L 164/18 Euroopa Liidu Teataja

L 164/18 Euroopa Liidu Teataja 30.6.2010 Rahvusvahelise avaliku õiguse alusel on õiguslik toime ainult ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni originaaltekstidel. Käesoleva eeskirja staatust ja jõustumiskuupäeva tuleb kontrollida ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni staatust käsitleva dokumendi TRANS/WP.29/343 uusimast versioonist, mis on kättesaadav Internetis: http://www.unece.org/trans/main/wp29/wp29wgs/wp29gen/wp29fdocstts.html Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni (UN/ECE) eeskiri nr 80 Ühtsed sätted, milles käsitletakse suurte reisijateveo sõidukite istmete tüübikinnitust ja suurte reisijateveo sõidukite tüübikinnitust seoses nende istmete ja nende kinnituspunktide tugevusega Sisaldab kogu kehtivat teksti kuni: 01-seeria muudatuste 3. täiendus jõustumise kuupäev: 18. juuni 2007 01-seeria muudatuste 1. parandus jõustumise kuupäev: 12. november 2008 SISUKORD EESKIRI 1. Reguleerimisala 2. Mõisted 3. Tüübikinnituse taotlemine 4. Tüübikinnituse andmine 5. Istmetele esitatavad nõuded 6. Sõidukitüübi istmete kinnituspunktidele esitatavad nõuded 7. Istme sõidukitüüpi paigaldamise nõuded 8. Toodangu vastavus nõuetele 9. Karistused toodangu nõuetele mittevastavuse korral 10. Istme ja/või sõiduki tüübikinnituse muutmine ja laiendamine 11. Tootmise lõpetamine 12. Üleminekusätted 13. Tüübikinnituskatsete eest vastutavate tehniliste teenistuste ja haldusasutuste nimed ja aadressid 1. liide Istmete katsemenetlused vastavalt punktile 5 ja/või kinnituspunktide katsemenetlused vastavalt punktile 6.1.2 2. liide Sõiduki kinnituspunktide katsemenetlus punkti 6.1.1 kohaldamisel 3. liide Mõõtmised 4. liide Ohutustingimused 5. liide Staatilise koormuskatse nõuded ja menetlus 6. liide Leenide tagumiste külgede energia neeldumise näitajad LISAD 1. lisa Teatis, milles käsitletakse istmetüübi või -tüüpide tüübikinnituse andmist, tüübikinnituse laiendamist, tüübikinnituse andmisest keeldumist või tüübikinnituse tühistamist või istmetüübi või -tüüpide tootmise lõpetamist seoses istmetüübi või -tüüpide tugevusega kooskõlas eeskirjaga nr 80 2. lisa Teatis, milles käsitletakse sõidukitüübi tüübikinnituse andmist, tüübikinnituse laiendamist, tüübikinnituse andmisest keeldumist või tüübikinnituse tühistamist või sõidukitüübi tootmise lõpetamist seoses istmete kinnituspunktide tugevusega kooskõlas eeskirjaga nr 80 3. lisa Tüübikinnitusmärkide kujundus 4. lisa Mootorsõidukite istekohtade H-punkti ja torso tegeliku kaldenurga kindlaksmääramise kord

30.6.2010 Euroopa Liidu Teataja L 164/19 1. REGULEERIMISALA 1.1. Käesolevat eeskirja kohaldatakse a) M 2 - ja M 3 -kategooria II, III ja B-klassi ( 1 ) sõidukite reisijaistmete suhtes, mis on paigaldatud näoga sõidusuunas; b) M 2 - ja M 3 -kategooria II, III ja B-klassi ( 1 ) sõidukite reisijaistmete kinnituspunktide ja istmete paigalduse suhtes. 1.2. Tootja taotlusel loetakse, et M 2 -kategooria ( 1 ) sõidukid, mis on saanud tüübikinnituse kooskõlas eeskirjaga nr 17, vastavad käesoleva eeskirja nõuetele. 1.3. Sõidukitele, mille osa istmete puhul võib kohaldada eeskirja nr 14 punktis 7.4 sätestatud erandit, antakse tüübikinnitus käesoleva eeskirja alusel. 2. MÕISTED 2.1. Istme tüübikinnitus istme kui osa tüübikinnitus seoses sõidusuunas paigaldatud istmetel istuvate sõitjate kaitsega istmete tugevuse ja leenide konstruktsiooni osas; 2.2. sõiduki tüübikinnitus sõiduki tüübikinnitus sõiduki nende kereosade tugevusega seoses, mille külge istmed kinnitatakse, ja seoses istmete paigaldusega; 2.3. istmetüüp istmed, mis oluliselt ei erine järgmiste omaduste poolest, mis võivad mõjutada nende tugevust ja ohtlikkust: 2.3.1. kandvate osade ehitus, kuju, mõõtmed ja materjalid; 2.3.2. leeni reguleerimis- ja lukustussüsteemi tüübid ja mõõtmed; 2.3.3. kinnitusdetailide ja tugede (nt jalad) mõõtmed, ehitus ja materjalid; 2.4. sõidukitüüp mootorsõidukid, mis ei erine selliste oluliste omaduste poolest nagu: 2.4.1. käesoleva eeskirja tähenduses olulised ehituslikud omadused ja 2.4.2. sõidukisse paigaldatud tüübikinnitusega istmetüüp (istmetüübid) olemasolu korral; 2.5 iste konstruktsioon koos katte ja kinnitusdetailidega, mida on võimalik kinnitada sõiduki kere külge ja millele saab istuda üks või mitu täiskasvanud isikut; 2.6. üksikiste ühe istuva sõitja jaoks mõeldud ja ehitatud iste; 2.7. topeltiste kahe kõrvuti istuva sõitja jaoks mõeldud ja ehitatud iste; kahte kõrvuti olevat ühenduseta istet käsitatakse kahe üksikistmena; 2.8. istmerida kolme või rohkema kõrvuti istuva sõitja jaoks mõeldud ja ehitatud iste; kõrvuti asetatud üksikistmeid või topeltistmeid ei käsitata istmereana; 2.9. istmepadi istmeosa, mis on asetatud peaaegu horisontaalselt ja mis on mõeldud istuva sõitja toetamiseks; 2.10. leen istmeosa, mis on peaaegu vertikaalne ja mis on mõeldud sõitja selja, õlgade ja võimaluse korral pea toetamiseks; 2.11. reguleerimissüsteem seadis istme või selle osade reguleerimiseks sõitjale sobivasse asendisse; ( 1 ) Nagu on määratletud sõidukite ehitust käsitleva konsolideeritud resolutsiooni (R.E.3), (dokument TRANS/W P.29/78/Rev.1/Amend.2, mida on viimati muudetud muudatusega 4) 7. lisas.

