9.4.2018 C 124/1 IV (Teave) TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT EUROOPA KOMISJON Komisjoni teatis jäätmete liigitamise tehnilise juhendi kohta (2018/C 124/01) Käesoleva teatise eesmärk on anda tehnilisi juhiseid jäätmeid käsitleva direktiivi 2008/98/EÜ (edaspidi jäätmete raamdirektiiv ) ( 1 ) ja jäätmenimistut käsitleva komisjoni otsuse 2000/532/EÜ, mida on muudetud 2014. ja 2017. aastal ( 2 ), teatud aspektide kohta. Eelkõige antakse selles selgitusi ja juhiseid riiklikele ametiasutustele, sealhulgas kohalikele asutustele ja ettevõtjatele (nt lubadega seotud küsimused) jäätmete liigitamist käsitlevate ELi õigusaktide nõuetekohase tõlgendamise ja rakendamise kohta, nimelt ohtlike omaduste kindlakstegemise, ohtlike omaduste olemasolu hindamise ja jäätmete ohtlikeks või tavajäätmeteks liigitamise kohta. Teatise vastuvõtmisele eelnesid arutelud ja konsultatsioonid liikmesriikide ja sidusrühmadega ( 3 ). Teatis koosneb kolmest peatükist ja neljast lisast. 1. peatükis esitatakse üldine taustteave jäätmete liigitamise kohta ja antakse näpunäiteid juhendi lugemiseks. 2. peatükis tutvustatakse lühidalt ELi asjakohaseid jäätmealaseid õigusakte ja selgitatakse nende asjakohasust (ohtlike) jäätmete määratlemisel ja liigitamisel. 3. peatükis tutvustatakse jäätmete liigitamise etappe ning käsitletakse peamisi põhimõtteid, üksikasjalikematesse aruteludesse laskumata. Üksikasjalikum teave on esitatud lisades, kus on konkreetseid aspekte põhjalikumalt kirjeldatud. 1. lisas esitatakse teavet jäätmenimistu ja sobivate jäätmenimistu kirjete valimise kohta. 2. lisas tutvustatakse eri teabeallikaid ohtlike ainete ja nende klassifitseerimise kohta. 3. lisas kirjeldatakse ohtlike omaduste HP1 HP15 hindamise põhimõtteid. 4. lisas vaadatakse üle peamised põhimõtted ja viidatakse olemasolevatele standarditele ja jäätmetest proovivõtu ning jäätmete keemilise analüüsimise meetoditele. ( 1 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3). ( 2 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ kohane komisjoni otsus 2000/532/EÜ jäätmenimistu kohta (EÜT L 226, 6.9.2000, lk 3). ( 3 ) 2015. aasta juunis toimusid ühe kuu kestnud konsultatsioonid sidusrühmadega, vt http://ec.europa.eu/environment/waste/hazardous_ index.htm. 30. juunil 2015 toimus Brüsselis seminar sidusrühmadele.
C 124/2 9.4.2018 Käesolevas dokumendis antakse selgitusi kooskõlas kehtivate ELi õigusaktidega ja võttes arvesse erinevate ELi liikmesriikide jäätmete liigitamise juhendeid. Tehnilist juhendit võib vajaduse korral ajakohastada ELi asjakohaste õigusaktide rakendamise käigus saadava kogemuse põhjal. Käesolevas teatises antud juhised ei piira tõlgendust, mille võib anda Euroopa Liidu Kohus. Tehnilises juhendis väljendatud arusaamad ei mõjuta seisukohta, mille komisjon võib võtta Euroopa Liidu Kohtus.
9.4.2018 C 124/3 LÜHENDID PVT-viitedokument (BREF) Parima võimaliku tehnika (PVT) viitedokument BTEX CEN CLP CLRTAP ECHA EEA GHS PAH POP ÜRO Elektroonikaromud Benseen, tolueen, etüülbenseen ja ksüleen Euroopa Standardikomitee Klassifitseerimine, märgistamine ja pakendamine Piiriülese õhusaaste kauglevi konventsioon Euroopa Kemikaaliamet Euroopa Keskkonnaamet Ühtne ülemaailmne kemikaalide klassifitseerimise ja märgistamise süsteem Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud Püsiv orgaaniline saasteaine Ühinenud Rahvaste Organisatsioon Elektri- ja elektroonikaseadmete romud
C 124/4 9.4.2018 SISUKORD Lehekülg LÜHENDID... 3 1. SISSEJUHATUS... 5 1.1. Taust... 5 1.2. Kellele on juhend mõeldud?... 5 1.3. Kuidas juhendit lugeda?... 5 2. ÕIGUSRAAMISTIK... 6 2.1. Jäätmealased õigusaktid... 6 2.1.1. Jäätmete raamdirektiiv... 6 2.1.2. Euroopa jäätmenimistu... 7 2.1.3. Jäätmesaadetiste määrus... 8 2.1.4. Prügiladirektiiv... 8 2.1.5. Kaevandustööstuse jäätmete direktiiv... 9 2.1.6. Kemikaalimäärus REACH... 9 2.1.7. Klassifitseerimise, märgistamise ja pakendamise määrus... 10 2.1.8. Püsivate orgaaniliste saasteainete määrus... 10 2.1.9. Seveso III direktiiv... 11 3. JÄÄTME LIIGITAMISE KORD... 12 LISAD 3.1. Üldine lähenemine jäätmete liigitamisele... 12 3.1.1. 1. etapp. Kas jäätmete raamdirektiiv on kohaldatav?... 13 3.1.2. 2. etapp. Milline jäätmenimistu kirje on kohaldatav?... 14 3.2. MH- või MNH- kirje määramine... 15 3.2.1. 3. etapp. Kas jäätmete koostise kohta on piisavalt teavet, et otsustada 4. etapi kohase arvutuse või katsetamise teel, kas jäätmetel on ohtlikke omadusi?... 16 3.2.2. 4. etapp. Kas jäätmetel on ohtlikke omadusi HP1 HP15?... 17 3.2.3. 5. etapp. Kas on tõenäoline või teada, et jäätmed sisaldavad jäätmenimistus (punkt 2, taane 3) osutud püsivaid orgaanilisi saasteaineid üle piirnormi?... 18 1. LISA. Selgitustega jäätmenimistu... 21 2. LISA. Andmeallikad ja alusteave ohtlike ainete kohta... 83 3. LISA. Konkreetsed lähenemisviisid ohtlike omaduste (HP1 HP15) kindlaksmääramisele... 87 4. LISA. Proovivõtt ja jäätmete keemiline analüüs... 124 5. LISA. Allikad ja viited... 134
9.4.2018 C 124/5 1. SISSEJUHATUS 1.1. Taust Jäätmete liigitamine ohtlikeks või tavajäätmeteks ning eelkõige selle mõistmine, millal ja mis tingimustel tuleb jäätmeid ohtlikeks pidada, on otsustava tähtsusega otsus kogu jäätmekäitluse ahelas jäätmete tekkimisest kuni lõpptöötlemiseni. Kui jäätmed on õigesti ohtlikeks liigitatud, siis käivitub rida olulisi kohustusi, mis puudutavad näiteks märgistamist ja pakendamist, aga ka kättesaadavat nõuetekohast töötlemist. Kui EL vaatas 2014. ja 2017. aastal läbi jäätmete liigitamise raamistiku ja jäätmeid ohtlikeks muutvate omaduste loetelu, siis võttis ta arvesse jäätmealaste õigusaktide rakendamisel saadud kogemusi ning teaduse ja majanduse arengut. Kõnealune õigusaktide ajakohastamine, milles on arvesse võetud ka viimastel aastatel tehtud põhjalikke muudatusi ELi kemikaalialastes õigusaktides, esitab väljakutseid nii ametiasutustele kui ka ettevõtjatele. Nagu on rõhutatud ka kemikaale, tooteid ja jäätmeid käsitlevate õigusaktide vahelise seose tugevdamise võimalusi käsitlevas komisjoni teatises (COM(2018) 32 final), mõjutab see, kuidas jäätmete liigitamise eeskirju rakendatakse ja jõustatakse, oluliselt jäätmekäitluses tehtavaid tulevasi valikuid seoses näiteks kogumise teostatavuse ja majandusliku tasuvuse, ringlussevõtu meetodi või ringlussevõtu ja kõrvaldamise vahel valiku tegemisega. Ebakõlad võivad mõjutada teisese tooraine kasutuselevõttu. Käesolev jäätmete liigitamise juhenddokument on esimene teatises soovitatud vahend, et aidata jäätmekäitlejatel ja pädevatel asutustel kasutada ühist lähenemisviisi jäätmete iseloomustamiseks ja liigitamiseks, minimeerides seega ebakõlasid ja mõju. 1.2. Kellele on juhend mõeldud? Käesolevas dokumendis antakse juhiseid riiklikele ametiasutustele, sealhulgas kohalikele asutustele ja ettevõtjatele (nt lubadega seotud küsimused) jäätmete liigitamist käsitlevate ELi õigusaktide, eelkõige jäätmete raamdirektiivi ( 4 ) ja jäätmenimistu ( 5 ) nõuetekohase tõlgendamise ja rakendamise kohta. 1.3. Kuidas juhendit lugeda? Üldist tausta ja konkreetset õigusraamistikku tutvustatakse 1. ja 2. peatükis. 3. peatükk juhatab läbi liigitamisprotsessi põhietappide. See ei sisalda konkreetset teavet selle kohta, kuidas liigitamiseks vajalikud etapid läbida, vaid annab pigem üldise ülevaate. Teatavate etappide puhul viidatakse vastavale lisale, milles sisaldub üksikasjalikum teave. Joonis 1. Juhendi struktuuri ülevaade ( 4 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3). ( 5 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ kohane komisjoni otsus 2000/532/EÜ jäätmenimistu kohta (EÜT L 226, 6.9.2000, lk 3).
C 124/6 9.4.2018 2. ÕIGUSRAAMISTIK 2.1. Jäätmealased õigusaktid 2.1.1. Jäätmete raamdirektiiv Jäätmete raamdirektiivis on sätestatud, mis on jäätmed ja kuidas neid tuleb käidelda. Ohtlike jäätmetena on määratletud jäätmed, millel on üks või enam jäätmete raamdirektiivi III lisas loetletud ohtlikest omadustest. Jäätmete raamdirektiivi artiklis 7 on sätestatud alus jäätmenimistu kehtestamiseks. Tekstikast 1. Jäätmete raamdirektiiv Jäätmete raamdirektiiv 2008/98/EÜ on peamine ELi tasandil jäätmeid käsitlev õigusakt. Kuna tegemist on direktiiviga, võetakse see liikmesriikide riigisisestesse õigusnormidesse üle eraldi õigusaktidena. Direktiivi kohaldamisala on selle direktiivi artikli 3 lõikes 1 määratletud mõistega jäätmed, mis on: mis tahes ained või esemed, mille valdaja ära viskab, kavatseb ära visata või on kohustatud ära viskama. Sageli on lihtne kindlaks määrata, kas ained või esemed on jäätmete raamdirektiivi kohaselt jäätmed. Mõnel juhul on see siiski raskem. Põhjalikud juhised jäätmete määratlemiseks, sealhulgas teave jäätmete raamdirektiivi kohaldamisalast välja jäetavate ainete kohta ning Euroopa Liidu Kohtu siduva kohtupraktika näiteid on esitatud dokumendis Guidance on the interpretation of key provisions of Directive 2008/98/EC ( 6 ) (edaspidi jäätmete raamdirektiivi tõlgendamise juhend ). Kui aine või ese vastab jäätmete kriteeriumidele, kohaldatakse selle suhtes jäätmealaseid õigusakte, sealhulgas jäätmete liigitamise eeskirju (välja arvatud juhul, kui see aine või ese on konkreetselt jäätmete raamdirektiivi kohaldamisalast välja jäetud). Jäätmete raamdirektiivi artikli 3 lõikes 2 on ohtlikud jäätmed määratletud järgmiselt: jäätmed, millel on üks või rohkem III lisas loetletud ohtlikest omadustest. Otsus, kas eset või ainet saab pidada jäätmeteks jäätmete raamdirektiivi mõistes, on tähtis otsus. Sama tähtis on otsustada, kas liigitada jäätmed tavajäätmete või ohtlike jäätmete hulka. Ohtlike jäätmete käitlemise suhtes kehtivad ranged tingimused, eelkõige järgmised: kohustus esitada tõendeid jäätmete jälgimise kohta kooskõlas asjaomases liikmesriigis kehtestatud süsteemiga (jäätmete raamdirektiivi artikkel 17); segamise keeld (jäätmete raamdirektiivi artikkel 18, vt täpsemalt jäätmete raamdirektiivi tõlgendamise juhend); konkreetsed märgistamise ja pakendamise kohustused (jäätmete raamdirektiivi artikkel 19). Lisaks on ELi õigusaktides sätestatud, et ohtlikke jäätmeid tohib käidelda ainult konkreetselt selleks ette nähtud jäätmekäitluskohtades, millel on jäätmete raamdirektiivi artiklitega 23 25, aga ka muude õigusaktidega, näiteks prügilaid ( 7 ) ja tööstusheiteid ( 8 ) käsitlevate direktiividega, ette nähtud eriluba. Jäätmete raamdirektiivi III lisas loetletud ohtlikke jäätmete omadusi kohandati hiljuti teaduse arenguga komisjoni määruse (EL) 1357/2014 ( 9 ) abil, mida kohaldatakse alates 1. juunist 2015, ja nõukogu määruse (EL) 2017/997 ( 10 ) abil, mida kohaldatakse alates 5. juulist 2018. ELi määrused on liikmesriikides vahetult kohaldatavad, ilma ülevõtmiseta riigisisestesse õigusaktidesse. Ohtlikke omadusi käsitletakse üksikasjalikult käesoleva dokumendi 3. lisas. Seoses jäätmete liigitamisega on jäätmete raamdirektiivi artiklis 7 sätestatud alus jäätmenimistu (vt allpool) kehtestamiseks ja rakendamiseks. Liikmesriigid võivad oma riigisisestesse jäätmenimistut kajastavatesse dokumentidesse lisada täiendavaid kirjeid. ( 6 ) Euroopa Komisjoni keskkonna peadirektoraat (2013): Guidance on the interpretation of key provisions of Directive 2008/98/EC on waste, vt http://ec.europa.eu/environment/waste/framework/pdf/guidance_doc.pdf. ( 7 ) Nõukogu 26. aprilli 1999. aasta direktiiv 1999/31/EÜ prügilate kohta (EÜT L 182, 16.7.1999, lk 1). ( 8 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta direktiiv 2010/75/EL tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll) (ELT L 334, 17.12.2010, lk 17). ( 9 ) Komisjoni 18. detsembri 2014. aasta määrus (EL) nr 1357/2014, millega asendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ (mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid) III lisa (ELT L 365, 19.12.2014, lk 89). ( 10 ) Nõukogu 8. juuni 2017. aasta määrus (EL) 2017/997, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ III lisa ohtliku omaduse HP 14 keskkonnaohtlik osas (ELT L 150, 14.6.2017, lk 1).
9.4.2018 C 124/7 Jäätmete raamdirektiivi artikkel 7 Jäätmete raamdirektiivi artikli 7 lõigetes 2 ja 3 on sätted juhuks, kui liikmesriik leiab, et jäätmenimistus tavajäätmetena märgitud jäätmed on ohtlikud, ja vastupidi. Nimetatud kaks lõiget on järgmises sõnastuses: 2. Liikmesriik võib lugeda jäätmed ohtlikeks jäätmeteks isegi siis, kui need ei esine sellisena jäätmenimistus, kuid neil on üks või enam III lisas loetletud omadustest. Liikmesriik teatab igast sellisest juhtumist viivitamata komisjonile. Liikmesriik teatab neist aruandes, mis on ette nähtud artikli 37 lõikega 1, ja esitab komisjonile kogu asjakohase teabe. Saadud teadetest lähtudes vaadatakse kõnealune nimistu selle kohandamise üle otsustamiseks läbi. 3. Kui liikmesriigil on tõendid selle kohta, et teatavatel kõnealusesse nimistusse kuuluvatel ohtlikuks liigitatud jäätmetel ei ole ühtegi III lisas loetletud omadust, võib see liikmesriik lugeda need jäätmed tavajäätmeteks. Liikmesriik teatab igast sellisest juhtumist viivitamata komisjonile aruandes ja esitab komisjonile kõik vajalikud tõendid. Saadud teadetest lähtudes vaadatakse kõnealune nimistu selle kohandamise üle otsustamiseks läbi. Artikli 7 lõigetes 2 ja 3 ei nähta ette pädevat asutust ega asjakohast menetlust selliste otsuste vastuvõtmiseks; see küsimus on jäetud iga liikmesriigi otsustada lähtudes oma riigisisestest õigusnormidest ja halduskorraldusest (siiski ei loeta ettevõtjaid ja muid eraõiguslikke üksusi liikmesriikideks ja neil ei ole õigust võtta vastu jäätmete raamdirektiivi artikli 7 lõigete 2 ja 3 kohaseid otsuseid). Tekstikast 2. Jäätmete raamdirektiivi artikkel 7 2.1.2. Euroopa jäätmenimistu Jäätmenimistus on esitatud täiendavad sätted ohtlike omaduste hindamiseks ja jäätmete liigitamiseks. Jäätmenimistus on esitatud jäätmete loetelu, mis on jaotatud jaotisteks, alajaotisteks ja kirjeteks. Jäätmenimistu kirjeid võib liigitada kindlasti ohtlike jäätmete kirjeteks, kindlasti tavajäätmete kirjeteks ja peegelkoodideks. Tekstikast 3. Euroopa jäätmenimistu Euroopa jäätmenimistu on kehtestatud komisjoni otsusega 2000/532/EÜ ( 11 ). Jäätmenimistu on peamine dokument, mille alusel jäätmeid liigitatakse. Jäätmenimistu konsolideeritud versioon on olemas alates 2000. aastast ja seda on muudetud komisjoni otsusega 2014/955/EL, ( 12 ) et kohandada jäätmenimistut teaduse arenguga ja ühtlustada see kemikaalialaste õigusaktide muudatustega. ELi otsusena on jäätmenimistu liikmesriikide jaoks tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav. Mõned liikmesriigid on avaldanud juhenddokumente jäätmenimistu kohta, et abistada ettevõtjaid ja ametiasutusi jäätmenimistu rakendamisel liikmesriigis, eriti juhul kui liikmesriik rakendab artikli 7 lõikeid 2 või 3 (vt tekstikast 2). Jäätmenimistu kohane liigitamine tähendab esmalt seda, et jäätmed liigitatakse kuuekohalise numbri alusel (vt täpsemalt 1. lisa). Täielik ja nõuetekohane liigitus aitab ettevõtjatel ja ametiasutustel otsustada, kas jäätmed on ohtlikud või tavajäätmed (vt täpsemalt 2.3.1). Jäätmenimistus esineb kolme liiki kirjeid: kindlasti ohtlike jäätmete kirjed : jäätmeid, mis on liigitatud kindlasti ohtlike jäätmete kirje alla, ei saa liigitada tavajäätmete kirje alla ja need on ilma igasuguse edasise hindamiseta ohtlikud; kindlasti tavajäätmete kirjed : jäätmeid, mis on liigitatud kindlasti tavajäätmete kirje alla, ei saa liigitada ohtlike jäätmete kirje alla ja need on ilma igasuguse edasise hindamiseta tavajäätmed; peegelkoodid on kirjed samast allikast pärit jäätmete jaoks, mis jäätmenimistu kohaselt võidakse määrata ohtlike jäätmete kirje või tavajäätmete kirje alla, sõltuvalt konkreetsest juhtumist ja jäätmete koostisest. ( 11 ) Komisjoni jäätmenimistut käsitlev otsus 2000/532/EÜ vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2008/98/EÜ (EÜT L 226, 6.9.2000, lk 3). ( 12 ) Komisjoni 18. detsembri 2014. aasta otsus 2014/955/EL, millega muudetakse jäätmenimistut käsitlevat otsust 2000/532/EÜ vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2008/98/EÜ (ELT L 370, 30.12.2014, lk 44).
C 124/8 9.4.2018 2.1.3. Jäätmesaadetiste määrus Jäätmesaadetiste määrusega võetakse ELi õigusesse üle Baseli konventsiooni ja OECD otsuse C(2001)107/lõplik sätted. Saadetiste menetlemine sõltub jäätmete liigist, sihtkohast ja käitlustoimingust. Tekstikast 4. Jäätmesaadetiste määrus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1013/2006 jäätmesaadetiste kohta (edaspidi jäätmesaadetiste määrus ) ( 13 ) võetakse ELi õigusesse üle Baseli konventsiooni ja OECD otsuse C(2001)107/lõplik sätted. Kõikides liikmesriikides vahetult kohaldatava jäätmesaadetiste määrusega on kehtestatud menetlused, tingimused ja nõuded, mida tuleb täita jäätmesaadetiste veol üle piiri, sealhulgas jäätmesaadetiste veol ühest liikmesriigist teise. Jäätmesaadetiste määruse artiklite 34 ja 36 kohaselt on keelatud jäätmete eksport kõrvaldamistoiminguteks väljapoole ELi/EFTA piirkonda, samuti ohtlike jäätmete eksport EList mis tahes riikidesse, kus OECD otsust ei kohaldata. Jäätmesaadetiste suhtes kohaldatakse kahte järgmist kontrollimenetlust: artikli 18 kohased teabe esitamise üldnõuded, mida tavaliselt kohaldatakse III või IIIA lisas loetletud ( rohelise nimekirja) jäätmesaadetistele, mis saadetakse taaskasutamiseks, ja kirjaliku etteteatamise ja nõusoleku menetlus kõikide muude jäätmesaadetiste liikide puhul. Sobiva menetluse ja vajalike dokumentide kindlaks tegemiseks kohaldatakse jäätmete suhtes jäätmesaadetiste määruse III ja IV lisa loetelude kohast liigitust (määrusesse lisatud rahvusvaheliste lepingute loetelud). Nendes loeteludes on kasutatud teistsugust lähenemisviisi kui jäätmenimistu puhul. Jäätmesaadetiste määruse kontekstis on siiski asjakohane ka liigitamine jäätmete raamdirektiivi ja jäätmenimistu alusel, näiteks kriteeriumina selle üle otsustamisel, kas jäätmeid võib eksportida teatud riikidesse, mis ei kuulu ELi liikmesriikide ega OECD riikide hulka (jäätmesaadetiste määruse artikli 36 lõige 1). Jäätmete liigitus vastavalt III IV lisas loetletud kirjetele (st Baseli konventsiooni ja OECD koodid) ning jäätmenimistu kirjetele (jäätmesaadetiste määruse V lisa 2. osa) tuleb märkida teatamis- ja saatedokumentidele, mida kasutatakse teatamismenetluses vastavalt IC lisa punktis 25 esitatud juhistele. Kui on tegemist saadetistega, mille puhul kohaldatakse artikli 18 kohaseid teabe esitamise üldnõudeid, tuleb jäätmete liigitus märkida ka VII lisa kohasele dokumendile. Selliste jäätmesaadetiste puhul, mille suhtes kohaldatakse kirjaliku etteteatamise ja nõusoleku menetlust, tuleb teatamisja saatedokumentides (IA ja IB lisa) kasutada ohtlike omaduste (H-koodid) ja käitlustoimingute (D- ja R-koodid) tähistamiseks vastavalt Baseli konventsiooni III ja IV lisas sätestatud koode. 2.1.4. Prügiladirektiiv Prügiladirektiivis on sätestatud eeskirjad prügilate haldamise, loatingimuste, sulgemise ja järelhoolduse kohta. Nõukogu otsuses 2003/33/EÜ on sätestatud kriteeriumid, mille alusel võetakse jäätmeid vastu prügiladirektiivis määratletud eri liiki prügilatesse. Jäätmete vastuvõtukriteeriumite alusel tehtavat analüüsi ei saa tavaliselt kasutada jäätmenimistu kohaseks jäätmete liigitamiseks. Tekstikast 5. Prügiladirektiiv Direktiiv 1999/31/EÜ prügilate kohta (edaspidi prügiladirektiiv ) ( 14 ) hõlmab prügilate haldamise, loatingimuste, sulgemise ja järelhoolduse eeskirju. Nõukogu otsuses 2003/33/EÜ on sätestatud kriteeriumid, mille alusel võetakse jäätmeid vastu prügiladirektiivis määratletud eri liiki prügilatesse. ( 13 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1013/2006 jäätmesaadetiste kohta (ELT L 190, 12.7.2006, lk 1). ( 14 ) Nõukogu 26. aprilli 1999. aasta direktiiv 1999/31/EÜ prügilate kohta (EÜT L 182, 16.7.1999, lk 1).
9.4.2018 C 124/9 Jäätmete liigitamine jäätmenimistu ja jäätmete raamdirektiivi III lisa alusel ohtlikeks on oluline ka prügiladirektiivi kohaldamisel, kuna ohtlikud jäätmed tuleb üldjuhul ladestada ohtlike jäätmete prügilasse ja tavajäätmed tuleb ladestada tavajäätmete või püsijäätmete prügilasse. Stabiilseid, mittereageerivaid ohtlikke jäätmeid tohib ladestada tavajäätmete prügilasse juhul, kui prügiladirektiivi II lisas sätestatud tingimused ja vastuvõtukriteeriumid on täidetud. Nõukogu otsuse 2003/33/EÜ B liites on selgelt öeldud, milline osa on üldiseloomustusel ning sellest tulenevatel järeldustel jäätmete ohtlikkuse määramisel ja nende prügilasse vastuvõtmisel ning seda lähenemisviisi on kujutatud kõnealuse liite joonisel 1. Siiski ei tohi jäätmete ohtlikeks või tavajäätmeteks liigitamist jäätmete raamdirektiivi või jäätmenimistu kohaselt segi ajada jäätmete hindamisega, mille eesmärk on teha kindlaks vastavus jäätmete vastuvõtmise kriteeriumitele, mis on sätestatud prügiladirektiivi II lisas ja nõukogu otsuses 2003/33/EÜ (jäätmete vastuvõtmise kriteeriumite otsus). 2.1.5. Kaevandustööstuse jäätmete direktiiv Kaevandustööstuse jäätmete direktiivis on sätestatud raamistik kaevandustööstusest pärinevate jäätmete nõuetekohaseks käitlemiseks. Kuigi need jäätmed on jäätmete raamdirektiivi kohaldamisalast välja jäetud, tuleks kaevandustööstuse jäätmete ohtlikkus määrata kindlaks kooskõlas jäätmenimistuga. Tekstikast 6. Kaevandustööstuse jäätmete direktiiv Direktiivi 2006/21/EÜ (kaevandustööstuse jäätmete käitlemise kohta, edaspidi kaevandustööstuse jäätmete direktiiv ) ( 15 ) eesmärk on tagada, et kaevandustööstuse jäätmeid käideldakse viisil, mis hoiab ära või vähendab niipalju kui võimalik kahjulikke mõjusid keskkonnale ja sellest tulenevalt riske inimeste tervisele. Vaatamata asjaolule, et kaevandustööstuse jäätmete direktiiviga hõlmatud jäätmed on jäätmete raamdirektiivi kohaldamisalast selgesõnaliselt välja jäetud (jäätmete raamdirektiivi artikli 2 lõike 2 punkt d), on siiski asjakohane neid liigitada vastavalt jäätmenimistule, sest ettevõtjad peavad kaevandustööstuse jäätmete direktiivi kohaselt töötama välja jäätmekava, millega kehtestatakse vajalikud meetmed asjaomaste jäätmete nõuetekohaseks käitlemiseks. Vastavalt jäätmekavale tuleks kaevandustööstusest pärit jäätmete ohtlikkus teha kindlaks kooskõlas jäätmenimistu kriteeriumitega. 2.1.6. Kemikaalimäärus REACH Kemikaalimääruses REACH on sätestatud kemikaalide registreerimise, hindamise, autoriseerimise ja piiramise ELis. Jäätmed ei ole aine, toode või segu REACH-määruse tähenduses. Siiski võib REACH-määruse alusel loodud teave olla oluline jäätmete liigitamiseks. Tekstikast 7. Kemikaalimäärus REACH Määrus (EÜ) 1907/2006 kemikaalide registreerimise, hindamise, autoriseerimise ja piiramise kohta ELis (edaspidi REACH-määrus ) ( 16 ) jõustus 2007. aastal. REACH-määrus on üldine kemikaale käsitlev õigusakt ELi tasandil, mida kohaldatakse segudes või toodetes esinevate ainete kui selliste suhtes. REACH-määruse eesmärk on tagada inimeste tervise ja keskkonna kaitstuse kõrge tase, sealhulgas ohtlike ainete hindamise alternatiivsete meetodite edendamine, ning samuti ainete vaba ringlus siseturul, edendades samas konkurentsivõimet ja innovatsiooni. REACH-määruses määratletakse ja käsitletakse mitmeid protsesse, mille üldine eesmärk on tagada kemikaalide ohutu kasutamine: ainete registreerimine (teatud tingimustel on vaja esitada teave ainete omaduste ja kasutusala kohta Euroopa Kemikaaliametile (ECHA)); parem teabevahetus tarneahelas, kasutades laiendatud ohutuskaarte; ( 15 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta direktiiv 2006/21/EÜ kaevandustööstuse jäätmete käitlemise ja direktiivi 2004/35/EÜ muutmise kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni avaldus (ELT L 102, 11.4.2006, lk 15). ( 16 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT L 396, 30.12.2006, lk 1).
C 124/10 9.4.2018 ainete hindamine avaliku sektorite asutuste poolt, eesmärgiga tagada kindlus registreerimisprotsessi toimimise osas ja tuua selgust murettekitavatesse asjaoludesse seoses teatavate ainetega; kasutusala registreerimine ainete puhul, mille suhtes on kindlaks tehtud vastuvõetamatu risk; autoriseerimine seda kasutatakse väga ohtlike ainete puhul, mida tohib turustada ja kasutada vaid teatud tingimustel ja juhul, kui selleks on antud konkreetne ja ajaliselt piiritletud autoriseering. Tähtis on märkida, et REACH-määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt ei ole jäätmete raamdirektiivis määratletud jäätmed aine või segu või toode REACH-määruse tähenduses; REACH-määruse kohaselt ei ole jäätmetetekitajatel ega jäätmevaldajatel otseseid kohustusi (kuigi jäätmeetappi tuleb arvesse võtta kemikaaliohutuse aruandes, mis kuulub registreerimistoimikusse, mis tuleb esitada juhul, kui ainet toodetakse või imporditakse liitu koguses, mis ületab 10 tonni aastas). REACH-määruse alusel loodud ja edastatud teave keemiliste ainete kohta, eriti nende ohtlikkust puudutav teave, ning selle teabe kasutamine klassifitseerimise, märgistamise ja pakendamise määruse kohasel klassifitseerimisel (vt 2. lisa), on jäätmete liigitamiseks siiski oluline. Pange tähele, et katsemeetodid, mida kasutatakse REACH-määruse kohaldamisel, on esitatud määruses (EÜ) 440/2008 (edaspidi katsemeetodite määrus ). Mõningaid kõnealuses määruses sätestatud katsemeetodeid või nende kohandatud variante võib rakendada jäätmete liigitamisel. 2.1.7. Klassifitseerimise, märgistamise ja pakendamise määrus Klassifitseerimise, märgistamise ja pakendamise määrus sätestab ainete ja segude ohuklassifikatsiooni kriteeriumid. Selles määruses ei käsitleta jäätmeid kui ainet, segu või toodet. Siiski on jäätmetele omistatavad ohtlikud omadused seotud klassifitseerimise, märgistamise ja pakendamise kriteeriumidega. Ainete klassifitseerimine kõnealuse määruse kohaselt võib olla asjakohane ka jäätmete liigitamisel. Tekstikast 8. Klassifitseerimise, märgistamise ja pakendamise määrus Ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist käsitlev määrus (EÜ) 1272/2008 ( 17 ) (edaspidi CLP-määrus ) on kohandatud ELi ja ÜRO ühtse ülemaailmse kemikaalide klassifitseerimise ja märgistamise süsteemiga. Seda silmas pidades on määruses sätestatud üksikasjalikud kriteeriumid ainete hindamiseks ja nende ohuklassi määramiseks. Nagu REACH-määruses, nii on ka CLP-määruse artikli 1 lõikes 3 sätestatud, et jäätmeteks ei loeta ainet, segu või toodet; seepärast ei kohaldata kõnealusest määrusest tulenevaid kohustusi jäätmetetekitajate või jäätmevaldajate suhtes. Vaatamata sellele, et jäätmete raamdirektiivi III lisa põhineb CLP-määrusel, ei ole CLP-määruses sätestatud kriteeriume raamdirektiivi üks ühele üle võetud. Jäätmete liigitamisel tuleb tähele panna, et mõne III lisas esitatud ohtliku omaduse kriteeriumi puhul viidatakse otse CLP-määruse ohuklassidele ja -kategooriatele ning ohulausetele ja nendega seonduvatele klassifitseerimiskriteeriumitele. Paljud peegelkoodid viitavad konkreetselt ohtlikele ainetele. Ainete klassifitseerimisel lähtutakse CLP-määrusest, samas jäätmetes sisalduvate ohtlike ainete olemasolu tuleb kindlaks teha kooskõlas jäätmete raamdirektiivi III lisaga (vt täpsemalt 2.3.2 ja 3. lisa). CLP-määruse VI lisa 3. osa tabelis 3.1 on esitatud ainete ametlikult ühtlustatud klassifikatsioonid. Kui selline ühtlustatud klassifikatsioon on kättesaadav, tuleb seda jäätmete liigitamisel kasutada (vt selle kohta täiendavalt 2. lisa punkt 2.1.1). 2.1.8. Püsivate orgaaniliste saasteainete määrus Püsivate orgaaniliste saasteainete määruse eesmärk on kaitsta keskkonda ja inimeste tervist püsivate orgaaniliste saasteainete eest. Jäätmed, mis sisaldavad teatavaid jäätmenimistu lisas (punkt 2, taane 3) osutatud püsivaid orgaanilisi saasteaineid üle kõnealuses määruses märgitud asjakohase piirnormi, tuleb liigitada ohtlikeks. Tekstikast 9. Püsivate orgaaniliste saasteainete määrus ( 17 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1).
9.4.2018 C 124/11 Püsivaid orgaanilisi saasteaineid käsitleva määruse (EÜ) nr 850/2004 (edaspidi POP-määrus ) ( 18 ) üks eesmärk on rahvusvaheliste lepingute rakendamise kaudu keskkonna ja inimeste tervise kaitsmine teatud konkreetsete ainete eest, mida transporditakse üle rahvusvaheliste piiride nende allikatest kaugele, mis püsivad keskkonnas ja võivad bioakumuleeruda elusorganismides. Määruse kohaldamisala piirdub määruse lisades loetletud ainetega. POP-määruse artikli 7 kohaselt tuleb jäätmed, mis koosnevad püsivatest orgaanilistest saasteainetest, sisaldavad neid või on nendega saastatud üle konkreetse piirnormi (kontsentratsioonipiir, millele viidatakse artikli 7 lõike 4 punktis a nn POP-sisalduse piirnorm), ( 19 ) põhjendamatu viivituseta kõrvaldada või taaskasutada kooskõlas POP-määruses sätestatuga viisil, mis tagab, et püsivad orgaanilised saasteained hävitatakse või need muundatakse pöördumatult sellisel viisil, et allesjäänud jäätmetel ja heitmetel ei oleks püsivate orgaaniliste saasteainete omadusi. Kõrvaldamis- ja taaskasutamistoimingud, mis võivad viia püsivate orgaaniliste saasteainete taaskasutamise, ringlussevõtmise, taastamise või korduvkasutamiseni, on keelatud. Peegelkoodide liigituses, mida on muudetud komisjoni otsusega 2014/955/EL, peab arvesse võtma teatavate püsivate orgaaniliste saasteainete olemasolu. Jäätmeid, mis sisaldavad (jäätmenimistu lisa punkt 2, taane 3 ( 20 )) teatud püsivaid orgaanilisi saasteaineid üle POP-määruses sätestatud piirnormide, tuleb lugeda ohtlikeks ilma täiendava kaalutlemiseta (vt näide 1. lisa punktis 1.4.10). Tähelepanu tuleks pöörata järgmisele. Kui jäätmetes esineb selliseid POP-määruse lisades loetletud püsivaid orgaanilisi saasteaineid, mida jäätmenimistu lisas (punkt 2, taane 3) konkreetselt ei mainita, ka kontsentratsioonides, mis ületavad POP-määruse IV lisas kehtestatud piirnormid, ei tähenda see veel, et jäätmed tuleks automaatselt ohtlikeks liigitada. Jäätmete liigitamine sõltub aine ohuklassifikatsioonist ja hindamisel tuleb lähtuda jäätmete raamdirektiivi III lisas esitatud üldeeskirjadest, mida kohaldatakse ohtlike omaduste HP1 HP15 suhtes. See liigitamine on sõltumatu ja eraldiseisev kõikidest kohustustest, mis on pandud POP-määruse kohaseid püsivaid orgaanilisi saasteaineid sisaldavate jäätmete tekitajatele ja valdajatele. 2.1.9. Seveso III direktiiv Seveso III direktiivi eesmärk on ohtlike ainetega seotud suurõnnetuste vältimine ning nende tagajärjel inimeste tervisele ja keskkonnale avalduva mõju piiramine. Seda kohaldatakse ka jäätmete suhtes. Ettevõtjad, kes käitlevad jäätmetes sisalduvaid ohtlikke aineid üle teatava piirmäära, peavad liigitama jäätmed vastavalt nende omadustele seguna. Asjakohane teabeallikas võib olla ka jäätmeid käsitlevate ELi õigusaktide kohane klassifikatsioon. Tekstikast 10. Seveso III direktiiv Direktiivi 2012/18/EL ohtlike ainetega seotud suurõnnetuse ohu ohjeldamise kohta (edaspidi Seveso III direktiiv ) ( 21 ) peamine eesmärk on ohtlike ainetega seotud suurõnnetuste vältimine ning nende tagajärjel inimeste tervisele ja keskkonnale avalduva mõju piiramine kõrge kaitsetaseme järjepidevaks ja tõhusaks tagamiseks kogu liidus. Ettevõtjad, kes käitlevad ohtlikke aineid üle teatava piirmäära, on kohustatud võtma kõik vajalikud meetmed suurõnnetuste vältimiseks ja nende tagajärgede piiramiseks. Nõutav on teabe andmine elanikkonnale, keda õnnetus võib tõenäoliselt mõjutada, ohutusaruannete esitamine, ohutuse juhtimise süsteemi ja sisemiste hädaolukorras toimimise plaanide kehtestamine. Liikmesriigid peavad muu hulgas tagama, et hädaolukorras toimimise plaanid on olemas ka ümbritsevate alade kohta ja et leevendusmeetmed oleksid kavandatud. ( 18 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta ning millega muudetakse direktiivi 79/117/EMÜ (ELT L 158, 30.4.2004, lk 7). ( 19 ) Tuleks märkida, et mõned ELi liikmesriigid kohaldavad teatavate püsivate orgaaniliste saasteainete puhul rangemaid piirnorme. ( 20 ) Jäätmenimistus loetletud püsivad orgaanilised saasteained on nn vanad püsivad orgaanilised saasteained. Seega liigitatakse ohtlikeks vaid jäätmed, mis sisaldavad vanu püsivaid orgaanilisi saasteaineid üle POP-sisalduse piirnormi. ( 21 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta direktiiv 2012/18/EL ohtlike ainetega seotud suurõnnetuse ohu ohjeldamise ning nõukogu direktiivi 96/82/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 197, 24.7.2012, lk 1);
C 124/12 9.4.2018 Seveso III direktiivi kohaldatakse ka jäätmete suhtes, ent prügilad, sealhulgas jäätmete maa-alune ladestamine on Seveso III direktiivi kohaldamisalast välja jäetud. Seveso III direktiivi I lisa 5. märkuses viidatakse CLP-määrusele (EÜ) nr 1272/2008 ja nimetatakse sõnaselgelt jäätmeid: Ohtlike ainete, sealhulgas selliste jäätmete puhul, mida ei ole määrusega (EÜ) nr 1272/2008 kaetud, kuid mis on käitises või võivad olla käitises ja millel on või võib olla käitises valitsevate olude korral omadusi, mis on samaväärsed suurõnnetusi põhjustada võivate omadustega, liigitatakse need ajutiselt neile kõige sarnasema kategooria või nimetatud ohtliku ainena, mis jääb käesoleva direktiivi reguleerimisalasse. 3. JÄÄTME LIIGITAMISE KORD 3.1. Üldine lähenemine jäätmete liigitamisele Jäätmete hindamist ja liigitamist kohaldatakse jäätmetekitaja tekitatud iga eristatava jäätmevoo suhtes pärast jäätmetest esindava proovi võtmist. Kui tegemist on rohkem kui ühe jäätmeliigiga, tuleb neid eraldi hinnata. Sellega tagatakse, et ohtlike jäätmete hulka kuuluvad esemed või partiid ei liigitata ekslikult tavajäätmeteks nende segamise (lahjendamise) teel teiste jäätmetega (vt jäätmete raamdirektiivi artikli 7 lõige 4); identifitseeritakse õigeaegselt, hoidmaks ära nende segunemist muude jäätmetega nt prügikastis, kotis, lademes või skipis (vt jäätmete raamdirektiivi artikkel 18). Kõnealuseid nõudeid ei kohaldata ainult kodumajapidamistest pärinevate olmejäätmete suhtes. Käesolevas peatükis ja vooskeemis (vt joonis 2) on kirjeldatud üldist lähenemisviisi jäätmete liigitamisele. Vooskeemis viidatakse käesoleva dokumendi vastavale peatükile, milles liigitamisetappi üldjoontes selgitatakse ja käesoleva dokumendi vastavale asjaomasele lisale, milles on esitatud üksikasjalik teave. Pärast kahe esimese allpool kirjeldatud etapi läbimist peaks olema selge, kas: jäätmete raamdirektiiv ja jäätmenimistu on kohaldatavad kõnealuse aine või eseme suhtes, ja kas on kohaldatav jäätmenimistu kindlasti (ohtlikud või tavajäätmed) kirje või peegelkood, mille puhul on edasine hindamine vajalik. Joonis 2. Vooskeem kohaldatavate jäätmenimistu kirjete määramiseks
9.4.2018 C 124/13 3.1.1. 1. etapp. Kas jäätmete raamdirektiiv on kohaldatav? Enne kui jäätmeid liigitama asuda, tuleb kontrollida, kas jäätmete raamdirektiiv on üldse kohaldatav. Esmalt tuleb kindlaks teha, kas vaatlusalust olevat eset või ainet võib lugeda jäätmeteks (jäätmete raamdirektiivi määratluse kohaselt). Selle kindlaksmääramine, kas eset või ainet võib lugeda jäätmeteks jäätmete raamdirektiivi tähenduses, on ohtlikkuse edasise hindamise eeltingimus. Selle konkreetse hindamise puhul on jäätmete raamdirektiivi tõlgendamise juhendis selgitatud raamdirektiivi mõistet äraviskamine ja muid sellega seonduvaid mõisteid nagu kõrvalsaadus ja jäätmestaatuse lakkamine. Teiseks tuleb kontrollida, kas teatud konkreetsed jäätmevood on jäätmete raamdirektiivi kohaldamisalast välja jäetud. Isegi juhul, kui eset või ainet ei loeta jäätmeteks, tuleb hinnata, kas selle suhtes on kohaldatav mõni jäätmete raamdirektiivi artiklis 2 sätestatud eranditest. Jäätmete raamdirektiivi artikli 2 tekst on esitatud allpool olevas tekstikastis. Jäätmete raamdirektiivi tõlgendamise juhendis on valitud erandite kohta esitatud üksikasjalikud selgitused. Kui hindamise tulemusena selgub, et erand on kohaldatav, siis ei kohaldata ei jäätmete raamdirektiivi ega jäätmenimistut (kaevandustööstuse jäätmete direktiiv on erijuhtum, mida on kirjeldatud peatükis 2.1.5; kõnealused jäätmed jäävad raamdirektiivi kohaldamisalast välja, ent siiski tuleb kõnealuses direktiivis märgitud asjaolude esinemisel jäätmed liigitada jäätmenimistu alusel). Kõik jäätmevood, mis ei ole jäätmete raamdirektiivi kohaldamisalast selgesõnaliselt välja jäetud, liigitatakse jäätmete raamdirektiivi ja jäätmenimistu alusel ja seega järgides käesolevas tehnilises juhendis esitatud lähenemisviisi. See kehtib ka selliste juhtumite puhul, kus konkreetse jäätmevoo suhtes on jäätmete raamdirektiivi artikli 2 lõike 4 kohaselt kehtestatud täiendavad õigusaktid (näiteks direktiiv 2012/19/EL elektri- ja elektroonikaseadmete romude kohta ( 22 ) või direktiiv 2006/66/EÜ patarei- ja akujäätmete kohta ( 23 )). Direktiiv 2008/98/EÜ Artikkel 2. Erandid kohaldamisalast 1. Käesoleva direktiivi kohaldamisalasse ei kuulu: a. välisõhku paisatavad gaasilised heited; b. maa (in situ), sealhulgas välja kaevamata saastunud pinnas ja hooned, mis on püsivalt maaga ühendatud; c. ehitustegevuse käigus välja kaevatud saastamata pinnas ja muud looduslikud ained, kui on kindel, et materjali kasutatakse selle loomulikus olekus ehitamiseks ja selles kohas, kust see välja kaevati; d. radioaktiivsed jäätmed; e. kasutuselt kõrvaldatud lõhkeained; f. väljaheited, kui need ei ole hõlmatud lõike 2 punktiga b, õled ega muud loodusomased mitteohtlikud põllumajanduslikust tootmisest või metsandusest pärit olevad materjalid, mida kasutatakse põllumajanduses, metsanduses või biomassist energia tootmisel menetluste või meetoditega, mis ei kahjusta keskkonda ega ohusta inimese tervist. 2. Sellises ulatuses, nagu need on muude ühenduse õigusaktidega hõlmatud, ei kuulu käesoleva direktiivi kohaldamisalasse järgmine: a. reovesi; b. loomsed kõrvalsaadused, sealhulgas määrusega (EÜ) nr 1774/2002 hõlmatud töödeldud saadused, välja arvatud saadused, mis on ette nähtud põletamiseks, ladestamiseks või kasutamiseks biogaasi või komposteerimisettevõtetes; c. selliste loomade korjused, kes on surnud muul viisil kui tapmise tulemusel, sealhulgas episootiliste haiguste likvideerimiseks surmatud loomad ja kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1774/2002 kõrvaldatud loomad; ( 22 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta direktiiv 2012/19/EL elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete (elektroonikaromude) kohta (ELT L 197, 24.7.2012, lk 38). ( 23 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. septembri 2006. aasta direktiiv 2006/66/EÜ,mis käsitleb patareisid ja akusid ning patarei- ja akujäätmeid ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 91/157/EMÜ (ELT L 266, 26.9.2006, lk 1).
