegevuse keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamist peab otsustaja küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu. Käesolevat eelhinnangut on otsustajal (Maanteeamet) võimalik kasutada tugimaterjalina keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkuse hindamisel. Eelhinnangu aruande peatükkides 3-6 on info esitamisel lähtutud Keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31 Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded. 3 https://www.riigiteataja.ee/akt/118082017003
7 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS Vastavalt Selektor Projekt OÜ poolt koostatud projekti seletuskirjale (seisuga mai 2020) on projekti eesmärgiks rekonstrueerida olemasolev sild ning leida konstruktiivne lahendus, kus paisu ja silla konstruktsioonid teineteist vastastikku ei mõjuta, ega ole teineteisest sõltuvad. Projektlahendus käsitleb silla remonti sh jalgtee ja teevalgustuse ehitus. Sõiduteed on ette nähtud remontida silla ehitusest puudutatud ulatuses. Jalgteed on kavandatud ehitada trassi alguses veidi pikemalt, et tagada ühendus oleva teega. Silla asukoht jääb olev, sambad kasutatakse ära, vahetatakse välja olev tekiplaat. Lisaks sõiduteele on ette nähtud jalgtee gabariit. Kuna olev veski varikatus ulatub tee gabariiti, on ette nähtud jalgtee projekteerimine lõunapoolsesse tee serva. Sild on ette nähtud rekonstrueerida olevas asukohas, arvestades teemaa laiusega. Olevaid piirnevaid rajatisi (veski lüüs, pais jmt) ei ole kavandatud remontida. Olevad tugiseinad on ette nähtud asendada uutega. Olev vete juhtimine üle silla servade on ette nähtud asendada vete juhtimisega kaldasammaste kõrval asuvasse pinnasesse. Projektlahendusega on ette nähtud eraldi sõidutee ja jalgtee gabariit. Kuna sild on kitsas ja seda laiendada ei ole võimalik, on ette nähtud sillal 4,7 m laiune sõidutee osa ja 1,5 m laiune jalgtee osa. Kokku on põrkepiirete vaheline gabariit 6,2 m. Kavandatava tegevuse asendiskeem asub lisas 1. Silla projekteerimisel on lähtutud järgmistest parameetritest: Projekteeritud rajatise tehnilised näitajad Projekteerimise tase Ühik Eluiga, a 100 Rajatise peal olev liiklus Sõidutee Koormusmudel KM-1 ja KM-3 (1200 kn) Teki pindala, m2 427 Rajatise pikkus, m 68,27 Rajatise laus, m 7,2 Sõidutee gabariit sillal, m 5,2 Avade arv, tk 4 Ehitusmaterjal Monoliitne raudbetoon Ava ehituse tüüp Pingestatud jätkuplaat Avade pikkused, m 16,57 + 2x16,74 + 16,60 Üldistatult kavandatakse projektiga järgmised tegevused: silla pealiskonstruktsioonide ja piirete lammutamine; sammaste ja talastiku remont/ tugevdamine/ väljavahetamine; uue tekiplaadi ja katendi ehitamine; uue käsipuu ja piirete ehitamine; uue valgustuse ehitamine; uute liikluskorraldusvahendite paigaldamine ja teemärgistuse ehitamine Sillasammaste rekonstrueerimine Sammaste vee- ja maa-aluse osa rekonstrueerimiseks tuleb pinnas eemaldada ja vesi konstruktsioonidest eemale juhtida, kasutades selleks vastavat tehnoloogiat (pontoonid, ajutine sein vmt), et hoida töötsoon veevaba ja tagada tööohutus ehitustsoonis. Soovitatav on teostada töid poole silla osas korraga, et tagada ka vee läbipääs. Teostada Hea
8 töid madalveetaseme juures. Sammaste alumisele osale juurdepääsuks tuleb teostada vajalik väljakaeve. Peale sammaste kindlustamist tuleb teostada pinnase tagasitäide. Kaldasambad on ette nähtud rekonstrueerida ja olevad tuleb lammutada. Kaldasammaste toetamiseks kandvale aluspinnasele on ette nähtud rajada puurvaiad. Puurvaiadele rajatakse uued kaldasambad. Silla vahesambad vajavad kindlustamist, sh veealune osa. Sammaste üm ber tuleb valada kaitsesärk ning monolitiseerida postide vahelised avad. Kaldakindlustused rajatakse jõepõhja süvistatuna. Arvestada tuleb ka veealuse samba osa tugevdamisega ja ehitustöödega veetasemest allpool. Kaldakindlustuse betoonmassiivi maht on 62 m 3, millest jõesängi rajatakse 10 m 3. Ülejäänud veepiirist allpool asetsevad konstruktsioonid on olemasolevad ning neid ei suurendata. Jõe põhja kindlustus Sammaste rekonstrueerimiseks avatakse sammaste piirkonnas jõe põhi. Uhtumise vältimiseks tuleb lahti kaevatud põhja osa kindlustada. Jõesängi põhi on ette nähtud kindlustada uhtumise vastu betoonist põhjakindlustusega C35/45, XC4, XD3, XF4, KK4, 250 mm paksuse plaadina, 8,0 m laiuselt alates paisu konstruktsioonist. Plaadi alune ebatasasust likvideerida betooniga. Põhjakindlustuse plaadi maht on 85 m 3. Sademevee lahendus Sademeveed juhitakse rajatiselt ära põik- ja pikikalletega. Sõidutee