L 164/20 Euroopa Liidu Teataja 30.6.2010 2.12. nihutussüsteem seadis, mis võimaldab nihutada istet või selle osa külg- või pikisuunas istme või istme osade kindla vaheasendita, et hõlbustada sõitjate pääsu sõidukisse; 2.13. lukustussüsteem seade, mis tagab istme ja selle osade püsimise kasutusasendis; 2.14. kinnituspunkt sõiduki põranda või kere osa, mille külge võib kinnitada istme; 2.15. kinnitusdetailid poldid või muud osad, mida kasutatakse istme kinnitamiseks sõiduki külge; 2.16. katsesõiduk katseseade, mis on tehtud ja mida kasutatakse liiklusõnnetuste, sealhulgas laupkokkupõrgete dünaamiliseks taasesituseks; 2.17. lisaiste mannekeeni iste, mis asub katsesõidukis katsetatava istme taga. See iste on katsetatava istme taga sõidukis kasutatava istme representatiivne näidis; 2.18. võrdlustasapind tasapind, mis läbib mannekeeni kandade puutepunkte ja mida kasutatakse H- punkti ja torso tegeliku kaldenurga kindlaksmääramiseks mootorsõiduki istekohal vastavalt 4. lisa sätetele; 2.19. võrdluskõrgus istme ülemise ääre kõrgus võrdlustasapinnast; 2.20. mannekeen HYBRID II või III spetsifikatsioonile vastav mannekeen ( 1 ); 2.21. kontrollvöönd ala kahe vertikaalse, teineteisest 400 mm kaugusel asuva ning H-punkti suhtes sümmeetrilise pikitasapinna vahel, mis on määratletud eeskirja nr 21 1. lisas kirjeldatud peakujulise seadise pööramisel vertikaalasendist horisontaalsesse. Seadis tuleb paigutada vastavalt eeskirja nr 21 nimetatud lisas esitatud kirjeldusele ning ülejääva ala piiramiseks reguleerida maksimaalsele pikkusele 840 mm ja minimaalsele pikkusele 736 mm; 2.22. kolmepunktivöö käesoleva eeskirja tähenduses hõlmab ka rohkem kui kolme kinnituspunktiga turvavöösid; 2.23. istmete vahekaugus samas suunas paiknevate istmete korral istmepadja eesosa ja istme ees oleva istme padja tagakülje vaheline kaugus, mida mõõdetakse põrandast 620 mm kõrguselt. 3. TÜÜBIKINNITUSE TAOTLEMINE 3.1. Istme tüübikinnituse taotluse esitab istme tootja või tema nõuetekohaselt volitatud esindaja. 3.2. Sõiduki tüübikinnituse taotluse esitab sõiduki tootja või tema nõuetekohaselt volitatud esindaja. 3.3. Istme või sõiduki tüübikinnituse taotlusele lisatakse kolm eksemplari järgmistest dokumentidest ja järgmised andmed: 3.3.1. istme tüübikinnituse puhul: 3.3.1.1. istme, selle kinnitusdetailide ning reguleerimis-, nihutus- ja lukustussüsteemi üksikasjalik kirjeldus; 3.3.1.2. istme, selle kinnitusdetailide ning reguleerimis-, nihutus- ja lukustussüsteemi piisavalt üksikasjalikud joonised ettenähtud mõõtkavas; ( 1 ) Hybrid II ja III tehnilised kirjeldused ja üksikasjalikud joonised, mis vastavad 50. protsentiili Ameerika Ühendriikide täisealise mehe põhilistele mõõtmetele, ning mannekeeni katseks vajalikud reguleerimisnäitajad on hoiule antud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile, nendega saab taotluse korral tutvuda Euroopa Majanduskomisjoni sekretariaadis aadressil Palais des Nations, Genf, Šveits.