C 124/14 9.4.2018 d. maavarade otsimise, kaevandamise, töötlemise ja ladustamise tulemusena tekkinud jäätmed ning karjääride tootmisjäägid, mis on hõlmatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta direktiiviga 2006/21/EÜ kaevandustööstuse jäätmete käitlemise kohta. 3. Käesoleva direktiivi reguleerimisalast jäetakse välja veemajanduse ja veeteede majandamise või üleujutuste ärahoidmise või üleujutuste ja põudade mõju leevendamise või maaparanduse eesmärgil pinnavetes ümber paigutatud setted, kui on tõendatud, et setted ei ole ohtlikud ja piiramata muudest asjakohastest ühenduse õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmist. 4. Üksikdirektiivides võib ette näha erijuhtusid käsitlevaid eeskirju või täiendada käesoleva direktiivi eeskirju teatavate jäätmeliikide käitlemise osas. Tekstikast 11. Jäätmete raamdirektiivi artikkel 2. Erandid kohaldamisalast 3.1.2. 2. etapp. Milline jäätmenimistu kirje on kohaldatav? Jäätmenimistus on 20 jaotist (kahekohalised koodid), mis on omakorda jaotatud alajaotisteks (neljakohalised koodid) ja kirjeteks (kuuekohalised koodid). Konkreetne kirje määratakse jäätmenimistu kasutamise korra alusel. Kõnealuse korraga kehtestatakse jaotiste ülimuslikkuse järjekord. Jäätmenimistu selgitavate märkustega versioon ja selle kasutamise kord on esitatud 1. lisas. Jäätmeid, mida on võimalik määratleda tärniga (*) tähistatud kirjega, loetakse ohtlikeks. Kõikide muude kirjetega määratletud jäätmeid käsitatakse tavajäätmetena. Selleks et läbida 2. etapp ja teha kindlaks jäätmenimistu kohaldatav kirje või kohaldatavad kirjed, tuleb jäätmenimistu sobivat kirjet või kirjeid asjaomaste jäätmete osas hinnata, võttes arvesse, et liikmesriigid võivad jäätmete raamdirektiivi artikli 7 lõigete 2 või 3 alusel olla kehtestanud riigisisestes õigusaktides oma konkreetsed kirjed; sellest lähtuvalt tuleb hinnata, millise järgmist liiki kirje alla tuleb vaatlusalused jäätmed määrata. Kindlasti ohtlike jäätmete (AH) kirje (tähistatud tärniga (*)). Jäätmed, millele määratakse AH-kirje, ei saa kuuluda tavajäätmete kirje alla, ja need on ilma igasuguse edasise hindamiseta ohtlikud. Juhul kui jäätmetele on määratud AH-kirje, liigitatakse need ohtlikeks ja täiendavat hindamist ei ole tarvis teha, et otsustada, kas need jäätmed tuleks ohtlikeks liigitada. Siiski on vajalik jätkata 3. 5. etapiga (vt peatükk 3.2), et otsustada, millised ohtlikud omadused kõnealustel jäätmetel on, kuna seda teavet võib vaja minna jäätmete raamdirektiivi artiklis 19 sätestatud ohtlike jäätmete õige märgistamise nõuete täitmiseks (nt saateleht jäätmete liikumise kohta). Teavet AH-kirjete kohta, millega ei ole seotud ohtlikke omadusi, vt 1. lisa punkti 1.1 tekstikastist 1. Kindlasti tavajäätmete (ANH) kirje. Jäätmeid, mis määratakse ANH-kirjete alla, ei saa määrata ohtlike jäätmete kirjete alla ja need tuleks ilma täiendava hindamiseta liigitada tavajäätmeteks. Juhul kui jäätmed on määratud ANH-kirje alla, liigitatakse need tavajäätmeteks ja täiendavat hindamist ei ole tarvis teha, et otsustada, kas need jäätmed tuleks tavajäätmeteks liigitada. Teavet ANH-kirjete kohta, millega on seotud ohtlikud omadused, vt 1. lisa punkti 1.1 tekstikastist 1. Peegelkood Peegelkood on kaks või enam seotud kirjet, millest üks tähistab ohtlikke jäätmeid ja teine mitte. Erinevalt AHvõi ANH-kirjetest, tuleb jäätmete puhul, mis määratakse alternatiivsete kirjete rühma, läbida kirje määramiseks järgmised etapid. Alternatiivsed kirjed koosnevad vähemalt järgmistest kirjetest. Ohtlike jäätmete peegelkood (MH-kirje) (tähistatud tärniga (*)) Tavajäätmete peegelkood (MNH-kirje) Juhul kui on valida, kas määrata MH-kirje või MNH-kirje, tuleb läbi teha liigitamisprotsessi 3. 5. etapp (vt peatükk 3.2), et teha saadud tulemuste põhjal kindlaks, kas liigitada jäätmed MH-kirje või MNH-kirje alla.
9.4.2018 C 124/15 Täiendav teave ANH-, AH-, MH- ja MNH-kirje määramise kohta on esitatud 1. lisa punktis 1. 3.2. MH- või MNH-kirje määramine Sobiva peegelkoodi valimisel tuleks lähtuda järgmistest peatükkidest. Lisaks võib neid kasutada selleks, et teha kindlaks, millised ohtlikud omadused on AH-kirjega seostatavatel jäätmetel, kuna seda teavet võib vaja minna jäätmete raamdirektiivi artiklis 19 sätestatud ohtlike jäätmete õige märgistamise nõuete täitmiseks (nt saatelehe täitmisel jäätmete liikumise kohta). Pärast 3. 5. etapi läbimist peaks olema lõplikult selge, kas vaadeldavad jäätmed sisaldavad ohtlikke komponente ja kas neil on üks ohtlik omadus või enam (HP1 HP15) ja/või kas nad sisaldavad püsivaid orgaanilisi saasteaineid. Sellest lähtuvalt on võimalik otsustada, kas tegemist on ohtlike jäätmete või tavajäätmetega. Järgmisel vooskeemil on kujutatud vajalikud etapid ja esitatud viited vastavatele peatükkidele (ja vastavatele lisadele üksikasjalikuma teabe leidmiseks). Joonis 3. Vooskeem, mille järgi otsustada, kas määrata jäätmed MH-kirje või MNH-kirje alla
C 124/16 9.4.2018 3.2.1. 3. etapp. Kas jäätmete koostise kohta on piisavalt teavet, et otsustada 4. etapi kohase arvutuse või katsetamise teel, kas jäätmetel on ohtlikke omadusi? Jäätmete liigitamise oluline etapp on piisava teabe hankimine jäätmetes ohtike ainete olemasolu ja sisalduse kohta, mis on vajalik selleks, et määrata kindlaks, kas jäätmetel esineb ohtlikke omadusi HP1 HP15. Sõltumata sellest, milline 4. etapis kirjeldatud ohtlike omaduste hindamise meetod (arvutamine või katsetamine) valitakse, on vaja teatud teavet jäätmete koostise kohta. Teabe kogumiseks asjaomaste jäätmete koostise, nendes sisalduvate ohtlike ainete ja potentsiaalselt ohtlike omaduste kohta on mitu võimalust: teave jäätmeid tekitavate tootmisprotsesside / keemiliste protsesside ja nende sisend- ja vaheainete kohta, sealhulgas ekspertide antud hinnangud (kasulikeks allikateks võivad olla PVT-viitedokumendid, tööstuslike protsesside käsiraamatud, protsessikirjeldused ja tootja esitatavad sisendainete loetelud jms); teave aine või eseme (enne kui sellest said jäätmed) esialgselt tootjalt, näiteks toote ohutuskaardid, toote märgistus või toote spetsifikatsioonid (vt täpsemalt 2. lisa); liikmesriikide tasandil kättesaadavad andmebaasid jäätmeanalüüside kohta; proovivõtt ja jäätmete keemiline analüüs (vt 4. lisa). Kui teave jäätmete koostise kohta on kogutud, on võimalik hinnata, kas kindlakstehtud ained on klassifitseeritud ohtlike ainetena, st kas neile on omistatud ohulause kood (vt tekstikast 12). Selleks et kindlaks teha, kas sisalduvad ained on ohtlikena klassifitseeritud, ja rohkem teada saada konkreetsetest ohuklassidest ja -kategooriatest, mida ainetele võib olla omistatud CLP-määruse kohaselt, vt 2. lisas antud juhiseid. Ohulausete koodid Seda, kas jäätmete koostisosadena kindlakstehtud aineid loetakse ohtlikeks aineteks, tuleb hinnata CLP-määruse kriteeriumide alusel. Sellega seoses vt käesoleva dokumendi 2. lisa. Pange tähele, et CLP-määruse kohaselt on ohulause määratletud järgmiselt: ohulause ohuklassile ja ohukategooriale määratud fraas, mis kirjeldab ohtliku aine või seguga seotud ohtude laadi, sealhulgas vajaduse korral ohumäära. Näide ohulause koodi ja määratud ohuklassi ja -kategooria kohta CLP-määruse VI lisa 3. osa tabelist 3.1: Ohulause: Kirjeldus: Ohuklass ja -kategooria H330 Sissehingamisel surmav Acute Tox. 2 Siinjuures märgib esimene number pärast tähte H ohukategooriat (2 füüsikaline oht, 3 terviseoht, 4 keskkonnaoht), teine ja kolmas number on järjestikused numbrid, mis märgivad ohu liiki. Teave ainetele määratud ohulausete koodide kohta on esitatud 2. lisas. Tekstikast 12. Märkus CLP-määruse kriteeriumite kohta. Ohulausete koodid Pange tähele, et kui ohtlike omaduste väljaselgitamiseks kavatsetakse teha otseseid katseid (nagu seda tüüpiliselt tehakse füüsikaliste ohtlike omaduste väljaselgitamiseks, vt 4. etapp), siis ei pruugi asjaomaste jäätmete keemiline analüüs vajalik olla. Selle asemel võib muudest eespool märgitud teabeallikatest juba selguda, kas teatud ohtlikke omadusi on võimalik tulemuslikult otseste katsetega välja selgitada. Kui teatud jäätmetest kavandatakse keemilise koostise kindlakstegemise eesmärgil proovivõttu ja keemilise analüüsi tegemist (nt selleks, et hinnata ohtlikke omadusi 4. etapis kirjeldatud arvutuste abil), vt 4. lisa. Jäätmete liigitamisel tuleb enne sellesse punkti jõudmist võtta kõik mõistlikud meetmed jäätmete koostise ja ohtlike omaduste kindlakstegemiseks. Lõpuks, kui kogutud teave jäätmete koostise kohta (võttes arvesse kõiki eespool esitatud valikuid) ei võimalda järelduste tegemist või jäätmete ohtlike omaduste hindamist, ei arvutuste ega katsete abil 4. etapis kirjeldatu kohaselt, peaks ettevõtja kaaluma jäätmete ohtlikeks liigitamist (vajaduse korral pärast pädeva asutusega konsulteerimist).
9.4.2018 C 124/17 Tuleks tähele panna, et kuigi mõnede ohtlike omaduste väljaselgitamiseks on olemas otsesed katsemeetodid, mida kirjeldatakse 4. etapis, ei ole neid olemas kõikide ohtlike omaduste puhul. Seepärast ei saa otsest katsete tegemist täiel määral kasutada tundmatu koostisega jäätmete liigitamiseks tavajäätmeteks. 3.2.2. 4. etapp. Kas jäätmetel on ohtlikke omadusi HP1 HP15? Nagu on märgitud käesoleva dokumendi peatükis 2.1.1 ja täiendavalt kirjeldatud 3. lisas, kirjeldatakse jäätmete raamdirektiivi III lisas 15 omadust (HP1 HP15), mis muudavat jäätmed ohtlikuks. Tabelis 1 antakse ülevaade eespool märgitud ohtlikest omadustest. Tabel 1 Jäätmete omadused, mis muudavad need ohtlikuks (kirjeldus on võetud jäätmete raamdirektiivi III lisast) Ohtlikud omadused HP1 HP2 HP3 HP4 HP5 HP6 HP7 HP8 HP9 HP10 HP11 HP12 HP13 HP14 HP15 Plahvatusohtlik Oksüdeeriv Tuleohtlik Ärritav nahka ärritav ja silmi kahjustav Mürgisus sihtelundi suhtes / hingamiskahjustusi tekitav mürgisus Äge mürgisus Kantserogeenne Söövitav Nakkust tekitav Reproduktiivtoksiline Mutageenne Eraldab väga mürgiseid gaase Sensibiliseeriv Keskkonnaohtlik Jäätmed, millel võivad ilmneda ülalnimetatud ohtlikud omadused, mida algsetel jäätmetel otseselt ei esinenud Peale 3. etapi läbimist peaks olema piisav teave jäätmete koostise kohta olemas. See tähendab, et teadmised jäätmetes sisalduvate ohtlike ainete ja selle kohta, kuidas neid klassifitseeritakse (nt kas neile on vastavalt CLP-määrusele omistatud mõni asjakohane ohulause kood), peaksid olemas olema sel määral, mis võimaldaks rakendada vähemalt üht allpool nimetatud meetoditest, et määrata kindlaks, kas jäätmetel on ohtlikke omadusi: arvutatakse, kas vaatlusalustes jäätmetes esinevate ainete sisaldus on ohulause koodidel põhinevate piirnormidega (millest igaüks sõltub omadustest HP4 HP14, vt 3. lisa) võrdne või ületab neid; tehakse katseid, et selgitada välja, kas jäätmetel on ohtlikke omadusi või mitte. 3. lisas esitatakse üksikasjalik kirjeldus ja suunised, kuidas hinnata üksikuid ohtlikke omadusi HP1 HP15 arvutamise või katsete tegemise teel.
C 124/18 9.4.2018 Seoses arvutamise meetodiga tuleb tähele panna, et jäätmete ohtlike ainete sisaldust, mis on kindlaks tehtud nt proovivõtu ja vaatlusaluste jäätmete keemilise analüüsi teel, tuleb võrrelda jäätmete raamdirektiivi III lisas loetletud sisalduse piirnormidega. Kõnealused sisalduse piirnormid osutavad jäätmete olekule liigitamise ajal, s.o jäätmete toorkaalule. Siiski põhinevad paljud analüüsimeetodid kuivmassil. Seepärast tuleb kuivmassi põhjal välja selgitatud analüütilisi väärtusi korrigeerida niiskusesisalduse suhtes, et määrata kindlaks aine sisaldus algsetes jäätmetes, nagu neid edaspidi käitlema hakatakse. Jäätmete liigitajad peavad olema teadlikud, et laboritest saadud tulemused põhinevad sageli kuivmassil, ja seepärast peaksid nad veenduma, et teavad, millel analüüsi tulemused põhinevad. Jäätmete liigitamine peab toimuma märgmassi alusel (kas nagu algselt katsetatud või ümber arvutatud kuivaine massist). Lisaks tuleb tähele panna, et jäätmete raamdirektiivi artikli 7 lõikes 4 on selgelt keelatud jäätmete lahjendamine või segamine eesmärgiga vähendada ohtlike ainete algsisaldust. Lisaks tuleb tähele panna, et jäätmete raamdirektiivi III lisa kohaseid sisalduse piirnorme ei kohaldata massiivses olekus puhaste metallisulamite suhtes, mis ei ole ohtlike ainetega saastunud. Täiendav teave metallisulamite liigitamise kohta on esitatud 1. lisa punktis 1.4.6. Täiendavad juhised proovivõtuks ja jäätmete keemiliseks analüüsiks, mida on vaja arvutusmeetodi kasutamisel, on esitatud 4. lisas. Otseste katsete tegemine konkreetse ohtliku omaduse kindlakstegemiseks võib olla mõnel juhul ja mõne ohtliku omaduse puhul asjakohane (nt füüsikalised omadused nagu HP 1 plahvatusohtlik, HP 2 oksüdeeriv ja HP 3 tuleohtlik ). Jäätmenimistu lisas on märgitud, et: kui jäätmete ohtlikke omadusi on hinnatud katse ja direktiivi 2008/98/EÜ III lisa kohaselt ohtlike ainete sisalduse abil, on katse tulemused ülimuslikud. Kui jäätmetel esineb 15st ohtlikust omadusest üks või rohkem, siis tuleb määrata vastav MH-kirje. Juhul kui jäätmetel ohtlikke omadusi ei esine, tuleb läbida 5. etapp, et kontrollida kas jäätmed sisaldavad püsivaid orgaanilisi saasteaineid üle vastavate piirnormide. See on viimane samm enne kui vaatlusalustele jäätmetele võib määrata MH- või MNH-kirje. 3.2.3. 5. etapp. Kas on tõenäoline või teada, et jäätmed sisaldavad jäätmenimistus (punkt 2, taane 3) osutud püsivaid orgaanilisi saasteaineid üle piirnormi? Viimase sammuna jäätmete liigitamisel ohtlikeks või tavajäätmeteks otsustatakse, kas jäätmed sisaldavad jäätmenimistu lisas (punkt 2, taane 3) loetletud püsivaid orgaanilisi saasteaineid ehk kas püsivate orgaaniliste saasteainete sisaldus ületab POP-määruses sätestatud vastavaid piirnorme. Üksikasjalik ülevaade, sealhulgas arvesse võetavate püsivate orgaaniliste saasteainete loetelu ja vastavad piirnormid, on esitatud 1. lisa punktis 1.4.10. Juhul kui jäätmed ei sisalda vastavaid püsivaid orgaanilisi saasteaineid või kui püsivate orgaaniliste saasteainete sisaldus on allpool sisalduse piirnorme, määratakse MNH-kirje. Muudel juhtudel määratakse MH-kirje.
9.4.2018 C 124/19 LISAD komisjoni teatise (jäätmete liigitamise tehnilise juhendi kohta) juurde SISUKORD Lehekülg 1. LISA: Selgitustega jäätmenimistu... 21 1.1. Jäätmenimistu struktuur... 21 1.2. Sobiva kirje kindlakstegemine... 24 1.2.1. Selgitustega jäätmenimistu... 27 1.3. Näiteid keerukate kirjete liigitamise kohta... 62 1.3.1. Pakendijäätmed ja nende sisu... 62 1.3.2. Elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmed (elektroonikaromud)... 64 1.3.3. Romusõidukid... 66 1.4. Näiteid konkreetsete jäätmeliikide teatavate koostisosade hindamiseks... 67 1.4.1. Orgaanilised koostisosad ja konkreetsed keemilised ühendid... 67 1.4.2. Osoonikihti kahandavad ained... 69 1.4.3. Asbest... 71 1.4.4. CaO ja Ca(OH) 2 sisaldavad jäätmed... 72 1.4.5. Kivisöetõrva ja bituumenit sisaldavad jäätmed... 74 1.4.6. Metallid ja sulamid... 75 1.4.7. Orgaanilised peroksiidid... 76 1.4.8. Kummijäätmed... 77 1.4.9. Plastijäätmed... 78 1.4.10. Püsivad orgaanilised saasteained... 80 2. LISA: Ohtlikke aineid käsitlevad andmeallikad ja alusteave... 83 2.1 Ainete ohtlikuks liigitamine CLP-määruse alusel... 83 2.1.1 Ainete ühtlustatud klassifikatsioon... 83 2.1.2 Omaklassifikatsioonid... 84 2.1.3 Klassifitseerimis- ja märgistusandmik otsinguvahendina... 84 2.2 Teave jäätmeteks muutuvate ainete/segude koostise, omaduste ja käitlemise kohta... 85 2.3 Muud teabeallikad... 86 3. LISA: Ohtlike omaduste (HP 1 HP 15) kindlaksmääramine... 87 3.1. Ohtlik omadus HP 1: Plahvatusohtlik... 87 3.2. Ohtlik omadus HP 2: Oksüdeeriv... 88 3.3. Ohtlik omadus HP 3: Tuleohtlik... 91 3.4. Ohtlik omadus HP 4: Ärritav nahka ärritav ja silmi kahjustav... 96 3.5. Ohtlik omadus HP 5: Mürgisus sihtelundi suhtes / hingamiskahjustusi tekitav mürgisus... 99
C 124/20 9.4.2018 3.6. Ohtlik omadus HP 6: Äge mürgisus... 102 3.7. Ohtlik omadus HP 7: Kantserogeenne... 105 3.8. Ohtlik omadus HP 8: Söövitav... 106 3.9. Ohtlik omadus HP 9: Nakkust tekitav... 108 3.10. Ohtlik omadus HP 10: Reproduktiivtoksiline... 111 3.11. Ohtlik omadus HP 11: Mutageenne... 113 3.12. Ohtlik omadus HP 12: Eraldab väga mürgiseid gaase... 114 3.13. Ohtlik omadus HP 13: Sensibiliseeriv... 118 3.14. Ohtlik omadus HP 14: Keskkonnaohtlik... 119 3.15. Ohtlik omadus HP 15: Jäätmed, millel võivad ilmneda ülalnimetatud ohtlikud omadused, kuid mis ei esine algsetes jäätmetes otseselt... 122 4. LISA: Proovivõtt ja jäätmete keemiline analüüs... 124 4.1. Proovivõtt... 124 4.1.1. Proovivõtu raamistik... 124 4.1.2. Valimi moodustamise metoodika... 126 4.1.3. Erinevate jäätmeliikide puhul kasutatavad proovivõtustandardid... 128 4.1.4. Proovivõtustrateegiad homogeense/heterogeense materjali korral... 128 4.1.5. Proovivõtu statistiline meetod... 128 4.2. Jäätmete keemiline analüüs... 129 4.2.1. Halvimal juhul reaalselt esineda võivad ained... 131 4.2.2. Üldised kirjed... 132 5. LISA: Allikad ja viited... 134
9.4.2018 C 124/21 1. LISA Selgitustega jäätmenimistu 1.1. Jäätmenimistu struktuur Otsusega 2000/532/EÜ kehtestatud ja otsusega 2014/955/EL muudetud jäätmenimistu versiooni kohaldatakse alates 1. juunist 2015. Jäätmenimistu koosneb 20 jaotisest (kahekohalised koodid, vt tabel 1 allpool). Jaotised on omakorda jaotatud alajaotisteks (neljakohalised koodid) ja kirjeteks (kuuekohalised koodid). Näited jaotiste, alajaotiste ja kirjete kohta on esitatud allpool. Jaotis: 20 OLMEJÄÄTMED (KODUMAJAPIDAMISJÄÄTMED JA SAMALAADSED KAUBANDUS-, TÖÖSTUS- JA ASU TUSJÄÄTMED), SEALHULGAS LIIGITI KOGUTUD JÄÄTMED Alajaotis: 20 01 Liigiti kogutud jäätmed (v.a alajaotises 15 01 nimetatud jäätmed) Kirje: 20 01 02 Klaas Jäätmete liigitamisel tuleb esmalt veenduda, et vastavad jäätmed on hõlmatud jaotise pealkirjaga. Kui jah, veenduge, et jäätmed oleksid hõlmatud alajaotise pealkirjaga. Alles siis saate hakata otsima sobivat koodi. Eespool esitatud näite puhul kirje 20 01 02 alla klassifitseeritud jäätmete kohta tähendab see, et jäätmed: peavad pärinema kodumajapidamistest või kodumajapidamisega sarnastest kaubanduslikest, tööstuslikest või asutustest pärinevatest jäätmetest (et kuuluda jaotise 20 alla); tuleb koguda eraldi (et kuuluda alajaotise 20 01 alla); ning peavad koosnema klaasist; kuid ei tohi olla klaaspakendid, kuna pakkejäätmed on alajaotisest 20 01 selle pealkirja alusel välja jäetud ning tuleb määrata pakkematerjale käsitleva jaotise 15 kirje alla. Jäätmenimistu jaotiste järjestus Jaotised (kahekohalised koodid) saab liigitada kolme kategooriasse, mida tuleb jäätmenimistu lisas kehtestatud järjekorda järgides silmas pidada, kui püütakse leida kindlasti ohtlike jäätmete kirjet või peegelkoodi, mis kõige paremini asjaomastele jäätmetele vastab: A. 01 kuni 12 ja 17 kuni 20 jäätmeallikaga seotud jaotised B. 13 kuni 15 C. 16 jäätmeliigiga seotud jaotised jaotis nimistus mujal nimetamata jäätmete jaoks Esmalt on oluline vaadelda jaotisi 01 kuni 12 ning 17 kuni 20 (jättes välja üldised koodid, mis lõppevad numbriga 99), millega tuvastatakse jäätmed vastavalt selle allikale või tööstuslikule päritolusektorile. Selle asemel, et vaadelda üldist tööstusharu liiki, millest jäätmed pärinevad, tuleks pigem kaaluda konkreetset tööstusprotsessi. Üheks näiteks on autotööstuse jäätmed: olenevalt protsessist võib jäätmeid liigitada jaotisesse 12 (metallide ja plastide mehhaanilisel vormimisel ning füüsikalisel ja mehaanilisel pinnatöötlemisel tekkinud jäätmed), jaotisesse 11 (metallide ja muude materjalide pinnatöötlusel ja pindamisel ning värviliste metallide hüdrometallurgiaprotsessides tekkinud jäätmed) või jaotisesse 08 (pinnakatete (värvide, lakkide ja klaasjate emailide), liimide, hermeetikute ja trükivärvide valmistamisel, kokkusegamisel, jaotamisel ja kasutamisel tekkinud jäätmed). Nende jaotiste numbriga 99 lõppevat koodi ei tohi selles etapis kasutada. Kui jaotistest 01 kuni 12 või 17 kuni 20 sobivat jäätmekoodi ei leita, on vastavalt määratud järjekorrale järgmised kontrollitavad jaotised 13 kuni 15 (jättes välja nende üldised koodid, mis lõppevad numbriga 99). Need jaotised on seotud jäätmete endi laadiga, nt jäätmepakenditega. Kui kohaldatav ei ole ka ükski nendest jäätmekoodidest, tuleb jäätmed liigitada vastavalt jaotisele 16 (jättes välja selle üldised koodid, mis lõppevad numbriga 99), mis hõlmab mitmesuguseid jäätmevoogusid, mida ei ole võimalik konkreetsete protsesside või sektoritega siduda, nt elektroonikaromud või romusõidukid.
C 124/22 9.4.2018 Kui jäätmeid ei saa mõistlikult liigitada ka jaotise 16 ühegi koodi alla, tuleb leida sobiv numbriga 99 lõppev kood (mujal nimetamata jäätmed) nimistu sellest jaotisest, mis vastab esimeses etapis kindlakstehtud jäätmeallikale. Kõige sobivama kirje leidmine on jäätmete liigitamisel oluline samm ning nõuab ettevõtjalt kindlat ja ausat hinnangut, mis põhineb ta teadmistel jäätmete päritolu ja tekkeprotsessi ning jäätmete võimaliku koostise kohta. 1.2 lisas on esitatud üksikasjalikum teave selle kohta, kuidas nimistut ja selle eelnevalt kindlaksmääratud järjekorda kohaldada ning võetakse kokku vooskeemil esitatud teave (vt joonis 1). Tabel 1 Jäätmenimistu jaotised KOOD JAOTISE KIRJELDUS JÄRJESTUS 01 MAAVARADE JA MAA-AINESE UURINGUTEL, KAEVANDAMISEL NING FÜÜSIKALISEL JA KEEMILISEL TÖÖTLEMISEL TEKKINUD JÄÄTMED 02 PÕLLUMAJANDUSES, AIANDUSES, VESIVILJELUSES, MSANDUSES, JAHINDUSES JA KALAPÜÜGIL NING TOIDUAINE VALMISTAMISEL JA TÖÖTLEMISEL TEKKINUD JÄÄTMED 03 PUIDU TÖÖTLEMISEL, PLAATIDE JA MÖÖBLI NING TSELLULOOSI, PABERI JA KAR TONGI TOOTMISEL TEKKINUD JÄÄTMED 04 NAHA-, KARUSNAHA- JA TEKSTIILITÖÖSTUSJÄÄTMED 05 NAFTA JA ÕLI RAFINEERIMISEL NING FRAKTSIONEERIMISEL, MAAGAASI PUHASTA MISEL JA KIVISÖE UTMISEL TEKKINUD JÄÄTMED 06 ANORGAANILISTES KEEMIAPROTSESSIDES TEKKINUD JÄÄTMED 07 ORGAANILISTES KEEMIAPROTSESSIDES TEKKINUD JÄÄTMED A 08 PINNAKATE (VÄRVIDE, LAKKIDE JA KLAASJATE EMAILIDE), LIIMIDE, HERMEI KUTE JA TRÜKIVÄRVIDE VALMISTAMISEL, KOKKUSEGAMISEL, JAOTAMISEL JA KASU TAMISEL TEKKINUD JÄÄTMED 09 FOTOGRAAFIAJÄÄTMED 10 TERMILISTES PROTSESSIDES TEKKINUD JÄÄTMED 11 MALLIDE JA MUUDE MATERJALIDE KEEMILISEL PINNATÖÖTLUSEL JA PINDAMISEL TEKKINUD JÄÄTMED; VÄRVILISTE MALLIDE HÜDROMALLURGIA 12 MALLIDE JA PLASTIDE MEHAANILISEL VORMIMISEL NING FÜÜSIKALISEL JA MEHAANILISEL PINNATÖÖTLEMISEL TEKKINUD JÄÄTMED 13 ÕLI- JA VEDELKÜTUSEJÄÄTMED (V.A TOIDUÕLID JAOTISTES 05 JA 12) 14 ORGAANILISTE LAHUSTITE, KÜLMUTUSAGENSITE JA PROPELLENTIDE JÄÄTMED (V.A JAOTISTES 07 JA 08 NIMATUD JÄÄTMED) B 15 PAKENDIJÄÄTMED; NIMISTUS MUJAL NIMAMATA ABSORBENDID, PUHASTUS KALTSUD, FILTERMATERJALID JA KAITSERIIUS 16 NIMISTUS MUJAL NIMAMATA JÄÄTMED C 17 EHITUS- JA LAMMUTUSPRAHT (SH SAASTUNUD MAA-ALADELT EEMALDATUD PINNAS) 18 INIMESTE JA LOOMADE TERVISHOIU JA/VÕI SELLEGA SEONDUVATE UURINGUTE KÄIGUS TEKKINUD JÄÄTMED (V.A KÖÖGI- JA SÖÖKLAJÄÄTMED, MIS EI OLE TERVIS HOIUGA OTSESELT SEOTUD) 19 JÄÄTMEKÄITLUSTEVÕTE, TEVÕTTEVÄLISTE REOVEEPUHASTITE NING JOOGI- JA TÖÖSTUSVEE KÄITLEMISE JÄÄTMED A 20 OLMEJÄÄTMED (KODUMAJAPIDAMISJÄÄTMED JA SAMALAADSED KAUBANDUS-, TÖÖSTUS- JA AMIASUTUSJÄÄTMED), SH LIIGITI KOGUTUD JÄÄTMED
9.4.2018 C 124/23 Jäätmenimistu koodide liigid Tärniga (*) tähistatud kirje alla liigitatud jäätmeid loetakse ohtlikeks. Nagu peatükis 3.1.2 juba märgiti, võib jäätmenimistu 842 kirjet jagada kindlasti ohtlike jäätmete (AH) kirjeteks, kindlasti tavajäätmete (ANH) kirjeteks, ohtlike jäätmete peegelkoodideks (MH) ja tavajäätmete peegelkoodideks (MNH) (vt tabel 2). Seega jaotuvad kõik jäätmed ohtlikeks jäätmeteks ja tavajäätmeteks. Tabel 2 Koodide arv jäätmenimistus 842 koodi jäätmenimistus 408 ohtlike jäätmete koodi 434 tavajäätmete koodi 230 AH 178 MH 188 MNH 246 ANH Kindlasti ohtlike jäätmete (AH) kirje Jäätmed, mis kuuluvad kindlasti ohtlike jäätmete koodi alla, ei saa kuuluda alternatiivsete tavajäätmete koodide alla, ja need on ilma igasuguse edasise hindamiseta ohtlikud. Kindlasti ohtlike jäätmete koodid on selgitustega jäätmenimistus tähistatud tumepunase värviga (vt käesoleva lisa punkt 1.2.1, tabel 3). Juhul kui jäätmed on määratud kindlasti ohtlike jäätmete kirje alla, liigitatakse need ohtlikeks ja täiendavat hindamist ei ole tarvis teha, et otsustada, kas neid jäätmeid tuleks ohtlikeks liigitada. Siiski on vajalik jätkata 3. 4. etapiga (vt peatükk 3.2), et otsustada, millised ohtlikud omadused kõnealustel jäätmetel on, kuna asjaomast teavet võib vaja minna jäätmete raamdirektiivi artiklis 19 sätestatud ohtlike jäätmete õige märgistamise nõuete täitmiseks (nt saateleht jäätmete liikumise kohta). Kindlasti tavajäätmete (ANH) kirje Jäätmeid, mis määratakse ANH-kirje alla, ei saa määrata ohtlike jäätmete alternatiivsete kirjete alla ja need liigitatakse ilma täiendava hindamiseta tavajäätmeteks. ANH-kirjed on selgitustega jäätmenimistus tähistatud musta värviga (vt käesoleva lisa punkt 1.2.1, tabel 3). Juhul kui jäätmed on määratud ANH-kirje alla, liigitatakse need tavajäätmeteks ja täiendavat hindamist ei ole vaja, et otsustada, kas neid jäätmeid tuleks tavajäätmeteks liigitada. Peegelkood Peegelkood on kaks või enam seotud kirjet, millest üks tähistab ohtlikke ja teine tavajäätmeid. Mõnikord võib peegelkood vastata mitmele võimalikule seotud alternatiivsele kirjele. Erinevalt AH- või ANH-kirjetest, tuleb jäätmete puhul, mis määratakse alternatiivsete kirjete rühma, läbida kirje määramisel järgmised etapid. Alternatiivsed kirjed koosnevad vähemalt järgmistest kirjetest: Ohtlike jäätmete peegelkood (MH) Ohtlike jäätmete peegelkoodid (MH) on selgitustega jäätmenimistus tähistatud oranži värviga (vt käesoleva lisa punkt 1.2.1, tabel 3). Tavajäätmete peegelkood (MNH) Tavajäätmete peegelkoodid (MNH) on selgitustega jäätmenimistus tähistatud tumesinise värviga (vt käesoleva lisa punkt 1.2.1, tabel 3). Peegelkoodid võib jagada järgmistesse alamkategooriatesse. Otsus, kas valida MH-kirje või MNH-kirje tehakse ohtlike ainete esinemise põhjal, nt: 10 12 09* ohtlikke aineid sisaldavad tahked gaasipuhastusjäätmed MH 10 12 10 tahked gaasipuhastusjäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 12 09 MNH Otsus, kas valida MH-kirje või MNH-kirje tehakse konkreetsete ohtlike ainete esinemise põhjal, nt: 16 01 11* asbesti sisaldavad piduriklotsid MH 16 01 12 piduriklotsid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 01 11 MNH
C 124/24 9.4.2018 Nende kirjete puhul, milles viidatakse mitmele kirjele, võib vastava kirje alla määramine sõltuda kõnealuste jäätmete päritolust või teatud omadustest või selles potentsiaalselt leiduda võivatest ohtlikest ainetest, nt: 17 06 01* asbesti sisaldavad isolatsioonimaterjalid MH 17 06 03* ohtlikest ainetest koosnevad või neid sisaldavad isolatsioonimaterjalid MH 17 06 04 Isolatsioonimaterjalid, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 17 06 01 ja 17 06 03 MNH Sageli, kuigi mitte tingimata, on võimalik ohtlike jäätmete ja tavajäätmete peegelkoodid teha kindlaks sõnade mida ei ole nimetatud koodinumbriga alusel. Juhul kui tuleb valida, kas määrata jäätmed MH- või MNH-kirje alla, tuleb järgida klassifitseerimisprotsessi 3. 5. etappi (vt peatükk 3.2), et selgitada välja, kas ohtlikke aineid esineb ja millises kontsentratsioonis, või määrata kindlaks, kas jäätmetel on otseselt märgata ohtlikke omadusi, mille alusel saaks vastavale jäätmevoole piisava kindlusega määrata MH- või MNH-kirje. Kindlasti tavajäätmeteks liigitatud jäätmed, millel ilmneb ohtlikke omadusi Pange tähele, et ANH-kirjega jäätmed klassifitseeritakse tavajäätmeteks ilma selle ohtlikke omadusi täiendavalt hindamata. Selle põhimõtte ainuke erand on sätestatud jäätmete raamdirektiivi artikli 7 lõikes 2, mille kohaselt võib liikmesriik lugeda jäätmed ohtlikeks jäätmeteks isegi siis, kui neile on omistatud ANH-kood, kuid liikmesriigil on ohtlikkuse kohta piisavad tõendid. Liikmesriik teatab igast sellisest juhtumist viivitamata komisjonile ja kõnealune nimistu vaadatakse selle kohandamise üle otsustamiseks läbi. Kindlasti ohtlikeks liigitatud jäätmed, millel ei ilmne ohtlikke omadusi Kui teatavaid jäätmeid on võimalik liigitada vaid kindlasti ohtlikeks, klassifitseeritakse jäätmed ohtlikeks. Ainus erand sellest põhimõttest on vastavalt jäätmete raamdirektiivi artikli 7 lõikele 3 olukord, kus asjaomane liikmesriik võib piisavate tõendite põhjal lugeda kõnealused jäätmed tavajäätmeteks. Liikmesriik teatab igast sellisest juhtumist viivitamata komisjonile ja kõnealune nimistu vaadatakse selle kohandamise üle otsustamiseks läbi. Peegelkoodi määramine ohtlike omaduste hindamine Peatükis 3.2 kirjeldatud etapid on vaja läbida vaid juhul, kui kõnealustele jäätmetele omistatakse MH- või MNH-kirje või kui AH-kirjega tähistatud jäätmete ohtlikud omadused vajavad hindamist, nt saatelehe täitmiseks. Tekstikast 1. Jäätmete ohtlike omaduste hindamine: ANH-, AH-kirje, peegelkoodid 1.2. Sobiva kirje kindlakstegemine Jäätmete liigitamisel on ülioluline, et tehtaks kõik võimalikud jõupingutused, et teha kindlaks: jäätmeallikas (konkreetne protsess või tegevus, mis jäätmed tekitas); jäätmeliik (või liigid, kui tegu on segajäätmetega). Nende andmete olemasolul tuleb kaaluda kogu jäätmenimistut ja järgida allpool esitatud juhiseid. Ühtekokku 842 võimalikust jäätmenimistu kirjest kõige sobivama valimine on keeruline ülesanne. Esiteks tuleb kaaluda kogu nimistut tervikuna ja jäätmed peavad sobituma viimaks valitud kirje, alajaotise ja jaotise alla nagu kirjeldatud eelmises punktis koodi 20 01 02 kohta esitatud näites. Nimistu ülesehitus on selline, et võite sobivaks pidada rohkem kui ühte kirjet; seega peate sobivaima valimiseks kasutama täiendavalt peatükis 3.2 kirjeldatud hindamisetappe. Jaotiste ja alajaotiste pealkirjad kitsendavad neis märgitud alajaotiste ja koodide kohaldamisala ja võivad tähendada ka konkreetsete jäätmete välistamist. Enne koodide valimist on oluline neid pealkirju kontrollida. 1. lisa joonisel 1 on esitatud vooskeem, mis aitab seda protsessi läbida, ning seda tuleks kasutada koos juhistega. Tegu on sammsammulise protsessiga, mida võib olla vaja mitu korda korrata.