kattelt juhitakse pinnapealsed sademeveed põik- ja pikikalletega vete juhtimise süsteemi kaudu läbi rajatise konstruktsioonis asuvate joatorude. Sadevete ärajuhtimiseks rajatise konstruktsiooni pinnalt, katendi alt, on projekteeritud salaojad kahele poole serva. Dreenid on paigutatud servaprusside äärde, sõiduliikluse koormuse alt kõrvale, et tagada nende töökindlus. Jalgtee katendi alla sattuv vesi on samuti mõeldud juhtida dreeni. Dreeniga viiakse kogunev vesi kaldasammaste ees asuvate joatorudesse. Pinnasevete väljajuhtimiseks kaldasammaste ees, on ettenähtud PE Ø160 toru, mille kaudu juhitakse veed seina kõrvalt alla haljasalale. Valgustus Projektlahendusega on ette nähtud rajada projektala ulatuses uus teevalgustus. Projekteeritud on 5 tk teevalgustit ja mastide vaheline kaabeldus kuni oleva valgusti postini. Paigaldada tuleb LED valgustid Detas Stratos või analoog. Projekti kohaselt tuleb valgustuse väljaehitamiseks koostada tööprojekt. Projektiga ette nähtud keskkonnakaitse abinõud Projektlahenduse teostamiseks tuleb Töövõtjal taotleda vee erikasutusluba. Töövõtja vastutab looduskeskkonna kaitse eest ehitusplatsil ja peab täitma keskkonnakaitse alaseid nõudeid. Ehituse käigus tuleb Töövõtjal juhinduda kehtivatest keskkonnanõuetest ja jäätmekäitluseeskirjadest. Ehitustöid jões saab teostada ainult selleks lubatud ajal ja tingimustel. Töövõtjal tuleb ladustada materjale ja tehnikat jõest eemal laoplatsil, selliselt, et vältida võimaliku reostuse jõudmist jõkke. Näiteks eraldades plats jõest pinnasvalliga. Võimalike setete püüdmiseks tuleb ca 100 m allavoolu paigaldada setteekraanid mõlemale kaldale,
9 selliselt, et kokku oleks kaetud min 30% jõe ristlõike laiusest. Töökorras mitteolevaid reostuseohtlikke masinaid ei ole lubatud kasutada. Ehituse lõpuks peab Töövõtja likvideerima kõik ajutised ehitused ja juurdepääsuteed ning tegema projektis ette nähtud planeerimis-, heakorrastus- ja haljastustööd. Looduskeskkonna kaitse abinõusid peab Töövõtja rakendama omal kulul.
10 4. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS JA KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEV POTENTSIAALSELT OLULINE KESKKONNAMÕJU Käesolevas eelhinnangus käsitletakse eelkõige kavandatava tegevuse (riigitee nr 14143 Õuna-Mutso km 3,07 Jõgeva alevikus asuva Suursilla nr 502 põhiprojekti) võimalikku keskkonnamõju, mitte ilmtingimata sillal ja sõiduteel juba olemasoleva liikluse kogumõju. Kuna on tegemist osaliselt olemasoleva silla ja teega, toimuks liiklus antud alal ka ilma projektiga kavandatava tegevuseta. Projektiga parandatakse liiklusohutuse taset, mistõttu on projektil läbi õnnetuste ohu vähendamise inimese tervisele ka soodne mõju. Alljärgnevalt on välja toodud tegurid ja mõjuvaldkonnad, mille puhul on kavandatava tegevuse iseloomu ja asukohta arvesse võttes ebasoodsa mõju avaldumise oht tõenäolisem või mille puhul on võimalik anda soovitusi võimaliku mõju leevendamiseks. Kõik soovitatavad leevendavad meetmed on esitatud peatükis 5. Võimalike mõjude analüüsimisel on vastavalt Keskkonnaministri 16.08.2017 määrusele nr 31 Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded arvesse võetud võimaliku mõ ju suurust, mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust, sagedust, pöörduvust ja võimalikke koosmõjusid. Piiriülest mõju projektiga kavandatavate tegevustega ei kaasne. 4.1. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOSED ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA, ASUSTUS JA MAAKASUTUS OLEMASOLEV OLUKORD Projekteeritav sild on Jõgeva aleviku sisene ühendustee. Statistikaameti 2019. aasta andmetel oli Jõgeva alevikus 492 elanikku. Teelõik on osaliselt valgustatud. Jalgtee lõigul puudub, kuid sillal toimub aktiivne jalakäijate liiklemine, kuna sild asub asula keskel. Olemasolev sild on ehitatud veski paisu konstruktsiooni taha, üle veski lüüsi ning ületab Pedja jõge. Sild on mitmeavaline. Sild paikneb teemaal, kat nr 24802:005:0058, tunnusega 14143 Õuna-Mutso tee. Projektala ja sild piirneb eraomandis olevate kinnistutega ja erinevate muude rajatistega nagu veski, lüüs, pais ja paisjärv. Kiiruspiirang lõigul on 30..50 km/h. Vastavalt Maanteeameti 2019. a loendusandmetele oli T14143 Õuna-Mutso lõigu km 2,68 kuni 4,33 liikluskoormus 223 sõidukit ööpäevas (sh 1 % raskeliiklust). Maa-ameti geoportaali Maainfo kaardirakenduse andmetel jääb tegevusele lähim elu- või ühiskondlik hoone - Poe tn 3 (ETAK ID 399879) - projektiga ette nähtud tegevustest ligikaudu 25 m kaugusele lõuna suunas.