30.6.2010 Euroopa Liidu Teataja L 164/21 3.3.2. sõiduki tüübikinnituse puhul: 3.3.2.1. sõiduki nende kereosade üksikasjalik kirjeldus, mida kasutatakse kinnituspunktidena; 3.3.2.2. sõiduki nende osade piisavalt üksikasjalikud joonised ettenähtud mõõtkavas, mida kasutatakse kinnituspunktidena. 3.4. Tüübikinnituskatsete eest vastutavale tehnilisele teenistusele esitatakse: 3.4.1. istme tüübikinnituse korral kaks istet, mis on kinnitatava istmetüübi representatiivsed näidised; 3.4.2. sõiduki tüübikinnituse korral sõiduki kere osa. 4. TÜÜBIKINNITUSE ANDMINE 4.1. Kui käesoleva eeskirja kohaselt kinnituse saamiseks esitatud iste vastab punkti 5 nõuetele, antakse sellele istmetüübile kinnitus. 4.2. Kui käesoleva eeskirja kohaselt kinnituse saamiseks esitatud sõiduk vastab punktide 6 ja 7 asjakohastele nõuetele, antakse sellele sõidukitüübile kinnitus. 4.3. Igale kinnitatud tüübile antakse tüübikinnitusnumber. Selle kaks esimest numbrit (praegu 01, mis tähistab 01-seeria muudatusi) näitavad muudatuste seeriat, mis hõlmab tüübikinnituse andmise ajal käesoleva eeskirja kõige hilisemaid suuri tehnilisi muudatusi. Sama kokkuleppeosaline ei tohi anda sama numbrit teisele istme- ega sõidukitüübile. 4.4. Teade istmetüübile ja/või sõidukitüübile käesoleva eeskirja kohase tüübikinnituse andmise, laiendamise või andmisest keeldumise kohta edastatakse käesoleva eeskirja 1. lisas ja/või 2. lisas esitatud vormi abil käesolevat eeskirja kohaldavatele 1958. aasta kokkuleppe osalistele. 4.5. Igale istmele, mis vastab käesoleva eeskirja kohaselt kinnitatud istmetüübile, ja igale sõidukile, mis vastab käesoleva eeskirja kohaselt kinnitatud sõidukitüübile, paigaldatakse tüübikinnituse vormil kindlaks määratud hästi märgatavasse ja hõlpsasti juurdepääsetavasse kohta rahvusvaheline tüübikinnitusmärk, mis koosneb järgmisest: 4.5.1. ringjoonega ümbritsetud E-tähest, millele järgneb tüübikinnituse andnud riigi tunnusnumber ( 1 ); 4.5.2. käesoleva eeskirja numbrist, millele järgneb R-täht, mõttekriips ja punktis 4.5.1 nimetatud ringist paremale jääv tüübikinnitusnumber. 4.6. Tüübikinnitusmärk peab olema selgesti loetav ja kustumatu. 4.7. Tüübikinnitusmärk paigaldatakse kas istme(te) külge või tootja poolt sõidukile kinnitatud andmesildile või selle lähedale. 4.8. Tüübikinnitusmärkide kujunduse näidised on esitatud 3. lisas. ( 1 ) 1 Saksamaa, 2 Prantsusmaa, 3 Itaalia, 4 Madalmaad, 5 Rootsi, 6 Belgia, 7 Ungari, 8 Tšehhi Vabariik, 9 Hispaania, 10 Serbia, 11 Ühendkuningriik, 12 Austria, 13 Luksemburg, 14 Šveits, 15 (vaba), 16 Norra, 17 Soome, 18 Taani, 19 Rumeenia, 20 Poola, 21 Portugal, 22 Venemaa Föderatsioon, 23 Kreeka, 24 Iirimaa, 25 Horvaatia, 26 Sloveenia, 27 Slovakkia, 28 Valgevene, 29 Eesti, 30 (vaba), 31 Bosnia ja Hertsegoviina, 32 Läti, 33 (vaba), 34 Bulgaaria, 35 (vaba), 36 Leedu, 37 Türgi, 38 (vaba), 39 Aserbaidžaan, 40 endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik, 41 (vaba), 42 Euroopa Ühendus (tüübikinnitusi annavad selle liikmesriigid, kasutades vastavat Euroopa Majanduskomisjoni sümbolit), 43 Jaapan, 44 (vaba), 45 Austraalia, 46 Ukraina, 47 Lõuna-Aafrika, 48 Uus-Meremaa, 49 Küpros, 50 Malta, 51 Korea Vabariik, 52 Malaisia, 53 Tai, 54 (vaba), 55 (vaba) ja 56 Montenegro. Järgmised numbrid antakse teistele riikidele sellises kronoloogilises järjekorras, milles nad ratifitseerivad kokkuleppe, milles käsitletakse ratassõidukitele ning neile paigaldatavatele ja/või neil kasutatavatele seadmetele ja osadele ühtsete tehnonõuete kehtestamist ja kõnealuste nõuete alusel väljastatud tüübikinnituste vastastikuse tunnustamise tingimusi, või ühinevad selle kokkuleppega ning Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretär edastab kõnealused numbrid kokkuleppeosalistele.

L 164/22 Euroopa Liidu Teataja 30.6.2010 5. ISTMELE ESITATAVAD NÕUDED 5.1. Tootja taotlusel kohaldatakse iga istmetüübi suhtes kas 1. liite (dünaamiline koormuskatse) või 5. ja 6. liite (staatiline koormuskatse) nõudeid. 5.2. Katsed, mille istetüüp on läbinud, märgitakse istmetüübi tüübikinnitust käsitlevasse teatisse, mille näidisvorm on esitatud 1. lisas. 5.3. Igas esitatud reguleerimis- ja nihutussüsteemis on lukustussüsteem, mis toimib automaatselt. 5.4. Reguleerimis- ja lukustussüsteem ei pea katse järel olema töökorras. 6. SÕIDUKITÜÜBI ISTME KINNITUSPUNKTIDELE ESITATAVAD NÕUDED 6.1. Sõidukis olevate istmete kinnituspunktid peavad pidama vastu: 6.1.1. kas 2. liites kirjeldatud katsele 6.1.2. või 1. liites ettenähtud katsetele, kui iste on paigaldatud sõiduki katsetatava kereosa külge. Iste ei pea olema tüübikinnitusega iste, eeldusel et see vastab eespool nimetatud liite punkti 3.2.1 nõuetele. 6.2. Kinnituspunkti või seda ümbritseva ala jäävdeformatsioon, kaasa arvatud murdumine, on lubatud, eeldusel et ettenähtud jõudu on rakendatud selleks määratud aja jooksul. 6.3. Kui sõidukil on mitu kinnitustüüpi, tehakse sõiduki tüübikinnituse saamiseks katsed iga tüübiga. 6.4. Ühe katsega võib tüübikinnituse anda korraga istmele ja sõidukile. 6.5. M 3 -kategooria sõidukite puhul loetakse istmete kinnituspunktid punktide 6.1 ja 6.2 nõuetele vastavaks, kui vastavate istekohtade turvavööde kinnituspunktid asuvad otse paigaldatavate istmete küljes ja turvavööde kinnituspunktid vastavad eeskirja nr 14 nõuetele ning vajaduse korral punktis 7.4 sätestatud erandile. 7. ISTME SÕIDUKITÜÜPI PAIGALDAMISE NÕUDED 7.1. Kõigile näoga sõidusuunas paigaldatavatele istmetele antakse tüübikinnitus käesoleva eeskirja punkti 5 nõuete ja järgmiste tingimuste alusel: 7.1.1. istme võrdluskõrgus on vähemalt 1 m ja 7.1.2. vahetult taga oleva istme H-punkt on alla 72 mm kõrgem kõnealuse istme H-punktist või, kui tagumise istme H-punkt on üle 72 mm kõrgem, katsetatakse istet ja antakse paigalduse tüübikinnitus selles asendis. 7.2. Kui tüübikinnitus antakse 1. liite alusel, kohaldatakse katset nr 1 ja nr 2, v.a järgmised juhud: 7.2.1. Katset nr 1 ei kohaldata, kui istme tagumise osa vastu ei saa turvavööga kinnitamata sõitja ennast ära lüüa (st otse katsetatava istme taga ei ole näoga sõidusuunas istet). 7.2.2. Katset nr 2 ei kohaldata: 7.2.2.1. kui istme tagumise osa vastu ei saa turvavööga kinnitatud sõitja ennast ära lüüa või 7.2.2.2. kui tagumine iste on varustatud kolmepunktivööga, mille kinnituspunktid vastavad täielikult eeskirjale nr 14 (erandita), või 7.2.2.3. kui iste vastab käesoleva eeskirja 6. liite nõuetele.