9.4.2018 C 124/25 Joonis 1. Sobivaima kirje kindlakstegemine
C 124/26 9.4.2018 Etapp A1. Esimene etapp on järgmine. Võrrelge jäätmed tekitanud konkreetset protsessi või tegevust jaotiste 01 kuni 12 ja 17 kuni 20 pealkirjadega. Kui protsess või tegevus kuulub ühe või enama jaotise pealkirja alla, vaadake alajaotiste pealkirju. Kui protsess või tegevus kuulub jaotise ja alajaotise pealkirja alla, otsige sellest alajaotisest kirjet, mis vastab selgelt konkreetsele jäätmeliigile. Selles etapis ei tohiks kasutada üldkirjet XX XX 99. Kui te sobivat kirjet (või kirjeid) ei leia, liikuge edasi etapi A2 juurde. Konkreetne protsess või tegevus Protsess või tegevus ei ole üldine tööstusharu ega ettevõtluse liik. Ettevõttel võib olla tarvis iga oma tegevuse või protsessi etapp klassifitseerida erinevasse jaotisesse. Näiteks võib autotootmisprotsessi erinevatest etappidest pärit jäätmeid klassifitseerida jaotisesse 12 (metallide mehaanilisel vormimisel ja pinnatöötlemisel tekkinud jäätmed), 11 (metallide töötlemisel ja pindamisel tekkinud metalle sisaldavad anorgaanilised jäätmed) ja 08 (pinnakatete kasutamisel tekkinud jäätmed). Etapp A2. Teine etapp on järgmine. Võrrelge konkreetset jäätmeliiki jaotiste 13 kuni 15 pealkirjadega. Kui jäätmeliik kuulub ühe või enama jaotise pealkirja alla, vaadake alajaotiste pealkirju. Kui jäätmeliik kuulub jaotise ja alajaotise pealkirja alla, otsige sellest alajaotisest kirjet, mis vastab selgelt konkreetsele jäätmeliigile. Vajadusel võite kasutada üldkirjet XX XX 99. Kui te sobivat kirjet (või kirjeid) ei leia, liikuge edasi etapi A3 juurde. Üldine kood XX XX 99 omistatakse viimase abinõuna ning seda tuleks võimalusel vältida. Etapp A3. Kolmas etapp on järgmine. Kontrollige, kas jäätmed kuuluvad jaotise 16 mõne alajaotise pealkirja alla. Kui jäätmeliik kuulub mõne alajaotise pealkirja alla, otsige sellest alajaotisest kirjet, mis vastab selgelt konkreetsele jäätmeliigile. Kui te sobivat kirjet (või kirjeid) ei leia, liikuge edasi etapi A4 juurde. Etapp A4. Viimane etapp on järgmine. Liikuge tagasi etapi A1 juurde ja määrake üldkirje XX XX 99 jaotisest ja alajaotisest, mis sobib jäätmed tekitanud protsessi või tegevusega. Enne XX XX 99 koodi määramist veenduge, et etapid A1 A3 on läbitud. Kui olete etapid A1 A4 läbinud, tuleks asjaomastele jäätmetele määrata AH- või ANH- kirje või kõige sobivam peegelkood. Viimasel juhul on tarvis liikuda klassifitseerimisprotseduuri 3. etapi juurde (vt peatükk 3.2), et lõpuks otsustada, kas omistada jäätmetele MH- või MNH-kirje. 1. lisa joonisel 1 esitatud vooskeem on mõeldud üksnes selleks, et toetada konkreetsele jäätmevoole kõige sobivama kirje või peegelkoodipaari määramist; tuleks märkida, et klassifitseerimisprotsessi tuleks vaadelda kui sammsammulist tegevust, mida võib olla vaja mitu korda korrata.
9.4.2018 C 124/27 Sellega seoses on täiendavalt abiks järgmised punktid: punktis 1.2.1 on esitatud jäätmenimistu selgitustega versioon; punktis 1.3 on klassifitseerimisprotseduuri illustreerimiseks esitatud konkreetsed näited keerukate koodide kohta; punktis 1.4 esitatakse näiteid teatud jäätmeliikide konkreetsete koostisosade klassifitseerimise kohta. Segajäätmete liigitamine Kui tegemist on rohkem kui ühe jäätmeliigiga, tuleks neid eraldi vaadelda. Sellega tagatakse, et ühtegi ohtlikke jäätmete hulka kuuluvat üksikeset ega jäätmepartiid ei liigitata ekslikult tavajäätmeteks nende segamise (lahjendamise) teel teiste jäätmetega (vt jäätmete raamdirektiivi artikli 7 lõige 4); need identifitseeritakse õigeaegselt, hoidmaks ära nende segunemist muude jäätmetega nt prügikastis, kotis, lademes või skipis (vt jäätmete raamdirektiivi artikkel 18). Neid nõudeid ei kohaldata vaid kodumajapidamistest pärinevate olmejäätmete suhtes. Nimistus on väike hulk koode segajäätmete jaoks. Üldreeglina (jäätmete raamdirektiivis sätestatud jäätmete segamise kriteeriumidele vastamiseks) tähistatakse nendega ettevõtetest pärinevaid jäätmeid, mis tekivad protsessi käigus ühe segajäätmena. Need koodid ei ole mõeldud jäätmetele, mis tekivad eraldi ja seejärel segatakse muude jäätmetega (nt pannakse samasse konteinerisse). 1.2.1. Selgitustega jäätmenimistu Tabelis 3 on loetletud kõik jäätmenimistu koodid ning märgitud selgelt, missugused koodid tähistavad kindlasti tavajäätmeid (ANH), kindlasti ohtlikke jäätmeid (AH), tavajäätmete peegelkoode (MNH) ja ohtlike jäätmete peegelkoode (MH). Pange tähele, et selgitustega jäätmenimistus kasutatud kirjeliikide tõlgendus on vaid üks võimalikest tõlgendustest, mille eesmärk on tasakaalustada erinevate liikmesriikide seisukohti. Liikmesriikides kasutatakse erinevaid tõlgendusi, mida võib samuti arvesse võtta ( 1 ). Tabel 3 Selgitustega jäätmenimistu KOOD JAOTISE KIRJELDUS KIRJE LIIK 1 MAAVARADE JA MAA-AINESE UURINGUTEL, KAEVANDAMISEL NING FÜÜSIKALISEL JA KEE MILISEL TÖÖTLEMISEL TEKKINUD JÄÄTMED 01 01 Maavarade kaevandamisjäätmed 01 01 01 Maakide kaevandamisjäätmed ANH 01 01 02 Mittemaaksete maavarade kaevandamisjäätmed ANH 01 03 Metalle sisaldavate maavarade füüsikalise ja keemilise töötlemise jäätmed 01 03 04* Sulfiidsete maakide hapettekitavad töötlemisjäägid ( sabad ) MH B 01 03 05* Muud ohtlikke aineid sisaldavad maagitöötlemisjäägid MH 01 03 06 Maagitöötlemisjäägid, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 01 03 04 ja 01 03 05 MNH 01 03 07* Muud metalle sisaldavate maavarade füüsikalisel ja keemilisel töötlemisel tekkinud ohtlikke aineid sisaldavad jäätmed MH ( 1 ) Vt näiteks tabelis tähtedega A, B ja C tähistatud koode. A-ga tähistatud kirjete puhul erineb BMU juhenddokumendis esitatud tõlgendus eespool esitatud tõlgendusest, vt http://www.bmub.bund.de/fileadmin/bmuimport/files/abfallwirtschaft/downloads/application/pdf/avv_erlaeuterungen.pdf. B-ga tähistatud kirjete puhul erineb Ühendkuningriigi juhenddokumendis esitatud tõlgendus eespool esitatud tõlgendusest, vt https://www.gov.uk/government/publications/wasteclassification-technical-guidance. C : XX XX 99 kirjeid loetakse mõnes liikmesriigis tavajäätmete peegelkoodideks (MNH), vt Classification réglementaire des déchets Guide d'application pour la caractérisation en dangerosité/ http://www.ineris. fr/centredoc/rapport-drc-15-149793-06416a-guidehp-vf2-1456135314.pdf
C 124/28 9.4.2018 KOOD JAOTISE KIRJELDUS KIRJE LIIK 01 03 08 Tolmjad ja pulbrilised jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 01 03 07 MNH 01 03 09 ( 2 ) Alumiiniumoksiidi tootmisel tekkinud punane hiib, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 01 03 10 01 03 10* ( 3 ) Alumiiniumoksiidi tootmisel tekkinud neutraliseeritud punane hiib, mis sisaldab ohtlikke aineid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 01 03 07 MNH MH A 01 03 99 Mujal nimetamata jäätmed ANH C 01 04 Mittemaaksete maavarade füüsikalise ja keemilise töötlemise jäätmed 01 04 07* Mittemaaksete maavarade füüsikalisel ja keemilisel töötlemisel tekkinud ohtlikke aineid sisaldavad jäätmed MH 01 04 08 Kruusajäätmed ja kivipuru, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 01 04 07 MNH 01 04 09 Liiva- ja savijäätmed ANH 01 04 10 Tolmjad ja pulbrilised jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 01 04 07 MNH 01 04 11 Potase ja kivisoola töötlemise jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 01 04 07 01 04 12 Töötlemisjäägid ( sabad ) ja muud mineraalide pesemisel ja puhastamisel tekkinud jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 01 04 07 ja 01 04 11 01 04 13 Kivilõikamisel ja -saagimisel tekkinud jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 01 04 07 MNH MNH MNH 01 04 99 Mujal nimetamata jäätmed ANH 01 05 Puurimishiivad ja muud puurimisjäätmed 01 05 04 Mageveepuurimishiivad ja -jäätmed ANH 01 05 05* Õli sisaldavad puurimishiivad ja -jäätmed MH B 01 05 06* Ohtlikke aineid sisaldavad puurimishiivad ja muud puurimisjäätmed MH 01 05 07 Barüüti sisaldavad puurimishiivad ja -jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 01 05 05 ja 01 05 06 01 05 08 Kloriidi sisaldavad puurimishiivad ja -jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 01 05 05 ja 01 05 06 MNH MNH 01 05 99 Mujal nimetamata jäätmed ANH 2 PÕLLUMAJANDUSES, AIANDUSES, VESIVILJELUSES, MSANDUSES, JAHINDUSES JA KALA PÜÜGIL NING TOIDUAINE VALMISTAMISEL JA TÖÖTLEMISEL TEKKINUD JÄÄTMED 02 01 Põllumajanduses, aianduses, vesiviljeluses, metsanduses, jahinduses ja kalapüügil tekkinud jäätmed 02 01 01 Pesemis- ja puhastamissetted ANH 02 01 02 Loomsete kudede jäätmed ANH 02 01 03 Taimsete kudede jäätmed ANH 02 01 04 Plastijäätmed (v.a pakendid) ANH ( 2 ) Kirje lisatud komisjoni otsusega 2014/955/EL. ( 3 ) Kirje lisatud komisjoni otsusega 2014/955/EL.
9.4.2018 C 124/29 KOOD JAOTISE KIRJELDUS KIRJE LIIK 02 01 06 Loomaväljaheited, virts ja sõnnik (sh reostunud allapanu), eraldi kogutud ja mujal käideldud vedelad farmiheitmed ANH 02 01 07 Metsamajandusjäätmed ANH 02 01 08* Ohtlikke aineid sisaldavad põllumajanduskemikaalide jäätmed MH 02 01 09 Põllumajanduskemikaalide jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 02 01 08 MNH 02 01 10 Metallijäätmed ANH 02 01 99 Mujal nimetamata jäätmed ANH 02 02 Liha, kala ja muude loomsete toiduainete valmistamisel ja töötlemisel tekkinud jäätmed 02 02 01 Pesemis- ja puhastamissetted ANH 02 02 02 Loomsete kudede jäätmed ANH 02 02 03 Tarbimis- või töötlemiskõlbmatud materjalid ANH 02 02 04 Reovee kohtpuhastussetted ANH 02 02 99 Mujal nimetamata jäätmed ANH 02 03 Puu-, köögi- ja teravilja, toiduõli, kakao, kohvi, tee ja tubaka töötlemisel ning valmistamisel tekkinud jäätmed; konservitootmisel tekkinud jäätmed; pärmi ja pärmikontsentraadi tootmisel ning melassi valmistamisel ja kääritamisel tekkinud jäätmed 02 03 01 Pesemis-, puhastamis-, koorimis-, tsentrifuugimis- ja separeerimissetted ANH 02 03 02 Konservandijäätmed ANH 02 03 03 Lahustitega ekstraheerimisel tekkinud jäätmed ANH 02 03 04 Tarbimis- või töötlemiskõlbmatud materjalid ANH 02 03 05 Reovee kohtpuhastussetted ANH 02 03 99 Mujal nimetamata jäätmed ANH 02 04 Suhkrutootmisjäätmed 02 04 01 Suhkrupeedi puhastamisel ja pesemisel eraldatud muld ANH 02 04 02 Mittestandardne kaltsiumkarbonaat ANH 02 04 03 Reovee kohtpuhastussetted ANH 02 04 99 Mujal nimetamata jäätmed ANH 02 05 Piimatööstusjäätmed 02 05 01 Tarbimis- või töötlemiskõlbmatud materjalid ANH 02 05 02 Reovee kohtpuhastussetted ANH 02 05 99 Mujal nimetamata jäätmed ANH
C 124/30 9.4.2018 KOOD JAOTISE KIRJELDUS KIRJE LIIK 02 06 Pagari- ja kondiitritööstusjäätmed 02 06 01 Tarbimis- või töötlemiskõlbmatud materjalid ANH 02 06 02 Konservandijäätmed ANH 02 06 03 Reovee kohtpuhastussetted ANH 02 06 99 Mujal nimetamata jäätmed ANH 02 07 Alkohoolsete ja alkoholivabade jookide (v.a kohv, tee ja kakao) tootmise jäätmed 02 07 01 Toorme pesemisel, puhastamisel ja mehaanilisel töötlemisel tekkinud jäätmed ANH 02 07 02 Piirituse destilleerimisjäägid ANH 02 07 03 Keemilisel töötlemisel tekkinud jäätmed ANH 02 07 04 Tarbimis- või töötlemiskõlbmatud materjalid ANH 02 07 05 Reovee kohtpuhastussetted ANH 02 07 99 Mujal nimetamata jäätmed ANH 3 PUIDU TÖÖTLEMISEL, PLAATIDE JA MÖÖBLI NING TSELLULOOSI, PABERI JA KARTONGI TOOTMISEL TEKKINUD JÄÄTMED 03 01 Puidu töötlemise ning plaatide ja mööbli tootmise jäätmed 03 01 01 Puukoore- ja korgijäätmed ANH 03 01 04* Ohtlikke aineid sisaldavad saepuru, laastud, pinnud, puit, laast- ja muud puidupõhised plaadid ning vineer 03 01 05 Saepuru, laastud, pinnud, puit, laast- ja muud puidupõhised plaadid ning vineer, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 03 01 04 MH MNH 03 01 99 Mujal nimetamata jäätmed ANH 03 02 Puidukaitsevahendite jäätmed 03 02 01* Halogeene mittesisaldavad orgaanilised puidukaitsevahendid AH 03 02 02* Kloororgaanilised puidukaitsevahendid AH 03 02 03* Metallorgaanilised puidukaitsevahendid AH 03 02 04* Anorgaanilised puidukaitsevahendid AH 03 02 05* Muud ohtlikke aineid sisaldavad puidukaitsevahendid AH B 03 02 99 Nimistus mujal nimetamata puidukaitsevahendid ANH B 03 03 Tselluloosi, paberi ja kartongi tootmise ja töötlemise jäätmed 03 03 01 Puukoore- ja puidujäätmed ANH 03 03 02 Roheleelise sete, mis tekib tselluloosi keedulahuse taaskasutamisel ANH
9.4.2018 C 124/31 KOOD JAOTISE KIRJELDUS KIRJE LIIK 03 03 05 Paberi ringlussevõtul tekkinud värviärastussetted ANH 03 03 07 Vanapaberist ja -kartongist pulbi valmistamisel mehaaniliselt eraldatud jäägid ANH 03 03 08 Ringlussevõetud vanapaberi ja -kartongi sortimisjäätmed ANH 03 03 09 Lubjasete ( meesa ) ANH 03 03 10 Pulbi mehaanilisel lahutamisel tekkinud kiujäägid ning kiu-, täiteaine- ja katteainesetted ANH 03 03 11 Reovee kohtpuhastussetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 03 03 10 ANH 03 03 99 Mujal nimetamata jäätmed ANH 4 NAHA-, KARUSNAHA- JA TEKSTIILITÖÖSTUSJÄÄTMED 04 01 Naha- ja karusnahatööstusjäätmed 04 01 01 Kõlu- ja laustajäätmed ANH 04 01 02 Painimisjäätmed ANH 04 01 03* Lahusteid sisaldavad rasvaärastusjäätmed (vedela faasita) AH B 04 01 04 Kroomi sisaldavad parklahused ANH 04 01 05 Kroomivabad parklahused ANH 04 01 06 Kroomi sisaldavad setted, eelkõige reovee kohtpuhastussetted ANH 04 01 07 Kroomivabad setted, eelkõige reovee kohtpuhastussetted ANH 04 01 08 Kroomi sisaldavad parknahajäätmed (kroomnaharibad, -laastud, -lõiked, lihvimistolm) ANH 04 01 09 Apreteerimis- ja viimistlusjäätmed ANH 04 01 99 Mujal nimetamata jäätmed ANH B 04 02 Tekstiilitööstusjäätmed 04 02 09 Komposiitmaterjalide (impregneeritud tekstiili, elastomeeride, plastomeeride) jäätmed ANH 04 02 10 Looduslikest saadustest pärinev orgaaniline aine (nt rasv, vaha) ANH 04 02 14* Orgaanilisi lahusteid sisaldavad viimistlusjäätmed MH 04 02 15 Viimistlusjäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 04 02 14 MNH 04 02 16* Ohtlikke aineid sisaldavad värvained ja pigmendid MH 04 02 17 Värvained ja pigmendid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 04 02 16 MNH 04 02 19* Ohtlikke aineid sisaldavad reovee kohtpuhastussetted MH 04 02 20 Reovee kohtpuhastussetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 04 02 19 MNH 04 02 21 Töötlemata tekstiilikiudude jäätmed ANH
C 124/32 9.4.2018 KOOD JAOTISE KIRJELDUS KIRJE LIIK 04 02 22 Töödeldud tekstiilikiudude jäätmed ANH 04 02 99 Mujal nimetamata jäätmed ANH 5 NAFTA JA ÕLI RAFINEERIMISEL NING FRAKTSIONEERIMISEL, MAAGAASI PUHASTAMISEL JA KIVISÖE UTMISEL TEKKINUD JÄÄTMED 05 01 Nafta ja õli rafineerimise ning fraktsioneerimise jäätmed 05 01 02* Soolaärastussetted AH 05 01 03* Mahutite põhjasetted AH 05 01 04* Alküülhappesetted AH 05 01 05* Lekkinud õli AH 05 01 06* Tehastes, seadmetes ja seadmete hooldamisel tekkinud jäätmed AH 05 01 07* Happetõrvad (gudroonid) AH 05 01 08* Muud tõrvad AH 05 01 09* Ohtlikke aineid sisaldavad reovee kohtpuhastussetted MH 05 01 10 Reovee kohtpuhastussetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 05 01 09 MNH 05 01 11* Kütuse leelispuhastusjäätmed AH 05 01 12* Õli sisaldavad happed AH 05 01 13 Katlatoitevee setted ANH 05 01 14 Jahutuskolonnides tekkinud jäätmed ANH 05 01 15* Kasutatud filtrisavi AH 05 01 16 Õli väävlitustamisel tekkinud väävlit sisaldavad jäätmed ANH 05 01 17 Bituumen ANH 05 01 99 Mujal nimetamata jäätmed ANH 05 06 Kivisöe ja põlevkivi utmisjäätmed 05 06 01* Happetõrvad (gudroonid) AH 05 06 03* Muud tõrvad AH 05 06 04 Jahutuskolonnides tekkinud jäätmed ANH 05 06 99 Mujal nimetamata jäätmed ANH 05 07 Maagaasi puhastus- ja transportimisjäätmed 05 07 01* Elavhõbedat sisaldavad jäätmed AH B 05 07 02 Väävlit sisaldavad jäätmed ANH 05 07 99 Mujal nimetamata jäätmed ANH B
9.4.2018 C 124/33 KOOD JAOTISE KIRJELDUS KIRJE LIIK 6 ANORGAANILISTES KEEMIAPROTSESSIDES TEKKINUD JÄÄTMED 06 01 Hapete valmistamisel, kokkusegamisel, jaotamisel ja kasutamisel tekkinud jäätmed 06 01 01* Väävelhape ja väävlishape AH 06 01 02* Vesinikkloriidhape AH 06 01 03* Vesinikfluoriidhape AH 06 01 04* Fosforhape ja fosforishape AH 06 01 05* Lämmastikhape ja lämmastikushape AH 06 01 06* Muud happed AH 06 01 99 Mujal nimetamata jäätmed ANH 06 02 Aluste valmistamisel, kokkusegamisel, jaotamisel ja kasutamisel tekkinud jäätmed 06 02 01* Kaltsiumhüdroksiid AH 06 02 03* Ammooniumhüdroksiid AH 06 02 04* Naatriumhüdroksiid ja kaaliumhüdroksiid AH 06 02 05* Muud alused AH 06 02 99 Mujal nimetamata jäätmed ANH 06 03 Soolade ja soolalahuste ning metallioksiidide valmistamisel, kokkusegamisel, jaotamisel ja kasutamisel tekkinud jäätmed 06 03 11* Tsüaniide sisaldavad tahked soolad ja lahused MH 06 03 13* Raskmetalle sisaldavad tahked soolad ja lahused MH 06 03 14 Tahked soolad ja lahused, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 06 03 11 ja 06 03 13 MNH 06 03 15* Raskmetalle sisaldavad metallioksiidid MH 06 03 16 Metallioksiidid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 06 03 15 MNH 06 03 99 Mujal nimetamata jäätmed ANH 06 04 Metalle sisaldavad jäätmed, mida ei ole nimetatud alajaotises 06 03 06 04 03* Arseeni sisaldavad jäätmed AH B 06 04 04* Elavhõbedat sisaldavad jäätmed AH B 06 04 05* Muid raskmetalle sisaldavad jäätmed AH B 06 04 99 Mujal nimetamata jäätmed ANH B 06 05 Reovee kohtpuhastussetted 06 05 02* Ohtlikke aineid sisaldavad reovee kohtpuhastussetted MH 06 05 03 Reovee kohtpuhastussetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 06 05 02 MNH
C 124/34 9.4.2018 KOOD JAOTISE KIRJELDUS KIRJE LIIK 06 06 Väävliühendite valmistamisel, kokkusegamisel, jaotamisel, kasutamisel, keemilisel töötlemisel ja väävlitustamisel tekkinud jäätmed 06 06 02* Ohtlikke sulfiide sisaldavad jäätmed MH 06 06 03 Sulfiide sisaldavad jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 06 06 02 MNH 06 06 99 Mujal nimetamata jäätmed ANH 06 07 Halogeenide valmistamisel, kokkusegamisel, jaotamisel, kasutamisel ja keemilisel töötlemisel tekkinud jäätmed 06 07 01* Elektrolüüsiprotsessides tekkivad asbesti sisaldavad jäätmed AH B 06 07 02* Kloori tootmisel kasutatud aktiivsüsi AH 06 07 03* Elavhõbedat sisaldav baariumsulfaadisete AH B 06 07 04* Lahused ja happed, nt kontakthape AH 06 07 99 Mujal nimetamata jäätmed ANH B 06 08 Räni ja räniderivaatide valmistamisel, kokkusegamisel, jaotamisel ja kasutamisel tekkinud jäätmed 06 08 02* Ohtlikke klorosilaane sisaldavad jäätmed MH 06 08 99 Mujal nimetamata jäätmed ANH 06 09 Fosforiühendite valmistamisel, kokkusegamisel, jaotamisel, kasutamisel ja keemilisel töötlemisel tekkinud jäätmed 06 09 02 Fosforiräbu ANH 06 09 03* Ohtlike ainetega saastatud või neid sisaldavad kaltsiumipõhised reaktsioonijäätmed MH 06 09 04 Kaltsiumipõhised reaktsioonijäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 06 09 03 MNH 06 09 99 Mujal nimetamata jäätmed ANH 06 10 Lämmastikuühendite valmistamisel, kokkusegamisel, jaotamisel, kasutamisel ja keemilisel töötlemisel ning väetisetootmisel tekkinud jäätmed 06 10 02* Ohtlikke aineid sisaldavad jäätmed MH 06 10 99 Mujal nimetamata jäätmed ANH 06 11 Anorgaaniliste pigmentide ja valgussummutite valmistamisel tekkinud jäätmed 06 11 01 Titaandioksiidi tootmisel tekkinud kaltsiumipõhised reaktsioonijäätmed ANH 06 11 99 Mujal nimetamata jäätmed ANH 06 13 Muudes anorgaanilistes keemiaprotsessides tekkinud jäätmed 06 13 01* Anorgaanilised taimekaitsevahendid, puidukaitsevahendid ja muud biotsiidid AH 06 13 02* Kasutatud aktiivsüsi (v.a koodinumbriga 06 07 02 nimetatud jäätmed) AH 06 13 03 Tahm ANH 06 13 04* Asbestitöötlemisjäätmed AH
9.4.2018 C 124/35 KOOD JAOTISE KIRJELDUS KIRJE LIIK 06 13 05* Nõgi AH 06 13 99 Mujal nimetamata jäätmed ANH 7 ORGAANILISTES KEEMIAPROTSESSIDES TEKKINUD JÄÄTMED 07 01 Orgaaniliste põhikemikaalide valmistamisel, kokkusegamisel, jaotamisel ja kasutamisel tekkinud jäätmed 07 01 01* Vesipõhised pesuvedelikud ja emalahused AH 07 01 03* Halogeenitud orgaanilised lahustid, pesuvedelikud ja emalahused AH 07 01 04* Muud orgaanilised lahustid, pesuvedelikud ja emalahused AH 07 01 07* Halogeene sisaldavad põhjasetted ja reaktsioonijäägid AH 07 01 08* Muud põhjasetted ja reaktsioonijäägid AH 07 01 09* Halogeene sisaldavad filtrikoogid ja kasutatud absorbendid AH 07 01 10* Muud filtrikoogid ja kasutatud absorbendid AH 07 01 11* Ohtlikke aineid sisaldavad reovee kohtpuhastussetted MH 07 01 12 Reovee kohtpuhastussetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 07 01 11 MNH 07 01 99 Mujal nimetamata jäätmed ANH 07 02 Plasti, sünteetilise kummi ja tehiskiu valmistamisel, kokkusegamisel, jaotamisel ja kasutamisel tekkinud jäätmed 07 02 01* Vesipõhised pesuvedelikud ja emalahused AH 07 02 03* Halogeenitud orgaanilised lahustid, pesuvedelikud ja emalahused AH 07 02 04* Muud orgaanilised lahustid, pesuvedelikud ja emalahused AH 07 02 07* Halogeene sisaldavad põhjasetted ja reaktsioonijäägid AH 07 02 08* Muud põhjasetted ja reaktsioonijäägid AH 07 02 09* Halogeene sisaldavad filtrikoogid ja kasutatud absorbendid AH 07 02 10* Muud filtrikoogid ja kasutatud absorbendid AH 07 02 11* Ohtlikke aineid sisaldavad reovee kohtpuhastussetted MH 07 02 12 Reovee kohtpuhastussetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 07 02 11 MNH 07 02 13 Plastijäätmed ANH 07 02 14* Ohtlikke aineid sisaldavad lisandijäätmed MH 07 02 15 Lisandijäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 07 02 14 MNH 07 02 16* Ohtlikke silikoone sisaldavad jäätmed MH
C 124/36 9.4.2018 KOOD JAOTISE KIRJELDUS KIRJE LIIK 07 02 17 Silikoone sisaldavad jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 07 02 16 MNH 07 02 99 Mujal nimetamata jäätmed ANH 07 03 Orgaaniliste värvainete ja pigmentide valmistamisel, kokkusegamisel, jaotamisel ja kasutamisel tekkinud jäätmed (v.a alajaotises 06 11 nimetatud jäätmed) 07 03 01* Vesipõhised pesuvedelikud ja emalahused AH 07 03 03* Halogeenitud orgaanilised lahustid, pesuvedelikud ja emalahused AH 07 03 04* Muud orgaanilised lahustid, pesuvedelikud ja emalahused AH 07 03 07* Halogeene sisaldavad põhjasetted ja reaktsioonijäägid AH 07 03 08* Muud põhjasetted ja reaktsioonijäägid AH 07 03 09* Halogeene sisaldavad filtrikoogid ja kasutatud absorbendid AH 07 03 10* Muud filtrikoogid ja kasutatud absorbendid AH 07 03 11* Ohtlikke aineid sisaldavad reovee kohtpuhastussetted MH 07 03 12 Reovee kohtpuhastussetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 07 03 11 MNH 07 03 99 Mujal nimetamata jäätmed ANH 07 04 Orgaaniliste taimekaitsevahendite (v.a koodinumbritega 02 01 08 ja 02 01 09 nimetatud jäätmed), puidukaitsevahendite (v.a alajaotises 03 02 nimetatud jäätmed) ning muude biotsiidide valmistamisel, kokkusegamisel, jaotamisel ja kasutamisel tekkinud jäätmed 07 04 01* Vesipõhised pesuvedelikud ja emalahused AH 07 04 03* Halogeenitud orgaanilised lahustid, pesuvedelikud ja emalahused AH 07 04 04* Muud orgaanilised lahustid, pesuvedelikud ja emalahused AH 07 04 07* Halogeene sisaldavad põhjasetted ja reaktsioonijäägid AH 07 04 08* Muud põhjasetted ja reaktsioonijäägid AH 07 04 09* Halogeene sisaldavad filtrikoogid ja kasutatud absorbendid AH 07 04 10* Muud filtrikoogid ja kasutatud absorbendid AH 07 04 11* Ohtlikke aineid sisaldavad reovee kohtpuhastussetted MH 07 04 12 Reovee kohtpuhastussetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 07 04 11 MNH 07 04 13* Ohtlikke aineid sisaldavad tahked jäätmed MH 07 04 99 Mujal nimetamata jäätmed ANH 07 05 Ravimite valmistamisel, kokkusegamisel, jaotamisel ja kasutamisel tekkinud jäätmed 07 05 01* Vesipõhised pesuvedelikud ja emalahused AH 07 05 03* Halogeenitud orgaanilised lahustid, pesuvedelikud ja emalahused AH 07 05 04* Muud orgaanilised lahustid, pesuvedelikud ja emalahused AH 07 05 07* Halogeene sisaldavad põhjasetted ja reaktsioonijäägid AH
9.4.2018 C 124/37 KOOD JAOTISE KIRJELDUS KIRJE LIIK 07 05 08* Muud põhjasetted ja reaktsioonijäägid AH 07 05 09* Halogeene sisaldavad filtrikoogid ja kasutatud absorbendid AH 07 05 10* Muud filtrikoogid ja kasutatud absorbendid AH 07 05 11* Ohtlikke aineid sisaldavad reovee kohtpuhastussetted MH 07 05 12 Reovee kohtpuhastussetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 07 05 11 MNH 07 05 13* Ohtlikke aineid sisaldavad tahked jäätmed MH 07 05 14 Tahked jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 07 05 13 MNH 07 05 99 Mujal nimetamata jäätmed ANH 07 06 Rasvade, määrete, seepide, puhastus-, desinfitseerimis- ja kosmeetikavahendite valmistamisel, kokkusegamisel, jaotamisel ja kasutamisel tekkinud jäätmed 07 06 01* Vesipõhised pesuvedelikud ja emalahused AH 07 06 03* Halogeenitud orgaanilised lahustid, pesuvedelikud ja emalahused AH 07 06 04* Muud orgaanilised lahustid, pesuvedelikud ja emalahused AH 07 06 07* Halogeene sisaldavad põhjasetted ja reaktsioonijäägid AH 07 06 08* Muud põhjasetted ja reaktsioonijäägid AH 07 06 09* Halogeene sisaldavad filtrikoogid ja kasutatud absorbendid AH 07 06 10* Muud filtrikoogid ja kasutatud absorbendid AH 07 06 11* Ohtlikke aineid sisaldavad reovee kohtpuhastussetted MH 07 06 12 Reovee kohtpuhastussetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 07 06 11 MNH 07 06 99 Mujal nimetamata jäätmed ANH 07 07 Peenkemikaalide ja nimistus mujal nimetamata keemiatoodete valmistamisel, kokkusegamisel, jaotamisel ja kasutamisel tekkinud jäätmed 07 07 01* Vesipõhised pesuvedelikud ja emalahused AH 07 07 03* Halogeenitud orgaanilised lahustid, pesuvedelikud ja emalahused AH 07 07 04* Muud orgaanilised lahustid, pesuvedelikud ja emalahused AH 07 07 07* Halogeene sisaldavad põhjasetted ja reaktsioonijäägid AH 07 07 08* Muud põhjasetted ja reaktsioonijäägid AH 07 07 09* Halogeene sisaldavad filtrikoogid ja kasutatud absorbendid AH 07 07 10* Muud filtrikoogid ja kasutatud absorbendid AH 07 07 11* Ohtlikke aineid sisaldavad reovee kohtpuhastussetted MH
C 124/38 9.4.2018 KOOD JAOTISE KIRJELDUS KIRJE LIIK 07 07 12 Reovee kohtpuhastussetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 07 07 11 MNH 07 07 99 Mujal nimetamata jäätmed ANH 8 PINNAKATE (VÄRVIDE, LAKKIDE JA KLAASJATE EMAILIDE), LIIMIDE, HERMEIKUTE JA TRÜKIVÄRVIDE VALMISTAMISEL, KOKKUSEGAMISEL, JAOTAMISEL JA KASUTAMISEL TEKKI NUD JÄÄTMED 08 01 Värvide ja lakkide valmistamisel, kokkusegamisel, jaotamisel ja kasutamisel ning eemaldamisel tekkinud jäätmed 08 01 11* Orgaanilisi lahusteid või muid ohtlikke aineid sisaldavad värvi- ja lakijäätmed MH 08 01 12 Värvi- ja lakijäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 08 01 11 MNH 08 01 13* Orgaanilisi lahusteid või muid ohtlikke aineid sisaldavad värvi- või lakisetted MH 08 01 14 Värvi- või lakisetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 08 01 13 MNH 08 01 15* Värve või lakke sisaldavad vesisetted, mis sisaldavad orgaanilisi lahusteid või muid ohtlikke aineid MH 08 01 16 Värve või lakke sisaldavad vesisetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 08 01 15 MNH 08 01 17* Värvide või lakkide eemaldamisel tekkinud jäätmed, mis sisaldavad orgaanilisi lahusteid või muid ohtlikke aineid 08 01 18 Värvide või lakkide eemaldamisel tekkinud jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 08 01 17 08 01 19* Värve või lakke sisaldavad vesisuspensioonid, mis sisaldavad orgaanilisi lahusteid või muid ohtlikke aineid 08 01 20 Värve või lakke sisaldavad vesisuspensioonid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 08 01 19 MH MNH MH MNH 08 01 21* Värvi või laki eemaldamisjäätmed AH 08 01 99 Mujal nimetamata jäätmed ANH 08 02 Muude pinnakatete (sh keraamiliste materjalide) valmistamisel, kokkusegamisel, jaotamisel ja kasutamisel tekkinud jäätmed 08 02 01 Pulberpinnakatete jäätmed ANH 08 02 02 Keraamilisi materjale sisaldavad vesisetted ANH 08 02 03 Keraamilisi materjale sisaldavad vesisuspensioonid ANH 08 02 99 Mujal nimetamata jäätmed ANH 08 03 Trükivärvide valmistamisel, kokkusegamisel, jaotamisel ja kasutamisel tekkinud jäätmed 08 03 07 Trükivärvi sisaldavad vesisetted ANH 08 03 08 Trükivärvi sisaldavad vesipõhised vedeljäätmed ANH 08 03 12* Ohtlikke aineid sisaldavad trükivärvijäätmed MH 08 03 13 Trükivärvijäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 08 03 12 MNH 08 03 14* Ohtlikke aineid sisaldavad trükivärvisetted MH
9.4.2018 C 124/39 KOOD JAOTISE KIRJELDUS KIRJE LIIK 08 03 15 Trükivärvisetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 08 03 14 MNH 08 03 16* Söövituslahusejäätmed AH 08 03 17* Ohtlikke aineid sisaldavad toonerijäätmed MH 08 03 18 Toonerijäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 08 03 17 MNH 08 03 19* Dispersne õli AH 08 03 99 Mujal nimetamata jäätmed ANH 08 04 Liimide ja hermeetikute (sh veekindlust suurendavate ainete) valmistamisel, kokkusegamisel, jaotamisel ja kasutamisel tekkinud jäätmed 08 04 09* Orgaanilisi lahusteid või muid ohtlikke aineid sisaldavad liimi- ja hermeetikujäätmed MH 08 04 10 Liimi- ja hermeetikujäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 08 04 09 MNH 08 04 11* Orgaanilisi lahusteid või muid ohtlikke aineid sisaldavad liimi- ja hermeetikusetted MH 08 04 12 Liimi- ja hermeetikusetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 08 04 11 MNH 08 04 13* Liime või hermeetikuid sisaldavad vesisetted, mis sisaldavad orgaanilisi lahusteid või muid ohtlikke aineid 08 04 14 Liime või hermeetikuid sisaldavad vesisetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 08 04 13 08 04 15* Liime või hermeetikuid sisaldavad vesipõhised vedeljäätmed, mis sisaldavad orgaanilisi lahusteid või muid ohtlikke aineid 08 04 16 Liime või hermeetikuid sisaldavad vesipõhised vedeljäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 08 04 15 MH MNH MH MNH 08 04 17* Kampoliõli AH 08 04 99 Mujal nimetamata jäätmed ANH 08 05 Mujal jaotises 08 nimetamata jäätmed 08 05 01* Isotsüanaadijäätmed AH 9 FOTOGRAAFIAJÄÄTMED 09 01 Fotograafiajäätmed 09 01 01* Vesialusilmuti- ja -aktivaatorilahused AH 09 01 02* Ofsetplaatide vesialusilmutilahused AH 09 01 03* Lahustitel põhinevate ilmutite lahused AH 09 01 04* Kinnistilahused AH 09 01 05* Pleegituslahused ja pleegituskinnistilahused AH 09 01 06* Fotograafiajäätmete kohttöötlemisel tekkinud hõbedat sisaldavad jäätmed AH B
C 124/40 9.4.2018 KOOD JAOTISE KIRJELDUS KIRJE LIIK 09 01 07 Hõbedat või hõbedaühendeid sisaldav fotofilm ja -paber ANH 09 01 08 Hõbeda- või hõbedaühenditevaba fotofilm ja -paber ANH 09 01 10 Patareideta ühekorrafotoaparaadid ANH 09 01 11* Ühekorrafotoaparaadid, mis sisaldavad koodinumbritega 16 06 01, 16 06 02 või 16 06 03 nimetatud patareisid MH B 09 01 12 Patareidega ühekorrafotoaparaadid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 09 01 11 MNH 09 01 13* Fotograafiajäätmete kohttöötlemisel tekkinud vesipõhised vedeljäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 09 01 06 AH 09 01 99 Mujal nimetamata jäätmed ANH 10 TERMILISTES PROTSESSIDES TEKKINUD JÄÄTMED 10 01 Jõujaamades ja muudes põletusseadmetes tekkinud jäätmed (v.a jaotises 19 nimetatud jäätmed) 10 01 01 Koldetuhk, räbu ja katlatuhk (v.a koodinumbriga 10 01 04 nimetatud katlatuhk) ANH 10 01 02 Kivisöelendtuhk ANH 10 01 03 Turba ja töötlemata puidu põletamisel tekkinud lendtuhk ANH 10 01 04* Õlilendtuhk ja -katlatuhk AH 10 01 05 Protsessist väljuvate gaaside väävlitustamisel tekkinud kaltsiumipõhised tahked reaktsioonijäätmed 10 01 07 Protsessist väljuvate gaaside väävlitustamisel tekkinud kaltsiumipõhised püdelad reaktsioonijäätmed ANH ANH 10 01 09* Väävelhape AH 10 01 13* Kütusena kasutatavate emulgeeritud süsivesinike põletamisel tekkinud lendtuhk AH 10 01 14* Koospõletamisel tekkinud ohtlikke aineid sisaldav koldetuhk, räbu ja katlatuhk MH 10 01 15 Koospõletamisel tekkinud koldetuhk, räbu ja katlatuhk, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 01 14 MNH 10 01 16* Koospõletamisel tekkinud ohtlikke aineid sisaldav lendtuhk MH 10 01 17 Koospõletamisel tekkinud lendtuhk, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 01 16 MNH 10 01 18* Ohtlikke aineid sisaldavad gaasipuhastusjäätmed MH 10 01 19 Gaasipuhastusjäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 10 01 05, 10 01 07 ja 10 01 18 MNH 10 01 20* Ohtlikke aineid sisaldavad reovee kohtpuhastussetted MH 10 01 21 Reovee kohtpuhastussetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 01 20 MNH 10 01 22* Ohtlikke aineid sisaldavad vesisegused katlapuhastussetted MH 10 01 23 Vesisegused katlapuhastussetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 01 22 MNH 10 01 24 Keevkihikatelde liiv ANH 10 01 25 Kivisöejõujaamades kütuse ladustamisel ja ettevalmistamisel tekkinud jäätmed ANH