11 Projektiala asub Jõgeva vallas, kus käesoleva eelhinnangu koostamise ajal on koostamisel uus (haldusreformi järgne) üldplaneering. Kehtiva üldplaneeringu kohaselt projektialal piiranguid (va detailplaneeringu kohustusega ala) kehtestatud ei ole. Jõgeva maakonnaplaneering 2030+ kohaselt asub projektiala linnapiirkonnas, linnalise asustusega alal, kultuurimälestise objekti/ala kaitsevööndis ja maakondliku tähtsusega puhkealal. EELDATAV MÕJU Kuna tegemist on olemasolevas asukohas silla rekonstrueerimisega, siis olulist ebasoodsat mõju maakasutusele ei kaasne. Projekti raames tehtavad liiklusohutust suurendavad ning sõidumugavust parandavad tegevused toovad piirkonna inimestele kaasa pigem soodsa mõju. Võimalike ehitusaegsete häiringute vähendamiseks on vajalik järgida järgmistes alapeatükkides täpsustatud meetmeid. Olemasoleva silla rekonstrueerimisega ei muudeta piirkonna kultuuri- ega puhkeväärtust, mistõttu projekt ei ole vastuolus Jõgeva valla üldplaneeringu ega Jõgeva maakonnaplaneeringuga 2030+. 4.2. PÕHJA- JA PINNAVESI OLEMASOLEV OLUKORD Projektiala asub nõrgalt kaitstud põhjaveeva alal. Projektialale lähim puurkaevu (PRK0018733) sanitaarkaitseala piir asub ca 250 m kagu suunas. Rekonstrueeritav sild ületab Pedja jõge (VEE1023700). Jõgi kuulub osalise lõiguna või tervikuna riigi poolt korrashoitavatesse ühisveevoolude loetellu 8,1 km pikkuses (RTL 2007, 63, 1134), Jõgeva Veskijärve paisu lõik ei asu korrashoitavas ühisveevoolu piirkonnas. Jõgi kuulub avalikult kasutatavate veekogude nimistusse. Jõel kehtib kallasraja ulatus 4 m, veekaitsevöönd 10 m, ehituskeeluvöönd 50 m ja piiranguvöönd 100 m kummalgi kaldal tavalisest veepiirist. Jõgeva veskijärv, registrikoodiga VEE2024820, asub sillast põhja pool. EELDATAV MÕJU Kavandatava tegevusele lähima puurkaevu sanitaarkaitseala jääb kavandatavast tegevusest ca 250 m kaugusele, mistõttu võib eeldada, et puurkaevudele ei kaasne olulist ebasoodat mõju. Kavandatav tegevus paikneb terves ulatuses nõrgalt kaitstud põhjaveega ala l. Seetõttu on oluline pöörata tähelepanu ehitusaegse veereostuse ohu vältimisele. Projekti seletuskirja kohaselt ei ole lubatud kasutada töökorras mitteolevaid reostuseohtlikke masinaid.