30.6.2010 Euroopa Liidu Teataja L 164/23 7.3. Kui tüübikinnitus antakse 5. ja 6. liite alusel, kohaldatakse kõiki katseid, v.a järgmised juhud: 7.3.1. 5. liite katset ei kohaldata, kui istme tagumise osa vastu ei saa turvavööga kinnitamata sõitja ennast ära lüüa (st otse katsetatava istme taga ei ole näoga sõidusuunas istet). 7.3.2. 6. liite katset ei kohaldata: 7.3.2.1. kui istme tagumise osa vastu ei saa turvavööga kinnitatud sõitja ennast ära lüüa või 7.3.2.2. kui tagumine iste on varustatud kolmepunktivööga, mille kinnituspunktid vastavad täielikult eeskirjale nr 14 (erandita). 8. TOODANGU VASTAVUS NÕUELE Tootmise nõuetele vastavuse järelevalvemenetlus peab olema kooskõlas kokkuleppe (E/ECE/324- E/ECE/TRANS/505/Rev.2) 2. liitega ja vastama järgmistele nõuetele. 8.1. Käesoleva eeskirja alusel tüübikinnituse saanud istmed ja/või sõidukid peavad olema valmistatud nii, et nad vastaksid punktides 5, 6 ja 7 sätestatud nõuetele. 8.2. Punktis 8.1 nõutud tingimuste täitmise tõendamiseks viiakse läbi asjakohane toodangu kontroll. Sel juhul tähendab asjakohane kontroll toote mõõtmete kontrollimist ning toodete tõhusa kvaliteedikontrolli korra olemasolu. 8.3. Tüübikinnituse andnud pädev asutus võib igal ajal kontrollida igas tootmisüksuses kohaldatavaid nõuetele vastavuse kontrolli meetodeid ja teha näidistega kõiki vajalikuks peetavaid tüübikinnituskatseid. Neid kontrolle tehakse tavaliselt üks kord aastas. 9. KARISTUSED TOODANGU NÕUELE MITTEVASTAVUSE KORRAL 9.1. Istmele ja/või sõidukile käesoleva eeskirja kohaselt antud tüübikinnituse võib tühistada, kui eespool sätestatud tingimused ei ole täidetud. 9.2. Kui käesolevat eeskirja kohaldav kokkuleppeosaline tühistab tüübikinnituse, mille ta on eelnevalt andnud, teatab ta sellest käesoleva eeskirja 1. lisas ja/või 2. lisas esitatud vormi abil kohe teistele käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele. 10. ISTME JA/VÕI SÕIDUKI TÜÜBIKINNITUSE MUUTMINE JA LAIENDAMINE 10.1. Igast istmetüübis ja/või sõidukitüübis tehtavast muudatusest tuleb teatada istmetüübile ja/või sõidukitüübile tüübikinnituse andnud ametiasutusele. Seejärel võib asutus kas: 10.1.1. võtta seisukoha, et tõenäoliselt ei avalda tehtud muudatused märgatavat ebasoovitavat mõju, ning et istmetüüp ja/või sõidukitüüp vastab igal juhul endiselt nõuetele, või 10.1.2. nõuda katsete tegemise eest vastutavalt tehniliselt teenistuselt uut katsearuannet. 10.2. Muudatuste loetelu sisaldav teatis tüübikinnituse andmise või sellest keeldumise kohta edastatakse käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele punktis 4.4 sätestatud korras. 10.3. Tüübikinnituse laienduse andnud pädev asutus annab tüübikinnituse laiendusele seerianumbri ja teatab sellest käesoleva eeskirja 1. lisas ja/või 2. lisas esitatud vormi kohase teatisega käesolevat eeskirja kohaldavatele 1958. aasta kokkuleppe osalistele.