9.4.2018 C 124/41 KOOD JAOTISE KIRJELDUS KIRJE LIIK 10 01 26 Jahutusveekäitlusel tekkinud jäätmed ANH 10 01 99 Mujal nimetamata jäätmed ANH 10 02 Raua- ja terasetootmisjäätmed 10 02 01 Räbutöötlemisjäätmed ANH 10 02 02 Töötlemata räbu ANH 10 02 07* ohtlikke aineid sisaldavad tahked gaasipuhastusjäätmed MH 10 02 08 Tahked gaasipuhastusjäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 02 07 MNH 10 02 10 Valtsimistagi ANH 10 02 11* Jahutusveekäitlusel tekkinud õli sisaldavad jäätmed MH 10 02 12 Jahutusveekäitlusel tekkinud jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 02 11 MNH 10 02 13* Ohtlikke aineid sisaldavad gaasipuhastussetted ja -filtrikoogid MH 10 02 14 Gaasipuhastussetted ja -filtrikoogid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 02 13 MNH 10 02 15 Muud gaasipuhastussetted ja -filtrikoogid MNH A 10 02 99 Mujal nimetamata jäätmed ANH 10 03 Alumiiniumi termometallurgiaprotsessides tekkinud jäätmed 10 03 02 Anoodimurd ANH 10 03 04* Primaarsulatusräbu AH 10 03 05 Alumiiniumoksiidijäätmed ANH 10 03 08* Soolaräbu sekundaarsulatusest AH 10 03 09* Musträbu sekundaarsulatusest AH 10 03 15* Põlev ujuräbu või ujuräbu, mis kokkupuutel veega eraldab ohtlikul hulgal põlevgaase MH B 10 03 16 Ujuräbu, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 03 15 MNH B 10 03 17* Anoodivalmistamisel tekkinud tõrva sisaldavad jäätmed MH B 10 03 18 Anoodivalmistamisel tekkinud süsinikku sisaldavad jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 03 17 MNH B 10 03 19* Ohtlikke aineid sisaldav tolm protsessist väljuvates gaasides MH 10 03 20 Protsessist väljuvates gaasides sisalduv tolm, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 03 19 MNH 10 03 21* Ohtlikke aineid sisaldavad muud peenosakesed ja tolm (sh kuulveskitolm) MH 10 03 22 Muud peenosakesed ja tolm (sh kuulveskitolm), mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 03 21 MNH 10 03 23* ohtlikke aineid sisaldavad tahked gaasipuhastusjäätmed MH
C 124/42 9.4.2018 KOOD JAOTISE KIRJELDUS KIRJE LIIK 10 03 24 Tahked gaasipuhastusjäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 03 23 MNH 10 03 25* Ohtlikke aineid sisaldavad gaasipuhastussetted ja -filtrikoogid MH 10 03 26 Gaasipuhastussetted ja -filtrikoogid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 03 25 MNH 10 03 27* Jahutusveekäitlusel tekkinud õli sisaldavad jäätmed MH 10 03 28 Jahutusveekäitlusel tekkinud jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 03 27 MNH 10 03 29* Ohtlikke aineid sisaldavad soolaräbu- ja musträbukäitlusjäätmed MH 10 03 30 Soolaräbu- ja musträbukäitlusjäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 03 29 MNH 10 03 99 Mujal nimetamata jäätmed ANH 10 04 Plii termometallurgiaprotsessides tekkinud jäätmed 10 04 01* Primaar- ja sekundaarsulatusräbu AH 10 04 02* Primaar- ja sekundaarsulatustagi ja -ujuräbu AH 10 04 03* Kaltsiumarsenaat AH 10 04 04* Protsessist väljuvates gaasides sisalduv tolm AH 10 04 05* Muud peenosakesed ja tolm AH 10 04 06* Tahked gaasipuhastusjäätmed AH 10 04 07* Gaasipuhastussetted ja -filtrikoogid AH 10 04 09* Jahutusveekäitlusel tekkinud õli sisaldavad jäätmed MH 10 04 10 Jahutusveekäitlusel tekkinud jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 04 09 MNH 10 04 99 Mujal nimetamata jäätmed ANH 10 05 Tsingi termometallurgiaprotsessides tekkinud jäätmed 10 05 01 Primaar- ja sekundaarsulatusräbu ANH 10 05 03* Protsessist väljuvates gaasides sisalduv tolm AH 10 05 04 Muud peenosakesed ja tolm ANH 10 05 05* Tahked gaasipuhastusjäätmed AH 10 05 06* Gaasipuhastussetted ja -filtrikoogid AH 10 05 08* Jahutusveekäitlusel tekkinud õli sisaldavad jäätmed MH 10 05 09 Jahutusveekäitlusel tekkinud jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 05 08 MNH 10 05 10* Põlev tagi ja ujuräbu või tagi ja ujuräbu, mis kokkupuutel veega eraldavad ohtlikul hulgal põlevgaase MH B
9.4.2018 C 124/43 KOOD JAOTISE KIRJELDUS KIRJE LIIK 10 05 11 Tagi ja ujuräbu, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 05 10 MNH B 10 05 99 Mujal nimetamata jäätmed ANH 10 06 Vase termometallurgiaprotsessides tekkinud jäätmed 10 06 01 Primaar- ja sekundaarsulatusräbu ANH 10 06 02 Primaar- ja sekundaarsulatustagi ja -ujuräbu ANH 10 06 03* Protsessist väljuvates gaasides sisalduv tolm AH 10 06 04 Muud peenosakesed ja tolm ANH 10 06 06* Tahked gaasipuhastusjäätmed AH 10 06 07* Gaasipuhastussetted ja -filtrikoogid AH 10 06 09* Jahutusveekäitlusel tekkinud õli sisaldavad jäätmed MH 10 06 10 Jahutusveekäitlusel tekkinud jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 06 09 MNH 10 06 99 Mujal nimetamata jäätmed ANH 10 07 Hõbeda, kulla ja plaatina termometallurgiaprotsessides tekkinud jäätmed 10 07 01 Primaar- ja sekundaarsulatusräbu ANH 10 07 02 Primaar- ja sekundaarsulatustagi ja -ujuräbu ANH 10 07 03 Tahked gaasipuhastusjäätmed ANH 10 07 04 Muud peenosakesed ja tolm ANH 10 07 05 Gaasipuhastussetted ja -filtrikoogid ANH 10 07 07* Jahutusveekäitlusel tekkinud õli sisaldavad jäätmed MH 10 07 08 Jahutusveekäitlusel tekkinud jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 07 07 MNH 10 07 99 Mujal nimetamata jäätmed ANH 10 08 Muude värviliste metallide termometallurgiaprotsessides tekkinud jäätmed 10 08 04 Peenosakesed ja tolm ANH 10 08 08* Soolaräbu primaar- ja sekundaarsulatusest AH 10 08 09 Muu räbu ANH 10 08 10* Põlev tagi ja ujuräbu või tagi ja ujuräbu, mis kokkupuutel veega eraldavad ohtlikul hulgal põlevgaase MH B 10 08 11 Tagi ja ujuräbu, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 08 10 MNH B 10 08 12* Anoodivalmistamisel tekkinud tõrva sisaldavad jäätmed MH B 10 08 13 Anoodivalmistamisel tekkinud süsinikku sisaldavad jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 08 12 MNH B
C 124/44 9.4.2018 KOOD JAOTISE KIRJELDUS KIRJE LIIK 10 08 14 Anoodimurd ANH 10 08 15* Ohtlikke aineid sisaldav tolm protsessist väljuvates gaasides MH 10 08 16 Protsessist väljuvates gaasides sisalduv tolm, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 08 15 10 08 17* Protsessist väljuvate gaaside puhastussetted ja -filtrikoogid, mis sisaldavad ohtlikke aineid 10 08 18 Protsessist väljuvate gaaside puhastussetted ja -filtrikoogid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 08 17 MNH MH MNH 10 08 19* Jahutusveekäitlusel tekkinud õli sisaldavad jäätmed MH 10 08 20 Jahutusveekäitlusel tekkinud jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 08 19 MNH 10 08 99 Mujal nimetamata jäätmed ANH 10 09 Mustmetallide valujäätmed 10 09 03 Ahjuräbu ANH 10 09 05* Ohtlikke aineid sisaldavad kasutamata jäänud valukärnid ja -vormid MH 10 09 06 Kasutamata jäänud valukärnid ja -vormid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 09 05 MNH 10 09 07* Ohtlikke aineid sisaldavad kasutatud valukärnid ja -vormid MH 10 09 08 Kasutatud valukärnid ja -vormid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 09 07 MNH 10 09 09* Ohtlikke aineid sisaldav tolm protsessist väljuvates gaasides MH 10 09 10 Protsessist väljuvates gaasides sisalduv tolm, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 09 09 MNH 10 09 11* Muud ohtlikke aineid sisaldavad peenosakesed MH 10 09 12 Muud peenosakesed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 09 11 MNH 10 09 13* Ohtlikke aineid sisaldavad sideainete jäätmed MH 10 09 14 Sideainete jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 09 13 MNH 10 09 15* Pragude otsingul kasutatud, ohtlikke aineid sisaldavate materjalide jäätmed MH 10 09 16 Pragude otsingul kasutatud materjalide jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 09 15 MNH 10 09 99 Mujal nimetamata jäätmed ANH 10 10 Värviliste metallide valujäätmed 10 10 03 Ahjuräbu ANH 10 10 05* Ohtlikke aineid sisaldavad kasutamata jäänud valukärnid ja -vormid MH
9.4.2018 C 124/45 KOOD JAOTISE KIRJELDUS KIRJE LIIK 10 10 06 Kasutamata jäänud valukärnid ja -vormid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 10 05 MNH 10 10 07* Ohtlikke aineid sisaldavad kasutatud valukärnid ja -vormid MH 10 10 08 Kasutatud valukärnid ja -vormid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 10 07 MNH 10 10 09* Ohtlikke aineid sisaldav tolm protsessist väljuvates gaasides MH 10 10 10 Protsessist väljuvates gaasides sisalduv tolm, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 10 09 MNH 10 10 11* Muud ohtlikke aineid sisaldavad peenosakesed MH 10 10 12 Muud peenosakesed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 10 11 MNH 10 10 13* Ohtlikke aineid sisaldavad sideainete jäätmed MH 10 10 14 Sideainete jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 10 13 MNH 10 10 15* Pragude otsingul kasutatud, ohtlikke aineid sisaldavate materjalide jäätmed MH 10 10 16 Pragude otsingul kasutatud materjalide jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 10 15 MNH 10 10 99 Mujal nimetamata jäätmed ANH 10 11 Klaasi ja klaastoodete valmistamisel tekkinud jäätmed 10 11 03 Klaaskiudmaterjali jäätmed ANH 10 11 05 Peenosakesed ja tolm ANH 10 11 09* Ohtlikke aineid sisaldavad valmistussegujäätmed enne termilist töötlemist MH 10 11 10 Valmistussegujäätmed enne termilist töötlemist, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 11 09 MNH 10 11 11* Raskmetalle sisaldav klaasipuru ja -pulber (nt elektronkiiretorujäätmed) MH 10 11 12 Klaasijäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 11 11 MNH 10 11 13* Ohtlikke aineid sisaldavad klaasipoleerimis- ja -lihvimissetted MH 10 11 14 Klaasipoleerimis- ja -lihvimissetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 11 13 MNH 10 11 15* Protsessist väljuvate gaaside tahked puhastusjäätmed, mis sisaldavad ohtlikke aineid MH 10 11 16 Protsessist väljuvate gaaside tahked puhastusjäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 11 15 10 11 17* Protsessist väljuvate gaaside puhastussetted ja -filtrikoogid, mis sisaldavad ohtlikke aineid 10 11 18 Protsessist väljuvate gaaside puhastussetted ja -filtrikoogid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 11 17 MNH MH MNH 10 11 19* Ohtlikke aineid sisaldavad tahked reovee kohtpuhastussetted MH
C 124/46 9.4.2018 KOOD JAOTISE KIRJELDUS KIRJE LIIK 10 11 20 Tahked reovee kohtpuhastussetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 11 19 MNH 10 11 99 Mujal nimetamata jäätmed ANH 10 12 Keraamikatoodete, telliste, plaatide ja ehitustoodete valmistamisel tekkinud jäätmed 10 12 01 Valmistussegujäätmed enne termilist töötlemist ANH 10 12 03 Peenosakesed ja tolm ANH 10 12 05 Gaasipuhastussetted ja -filtrikoogid ANH 10 12 06 Kasutuskõlbmatud vormid ANH 10 12 08 Keraamiliste materjalide, telliste, plaatide ja ehitustoodete jäätmed (pärast termilist töötlemist) ANH 10 12 09* ohtlikke aineid sisaldavad tahked gaasipuhastusjäätmed MH 10 12 10 Tahked gaasipuhastusjäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 12 09 MNH 10 12 11* Raskmetalle sisaldavad glasuurimisjäätmed MH 10 12 12 Glasuurimisjäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 12 11 MNH 10 12 13 Reovee kohtpuhastussetted ANH 10 12 99 Mujal nimetamata jäätmed ANH 10 13 Tsemendi, lubja, krohvisegu ning nendest toodete valmistamisel tekkinud jäätmed 10 13 01 Valmistussegujäätmed enne termilist töötlemist ANH 10 13 04 Lubja kaltsineerimisel ja kustutamisel tekkinud jäätmed ANH 10 13 06 Peenosakesed ja tolm (v.a koodinumbritega 10 13 12 ja 10 13 13 nimetatud jäätmed) MNH 10 13 07 Gaasipuhastussetted ja -filtrikoogid ANH 10 13 09* Asbesttsemendi valmistamisel tekkinud asbesti sisaldavad jäätmed MH 10 13 10 Asbesttsemendi valmistamisel tekkinud jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 13 09 10 13 11 Tsemendipõhiste komposiitmaterjalide jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 10 13 09 ja 10 13 10 MNH MNH 10 13 12* ohtlikke aineid sisaldavad tahked gaasipuhastusjäätmed MH 10 13 13 Tahked gaasipuhastusjäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 13 12 MNH 10 13 14 Betoonijäätmed ja betoonisete ANH 10 13 99 Mujal nimetamata jäätmed ANH 10 14 Krematooriumijäätmed 10 14 01* Elavhõbedat sisaldavad gaasipuhastusjäätmed AH B
9.4.2018 C 124/47 KOOD JAOTISE KIRJELDUS KIRJE LIIK 11 MALLIDE JA MUUDE MATERJALIDE KEEMILISEL PINNATÖÖTLUSEL JA PINDAMISEL TEKKI NUD JÄÄTMED; VÄRVILISTE MALLIDE HÜDROMALLURGIA 11 01 Metallide ja muude materjalide pinnatöötlusel ja pindamisel (nt galvaanimisel, tsinkimisel, peitsimisel, söövitamisel, fosfaatimisel, leeliselisel rasvaärastusel, anoodimisel) tekkinud jäätmed 11 01 05* Peitsimishapped AH 11 01 06* Nimistus mujal nimetamata happed AH 11 01 07* Peitsimisalused AH 11 01 08* Fosfaatimissetted AH 11 01 09* Ohtlikke aineid sisaldavad setted ja filtrikoogid MH 11 01 10 Setted ja filtrikoogid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 11 01 09 MNH 11 01 11* Ohtlikke aineid sisaldav loputusvesi MH 11 01 12 Loputusvesi, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 11 01 11 MNH 11 01 13* Ohtlikke aineid sisaldavad rasvaärastusjäätmed MH 11 01 14 Rasvaärastusjäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 11 01 13 MNH 11 01 15* Ohtlikke aineid sisaldavad membraanpuhastus- või ioonvahetussüsteemides tekkinud eluaat ja setted AH B 11 01 16* Küllastunud või kasutatud ioonvahetusvaigud AH 11 01 98* Muud ohtlikke aineid sisaldavad jäätmed MH A 11 01 99 Mujal nimetamata jäätmed ANH 11 02 Värviliste metallide hüdrometallurgiaprotsessides tekkinud jäätmed 11 02 02* Tsingi hüdrometallurgiaprotsessides tekkinud setted (sh jarosiit, götiit) AH 11 02 03 Vesielektrolüüsianoodide tootmisel tekkinud jäätmed ANH 11 02 05* Ohtlikke aineid sisaldavad vase hüdrometallurgiaprotsessides tekkinud jäätmed MH 11 02 06 Vase hüdrometallurgiaprotsessides tekkinud jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 11 02 05 MNH 11 02 07* Muud ohtlikke aineid sisaldavad jäätmed MH A 11 02 99 Mujal nimetamata jäätmed ANH 11 03 Karastamisel tekkinud setted ja tahked jäätmed 11 03 01* Tsüaniide sisaldavad jäätmed AH B 11 03 02* Muud jäätmed AH 11 05 Kuumgalvaanimisjäätmed 11 05 01 Kõvatsink ANH
C 124/48 9.4.2018 KOOD JAOTISE KIRJELDUS KIRJE LIIK 11 05 02 Tsingituhk ANH 11 05 03* Tahked gaasipuhastusjäätmed AH 11 05 04* Kasutatud räbusti AH 11 05 99 Mujal nimetamata jäätmed ANH 12 MALLIDE JA PLASTIDE MEHAANILISEL VORMIMISEL NING FÜÜSIKALISEL JA MEHAANILI SEL PINNATÖÖTLEMISEL TEKKINUD JÄÄTMED 12 01 Metallide ja plastide mehaanilisel vormimisel ning füüsikalisel ja mehaanilisel pinnatöötlemisel tekkinud jäätmed 12 01 01 Mustmetalliviilmed ja -treilaastud ANH 12 01 02 Mustmetallitolm ja -kübemed ANH 12 01 03 Värvilise metalli viilmed ja treilaastud ANH 12 01 04 Värvilise metalli tolm ja kübemed ANH 12 01 05 Plasti höövli- ja treilaastud ANH 12 01 06* Halogeene sisaldavad mineraalõlipõhised metallitöötlusõlijäätmed (v.a emulsioonid ja lahused) 12 01 07* Halogeenivabad mineraalõlipõhised metallitöötlusõlijäätmed (v.a emulsioonid ja lahused) AH AH 12 01 08* Halogeene sisaldavad metallitöötlusemulsiooni- ja -lahusejäätmed AH 12 01 09* Halogeenivabad metallitöötlusemulsiooni- ja -lahusejäätmed AH 12 01 10* Sünteetilised metallitöötlusõlid AH 12 01 12* Heitvaha ja -rasv AH 12 01 13 Keevitusjäätmed ANH 12 01 14* Ohtlikke aineid sisaldavad metallitöötlussetted MH 12 01 15 Metallitöötlussetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 12 01 14 MNH 12 01 16* Ohtlikke aineid sisaldavad liivapritsimisjäätmed MH 12 01 17 Liivapritsimisjäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 12 01 16 MNH 12 01 18* Õli sisaldavad metallisetted (lihvimis-, hoonimis- ja soveldamissetted) AH B 12 01 19* Täielikult biolagunev masinaõli AH 12 01 20* Ohtlikke aineid sisaldavad kasutatud lihvkäiad ja -materjalid MH 12 01 21 Kasutatud lihvkäiad ja -materjalid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 12 01 20 MNH 12 01 99 Mujal nimetamata jäätmed ANH B 12 03 Rasva vesi- ja aurärastamisel tekkinud jäätmed (v.a jaotises 11 nimetatud jäätmed) 12 03 01* Vesipõhised pesuvedelikud AH 12 03 02* Rasva aurärastusjäätmed AH
9.4.2018 C 124/49 KOOD JAOTISE KIRJELDUS KIRJE LIIK 13 ÕLI- JA VEDELKÜTUSEJÄÄTMED (v.a toiduõlid ning jaotistes 05, 12 ja 19 nimetatud jäätmed) 13 01 Hüdraulikaõlijäätmed 13 01 01* PCBsid sisaldavad hüdraulikaõlid AH B 13 01 04* Klooritud emulsioonid AH 13 01 05* Kloorimata emulsioonid AH 13 01 09* Mineraalõlipõhised klooritud hüdraulikaõlid AH 13 01 10* Mineraalõlipõhised kloorimata hüdraulikaõlid AH 13 01 11* Sünteetilised hüdraulikaõlid AH 13 01 12* Täielikult biolagunevad hüdraulikaõlid AH 13 01 13* Muud hüdraulikaõlid AH 13 02 Mootori-, käigukasti- ja määrdeõlijäätmed 13 02 04* Mineraalõlipõhised klooritud mootori-, käigukasti- ja määrdeõlid AH 13 02 05* Mineraalõlipõhised kloorimata mootori-, käigukasti- ja määrdeõlid AH 13 02 06* Sünteetilised mootori-, käigukasti- ja määrdeõlid AH 13 02 07* Täielikult biolagunevad mootori-, käigukasti- ja määrdeõlid AH 13 02 08* Muud mootori-, käigukasti- ja määrdeõlid AH 13 03 Isolatsiooni- ja soojusvahetusvanaõlijäätmed 13 03 01* PCBsid sisaldavad isolatsiooni- ja soojusvahetusõlid AH B 13 03 06* Mineraalõlipõhised klooritud isolatsiooni- ja soojusvahetusõlid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 13 03 01 AH 13 03 07* Mineraalõlipõhised kloorimata isolatsiooni- ja soojusvahetusõlid AH 13 03 08* Sünteetilised isolatsiooni- ja soojusvahetusõlid AH 13 03 09* Täielikult biolagunevad isolatsiooni- ja soojusvahetusõlid AH 13 03 10* Muud isolatsiooni- ja soojusvahetusõlid AH 13 04 Pilsivesi 13 04 01* Siseveesõidukite pilsivesi AH 13 04 02* Sadamates laevadelt vastuvõetud pilsivesi AH 13 04 03* Muude veesõidukite pilsivesi AH 13 05 Õlipüünisejäätmed 13 05 01* Tahked liiva- ja õlipüünisejäätmed AH
C 124/50 9.4.2018 KOOD JAOTISE KIRJELDUS KIRJE LIIK 13 05 02* Õlipüünisesetted AH 13 05 03* Õlikogurisetted AH 13 05 06* Õlipüünistes lahutatud õli AH 13 05 07* Õlipüünistes lahutatud õline vesi AH 13 05 08* Segajäätmed liiva- ja õlipüünistest AH 13 07 Vedelkütusejäätmed 13 07 01* Kütteõli ja diislikütus AH 13 07 02* Bensiin AH 13 07 03* Muud kütused (sh kütusesegud) AH 13 08 Mujal nimetamata õlijäätmed 13 08 01* Soolaärastussetted või -emulsioonid AH 13 08 02* Muud emulsioonid AH 13 08 99* Mujal nimetamata jäätmed AH 14 ORGAANILISTE LAHUSTITE, KÜLMUTUSAGENSIDE JA PROPELLENTIDE JÄÄTMED (v.a jaotistes 07 ja 08 nimetatud jäätmed) 14 06 Orgaaniliste lahustite, külmutusagenside ja vahu- või aerosoolipropellentide jäätmed 14 06 01* Klorofluorosüsivesinikud, HCFC-, HFC-ained AH 14 06 02* Muud halogeenitud lahustid ja lahustisegud AH 14 06 03* Muud lahustid ja lahustisegud AH 14 06 04* Halogeenitud lahusteid sisaldavad setted või tahked jäätmed AH B 14 06 05* Muid lahusteid sisaldavad setted või tahked jäätmed AH B 15 PAKENDIJÄÄTMED; NIMISTUS MUJAL NIMAMATA ABSORBENDID, PUHASTUSKALTSUD, FILTERMATERJALID JA KAITSERIIUS 15 01 Pakendid (sh lahus kogutud olmepakendijäätmed) 15 01 01 Paber- ja kartongpakendid MNH B 15 01 02 Plastpakendid MNH B 15 01 03 Puitpakendid MNH B 15 01 04 Metallpakendid MNH B 15 01 05 Komposiitpakendid MNH B 15 01 06 Segapakendid MNH B 15 01 07 Klaaspakendid MNH B 15 01 09 Tekstiilpakendid MNH B
9.4.2018 C 124/51 KOOD JAOTISE KIRJELDUS KIRJE LIIK 15 01 10* Ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastatud pakendid MH B 15 01 11* Ohtlikust poorsest ainest (nt asbestist) koosnevat ruumvõret sisaldavad metallpakendid, sh tühjad survemahutid MH B 15 02 Absorbendid, filtermaterjalid, puhastuskaltsud ja kaitseriietus 15 02 02* Ohtlike ainetega saastatud absorbendid, filtermaterjalid (sh nimistus mujal nimetamata õlifiltrid), puhastuskaltsud ja kaitseriietus 15 02 03 Absorbendid, filtermaterjalid, puhastuskaltsud ja kaitseriietus, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 15 02 02 MH MNH 16 NIMISTUS MUJAL NIMAMATA JÄÄTMED 16 01 Romusõidukid mitmesugustest liiklusvaldkondadest (sh liikurmasinad) ning romusõidukite lammutamisel ja sõidukihooldusel tekkinud jäätmed (v.a jaotistes 13 ja 14 ning alajaotistes 16 06 ja 16 08 nimetatud jäätmed) 16 01 03 Vanarehvid ANH 16 01 04* Romusõidukid AH A 16 01 06 Romusõidukid, mis ei sisalda vedelikke ega ohtlikke osi ANH A 16 01 07* Õlifiltrid AH 16 01 08* Elavhõbedat sisaldavad osad MH A 16 01 09* PCBsid sisaldavad osad MH A 16 01 10* Lõhkemisohtlikud osad (nt turvapadjad) AH 16 01 11* asbesti sisaldavad piduriklotsid MH 16 01 12 Piduriklotsid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 01 11 MNH 16 01 13* Pidurivedelikud AH 16 01 14* Ohtlikke aineid sisaldavad antifriisid MH 16 01 15 Antifriisid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 01 14 MNH 16 01 16 Vedelgaasimahutid ANH 16 01 17 Mustmetallid ANH 16 01 18 Värvilised metallid ANH 16 01 19 Plastid ANH 16 01 20 Klaas ANH 16 01 21* Ohtlikud osad, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 16 01 07 16 01 11, 16 01 13 ja 16 01 14 AH 16 01 22 Nimistus mujal nimetamata osad MNH 16 01 99 Mujal nimetamata jäätmed ANH
C 124/52 9.4.2018 KOOD JAOTISE KIRJELDUS KIRJE LIIK 16 02 Elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmed 16 02 09* PCBsid sisaldavad trafod ja kondensaatorid MH B 16 02 10* PCBsid sisaldavad või nendega saastatud kasutuselt kõrvaldatud seadmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 02 09 16 02 11* Klorofluorosüsivesinikke, HCFC- ja HFC-aineid sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud seadmed MH B MH B 16 02 12* Vaba asbesti sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud seadmed MH B 16 02 13* Ohtlikke osi (#) sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud seadmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 16 02 09 kuni16 02 12 16 02 14 Kasutuselt kõrvaldatud seadmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 16 02 09 16 02 13 MH B MNH B 16 02 15* Kasutuselt kõrvaldatud seadmetelt eemaldatud ohtlikud osad MH B 16 02 16 Kasutuselt kõrvaldatud seadmetelt eemaldatud osad, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 02 15 MNH B 16 03 Praaktootepartiid ja kasutamata tooted 16 03 03* Ohtlikke aineid sisaldavad anorgaanilised jäätmed MH 16 03 04 Anorgaanilised jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 03 03 MNH 16 03 05* Ohtlikke aineid sisaldavad orgaanilised jäätmed MH 16 03 06 Orgaanilised jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 03 05 MNH 16 03 07* ( 4 ) Metalliline elavhõbe AH 16 04 Lõhkeainejäägid 16 04 01* Laskemoonajäägid AH 16 04 02* Pürotehnikamaterjalijäägid AH 16 04 03* Muud lõhkeainejäägid AH 16 05 Survemahutis gaasid ja kasutuselt kõrvaldatud kemikaalid 16 05 04* Ohtlikke aineid sisaldavad gaasid (sh haloonid) survemahutis MH 16 05 05 Survemahutis gaasid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 05 04 MNH 16 05 06* Ohtlikest ainetest koosnevad või neid sisaldavad laborikemikaalid, sh laborikemikaalisegud 16 05 07* Ohtlikest ainetest koosnevad või neid sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud anorgaanilised kemikaalid 16 05 08* Ohtlikest ainetest koosnevad või neid sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud orgaanilised kemikaalid 16 05 09 Kasutuselt kõrvaldatud kemikaalid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 05 06, 16 05 07 või 16 05 08 MH MH MH MNH ( 4 ) Kirje lisatud komisjoni otsusega 2014/955/EL.
9.4.2018 C 124/53 KOOD JAOTISE KIRJELDUS KIRJE LIIK 16 06 Patareid ja akud 16 06 01* Pliiakud AH 16 06 02* Ni-Cd-patareid ja -akud AH 16 06 03* Elavhõbedat sisaldavad patareid AH 16 06 04 Leelispatareid (v.a koodinumbriga 16 06 03 nimetatud patareid) ANH 16 06 05 Muud patareid ja akud ANH 16 06 06* Patareide ja akude lahus kogutud elektrolüüt AH 16 07 Veo- ja hoiumahutite ning vaatide puhastusjäätmed (v.a jaotistes 05 ja 13 nimetatud jäätmed) 16 07 08* Õli sisaldavad jäätmed AH B 16 07 09* Muid ohtlikke aineid sisaldavad jäätmed AH B 16 07 99 Mujal nimetamata jäätmed ANH B 16 08 Kasutatud katalüsaatorid 16 08 01 Kulda, hõbedat, reeniumi, roodiumi, pallaadiumi, iriidiumi või plaatina sisaldavad kasutatud katalüsaatorid (v.a koodinumbriga 16 08 07 nimetatud katalüsaatorid) 16 08 02* Ohtlikke siirdemetalle või siirdemetallide ohtlikke ühendeid sisaldavad kasutatud katalüsaatorid 16 08 03 Nimistus mujal nimetamata siirdemetalle või siirdemetalliühendeid sisaldavad kasutatud katalüsaatorid 16 08 04 Katalüütilise krakkimise juures kasutatud vedelkatalüsaatorid (v.a koodinumbriga 16 08 07 nimetatud katalüsaatorid) MNH MH MNH MNH 16 08 05* Fosforhapet sisaldavad kasutatud katalüsaatorid AH B 16 08 06* Katalüsaatoritena kasutatud vedelikud AH 16 08 07* Ohtlike ainetega saastatud kasutatud katalüsaatorid MH 16 09 Oksüdeerivad ained 16 09 01* Permanganaadid, nt kaaliumpermanganaat AH 16 09 02* Kromaadid, nt kaaliumkromaat, kaalium- või naatriumdikromaat AH 16 09 03* Peroksiidid, nt vesinikperoksiid AH 16 09 04* Nimistus mujal nimetamata oksüdeerivad ained AH 16 10 Väljaspool ettevõtet töödeldavad vesipõhised vedeljäätmed 16 10 01* Ohtlikke aineid sisaldavad vesipõhised vedeljäätmed MH 16 10 02 Vesipõhised vedeljäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 10 01 MNH 16 10 03* Ohtlikke aineid sisaldavad vesipõhised kontsentraadid MH 16 10 04 Vesipõhised kontsentraadid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 10 03 MNH
C 124/54 9.4.2018 KOOD JAOTISE KIRJELDUS KIRJE LIIK 16 11 Vooderdise- ja tulekindlate materjalide jäätmed 16 11 01* Metallurgiaprotsessides tekkinud ohtlikke aineid sisaldavad süsinikupõhised vooderdised ja tulekindlad materjalid 16 11 02 Metallurgiaprotsessides tekkinud süsinikupõhised vooderdised ja tulekindlad materjalid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 11 01 16 11 03* Muud metallurgiaprotsessides tekkinud ohtlikke aineid sisaldavad vooderdised ja tulekindlad materjalid 16 11 04 Muud metallurgiaprotsessides tekkinud vooderdised ja tulekindlad materjalid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 11 03 16 11 05* Mujal kui metallurgiaprotsessides tekkinud ohtlikke aineid sisaldavad vooderdised ja tulekindlad materjalid 16 11 06 Mujal kui metallurgiaprotsessides tekkinud vooderdised ja tulekindlad materjalid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 11 05 MH MNH MH MNH MH MNH 17 EHITUS- JA LAMMUTUSPRAHT (SH SAASTUNUD MAA-ALADELT EEMALDATUD PINNAS) 17 01 Betoon, tellised, plaadid ja keraamikatooted 17 01 01 Betoon MNH A 17 01 02 Tellised MNH A 17 01 03 Plaadid ja keraamikatooted MNH A 17 01 06* Ohtlikke aineid sisaldavad betooni-, tellise-, plaadi- või keraamikatootesegud või lahusfraktsioonid 17 01 07 Betooni-, tellise-, plaadi- või keraamikatootesegud, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 01 06 MH MNH 17 02 Puit, klaas ja plastid 17 02 01 Puit MNH 17 02 02 Klaas MNH 17 02 03 Plastid MNH 17 02 04* Ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastatud puit, klaas ja plastid MH 17 03 Bituumenitaolised segud ning kivisöetõrv ja tõrvasaadused 17 03 01* Kivisöetõrva sisaldavad bituumenitaolised segud MH 17 03 02 Bituumenitaolised segud, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 03 01 MNH 17 03 03* Kivisöetõrv ja -tõrvasaadused AH 17 04 Metallid (sh nende sulamid) 17 04 01 Vask, pronks, valgevask MNH A 17 04 02 Alumiinium MNH A
9.4.2018 C 124/55 KOOD JAOTISE KIRJELDUS KIRJE LIIK 17 04 03 Plii MNH A 17 04 04 Tsink MNH A 17 04 05 Raud ja teras MNH A 17 04 06 Tina MNH A 17 04 07 Metallisegud MNH A 17 04 09* Ohtlike ainetega saastatud metallijäätmed MH A 17 04 10* Õli, kivisöetõrva või muid ohtlikke aineid sisaldavad kaablid MH 17 04 11 Kaablid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 04 10 MNH 17 05 Pinnas (sh saastunud maa-aladelt eemaldatud pinnas), kivid ja süvenduspinnas 17 05 03* Ohtlikke aineid sisaldavad pinnas ja kivid MH 17 05 04 Pinnas ja kivid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 05 03 MNH 17 05 05* Ohtlikke aineid sisaldav süvenduspinnas MH 17 05 06 Süvenduspinnas, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 05 05 MNH 17 05 07* Ohtlikke aineid sisaldav teetammitäitematerjal MH 17 05 08 Teetammitäitematerjal, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 05 07 MNH 17 06 Isolatsioonimaterjalid ja asbesti sisaldavad ehitusmaterjalid 17 06 01* asbesti sisaldavad isolatsioonimaterjalid MH 17 06 03* Muud ohtlikest ainetest koosnevad või neid sisaldavad isolatsioonimaterjalid MH 17 06 04 Isolatsioonimaterjalid, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 17 06 01 ja 17 06 03 MNH 17 06 05* Asbesti sisaldavad ehitusmaterjalid AH B 17 08 Kipsipõhised ehitusmaterjalid 17 08 01* Ohtlike ainetega saastatud kipsipõhised ehitusmaterjalid MH 17 08 02 Kipsipõhised ehitusmaterjalid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 08 01 MNH 17 09 Muu ehitus- ja lammutuspraht 17 09 01* Elavhõbedat sisaldav ehitus- ja lammutuspraht MH 17 09 02* PCB-sid sisaldav ehitus- ja lammutuspraht (nt PCB-sid sisaldavad hermeetikud, PCB-sid sisaldavad tehisvaigupõhised põrandakatted, PCB-sid sisaldav glasuurisolatsioon, PCB-sid sisaldavad kondensaatorid) MH 17 09 03* Muu ohtlikke aineid sisaldav ehitus- ja lammutuspraht (sh segapraht) MH 17 09 04 Ehitus- ja lammutussegapraht, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 17 09 01, 17 09 02 ja 17 09 03 MNH
C 124/56 9.4.2018 KOOD JAOTISE KIRJELDUS KIRJE LIIK 18 INIMESTE VÕI LOOMADE TERVISHOIU JA/VÕI SELLEGA SEONDUVATE UURINGUTE KÄIGUS TEKKINUD JÄÄTMED (v.a köögi- ja sööklajäätmed, mis ei ole tervishoiuga otseselt seotud) 18 01 Inimese sünnitushooldel ning haiguste diagnoosimisel, ravimisel või ärahoidmisel tekkinud jäätmed 18 01 01 Teravad ja torkivad esemed (v.a koodinumbriga 18 01 03 nimetatud jäätmed) MNH B 18 01 02 Kehaosad ja elundid, sh veresäilituskotid ja konservveri (v.a koodinumbriga 18 01 03 nimetatud jäätmed) MNH B 18 01 03* Jäätmed, mida peab nakkuse vältimiseks koguma ja kõrvaldama erinõuete kohaselt MH B 18 01 04 Jäätmed, mida ei pea nakkuse vältimiseks koguma ja kõrvaldama erinõuete kohaselt (nt sidemed, lahased, linad, ühekorrarõivad, mähkmed) MNH B 18 01 06* Ohtlikest ainetest koosnevad või neid sisaldavad kemikaalid MH 18 01 07 Kemikaalid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 18 01 06 MNH 18 01 08* Tsütotoksilised ja tsütostaatilised ravimid MH B 18 01 09 ravimid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 18 01 08 MNH B 18 01 10* Hambaravil tekkinud amalgaamijäätmed AH 18 02 Loomahaiguste uurimisel, diagnoosimisel, ravimisel või ärahoidmisel tekkinud jäätmed 18 02 01 Teravad ja torkivad esemed (v.a koodinumbriga 18 02 02 nimetatud jäätmed) MNH B 18 02 02* Jäätmed, mida peab nakkuse vältimiseks koguma ja kõrvaldama erinõuete kohaselt MH B 18 02 03 Jäätmed, mida ei pea nakkuse vältimiseks koguma ja kõrvaldama erinõuete kohaselt MNH B 18 02 05* Ohtlikest ainetest koosnevad või neid sisaldavad kemikaalid MH 18 02 06 Kemikaalid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 18 02 05 MNH 18 02 07* Tsütotoksilised ja tsütostaatilised ravimid MH B 18 02 08 Ravimid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 18 02 07 MNH B 19 JÄÄTMEKÄITLUSTEVÕTE, TEVÕTTEVÄLISTE REOVEEPUHASTITE NING JOOGI- JA TÖÖSTUSVEE KÄITLEMISE JÄÄTMED 19 01 Jäätmete põletamisel või pürolüüsil tekkinud jäätmed 19 01 02 Koldetuhast eraldatud mustmetallid ANH 19 01 05* Gaasipuhastusel tekkinud filtrikook AH 19 01 06* Gaasipuhastusel tekkinud vesipõhised vedeljäätmed ja muud vesipõhised vedeljäätmed AH 19 01 07* Tahked gaasipuhastusjäätmed AH 19 01 10* Kasutatud aktiivsüsi protsessist väljuvate gaaside puhastusest AH
9.4.2018 C 124/57 KOOD JAOTISE KIRJELDUS KIRJE LIIK 19 01 11* Ohtlikke aineid sisaldavad koldetuhk ja räbu MH 19 01 12 Koldetuhk ja räbu, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 01 11 MNH 19 01 13* Ohtlikke aineid sisaldav lendtuhk MH 19 01 14 Lendtuhk, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 01 13 MNH 19 01 15* Ohtlikke aineid sisaldav katlatuhk MH 19 01 16 Katlatuhk, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 01 15 MNH 19 01 17* Ohtlikke aineid sisaldavad pürolüüsijäätmed MH 19 01 18 Pürolüüsijäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 01 17 MNH 19 01 19 Keevkihikatelde liiv ANH 19 01 99 Mujal nimetamata jäätmed ANH 19 02 Jäätmete füüsikalis-keemilisel töötlemisel (nt kroomi- ja tsüaniidiärastusel, neutraliseerimisel) tekkinud jäätmed 19 02 03 Vaid tavajäätmetest koosnevad eelsegatud jäätmed ANH 19 02 04* Vähemalt üht liiki ohtlikke jäätmeid sisaldavad eelsegatud jäätmed AH 19 02 05* Ohtlikke aineid sisaldavad jäätmete füüsikalis-keemilisel töötlemisel tekkinud setted MH 19 02 06 Jäätmete füüsikalis-keemilisel töötlemisel tekkinud setted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 02 05 MNH 19 02 07* Separeerimisel tekkinud õli ja kontsentraadid AH 19 02 08* Ohtlikke aineid sisaldavad vedelad põlevjäätmed MH 19 02 09* Ohtlikke aineid sisaldavad tahked põlevjäätmed MH 19 02 10 Põlevjäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 19 02 08 ja 19 02 09 MNH 19 02 11* Muud ohtlikke aineid sisaldavad jäätmed AH B 19 02 99 Mujal nimetamata jäätmed ANH 19 03 Stabiliseeritud/tahkestatud jäätmed 19 03 04* Osaliselt stabiliseeritud ohtlikena määratletud jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 03 08 MH B 19 03 05 Stabiliseeritud jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 03 04 MNH B 19 03 06* Tahkestatud ohtlikena määratletud jäätmed MH B 19 03 07 Tahkestatud jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 03 06 MNH B 19 03 08* ( 5 ) Osaliselt stabiliseeritud elavhõbe AH ( 5 ) Kirje lisatud komisjoni otsusega 2014/955/EL. Kirje lisatud komisjoni otsusega 2014/955/EL.