12 Lisaks selle peab ehitustegevuse ajal ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna - ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada veekogudest kaugemale kui 50 m. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine veekogude lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal o lla tähelepanelik ja kavandata töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumist pinnasesse ja (põhja)vette. Eeltoodud nõuete järgimisel olulist mõju põhjaveele ette näha ei ole. Vastavalt projekti seletuskirjale juhitakse konstruktsiooni pinnalt sademeveed dreenidega kaldasammaste ees asuvatesse PE Ø160 torudesse, mille kaudu juhitakse veed seinte kõrvalt alla haljasaladele. Teedelt ja ta navatelt a rajuhitav sademevesi sisaldab heljumit, naftaprodukte ja ohtlikke aineid (peamiselt raskmetallid). Vastavalt Maanteeameti poolt teostatud veeseire tulemustele, tuleks sademevee käitlemise vajadust analüüsida (riski hindamine) alates liiklussagedusest 15 000 autot ööpäevas 4. Kuna liiklussagedus käesoleva projekti alal on väike (vastavalt Maanteeameti 2019. a loendusandmete põhjal oli T14143 Õuna-Mutso lõigu km 2,68 kuni 4,33 liikluskoormus 223 sõidukit ööpäevas, sh 1 % raskeliiklust), pole põhjust eeldada olulist reostuskoormust teelt ära juhitava sajuvee tulemusena. Kavandatav tegevus ristub Pedja jõega (VEE1023700), millele on kehtestatud 50 m ulatuses ehituskeeluvöönd. Ehituskeeld ei laiene vastavalt looduskaitseseaduse 38 (5) üldplaneeringuga kavandatud 9) sillale ja 10) avalikult kasutatavale teele, antud juhul on tegemist olemasoleva tee ja sillaga (mis kajastuvad ka üldplaneeringus), seega konflikti ehituskeeluvööndiga antud juhul ei teki. Projekti kohaselt avatakse sammaste piirkonnas jõe põhi sammaste rekonstrueerimiseks. Uhtumise vältimiseks tuleb lahti kaevatud põhja osa kindlustada. Jõesän gi põhi on ette nähtud kindlustada uhtumise vastu betoonist põhjakindlustusega C35/45, XC4, XD3, XF4, KK4, 250 mm paksuse plaadina, 8,0 m laiuselt alates paisu konstruktsioonist. Plaadi alune ebatasasust likvideerida betooniga. Peale ehitustööde algust selgub vajalik betooni kogus. Lisaks sellele rajatakse kaldakindlustusi. Kokkuvõttes kaevatakse jõepõhjast hinnanguliselt välja kuni 100 m 3 pinnast ning jõkke rajatakse ca 95 m 3 mahus betoonist põhja- ja kaldakindlustused. Vastavalt KeHJS 6 lg (1) p 17) ja 17 1 ) on vaja algatata keskkonnamõju hindamine, kui toimub veekogu süvendamine alates pinnase mahust 500 kuupmeetrit või vooluveekogusse tahkete ainete uputamine alates ainete mahust 2000 kuupmeetrit. Antud juhul jääb süvendamise maht (kuni 100 m 3 ) alla nimetatud piirmäära (500 m 3 ) ning veekogusse tahkete ainete uputamise maht (ca 95 m 3 ) samuti alla piirmäära (2000 m 3 ). Seega ei ole kirjeldatud töömahtude korral vajalik keskkonnamõju hindamise algatamine. 4 https://www.mnt.ee/et/tee/vesi-ja-pinnas
13 Veeseaduse 196 alusel tuleb veekeskkonnariskiga tegevus registreerida järgmiste tegevuste korral: muu veekogu kui mere süvendamine või sellise veekogu põhja 5 100- kuupmeetrise mahuga süvenduspinnase paigutamine; tee või raudtee koosseisu kuuluva silla või truubi ehitamine avalikult kasutataval veekogul või avalikul veekogul; veekogusse 5 100 kuupmeetri tahke aine paigutamine. Seega tuleb antud juhul taotleda Keskkonnaametilt veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimist. Vastavalt Veeseaduse 198. (5) saab Keskkonnaamet veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimisel vajadusel kehtestada täiendavad ehitusaegsed meetmed veekeskkonna kaitseks, Projekti seletuskirja kohaselt on soovitatav teostada töid poole silla osas korraga, et tagada ka vee läbipääs ning teostada töid madalveetaseme juures. Projekti seletuskirja kohaselt tuleb töövõtjal veel ladustada materjale ja tehnikat jõest eemal laoplatsil, selliselt, et vältida võimaliku reostuse jõudmist jõkke. Näiteks eraldades plats jõest pinnasvalliga. Töökorras mitteolevaid reostuseohtlikke masinaid ei ole lubatud kasutada. Silla lammutustööde käigus võib jõkke sattuda ehitusjäätmeid, kuid projekti kohaselt toimuvad lammutustööd esimeses järjekorras, mille järgselt toimub jõe põhja kindlustamine. Lammutustööde ajal vette sattunud ehitusjäätmed eem aldatakse koos pinnasega betoonist põhjakindlustuse rajamise eelselt, mistõttu ehitusjäätmeid (nt betoonitükke) jõkke ei jää ning oluline ebasoodne mõju puudub. Võimalike ehitusjäätmete ja heljumi vooluga edasikandumise vältimiseks tuleb ehitustööd siiski teostada selliselt, et ehitusjäätmete sattumise võimalus jõkke oleks viidud miinimumini. Lisaks on projektis ette nähtud, et võimalike setete püüdmiseks tuleb ca 100 m allavoolu paigaldada setteekraanid mõlemale kaldale, selliselt, et kokku oleks kaetud mi n 30% jõe ristlõike laiusest. Vette sattuvad setted kogunevad kaldapiirkondadesse, mille arvestuslikuks ulatuseks on hinnatud 30% jõe ristlõikest, mistõttu võib eeldada, et suurem osa jõkke sattunud setetest on võimalik nende abil kinni püüda. Betoonist põhjakindlustuse rajamisega eemaldatakse jõepõhjast looduslikud setted ning selle tagajärjel kaob seal olev elupaik. Tegemist on siiski väga väikese osaga Pedja jõepõhja kogupindalast ning see ei too kaasa olulist ebasoodsat mõju jões elavatele liikidele. Ülal kirjeldatud põhjustel ja toodud leevendavaid põhimõtteid järgides ei ole kavandatava tegevuse elluviimisel alust eeldada olulise ebasoodsa mõju kaasnemist pinnaveele. 4.3. KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID, SH NATURA 2000 ALAD OLEMASOLEV OLUKORD Avalikus versioonis varjatud. Vastavalt looduskaitseseaduse 53. (1): I ja II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites on keelatud.