L 164/24 Euroopa Liidu Teataja 30.6.2010 11. TOOTMISE LÕPAMINE Kui tüübikinnituse omanik lõpetab käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituse saanud sõidukitüübi tootmise, teatab ta sellest tüübikinnituse andnud asutusele. Pärast asjaomase teatise saamist teatab kõnealune asutus sellest käesoleva eeskirja 1. lisas ja/või 2. lisas esitatud vormi kohase teatisega käesolevat eeskirja kohaldavatele 1958. aasta kokkuleppe osalistele. 12. ÜLEMINEKUSÄTTED 12.1. Alates 01-seeria muudatuste jõustumiskuupäevast ei tohi ükski käesolevat eeskirja kohaldav kokkuleppeosaline keelduda andmast Euroopa Majanduskomisjoni (ECE) tüübikinnitusi käesoleva eeskirja alusel, mida on muudetud 01-seeria muudatustega. 12.2. Käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised annavad alates 1. oktoobrist 1999 kuni 3 500 kg täismassiga M 2 -kategooria sõidukitele ja pärast 60 päeva möödumist 01-seeria muudatuste jõustumisest käesoleva eeskirja suhtes M 3 -kategooria sõidukitele ECE tüübikinnitusi vaid siis, kui on täidetud käesoleva eeskirja nõuded, mida on muudetud 01-seeria muudatustega. 12.3. Käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised võivad alates 1. oktoobrist 2001 keelduda tunnustamast M 2 -kategooria sõidukite ja alates 1. oktoobrist 1999 M 3 -kategooria sõidukite tüübikinnitusi, mis ei ole antud kooskõlas käesoleva eeskirja 01-seeria muudatustega. 13. TÜÜBIKINNITUSKATSE EEST VASTUTAVATE TEHNILISTE TEENISTUSTE JA HALDUSASUTUSTE NIMED JA AADRESSID Käesolevat eeskirja kohaldavad 1958. aasta kokkuleppe osalised peavad edastama ÜRO sekretariaadile tüübikinnituskatsete tegemise eest vastutavate tehniliste teenistuste ja nende haldusasutuste nimed ja aadressid, kes annavad tüübikinnitusi ja kellele tuleb saata vormikohased teatised teistes riikides välja antud tüübikinnituste, tüübikinnituste laiendamise, tüübikinnituste andmisest keeldumise või tüübikinnituste tühistamise kohta.

30.6.2010 Euroopa Liidu Teataja L 164/25 1. liide Istmete katsemenetlused vastavalt punktile 5 ja/või kinnituspunktide katsemenetlused vastavalt punktile 6.1.2 1. Nõuded 1.1. Katsetega tuleb kindlaks määrata: 1.1.1. kas eespool olev iste (olevad istmed) ja/või turvavöö kasutamine hoiab sõitja (sõitjad) korralikult oma kohal. 1.1.1.1. Nõue loetakse täidetuks, kui mannekeeni mis tahes kereosa ja pea ei liigu lisaistme punktist R 1,6 m kaugusel asuvast vertikaalsest risttasapinnast ettepoole; 1.1.2. kas sõitja(d) ei saa raskeid vigastusi. 1.1.2.1. Nõue loetakse täidetuks, kui on täidetud järgmised 4. liite kohaselt kindlaksmääratud mõõtemannekeeni biomehaanilised vastavuskriteeriumid, s.o: 1.1.2.1.1. pea ohutuse tingimus HAC on alla 500; 1.1.2.1.2. rindkere ohutuse tingimus (ThAC) on alla 30 g, v.a kokku alla 3 ms pikkuste ajavahemike puhul (g = 9,81 m/s 2 ); 1.1.2.1.3. reieluu ohutuse tingimus (FAC) on alla 10 kn ning üle 20 ms pikkuste ajavahemike puhul ei ületa see 8 kn; 1.1.3. kas iste ja istme kinnitused on piisavalt tugevad. 1.1.3.1. Nõue loetakse täidetuks, kui: 1.1.3.1.1. istme, istme kinnituse või lisavarustuse ükski osa ei tule katse käigus täiesti lahti; 1.1.3.1.2. iste jääb kindlalt oma kohale isegi siis, kui üks või mitu kinnituspunkti tuleb osaliselt lahti ning lukustussüsteemid on kogu katse ajal lukustunud; 1.1.3.1.3. katse järel ei ole istme või lisavarustuse ükski struktuuriosa murdunud ning sellel ei ole teravaid servi ega nurki, mis võiksid tekitada kehavigastusi. 1.2. Kõik seadmed, mis moodustavad leeni või selle lisavarustuse osad, peavad olema sellised, et need ei tekitaks kokkupõrke ajal sõitjale kehavigastusi. Nõue loetakse täidetuks, kui iga 165 mm läbimõõduga keraga kokkupuutuva osa kumerusraadius on vähemalt 5 mm. 1.2.1. Kui eespool nimetatud kinnituste ja lisavarustuse mis tahes osa on tehtud materjalist, mille Shore i kõvadus A jäigal alusel on alla 50, kohaldatakse punktis 1.2 kehtestatud nõudeid ainult jäiga aluse suhtes. 1.2.2. Selliste leeni osade suhtes nagu istme reguleerimisseadmed ja lisavarustus ei kohaldata punkti 1.2 nõudeid, kui puhkeasendis on need võrdlustasapinnast 400 mm kõrgemal asuvast horisontaaltasapinnast madalamal ja olenemata sellest, kas sõitja puutub nendega kokku või mitte. 2. Katsetatava istme ettevalmistamine 2.1. Katsetatav iste paigaldatakse: 2.1.1. kas sõiduki kere representatiivsele katsealusele 2.1.2. või jäigale katsealusele. 2.2. Katsealusel olevad katsetatava istme (katsetatavate istmete) kinnituspunktid on identsed või neil on samad omadused kui sõiduki(te)s, mille jaoks iste on mõeldud. 2.3. Katsetatav iste on täielik, see on koos polsterduse ja lisavarustusega. Kui iste on varustatud lauaga, pannakse see ülestõstetud asendisse. 2.4. Kui iste on külgsuunas reguleeritav, pannakse see kõige rohkem väljaulatuvasse asendisse.