C 124/58 9.4.2018 KOOD JAOTISE KIRJELDUS KIRJE LIIK 19 04 Klaasistatud jäätmed ja klaasistamisjäätmed 19 04 01 Klaasistatud jäätmed ANH 19 04 02* Lendtuhk ja muud protsessist väljuvate gaaside puhastusjäätmed AH 19 04 03* Klaasistumata tahke faas AH 19 04 04 Klaasistatud jäätmete karastamisel tekkinud vesipõhised vedeljäätmed ANH 19 05 Tahkete jäätmete aeroobsel töötlemisel tekkinud jäätmed 19 05 01 Olme- ja samalaadsete jäätmete komposteerumata fraktsioon ANH 19 05 02 Loomsete ja taimsete jäätmete komposteerumata fraktsioon ANH 19 05 03 Praakkompost ANH 19 05 99 Mujal nimetamata jäätmed ANH 19 06 Jäätmete anaeroobsel töötlemisel tekkinud jäätmed 19 06 03 Olmejäätmete anaeroobsel töötlemisel tekkinud vedelik ANH 19 06 04 Olmejäätmete anaeroobsel töötlemisel tekkinud sete ANH 19 06 05 Loomsete ja taimsete jäätmete anaeroobsel töötlemisel tekkinud vedelik ANH 19 06 06 Loomsete ja taimsete jäätmete anaeroobsel töötlemisel tekkinud sete ANH 19 06 99 Mujal nimetamata jäätmed ANH 19 07 Prügilanõrgvesi 19 07 02* Ohtlikke aineid sisaldav prügilanõrgvesi MH 19 07 03 Prügilanõrgvesi, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 07 02 MNH 19 08 Nimistus mujal nimetamata reoveepuhastusjäätmed 19 08 01 Võrepraht ANH 19 08 02 Liivapüünisesete ANH 19 08 05 Olmereovee puhastussetted ANH 19 08 06* Küllastunud või kasutatud ioonvahetusvaigud AH 19 08 07* Ioonvahetite regenereerimisel tekkinud lahused ja setted AH 19 08 08* Raskmetalle sisaldavad membraanpuhastusjäätmed MH 19 08 09 Vaid toiduõli ja -rasva sisaldava õli ja vee segu lahutamisel tekkinud rasva, õli ning vee segu 19 08 10* Õli ja vee segu lahutamisel tekkinud rasva, õli ning vee segu, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 08 09 MNH B MH B 19 08 11* Ohtlikke aineid sisaldavad tööstusreovee biopuhastussetted MH
9.4.2018 C 124/59 KOOD JAOTISE KIRJELDUS KIRJE LIIK 19 08 12 Tööstusreovee biopuhastussetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 08 11 MNH 19 08 13* Muud ohtlikke aineid sisaldavad tööstusreovee puhastussetted MH 19 08 14 Muud tööstusreovee puhastussetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 08 13 MNH 19 08 99 Mujal nimetamata jäätmed MNH 19 09 Joogi- ja tööstusvee käitlusjäätmed 19 09 01 Tahked vee eelfiltreerimisjäätmed ja võrepraht ANH 19 09 02 Veeselitussetted ANH 19 09 03 Veepehmendussetted ANH 19 09 04 Kasutatud aktiivsüsi ANH 19 09 05 Küllastunud või kasutatud ioonvahetusvaigud ANH 19 09 06 Ioonvahetite regenereerimisel tekkinud lahused ja setted ANH 19 09 99 Mujal nimetamata jäätmed ANH 19 10 Metalli sisaldavate jäätmete purustamisjäätmed 19 10 01 Raua- ja terasejäätmed ANH 19 10 02 Värviliste metallide jäätmed ANH 19 10 03* Ohtlikke aineid sisaldav kergfraktsioon ja tolm MH 19 10 04 Kergfraktsioon ja tolm, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 10 03 MNH 19 10 05* Muud ohtlikke aineid sisaldavad fraktsioonid MH 19 10 06 Muud fraktsioonid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 10 05 MNH 19 11 Õli regenereerimisjäätmed 19 11 01* Kasutatud filtrisavi AH 19 11 02* Happetõrvad (gudroonid) AH 19 11 03* Vesipõhised vedeljäätmed AH 19 11 04* Kütuse leelispuhastusjäätmed AH 19 11 05* Ohtlikke aineid sisaldavad reovee kohtpuhastussetted MH 19 11 06 Reovee kohtpuhastussetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 11 05 MNH 19 11 07* Protsessist väljuvate gaaside puhastusjäätmed AH 19 11 99 Mujal nimetamata jäätmed ANH
C 124/60 9.4.2018 KOOD JAOTISE KIRJELDUS KIRJE LIIK 19 12 Jäätmete mehaanilise töötlemise jäätmed (nt sortimis-, purustamis-, kokkupressimis- või granuleerimisjäätmed), nimistus mujal nimetamata 19 12 01 Paber ja kartong ANH 19 12 02 Mustmetallid ANH 19 12 03 Värvilised metallid ANH 19 12 04 Plastid ja kummi ANH 19 12 05 Klaas ANH 19 12 06* Ohtlikke aineid sisaldav puit MH 19 12 07 Puit, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 12 06 MNH 19 12 08 Tekstiilid ANH 19 12 09 Mineraaljäätmed (nt liiv, kivid) ANH 19 12 10 Põlevjäätmed (prügikütus) ANH 19 12 11* Muud ohtlikke aineid sisaldavad jäätmete mehaanilise töötlemise jäägid (sh materjalisegud) 19 12 12 Muud jäätmete mehaanilise töötlemise jäägid (sh materjalisegud), mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 12 11 MH MNH 19 13 Pinnase ja põhjavee tervendustöödel tekkinud jäätmed 19 13 01* Pinnase tervendustöödel tekkinud ohtlikke aineid sisaldavad tahked jäätmed MH 19 13 02 Pinnase tervendustöödel tekkinud tahked jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 13 01 MNH 19 13 03* Pinnase tervendustöödel tekkinud ohtlikke aineid sisaldavad setted MH 19 13 04 Pinnase tervendustöödel tekkinud setted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 13 03 MNH 19 13 05* Põhjavee tervendustöödel tekkinud ohtlikke aineid sisaldavad setted MH 19 13 06 Põhjavee tervendustöödel tekkinud setted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 13 05 19 13 07* Põhjavee tervendustöödel tekkinud ohtlikke aineid sisaldavad vesipõhised vedeljäätmed ja kontsentraadid 19 13 08 Põhjavee tervendustöödel tekkinud vesipõhised vedeljäätmed ja kontsentraadid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 13 07 MNH MH MNH 20 OLMEJÄÄTMED (KODUMAJAPIDAMISJÄÄTMED JA SAMALAADSED KAUBANDUS-, TÖÖS TUS- JA AMIASUTUSJÄÄTMED), SH LIIGITI KOGUTUD JÄÄTMED 20 01 Liigiti kogutud jäätmed (v.a alajaotises 15 01 nimetatud jäätmed) 20 01 01 Paber ja kartong ANH 20 01 02 Klaas ANH 20 01 08 Biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed ANH 20 01 10 Rõivad ANH 20 01 11 Tekstiilid ANH
9.4.2018 C 124/61 KOOD JAOTISE KIRJELDUS KIRJE LIIK 20 01 13* Lahustid AH 20 01 14* Happed AH 20 01 15* Leelised AH 20 01 17* Fotokemikaalid AH 20 01 19* Pestitsiidid AH 20 01 21* Luminestsentslambid ja muud elavhõbedat sisaldavad jäätmed AH A 20 01 23* Klorofluorosüsivesinikke sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud seadmed AH A 20 01 25 Toiduõli ja -rasv MNH B 20 01 26* Õli ja rasv, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 20 01 25 MH B 20 01 27* Ohtlikke aineid sisaldavad värvid, trükivärvid, liimid ja vaigud MH 20 01 28 Värvid, trükivärvid, liimid ja vaigud, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 20 01 27 MNH 20 01 29* Ohtlikke aineid sisaldavad pesuained MH 20 01 30 Pesuained, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 20 01 29 MNH 20 01 31* Tsütotoksilised ja tsütostaatilised ravimid MH 20 01 32 Ravimid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 20 01 31 MNH B 20 01 33* Koodinumbriga 16 06 01, 16 06 02 või 16 06 03 nimetatud patareid ja akud ning sortimata patarei- ja akukogumid, mille hulgas on selliseid patareisid või akusid MH B 20 01 34 Patareid ja akud, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 20 01 33 MNH B 20 01 35* Ohtlikke osi (#) sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud elektri- ja elektroonikaseadmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 20 01 21 ja 20 01 23 20 01 36 Kasutuselt kõrvaldatud elektri- ja elektroonikaseadmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 20 01 21, 20 01 23 ja 20 01 35 MH B MNH B 20 01 37* Ohtlikke aineid sisaldav puit MH 20 01 38 Puit, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 20 01 37 MNH 20 01 39 Plastid ANH 20 01 40 Metallid ANH 20 01 41 Korstnapühkimisjäätmed ANH 20 01 99 Nimistus mujal nimetamata muud jäätmed ANH 20 02 Aia- ja haljastujäätmed (sh kalmistujäätmed) 20 02 01 Biolagunevad jäätmed ANH 20 02 02 Pinnas ja kivid ANH 20 02 03 Muud jäätmed, mis ei ole biolagunevad ANH 20 03 Muud olmejäätmed 20 03 01 Segaolmejäätmed ANH
C 124/62 9.4.2018 KOOD JAOTISE KIRJELDUS KIRJE LIIK 20 03 02 Turgudel tekkinud jäätmed ANH 20 03 03 Tänavapühkmed ANH 20 03 04 Septikusetted ANH 20 03 06 Kanalisatsioonipuhastusjäätmed ANH 20 03 07 Suurjäätmed ANH 20 03 99 Mujal nimetamata olmejäätmed ANH (#) Elektri- ja elektroonikaseadmete ohtlike osade hulka võivad kuuluda alajaotises 16 06 nimetatud ja ohtlikeks jäätmeteks liigitatud patareid ja akud, elavhõbedat sisaldavad lülitid, elektronkiiretoruklaas, muu aktiveeritud klaas jne. 1.3. Näiteid keerukate kirjete liigitamise kohta Käesolevas punktis esitatakse täiendavat teavet ja näiteid, mis aitavad jäätmeid iseloomustada problemaatilisemate ja keerulisemate kirjete puhul, eriti seoses pakendijäätmete, elektroonikaromude ja romusõidukitega. 1.3.1. Pakendijäätmed ja nende sisu Eraldi kogutud pakendijäätmed tuleb liigitada alajaotisesse 15 01. Niisuguseid jäätmeid ei tohi liigitada alajaotisesse 20 01, kuna alajaotise 20 01 pealkiri välistab selgesõnaliselt alajaotises 15 01 nimetatud jäätmed. Alajaotisesse 15 01 kuuluvad järgmised MNH-kirjed: 15 01 01 Paber- ja kartongpakendid MNH 15 01 02 Plastpakendid MNH 15 01 03 Puitpakendid MNH 15 01 04 Metallpakendid MNH 15 01 05 Komposiitpakendid MNH 15 01 06 Segapakendid MNH 15 01 07 Klaaspakendid MNH 15 01 09 Tekstiilpakendid MNH Nähakse ette järgmised ohtlike jäätmete peegelkoodid: 15 01 10* Ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastatud pakendid MH 15 01 11* Ohtlikust poorsest ainest (nt asbestist) koosnevat ruumvõret sisaldavad metallpakendid, sealhulgas tühjad survemahutid MH Enne kui otsustatakse, missugune pakendijäätmete kirje on kõige sobilikum, tuleb hinnata, kas jäätmed tuleks üldse pakendijäätmeteks liigitada või peaks neid liigitama nende sisu järgi. Käesoleva lisa joonisel 2, mis põhineb Ühendkuningriigi jäätmete liigitamise juhendil ( 6 ) (edasipidi Ühendkuningriigi juhend ), on esitatud vooskeem, mis aitab seda otsust teha. Pange tähele, et liikmesriigi konkreetseid kokkuleppeid ja lähenemisviise silmas pidades võib joonisel 2 esitatud vooskeemist esineda erandeid, nt kodumajapidamistest pärit segapakendite puhul. Näiteks Flandria jäätmete liigitamise juhendis ( 7 ) (edaspidi OVAM juhend ) on sätestatud, et litsentseeritud ettevõttes puhastatud segapakendijäätmed, mille puhul võib eeldada, et neis ei leidu ohtlikke jääke, võib liigitada tavajäätmete hulka. ( 6 ) DRAFT Waste Classification Guidance on the classification and assessment of waste (1 st edition 2015) Technical Guidance WM3, Natural Resources Waste, Scottish Environment Protection Agency (SEPA), Northern Ireland Environment Agency (NIEA), Environment Agency, avaldatud aadressil: https://www.gov.uk/government/publications/waste-classification-technical-guidance. ( 7 ) Openbare Vlaamse Afvalstoffen Maatschappij (OVAM) (2015): Europese afvalstoffenlijst EURAL Handleiding, Mechelen, Belgia.
9.4.2018 C 124/63 Joonis 2. Vooskeem pakendijäätmete liigitamiseks Alajaotisesse 15 01 määramiseks on tarvis välja selgitada, kas pakend/konteiner on praktiliselt tühi (vt etapid P1 ja P2, joonis 2). Väljendit praktiliselt tühi tuleks mõista tähenduses, et pakendi sisu on põhimõtteliselt eemaldatud. Seda on võimalik teha väljavalamise või kaapimise teel. Asjaolu, et pakendijäätmetes on minimaalsel määral selle sisu jääke, ei takista selle käsitamist praktiliselt tühjana ega keela seda liigitada alajaotisesse 15 01. Et otsustada, kas pakend on praktiliselt tühi, võib kasutada vastavas liikmesriigis praktikas kohaldatavaid lähenemisviise. Näiteks Austrias tähendab pakendi täielik tühjendamine selle põhjalikku tühjendamist täiendavaid meetmeid (nt kuumutamine) rakendamata (nt pulbrijääkidest, setetest ja tilkadest puhastatud; harjaga puhastatud, spaatliga puhastatud), v.a vältimatud jäägid. Termin ei hõlma konteinerite puhastamist. Konteiner on täielikult tühjendatud, kui uuel tühjendamiskatsel, nt konteineri ümberpööramisel, rohkem tilku ega tahkeid jääke ei eraldu.
C 124/64 9.4.2018 Kui pakend sisaldab jääkmaterjale, mida ei ole võimalik tavatingimustel eemaldada (nt ava suuruse või materjali laadi tõttu), ei tohiks neid liigitada pakendijäätmeteks, vaid jääkmaterjalide jäätmeteks (nt pooltühi tahkunud laki purgi võiks liigitada koodi 08 01 11* alla). Kui jäätmekonteinereid sisu eemaldamiseks pestakse, tuleks rakendada täiendavaid abinõusid, et tagada keskkonnaohutu meetodi kasutamine. Kui pakend on praktiliselt tühi, tuleks kontrollida, kas tegemist on metallpakendiga, mis sisaldab ohtlikust poorsest ainest (nt vana tulekindla pakkematerjali puhul asbestist) koosnevat ruumvõret (sh tühjad survemahutid) (etapp P3, joonis 2). Niisugused metallpakendid tuleb liigitada koodi 15 01 11* alla. Seoses eespool joonisel 2 esitatud etappidega P4a ja P4b tuleb märkida, et pakend, mis on praktiliselt tühi, kuid milles võib siiski leiduda väheses koguses jääke, võib olla ohtlik, sest 1) sel on allesjäänud jääkide tõttu ohtlikud omadused VÕI sest 2) sel on ohtlikud omadused pakkematerjali enda tõttu (millest on pakend valmistatud), sest see on saastunud ohtlike ainetega tootmisprotsessis (nt immutavad ained, stabilisaatorid, leegiaeglustid, plastifikaatorid, pigmendid) või kasutusetapis. Seega tuleb etapis P4a hinnata, kas jäätmetel on ohtlikke omadusi jääkide tõttu ja etapis 4b, kas pakkematerjalil endal on ohtlikke omadusi. Arvutused selle kohta, kas jäätmete raamdirektiivi III lisas ohulause koodidel põhinevaid piirnorme on ületatud, peaksid põhinema jäätmete kaalul selle liigitamise ajal (st võrreldakse sisalduvate ohtlike ainete kogust ja praktiliselt tühja, kuid jääkidega pakendi kogukaalu). Kui ohtlikke omadusi saab seostada jääkide või pakkematerjali endaga, kasutatakse kirjet 15 01 10*. Muul juhul tuleb määrata tavajäätmete kirje vastavalt pakendi materjalile (koodid 15 01 01 kuni 15 01 09) ( 8 ). 1.3.2. Elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmed (elektroonikaromud) Jäätmenimistus on kaks jaotist, mis viitavad selgesõnaliselt elektroonikaromudele: 16 Nimistus mujal nimetamata jäätmed 20 olmejäätmed (kodumajapidamisjäätmed ja samalaadsed kaubandus-, tööstus- ja ametiasutusjäätmed), sh liigiti kogutud jäätmed Vastavalt käesoleva lisa punktis 1.1 esitatud struktuurile on jäätmenimistu jaotis 20 jaotise 16 suhtes ülimuslik. Alajaotises 20 01 saab olmejäätmetest eraldatud elektroonikaromud liigitada järgmiste ohtlike jäätmete kirjete alla: 20 01 21* Luminestsentslambid ja muud elavhõbedat sisaldavad jäätmed AH 20 01 23* Klorofluorosüsivesinikke sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud seadmed AH 20 01 35* Ohtlikke osi sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud elektri- ja elektroonikaseadmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 20 01 21 ja 20 01 23 MH MNH-kirjed on järgmised: 20 01 36 Kasutuselt kõrvaldatud elektri- ja elektroonikaseadmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 20 01 21, 20 01 23 ja 20 01 35. MNH Kui elektroonikaromud pärinevad kaubanduslikust/tööstuslikust allikast ning ei ole liigitatavad kaubandusest, tööstusest ja asutustest pärinevate samalaadsete jäätmete hulka, ei ole neid seega võimalik liigitada ühegi jaotise 20 kirje alla. Selle asemel on jaotises 16 järgmised ohtlike jäätmete peegelkoodid: 16 02 09* PCBsid sisaldavad trafod ja kondensaatorid MH 16 02 10* PCBsid sisaldavad või nendega saastatud kasutuselt kõrvaldatud seadmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 02 09* MH ( 8 ) Põhineb järgmisel allikal: Natural Resources Wales, Scottish Environment Protection Agency (SEPA), Northern Ireland Environment Agency (NIEA), Environment Agency (2015): DRAFT Waste Classification Guidance on the classification and assessment of waste (1 st edition 2015) Technical Guidance WM3, avaldatud aadressil: https://www.gov.uk/government/publications/waste-classification-technicalguidance, dokumendis läbivalt viidatud kui Ühendkuningriigi suunised )
9.4.2018 C 124/65 16 02 11* Klorofluorosüsivesinikke, HCFC- ja HFC-aineid sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud seadmed MH 16 02 12* Vaba asbesti sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud seadmed MH 16 02 13* Ohtlikke osi sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud seadmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 16 02 09* kuni16 02 12* 16 02 15* Kasutuselt kõrvaldatud seadmetelt eemaldatud ohtlikud osad MH MH MNH-kirjed on järgmised: 16 02 14 Kasutuselt kõrvaldatud seadmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 16 02 09 kuni 16 02 13 16 02 16 Kasutuselt kõrvaldatud seadmetelt eemaldatud osad, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 02 15 MNH MNH Kui jäätmenimistus on elektroonikaromude teatud osade kirjeldamiseks üksikasjalikumaid kirjeid, tuleks neid liigitamisel kasutada, nt võib elektri- ja elektroonikaseadmete patareid ja akud liigitada alajaotisesse 16 06 (patareid ja akud). Lisaks tuleb elektroonikaromude töötlemise käigus tekkinud osade jaoks kasutada teisi kirjeid kui need, mis on jäätmenimistu jaotistes 16 ja 20 (joonis 3) ( 9 ). Joonis 3. Jäätmenimistu kirjed elektroonikaromude käitlemisel tekkinud jäätmetele ( 9 ) Täiendavat teavet töötlemisetappide ja nende tulemusel tekkinud osade kohta leiab Baden-Württembergi keskkonna- ja transpordiministeeriumi (2003) käsiraamatust How to apply the European Waste List 2001/118/EC, Stuttgart, Saksamaa, kättesaadav aadressil: http://abagitm.de/fileadmin/dateien/abag/informationsschriften/band_b/band_b_englisch.pdf.
C 124/66 9.4.2018 Pange tähele, et ohulause koodidel põhinevad piirnormid viitavad jäätmete olekule klassifitseerimise ajal (st olekule, milles jäätmed tavaliselt üle antakse ja seejärel käideldakse). Elektroonikaromude puhul võib see tähendada seda, et kui liigitada seadmeid tervikuna, tuleb ohtliku aine sisalduse piirnormide arvutamisel võtta aluseks seadme kaal. Kui liigitamist vajavad eraldi osad (nt pärast selektiivset töötlemist), tuleb kohaldatavate sisalduse piirnormide aluseks võtta eraldatud osade kaal. Elektroonikaromude ja patareide märgistamine ja dokumenteerimine Pange tähele, et jäätmete raamdirektiivist tulenevaid märgistamis- ja registripidamiskohustusi ei kohaldata kodumajapidamistes tekkinud ohtlike jäätmete eraldi osadele enne, kui need on kogunud ettevõtja või jäätmekoguja, kellel on vastav luba või kes on registreeritud kooskõlas jäätmete raamdirektiiviga. Kuna elektroonikaromude direktiivi või patareidirektiivi alusel ja nendes sätestatud tingimustel loodud kogumispunktidele ei kohaldata registreerimis- ega loanõuded, ei kehti nimetatud kohustused kogumispunktidele, vaid alles siis, kui elektroonikaromud või patareid jäätmekäitluskohas kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks vastu võetakse. Tekstikast 2. Elektroonikaromude ja patareide märgistamise ja dokumenteerimise nõuded 1.3.3. Romusõidukid Romusõidukid kuuluvad jäätmenimistu jaotisesse 16, eelkõige alajaotisesse 16 01. Tervete sõidukite puhul on asjakohased kaks kirjet: 16 01 04* Romusõidukid AH 16 01 06 Romusõidukid, mis ei sisalda vedelikke ega ohtlikke osi ANH Romusõidukite käitlemise protsesse jäätmekäitluskohas on kirjeldatud joonisel 4. Olenevalt käitlemisetappidest, võetakse romusõidukitest pärinevate osade puhul kasutusele erinevad jäätmenimistu kirjed (mitte alajaotisest 16 01).
9.4.2018 C 124/67 Joonis 4. Jäätmenimistu kirjed romusõidukite käitlemisel tekkinud jäätmetele 1.4. Näiteid konkreetsete jäätmeliikide teatavate koostisosade hindamiseks Selles jaotises esitatakse täiendavat teavet ja näiteid konkreetsete jäätmeliikide teatavate koostisosade hindamise kohta. Alljärgnevalt vaadeldakse teatud jäätmeliike või saasteaineid ning selgitatakse raskusi, mis esinevad nende liigitamisel. Tutvustatakse peamisi liigitamisel kasutatud jäätmenimistu kirjeid. Pange tähele, et kirjeldatud kohaldatavad kirjed ei ole ammendavad. Kasutada võib ka liikmesriigi juhenddokumente, mis võivad sisaldada täiendavaid näiteid. Nt Ühendkuningriigi juhendis ja OVAMi juhendis ( 10 ) on esitatud täiendavaid näiteid vanaõlide ja saastunud pinnase kohta. 1.4.1. Orgaanilised koostisosad ja konkreetsed keemilised ühendid Järgmises näites on esitatud üldised juhised selliste jäätmete liigitamiseks, mis sisaldavad orgaanilisi koostisosi ja konkreetseid keemilisi ühendeid nagu polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud (PAH), benseen, tolueen, etüülbenseen ja ksüleen (BTEX) või muud süsivesinikud. ( 10 ) Openbare Vlaamse Afvalstoffen Maatschappij (OVAM) (2015): Europese afvalstoffenlijst EURAL Handleiding, Mechelen, Belgia, dokumendis läbivalt kasutatud viidet OVAMi juhend.
C 124/68 9.4.2018 Üldteave Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud on aineid (selle komponendid võivad olla nt atsenafteen, antratseen, floureen, püreen jne), mis esinevad sageli kaheses või suuremas grupis ( 11 ). BTEX (lühend väljendile benseen, tolueen, etüülbenseen ja ksüleen ) on omavahel seotud lenduvate orgaaniliste ühendite rühm ( 12 ). Mõnes kirjanduses leiduvas viites kasutatakse lühendit BTX, mille puhul on etüülbenseen välja jäetud. Süsivesinikud on vesiniku ja süsiniku ühendid erinevates kombinatsioonides, mis esinevad naftatoodetes ja maagaasis. Mõned süsivesinikud on olulised õhusaastajad, mõned võivad olla kantserogeensed ja mõned aitavad kaasa fotokeemilise sudu tekkele ( 13 ). Peamine päritolu Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud tekivad kivisöe, nafta, gaasi ja jäätmete põletamisel, kui põlemisprotsess ei ole täielik. Näideteks on sõidukite, kivisöe tootmisjaamade ja muude kivisütt, naftat, õli või puitu põletavate tehaste heitgaasid. Enamikku PAHe kasutatakse teadusuuringuteks. Mõnda neist kasutatakse aga ka värvide, plastide ja pestitsiidide valmistamisel. Mõnda kasutatakse ravimites ( 14 ). BTEX koosneb looduslikult esinevatest kemikaalidest, mida leidub peamiselt naftatoodetes nagu bensiin ja nafta. BTEX võib keskkonda sattuda lekkivatest maa-alustest kogumismahutitest, nende mahutite ületäitumisest, liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud kütusereostustest ja prügilatest. Benseeni leidub bensiinis ja sellistes toodetes nagu sünteetiline kumm, plastid, nailon, insektitsiidid, värvid, värvained, vaigud ja liimid, mööblivaha, puhastusained ja kosmeetika. Muud allikad on sõidukite väljalasketorud, tööstusheited ja sigaretisuits. Tolueen esineb looduslikult paljudes naftatoodetes. Seda kasutatakse värvide, lakkide, kummide, õlide ja vaikude lahustina. Ksüleene kasutatakse bensiinis ja lahustina trüki-, kummi- ja nahatööstuses ( 15 ). Süsivesinikke sisaldavad jäätmed pärinevad tööstuspiirkondadest ja põletusseadmetest, mootorsõidukitest ja muudest bensiinil töötavatest seadmetest, nt lennukitest või ehitustehnikast ( 16 ). Jäätmete liigitamisel arvesse võetavad asjaolud Tabelis 4 on esitatud ohulause(te) kood(id), ohuklassi ja -kategooria koodid benseeni, tolueeni, etüülbenseeni ja ksüleenide kohta. Tabel 4 BTEXi ohulausete koodi(d), ohuklassi ja -kategooria koodid vastavalt CLP-määruse VI lisa 3. osa tabelile 3 Rahvusvaheline keemiline nimetus CASi nr Ohulause kood(id) Ohuklassi ja -kategooria kood(id) Benseen 71-43-2 H225 H350 H340 H372 ** H304 H319 H315 Flam. Liq. 2 Carc. 1A Muta. 1B STOT RE 1 Asp. Tox. 1 Eye Irrit. 2 Skin Irrit. 2 ( 11 ) Teave pärineb USA keskkonnakaitseameti trükisest (2008) Polycyclic Aromatic Hydrocarbons (PAHs), kättesaadav aadressil: http://www. epa.gov/osw/hazard/wastemin/minimize/factshts/pahs.pdf. ( 12 ) Euroopa Keskkonnaamet (EEA), Environmental Terminology and Discovery Service (SA) (2015), kättesaadav aadressil: http://glossary.eea.europa.eu/, vaadatud 4.7.2015. ( 13 ) Samas 12. ( 14 ) Sama 11. ( 15 ) Agency for Toxic Substances and Disease Registry (ATSDR), U.S. Department of Health and Human Services (2014): BTEX Benzene, Toluene, Ethylbenzene and Xylenes, kättesaadav aadressilt: http://www.odh.ohio.gov/~/media/odh/asss/files/eh/has/btex.ashx ( 16 ) Samas 12.
9.4.2018 C 124/69 Rahvusvaheline keemiline nimetus CASi nr Ohulause kood(id) Ohuklassi ja -kategooria kood(id) Tolueen 108-88-3 H225 H361d *** H304 H373 ** H315 H336 Etüülbenseen 100-41-4 H225 H304 H332 H373 (kuulmiselundid) Flam. Liq. 2 Repr. 2 Asp. Tox. 1 STOT RE 2 * Skin Irrit. 2 STOT SE 3 Flam. Liq. 2 Asp. Tox. 1 Acute Tox. 4 * STOT RE 2 o-ksüleen p-ksüleen m-ksüleen Ksüleen 95-47-6 106-42-3 108-38-3 1330-20-7 H226 H332 H312 H315 Flam. Liq. 3 Acute Tox. 4 * Acute Tox. 4 * Skin Irrit. 2 CLP-määrus, tabel 3: Tärn (*) tähistab miinimumklassifikatsiooni. Klassifikatsiooni on võimalik uue teabe alusel täiendavalt täpsustada. Kaks tärni (**) märgivad, et teave kokkupuuteviisi kohta ei ole ammendav. Kolm tärni (***) tähendab, et selleks, et mitte kaotada direktiivi 67/548/EMÜ kohastest ühtlustatud klassifikatsioonidest pärit teavet viljakuse ja arenguhäirete kohta, on klassifikatsioonid muudetud üksnes nende mõjudega seoses, mis on klassifitseeritud vastavalt kõnealusele direktiivile. Orgaaniliste ühendite puhul kasutatakse jäätmete praktilisel analüüsimisel sageli summaarseid parameetreid nagu PAH, BTEXja süsivesinikud (viimasele viidatakse mõnikord ka kui mineraalõlidele või naftast pärinevate süsivesinike üldsisaldusele). CLP-määruses ei käsitata neid rühmakirjetena, millele võiks määrata klassifikatsiooni. Jäätmenimistus täpsustatakse, et vajaduse korral võib jäätmete ohtlike omaduste kindlaksmääramisel arvesse võtta järgmisi määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa märkusi. 1.1.3.1. Ainete kindlakstegemise, klassifitseerimise ja märgistamisega seotud märkused on märkused B, D, F, J, L, M, P, Q, R ja U. Sellega seoses on asjakohased märkused M ja L. Seega saab benso(a)püreeni kasutada markerühendina, mis tähistab PAHi kantserogeensust teatavates kivisöetõrva käsitlevates kirjetes. Benso(a)püreeni ohulause(te) koodi(d), ohuklassi ja -kategooria koodi(d) leiate tabelist 5. Rohkem teavet PAHi ja benso(a)püreeni kasutamise kohta kivisöetõrva näite puhul leiate punktist 1.4.5. Tabel 5 Benso(a)püreeni ohulausete koodi(d), ohuklassi ja -kategooria koodid vastavalt CLP-määruse VI lisa 3. osa tabelile 3 Rahvusvaheline keemiline nimetus CASi nr Ohulause kood(id) Ohuklassi ja -kategooria kood(id) Benso(a)püreen; Benso[def]krüseen 50-32-8 H350 H340 H360FD H317 H400 H410 Kantserogeenne 1B Mutageenne 1B Reproduktiivtoksiline 1B Nahka sensibiliseeriv 1 Vesikeskkonnale ohtliku ägeda mürgisuse 1. kategooria Aquatic Chronic 1 1.4.2. Osoonikihti kahandavad ained Käesolevas punktis on esitatud üldised juhised osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavate jäätmete liigitamiseks.
C 124/70 9.4.2018 Üldteave Osoonikihti kahandavad ained sisaldavad üldjuhul erineval määral kloori, fluori, broomi, süsinikku ja vesinikku ning neid tähistatakse sageli üldnimetusega halogeensüsivesinikud. Klorofluorosüsinikud, tetrakloorsüsinik ja metüülkloroform on olulised inimtekkelised osoonikihti kahandavad gaasid. Teine oluline inimtekkeline halogeensüsivesinike rühm on haloonid, mis sisaldavad süsinikku, broomi, fluori ja (mõnel juhul) kloriini. Kõige tuntumad olulise osoonikihti kahandava potentsiaaliga ained on loetletud Montreali protokollis, mille eesmärk on järk-järgult lõpetada osoonikihti kahandavate ainete kasutamine. Asjaomane ELi õigusakt on määrus (EÜ) nr 1005/2009 osoonikihti kahandavate ainete kohta ( 17 ) (vt lõik allpool). Neil ainetel on märkimisväärne potentsiaal osoonikihti kahjustada kahel põhjusel. Esimene on, et need ei lagune atmosfääri madalamates kihtides ja võivad sinna jääda pikaks ajaks. Teiseks sisaldavad need kloori ja/või broomi, mis toetavad osoonikihti hävitavaid looduslikke reaktsioone ( 18 ). Peamine päritolu Osoonikihti kahandavaid aineid kasutati ja kasutatakse siiani paljudes valdkondades, muuhulgas külmutusseadmetes, õhukonditsioneerides, vahutoodetes, elektroonikakomponentide puhastamises, lahustite tootmises ja tulekustutite komponendina. Peamised osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavad jäätmeallikad, mille liigitamine praktikas probleeme põhjustab, on kasutuselt kõrvaldatud külmikutest pärit vahud ning ehitus- ja lammutusjäätmed (nt PCBd sisaldavad jäätmed). Kohaldatavad jäätmenimistu kirjed Allpool on esitatud mittetäielik loetelu peamistest kirjetest, mis on kohaldatavad osoonikihti kahandavaid aineid sisaldatavate jäätmete suhtes: 14 06 01* Klorofluorosüsivesinikud, HCFC-, HFC-ained AH 14 06 02* Muud halogeenitud lahustid ja lahustisegud AH 16 02 11* Klorofluorosüsivesinikke, HCFC- ja HFC-aineid sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud seadmed MH 16 02 14 Kasutuselt kõrvaldatud seadmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 16 02 09 16 02 13 MNH 16 05 04* Ohtlikke aineid sisaldavad gaasid (sh haloonid) survemahutis MH 16 05 05 Survemahutis gaasid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 05 04 MNH 17 06 03* Muud ohtlikest ainetest koosnevad või neid sisaldavad isolatsioonimaterjalid MH 17 06 04 Isolatsioonimaterjalid, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 17 06 01 ja 17 06 03 MNH 20 01 23* Klorofluorosüsivesinikke, HCFC- ja HFC-aineid sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud seadmed AH Kohaldatavad võivad olla ka teised kirjed, nt 15 01 10* (ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastatud pakendid), kui pakend sisaldab osoonikihti kahandavate ainete jääke, nt vanad aerosoolpudelid. Jäätmete liigitamisel arvessevõetavad asjaolud Määruse (EÜ) nr 1005/2009 I lisas (kontrollitavad ained) ja II lisas (uued ained) on esitatud osoonikihti kahandavate ainete loetelu koos nende osoonikihi kahandamise potentsiaaliga. Eespool nimetatud peamised asjakohased kirjed 14 06 01* ja 14 06 02* on AH-kirjed. Seetõttu liigitatakse nende kirje alla kuuluvad jäätmed edasise hindamiseta ohtlikuks (ka siis, kui neil puuduvad ohtlikud omadused). Siiski tuleb ohtlikke omadusi hinnata näiteks saatelehe täitmisel. ( 17 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1005/2009 osoonikihti kahandavate ainete kohta (ELT L 286, 31.10.2009, lk 1). ( 18 ) Vt: Euroopa Keskkonnaamet (2014): Ozone-depleting substances 2013 Aggregated data reported by companies on the import, export, production, destruction and feedstock and process agent use of ozone-depleting substances in the European Union, kättesaadav aadressil: http://www.eea.europa.eu/publications/ozone-depleting-substances-2013.
9.4.2018 C 124/71 Vanade ehituses kasutatavate isolatsioonivahtude puhul, mis võivad sisaldada osoonikihti kahandavaid aineid, tuleb valida MH-kirje (17 06 03*) ja MNH-kirje (17 06 04) vahel. MH-kirje ja MNH-kirje vahel valimisel tuleb silmas pidada ohtlikku omadust HP 14 keskkonnaohtlik (vt punkt 3.14). Kuna ohtliku omaduse HP 14 osas praegu ELi tasandil kättesaadav ühtlustatud lähenemisviis (vt punkt 3.14) jõustub 5. juulil 2018, tuleb osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavate jäätmete hindamisel enne seda kuupäeva arvesse võtta liikmesriigis kasutatavaid lähenemisviise. Ajutise meetmena kohaldatakse mõnes liikmesriigis sisalduse piirnormi 0,1 %, mis tuleneb endistest ELi kemikaalialastest õigusaktidest (vastavalt DSD ( 19 ) või DPD ( 20 )). Viimati nimetatud direktiivis on sätestatud, et osoonikihile kahjulikuks liigitatud ainete (N, R59) üldise sisalduse piirnorm (valmissegus), mille alusel liigitatakse segu osoonikihile ohtlikuks, on 0,1 %. MH-kirje ja MNH-kirje vahel valimisel tähendab see, et 0,1 % või enam osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavad jäätmed tuleb HP 14 alusel ohtlikuks liigitada. Seega sisalduse piirnorm 0,1 % seotud üksiku osoonikihti kahandava ainega, mitte selliste ainete üldkogusega. 1.4.3. Asbest Järgmises näites esitatakse üldised juhised asbesti sisaldavate jäätmete liigitamiseks. Üldteave Asbest on mineraloogiline nimetus, mis kirjeldab teatavaid kiulisi silikaate, mis kuuluvad serpentiinide või amfiboolide mineraloogilisse rühma, mis kristalliseeruvad nn asbesti struktuuriga vormi. Selle määratluse alla kuuluvad mineraalid on: amosiit, kroküdoliit, antofülliit, krüsotiil, kiulise kujuga aktinoliit ja tremoliit ( 21 ). Peamine päritolu Asbesti, sealhulgas krüsotiili kasutamine on ELis alates 2005. aastast täielikult keelatud (vt REACH-määruse XVII lisa kitsendus 6). Siiski on tekitab asbest endiselt muret, kuna on teavet asbesti sagedase kasutamise kohta ning seda leidub endiselt muu hulgas isolatsioonmaterjalides, tsemendi komponendina, tööstushoonetes, tehastes, eramajades, laevades, kütte- ja jahutussüsteemides ning töövahendites. Kohaldatavad jäätmenimistu kirjed Allpool on esitatud mittetäielik loetelu peamistest kirjetest, mis on kohaldatavad asbesti sisaldatavatele jäätmetele: 06 07 01* Elektrolüüsiprotsessides tekkivad asbesti sisaldavad jäätmed MH 06 13 04* Asbestitöötlemisjäätmed ( 22 ) AH 10 13 09* Asbesttsemendi valmistamisel tekkinud asbesti sisaldavad jäätmed ( 22 ) MH 10 13 10 Asbesttsemendi valmistamisel tekkinud jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 13 09 ( 22 ) 15 01 11* Ohtlikust poorsest ainest (nt asbestist) koosnevat ruumvõret sisaldavad metallpakendid, sh tühjad survemahutid MNH MH 16 01 11* asbesti sisaldavad piduriklotsid MH 16 02 12* Vaba asbesti sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud seadmed MH 17 06 01* asbesti sisaldavad isolatsioonimaterjalid MH 17 06 05* Asbesti sisaldavad ehitusmaterjalid AH Pange tähele, et jäätmenimistus on veel kirjeid, milles otseselt asbesti ei mainita, ning need on kohaldatavad nt asbestikiude sisaldavate kivide ja pinnase ning asbesttsementi sisaldava lammutusprahi suhtes (17 05 03* ja 17 05 04). ( 19 ) 27. juuni 1967. aasta direktiiv 67/548/EMÜ ohtlike ainete liigitamist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta (EÜT 196, 16.8.1967, lk 1). ( 20 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. mai 1999. aasta direktiiv 1999/45/EÜ ohtlike preparaatide klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta (EÜT L 200, 30.7.1999, lk 1). ( 21 ) OVAMi juhend. ( 22 ) Need tegevused on Euroopas keelatud. Seega ei ole sellel kirjel jäätmete liigitamisel enam kuigivõrd tähendust.
C 124/72 9.4.2018 Jäätmete liigitamisel arvesse võetavad asjaolud MH-kirje ja MNH-kirje vahel valimisel võetakse arvesse ohtlikku omadust HP 7 kantserogeenne. Asbest klassifitseeritakse vastavalt CLP-määrusele ohuklassiga kantserogeenne 1A ja ohukategooria koodiga STOT RE 1 kooskõlas ohulausete koodidega H350 ja H372. Vastavalt jäätmete raamdirektiivi III lisale (vt 3. lisa, punkt 3.7) on sisalduse piirnorm H350 puhul 0,1 %. Sellest tulenevalt tuleb jäätmed, mis sisaldavad 0,1 % või enam asbesti, liigitada HP 7 alusel ohtlikeks. Pange tähele, et asbestijäätmed tehakse tavaliselt kindlaks materjalialaste teadmiste ja eksperthinnangu alusel. Siiski võivad liikmesriigil olla omad meetodid asbestisisalduse määramiseks, nt Itaalias on ametlik asbestisisalduse määramise meetod DM 06/09/1994 GU n o 288 10/12/1994, mille puhul kasutatakse DRX, SEM või FT-IR meetodit, millest suuremõõtmeliste materjalide ja jäätmete puhul loetakse kõige sobilikumaks meetodiks DRXi. Asbesti sisaldavad materjalid, nt isolatsioonimaterjali lehed, liigitatakse vastava asbesti sisaldavate jäätmete koodi alla. Liikmesriigid võivad selles osas anda lisajuhiseid ja nõuda asbesti hindamist/liigitamist eraldi jäätmetest, millega see on segatud. 1.4.4. CaO ja Ca(OH) 2 sisaldavad jäätmed Järgmises näites antakse üldised juhised kaltsiumoksiidi CaO ja kaltsiumhüdroksiidi Ca(OH) 2 liigitamiseks. sisaldavate jäätmete Üldteave CaO (tuntud ka nime all lubi või kustutamata lubi) võib esineda lõhnatute kristallide, valgete või hallikasvalgete kamakate või teralise pulbri kujul. Kaubanduses võib sel rauasisalduse tõttu olla kollakas või pruunikas varjund. Ca(OH) 2 (nimetatakse ka kustutatud lubjaks) on pehme valge mittesüttiv pulber või graanulisegu. Peamine päritolu Kaltsiumoksiidi ja kaltsiumhüdroksiidi kasutatakse sarnastes tööstusharudes ja sarnastel otstarvetel: Toorainena klooritud lubja, pleegituspulbri ja kaltsiumsoolade valmistamisel. Kasutatakse ka sideainena mitmete toodete, nt tsemendi ja muude ehitus- ja sillutusmaterjalide tootmisel. Kasutatakse reovee ja eri tööstusharudes tekkinud vedelate jäätmete puhastamisel. Kasutatakse puhastus- ja neutraliseerimisainena keemia- ja naftakeemiatööstuses. Kaltsiumoksiidi ja kaltsiumhüdroksiidi tekib suurtes kogustes põlemisprotsesside käigus ning neid leidub allesjäänud tuhas. Kasutatakse erinevates toimingutes järgmistes tööstusharudes: raua- ja terasetootmine (ning ka muude metallide tootmine), ammoniaagi süntees, metallimaagi rafineerimine, peenkemikaalide tootmine (nt ravimid, määrdeained), tselluloosi- ja paberitööstus, naha tootmine jne. Kohaldatavad jäätmenimistu kirjed CaO/Ca(OH) 2 sisaldavaid jäätmeid võib liigitada paljude kirjete alla. Allpool on esitatud kohaldatavate kirjete mittetäielik loend. Sobivaid kirjeid CaO/Ca(OH) 2 sisaldavate jäätmete liigitamiseks võib peamiselt leida järgmistest alajaotistest: 10 01 Jõujaamades ja muudes põletusseadmetes tekkinud jäätmed (v.a jaotises 19 nimetatud jäätmed) 10 02 Raua- ja terasetootmisjäätmed 10 13 Tsemendi, lubja, krohvisegu ning nendest toodete valmistamisel tekkinud jäätmed Vt eespool 1. lisa punkt 1.2.1, et kontrollida, millistel eespool nimetatud alajaotiste kirjetel on märge ANH, AH, MNH või MH.