14 Avalikus versioonis varjatud. Vastavalt looduskaitseseaduse 53. (1): I ja II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites on keelatud. Joonis 4.1 Projektiala (sinise katkendjoonega) paiknemine II kaitsekategooria kaitsealuse liigi veelendlane leiukoha (punane viirutus) suhtes. Keskkonnaregistri andmebaas seisuga 02.07.2020 Rohkem kui 10 km allavoolu asub Alam-Pedja looduskaitseala, mille kaitse-eesmärgiks on muuhulgas jõgede ja ojade (3260) elupaigatüüpide kaitse. Kaladest kaitstakse tõugja (Aspius aspius), hingi (Cobitis taenia), võldase (Cottus gobio) ja vingerja (Misgurnus fossilis) elupaiku. Looduskaitseala kuulub Alam-Pedja loodusalana (EE0080374) ja Alam- Pedja linnualana (EE0080374) Natura 2000 alade koosseisu. EELDATAV MÕJU Projektlahendusega on ette nähtud rajada projektala ulatuses uus teevalgustus. Projekteeritud on 5 tk teevalgustit ja mastide vaheline kaabeldus kuni oleva valgusti postini. Paigaldada tuleb LED valgustid Detas Stratos või analoog. Projekti kohaselt tuleb valgustuse väljaehitamiseks koostada tööprojekt. Avalikus versioonis varjatud. Vastavalt looduskaitseseaduse 53. (1): I ja II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites on keelatud.
15 Nii ehitus- kui ka kasutusaegsete võimalike oluliste ebasoodsate mõjude avaldumise vältimiseks kaitsealustele nahkhiire liikidele tuleks tööprojekti koostamisel ja ehitustööde läbiviimisel rakendada järgmisi meetmeid 5; 6 : Välisvalgustuseks tuleb kasutada üldjuhul valgusreostust mitte tekitavaid valgusteid, mis on paigaldatud selliselt ja mida kasutatakse viisil, et on tagatud energia minimaalne tarbimine ja valguse mitte levimine sihtkohtadest eemale. Valgustustite valikul tuleks lähtuda normide miinimumnõuetest ja mitte neid ületada. Välisvalgustuseks kasutada valgusteid, mille intensiivsus üle 90 (soovitatavalt üle 70 ) on 0 cd. Kui valgusti ei vasta sellele, siis tuleb need varjestada. Soovitatav on kasutada mittesümmeetrilise valgusnurgaga valgusteid. Öisel ajal on soovitatav vähendada välisvalgustuse taset vähemalt 50% või kasutada liikumissensoritega valgusteid. Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustades. Eeltoodud meetmete järgmisel on võimalik minimeerida valgusreostusega seo tud võimalikke häiringuid ning seeläbi välistada olulise ebasoodsa mõju avaldumist nahkhiirtele. Ehitustegevusest tulenevad ajutised mõjud, millest kõige olulisem on võimalik heljumi sattumine jõkke, on ajutise iseloomuga ning, arvestades ptk 4.2 toodu hinnanguid ja leevendavaid meetmeid, ei mõjuta rohkem kui 10 km kaugusel allavoolu asuva Alam - Pedja looduskaitseala, loodusala ja linnuala elupaiku ega liike. 4.4. KULTUURIVÄÄRTUSED OLEMASOLEV OLUKORD Projekteeritav ala asub Jõgeva mõisa hoonete ühises kaitsevööndis joonis 4.2. Ühine kaitsevöönd on moodustatud mälestistele reg.nr.23886-23888 ja 23891-23901: Jõgeva mõisa peahoone, ehitismälestise registri number 23886. Jõgeva mõisa park, ehitismälestise registri number 23887. Jõgeva mõisa vesiveski, ehitismälestise registri number 23888. Jõgeva mõisa härjatall, ehitismälestise registri number 23891. Jõgeva mõisa viinakelder, ehitismälestise registri number 23892. Jõgeva mõisa rehi, ehitismälestise registri number 23893. Jõgeva mõisa riistakuur, ehitismälestise registri number 23894. Jõgeva mõisa sepikoda, ehitismälestise registri number 23895. Jõgeva mõisa elamu 1, ehitismälestise registri number 23896. Jõgeva mõisa elamu 2, ehitismälestise registri number 23897. Jõgeva mõisa elamu 3, ehitismälestise registri number 23898. Jõgeva mõisa kelder, ehitismälestise registri number 23899. Jõgeva mõisa katsejaam, ehitismälestise registri number 23900. Jõgeva mõisa tall, ehitismälestise registri number 23901. 5 Valgusreostuse pikaajaliste muutuste uurimine Tallinnas ja valgusreostuse hetkeseisu määramine Eestis. Tallinna Tehnikaülikooli Füüsikainstituut, Tallinn 2012 6 https://www.eurobats.org/sites/default/files/documents/publications/publication_series/web_din_a4_eurobats_08_engl_nvk_28022019.pdf
16 Joonis 4.2 Silla paiknemine ehitismälestiste suhetes ning Jõgeva mõisakompleksi ühises kaitsevööndis. Väljavõte Maa-ameti Kultuurimälestiste kaardirakendusest. Projektile on aastal 2017 P.P. Ehitusjärelevalve OÜ poolt koostatud muinsuskaitse eritingimused, töö nr 240817 Jõgeva Suursilla rekonstrueerimisprojekti koostamiseks. EELDATAV MÕJU Ehitusjärelevalve OÜ poolt koostatud muinsuskaitse eritingimuste töös jõuti järeldusele, et 1972. aastal rajatud sillal ei ole oma olemuselt muinsuskaitselist väärtust. Oluline eesmärk on kogu kompleksi (pais, jäämurdjad, vesiveski ja sild) säilitamine ühtse tervikuna. Seega peab projekteerimisel ja ka ehitamisel arvestama kõikide kompleksi osade koosmõjuga. Arvestama peab eelkõige vesiveski säilitamise ja kaitsmise ja uute sillakonstruktsioonide ja elementide sobivusega ajaloolisse olustikku. Konstruktiivses mõttes peab säilima olemasolev vesiveskit läbiv läbivoolukanal. Inimeste käigutee rajamine vesiveskipoolsele küljele peab pigem parandama kui halvendama vesiveski seisundit, tagades sadevete hoonest eemale juhtimise.