L 164/26 Euroopa Liidu Teataja 30.6.2010 2.5. Kui leen on reguleeritav, reguleeritakse see nii, et H-punkti kindlaksmääramiseks kasutatud mannekeeni torso kaldenurk ja mootorsõidukite istekohtadel torso tegelik kaldenurk oleks võimalikult lähedal tootja soovitatud kaldenurgale tavakasutuse puhul või kui tootja konkreetsed soovitused puuduvad, võimalikul lähedal 25 vertikaalsuunas tahapoole. 2.6. Kui iste on varustatud reguleeritava kõrgusega peatoega, pannakse see kõige madalamasse asendisse. 2.7. Nii lisa- kui ka katsetatavale istmele paigaldatakse tüübikinnitusega turvavööd, mis vastavad eeskirjale nr 16 ja on kinnitatud kinnituspunktide külge, mis on paigaldatud vastavalt eeskirjale nr 14 (vajaduse korral ka eeskirja nr 14 punktis 7.4 sätestatud erandile). 3. Dünaamilised koormuskatsed 3.1. Katse nr 1 Katsealus paigutatakse katsesõidukile. 3.2. Lisaiste Lisaiste võib olla katsetatava istmega sama tüüpi ning asub paralleelselt otse katsetatava istme taga. Need kaks istet on ühekõrgused ja ühtmoodi reguleeritud ning nende istmete vahekaugus on 750 mm. 3.2.1. Kui kasutatakse muud tüüpi lisaistet, märgitakse see istmetüübi tüübikinnitust käsitlevasse teatisse, mille näidisvorm on esitatud 1. lisas. 3.3. Mannekeen 3.3.1. Mannekeen asetatakse turvavööga kinnitamata kujul lisaistmele nii, et selle sümmeetriatasand vastab kõnealuse istekoha sümmeetriatasandile. 3.3.2. Mannekeeni käed on reitel puhkeasendis ja küünarnukid toetuvad leenile; jalad on maksimaalselt välja sirutatud ja on võimaluse korral paralleelsed; kannad puudutavad põrandat. 3.3.3. Iga vajaminev mannekeen asetatakse istmele vastavalt järgmisele menetlusele: 3.3.3.1. mannekeen pannakse istmele asendis, mis on võimalikult lähedal soovitavale asendile; 3.3.3.2. sile jäik pind, mille mõõtmed on 76 mm 76 mm, asetatakse võimalikult madalale mannekeeni torso esiosa vastu; 3.3.3.3. siledat pinda surutakse koormusega 25 35 dan horisontaalselt mannekeeni torso vastu; 3.3.3.3.1. torso tõmmatakse õlgadest ettepoole vertikaalasendisse, seejärel pannakse tagasi leeni vastu. Toimingut korratakse kaks korda; 3.3.3.3.2. torsot liigutamata pannakse pea sellisesse asendisse, et peas olevaid mõõteriistu toetav alus on horisontaalne ja pea kesksagitaaltasapind on sõiduki kesksagitaaltasapinnaga paralleelne; 3.3.3.4. sile pind eemaldatakse ettevaatlikult; 3.3.3.5. mannekeeni liigutatakse istmel ettepoole ja korratakse eespool kirjeldatud paigaldusmenetlust; 3.3.3.6. vajaduse korral korrigeeritakse alajäsemete asendit; 3.3.3.7. paigaldatud mõõteriistad ei või mingil moel mõjutada mannekeeni liikumist kokkupõrke ajal; 3.3.3.8. mõõteriistade temperatuur stabiliseeritakse enne katset ja võimaluse korral hoitakse vahemikus 19 26 C. 3.4. Kokkupõrke simuleerimine 3.4.1. Katsesõiduki liikumiskiiruse kogumuutus simuleeritud kokkupõrkel peab olema 30 32 km/h. 3.4.2. Katsesõiduki aeglustamine või, taotleja valikul, kiirendamine kokkupõrke simuleerimise käigus peab vastama allpool esitatud joonise 1 sätetele. Katsesõiduki aeglustus- või kiirenduskõver ajaühikus jääb joonisel 1 näidatud piirkõverate vahele, välja arvatud kokku alla 3 ms pikkused ajavahemikud.

30.6.2010 Euroopa Liidu Teataja L 164/27 3.4.3. Peale selle on keskmine aeglustus või kiirendus 6,5 8,5 g. 3.5. Katse nr 2 3.5.1. Korratakse katset nr 1 lisaistmel istuva mannekeeniga; mannekeen kinnitatakse turvavööga, mis on paigaldatud ja reguleeritud tootja juhendi kohaselt. Katse nr 2 puhul kasutatud turvavöö kinnituspunktide arv märgitakse istmetüübi tüübikinnitust käsitlevasse teatisse, mille näidisvorm on esitatud käesoleva eeskirja 1. lisas. 3.5.2. Lisaiste on katsetatava istmega sama tüüpi või erinevat tüüpi, mille üksikasjad märgitakse istmetüübi tüübikinnitust käsitlevasse teatisesse, mille näidisvorm on esitatud käesoleva eeskirja 1. lisas. 3.5.3. Juhul kui katse nr 2 viiakse läbi kolmepunktivööga kinnitatud mannekeeniga ja vigastuste kriteeriume ei ületata, loetakse lisaiste seoses paigaldamisega eeskirjas nr 14 määratletud staatiliste koormuskatsete nõuetele ja ülemise kinnituspunkti liikumiskatse nõuetele vastavaks. Joonis 1

