Coimisiún na Scrúduithe Stáit State Examinations Commission. Leaving Certificate Marking Scheme. Estonian. Higher Level

Seotud dokumendid
Coimisiún na Scrúduithe Stáit State Examinations Commission Leaving Certificate 2017 Marking Scheme Estonian Higher Level

Microsoft Word - EVS_ISO_IEC_27001;2014_et_esilehed.doc

EESTI STANDARD EVS-EN 1790:1999 This document is a preview generated by EVS Teemärgistusmaterjalid. Kasutusvalmid teekattemärgised Road marking materi

Ppt [Read-Only]

EESTI STANDARD EVS-EN :2000 This document is a preview generated by EVS Terastraat ja traattooted piirete valmistamiseks. Osa 4: Terastraadist

RE_art103

Liikudes madala süsiniksisaldusega Soome poole

Ppt [Read-Only]

Microsoft PowerPoint - Vork.ppt

Title H1

E-õppe ajalugu

Inglise keele ainekava 5.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Räägib loomadest. Vaba aeg. Animals (Wild life 2. Kuula

8. klass Õppeaine: GEOGRAAFIA ÕPPESISU ÕPITULEMUSED KLIIMA Õpilane Õpetamise eesmärgid ja teema olulisus: Ilma ja kliimat õppides saavad õpilased ette

ARE KOOLI geograafia ainekava Õpetajad Leelo Lusik GEOGRAAFIA 7. klass Õppesisu ja - tegevus 1. KAARDIÕPETUS (18 tundi) Maa kuju ja suurus. Kaartide m

EESTI KUNSTIAKADEEMIA

Project meeting Brussels, February 2013

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT II 2010, 18, 90 Eesti Vabarii

Lüllemäe Põhikooli õppekava lisa 4 Lüllemäe Põhikooli ainekava Aine Tunde Geograafia VII klassis 1 tund nädalas VIII klassis 2 tundi nädalas IX klassi

rp_ IS_3

Kuidas hoida tervist töökohal?

Slide 1

EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 25021:2014 This document is a preview generated by EVS SÜSTEEMI- JA TARKVARATEHNIKA Süsteemide ja tarkvara kvaliteedinõuded

sisukord Õhusaaste käsiraamat: Autorid...5 Peatükk 1 1. Atmosfääri koostis, ehitus ja olulisus Atmosfääri koostis, vertikaalne ehitus ja seg

Lp. firmajuht!

Sissejuhatus GRADE metoodikasse

Geograafia 8

Sissejuhatus Informaatikasse Margus Niitsoo

Print\A4\QualifyReduced.pmt

tallinn arvudes 2003.indd

Microsoft PowerPoint - BPP_MLHvaade_juuni2012 (2)

vv05lah.dvi

KINNITATUD AS TEA Keeleõpetuse juhatuse 8. jaanuari 2018 otsusega nr. 4 INGLISE KEELE ÕPPEKAVA Õppe eesmärk: Õppekavarühm: Hariduse liik: Koolituse li

Õppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“

Inglise keele ainekava 9.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Kasutab Present Simple, Present Mina ja teised. Inimese

REQUEST FOR AN ASSIGNMENT OF LEI (fond) LEI KOODI MÄÄRAMISE TAOTLUS (fond) 1. FUND DATA / FONDI ANDMED: Legal Name / Ametlik nimi: Other Fund Names /

Microsoft PowerPoint - TÜ TVT - Kavandamine ja arhitektuur 2.ppt

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT II 2008, 17, 49 Eesti Vabarii

Microsoft Word - EVS_ISO_31000;2010_et_esilehed

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RT II 2004, 35, 128 Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Li

raamat5_2013.pdf

5_Aune_Past

Microsoft Word - Lisa 4_Kohtususteemide vordlus

(Microsoft PowerPoint - Keskkonnas\365bralik toidutootmine_loplik.pptx)

Tartu Ülikool

EESTI STANDARD EVS-ISO 24510:2008 This document is a preview generated by EVS JOOGIVEE- JA KANALISATSIOONITEENUSTEGA SEOTUD TEGEVUSED Juhised joogivee

Markina

Microsoft Word - 23jaan07.doc

Plant extinctions and colonizations in European grasslands due to loss of habitat area and quality: a meta-analysis