17 Projekteerimisel on arvestatud projektile koostatud muinsuskaitse eritingimustega alljärgnevalt: 1. Rekonstrueerimisprojekt kooskõlastada Muinsuskaitseametiga - Projekt on Muinsuskaitseameti poolt kooskõlastatud (03.01.2018 kiri nr 1.1-7/16). 2. Mitte muuta silla ja läbivoolukanali asukohta. - Silla ja veski lüüsi avade asukohti ei muudetud. 3. Seoses vesiveski kaitsmise vajadusega sõidukite mõju eest, projekteerida jalakäijate käigutee vesiveski poolsele silla küljele. - Projektlahendusega on ette nähtud jalgtee veski poolsesse silla serva ehk sõidutee gabariit on viidud veski hoonest kaugemale. Silla servadesse on ette nähtud piirded. 4. Tagada sadevee äravool vesiveski hoonest eemale, jalakäijate käiguteelt vesiveski kehandit kahjustamata. - Varasemalt jooksis sademevesi üle silla tekiplaadi serva alla. Projektlahenduse kohaselt on ette nähtud kanaliseerida sademeveed ja juhtida eemale. 5. Projekteerimisel ja ehitamisel kasutada materjale ja meetodeid, mis väldivad vee sattumise veskihoone konstruktsioonidesse või vundamendi alla ning mis takistaksid vee läbivoolu muldest. - Silla sambad jäävad olevad ja kaevetöid ei ole vundamentidest allpool ette nähtud. Ehituse ajal tuleb töövõtjal vajadusel teostada veetõrjet kaevikust, kuid geoloogilise puuraugu kohaselt ei tuvastatud kaeviku põhjas vett. Ehk siis kaevetööd peaksid jääma pinnasevee tasemest kõrgemale. Sellegi poolest tuleb töövõtjal vee olemasolu riskiga arvestada. 6. Tööde teostamisel lähtuda veskihoone säilimise eesmärgist. - Projektlahendusega ei ole puudutatud kõrvalolevaid ehitisi. Silla tekiplaadi ehitus toimub veski lüüsi kohal, lüüsi puutumata. 7. Silla piirete, liikluskorraldusvahendite ja valgustuse planeerimisel arvestada sobivusega ajaloolisse hoonete kompleksi ja keskkonda. - Kasutatud on tsingitud terasest tavapäraseid konstruktsioone (valgusti postid, piirded), et mitte tekitada konflikti uute ja vanade elementide vahel. Ei ole kasutatud disaintooteid. 8. Silla projekteerimisega mitte ületada pealmistes konstruktsioonides olemasoleva konstruktsiooni gabariite. - Olevatest kõrgustest on kinni peetud ja ei ole ette nähtud neid kõrguslikult tõsta. 9. Silla piirete jms projekteerimisega arvestada konstruktsiooniliste/ arhitektuursete lahendustega, mis võimalikult vähe varjaks vaateid mõisakompleksi kuuluvatele hoonetele. - Olev rajatis rekonstrueeritakse ehk lagunenud konstruktsioonid asendatakse uutega, mis avaldab positiivset mõju piirkonna väljanägemisele. 10. Silla piirete ja kandekonstruktsioonide projekteerimisel arvestada veetaseme regulaatorite ja tammi kandekonstruktsioonide säilitamise vajadusega.