L 164/28 Euroopa Liidu Teataja 30.6.2010 2. Liide Sõiduki kinnituspunktide katsemenetlus punkti 6.1.1 kohaldamisel 1. Katseseade 1.1. Jäik struktuur, mis on sõidukis kasutamiseks mõeldud istme piisavalt representatiivne näidis, kinnitatakse tootja antud kinnitusvahenditega (poldid, kruvid jne) katseks esitatud kereosade külge. 1.2. Kui sama kinnituspunkti külge saab kinnitada mitut istmetüüpi, mis erinevad jalgade esi- ja tagaservade vahelise vahemaa poolest, tehakse katse kõige lühemate jalgadega istmega. Kasutatud jalad märgitakse tüübikinnitustunnistusele. 2. Katsemenetlus 2.1. Kohaldatakse jõudu F: 2.1.1. punktis 1.1 määratletud jäiga struktuuriga võrdlustasapinnast 750 mm kõrgusel vertikaaljoonel, mis sisaldab hulknurgaga, mille tippudeks on erinevad kinnituspunktid või võimaluse korral istme välimised kinnituspunktid, piiritletud pinna geomeetrilist keset; 2.1.2. horisontaalselt sõiduki esiosa suunas; 2.1.3. võimalikult kiiresti ja vähemalt 0,2 s jooksul. 2.2. Jõud F määratakse kindlaks kas: 2.2.1. vastavalt valemile F = (5 000 ± 50) i kus: F on antud N-des ja i näitab istme istekohtade arvu, mille kinnituspunkte katsetatakse ja tüübikinnitust taotletakse, või tootja soovil 2.2.2. vastavalt käesoleva eeskirja 1. liites kirjeldatud dünaamiliste koormuskatsete ajal mõõdetud representatiivsetele koormustele.

30.6.2010 Euroopa Liidu Teataja L 164/29 3. liide MÕÕTMISED 1. Kõik vajalikud mõõtmised tehakse mõõtesüsteemides, mis vastavad rahvusvahelise standardi ISO 6487:1987 Technique of measurement in impact tests: Instrumentation nõuetele. 2. Dünaamiline koormuskatse 2.1. Katsesõidukil tehtavad mõõtmised Katsesõiduki aeglustus- või kiirenduskarakteristikuid mõõdetakse katsesõiduki jäigal raamil mõõdetud aeglustuste või kiirenduse alusel mõõtesüsteemis, mille andmekanali sagedusklass on 60. 2.2. Mannekeenidel tehtavad mõõtmised Mõõtevahendite näidud salvestatakse sõltumatute andmekanalite kaudu, mille sagedusklassid on järgmised. 2.2.1. Mannekeeni peas tehtavad mõõtmised Kolmeteljeline täiskiirendus raskuskeskme (γ r ) suhtes ( 1 ) mõõdetakse andmekanali sagedusklassiga 600. 2.2.2. Mannekeeni rindkeres tehtavad mõõtmised Täiskiirendus raskuskeskmes mõõdetakse andmekanali sagedusklassiga 180. 2.2.3. Mannekeeni reieluus tehtavad mõõtmised Telgsurvejõudu mõõdetakse andmekanali sagedusklassiga 600. ( 1 ) väljendatud g-des (= 9,81 m/s 2 ), mille skalaarne suurus arvutatakse järgmise valemi abil: γ 2 r ¼ γ 2 l þ γ 2 v þ γ 2 t kus: γ l = pikisuunalise hetkkiirenduse väärtus; γ v = vertikaalse hetkkiirenduse väärtus; γ t = põikisuunalise hetkkiirenduse väärtus.

L 164/30 Euroopa Liidu Teataja 30.6.2010 4. liide OHUTUSTINGIMUSED 1. Pea ohutuse tingimus (HAC) 1.1. See vigastuste tingimus (HAC) arvutatakse vastavalt 3. liite punktile 2.2.1 mõõdetud kolmeteljelise täiskiirenduse alusel, kasutades järgmist valemit: 1 HAC ¼ ðt 2 Ä t 1 Þ½ t 2 Ä t 1 ð t 1 t 2 γ r dtâ 2;5 kus t 1 ja t 2 on mis tahes ajaväärtused katse ajal, HAC on t 1 ja t 2 vaheline maksimumväärtus. t 1 ja t 2 väärtused väljendatakse sekundites. 2. Rindkere ohutuse tingimus (ThAC) 2.1. See tingimus määratakse kindlaks vastavalt 3. liite punktile 2.2.2 mõõdetud ja g-des väljendatud täiskiirenduse absoluutväärtusega ja ms-des väljendatud kiirendusajaga. 3. Reieluu ohutuse tingimus (FAC) See tingimus määratakse kindlaks kn-des väljendatud survekoormusega, mis on edastatud teljesuunaliselt mannekeeni mõlemale reieluule ja on mõõdetud vastavalt 3. liite punktile 2.2.3, ning ms-des väljendatud survekoormuse kestusega.