9.4.2018 C 124/73 Kui CaO/Ca(OH) 2 kasutatakse jäätmete termilise käitlemise käigus tekkinud suitsugaasi puhastamisel, võib tahketele jääkidele kohaldada järgmist kirjet (võttes arvesse ka muude ohtlike ainete võimalikku olemasolu suitsugaasis): 19 01 07* Tahked gaasipuhastusjäätmed AH CaO/Ca(OH) 2 sisaldavatele jäätmetele võib kohaldada ka muid kirjeid. Näiteks kaltsiumhüdroksiidi käsitlevat kirjet 06 02 01* tuleb kohaldada kaltsiumhüdroksiidi sisaldavatele jäätmetele, mis on tekkinud aluste valmistamisel, segamisel, tarnimisel ja kasutamisel. Jäätmete liigitamisel arvesse võetavad asjaolud Kaltsiumoksiidi või kaltsiumhüdroksiidi sisaldavatele jäätmetele sobiva kirje valimisel tuleb pidada meeles, et kindlasti tavajäätmete kirje alla kuuluvad jäätmed liigitatakse tavajäätmeteks. See tähendab, et ohtlike omaduste edasine hindamine ei ole vajalik, et otsustada, kas valida tuleks ohtlike või tavajäätmete kirje. Näiteks võib raua- ja terasetööstusest pärinevat räbu liigitada järgmiste kirjete alla: 10 02 01 Räbutöötlemisjäätmed ANH 10 02 02 Töötlemata räbu ANH Isegi kui eespool mainitud raua- ja terasetööstusest pärit räbu kaltsiumoksiidi sisaldus on üle jäätmete raamdirektiivi III lisas esitatud piirnormi, tuleks jäätmed liigitada tavajäätmeteks, välja arvatud juhul, kui liikmesriik kohaldab jäätmete raamdirektiivi artiklit 7 (vt 2. peatükk, tekstikast 2). Paljudes omaklassifikatsioonides või vastavates CLP-määruse kohastel ohutuskaartidel on kaltsiumoksiid (CaO) ja kaltsiumhüdroksiid (Ca(OH) 2 ) tähistatud ohulause koodidega H315, H318 ja H335. Siiski on ka muid omaklassifikatsioone, kus kasutatakse muid ohulause koode (vt 2. lisa, missugustest andmeallikatest erinevaid kaltsiumoksiidi ja kaltsiumhüdroksiidi omaklassifikatsioone kontrollida). Pange tähele, et ainuüksi omaklassifikatsioonidest saadud teave ei pruugi olla jäätmete liigitamisel piisav. MH- või MNH-kirje vahel valimisel tuleb arvesse võtta ohtlikke omadusi HP 4 ärritav nahaärritus ja silmakahjustus ja HP 5 mürgisus sihtelundi suhtes (STOT) / hingamiskahjustusi tekitav mürgisus. Vastavad sisalduse piirnormid on kehtestatud jäätmete raamdirektiivi III lisas (vt 3.4 ja 3.5 lisa) ning need on loetletud ka tabelis 6. Pange tähele, et tabel 6 põhineb kaltsiumoksiidi ja kaltsiumhüdroksiidi ohulause koodidel, mis on võetud omaklassifikatsioonidest. Juhul kui nende ohulause koodide kohaldatavust on võimalik täiendava teabe (nt jäätmete tekkimise protsessist saadav teave) alusel kinnitada, on tulemus järgnev: kui kõikide H318 alla liigitatud ainete (nt CaO ja Ca(OH) 2 ) sisalduste summa on 10 % või üle selle; tuleks jäätmed liigitada HP 4 alusel ohtlikeks. Peale selle: kui kõikide H335 alla liigitatud ainete (nt CaO ja Ca(OH) 2 ) sisalduste summa on 20 % või üle selle; tuleks jäätmed liigitada HP 5 alusel ohtlikeks. Kui katsemeetodite määruses sätestatud meetodite alusel jäätmetega tehtud katsetest (selgrootud loomad) selgub, et kõnealustel jäätmetel neid ohtlikke omadusi ei ole, on jäätmenimistu lisa esimese taande kohaselt katse tulemused ülimuslikud. Vt täpsemalt 3.4 ja 3.5 lisa. Tabel 6 Kaltsiumoksiidi ja kaltsiumhüdroksiidi ohulausekoodid ja sisalduse piirnormid Ohuklassi ja -kategooria kood(id) CaO Eye Dam. 1 STOT SE 3 Ca(OH) 2 Eye Dam. 1 STOT SE 3 Ise tehtud klassifikatsioonidest pärit ohulausekoodid H318 H335 H318 H335 Sisalduse piirnorm (ained kokku) 10 % 20 % 10 % 20 %
C 124/74 9.4.2018 1.4.5. Kivisöetõrva ja bituumenit sisaldavad jäätmed Järgmises näites antakse üldised juhised kivisöetõrva sisaldavate jäätmete liigitamiseks. Üldteave Kivisöetõrv on viskoosne materjal, mis koosneb kõrge molekulaarmassiga kompleksühenditest, mis tekivad nt puidu või kivisöe kuivutmisel ( 23 ). Bituumen on üldmõiste, mida kasutatakse mitmesuguse värvuse, kõvaduse ja volatiilsusega looduslike kergestisüttivate ainete puhul. See koosneb peamiselt süsivesinike segust, mis praktiliselt ei sisalda hapnikuga küllastunud koostisosi ( 24 ). Bituumenit toodetakse toornafta destilleerimisel nafta rafineerimise käigus: Naftabituumenit tuntakse maailmas erinevate nimede all. Näiteks Euroopas kasutatakse tavaliselt terminit bituumen, mis on termini asfalt sünonüüm. Põhja-Ameerikas kasutatakse terminit asphalt binder. Väljaspool Põhja-Ameerikat kasutatakse terminit asfalt mineraalmaterjalidega segatud bituumeni kirjeldamiseks. [ ] Kivisöest saadud tooted nagu kivisöetõrv ja pigitõrvad on bituumenist väga erinevad. Neid toodetakse bituumenkivisöe kuumpürolüüsi teel (> 800 C) ning need on bituumenist oluliselt erinevad nii oma koostise, füüsikaliste omaduste kui ka võimalike terviseriskide poolest. ( 25 ) Peamine päritolu Suurem osa kivisöetõrvast destilleeritakse, et toota rafineeritud saadusi nagu kreosoot, kivisöetõrva pigi, toornaftaleen ja antratseenõlid. Osaliselt kasutatakse kivisöetõrva terasetööstuses kõrgahjude kütmiseks, kuna see on kergesti kättesaadav ja kõrge kütteväärtusega. Alumiiniumoksiidi ja alumiiniumi tootmise ja töötlemise tööstuses kasutatakse kivisöetõrva mitmes tootmisetapis, eriti anoodide tootmisel. Muul otstarbel kasutatakse kivisöetõrva ehitussektoris ja erinevates kivisöega seotud tööstusharudes. Maailmas toodetakse bituumenit umbes 87 miljonit tonni aastas ning sellele on olemas enam kui 250 teadaolevat rakendusvõimalust. Suurem osa bituumenist kasutatakse ehitussektoris, eelkõige sillutiste ja katuste tootmisel ( 26 ). Kohaldatavad jäätmenimistu kirjed Allpool on esitatud mittetäielik loetelu peamistest kirjetest, mida saab kohaldada kivisöetõrva sisaldavate jäätmete suhtes: 17 03 01* Kivisöetõrva sisaldavad bituumenitaolised segud MH 17 03 02 Bituumenitaolised segud, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 03 01 MNH 17 03 03* Kivisöetõrv ja -tõrvasaadused AH Jäätmete liigitamisel arvesse võetavad asjaolud ( 27 ) Kivisöetõrva sisaldavate jäätmete potentsiaalne ohtlikkus sõltub sellest, kui palju need sisaldavad PAHe, millel on teatavasti kantserogeenne mõju (kivisöetõrva puhul kõrge, bituumeni puhul üsna madal). Seega tuleks vaadata ka punkti 1.4.1. On olemas indikaatortestid, mis aitavad välja selgitada, kas kivisütt sisaldavates jäätmetes on olulisel määral PAHkomponente. Katsed näitavad, kas jäätmetes leidub PAHe, kuid nendega ei saa mõõta sisalduse määra. Selle kohta on esitatud näiteid OVAMi juhendis: PAH-markeri kasutamine koos UV-lambiga; valge aerosoolvärv; tilgakese metüleenkloriidi lisamine. ( 23 ) Euroopa Keskkonnaamet (EEA), Environmental Terminology and Discovery Service (SA) (2015), kättesaadav aadressil http://glossary. eea.europa.eu/, vaadatud 4.7.2015. ( 24 ) Samas 21. ( 25 ) Asphalt Insitute and Eurobitume (2015): The Bitumen Industry A Global Perspective, kättesaadav aadressil http://eurobitume.eu/pdf/the_ bitumen_industry/the_bitumen_industry.html. ( 26 ) Samas 25. ( 27 ) Käesolevas punktis esitatud teave pärineb muuhulgas järgmisest allikast: David O'Farrell, Cumbria County Council (2011): Dealing with tar bound arisings, kättesaadav aadressil http://www.soci.org/~/media/files/conference%20downloads/2011/recycling%20and%20re% 20using%20Asphalt%20Mar%2011/David_OFarrell_Presentation.ashx.
9.4.2018 C 124/75 Kui kumbki neist katsetest annab positiivse tulemuse, eeldatakse, et materjal sisaldab tõrva ja on seega ohtlik, v.a juhul, kui jäätmevoo valdaja suudab tõendada, et PAHide sisaldus on alla jäätmete raamdirektiivi III lisas esitatud piirnormi, mis tähendab, et jäätmed võib liigitada tavajäätmeteks. Siiski ei tohi tava- või ohtlikeks jäätmeteks liigitamine toimuda üksnes PAHide olemasolu alusel, vaid arvesse tuleb võtta kõiki jäätmevoos leiduvaid aineid. Kivisöetõrval ja selle destillaatidel (nt tõrvaõlid) võib olla kantserogeenseid omadusi. Kui niisuguste materjalide sisaldus on üle 0,1 %, on jäätmetel ohtlik omadus HP 7 kantserogeenne (vt punkt 3.7). Kivisöetõrva sisaldust jäätmete katsetamisel tavaliselt ei määrata. CLP-määruse VI lisa 3. osa tabelis 3 kasutatakse benso (a)püreeni markerühendina, et määrata teatavate kivisöetõrvaga seotud kirjete kantserogeensust, kui kivisöetõrva sisaldus on 50 ppm (mg/kg) või üle selle. Kõigi asfaltbetooni proovide puhul tuleks tagada, et erineva benso(a)püreeni sisaldusega kihte on hinnatakse nõuetekohaselt ja esindavalt ( 28 ). 1.4.6. Metallid ja sulamid Järgmises näites antakse üldised juhised metalle ja sulameid sisaldavate jäätmete liigitamiseks. Peamine päritolu Metallijäätmed tekivad mitmes valdkonnas, nt elektroonikaromudest, romusõidukitest, ehitus- ja lammutustöödel ning mitmest tööstustoimingust. Kohaldatavad jäätmenimistu kirjed Kuigi kirjed 17 04 01 17 04 09* viitavad konkreetselt erinevatele metallidele, tuleks nende alla liigitada vaid ehitus- ja lammutusjäätmed. Kui vastavad jäätmed ei ole saastunud ohtlike ainetega (väline saastumine, nt värv), mis ei ole seotud metalli või sulami endaga, võib jäätmetele määrata MNH-kirjed 17 04 01 17 04 07 vastavalt selle metallikoostisele. Muul juhul kohaldatakse ohtlike jäätmete peegelkoodi 17 04 09*. Kui jäätmed ei pärine ehitus- ega lammutustöödest, on võimalik kohaldada ka muid jäätmenimistu jaotisi, nt pinnatöötlemisel tekkinud metallijäätmed liigituvad alajaotisesse 12 01 (metallide ja plastide mehaanilisel vormimisel ning füüsikalisel ja mehaanilisel pinnatöötlemisel tekkinud jäätmed). Igal juhul tuleb määrata kõige sobivam jäätmenimistu kirje vastavalt punktis 1.2 kirjeldatud tähtsusjärjekorrale. Seetõttu ei saa jäätmekäitluskohast pärinevaid metallijäätmeid liigitada jäätmenimistu jaotise 17 kirjete alla, vaid need võib liigitada näiteks järgmiste kirjete alla: 19 10 Metalli sisaldavate jäätmete purustamisjäätmed 19 10 01 Raua- ja terasejäätmed ANH 19 10 02 Värviliste metallide jäätmed ANH 19 10 05* Muud ohtlikke aineid sisaldavad fraktsioonid MH 19 12 Jäätmete mehaanilise töötlemise jäätmed, näiteks nimistus mujal nimetamata sortimis-, purustamis-, kokkupressimis- või granuleerimisjäätmed 19 12 02 Mustmetallid ANH 19 12 03 Värvilised metallid ANH 19 12 11* Muud ohtlikke aineid sisaldavad jäätmete mehaanilise töötlemise jäägid (sh materjalisegud) MH Lisaks on jäätmenimistu jaotistes 15 (pakendijäätmed) ja 20 (olmejäätmed) konkreetsed tavajäätmete kirjed metallide liigitamiseks. ( 28 ) Põhineb Ühendkuningriigi juhendil.
C 124/76 9.4.2018 Jäätmete liigitamisel arvesse võetavad asjaolud Jäätmenimistu kohaselt ei liigitata puhtaid metallisulameid ohtlike jäätmete alla: Direktiivi 2008/98/EÜ III lisa kohaseid sisalduse piirnorme ei kohaldata massiivses olekus puhaste metallisulamite suhtes (mis on ohtlike ainetega saastumata). Ohtlikeks jäätmeteks peetavad sulamijäätmed on nimistus eraldi loetletud ja tähistatud tärniga (*). Lisaks tuleb olla hoolikas, et vanametalli ei liigitataks ekslikult jäätmeteks. Nõukogu määruses (EL) nr 333/2011 on sätestatud kriteeriumid, mille alusel määratakse, millal ei ole teatud tüüpi vanametall (raud, teras ja alumiinium) enam jäätmed. Sarnane õigusakt on olemas ka vasemurru kohta (komisjoni määrus (EL) nr 715/2013). Ettevõtjad võivad vabatahtlikult otsustada, kas jätta kriteeriumidele vastav vanametall jäätmeteks liigitamata. Kui asjaomased kriteeriumid on täidetud, ei pea metalle/sulameid tingimata jäätmete raamdirektiivi määratlusega hõlmatud jäätmeteks lugema ning käesolevas tehnilises juhendis esitatud liigitust ei kohaldata. Massiivses olekus metallide puhul ohtlike jäätmete kirjeid tõenäoliselt ei kasutata, välja arvatud juhul, kui on kindlaid märke selle kohta, et metalliosad on töötlemisprotsessi käigus saastunud mittemetalliliste ohtlike ainetega nii, et jäätmetel esineb ohtlikke omadusi. Ohtlikeks tuleks lugeda üksnes sellised massiivses olekus sulamid, mis on konkreetselt ohtlikuks liigitatud või mis on saastunud mittemetalliliste ohtlike ainetega. Ühendkuningriigi juhendi kohaselt on ainus sulam, mis on spetsiaalselt jäätmenimistusse kantud ja liigitatud AH-kirje alla, järgmine: 18 01 10* Hambaravil tekkinud amalgaamijäätmed AH Pange tähele, et 3. lisas esitatud vooskeemidel, milles käsitletakse ohtlike omaduste hindamist, ei ole konkreetselt märgitud, et jäätmete raamdirektiivi III lisas määratletud piirnorme ei kohaldata massiivses olekus puhaste metallisulamite suhtes. 1.4.7. Orgaanilised peroksiidid Järgmises näites antakse üldised juhised orgaanilisi peroksiide sisaldavate jäätmete liigitamiseks. Üldteave CLP-määruses on orgaanilised peroksiidid määratletud I lisa punktis 2.15 järgmiselt: Orgaaniline peroksiid vedel või tahke orgaaniline aine, mis sisaldab kahevalentset peroksürühma -O-O- ja mis võib olla vesinikperoksiidi derivaat, milles üks või mõlemad vesiniku aatomid on asendatud orgaaniliste radikaalidega. Orgaanilise peroksiidi mõiste hõlmab ka orgaanilise peroksiidi segusid (valemi järgi valmistatud segud), mis sisaldavad vähemalt ühte orgaanilist peroksiidi. Orgaanilised peroksiidid on termiliselt mittepüsivad ained või segud, millel on võimalik eksotermiline isekiirenev lagunemine. Lisaks võib neil olla üks või mitu allpool loetletud omadust: kalduvus plahvatuslikult laguneda; kiire põlemine; tundlikkus löögi või hõõrdumise suhtes; ohtlik reageerimine teiste ainetega. Peamine päritolu Orgaaniliste peroksiidide olulised kasutajad on plasti- ja kummitööstus. Orgaanilisi peroksiide ja orgaanilisi peroksiide sisaldavaid segusid kasutatakse nt kiirendajate, aktivaatorite, katalüsaatorite, ristsidumisainete, tahkestavate ainete, kõvendite, initsiaatorite ja promootoritena. Muudeks kasutusvõimalusteks on näiteks kasutamine pleegitusainena (nt jahu pleegitamine), ravimite toimeainena ja leeki aeglustavate sünergistidena. Kohaldatavad jäätmenimistu kirjed Orgaanilisi peroksiide sisaldavaid jäätmeid võib liigitada paljude kirjete alla. Allpool on esitatud kohaldatavate kirjete mittetäielik loend. 16 09 03* Peroksiidid, nt vesinikperoksiid AH 16 09 04* Nimistus mujal nimetamata oksüdeerivad ained AH
9.4.2018 C 124/77 Kõik need kirjed on kindlasti ohtlike jäätmete kirjed, mis tähendab, et ohtlike omaduste hindamist ei ole vaja teha, et otsustada, kas liigitada jäätmed ohtlikeks, kui orgaanilisi peroksiide sisaldavatele jäätmetele on määratud üks neist kirjetest. Ohtlikke omadusi on siiski vaja hinnata näiteks saatelehe täitmiseks. Jäätmete liigitamisel arvesse võetavad asjaolud Kui orgaaniliste peroksiidide puhul tehakse otsus, kas valida MH- või MNH-kirje, tuleb arvesse võtta ohtlikke omadusi HP 1 ja HP 3. Ohtliku omadusi HP 1 Plahvatusohtlik (3. lisa, punkt 3.1) määramisel tuleb arvesse võtta orgaaniliste peroksiidide läviväärtusi. Orgaanilisi peroksiide sisaldavad jäätmed, mis on tähistatud ohulausekoodiga H240 või H241, tuleb liigitada HP 1 alla, välja arvatud juhul, kui kehtivad järgmised väited: jäätmed ei sisalda muid ohtlikke aineid, millele on antud tabelis 8 loetletud ohulausekoodid (vt 3. lisa, punkt 3.1), ning täidetud on üks järgmistest kriteeriumidest: jäätmed sisaldavad > 1 %, kuid 7 % vesinikperoksiidi ning orgaanilis(t)e peroksiidi(de) hapnikusisaldus (O i ) on 0,5 %; jäätmed sisaldavad 1 % vesinikperoksiidi ning orgaanilis(t)e peroksiidi(de) hapnikusisaldus (O i ) on 1 %; mis tahes orgaaniliste peroksiidide hapnikusisaldus O i (%) arvutatakse vastavalt CLP-määruse I lisa punktile 2.15: O i (%) = Σ (16 (ni ci / mi)) kus ni: peroksiidirühmade arv orgaanilise peroksiidi i molekuli kohta. ci: orgaanilise peroksiidi i sisaldus (massiprotsent) jäätmetes. mi: orgaanilise peroksiidi i sisaldus (grammides). Σ tähendab, et kui jäätmed sisaldavad rohkem kui ühte orgaanilist peroksiidi, liidetakse nende kõigi hapnikusisaldus kokku. See hõlmab kõiki orgaanilisi peroksiide ega piirdu nendega, mis on liigitatud H240 või H241 alla. Ühendkuningriigi juhendis on esitatud järgmine näide metüületüülperoksiidi sisalduse arvutamise kohta. Jäätmed sisaldavad 2,9 % metüületüülperoksiidi (C 2 H 5 -O-O-CH 3 ) ja 3 % vesinikperoksiidi. Vesinikperoksiidi sisaldus on > 1 % ja 7 % (vt kriteeriumid ülal). Metüületüülperoksiidi molekulmass on 76 g (seega on mi 76) ning jäätmes leidub üks funktsionaalne peroksiidirühm (seega on ni 1). Kui kasutada neid väärtusi valemis O i (%) = Σ (16 (ni ci / mi)) juhul, kus orgaanilise peroksiidi sisaldus ( ci ) jäätmes on 2,9 %, on metüületüülperoksiidi hapnikusisaldus (O i ) 0,61 % (16 1 2,9 / 76). See on kõrgem kui kriteeriumi i) kohane hapniku piirnorm 0,5 %, seega tuleb jäätmed liigitada HP 1 alla. Orgaanilisi peroksiide tuleb eraldi arvesse võtta ohtliku omaduse HP 3 tuleohtlik määramisel. H240 või H241 alla kuuluvaid isereageerivaid aineid või orgaanilisi peroksiide sisaldavatel jäätmetel võib ohtlikku omadust HP 1 (plahvatusohtlik) käsitleva hindamise tulemusel ilmneda ohtlik omadus HP 3 (tuleohtlik), ning sellisel juhul liigitatakse jäätmed tervikuna koodi H242 alla. Täiendav teave on esitatud punktis 3.3. Orgaanilisi peroksiide käsitlevad CLP-määruse kohased juhendid leiate CLP-määrusest endast või selle vastavast tehnilisest juhendist (edaspidi ECHA CLP-juhend ) ( 29 ). 1.4.8. Kummijäätmed Järgmises näites antakse üldised juhised kummi sisaldavate jäätmete liigitamiseks. ( 29 ) Konkreetsetele katsemeetoditele viidatakse CLP-määruses (katseseeria A H, mida on kirjeldatud UN RTDG käsiraamatu Manual of Tests and Criteria II osas). Täpsemat teavet leiate dokumendist Guidance on the application of the CLP Criteria, viimane versioon (juuli 2017) on kättesaadav aadressil https://echa.europa.eu/documents/10162/23036412/clp_en.pdf/58b5dc6d-ac2a-4910-9702- e9e1f5051cc5
C 124/78 9.4.2018 Üldteave Kummijäätmed on peamiselt olelusringi lõppu jõudnud rehvid ja üldised kummitooted. Peamine päritolu 2013. aastal toodeti rehve ja üldisi kummitooteid vastavalt ~4,67 miljonit tonni ja ~2,57 miljonit tonni. Kummijäätmed tekivad olulistes kogustes rehvidest ja üldistest kummitoodetest. 2012. aastal tekkis olelusringi lõppu jõudnud rehve 2,765 kt. Üldiste kummitoodete kohta vastavat andmed puuduvad ( 30 ). Kohaldatavad jäätmenimistu kirjed Allpool on esitatud mittetäielik loetelu peamistest kirjetest, mis on kohaldatavad kummi ja rehve (ning muid orgaanilisi jäätmeid) sisaldatavatele jäätmetele: 16 01 03 Vanarehvid ANH 16 03 05* Ohtlikke aineid sisaldavad orgaanilised jäätmed MH 16 03 06 Orgaanilised jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 03 05 MNH 19 12 04 Plastid ja kummi ANH Jäätmete liigitamisel arvesse võetavad asjaolud Suurem osa kummijäätmetest liigitatakse ANH-kirjete alla. Jäätmekood 16 03 06 on MH-kirjele 16 03 05* (ohtlikke aineid sisaldavad orgaanilised jäätmed) vastav MNH-kirje jaotise 16 (nimistus mujal nimetamata jäätmed) alajaotises 16 03 (praaktootepartiid ja kasutamata tooted). Selle ohtlike jäätmete kirje võib määrata kasutamata kummitoodetele, mis sisaldavad õlisid või lahuseid, või saastunud praakkummitootepartiidele, mis on saastunud nt õlide või lahustega. Viimase võimalusena võib plasti, sünteetilise kummi ja tehiskiu valmistamisel, kokkusegamisel, jaotamisel ja kasutamisel tekkinud kummijäätmed liigitada ka koodi 07 02 99 alla. 1.4.9. Plastijäätmed Järgmises näites antakse üldised juhised plastijäätmete liigitamiseks. Üldteave Plastmaterjal on orgaaniline tahke aine, mis koosneb peamiselt polümeeride segust või kõrge molekulmassiga polümeeridest ja muudest ainetest nagu lisaained, stabilisaatorid, täiteained jne. Polümeer on monomeere moodustavate paljude korduvate molekulühikute ahel. Plasti monomeerid on looduslikud või sünteetilised orgaanilised ained. Kaubandusliku polümeeri sünonüümina kasutatakse mõnikord terminit vaik ( 31 ). Peamine päritolu EL on üks maailma suurimaid plastitootjaid, kus toodeti 2012. aastal umbes 57 miljonit tonni plasti. 2012. aastal oli plasti töötlemise nõudlus ELis umbes 46 miljonit tonni ning tarbimisjärgsete plastijäätmete kogus oli umbes 25 miljonit tonni ( 32 ). Plastijäätmed tekivad tööstuses või kodumajapidamistes kasutuselt kõrvaldatud plasttoodetest. Tarbimisjärgsed plastijäätmed on peamiselt plastist pakendijäätmed. Muud olulisemad plastijäätmeid tekitavad sektorid on: ehitus, autotööstus, elektroonikaromud ja põllumajandus ( 33 ). ( 30 ) Allikas: European Tyre and Rubber Industry (2014). ( 31 ) Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskus (2014): End of waste criteria for waste plastics for conversion. Technical proposal. Final draft report, DG JRC, IPTS, Sevilla, Hispaania. ( 32 ) Plastic Europe (2013): Plastics the facts 2013. An analysis of European latest plastics production, demand and waste data. ( 33 ) Samas.
9.4.2018 C 124/79 Kohaldatavad jäätmenimistu kirjed Allpool on esitatud mittetäielik loetelu peamistest kirjetest, mis on kohaldatavad plasti sisaldatavatele jäätmetele: Plastpakend 15 01 02 Plastpakendid MNH 15 01 05 Komposiitpakendid MNH 15 01 06 Segapakendid MNH 15 01 10* Ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastatud pakendid MH Ehitamisel ja lammutamisel tekkinud plastijäätmed 17 02 03 Plastid MNH 17 02 04* Ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastatud puit, klaas ja plastid MH Kirjed, mis hõlmavad (võivad hõlmata) plasti, kuid ei viita selgesõnaliselt plastile, nt: 17 04 10* Õli, kivisöetõrva või muid ohtlikke aineid sisaldavad kaablid MH 17 04 11 Kaablid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 04 10 MNH 17 06 03* Muud ohtlikest ainetest koosnevad või neid sisaldavad isolatsioonimaterjalid MH 17 06 04 Isolatsioonimaterjalid, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 17 06 01 ja 17 06 03 MNH 17 09 03* Muu ohtlikke aineid sisaldav ehitus- ja lammutuspraht (sh segapraht) MH 17 09 04 Ehitus- ja lammutussegapraht, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 17 09 01, 17 09 02 ja 17 09 03 MNH Autotööstuses tekkivad plastijäätmed 16 01 19 Plastid ANH 19 10 03* Ohtlikke aineid sisaldav kergfraktsioon ja tolm MH 19 10 04 Kergfraktsioon ja tolm, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 10 03 MNH Plastist elektri- ja elektroonikaseadmete romud 19 12 04 Plastid ja kumm ANH Kirjed, mis hõlmavad (võivad hõlmata) plasti, kuid ei viita selgesõnaliselt plastile, nt: 16 02 15* Kasutuselt kõrvaldatud seadmetelt eemaldatud ohtlikud osad 16 02 16 Kasutuselt kõrvaldatud seadmetelt eemaldatud osad, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 02 15 19 10 03* Ohtlikke aineid sisaldav kergfraktsioon ja tolm MH 19 10 04 Kergfraktsioon ja tolm, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 10 03 MNH 19 10 05* Muud ohtlikke aineid sisaldavad fraktsioonid MH 19 10 06 Muud fraktsioonid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 10 05 MNH 19 12 11* Muud ohtlikke aineid sisaldavad jäätmete mehaanilise töötlemise jäägid (sh materjalisegud) MH 19 12 04 Plastid ja kumm MNH 19 12 12 Muud jäätmete mehaanilise töötlemise jäägid (sh materjalisegud), mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 12 11 MNH
C 124/80 9.4.2018 Põllumajandus 02 01 04 Plastijäätmed (v.a pakendid) ANH Peale eespool nimetatud sektorite leidub plasti puhul sobivaid kirjeid ka muudest jäätmenimistu jaotistest. Näiteks: 07 02 13 Plastijäätmed ANH 07 02 16* Ohtlikke silikoone sisaldavad jäätmed MH 07 02 17 Silikoone sisaldavad jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 07 02 16 MNH 12 01 05 Plasti höövli- ja treilaastud ANH 12 01 16* Ohtlikke aineid sisaldavad liivapritsimisjäätmed MH 12 01 17 Liivapritsimisjäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 12 01 16 MNH 20 01 39 Plastid ANH Jäätmete liigitamisel arvesse võetavad asjaolud Plastmaterjalid sisaldavad tavaliselt lisaks plasti polümeeridele ka erinevaid plasti maatriksis olevaid lisaaineid, mis parandavad lõpptoote töö tulemusi ning kasutus- või töötlemisomadusi. Lisaained on eraldi erikemikaalide rühm, mida sageli enne töötlemist või töötlemise ajal plasti maatriksile lisatakse või pärast töötlemist lõpptoote pinnale kantakse ( 34 ). Konkreetsed plastijäätmed, millele saab määrata peegelkoodi, võivad olla ohtlikud kas neis sisalduvate lisaainete või selle tõttu, et jäätmed on saastunud ohtlike ainete, nt õlide või lahustitega. Plastijäätmetes sisalduvad asjakohased lisaained on tavaliselt näiteks stabilisaatorid või pigmendid (nt kaadmium, kroom, plii- või tinaühendid, BPA, nonüülfenoolühendid), leegiaeglustid (SCCPd, MCCPd, PBDEd, HBCD jne), plastifikaatorid (ftalaadid, SCCPd, MCCPd jne) ja mitmesugused muud jäätmes sisalduda võivad lisaained ( 35 ). Pange tähele, et jäätmekoodi 15 01 10* alla liigitatud jäätmed võivad olla ohtlikud kas seetõttu, et 1) pakend on ohtlik, kui see sisaldab ohtlike ainete (tavaliselt muust materjalist kui plast) jääke VÕI 2) plastmaterjal ise (millest pakend on toodetud) sisaldab ohtlikke aineid (vt ka punktis 1.3.1 esitatud näidet pakendijäätmete kohta). 1.4.10. Püsivad orgaanilised saasteained Järgmises näites antakse üldised juhised püsivaid orgaanilisi saasteaineid sisaldavate jäätmete liigitamiseks. Üldteave Püsivad orgaanilised saasteained on orgaanilised keemilised ained. Keskkonda pääsenud püsivad orgaanilised saasteained püsivad seal pikka aega, levivad keskkonnas kaugele, kogunevad elusorganismide, sealhulgas inimeste rasvkoesse ning on mürgised nii inimestele kui ka elusloodusele oma eriliste füüsikaliste ja keemiliste omaduste tõttu. Peamine päritolu Püsivad orgaanilised saasteained on rühm erinevaid aineid või ainerühmi, mille päritolu on erinev. Paljud püsivad orgaanilised saasteained on või olid tahtlikult toodetud pestitsiidid või tööstuskemikaalid, mida on kasutatud mitmesugusel tehnilisel või põllumajanduslikul otstarbel. Muud püsivad orgaanilised saasteained on tekkinud tahtmatult kõrvalsaadusena näiteks tootmise või põletamise käigus. ( 34 ) Jan J. C. Bart (2005): Additives in Polymers: Industrial Analysis and Applications, Wiley. ( 35 ) Täpsemaid andmeid vt Euroopa Komisjoni dokumendist Study to assess possibility of granting a derogation given to specific types of plastic and rubber waste in the EU waste list, BIPRO, 2015.
9.4.2018 C 124/81 Jäätmete liigitamisel arvesse võetavad asjaolud Püsivate orgaaniliste saasteainete Stockholmi konventsioon ja piiriülese õhusaaste kauglevi konventsioon (CLRTAP) on rahvusvahelised vahendid, mille püsivate orgaaniliste saasteainete loetelusid pidevalt muudetakse. Niipea, kui uued ained/ainerühmad konventsioonis püsivate orgaaniliste saasteainetena klassifitseeritakse, lisatakse need ka püsivate orgaaniliste saasteainete määrusesse. Nimetatud määruses on sätestatud jäätmetega seotud erisätted püsivate orgaaniliste saasteainete kohta. Artikli 7 kohaselt sisaldavad tuleb jäätmed, mis koosnevad püsivatest orgaanilistest saasteainetest, sisaldavad neid või on nendega saastunud üle teatava piirmäära (artikli 7 lõike 4 punktis a osutatud kontsentratsioonipiir nn püsivate orgaaniliste saasteainete sisalduse madal piirmäär ) põhjendamatu viivituseta kõrvaldada või taaskasutada kooskõlas püsivate orgaaniliste saasteainete määruse sätetega viisil, mis tagab, et jäätmetes sisalduvad püsivad orgaanilised saasteained hävitatakse või muundatakse pöördumatult nii, et allesjäänud jäätmetel ja heitmetel ei esine püsivate orgaaniliste saasteainete omadusi. Kõrvaldamis- ja taaskasutamistoimingud, mis võivad viia püsivate orgaaniliste saasteainete taaskasutamise, ringlussevõtmise, taastamise või korduvkasutamiseni, on keelatud. Vastavalt jäätmenimistule kohaldatakse peegelkoodide puhul järgmist. Jäätmeid, mis sisaldavad polüklooritud dibenso-p-dioksiine ja polüklooritud dibensofuraane (PCDD/PCDF), DDTd (1,1,1-trikloro-2,2-bis(4-klorofenüül)etaan), klordaani, heksaklorotsükloheksaane (sh lindaan), dieldriini, endriini, heptakloori, heksaklorobenseeni, kloordekooni, aldriini, pentaklorobenseeni, mireksit, toksafeeni, heksabromobifenüüli ja/või PCB-d Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 IV lisa kohastest sisalduse piirnormidest rohkem, tuleks klassifitseerida ohtlikeks. Seega tuleb jäätmed, mis sisaldavad jäätmenimistus mainitud püsivaid orgaanilisi saasteaineid (punkt 2, taane 3) püsivate orgaaniliste saasteainete määruses (vt tabel 7) sätestatud piirnormidest rohkem, liigitada ohtlikeks jäätmeteks. Muude püsivaid orgaanilisi saasteaineid sisaldavate jäätmete puhul tuleb nende ohtlikkust hinnata vastavalt jäätmete raamdirektiivi III lisas esitatud sisalduse piirnormidele. Tabel 7 Jäätmenimistus loetletud püsivate orgaaniliste saasteainete piirnormid vastavalt püsivate orgaaniliste saasteainete määrusele Aine CASi nr EÜ nr Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid (PCDD/PCDF) Artikli 7 lõike 4 punktis a osutatud sisalduse piirnorm 15 μg/kg ( 1 ) DDT (1,1,1-trikloro-2,2-bis-(4-klorofenüül)etaan) 50-29-3 200-024-3 50 mg/kg Klordaan 57-74-9 200-349-0 50 mg/kg Heksaklorotsükloheksaanid, sh lindaan 58-89-9 210-168-9 50 mg/kg 319-84-6 200-401-2 319-85-7 206-270-8 608-73-1 206-271-3 Dieldriin 60-57-1 200-484-5 50 mg/kg Endriin 72-20-8 200-775-7 50 mg/kg Heptakloor 76-44-8 200-962-3 50 mg/kg Heksaklorobenseen 118-74-1 200-273-9 50 mg/kg Kloordekoon 143-50-0 205-601-3 50 mg/kg
C 124/82 9.4.2018 Aine CASi nr EÜ nr Artikli 7 lõike 4 punktis a osutatud sisalduse piirnorm Aldriin 309-00-2 206-215-8 50 mg/kg Pentaklorobenseen 608-93-5 210-172-5 50 mg/kg Polüklooritud bifenüülid (PCBd) 1336-36-3 ja muud 215-648-1 50 mg/kg ( 2 ) Mireks 2385-85-5 219-196-6 50 mg/kg Toksafeen 8001-35-2 232-283-3 50 mg/kg Heksabromobifenüül 36355-01-8 252-994-2 50 mg/kg ( 1 ) Piirnorm arvutatakse PCDDna ja PCDFna vastavalt määruses (EÜ) nr 850/2004 osutatud toksilisusfaktorile (TEF), nagu on märgitud ( 2 ) Vajaduse korral tuleks rakendada arvutusmeetodit, mis on esitatud Euroopa standardites EN 12766-1 ja EN 12766-2. Jäätmed, mille suhtes kohaldatakse püsivate orgaaniliste saasteainete määruse artiklis 7 sätestatud kohustusi, kuna need sisaldavad püsivaid orgaanilisi saasteaineid määral, mis ületab püsivate orgaaniliste saasteainete piirnormi, ei ole tingimata ohtlikud jäätmed. Näiteks jäätmeid, mis sisaldavad 5 % pentabded (varem kasutati peamiselt paindlikes polüuretaanvahtudes autotööstuses ja pehme mööbli tootmisel), tuleks käsitleda vastavalt püsivate orgaaniliste saasteainete määruse artiklile 7 (püsivate orgaaniliste saasteainete ja BDE summaarse sisalduse piirnorm 0,1 %), kuid tegemist ei ole ohtlike jäätmetega (pentabde piirnorm on 10 %). Pange tähele, et kõik püsivate orgaaniliste saasteainete määrusest tulenevad jäätmevaldajate või -tekitajate kohustused peavad olema täidetud hoolimata sellest, kas jäätmed liigitatakse jäätmenimistu kohaselt ohtlikeks või mitte. Kui jäätmed liigitatakse ohtlikeks vaid nende püsivate orgaaniliste saasteainete sisalduse alusel, võib neid käsitlevate saatelehtede täitmine olla keeruline, kuna tavaliselt peab ohtlikud omadused HP 1 kuni 15 dokumenteerima ja nendest teada andma.
9.4.2018 C 124/83 2. LISA Ohtlikke aineid käsitlevad andmeallikad ja alusteave Kui on analüüsitud, milliseid ained vaatlusalused jäätmed sisaldavad, tuleb analüüsida, kas kindlakstehtud ained on ohtlikud ja kuidas nende keemiline klassifikatsioon on määratud. 2. lisas antakse juhiseid nii kindlakstehtud ainete ohtlikkuse analüüsimiseks kui ka liigitamiseks. Lisaks kirjeldatakse andmeallikaid, kust leiab sellega seoses vajalikku teavet. Peamised andmeallikad on esitatud joonisel 5. Viidatud on käesoleva dokumendi vastavale punktile (hall kast) ja ametlikule allikale (sinine kast). Täiendavat teavet andmeallikate ja nende tähtsusjärjekorra kohta on esitatud vastavates lõikudes allpool. Joonis 5. Ohtlikke aineid käsitleva teabe allikad 2.1 Ainete ohtlikuks liigitamine CLP-määruse alusel Paljudel juhtudel osutub MH- või MNH-kirje määramisel otsustavaks kriteeriumiks ohtlike ainete olemasolu vastavalt jäätmete raamdirektiivi III lisas esitatud ohtlike omaduste kriteeriumidele ja nendega seotud piirnormidele (vt täpsemalt käesoleva dokumendi 3. lisa). ELi CLP-määruses on sätestatud kriteeriumid, mille alusel hinnata ainete füüsikalisi, inimtervisele ja keskkonnale avalduvaid ohte. Ohtlik aine on aine, millele on CLP-määruse alusel klassifitseerimisel antud ohulause kood. Teavet selle kohta, millised ohulause koodid on millistele ainetele määratud, leiab ühtlustatud klassifikatsioonidest, ja juhul, kui neid seal ei ole, osaliselt ka omaklassifikatsioonidest (mida kasutatakse ettevõtja vastutusel ja pädevate asutuste järelevalve all, võttes arvesse, et omaklassifikatsioone ei ole ühtlustatud), mida on kirjeldatud järgmistes punktides. 2.1.1 Ainete ühtlustatud klassifikatsioon Mõni aine on ELi tasandi ametliku otsusega ametlikult klassifitseeritud. Neid nimetatakse ühtlustatud klassifikatsioonideks ja need on loetletud CLP-määruse VI lisa 3. osa tabelis 3. Ühtlustatud klassifikatsioon annab teavet aine keemilise klassifikatsiooni ja märgistamise kohta: Ohulause kood Ohuklassile ja -kategooriale antud kood. Näiteks kantserogeenil võib olla kood H350 või H351.
C 124/84 9.4.2018 Ohuklass Ohu laad. Näiteks kantserogeeni ohuklass on Carc.. Ohukategooria Ohuklassi alamkategooria, mis kirjeldab ohu tõsidust. Näiteks võib kantserogeeni ohukategooria olla 1A, 1B või 2. CLP-määruse VI lisa 3. osa tabelis 3 esitatud ohuklassid ja -kategooriad on õiguslikus mõttes tähtsamad kõigist muudest teabeallikatest nimetatud ohuklasside ja -kategooriate kohta ning neid tuleb klassifitseerimisel kasutada. Pange tähele, et ühtlustatud klassifikatsioon võib olla ebatäielik, kui see hõlmab vaid loetletud ohuklasse ja -kategooriaid. Teavet terminoloogia kohta vt ECHA CLP-juhendist. CLP-määruse VI lisa 3. osa tabelit 3 ajakohastatakse regulaarselt, kohandades seda tehnika arenguga. Selles on kaht tüüpi ühtlustatud klassifikatsioone: konkreetsete ainete (nt pliikromaat) ühtlustatud klassifikatsioonid ja ühtlustatud rühmaklassifikatsioonid (nt pliiühendid). Ühtlustatud klassifikatsioonidega on võimalik tutvuda Euroopa Kemikaaliameti (ECHA) klassifitseerimis- ja märgistusandmikust (vt punkt 2.1.3). Juhul, kui konkreetse aine kohta on olemas ühtlustatud klassifikatsioon, tuleks seda ühtlustatud rühmaklassifikatsioonile eelistada. 2.1.2 Omaklassifikatsioonid Ainete tootjad, importijad ja allkasutajad peavad aine CLP-määruse alusel ise klassifitseerima (nagu on nõutud CLPmääruses ja REACH-määruse kohase ainete registreerimise raamistikus), kohaldades CLP-määruse kohaseid klassifitseerimiskriteeriume. Sama aine kohta võib olla mitu klassifikatsiooni, sest: turule lastud aine koostis, vorm või füüsikaline olek on erinev; valmistajal või tootjal on liiga vähe teavet ohuklassi või -kategooria hindamiseks (põhjusena märgitakse andmed puuduvad, ebakindlad andmed või kindlad, kuid klassifitseerimiseks ebapiisavad andmed ); valmistajal, importijal või allkasutajal on juurdepääs teistsugustele või täiendavatele andmetele või on ta need andmed ise loonud. Omaklassifikatsioone tuleks kasutada üldise alusteabena selleks, et selgitada välja, missuguseid ohuklasse ja -kategooriaid on teised teatajad kindlaks teinud, ja kas nendes minnakse ühtlustatud klassifikatsioonidest kaugemale. Soovitatav on kontrollida eelkõige selliseid omaklassifikatsioone, mida on kõige rohkem teatatud. Tehakse jõupingutusi selle nimel, et teatajad jõuaksid omaklassifikatsioonide osas kokkuleppele. Kui aga ühtlustatud klassifikatsioon puudub ja teatava aine kohta on kättesaadav ainult omaklassifikatsioon, peaks jäätmevaldaja tegema kõik selleks, et klassifitseerida aine vastavalt klassifitseerimis- ja märgistusandmikus avaldatud klassifikatsioonile ning võtma eelkõige arvesse klassifikatsiooni, mis on vastava aine või segu ohutuskaardiga edastatud jäätmeid tekitavale ettevõtjale. 2.1.3 Klassifitseerimis- ja märgistusandmik otsinguvahendina ECHA hallatavat klassifitseerimis- ja märgistusandmikku ( 36 ) saab kasutada jäätmete liigitamise seisukohalt asjakohaste ainete või ainerühmade klassifikatsioonide otsimiseks (vajaduse korral ka selle teabe kinnitamiseks). Andmikust on võimalik lihtsalt otsida ainete või ainerühmade ühtlustatud klassifikatsioone, kuna see sisaldab CLP-määruse VI lisa 3. osa tabelis 3 esitatud teavet. Samuti sisaldab see REACH-määruse kohasel ainete registreerimisel esitatud omaklassifikatsioone ning registreerimata aineid käsitlevaid teatisi (nt väikeimportijad, kellel puudub registreerimise kohustus). Kui klassifitseerimis- ja märgistusandmikus ei ole esitatud ühtegi ühtlustatud klassifikatsiooni ja sinna on kantud rohkem kui üks omaklassifikatsioon, võib registreeritud aineid käsitlev ECHA andmebaas ( 37 ) aidata täiendada klassifitseerimis- ja märgistusandmikust saadud teavet. Klassifitseerimis- ja märgistusandmik on tõlgitud kõikidesse ELi keeltesse. Siiski tuleks tähele panna, et klassifitseerimis- ja märgistusandmikku muudetakse pidevalt ning seetõttu tuleks selle sisusse suhtuda teatava ettevaatusega (nt klassifitseerimis- ja märgistusandmiku ainepõhiste klassifikatsioonide lähendamisega tegeletakse pidevalt). Allpool on esitatud näitena pliikromaadi (CASi number 7758-97-6) ühtlustatud kirje sellisena nagu see on esitatud klassifitseerimis- ja märgistusandmikus. ( 36 ) http://echa.europa.eu/regulations/clp/cl-inventory. ( 37 ) http://echa.europa.eu/de/information-on-chemicals/registered-substances.