18 - Paisjärve paisu ja lüüsi konstruktsioonid säilitatakse olevad. Sild paikneb nende läheduses, kuid mitte vastas. Piirnevaid rajatisi ei puudutata. 11. Silla kasutus- ja hooldusjuhendis tuleb ära märkida, et talvise teehoolde käigus ei tohi lund lükata vastu veskihoone seina. - Nõue lisatud. 12. Lammutus-ja kaevetööd vesiveskiga piirneval töölõigul teostada ehituslikku pädevust ja luba omava spetsialisti järelevalve all. - Nõue lisatud. Ülaltoodut arvesse võttes saab järeldada, et kuna projektile seatud muinsuskaitse eritingimusi on järgitud ning Muinsuskaitseamet on projekti kooskõlastanud, siis oluline ebasoodne mõju kultuuriväärtustele puudub. 4.5. VALGUS OLEMASOLEV OLUKORD Projektialasse jääv teelõik on osaliselt valgustatud, kuid käesoleval hetkel sillal valgusteid ei ole. EELDATAV MÕJU Projektlahendusega on ette nähtud rajada projektala ulatuses uus teevalgustus. Projekteeritud on 5 tk teevalgustit ja mastide vaheline kaabeldus kuni oleva valgusti postini. Paigaldada tuleb LED valgustid Detas Stratos või analoog. Projekti kohaselt tuleb valgustuse väljaehitamiseks koostada tööprojekt. Üleliigset valgustamist võib käsitleda valgusreostusena, mis võib tuua kaasa häiringud nii inimestele kui ka looduskeskkonnale. LED lampide odavamaks ja tõhusamaks muutumine on endaga kaasa toonud valgusreostuse avaldumise riski suurenemise, mis on põhjustatud näiteks valest paigaldamisest ning ebaotstarbekatest (sh liigsetest) ja ebasobivate tehniliste parameetritega lampidest. Võimalike ehitus- ja kasutusaegsete valgusreostusest tulenevate ebasoodsate mõjude leevendamiseks on vajalik järgida ptk 4.2 toodud meetmeid. Nende rakendamisel olulise ebasoodsa mõju avaldumist ette näha ei ole. 4.6. MÜRA JA VIBRATSIOON OLEMASOLEV OLUKORD Vastavalt Maanteeameti 2019. a loendusandmete põhjal oli T14143 Õuna-Mutso lõigu km 2,68 kuni 4,33 liikluskoormus 223 sõidukit ööpäevas, sh 1 % raskeliiklust. Selline liikluskoormus ei põhjusta ülenormatiivset mürataset.
19 EELDATAV MÕJU Käesoleva projektiga ei nihku rekonstrueeritav sõiduteelõik elu- ja muudele müratundlikele hoonetele lähemale. Sillal asuv sõidutee kabariit nihkub vesiveski hoonest hoopis kaugemale, mille tagajärjel võimalik vibratsiooni mõju hoonele väheneb. Samuti vähendab teelõigu ja silla parem seisukord üldist liiklusest tulenevat müra- ja vibratsioonitaset. Ehitusaegse müra mõju leevendamiseks tuleks mürarikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks paikneda lähimate eluja ühiskondlike hoonete lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Silla vundamendina kasutatakse puurvaiu, mille töömõttest tulenevalt on tegemist vähest pinnase vibratsiooni tekitava tehnoloogiaga. Sellegipoolest võib ehitustegevuse käigus lühiajaliselt suureneda mehhanismide töötamisest ning ehitustöödest tingitud vibratsioon, mis võib mõjutada silla vahetus läheduses asuvat Jõgeva mõisa vesiveski hoonet. Ettevaatuspõhimõttest lähtudes tuleb enne ehitustööde algust fikseerida vesiveski hoone seisukord ning ehitustööde ajal jälgida, et see ei halveneks. Juhul, kui ilmneb vibratsiooni mõju ehitisele, tuleb ehitustööd katkestada ning töötada välja meetmed, millega välistatakse ehitise edasist kahjustamist. Kui ehitustööde ajal tekib hoonele kahjustusi, tuleb need töövõtja poolt parandada. Eeltoodud põhimõtete järgimisel olulise ebasoodsa mõju avaldumist ette näha ei ole. 4.7. ÕHUKVALITEET Projektiga ei nähta ette tegevusi, mis oluliselt suurendaks liiklusest tingitud õhusaastet. Ehituse järgselt oluline ebasoodne mõju õhukvaliteedile puudub. Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Vältida ehitusaegse tolmu ulatuslikku levikut lähim, vajadusel tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid). 4.8. JÄÄTMEKÄITLUS, ENERGIAMAHUKUS JA LOODUSVARADE KASUTAMINE Iga ehitustegevuse käigus tekib paratamatult teatud kogus jäätmeid. Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21 Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded tulenevate nõuetega.
20 Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega prügikonteineritega, kuhu koguda tekkivad tavajäätmed. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse, tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. Energiamahukuse osas on tegemist tavapärase ehitustegevusega, mille energiakulu ei põhjusta olulisi ebasoodsaid mõjusid. Teedeehitus on ressursimahukas tegevus, mis nõuab loodusvarade kasutamist. Teedeehituseks vajaminev materjal hangitakse üldjuhul riiklikest maardlatest, millede avamise ja kasutamise keskkonnamõju on hinnatud. Oluline ebasoodne mõju seoses loodusvarade kasutamisega puudub. 4.9. AVARIIOLUKORRAD Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Töövõtja peab koheselt Tellijat teavitama õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud.