5.klass Loodusõpetus ÕPPESISU JÕGI JA JÄRV. VESI KUI ELUKESKKOND Loodusteaduslik uurimus. Veekogu kui uurimisobjekt. Eesti jõed. Jõgi ja selle osad. V

Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030

PowerPointi esitlus

humana_A5_EST_2+2.indd

Powakaddy

EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC/IEEE 15289:2013 This document is a preview generated by EVS SÜSTEEMI- JA TARKVARATEHNIKA Elutsükli infosaaduste (dokumentat

PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019

Värska Gümnaasiumi ainekava PÕHIKOOL III KOOLIASTE Geograafia Õppeaine: Geograafia Klass: 8. klass Tunde nädalas ja õppeaastas: 1 tund nädalas, kokku

T&A tegevus Keskkonnaministeeriumis Liina Eek, Jüri Truusa Keskkonnaministeerium 27. veebruar 2014

Microsoft Word - EVS_ISO_3574;2008_esilehed

Justiitsministri määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 20

Õppekava arendus

VME_Toimetuleku_piirmäärad

PowerPoint Presentation

(Microsoft PowerPoint - Kas minna \374heskoos v\365i j\344\344da \374ksi - \334histegevuse arendamise t\344nane tegelikkus Rando V\344rni

Microsoft Word - Geograafia_8kl.doc

Järelevalvetasutegurite kogumise eesmärgil kasutatavate varade koguväärtuse ja koguriskipositsiooni vormide täitmise juhised

Microsoft Word - EVS_ISO_IEC_IEEE_26511;2011_esilehed

Microsoft Word - Karu 15 TERMO nr 527.doc

Microsoft Word - Iseseisev töö nr 1 õppeaines.doc

Microsoft Word - 08.doc

Akadeemilise personali tööstressi ja läbipõlemise ohjamise meetmed (AcadOSI) Tallinna Tehnikaülikool psühholoogia õppetool professor Mare Teichmann 12

COM(2004)651/F1 - ET

PowerPoint Presentation

No Slide Title

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. aprill a määrus nr 26 Avaliku konkursi läbiviimise kord, nõuded ja tingimused sageduslubade andmiseks

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:

VaadePõllult_16.02

Rahvusvaheline motokross Baltimere Karikas 2015 Soome Eesti Läti Leedu Kooskõlastanud: EMF-i alajuht; Kinnitanud: EMF peasekretär 1. Aeg ja koht: 18.0

Slide 1

EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 27000:2015 This document is a preview generated by EVS INFOTEHNOLOOGIA Turbemeetodid Infoturbe halduse süsteemid Ülevaade j

Erasmus+: Euroopa Noored eraldatud toetused 2015 KA1 NOORTE JA NOORSOOTÖÖTAJATE ÕPIRÄNNE NOORTEVAHETUSED R1 1. taotlusvoor Taotleja Taotluse pealkiri

Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 20

PowerPoint Presentation

Kool _________________________

Jää ja lume sulatamine kõnni-ja sõiduteedes ning katusel ja vihmaveesüsteemides Danfoss Electric Heating Systems 1

Mida me teame? Margus Niitsoo

2.3. Geograafia Õppeaine kirjeldus Geograafia on integreeritud õppeaine, mis kuulub nii loodus- (loodusgeograafia) kui ka sotsiaalteaduste (ini

Geograafia ainekava Õpitulemused ja õppesisu III kooliastmes Kaardiõpetus Õpitulemused Õpilane: leiab vajaliku kaardi teatmeteostest või internetist n

Geograafia ainekava

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012

PÕLTSAMAA ÜHISGÜMNAASIUM KELLI-KARITA JEFIMOV 11.A KLASS KUJUNDAV HINDAMINE JA TAGASISIDE PÕLTSAMAA ÜHISGÜMNAASIUMI KLASSIDE SEAS JUHENDAJA: A

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa

Väljavõte:

Coimisiún na Scrúduithe Stáit State Examinations Commission Leaving Certificate 2013 Marking Scheme Estonian Higher Level