9.4.2018 C 124/85 Joonis 6. Näide pliikromaadi ühtlustatud kirje kohta sellisena nagu see on esitatud klassifitseerimis- ja märgistusandmikus Nagu on joonisel 6 märgitud, liigitatakse pliikromaat järgmiselt: Carc. 1B H350 Repr. 1A H360Df STOT RE 2 H373** Aquatic Acute 1 H400 Aquatic Chronic 1 H410 Et hinnata, kas vaatlusalustel jäätmetel on ohtlikke omadusi (vt punkt 3.2.2 ja 3. lisa), kuna need sisaldavad ohtlikku ainet pliikromaati, tuleb arvesse võtta teavet pliikromaadi ohuklassi, ohukategooria ja ohulause koodide kohta. 2.2 Teave jäätmeteks muutuvate ainete/segude koostise, omaduste ja käitlemise kohta CLP-määruse alusel ohtlikeks liigitatud ainete ja segude ning samuti üle teatavate piirnormide ohtlikke aineid sisaldavate klassifitseerimata segude kohta peab tarnija esitama ohutuskaardi. Ohutuskaart peab vastama teatud nõuetele ja vormilt REACH-määruse artiklis 31 sätestatule ning sisaldama teavet: aine või segu klassifitseerimise kohta vastavalt CLP-määruse II jaotisele (ohutuskaardi 2. jagu); see võib olla ühtlustatud klassifikatsioon või omaklassifikatsioon (vt punkt 2.1); aine koostise/koostisosade kohta (ohutuskaardi 3. jagu); kõrvaldamismeetodite kohta (ohutuskaardi 13. jagu); kokkupuutestsenaariumide kohta (lisa).
C 124/86 9.4.2018 Kui need andmed on olemas, võib ohutuskaart olla kasulik teabevahend edasistes hindamisetappides, mis tuleb jäätmenimistu kohasel klassifitseerimisel läbida, kui konkreetsest tootest on saanud jäätmed. Pange tähele, et kui jäätmeks muutunud toode on kahe või enama aine segu (nt lakipurk), on segude klassifitseerimist puudutav teave üldiselt väärtuslik teabeallikas ning lisaks tuleb segu üldise keemilise klassifikatsiooni asemel kasutada üksikute ainete klassifikatsioone. Segusid käsitlevas ohutuskaardi 3. jaos esitatakse CLP-määrusele vastav klassifikatsioon segu iga üksiku ohtliku koostisosa kohta. Seda teavet võib kinnitada või täiendada otsinguga klassifitseerimis- ja märgistusandmikust (vt punkt 2.1.3). Pange tähele, et selliste ainete ja segude ning toodete kohta, mille puhul ei ole ohutuskaart kohustuslik, võivad olla olemas vabatahtlikult koostatud tooteinfolehed, mis ei vasta ohutuskaardile, kuid võivad anda teavet koostise ja soovituslike kõrvaldamismeetodite kohta. Täiendav kontroll on soovitatavad, kui: esitatud teave võib olla aegunud (toode kõrvaldatakse kasutuselt pikka aega pärast selle viimast tarnimist); on põhjust uskuda, et teave on ebatäielik, ebapiisav või ebatäpne; teave jäätmete tekkimise protsessi kohta viitab sellele, et neis võib leiduda aineid (nt saasteaineid), mida ohutuskaardil ei ole. 2.3 Muud teabeallikad Lisaks eelmistes punktides tutvustatud teabeallikatele võib jäätmetes leiduda võivate ainete olemasolu ja koostise kohta olla olemas muud kasulikku kirjandust. Missugust allikat kasutada, tuleb otsustada iga juhtumi puhul eraldi. Üldised võimalikud näited on: PVT-viitedokumendid; tööstusprotsesside käsiraamatud; USA keskkonnakaitseameti sektoripõhised dokumendid; jäätmete tekitaja teave protsesside ja ainete kohta (protsessikirjeldused); andmebaasid teatavate jäätmete tüüpilise koostise kohta ( 38 ). ( 38 ) Tasub märkida, et teatud liikmesriikides, nt Saksamaal, on jäätmevoogude koostist, füüsikalis-keemilisi omadusi ja klassifikatsiooni puudutavad andmebaasid avalikult kättesaadavad.
9.4.2018 C 124/87 3. LISA Ohtlike omaduste (HP 1 HP 15) kindlaksmääramine 3.1. Ohtlik omadus HP 1: Plahvatusohtlik Jäätmete raamdirektiivi III lisas esitatud määratlus ja täiendav kirjeldus Jäätmete raamdirektiivi III lisas on ohtlik omadus HP 1 (plahvatusohtlik) määratletud järgmiselt: jäätmed, mis võivad keemilise reaktsiooni teel tekitada gaasi sellise temperatuuri, rõhu ja kiirusega, mis kahjustab ümbruskonda; sealhulgas pürotehnilised jäätmed, plahvatusohtlikud orgaanilise peroksiidi jäätmed ja plahvatusohtlikud isereageerivad jäätmed. Ohtliku omaduse HP 1 puhul on oluline tähele panna, et jäätmete raamdirektiivi kohaldamisalast on välja jäetud kasutusest kõrvaldatud lõhkeainete jäägid (vt punkt 3.1.1). Seega on soovitav kontrollida, kas asjaomased jäätmed üldse vastavad jäätmete raamdirektiivi ja jäätmenimistu eeskirjadele. Jäätmete raamdirektiivis selgitatakse täiendavalt: Kui jäätmed sisaldavad üht või mitut ainet, mis on klassifitseeritud ühe tabelis 1 [vt käesoleva dokumendi tabel 8] esitatud ohuklassi ja -kategooria koodi ja ohulausete koodiga, tuleb jäätmeid katsemeetodite kohaselt hinnata, kui see on sobiv ja proportsionaalne, et teha kindlaks, kas need kuuluvad kategooria HP 1 koodi alla. Kui mingi aine, segu või toote esinemine viitab sellele, et jäätmed on plahvatusohtlikud, klassifitseeritakse need ohtlikuks koodiga HP 1. Jäätmetega, mis sisaldavad tabelis 8 esitatud ohuklassi, -kategooria ja ohulause koodiga aineid, võib teha katseid, et selgitada välja, kas neil on kõnealune ohtlik omadus või mitte. Teise võimalusena võib lihtsalt eeldada, et osutatud aineid sisaldavatel jäätmetel on ohtlikud omadused koodiga HP 1. Tabel 8 Jäätmete koostisosade ohuklassi ja -kategooria kood(id) ja ohulause(te) kood(id) jäätmete liigitamiseks ohtlikeks koodiga HP 1 (plahvatusohtlik) Ohuklassi ja -kategooria kood(id) Ohulause kood(id) Kirjeldus Unst. Expl. H200 Ebapüsivad lõhkeaine Expl. 1.1 H201 Plahvatusohtlik; massiplahvatusoht. Expl. 1.2 H202 Plahvatusohtlik; suur laialipaiskumisoht Expl. 1.3 H203 Plahvatusohtlik; süttimis-, plahvatus- või laialipaiskumisoht Expl. 1.4 H204 Süttimis- või laialipaiskumisoht Self-react. A Org. Perox. A H240 Kuumenemisel võib plahvatada Self-react. B Org. Perox. B H241 Kuumenemisel võib süttida või plahvatada Kui jäätmeteks muutunud toode on teadaolevalt plahvatusohtlik, tuleks samuti kaaluda selle liigitamist HP1 koodi alla.
C 124/88 9.4.2018 Mõned ained võivad muutuda plahvatusohtlikuks teatud tingimustes, nt ained, mis kuuluvad ohulause koodi H205 Süttimise korral massiplahvatusoht või EUH001 Plahvatusohtlik kuivana alla. Need ained ei muuda jäätmeid omaduse HP 1 alusel ohtlikuks, kuid nende olemasolu jäätmetes võib tähendada seda, et jäätmetel on ohtlik omadus HP 15; lisateavet vt punktist 1.2.1. Jäätmed, mis sisaldavad koodi H240 või H241 alla liigitatud ainet, tuleks käsitada koodi HP 3 alusel tuleohtlikuna, kui need ei ole liigitatud ohtlikuks koodi HP 1 alusel. Joonisel 7 on kujutatud ohtliku omaduse HP 1 hindamise protsessi ( 39 ). Joonis 7. Vooskeem HP 1 hindamiseks Katsemeetodid Katsemeetodite määruse lisa A osas on esitatud järgmine katsemeetod, mida võib omaduse HP 1 plahvatusohtlik hindamiseks kasutada: A.14. Plahvatusohtlikkus Tabelis 8 loetletud aineid sisaldavaid jäätmeid tuleks plahvatusohtlikkuse osas katsetada vastavalt ECHA CLP-juhendile. ECHA CLP-juhend sisaldab eraldi osi järgmisi aineid sisaldavate segude katsetamiseks: orgaanilised peroksiidid isereageerivad ained ja segud lõhkeained. CLP-määruses on isereageerivad ained ja segud liigitatud ühte seitsmest kategooriast (tüübid A G), vt ECHA CLP juhend. Orgaanilist peroksiidi või isereageerivat ainet sisaldavatel jäätmetel, mis on katse alusel liigitatud tüübi A (H240) või tüübi B (H241) alla, on ohtlik omadus HP 1. Tüübi C, D, E või F (H242) alla liigitatud jäätmetel on ohtlik omadus HP 3. Muud tabelis 8 loetletud ainet sisaldavatel jäätmetel, mis on katsete alusel liigitatud ebapüsivaks lõhkeaineks (H200) või kategooria 1.1(H201), 1.2 (H202), 1.3 (H203) või 1.4 (H204) alla, on ohtlik omadus HP 1. 1. lisa punktis 1.4.7 on esitatud üksikasjalik näide orgaaniliste peroksiidide hindamise kohta HP 1 alusel. 3.2. Ohtlik omadus HP 2: Oksüdeeriv Jäätmete raamdirektiivi III lisas esitatud määratlus ja täiendav kirjeldus Jäätmete raamdirektiivi III lisas on ohtlik omadus HP 2 (oksüdeeriv) määratletud järgmiselt: jäätmed, mis võivad tavaliselt hapniku eraldamise kaudu põhjustada teise materjali põlemist või sellele kaasa aidata. ( 39 ) Kohandatud Ühendkuningriigi juhendi põhjal.
9.4.2018 C 124/89 Jäätmete raamdirektiivis selgitatakse täiendavalt: Kui jäätmed sisaldavad üht või mitut ainet, mis on klassifitseeritud ühe tabelis 2 [vt käesoleva dokumendi tabel 9] esitatud ohuklassi ja -kategooria koodi ja ohulausete koodiga, tuleb jäätmeid katsemeetodite kohaselt hinnata, kui see on sobiv ja proportsionaalne, et teha kindlaks, kas need kuuluvad kategooria HP 2 koodi alla. Kui mingi aine, segu või toote esinemine viitab sellele, et jäätmed on oksüdeerivad, klassifitseeritakse need ohtlikeks koodiga HP 2. Jäätmeid, mis sisaldavad tabelis 9 esitatud ohuklassi, -kategooria ja ohulause koodiga aineid, võib katsetega kontrollida, et teha kindlaks, kas neil on kõnealune ohtlik omadus või mitte. Teise võimalusena võib lihtsalt eeldada, et osutatud aineid sisaldavatel jäätmetel on ohtlikud omadused koodiga HP 2. Tabel 9 Jäätmete koostisosade ohuklassi ja -kategooria kood(id) ja ohulause(te) kood(id) jäätmete liigitamiseks ohtlikeks koodiga HP 2 (oksüdeeriv) Ohuklassi ja -kategooria kood(id) Ohulause kood(id) Kirjeldus Ox. Gas 1 H270 Võib põhjustada süttimise või soodustada põlemist; oksüdeerija Ox. Liq. 1 Ox. Sol. 1 H271 Võib põhjustada süttimise või plahvatuse; tugev oksüdeerija Ox. Liq. 2 Ox. Liq. 3 Ox. Sol. 2 Ox. Sol. 3 H272 Võib soodustada põlemist; oksüdeerija kus jäätmed sisaldavad vaid üht nimetatud ainetest; ainele on CLP-määruse VI lisa 3. osa tabelis 3 määratud konkreetne sisalduse piirnorm. Tuleks märkida, et sellele ohuklassile ei kohaldata üldisi sisalduse piirnorme; aine sisaldus jäätmes jääb alla nimetatud piirnormi; võib eeldada, et aine ei ole HP 2 alusel ohtlik. Näitena võib tuua lämmastikhappe, mis on liigitatud koodiga H272, Ox. Liq. 3 ning mille konkreetne sisalduse piirnorm on 65 %. Kui jäätmetes leidub lämmastikhapet rohkem kui 65 %, tuleb need liigitada koodiga HP 2 (lisaks koodile HP 8). Ainus muu aine, millele on enne CLP-määruse 10. muudatust ( 40 ) määratud oksüdeerivate omaduste konkreetne sisalduse piirnorm, on vesinikperoksiid, mille piirnorm on 50 %. Oksüdeerivate gaaside arvutamise meetod Kui jäätmed sisaldavad koodiga H270 liigitatud ainet, on võimalik arvutada, kas jäätmetel on omadus HP 2 või mitte. Arvutusmeetod on sätestatud standardis ISO 10156 (muudetud) ning seda tuleks kohaldada kooskõlas ECHA CLP-juhendiga. ( 40 ) Komisjoni 4. mai 2017. aasta määrus (EL) 2017/776, millega muudetakse tehnika ja teaduse arenguga kohandamise eesmärgil Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist (ELT L 116, 5.5.2017, lk 1).
C 124/90 9.4.2018 Joonisel 8 on kujutatud ohtliku omaduse HP 2 hindamise protsessi ( 41 ). Joonis 8. Vooskeem HP 2 hindamiseks Katsemeetodid Katsemeetodite määruse lisa A osas on esitatud järgmised katsemeetodid, mida võib omaduse HP 2 oksüdeeriv hindamiseks kasutada: A.17. Oksüdeerivad omadused (tahked ained) A.21. Oksüdeerimisvõime (vedelikud) Tabelis 9 loetletud aineid sisaldavate jäätmete oksüdeerivaid omadusi tuleks katsetada vastavalt ECHA CLP-juhendile. ECHA CLP-juhendis on eraldi osad järgmisi aineid sisaldavate segude katsetamiseks: Oksüdeerivad gaasid Oksüdeerivad vedelikud Oksüdeerivad tahked ained. Oksüdeerivat ainet sisaldavatel jäätmetel, mis on katse alusel liigitatud koodi H270, H271 või H272 alla, on omadus HP 2. ( 41 ) Kohandatud Ühendkuningriigi juhendi põhjal.
9.4.2018 C 124/91 3.3. Ohtlik omadus HP 3: Tuleohtlik Jäätmete raamdirektiivi III lisas esitatud määratlus ja täiendav kirjeldus Jäätmete raamdirektiivi III lisas on ohtlik omadus HP 3 (tuleohtlik) määratletud kuues taandes järgmiselt: tuleohtlikud vedeljäätmed: vedeljäätmed, mille leektäpp on alla 60 C, või jäätmegaasiõli, diislikütus ja kerged kütteõlid, mille leektäpp on > 55 C ja 75 C; tuleohtlikud pürofoorsed vedel- ja tahked jäätmed: tahked või vedeljäätmed, mis võivad isegi väikeses koguses süttida viie minuti jooksul pärast kokkupuudet õhuga; tuleohtlikud tahked jäätmed: tahked jäätmed, mis on kergesti süttivad või võivad põhjustada süttimist või süttimisele kaasa aidata hõõrdumise tulemusena; tuleohtlikud gaasilised jäätmed: gaasilised jäätmed, mis on tuleohtlikud õhutemperatuuril 20 C ja normaalrõhul 101,3 kpa; veega reageerivad jäätmed: jäätmed, mis kokkupuutel veega eraldavad ohtlikus koguses tuleohtlikke gaase; muud tuleohtlikud jäätmed: tuleohtlikud aerosoolid, tuleohtlikud isekuumenevad jäätmed, tuleohtlikud orgaanilised peroksiidid ja tuleohtlikud isereageerivad jäätmed. Jäätmete raamdirektiivis selgitatakse täiendavalt: Kui jäätmed sisaldavad üht või mitut ainet, mis on klassifitseeritud ühe tabelis 3 [vt käesoleva dokumendi tabel 10] esitatud ohuklassi ja -kategooria koodi ja ohulausete koodiga, tuleb jäätmeid katsemeetodite kohaselt hinnata, kui see on sobiv ja proportsionaalne. Kui mingi aine esinemine viitab sellele, et jäätmed on tuleohtlikud, klassifitseeritakse need ohtlikeks koodiga HP 3. Jäätmetega, mis sisaldavad tabelis 10 esitatud ohuklassi, -kategooria ja ohulause koodiga aineid, võib teha katseid, et selgitada välja, kas neil on kõnealune ohtlik omadus või mitte. Teise võimalusena võib lihtsalt eeldada, et osutatud aineid sisaldavad (suuremas koguses kui jäägid) jäätmed on ohtlikud koodiga HP 2. Tabel 10 Jäätmete koostisosade ohuklassi ja -kategooria kood(id) ja ohulause(te) kood(id) jäätmete liigitamiseks ohtlikeks koodiga HP 3 (tuleohtlik) Ohuklassi ja -kategooria kood(id) Ohulause kood(id) Kirjeldus Flam. Gas 1 H220 Eriti tuleohtlik gaas Flam. gaas 2 H221 Tuleohtlik gaas Aerosol 1 H222 Eriti tuleohtlik aerosool Aerosol 2 H223 Tuleohtlik aerosool Flam. Liq. 1 H224 Eriti tuleohtlik vedelik ja aur Flam. Liq.2 H225 Väga tuleohtlik vedelik ja aur Flam. Liq. 3 H226 Tuleohtlik vedelik ja aur Flam. Sol. 1 Flam. Sol. 2 Self-react. CD Self-react. EF Org. Perox. CD Org. Perox. EF Pyr. Liq. 1 Pyr. Sol. 1 H228 H242 H250 Tuleohtlik tahke aine Kuumenemisel võib süttida Kokkupuutel õhuga süttib iseenesest
C 124/92 9.4.2018 Ohuklassi ja -kategooria kood(id) Ohulause kood(id) Kirjeldus Self-heat.1 H251 Isekuumenev, võib süttida Self-heat. 2 H252 Suurtes kogustes isekuumenev, võib süttida Water-react. 1 Water-react. 2 Water-react. 3 H260 H261 Kokkupuutel veega eraldab tuleohtlikke gaase, mis võivad iseenesest süttida Kokkupuutel veega eraldab tuleohtlikke gaase Kui jäätmed sisaldavad koodiga H220 või H221 liigitatud ainet, on võimalik arvutada, kas jäätmetel on ohtlik omadus HP 3 või mitte (neljas taane). Arvutusmeetod on sätestatud standardis ISO 10156 ning seda tuleks kohaldada kooskõlas ECHA CLP-juhendiga. Kui jäätmed sisaldavad H260 või H261 koodiga ainet, st ainet, mis võib vabastada väga tuleohtlikku gaasi kiirusega rohkem kui 1 liiter gaasi aine kg kohta tunnis, kui sellele lisada vett, on võimalik välja arvutada aine miinimumsisaldus jäätmetes, mis muudaks need ohtlikuks HP 3 alusel (viies taane). Kui sisaldus on väiksem, ei loeta jäätmeid HP 3 alusel ohtlikuks (viies taane). Kui sisaldus on normist suurem või sellega võrdne, loetakse jäätmed HP 3 alusel ohtlikuks või tehakse nendega katseid. Näiteid ainete ja arvutuste kohta on esitatud Ühendkuningriigi juhendis ja neid tutvustatakse allpool.
9.4.2018 C 124/93 Punktis 1.4.7 on esitatud lühike näide HP 1 hindamisel põhineva orgaaniliste peroksiidide hindamise kohta HP 3 alusel. Joonisel 9 on kujutatud ohtliku omaduse HP 3 hindamise protsessi ( 42 ). Joonis 9. Vooskeem HP 3 hindamiseks ( 42 ) Kohandatud Ühendkuningriigi juhendi põhjal.
C 124/94 9.4.2018 Arvutusmeetod omaduse HP 3 hindamiseks (viies taane) Nagu juba märgitud, määratakse ainele kood H260 või H261, kui sellest vabaneb vee lisamisel väga tuleohtlikku gaasi kiirusega rohkem kui 1 liiter gaasi aine kg kohta tunnis. Kui jäätmed sisaldavad koodiga H260 või H261 liigitatud ainet, on võimalik välja arvutada selle aine sisalduse piirnorm, mis muudaks jäätmed omaduse HP 3 alusel ohtlikuks (viies taane). Selle arvutusmeetodi kohaselt arvutatakse stöhhiomeetria abil välja, kui palju reaktiivset ainet on vaja, et tekitada üks liiter tuleohtlikku gaasi, kasutades ühe mooli gaasi mahtu standardrõhul ja -temperatuuril. Ühe liitri sisalduse piirnorm on võetud katsemeetodist A.12. Süttivus (kokkupuutel veega), mida on kirjeldatud katsemeetodite määruse lisa A osas. Kui sisaldus on sellest piirnormist väiksem, ei liigitata jäätmeid ohtlikuks koodiga HP 3 (viies taane). Kui sisaldus on sellest normist suurem või sellega võrdne, loetakse jäätmed HP 3 alusel ohtlikuks või katsetatakse seda. Arvutusnäide on võetud Ühendkuningriigi juhendist ja see on esitatud allpool tekstikastis Box 3 ( 43 ). Arvutusmeetod omaduse HP 3 kindlakstegemiseks (viies taane) 1. Kirjutage gaasi tekitava reaktsiooni tasakaalustatud võrrand. Võrrandi üldine kuju peaks olema järgmine: rr + ww pp + gg kus R on koodiga H260/H261 tähistatud aine, W on vesi, P on reaktsioonisaadus ja G on eralduv gaas; r, w, p ja g on võrrandi tasakaalustamiseks kasutatavad stöhhiomeetrilised kordajad. 2. Määrake võrrandis kasutatavate ainete molekulmassid ja stöhhiomeetrilised kordajad. 3. Jagage väärtus (r R-i molaarmass) väärtusega (g 22,4). Tulemuseks on aine R mass, millest eraldub 1 liiter gaasi. Standardtemperatuuril ja -rõhul on 1 mooli gaasi ruumala 22,4 liitrit. 4. Jagage see kogus (grammides) 1 000-ga (et teisendada see kilogrammidesse) ning korrutage tulemus 100-ga, et leida massiprotsent ja ühtlasi koodi HP 3 (viies taane) määramiseks vajalik aine R sisalduse piirnorm. Näidisarvutus: jäätmed sisaldavad alumiiniumkarbiidi. Alumiiniumkarbiid on H260 koodiga aine, mis eraldab veega reageerides metaangaasi. Al 4 C 3 + 6H 2 O 2Al 2 O 3 + 3CH 4 alumiiniumkarbiid vesi alumiiniumoksiid metaan 144 g 18 g 102 g 16 g 1 mol 6 mol 2 mol 3 mol r = 1 mol Al 4 C 3, R = 144 g; g = 3 mol CH 4. Alumiiniumkarbiidi piirnorm jäätmetes = [144 / (3 22,4)] / 1 000 100, mis on 0,21 % (umbes 0,2 %). Tekstikast 3. Arvutusmeetod omaduse HP 3 kindlakstegemiseks (viies taane) Tabelis 11 on esitatud mõnede koodiga H260 ja H261 liigitatud ainete jaoks välja arvutatud piirnormid. ( 43 ) Põhineb Ühendkuningriigi juhendil.
9.4.2018 C 124/95 Tabel 11 Näited ainetest, mille mõjul võib jäätmetel tekkida ohtlik omadus HP 3 (tuleohtlik) (viies taane), ja nende sisalduse piirnormid ( 44 ) Aine nimetus HP 3 koodiga seotud ohulausete koodid (viies taane) Võrrand Sisalduse piirnorm jäätmete liigitamiseks ohtlikeks koodiga HP 3-A (viies taane) (%) ( 1 ) Liitium H260 2Li + 2H 2 O 2LiOH + H 2 0,1 Naatrium H260 2Na + 2H 2 O 2NaOH + H 2 0,2 Magneesiumipulber (pürofoorne) H261 Mg + 2H 2 O Mg(OH) 2 + H 2 0,1 Alumiiniumipulber (pürofoorne) Alumiiniumipulber (stabiliseeritud) H261 2Al + 6H 2 O 2Al(OH) 3 + 3H 2 0,1 Kaalium H260 2K + 2H 2 O 2KOH + H 2 0,4 Kaltsium H261 Ca + 2H 2 O Ca(OH) 2 + H 2 0,2 Tsingipulber / tsingitolm (pürofoorne) H260 Zn + 2H 2 O Zn(OH) 2 + H 2 0,3 Tsirkooniumipulber (pürofoorne) H260 Zr + 4H 2 O Zr(OH) 4 + 2H 2 0,2 Alumiiniumkarbiid H260 Al 4 C 3 + 6H 2 O 2Al 2 O 3 + 3CH 4 0,2 Liitiumalumiiniumhüdriid H260 LiAlH 4 + H 2 O LiAl(OH) 2 + 4H 2 0,1 Naatriumhüdriid H260 NaH + H 2 O NaOH + H 2 0,1 Kaltsiumhüdriid H260 CaH 2 + 2H 2 O Ca(OH) 2 + 2H 2 0,1 Kaltsiumkarbiid H260 CaC 2 + H 2 O Ca(OH) 2 + C 2 H 2 0,3 Kaltsiumfosfiid H260 Ca 3 P 2 + 6H 2 O 2PH 3 + 3Ca(OH) 2 0,4 Alumiiniumfosfiid H260 AlP + 3H 2 O PH 3 + Al(OH) 3 0,3 Magneesiumfosfiid H260 Mg 3 P 2 + 6H 2 O 2PH 3 + 3Mg(OH) 2 0,3 Tritsinkdifosfiid H260 Zn 3 P 2 + 6H 2 O 2PH 3 + 3Zn(OH) 2 0,6 Dietüül(etüüldimetüülsilanolato)alumiinium H260 (C 2 H 5 ) 2 Si(CH 3 ) 2 C 2 H 5 Al + 2H 2 O 2C 2 H 6 + Al(OH) 2 Si(CH 3 ) 2 C 2 H 5 0,4 Märkused: ( 1 ) Ümardatud ühe kümnendkohani. Katsemeetodid Katsemeetodite määruse lisa A osas on esitatud järgmised katsemeetodid, mida võib omaduse HP 3 tuleohtlik hindamiseks kasutada: A.10. Süttivus (tahked ained) A.11. Süttivus (gaasid) A.12. Süttivus (kokkupuutel veega) ( 44 ) See ei ole selliste omadustega ainete täielik loetelu. Need näited on võetud Ühendkuningriigi juhendist.
C 124/96 9.4.2018 Tabelis 10 loetletud aineid sisaldavate jäätmete tuleohtlikkust tuleks katsetada vastavalt ECHA CLP-juhendile. ECHA CLP-juhendis on eraldi osad järgmisi aineid sisaldavate segude katsetamiseks: tuleohtlikud gaasid aerosoolid tuleohtlikud vedelikud tuleohtlikud tahked ained isereageerivad ained ja segud pürofoorsed vedelikud pürofoorsed tahked ained isekuumenevad ained ja segud veega reageerivad ained orgaanilised peroksiidid (2.15). 3.4. Ohtlik omadus HP 4: Ärritav nahka ärritav ja silmi kahjustav Jäätmete raamdirektiivi III lisas esitatud määratlus ja täiendav kirjeldus Jäätmete raamdirektiivi III lisas on ohtlik omadus HP 4 (ärritav) määratletud järgmiselt: jäätmed, mis kokkupuutel võivad põhjustada nahaärritust või kahjustada silma HP 4 ja HP 8 (söövitav) on omavahel seotud, kuna mõlemad võivad tekitada kudedele erineva raskusastmega kahju või kahjustusi. Lisateavet omaduse HP 8 kohta vt punktist 3.8. Pange tähele, et: ärritust tekitavaid aineid sisaldavatel ohtlikel jäätmetel võib (olenevalt sisaldusest) olla ärritust tekitavad omadusi; söövitavaid aineid sisaldavatel ohtlikel jäätmetel võib (olenevalt sisaldusest) olla söövitavaid või ärritust tekitavaid omadusi. HP 4 määratlus ei hõlma mõne aine põhjustatud mehaanilist ärritust. Jäätmete raamdirektiivis selgitatakse täiendavalt: Kui jäätmed sisaldavad üle künnise üht või mitut ainet, mis on klassifitseeritud ühega järgmistest ohuklassi ja -kategooria koodidest ja ohulausete koodidest ning üks või mitu järgmistest sisalduse piirmääradest on ületatud või on sisaldus võrdne piirmääraga, klassifitseeritakse jäätmed ohtlikuks koodiga HP 4. Et anda hinnang nahka söövitav 1A, B, C (H314), nahka ärritav 2 (H315), silmakahjustus 1 (H318) ja silmade ärritus 2 (H319) on 1 %. Kui kõigi selliste ainete sisalduse summa, mis on klassifitseeritud kui nahka söövitav 1A (H314), on 1 % või üle selle, klassifitseeritakse jäätmed ohtlikuks vastavalt kategooriale HP 4. Kui kõigi selliste ainete sisalduste summa, mis on klassifitseeritud kui H318, on 10 % või üle selle, klassifitseeritakse jäätmed ohtlikeks koodiga HP 4. Kui kõigi selliste ainete sisalduste summa, mis on klassifitseeritud kui H315 ja H319, on 20 % või üle selle, klassifitseeritakse jäätmed ohtlikeks koodiga HP 4. Tuleb tähele panna, et jäätmed, mis sisaldavad aineid, mis on klassifitseeritud kui H 314 (nahasöövitus 1A, 1B või 1C) määral, mis on 5 % või üle selle, klassifitseeritakse ohtlikeks koodiga HP 8. Koodi HP 4 ei kohaldata, kui jäätmed on klassifitseeritud koodiga HP 8. Tabel 12 Jäätmete koostisosade ohuklassi ja -kategooria kood(id) ja ohulause(te) koodid) ning vastavad sisalduse piirnormid jäätmete liigitamiseks ohtlikeks koodiga HP 4 Ohuklassi ja -kategooria kood(id) Ohulause kood(id) Kirjeldus Skin Corr. 1A H314 Põhjustab rasket nahasöövitust ja silmakahjustusi Sisalduse piirnorm (ained kokku) 1 % ja < 5 %
9.4.2018 C 124/97 Ohuklassi ja -kategooria kood(id) Ohulause kood(id) Kirjeldus Sisalduse piirnorm (ained kokku) Eye Dam. 1 H318 Põhjustab raskeid silmakahjustusi 10 % Skin irrit. 2 ning Eye irrit. 2 H315 ning H319 Põhjustab nahaärritust ning Põhjustab tugevat silmade ärritust 20 % ( 45 ) Lisas 1.4.4 on esitatud näide kaltsiumoksiidi (CaO) ja kaltsiumhüdroksiidi (Ca(OH) 2 ) sisaldavate jäätmete hindamise kohta ohtliku omaduse HP 4 osas. Kui tegemist on jäätmetega, mis sisaldavad koodiga H314 Skin Corr.1A, 1B või 1C ainet 5 %, vt ka omadust HP 8 (söövitav) (lisa 3.8), kuna kõnealused jäätmed tuleks liigitada ohtlikeks koodiga HP 8, mitte HP 4. Eespool nimetatud sisalduse piirnorme kohaldatakse teadaolevatele jäätmekomponentidele. Kõiki teatavates jäätmetes leiduvaid aineid võib olla keeruline välja selgitada. Kui jäätmeid ei liigitata selles teadaolevalt sisalduvate ainete tõttu ärritavaks ning mõned ained on veel kindlaks tegemata, tuleks hindamisel kasutada jäätmete ph-väärtust (vt joonis 10). Jäätmed, mille ph on 2 või 11,5, tuleks üldjuhul liigitada koodiga HP 8 (söövitav), v.a juhul, kui: puhvermahtuvuse katse näitab, et söövitavaks liigitamine ei ole põhjendatud, ja täiendavad in vitro katsed või inimeste kogemus ja loomadega tehtud katsed ühekordsel või korduval kokkupuutel kinnitavad, et ärritavaks või söövitavaks liigitamine ei ole asjakohane. Puhvermahtuvuse katsega mõõdetakse jäätmete puhverdusvõimet. ( 46 ). Läviväärtused Hindamisel kohaldatakse järgmisi läviväärtusi: H314, H315, H318 ja H319 puhul on läviväärtus 1 %. Üksikut ainet, mille sisaldus on alla selle läviväärtuse, tabelis 12 ja joonisel 10 esitatud summaarses sisalduses arvesse ei võeta. ( 45 ) Pange tähele, et OVAMi juhendis märgitakse, et kui jäätmed sisaldavad koodiga H315 ja/või H319 aineid ning nende summaarne sisaldus ületab piirnormi, liigitatakse jäätmed koodi HP4 alusel ohtlikuks. ( 46 ) Lisateavet puhvermahtuvuse katse kohta vt dokumendist Test No. 122: Determination of ph, Acidity and Alkalinity within the OECD Guidelines for the Testing of Chemicals, vt http://www.oecd-ilibrary.org/environment/test-no-122-determination-of-ph-acidity-andalkalinity_9789264203686-en või Young, J.R.; How, M.J.; Walker, A.P.; Worth, W.M.H. (1988): Classification as corrosive or irritant to skin of preparations containing acidic or alkaline substances, without testing on animals; Inglismaa.
C 124/98 9.4.2018 Joonisel 10 on kujutatud ohtliku omaduse HP 4 hindamise protsessi ( 47 ). Joonis 10. Vooskeem HP 4 hindamiseks ( 47 ) Kohandatud Ühendkuningriigi juhendi põhjal.
9.4.2018 C 124/99 Katsemeetodid Ohtliku omaduse HP 4 esinemist jäätmetes hinnatakse järgmise teabe põhjal: jäätmetes esinevad üksikud ained; nende liigitus; nende sisalduse piirnormid vastavalt jäätmete raamdirektiivi III lisale. Kui kõnealust ohtlikku omadust soovitakse kindlaks teha katsetega, tuleks tabelis 12 loetletud aineid sisaldavate jäätmete ärritavaid omadusi hinnata vastavalt ECHA CPL-juhendile. Selle hindamise alusel koodi H315, H318 või H319 alla liigitatud ainete segu tuleks liigitada ohtlikuks koodiga HP 4. Kui kaalutakse katsete tegemist, on soovitatav teha puhvermahtuvuse katse ja in vitro katse. Ühendkuningriigi juhendis on esitatud näide puhvermahtuvuse ja in vitro katse integreerimisest üldisesse katsekeskkonda. Nagu eespool kirjeldatud, mõõdetakse puhvermahtuvuse katsega jäätmete puhverdusvõimet. Katsemeetodite määruse lisa B osas on esitatud järgmised katsemeetodid, mida võib omaduse HP 4 (ärritav) hindamiseks kasutada: B.46 In vitro nahaärrituskatse: rekonstrueeritud inimepidermise mudeli katsemeetod Katsemeetodite määruses esitatud katsemeetodid, mis põhinevad loomkatsetel, ei ole asjakohased ( 48 ). Teavet muude in vitro meetodite kohta on võimalik saada muudest allikatest, nt loomkatsete alternatiive edendavalt Euroopa Liidu referentlaboratooriumilt ( 49 ). Kui jäätmete ohtlikke omadusi on hinnatud katsetega ja kasutades jäätmete raamdirektiivi III lisa kohaseid ohtlike ainete sisalduse piirnorme, peaksid katse tulemused olema ülimuslikud. 3.5. Ohtlik omadus HP 5: Mürgisus sihtelundi suhtes / hingamiskahjustusi tekitav mürgisus Jäätmete raamdirektiivi III lisas esitatud määratlus ja täiendav kirjeldus Jäätmete raamdirektiivi III lisas on ohtlik omadus HP 5 (mürgisus sihtelundi suhtes / hingamiskahjustusi tekitav mürgisus) määratletud järgmiselt: jäätmed, mis võivad põhjustada mürgisust sihtelundi suhtes kas ühekordsel või korduval kokkupuutel, või mis põhjustavad ägedat mürgisust sissehingamisel Jäätmete raamdirektiivis selgitatakse täiendavalt: Kui jäätmed sisaldavad üht või mitut ainet, mis on klassifitseeritud ühe või mitmega järgmistest tabelis 4 [vt käesoleva dokumendi tabel 13] esitatud ohuklassi ja -kategooria ja ohulausete koodidest, ning üks või mitu tabelis 4 [vt käesoleva dokumendi tabel 13] esitatud sisalduse piirnormidest on ületatud või on sisaldus võrdne sisalduse piirnormiga, klassifitseeritakse jäätmed ohtlikeks koodiga HP 5. Kui jäätmed sisaldavad aineid, mis on klassifitseeritud mürgiseks sihtelundi suhtes, tuleb jäätmed klassifitseerida ohtlikuks koodiga HP 5, kui jäätmed sisaldavad ühtainust ainet määral, mis on võrdne sisalduse piirnormiga või ületab seda. Kui jäätmed sisaldavad üht või mitut ainet, mis on klassifitseeritud kui Hingamiskahjustus 1 ning nende ainete sisalduste summa on võrdne sisalduse piirnormiga või ületab seda, tuleb jäätmed klassifitseerida ohtlikeks koodiga HP 5 ainult juhul, kui üldine kinemaatiline viskoossus (40 C juures) ei ületa 20,5 mm 2 /s. ( 1 ) ( 1 ) Kinemaatilist viskoossust määratakse üksnes vedelike puhul. ( 48 ) Vt jäätmenimistu lisa (punkt 2, taane 2): Ohtliku omaduse hindamiseks võib järgida direktiivi 2008/98/EÜ III lisa kohaseid jäätmete ohtlike ainete sisaldusi või kui määruses (EÜ) nr 1272/2008 ei ole sätestatud teisiti, teha katse kooskõlas nõukogu määrusega (EÜ) nr 440/2008 või muude rahvusvaheliselt tunnustatud katsemeetodite ja juhenditega, võttes arvesse määruse (EÜ) nr 1272/2008 artiklit 7 loomade ja inimestega katsetamise kohta. ( 49 ) https://eurl-ecvam.jrc.ec.europa.eu/.
C 124/100 9.4.2018 Tabel 13 Jäätmete koostisosade ohuklassi ja -kategooria kood(id) ja ohulause(te) koodid) ning vastavad sisalduse piirnormid jäätmete liigitamiseks ohtlikeks koodiga HP 5 Ohuklassi ja -kategooria kood(id) Ohulause kood(id) Kirjeldus Sisalduse piirnorm STOT SE 1 H370 Kahjustab elundeid 1 % (üksikaine) STOT SE 2 H371 Võib kahjustada elundeid 10 % (üksikaine) STOT SE 3 H335 Võib põhjustada hingamisteede ärritust 20 % (üksikaine) STOT RE 1 H372 Kahjustab elundeid pikaajalisel või korduval kokkupuutel STOT RE 2 H373 Võib kahjustada elundeid pikaajalisel või korduval kokkupuutel Asp. Tox. 1 H304 Allaneelamisel või hingamisteedesse sattumisel võib olla surmav 1 % (üksikaine) 10 % (üksikaine) 10 % (kokku) 1. lisa punktis 1.4.4 on esitatud näide kaltsiumoksiidi (CaO) ja kaltsiumhüdroksiidi (Ca(OH) 2 ) sisaldavate jäätmete hindamise kohta ohtliku omaduse HP 5 osas.
9.4.2018 C 124/101 Joonisel 11 on kujutatud ohtliku omaduse HP 5 hindamise protsess ( 50 ). Joonis 11. Vooskeem HP 5 hindamiseks ( 50 ) Kohandatud Ühendkuningriigi juhendi põhjal.
C 124/102 9.4.2018 Katsemeetodid Ohtliku omaduse HP 5 esinemist jäätmetes hinnatakse järgmise teabe põhjal: jäätmetes esinevad üksikud ained; nende liigitus; nende sisalduse piirnormid. Kui kõnealust ohtlikku omadust soovitakse kindlaks teha katsetega, tuleks tabelis 13 loetletud aineid sisaldavate jäätmete mürgisust sihtelundi suhtes ja hingamiskahjustusi tekitavat mürgisust hinnata vastavalt ECHA CLP-juhendile. Katsemeetodite määruses esitatud katsemeetodid põhinevad loomkatsetel ja ei ole seetõttu asjakohased. ( 51 ) Teavet muude in vitro meetodite kohta on võimalik saada muudest allikatest, nt loomkatsete alternatiive edendavalt Euroopa Liidu referentlaboratooriumilt ( 52 ). Kui jäätmete ohtlikke omadusi on hinnatud katsetega ja kasutades jäätmete raamdirektiivi III lisa kohaseid ohtlike ainete sisalduse piirnorme, peaksid katse tulemused olema ülimuslikud. 3.6. Ohtlik omadus HP 6: Äge mürgisus Jäätmete raamdirektiivi III lisas esitatud määratlus ja täiendav kirjeldus Jäätmete raamdirektiivi III lisas on ohtlik omadus HP 6 (äge mürgisus) määratletud järgmiselt: jäätmed, mis võivad põhjustada ägedat toksilist mõju suukaudsel või nahakaudsel manustamisel või sissehingamisel. Jäätmete raamdirektiivis selgitatakse täiendavalt: Kui kõigi jäätmetes sisalduvate ainete sisalduse summa, mis on klassifitseeritud tabelis 5 [vt käesoleva dokumendi tabel 14] esitatud ägeda mürgisuse ohuklassi ja -kategooria koodiga ning ägeda mürgisuse ohulause koodiga, ületab tabelis esitatud piirnormi või on sellega võrdne, tuleb jäätmed klassifitseerida ohtlikeks koodiga HP 6. Kui jäätmed sisaldavad rohkem kui üht ainet, mis on klassifitseeritud ägeda mürgisuse ohuklassi, on sisalduste summa nõutav ainult samasse ohukategooriasse kuuluvate ainete puhul. Läviväärtused Hindamisel kohaldatakse järgmisi läviväärtusi: H300, H310, H330, H301, H311 ja H331 puhul: 0,1 % H302, H312, H332 puhul: 1 %. Üksikuid aineid, mille sisaldus on selle aine ohulause koodi puhul kohaldatavast läviväärtusest väiksem, ei võeta kõnealuse ohuklassi ja kategooria koodiga ainete sisalduste summa arvutamisel arvesse. Tabel 14 Jäätmete koostisosade ohuklassi ja -kategooria kood(id) ja ohulause(te) koodid) ning vastavad sisalduse piirnormid jäätmete liigitamiseks ohtlikeks koodiga HP 6 Ohuklassi ja -kategooria kood(id) Ohulause kood(id) Kirjeldus Sisalduse piirnorm (ainete summa) Acute Tox.1 (Oral) H300 Allaneelamisel surmav 0,1 % Acute Tox. 2 (Oral) H300 Allaneelamisel surmav 0,25 % ( 51 ) Vt jäätmenimistu lisa (punkt 2, taane 2): Ohtliku omaduse hindamiseks võib järgida direktiivi 2008/98/EÜ III lisa kohaseid jäätmete ohtlike ainete sisaldusi või kui määruses (EÜ) nr 1272/2008 ei ole sätestatud teisiti, teha katse kooskõlas nõukogu määrusega (EÜ) nr 440/2008 või muude rahvusvaheliselt tunnustatud katsemeetodite ja juhenditega, võttes arvesse määruse (EÜ) nr 1272/2008 artiklit 7 loomade ja inimestega katsetamise kohta. ( 52 ) https://eurl-ecvam.jrc.ec.europa.eu/
9.4.2018 C 124/103 Ohuklassi ja -kategooria kood(id) Ohulause kood(id) Kirjeldus Sisalduse piirnorm (ainete summa) Acute Tox. 3 (Oral) H301 Allaneelamisel mürgine 5 % Acute Tox.4 (Oral) H302 Allaneelamisel kahjulik 25 % Acute Tox.1 (Dermal) H310 Nahale sattumisel surmav 0,25 % Acute Tox.2 (Dermal) H310 Nahale sattumisel surmav 2,5 % Acute Tox.3 (Dermal) H311 Nahale sattumisel mürgine 15 % Acute Tox. 4 (Dermal) H312 Nahale sattumisel kahjulik 55 % Acute Tox.1 (Inhal.) H330 Sissehingamisel surmav 0,1 % Acute Tox.2 (Inhal.) H330 Sissehingamisel surmav 0,5 % Acute Tox. 3 (Inhal.) H331 Sissehingamisel mürgine 3,5 % Acute Tox. 4 (Inhal.) H332 Sissehingamisel kahjulik 22,5 %
C 124/104 9.4.2018 Joonisel 12 on kujutatud ohtliku omaduse HP 6 hindamise protsessi ( 53 ). Joonis 12. Vooskeem HP 6 hindamiseks ( 53 ) Kohandatud Ühendkuningriigi juhendi põhjal.