21 5. JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED Käesolevas eelhinnangus jõuti tulemusele, et riigitee nr 14143 Õuna-Mutso km 3,07 Jõgeva alevikus asuva Suursilla nr 502 põhiprojekti puhul pole hetkel teadaoleva info valguses ning vastavalt KeHJS esitatud tingimustele ja kriteeriumitele alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist ning KeHJS järgne keskkonnamõju hindamine (KMH) ei ole vajalik. Olulise keskkonnamõju vältimine tuleb tagada sobiva projektlahendusega ja korrektsete töömeetoditega. Ebasoodsa mõju vältimiseks on soovitatav arvestada järgmiste asjaoludega ning rakendada all kirjeldatud meetmeid (osad sisalduvas juba projekti seletuskirjas, osad on väljatöötatud käesoleva eelhinnangu käigus): Töövõtja vastutab looduskeskkonna kaitse eest ehitusplatsil ja peab täitma keskkonnakaitse alaseid nõudeid. Ehituse käigus tuleb Töövõtjal juhinduda kehtivatest keskkonnanõuetest ja jäätmekäitluseeskirjadest. Ehitustöid jões saab teostada ainult selleks lubatud ajal ja tingimustel. Kuna veekogu süvendatakse ja veekogusse paigutatakse tahkeid aineid (mõlemad mahuga alla 100 m 3 ), tuleb vastavalt veeseaduse 196 taotleda Keskkonnaametilt veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimist. Vastavalt Veeseaduse 198. (5) saab Keskkonnaamet veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimisel vajadusel kehtestada täiendavad ehitusaegsed meetmed veekeskkonna kaitseks. Ehitustegevuse peab ajal ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus p eab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna - ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee - ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada veekogudest kaugemale kui 50 m. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine veekogude lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandata töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumist pinnasesse ja (põhja)vette. Soovitatav on teostada töid poole silla osas korraga, et tagada ka vee läbipääs ning teostada töid madalveetaseme juures. Töövõtjal tuleb ladustada materjale ja tehnikat jõest eemal laoplatsil, selliselt, et vältida võimaliku reostuse jõudmist jõkke. Näiteks eraldades plats jõest pinnasvalliga. Võimalike ehitusjäätmete ja heljumi vooluga edasikandumise vältimiseks tuleb ehitustööd teostada selliselt, et ehitusjäätmete sattumise võimalus jõkke oleks viidud miinimumini. Võimalike setete püüdmiseks tuleb ca 100 m allavoolu paigaldada setteekraanid mõlemale kaldale, selliselt, et kokku oleks kaetud min 30% jõe ristlõike laiusest. Töökorras mitteolevaid reostuseohtlikke masinaid ei ole lubatud kasutada. Välisvalgustuseks tuleb kasutada üldjuhul valgusreostust mitte tekitavaid valgusteid, mis on paigaldatud selliselt ja mida kasutatakse viisil, et on tagatud energia minimaalne tarbimine ja valguse mitte levimine sihtkohtadest eemale. Valgustustite valikul tuleks lähtuda normide miinimumnõuetest ja mitte neid ületada. Välisvalgustuseks kasutada valgusteid, mille intensiivsus üle 90 (soovitatavalt üle 70 ) on 0 cd. Kui valgusti ei vasta sellele, siis tuleb need varjestada.
22 Soovitatav on kasutada mittesümmeetrilise valgusnurgaga valgusteid. Öisel ajal on soovitatav vähendada välisvalgustuse taset vähemalt 50% või kasutada liikumissensoritega valgusteid. Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustades. Silla kasutus- ja hooldusjuhendis tuleb ära märkida, et talvise teehoolde käigus ei tohi lund lükata vastu veskihoone seina. Lammutus-ja kaevetööd vesiveskiga piirneval töölõigul teostada ehituslikku pädevust ja luba omava spetsialisti järelevalve all. Ehitusaegse müra mõju leevendamiseks tuleks mürarikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks paikneda lähimate elu- ja ühiskondlike hoonete lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Ehitusaegse vibratsiooni puhul tuleb ettevaatuspõhimõttest lähtudes enne ehitustööde algust fikseerida vesiveski hoone seisukord ning ehitustööde ajal jälgida, et see ei halveneks. Juhul, kui ilmneb vibratsiooni mõju ehitisele, tuleb ehitustööd katkestada ning töötada välja meetmed, millega välistatakse ehitise edasist kahjustamist. Kui ehitustööde ajal tekib hoonele kahjustusi, tuleb need töövõtja poolt parandada. Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Vältida ehitusaegse tolmu ulatuslikku levikut lähim, vajadusel tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid). Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21 Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded tulenevate nõuetega. Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega prügikonteineritega, kuhu koguda tekkivad tavajäätmed. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse, tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Töövõtja peab koheselt Tellijat teavitama õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud. Ehituse lõpuks peab Töövõtja likvideerima kõik ajutised ehitused ja juurdepääsuteed ning tegema projektis ette nähtud planeerimis-, heakorrastus- ja haljastustööd. Looduskeskkonna kaitse abinõusid peab Töövõtja rakendama omal kulul.
LISA 1 ASENDIPLAAN