Note to teachers and students on the use of published marking schemes Marking schemes published by the State Examinations Commission are not intended to be standalone documents. They are an essential resource for examiners who receive training in the correct interpretation and application of the scheme. This training involves, among other things, marking samples of student work and discussing the marks awarded, so as to clarify the correct application of the scheme. The work of examiners is subsequently monitored by Advising Examiners to ensure consistent and accurate application of the marking scheme. This process is overseen by the Chief Examiner, usually assisted by a Chief Advising Examiner. The Chief Examiner is the final authority regarding whether or not the marking scheme has been correctly applied to any piece of candidate work. Marking schemes are working documents. While a draft marking scheme is prepared in advance of the examination, the scheme is not finalised until examiners have applied it to candidates work and the feedback from all examiners has been collated and considered in light of the full range of responses of candidates, the overall level of difficulty of the examination and the need to maintain consistency in standards from year to year. This published document contains the finalised scheme, as it was applied to all candidates work. In the case of marking schemes that include model solutions or answers, it should be noted that these are not intended to be exhaustive. Variations and alternatives may also be acceptable. Examiners must consider all answers on their merits, and will have consulted with their Advising Examiners when in doubt. Future Marking Schemes Assumptions about future marking schemes on the basis of past schemes should be avoided. While the underlying assessment principles remain the same, the details of the marking of a particular type of question may change in the context of the contribution of that question to the overall examination in a given year. The Chief Examiner in any given year has the responsibility to determine how best to ensure the fair and accurate assessment of candidates work and to ensure consistency in the standard of the assessment from year to year. Accordingly, aspects of the structure, detail and application of the marking scheme for a particular examination are subject to change from one year to the next without notice.

HINDAMISJUHEND I. ÜLESANNE kuni 30 punkti Vasta küsimustele. Iga õige vastus annab 5 punkti. Tähendusest arusaamine. Seleta lahti või asenda oma sõnadega antud sõnad ja väljendid. 1. Seleta oma sõnadega lahti järgmised sõnad ja väljendid: (5 1) a) põletav probleem päevakohane, oluline, kiiret lahendust vajav probleem b) inimtekkeline inimese tekitatud c) mündil on teine külg asjal on teine pool, teine lähenemisnurk, teine nägemus d) ühele kaardile panema kõigega riskima, kõike kaalule panema e) (millegi) armutu kulutamine halastamatu, karm kulutamine Vasta teksti põhjal küsimusele, sõnastades loetu ümber oma sõnadega 2. Kuidas seletatakse artiklis Kyōto kliimaleppe olemust? (5) Lepe sõlmiti 1997 Ameerika asepresident Al Gore i algatusel. See kohustab riike, kes leppega ühinenud, vähendama kasvuhoonegaaside tekitamist või hoidma seda senisel tasemel. Lepinguga on riikidele kehtestatud saastemaksud ja kohustuslikud CO 2 kvoodid. 3. Millised on globaalse soojenemise põhjused ja tagajärjed? (3. lõigu põhjal) (5) Kliimasoojenemise peamiseks põhjustajaks peetakse inimest ja tema aktiivset tööstustegevust, mille tulemusel paiskub õhku suurel hulgal süsihappegaasi. Suur süsihappegaasi sisaldus atmosfääris toob kaasa selle, et maapind ei suuda vajalikul määral sooja kiirata ning hakkab soojenema. Sellele järgneb kliimakatastroof polaaralade jääkiht hakkab sulama, kergitades ookeanide veetaset ning vesi uputab üle rannikualad ja suured maismaa piirkonnad. Prognoositakse ka paljude põllualade kõrbestumist, mis viiks maailma silmitsi näljahädaga. Vasta teksti põhjal küsimusele, kasutades oma sõnu ja täislauseid 4. Teadlaste hulgas leidub ka vandenõulasteks nimetatud skeptikuid, kes julgevad kliima globaalse soojenemise teooria kahtluse alla seada. (6. lõik) Selgita, miks on osa teadlasi kliimaküsimuses skeptilised. (5) Nad ei nõustu väitega, et kliima soojenemine on ainult inimtegevuse tagajärg. Nad toovad esiteks välja, et kliimasoojenemist puudutavad andmed hõlmavad liiga lühikesi vaatlusperioode ning et omavahel on segamini aetud ilmastiku muutuste ja kliimamuutuste mõisted. Veel väidavad nad, et kasvuhoonegaaside mõju on arvatust väiksem. Lõpetuseks leiavad nad, et vaatamata sellele, et maakera keskmine temperatuur on tõusnud ja süsihappegaasi tase kõrge, esineb muidki kliimat mõjutavad tegureid. Näiteks on meredel ja ookeanidel oluline roll kliima soojendajana, sest väidetavalt neeldub tervelt 70% päikesekiirgusest ookeanides. 1