9.4.2018 C 124/105 Katsemeetodid Ohtliku omaduse HP 6 esinemist jäätmetes hinnatakse järgmise teabe põhjal: jäätmetes esinevad üksikud ained; nende liigitus; nende sisalduse piirnormid. Kui kõnealust ohtlikku omadust soovitakse kindlaks teha katsetega, tuleks tabelis 14 loetletud aineid sisaldavate jäätmete ägedat mürgisust hinnata vastavalt ECHA CLP-juhendile. Katsemeetodite määruses esitatud katsemeetodid, mis põhinevad loomkatsetel, ei ole asjakohased ( 54 ). Teavet muude in vitro meetodite kohta on võimalik saada muudest allikatest, nt loomkatsete alternatiive edendavalt Euroopa Liidu referentlaboratooriumilt ( 55 ). Kui jäätmete ohtlikke omadusi on hinnatud katsetega ja kasutades jäätmete raamdirektiivi III lisa kohaseid ohtlike ainete sisalduse piirnorme, peaksid katse tulemused olema ülimuslikud. 3.7. Ohtlik omadus HP 7: Kantserogeenne Jäätmete raamdirektiivi III lisas esitatud määratlus ja täiendav kirjeldus Jäätmete raamdirektiivi III lisas on ohtlik omadus HP 7 (kantserogeenne) määratletud järgmiselt: jäätmed, mis tekitavad vähktõbe või suurendavad selle esinemissagedust Jäätmete raamdirektiivis selgitatakse täiendavalt: Kui jäätmed sisaldavad ainet, mis on klassifitseeritud ühega tabelis 6 esitatud ohuklassi ja -kategooria koodidest ja ohulausete koodidest, ning üks või mitu tabelis 6 esitatud sisalduse piirnormidest on ületatud või on sisaldus võrdne sisalduse piirnormiga [vt käesoleva dokumendi tabel 15], klassifitseeritakse jäätmed ohtlikeks koodiga HP 7. Kui jäätmed sisaldavad rohkem kui üht ainet, mis on klassifitseeritud kantserogeenseks, peab ühtainust ainet leiduma sisalduse piinormiga võrdsel määral või üle selle, et jäätmeid saaks klassifitseerida ohtlikeks koodiga HP 7. Tabel 15 Jäätmete koostisosade ohuklassi ja -kategooria kood(id) ja ohulause(te) kood(id) ning vastavad sisalduse piirnormid jäätmete liigitamiseks ohtlikeks koodiga HP 7 Ohuklassi ja -kategooria kood(id) Ohulause kood(id) Kirjeldus Sisalduse piirnorm (üksik aine) Carc. 1A H350 Võib põhjustada vähktõbe 0,1 % Carc. 1B Carc. 2 H351 Arvatavasti põhjustab vähktõbe 1,0 % 1. lisa punktis 1.4.3 on esitatud näide asbesti hindamise kohta ohtliku omaduse HP 7 osas. ( 54 ) Vt jäätmenimistu lisa (punkt 2, taane 2): Ohtliku omaduse hindamiseks võib järgida direktiivi 2008/98/EÜ III lisa kohaseid jäätmete ohtlike ainete sisaldusi või kui määruses (EÜ) nr 1272/2008 ei ole sätestatud teisiti, teha katse kooskõlas nõukogu määrusega (EÜ) nr 440/2008 või muude rahvusvaheliselt tunnustatud katsemeetodite ja juhenditega, võttes arvesse määruse (EÜ) nr 1272/2008 artiklit 7 loomade ja inimestega katsetamise kohta. ( 55 ) https://eurl-ecvam.jrc.ec.europa.eu/.
C 124/106 9.4.2018 Joonisel 13 on kujutatud ohtliku omaduse HP 7 hindamise protsessi. ( 56 ) Joonis 13. Vooskeem HP 7 hindamiseks Katsemeetodid Ohtliku omaduse HP 7 esinemist jäätmetel hinnatakse järgmise teabe põhjal: jäätmetes esinevad üksikud ained; nende liigitus; nende sisalduse piirnormid. Kui kõnealust ohtlikku omadust soovitakse kindlaks teha katsetega, tuleks tabelis 15 loetletud aineid sisaldavate jäätmete kantserogeensust hinnata vastavalt ECHA CLP-juhendile. Pange tähele, et katsetamist kantserogeensuse määramiseks ei ole CLP-määrusega ette nähtud ei jäätmete ega ka jäätmesegude puhul. Paljudel juhtudel peetakse võimaliku kantserogeensuse kindlakstegemiseks sobivaks vahendiks mutageensuse katseid (vt punkt 3.11). 3.8. Ohtlik omadus HP 8: Söövitav Jäätmete raamdirektiivis esitatud määratlus ja täiendav kirjeldus Jäätmete raamdirektiivi III lisas on ohtlik omadus HP 8 (söövitav) määratletud järgmiselt: jäätmed, mis võivad kokkupuutel põhjustada naha söövituse. HP 8 ja HP 4 on omavahel seotud, kuna mõlemad võivad tekitada kudedele erineva raskusastmega kahju või kahjustusi. Lisateavet vt 3.4. Jäätmete raamdirektiivis selgitatakse täiendavalt: Kui jäätmed sisaldavad üht või mitut ainet, millel on klassifikatsioon Nahasöövitus 1A, 1B või 1C (H314) ja nende ainete sisalduste summa ületab 5 % või on sellega võrdne, tuleb jäätmed klassifitseerida ohtlikeks koodiga HP 8. Tabel 16 Jäätmete koostisosade ohuklassi ja -kategooria kood(id) ja ohulause(te) koodid) ning vastavad sisalduse piirnormid jäätmete liigitamiseks ohtlikeks koodiga HP 8 Ohuklassi ja -kategooria kood(id) Ohulause kood(id) Kirjeldus Skin corr. 1A, 1B, or 1C H314 Põhjustab rasket nahasöövitust ja silmakahjustusi Sisalduse piirnorm (ainete summa) 5 % ( 56 ) Kohandatud Ühendkuningriigi juhendi põhjal.
9.4.2018 C 124/107 Juhul kui jäätmed sisaldavad ainet koodiga H314 Skin Corr.1A sisalduses 1 % ja 5 %, vt ka HP 4 (ärritav) (käesoleva dokumendi peatükk 3.4). Läviväärtused Hindamisel kohaldatakse järgmisi läviväärtusi: H314 puhul: 1 %. Üksikut ainet, mille sisaldus on alla selle läviväärtuse, koodi H314 puhul määratud summaarses sisalduses arvesse ei võeta. Joonisel 14 on kujutatud ohtliku omaduse HP 8 hindamise protsessi ( 57 ). Joonis 14. Vooskeem HP 8 hindamiseks ( 57 ) Kohandatud Ühendkuningriigi suuniste põhjal.
C 124/108 9.4.2018 Katsemeetodid Ohtliku omaduse HP 8 esinemist jäätmetes hinnatakse järgmise teabe põhjal: jäätmetes esinevad üksikud ained; nende liigitus; nende sisalduse piirnormid vastavalt jäätmete raamdirektiivi III lisale. Kui kõnealust ohtlikku omadust soovitakse kindlaks teha katsetega, tuleks tabelis 16 loetletud aineid sisaldavate jäätmete söövitavaid ja ärritavaid omadusi hinnata vastavalt ECHA CLP-juhendile. Selle hindamise tulemusena koodiga H314 liigitatud segu loetakse ohtlikuks koodiga HP 8. Katsemeetodite määruse lisa B osas on esitatud järgmised in vitro-katsemeetodid, mida võib omaduse HP 8 (söövitav) hindamiseks kasutada: B.40. In vitro nahasöövituskatse: transkutaanse elektritakistuse (TER) mõõtmine B.40 BIS. In vitro nahasöövituskaste: katse inimnaha mudeliga. Katsemeetodite määruses esitatud katsemeetodid, mis põhinevad loomkatsetel, ei ole asjakohased ( 58 ). Kui jäätmete ohtlikke omadusi on hinnatud katsetega ja kasutades jäätmete raamdirektiivi III lisa kohaseid ohtlike ainete sisalduse piirnorme, peaksid katse tulemused olema ülimuslikud. 3.9. Ohtlik omadus HP 9: Nakkust tekitav Jäätmete raamdirektiivis esitatud määratlus ja täiendav kirjeldus Jäätmete raamdirektiivi III lisas on ohtlik omadus HP 9 (nakkust tekitav) määratletud järgmiselt: jäätmed, mis sisaldavad mikroorganisme või nende toksiine, mida teatakse kindlasti või tõenäoliselt põhjustavat inimeste või muude elusorganismide haigestumist. Jäätmete raamdirektiivis selgitatakse täiendavalt: Koodi HP 9 määramine otsustatakse viitedokumentides või liikmesriikide õigusaktides kehtestatud eeskirjade alusel. Märkused ohtliku omaduse HP 9 hindamise protsessi kohta Mikroorganismide toksiine tuleb hinnata sarnaselt keemiliste ainetega, võttes arvesse neile määratud ohulausete koode ja vastavaid ohtlikke omadusi. Nakkust tekitavatel mikroorganismidel ei ole ohulausete koode, sest CLP-määruse kohaselt ei peeta neid ohtlikeks aineteks. Ohtliku omaduse HP 9 hindamine sõltub organismide konkreetsete riskirühmade kategooriatest, mis on määratud nende nakkuse põhjustamise ja levitamise võime ning sellega seotud võimaliku kliinilise ravi põhjal ( 59 ). Maailma Terviseorganisatsioon ( 60 ) on loonud laialt tunnustatud süsteemi, milles organismid on liigitatud nelja riskirühma: riskirühm 4 (suur risk indiviidile, suur risk kooslusele); riskirühm 3 (suur risk indiviidile, väike risk kooslusele); riskirühm 2 (keskmine risk indiviidile, väike risk kooslusele); riskirühm 1 (väike risk indiviidile, väike risk kooslusele). ( 58 ) Vt jäätmenimistu lisa (punkt 2, taane 2): Ohtliku omaduse hindamiseks võib järgida direktiivi 2008/98/EÜ III lisa kohaseid jäätmete ohtlike ainete sisaldusi või kui määruses (EÜ) nr 1272/2008 ei ole sätestatud teisiti, teha katse kooskõlas nõukogu määrusega (EÜ) nr 440/2008 või muude rahvusvaheliselt tunnustatud katsemeetodite ja juhenditega, võttes arvesse määruse (EÜ) nr 1272/2008 artiklit 7 loomade ja inimestega katsetamise kohta. ( 59 ) ÜRO Keskkonnaprogramm (UNEP) (2004): Draft guidance paper on hazard characteristics H6.2 (infectious substances), kättesaadav aadressil: http://archive.basel.int/meetings/cop/cop7/docs/11a1r1e.pdf. ( 60 ) Lisateave vt Maailma Terviseorganisatsiooni käsiraamatust (2004): Laboratory Biosafety Manual, 3. trükk, kättesaadav aadressil: http://www.who.int/csr/resources/publications/biosafety/who_cds_csr_lyo_2004_11/en/
9.4.2018 C 124/109 ÜRO on selle liigituse üle võtnud ( 61 ) ning koostanud nakkusohtlike ainete näidisloetelu (vt tabel 17). Tabel 17 A-kategooria nakkusohtlike ainete tüüpnäiteid ( 62 ) ÜRO number ja saadetise pärisnimi Mikroorganism Tüüpnäidetena esitatud A-kategooria nakkusohtlikud ained võivad esineda mis tahes vormis, kui ei ole märgitud teisiti UN 2814 Inimesele mõjuvad nakkusohtlikud ained Bacillus anthracis (ainult kultuurid) Brucella abortus (ainult kultuurid) Brucella melitensis (ainult kultuurid) Brucella suis (ainult kultuurid) Burkholderia mallei Pseudomonas mallei Glanders (ainult kultuurid) Burkholderia pseudomallei Pseudomonas pseudomallei (ainult kultuurid) Chlamydia psittaci lindude tüved (ainult kultuurid) Clostridium botulinum (ainult kultuurid) Coccidioides immitis (ainult kultuurid) Coxiella burnetii (ainult kultuurid) Krimmi-Kongo hemorraagilise palaviku viirus Dengue viirus (ainult kultuurid) Ida hobuseentsefaliidi viirus (ainult kultuurid) Escherichia coli, verotoksigeenne (ainult kultuurid) Ebola viirus Flexal-viirus Francisella tularensis (ainult kultuurid) Guanarito viirus Hantaan-viirus Neerusündroomiga hemorraagilist palavikku põhjustav hantaviirus Hendra viirus B-hepatiidi viirus (ainult kultuurid) B-herpesviirus (ainult kultuurid) Inimese immuunsuspuudulikkuse viirus (ainult kultuurid) Kõrge patogeensusega linnugripi viirus (ainult kultuurid) Jaapani entsefaliidi viirus (ainult kultuurid) Junini viirus Kyasanuri metsahaiguse viirus Lassa viirus Machupo viirus Marburgi viirus Ahvirõugete viirus Mycobacterium tuberculosis (ainult kultuurid) Nipah' viirus Omski hemorraagilise palaviku viirus ( 61 ) Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (2015): Transport of dangerous goods Model Regulations Volume I, 19. redaktsioon, kättesaadav aadressil: http://www.unece.org/trans/danger/publi/unrec/rev19/19files_e.html ( 62 ) Näited on võetud dokumendist Transport of dangerous goods Model Regulations Volume I, 19. redaktsioon, tabel 2.6.3.2.2.1.
C 124/110 9.4.2018 ÜRO number ja saadetise pärisnimi Mikroorganism Polioviirus (ainult kultuurid) Marutaudi viirus (ainult kultuurid) Rickettsia prowazekii (ainult kultuurid) Rickettsia rickettsii (ainult kultuurid) Rift Valley palaviku viirus (ainult kultuurid) Vene kevad-suvise entsefaliidi viirus (ainult kultuurid) Sabia viirus Shigella dysenteriae tüüp 1 (ainult kultuurid) Puukentsefaliidi viirus (ainult kultuurid) Rõugeviirus Venezuela hobuseentsefaliidi viirus (ainult kultuurid) Lääne-Niiluse viirus (ainult kultuurid) Kollapalaviku viirus (ainult kultuurid) Yersinia pestis (ainult kultuurid) UN 2900 Ainult loomadele mõjuvad nakkusohtlikud ained Sigade Aafrika katku viirus (ainult kultuurid) Lindude paramüksoviirus tüüp 1 velogeense Newcastle'i haiguse viirus (ainult kultuurid) Klassikalise sigade katku viirus (ainult kultuurid) Suu- ja sõrataudi viirus (ainult kultuurid) Nodulaarse dermatiidi viirus (ainult kultuurid) Mycoplasma mycoides veiste nakkav pleuropneumoonia (ainult kultuurid) Väikemäletsejaliste katku viirus (ainult kultuurid) Veiste katku viirus (ainult kultuurid) Lammaste rõugete viirus (ainult kultuurid) Kitsede rõugete viirus (ainult kultuurid) Sigade vesikulaarhaiguse viirus (ainult kultuurid) Vesikulaarse stomatiidi viirus (ainult kultuurid) Vastavalt transpordieeskirjadele tuleb A-kategooria nakkusohtlikud ained (ja B-kategooria nakkusohtlike ainete kultuurid) (k.a selliste ainetega saastunud jäätmed, nt meditsiini- või tervishoiujäätmed) liigitada järgmiselt: UN 2814 inimesele mõjuvad nakkusohtlikud ained või UN 2900 ainult loomadele mõjuvad nakkusohtlikud ained. Võttes arvesse eespool nimetatud ÜRO dokumendis kasutatud liigitust, on võimalik ilma katsetamata teha põhjendatud otsus selle kohta, kas vaatlusalused jäätmed kuuluvad koodiga HP 9 ohtlike jäätmete alla. Seoses sellega nimetatakse Ühendkuningriigi juhendis ohtliku omaduse HP 9 hindamise kahte üldist aspekti. Kui tuleb otsustada, kas määrata vaatlusalustele jäätmetele MH-kirje või MNH-kirje, määratakse jäätmetele koodi HP 9 alusel MH-kirje juhul, kui mikroorganismide toodetud toksiini sisaldus jäätmetes on selline, et jäätmetel tekib ohtlik omadus HP 5 (mürgisus sihtelundi suhtes / hingamiskahjustusi tekitav mürgisus, vt punkt 3.5) või HP 6 (äge mürgisus, vt punkt 3.6). Mikroobsete toksiinide tõttu nakkusohtlike jäätmete hulka kuulvad ka selliste veekogude süvendamise jäätmed ja ujuräbu, kus on esinenud tsüanobakteriaalset õitsengut. Tuleb kindlaks teha, kas asjaomased tervishoiujäätmed on seotud nakkusega ja kas need tuleb liigitada nakkusohtlikuks.
9.4.2018 C 124/111 Seoses teise aspektiga on koodi HP 9 puhul asjakohased järgmised jäätmenimistu kirjed (MH- ja MNH-kirjed): 18 01 Inimese sünnitushooldel ning haiguste diagnoosimisel, ravimisel või ärahoidmisel tekkinud jäätmed 18 01 03* Jäätmed, mida peab nakkuse vältimiseks koguma ja kõrvaldama erinõuete kohaselt MH 18 01 04 Jäätmed, mida ei pea nakkuse vältimiseks koguma ja kõrvaldama erinõuete kohaselt (nt sidemed, lahased, linad, ühekorrarõivad, mähkmed) MNH 18 02 Loomahaiguste uurimisel, diagnoosimisel, ravimisel või ärahoidmisel tekkinud jäätmed 18 02 02* Jäätmed, mida peab nakkuse vältimiseks koguma ja kõrvaldama erinõuete kohaselt MH 18 02 03 Jäätmed, mida ei pea nakkuse vältimiseks koguma ja kõrvaldama erinõuete kohaselt MNH Ühendkuningriigi juhendis kasutatakse peegelkoodide 18 01 03*/18 01 04 või vastavalt 18 02 02*/18 02 03 eristamise kriteeriumina terminit erinõue. Järgnev teave on võetud otse Ühendkuningriigi juhendist, mille järgi kohaldatakse erinõudeid, kui: on teada või kahtlustatakse, et jäätmete allikaks olnud inimesel või loomal (patsiendil) on mikroorganismi või selle toksiini põhjustatud haigus/nakkus ning tõenäoliselt sisaldavad jäätmed elujõulist nakkusetekitajat või toksiini; või jäätmete koostises olev või jäätmete saastumist põhjustanud kultuur või mikroorganismi või selle toksiiniga rikastatud materjal võib põhjustada inimesel või elusloomadel haigust; või jäätmed võivad põhjustada nendega kokku puutuva inimese või looma nakatumist. Vastavalt Ühendkuningriigi juhendile tuleks erinõuete kohaldatavus kindlaks teha iga jäätmeobjekti ja patsiendi kliinilise hindamisega järgmiselt: kliinilist hindamist tegev tervishoiutöötaja peab olema teadlik tekkinud jäätmete liigist, patsiendi tervislikust seisundist ja võimaluse korral tema varasemast haigusloost; tõenäoliselt ei ole jäätmetes sisalduvaid konkreetseid haigusetekitajaid või toksiine alati otstarbekas või võimalik kindlaks teha kohe, kui patsiendil tekivad esimesed sümptomid, sest nende lõplik tuvastamine laboris nõuab aega. Sellisel juhul tuleb eeldada, et haigusetekitaja ei ole kindlalt tuvastatud, ning jäätmete liigitamine ohtlikuks koodiga HP 9 tuleks otsustada vastavalt kliinilisele hinnangule kahtlustatava või teada oleva nakkuseliigi kohta; hindamisel tuleks arvesse võtta kõiki haigusetekitajaid ja mikroobseid toksiine. Ohtliku omaduse HP 9 puhul ei võeta arvesse haiguse raskust. Kõiki koodiga HP 9 (nakkust tekitav) ohtlikuks liigitatud jäätmeid tuleb hoida muudest jäätmetest eraldi, et vältida saastumist. Katsemeetodid Katsemeetodite määruses ei ole katsemeetodeid esitatud. 3.10. Ohtlik omadus HP 10: Reproduktiivtoksiline Jäätmete raamdirektiivis esitatud määratlus ja täiendav kirjeldus Jäätmete raamdirektiivi III lisas on ohtlik omadus HP 10 (reproduktiivtoksiline) määratletud järgmiselt: jäätmed, millel on kahjulik toime täiskasvanud meeste ja naiste ning isas- ja emasloomade suguvõimele ja viljakusele, samuti järglaste arengut mõjutavat mürgisus (arengutoksilisus)
C 124/112 9.4.2018 Jäätmete raamdirektiivis selgitatakse täiendavalt: Kui jäätmed sisaldavad ainet, mis on klassifitseeritud ühega tabelis 7 esitatud ohuklassi ja -kategooria koodidest ja ohulausete koodidest ning üks tabelis 7 esitatud sisalduse piirnormidest on ületatud või on sisaldus võrdne sisalduse piirnormiga [vt käesoleva dokumendi tabel 18], klassifitseeritakse jäätmed ohtlikuks koodiga HP 10. Kui jäätmed sisaldavad rohkem kui üht ainet, mis on klassifitseeritud reproduktiivtoksiliseks, peab ühtainust ainet leiduma sisalduse piirnormiga võrdsel määral või üle selle, et jäätmeid saaks klassifitseerida ohtlikeks koodiga HP 10. Tabel 18 Jäätmete koostisosade ohuklassi ja -kategooria kood(id) ja ohulause(te) koodid) ning vastavad sisalduse piirnormid jäätmete liigitamiseks ohtlikeks koodiga HP 10 Ohuklassi ja -kategooria kood(id) Ohulause kood(id) Kirjeldus Sisalduse piirnorm (üksik aine) Repr. 1A H360 Võib kahjustada viljakust või loodet 0,3 % Repr. 1B Repr. 2 H361 Arvatavasti kahjustab viljakust või loodet 3,0 % Joonisel 15 on kujutatud ohtliku omaduse HP 10 hindamise protsessi ( 63 ). Joonis 15. Vooskeem HP 10 hindamiseks Katsemeetodid Ohtliku omaduse HP 10 esinemist jäätmetes hinnatakse järgmise teabe põhjal: jäätmetes esinevad üksikud ained; nende liigitus; nende sisalduse piirnormid. Kui kõnealust ohtlikku omadust soovitakse kindlaks teha katsetega, tuleks tabelis 18 loetletud aineid sisaldavate jäätmete reproduktiivtoksilisust hinnata vastavalt ECHA CLP-juhendile. ( 63 ) Kohandatud Ühendkuningriigi juhendi põhjal.
9.4.2018 C 124/113 Pange tähele, et in vitro meetodeid reproduktiivtoksilisuse määramiseks on väga vähe. Katsemeetodite määruses esitatud katsemeetodid põhinevad valdavalt loomkatsetel ja ei ole seetõttu sobivad ( 64 ). Teavet muude in vitro meetodite kohta on võimalik saada muudest allikatest, nt loomkatsete alternatiive edendavalt Euroopa Liidu referentlaboratooriumilt ( 65 ). 3.11. Ohtlik omadus HP 11: Mutageenne Jäätmete raamdirektiivis esitatud määratlus ja täiendav kirjeldus Jäätmete raamdirektiivi III lisas on ohtlik omadus HP 11 (mutageenne) määratletud järgmiselt: jäätmed, mis võivad põhjustada mutatsiooni püsivat muutust raku geneetilise materjali koguses või struktuuris Jäätmete raamdirektiivis selgitatakse täiendavalt: Kui jäätmed sisaldavad ainet, mis on klassifitseeritud ühega tabelis 8 esitatud ohuklassi ja -kategooria koodidest ja ohulausete koodidest ning üks tabelis 8 esitatud sisalduse piirnormidest on ületatud või on sisaldus võrdne sisalduse piirnormiga [vt käesoleva dokumendi tabel 19], klassifitseeritakse jäätmed ohtlikuks koodiga HP 11. Kui jäätmed sisaldavad rohkem kui üht ainet, mis on klassifitseeritud mutageenseks, peab ühtainust sellist ainet leiduma sisalduse piinormiga võrdsel määral või üle selle, et jäätmeid saaks klassifitseerida ohtlikeks koodiga HP 11. Tabel 19 Jäätmete koostisosade ohuklassi ja -kategooria kood(id) ja ohulause(te) kood(id) ning vastavad sisalduse piirnormid jäätmete liigitamiseks ohtlikeks koodiga HP 11 (mutageenne) Ohuklassi ja -kategooria kood(id) Ohulause kood(id) Kirjeldus Sisalduse piirnorm (üksik aine) Muta. 1A H340 Võib põhjustada geneetilisi defekte 0,1 % Muta. 1B Muta. 2 H341 Arvatavasti põhjustab geneetilisi defekte 1,0 % Vooskeem Joonisel 16 on kujutatud ohtliku omaduse HP 11 hindamise protsessi ( 66 ). Joonis 16. Vooskeem HP 11 hindamiseks ( 64 ) Vt jäätmenimistu lisa (punkt 2, taane 2): Ohtliku omaduse hindamiseks võib järgida direktiivi 2008/98/EÜ III lisa kohaseid jäätmete ohtlike ainete sisaldusi või kui määruses (EÜ) nr 1272/2008 ei ole sätestatud teisiti, teha katse kooskõlas nõukogu määrusega (EÜ) nr 440/2008 või muude rahvusvaheliselt tunnustatud katsemeetodite ja juhenditega, võttes arvesse määruse (EÜ) nr 1272/2008 artiklit 7 loomade ja inimestega katsetamise kohta. ( 65 ) https://eurl-ecvam.jrc.ec.europa.eu/. ( 66 ) Kohandatud Ühendkuningriigi juhendi põhjal.
C 124/114 9.4.2018 Katsemeetodid Ohtliku omaduse HP 11 esinemist jäätmetes hinnatakse järgmise teabe põhjal: jäätmetes esinevad üksikud ained; nende liigitus; nende sisalduse piirnormid. Kui kõnealust ohtlikku omadust soovitakse kindlaks teha katsetega, tuleks tabelis 19 loetletud aineid sisaldavate jäätmete mutageensust hinnata vastavalt ECHA CLP-juhendile. Katsemeetodite määruse B lisa osas on esitatud järgmised in vitro-katsemeetodid, mida võib omaduse HP 11 (mutageenne) hindamiseks kasutada: B.10. In vitro kromosoomaberratsioonkatse imetajarakkudega B.13/14. Mutageensus bakterite pöördmutatsioonkatse ( 67 ) B.15. Mutageensuse ja kantserogeensuse uuring, geenmutatsioon Saccharomyces cerevisiae B.17. Mutageensus in vitro imetajate rakkude geenimutatsioonkatse Katsemeetodite määruses esitatud katsemeetodid, mis põhinevad loomkatsetel, ei ole asjakohased ( 68 ). 3.12. Ohtlik omadus HP 12: Eraldab väga mürgiseid gaase Jäätmete raamdirektiivis esitatud määratlus ja täiendav kirjeldus Jäätmete raamdirektiivi III lisas on ohtlik omadus HP 12 (eraldab väga mürgiseid gaase) määratletud järgmiselt: jäätmed, mille kokkupuutel vee või happega tekivad väga mürgised gaasid (äge mürgisus 1, 2 või 3) Jäätmete raamdirektiivis selgitatakse täiendavalt: Kui jäätmed sisaldavad ainet, millele on määratud üks järgmistest täiendava ohu koodidest EUH029, EUH031 ja EUH032, klassifitseeritakse jäätmed katsemeetodite või juhendite kohaselt ohtlikeks koodiga HP 12 Kui jäätmed sisaldavad aineid, millele on määratud koodid EUH029, EUH031 ja EUH032, saab katseliselt kontrollida, kas neil on vastav ohtlik omadus või mitte. Muul juhul võib lihtsalt eeldada, et osutatud aineid sisaldavad jäätmed on ohtlikud koodiga HP 12. Tabel 20 Jäätmete koostisosade ohulaused ja täiendava ohu koodid jäätmete liigitamiseks ohtlikeks koodiga HP 12 Ohulause(d) / Täiendav(ad) ohukood(id) Kokkupuutel veega eraldub mürgine gaas Kokkupuutel hapetega eraldub mürgine gaas Kokkupuutel hapetega eraldub väga mürgine gaas EUH029 EUH031 EUH032 ( 67 ) Jäätmete mutageensuse katse proovide ettevalmistamise juhised on esitatud järgmises dokumendis: Guidelines for Preparing Environmental and Waste Samples for Mutagenicity (Ames) testing. USEPA report EPA 600/4-85/058. USEPA (1985). ( 68 ) Jäätmenimistu lisa (punkt 2, taane 2): Ohtliku omaduse hindamiseks võib järgida direktiivi 2008/98/EÜ III lisa kohaseid jäätmete ohtlike ainete sisaldusi või kui määruses (EÜ) nr 1272/2008 ei ole sätestatud teisiti, teha katse kooskõlas nõukogu määrusega (EÜ) nr 440/2008 või muude rahvusvaheliselt tunnustatud katsemeetodite ja juhenditega, võttes arvesse määruse (EÜ) nr 1272/2008 artiklit 7 loomade ja inimestega katsetamise kohta.
9.4.2018 C 124/115 Joonisel 17on kujutatud ohtliku omaduse HP 12 hindamise protsessi ( 69 ). Joonis 17. Vooskeem HP 12 hindamiseks Arvutusmeetod Allpool on esitatud Ühendkuningriigi juhendist võetud üksikasjalik näide omadust HP 12 käsitleva võimaliku arvutusmeetodi kohta. Ainele määratakse kood EUH029, EUH031 või EUH032 juhul, kui sellele vee või happe lisamisel võib eralduda väga mürgist gaasi ( 70 ). Kui jäätmed sisaldavad koodiga EUH029, EUH031 või EUH032 liigitatud ainet, on võimalik välja arvutada selle aine sisalduse piirnorm, mis muudaks jäätmed omaduse HP 12 alusel ohtlikuks. Arvutuskäik on esitatud allpool olevas tekstikastis 4 ( 71 ). HP 12 kindlakstegemise arvutusmeetod 1. Kirjutage gaasi tekitava reaktsiooni tasakaalustatud võrrand. Võrrandi üldkuju on järgmine: rr + ww = pp + gg kus R on koodiga EUH029, EUH031 või EUH032 tähistatud aine, W on vesi või hape, P on reaktsioonisaadus ja G on eralduv gaas; r, w, p ja g on võrrandi tasakaalustamiseks kasutatavad stöhhiomeetrilised kordajad. 2. Määrake võrrandis kasutatavate ainete molekulmassid ja stöhhiomeetrilised kordajad. ( 69 ) Kohandatud Ühendkuningriigi juhendi põhjal. ( 70 ) Eralduvaks gaasiks võib olla näiteks vesiniksulfiid, vesinikfluoriid, süsinikdisulfiid, vääveldioksiid, kloor, vesinikdioksiid, ammoniaak või vesiniktsüaniid. ( 71 ) Kohandatud Ühendkuningriigi juhendi põhjal.
C 124/116 9.4.2018 3. Jagage väärtus (r R-i molaarmass) väärtusega (g 22,4). Tulemuseks on aine R massi, millest eraldub 1 liiter gaasi. Standardtemperatuuril ja -rõhul on 1 mooli gaasi ruumala 22,4 liitrit. 4. Jagage see kogus (grammides) 1 000-ga (et teisendada see kilogrammidesse) ning korrutage tulemus 100-ga, et leida massiprotsent ja ühtlasi koodi HP 12 määramiseks vajalik aine R sisalduse piirnorm. Näidisarvutus: jäätmed sisaldavad alumiiniumnitriidi (AIN). Alumiiniumnitriid on koodiga EUH029 tähistatud aine, mille reaktsioonil veega eraldub ammoniaaki. AlN + 3H 2 O = Al(OH) 3 + NH 3 alumiiniumnitriid vesi alumiiniumhüdroksiid ammoniaak r = 1 mool AlN-i, R = 41 g; g = 1 mool NH 3. Jäätmete alumiiniumnitriidi sisalduse piirnorm on ((1 41) / (1 22,4) / 1 000) 100 ehk 0,18 % (ümardatult 0,2 %). Tekstikast 4. Arvutusmeetod omaduse HP 12 hindamiseks Tabelis 21 on esitatud mõnede koodiga EUH029, EUH031 või EUH032 tähistatud ainete jaoks välja arvutatud piirnormid. Tabel 21 Näited ainetest, mille mõjul võib jäätmetel tekkida ohtlik omadus HP 12, ja nende sisalduse piirnormid ( 72 ) Aine nimetus Ohulause kood Võrrand Sisalduse piirnorm (%) ( 1 ) jäätmete liigitamiseks koodiga HP 12 Fosforpentasulfiid EUH029 P 2 S 5 + 8H 2 O 5H 2 S + 2H 3 PO 4 0,1 3,5-dikloro-2,4-difluorobensoüülfluoriid (DCDFBF) EUH029 DCDFBF + H 2 O HF + saadus 1,0 Naatriummetaam EUH031 CH 3 NHCS 2 Na + H + CH 3 NH 2 + CS 2 + Na + 0,5 Baariumsulfiid EUH031 BaS + 2H + H 2 S + Ba 2+ 0,8 Baariumpolüsulfiidid EUH031 BaS n + 2H + H 2 S + Ba 2+ + S n-1 0,8 Kaltsiumsulfiid EUH031 CaS + 2H + H 2 S + Ca 2+ 0,3 Kaltsiumpolüsulfiidid EUH031 CaS n + 2H + H 2 S + Ca 2+ + S n-1 0,3 Kaaliumsulfiid EUH031 K 2 S + 2H + H 2 S + 2K + 0,5 Ammooniumpolüsulfiidid EUH031 (NH 4 ) 2 S n + 2H + H 2 S + 2NH + 4 + S n-1 0,3 Naatriumsulfiid EUH031 Na 2 S + 2H + H 2 S + 2Na + 0,4 Naatriumpolüsulfiidid EUH031 Na 2 S n + 2H + H 2 S + 2Na + + S n-1 0,4 Naatriumditioniit EUH031 Na 2 O 6 S 2 + 2H + 2Na + + SO 2 + H 2 SO 4 0,9 Naatriumhüpoklorit, aktiivkloori lahus ( 2 ) Kaltsiumhüpoklorit, aktiivkloori lahus ( 2 ) EUH031 2NaOCl + 2H + Cl 2 + 2Na + + H 2 O 2,9 EUH031 Ca(OCl) 2 + 2H + Cl 2 + Ca 2+ + H 2 O 0,6 ( 72 ) See ei ole selliste omadustega ainete täielik loetelu. Andmed on võetud Ühendkuningriigi juhendist.
9.4.2018 C 124/117 Aine nimetus Ohulause kood Võrrand Sisalduse piirnorm (%) ( 1 ) jäätmete liigitamiseks koodiga HP 12 Dikloroisotsüanuurhape EUH031 C 3 HCl 2 N 3 O 3 + 2H + C 3 H 3 N 3 O 3 + Cl 2 0,9 naat Dikloroisotsüanuurhappe riumsool EUH031 C 3 Cl 2 N 3 O 3 Na + 3H + C 3 H 3 N 3 O 3 + Cl 2 + Na + 1,0 Naatriumdikloroisotsüanuraat, dehüdraat EUH031 C 3 Cl 2 N 3 O 3 Na 2H 2 O + 3H + C 3 H 3 N 3 O 3 + Cl 2 + Na + + 2H 2 O 1,1 Trikloroisotsüanuurhape EUH031 2C 3 Cl 3 N 3 O 3 + 6H + 2C 3 H 3 N 3 O 3 + 3Cl 2 0,7 Vesiniktsüaniidi soolad (v.a komplekstsüaniidid, nt ferrotsüaniidid, ferritsüaniidid ja elavhõbeoksütsüaniid) EUH032 NaCN + H + HCN + Na + 0,2 Naatriumfluoriid EUH032 NaF + H + HF + Na + 0,2 Naatriumasiid EUH032 NaN 3 + H + + H 2 O NO 2 + NH 3 + Na + 0,3 Tritsinkdifosfiid EUH032 Zn 3 P 2 + 6H + 2PH 3 + 3Zn 2+ 0,6 Kaltsiumtsüaniid EUH032 Ca(CN) 2 + 2H + 2HCN + Ca 2+ 0,2 Kaadmiumtsüaniid EUH032 Cd(CN) 2 + 2H + 2HCN + Cd 2+ 0,4 Alumiiniumfosfiid EUH029 AlP + 3H + PH 3 + Al 3+ 0,3 EUH032 AlP + 3H 2 O PH 3 + Al(OH) 3 0,3 Kaltsiumfosfiid EUH029 Ca 3 P 2 + 6H 2 O 2PH 3 + 3Ca(OH) 2 0,4 Magneesiumfosfiid Tritsinkdifosfiid EUH029 EUH032 EUH029 EUH032 Mg 3 P 2 + 6H 2 O 2PH 3 + 3Mg(OH) 2 0,3 Zn 3 P 2 + 6H 2 O 2PH 3 + 3Zn(OH) 2 0,6 Märkused: ( 1 ) Ümardatud ühe kümnendkohani ( 2 ) 29,3 g naatriumhüpokloritit 100 ml kohta (max lahustuvus) Katsemeetodid Otsesed katsemeetodid ohtliku omaduse HP 12 kindlakstegemiseks puuduvad ( 73 ). Kui on vaja teha katse, tuleks kasutada ECHA CLP-juhendis esitatud katsemeetodit tuleohtliku gaasi eraldumise kohta. Kui jäätmed sisaldavad koodiga EUH031 või EUH032 tähistatud aineid, võib katses vee asemel kasutada 1 M vesinikkloriidhappe lahust. ( 73 ) HP 12 hindamiseks katsemeetodi väljatöötamisega on tegelenud pädevuskeskus INERIS, vt Hennebert P, Samaali I, Molina P., 2014. Waste hazard property HP 12 (emission of toxic gas in contact with water or an acid): proposition of method and first results. Proceedings of 4th International Conference on Industrial and Hazardous Waste Management. Chania (Kreeka). 2-5/09/2014, lk 10. Versiooni ajakohastatud 2014. aasta otsustega: Hennebert P., Rebischung F. 2015. Lisaks tuleb märkida, et USA Keskkonnakaitseameti (USEPA) dokumendi Test Methods for Evaluating Solid Waste, Physical/Chemical Methods, SW-846, EPA Publication, 9. peatükis esitatakse reaktsioonivõime kindlakstegemise meetod, mis hõlmab ka laboritingimustes eralduvaid mürgiseid gaase.
C 124/118 9.4.2018 3.13. Ohtlik omadus HP 13: Sensibiliseeriv Jäätmete raamdirektiivis esitatud määratlus ja täiendav kirjeldus Jäätmete raamdirektiivi III lisas on ohtlik omadus HP 13 (sensibiliseeriv) määratletud järgmiselt: jäätmed, mis sisaldavad üht või mitut ainet, millel on teadaolevalt ülitundlikkust tekitav toime nahale või hingamisteedele Jäätmete raamdirektiivis selgitatakse täiendavalt: Kui jäätmed sisaldavad ainet, mis on klassifitseeritud kui sensibiliseeriv ning sellele on määratud üks ohulausete koodidest H317 või H334 ning jäätmetes sisalduva üheainsa aine sisaldus on võrdne sisalduse piirnormiga 10 % või ületab seda, klassifitseeritakse jäätmed ohtlikeks koodiga HP 13. Tabel 22 Jäätmete koostisosade ohuklassi ja -kategooria kood(id) ja ohulause(te) kood(id) ning vastavad sisalduse piirnormid jäätmete liigitamiseks ohtlikeks koodiga HP 13 (sensibiliseeriv) Ohuklassi ja -kategooria kood(id) Ohulause kood(id) Kirjeldus Sisalduse piirnorm (üksik aine) Skin Sens. 1, 1A ja 1B H317 Võib põhjustada allergilist nahareaktsiooni 10 % Resp. Sens. 1, 1A ja 1B H334 Sissehingamisel võib põhjustada allergia- või astma sümptomeid või hingamisraskusi 10 % Vooskeem Joonisel 18on kujutatud ohtliku omaduse HP 13 hindamise protsessi ( 74 ). Joonis 18. Vooskeem HP 13 hindamiseks Katsemeetodid Ohtliku omaduse HP 13 esinemist jäätmetes hinnatakse järgmise teabe põhjal: jäätmetes esinevad üksikud ained; nende liigitus; nende sisalduse piirnormid. Kui kõnealust ohtlikku omadust soovitakse kindlaks teha katsetega, tuleks tabelis 22 loetletud aineid sisaldavate jäätmete sensibiliseerivust hinnata vastavalt ECHA CLP-juhendile. Katsemeetodite määruse lisa B osas esitatud katsemeetodid põhinevad valdavalt loomkatsetel ning ei ole seetõttu asjakohased ( 75 ). Teavet muude in vitro meetodite kohta on võimalik saada muudest allikatest, nt loomkatsete alternatiive edendavalt Euroopa Liidu referentlaboratooriumilt ( 76 ). ( 74 ) Kohandatud Ühendkuningriigi juhendi põhjal. ( 75 ) Vt jäätmenimistu lisa (punkt 2, taane 2): Ohtliku omaduse hindamiseks võib järgida direktiivi 2008/98/EÜ III lisa kohaseid jäätmete ohtlike ainete sisaldusi või kui määruses (EÜ) nr 1272/2008 ei ole sätestatud teisiti, teha katse kooskõlas nõukogu määrusega (EÜ) nr 440/2008 või muude rahvusvaheliselt tunnustatud katsemeetodite ja juhenditega, võttes arvesse määruse (EÜ) nr 1272/2008 artiklit 7 loomade ja inimestega katsetamise kohta. ( 76 ) https://eurl-ecvam.jrc.ec.europa.eu/.