5. Kas planeedi globaalne soojenemine on loetu põhjal otsustades tõepoolest inimtegevuse tagajärg? Esita oma arvamus. (5) Osaliselt kindlasti, sest inimtegevusega paisatakse atmosfääri suurel hulgal süsihappegaasi, kuid nagu tekstist selgub, moodustab see vaid tühise osa kogu atmosfääri paiskuvast süsihappegaasist. Suurem osa sellest tekib looduslike protsesside, näiteks vulkaanipurske, kõdunemise ning õhuauru tõttu. Artiklis mainitakse ühe kliima soojenemise põhjusena päikese aktiivsuse muutumist. Lisaks sellele on oluline osa Atlandil ja Arktikas põhjast lõunasse suunduvatel arktilistel antitsüklonitel, mis toovad kaasa külmad ja lumerohked talved, aga ka lõunast põhja kulgevatel soojadel õhumassidel, mis põhjustavad tavapärasest kõrgemaid temperatuure sellistes piirkondades nagu Gröönimaa ja Kanada. Peale selle selgub tekstist, et kui võrrelda tänapäeva kliimamustrit kunagiste külmade jääaegade vahel valitsenud soojemate perioodidega, võib tõdeda, et praegune olukord ei ole kasvuhoonegaaside sisalduse osas hullem kui noil soojematel aegadel. 6. Artikkel kannab pealkirja Kas jääkarud ikka jäävad ellu? Arutle selle väite üle artikli konteksti silmas pidades. (5) Näiteks: kliimasoojenemine põhjustab põhjapoolsete alade soojenemise ja merejää sulamise, mis paneb jääkarud silmitsi täiesti uute tingimustega nende senine elustiil muutub, küttimisvõimalused kahanevad ja toiduvalik on piiratum. Kahtlemata avaldavad need muutused mõju karude arvukusele, kuid arvan, et kuna jääkarud on ajaloo vältel toime tulnud erinevate ilmastikutingimustega, on lootust, et nad elavad üle ka praeguse soojaperioodi ja kohandavad oma elu ja harjumused uute tingimustega. II ja III ülesande hindamisel arvestatakse järgmisi kriteeriume: 1. Teemast arusaamine ja sisu: teema on kandidaadi jaoks mõistetav ning ta on võimeline antud teemal mõtteid esitama 30% 2. Teksti ülesehitus: kandidaadi lausestus on asjakohane, struktureeritud ja eesmärgipärane 30% 3. Sõnavara ja stiil: kandidaadi keelekasutus on pädev oma mõtete selgeks ja ladusaks esitamiseks 30% 4. Õigekiri: õigekeelsus ja interpunktsioon 10% 2

II. ÜLESANNE kuni 30 punkti Umbes 100sõnaline ladus kommentaar, tõestamaks teksti sisust arusaamist. Näiteks: Aina sagedamad looduskatastroofid orkaan Sandy Ameerikas, Jaapani tsunami, võimsad maavärinad Haitil, Uus-Meremaal, suured üleujutused Austraalias ja Pakistanis, paduvihmad ja kuumalained Kesk-Euroopas, taifuunid, maalihked, tulekahjud jne inimkonna ennast ja loodust hävitava tegevuse tulemus? Planeedi kohanemine üha kasvava rahvaarvuga ning toimetulek inimkonna kasvava vee-, energia-, sooja ning toiduvajaduse, isikliku sõiduauto ja muude läänelike eluhüvede rahuldamisega. Üksikindiviidi säästev suhtumine alternatiivsete energiaallikate kasutamine, elektriautode ning ühistranspordi eelistamine, energiasäästlikud majad, prügi sorteerimine, tarbimise vähendamine kas sellest piisab, et vähendada atmosfääri reostust ja hoida keskkonda. Keskkonna saastatus ja selle mõju inimese elu kvaliteedile joogivee olukord, õhusaaste, toidu kvaliteet. Millise keskkonna pärandame me järeltulevatele põlvedele? Kas kulutused kasvuhoonegaaside piiramiseks on mõttetu raiskamine? Kas kliimasoojenemisega on võimalik üldse võidelda? Jne. III. ÜLESANNE kuni 40 punkti Vähemalt 300sõnaline sidus teemakohane kirjand läbimõeldud sisu, selge ülesehituse ning sorava lausestusega. 3