30.6.2010 Euroopa Liidu Teataja L 164/31 5. liide STAATILISE KOORMUSKATSE NÕUDED JA MENLUS 1. Nõuded 1.1. Vastavalt käesolevale liitele katsetatavatele istmetele esitatavate nõuete eesmärk on kindlaks määrata: 1.1.1. kas eespool olevad istmed hoiavad sõitjaid korralikult kinni; 1.1.2. ega sõitjad ei saa raskeid vigastusi ning 1.1.3. kas iste ja istme kinnitused on piisavalt tugevad. 1.2. Punkti 1.1.1 nõuded loetakse täidetuks, kui punktis 2.2.1 ettenähtud iga rakendatava jõu keskpunkt, mida mõõdetakse horisontaaltasapinnal ja asjaomase istekoha keskpikitasapinnal, nihkub maksimaalselt kuni 400 mm. 1.3. Punkti 1.1.2 nõuded loetakse täidetuks, kui on täidetud järgmised tingimused: 1.3.1. Punktis 2.2.1 ettenähtud iga rakendatava jõu keskpunkt, mida mõõdetakse punktis 1.2 ettenähtud korras, nihkub vähemalt 100 mm. 1.3.2. Punktis 2.2.2 ettenähtud iga rakendatava jõu keskpunkt, mida mõõdetakse punktis 1.2 ettenähtud korras, nihkub vähemalt 50 mm. 1.3.3. Kõik seadmed, mis moodustavad leeni või selle lisavarustuse osad, peavad olema sellised, et need ei tekitaks kokkupõrke ajal sõitjale kehavigastusi. Nõue loetakse täidetuks, kui iga 165 mm läbimõõduga keraga kokkupuutuva osa kumerusraadius on vähemalt 5 mm. 1.3.4. Kui eespool nimetatud kinnituste ja lisavarustuse mis tahes osa on tehtud materjalist, mille Shore i kõvadus A jäigal alusel on alla 50, kohaldatakse punktis 1.3.3 kehtestatud nõudeid ainult jäiga aluse suhtes. 1.3.5. Selliste leeni osade suhtes nagu istme reguleerimisseadmed ja lisavarustus ei kohaldata punkti 1.3.3 nõudeid, kui puhkeasendis on need võrdlustasapinnast 400 mm kõrgemal asuvast horisontaaltasapinnast madalamal ja olenemata sellest, kas sõitja puutub nendega kokku või mitte. 1.4. Punkti 1.1.3 nõuded loetakse täidetuks, kui: 1.4.1. ükski istme, istme kinnituse või lisavarustuse osa ei tule katse käigus täiesti lahti; 1.4.2. iste jääb kindlalt oma kohale isegi siis, kui üks või mitu kinnituspunkti tuleb osaliselt lahti ning lukustussüsteemid on kogu katse ajal lukustatud; 1.4.3. katse järel ei ole ükski istme või lisavarustuse struktuuriosa murdunud ning sellel ei ole teravaid servi ega nurki, mis võiksid tekitada kehavigastusi. 2. Staatilised katsed 2.1. Katseseade 2.1.1. Katseseade koosneb silindrilisest pinnast, mille kumerusraadius on 82 ± 3 mm ja laius: 2.1.1.1. on ülemise vormi puhul vähemalt võrdne katsetatava istme iga istekoha leeni laiusega; 2.1.1.2. on alumise vormi puhul 320 (- 0/+ 10 mm), nagu näha käesoleva liite joonisel 1. 2.1.2. Istmeosade vastu toetuvad pinnad tehakse materjalist, mille Shore i kõvadus A on vähemalt 80. 2.1.3. Iga silinderpind on varustatud vähemalt ühe jõuanduriga, millega saab mõõta punktis 2.2.1.1 määratletud suunas rakendatud jõude. 2.2. Katsemenetlus 2.2.1. Istme tagumisel küljel rakendatakse katsejõudu 1 000 ± 50 N iga istekoha juures, kasutades punktile 2.1 vastavat seadet. H1

L 164/32 Euroopa Liidu Teataja 30.6.2010 2.2.1.1. Jõu rakendamissuund on asjaomase istekoha vertikaalsel kesktasapinnal; see on horisontaalne ning suunatud istme tagumiselt küljelt ettepoole. 2.2.1.2. See suund on kõrgusel H1, mis on vahemikus 0,70 kuni 0,80 m ja on võrdlustasapinna kohal. Täpse kõrguse määrab kindlaks tootja. 2 000 2.2.2. Samaaegselt rakendatakse katsejõudu ± 100 N istme tagumisel küljel iga istekoha juures samal H2 vertikaaltasapinnal ja samas suunas kõrgusel H2, mis on 0,45 0,55 m kõrgusel võrdlustasapinna kohal, kasutades punktile 2.1 vastavat seadet. Täpse kõrguse määrab kindlaks tootja. 2.2.3. Punktides 2.2.1 ja 2.2.2 määratletud jõudude rakendamisel hoitakse katsevormi võimalikult palju kontaktis istme tagumise küljega. Katsevormid võivad pöörelda horisontaaltasapinnal. 2.2.4. Kui iste koosneb mitmest istekohast, rakendatakse igale istekohale jõudu üheaegselt ning ülemisi ja alumisi katsevorme on sama palju kui istekohti. 2.2.5. Katsevormi ja iga istekoha algasend määratakse kindlaks nii, et katseseadmed viiakse istmega kontakti jõu abil, mis on vähemalt 20 N. 2.2.6. Punktides 2.2.1 ja 2.2.2 osutatud jõudusid rakendatakse võimalikult kiiresti ning neid hoitakse koos olenemata deformatsioonist kindla väärtuse juures vähemalt 0,2 sekundit. 2.2.7. Kui katse on tehtud ühe või mitme jõuga, kuid mitte kõigi jõududega, ja need on suuremad punktides 2.2.1 ja 2.2.2 osutatud jõududest, ning kui iste vastab nõuetele, loetakse katse edukaks. Joonis 1 Staatilise koormuskatse seade

30.6.2010 Euroopa Liidu Teataja L 164/33 6 liide Leenide tagumiste külgede energia neeldumise näitajad 1. Käesoleva eeskirja punktis 2.21 määratletud kontrollvööndis asuvate leenide tagumiste külgede osi kontrollitakse tootja taotlusel vastavalt eeskirja nr 21 4. lisas kehtestatud energia neeldumise nõuetele. Selleks katsetatakse kogu paigaldatud lisavarustust kõigis kasutusasendites, v.a lauad, mis pannakse ülestõstetud asendisse. 2. Kõnealune katse märgitakse istmetüübi tüübikinnitust käsitlevasse teatisse, mille näidisvorm on esitatud käesoleva eeskirja 1. lisas. Lisatakse joonised, mis näitavad leeni selle osa piirkonda, mille energia hajumist on kontrollitud.

L 164/34 Euroopa Liidu Teataja 30.6.2010 1. LISA TEATIS (suurim formaat: A4 (210 297 mm)

30.6.2010 Euroopa Liidu Teataja L 164/35

L 164/36 Euroopa Liidu Teataja 30.6.2010 2. LISA TEATIS (suurim formaat: A4 (210 297 mm)

30.6.2010 Euroopa Liidu Teataja L 164/37 3. LISA TÜÜBIKINNITUSMÄRKIDE KUJUNDUS 1. Istme tüübikinnitusmärgi kujundus Istmele kinnitatud tüübikinnitusmärk näitab, et istmete tugevusega seoses on asjaomane istmetüüp saanud tüübikinnituse Madalmaades (E4) ja kannab tüübikinnitusnumbrit 012439. Tüübikinnitusnumber näitab, et tüübikinnitus on antud kooskõlas eeskirjaga nr 80, mida on muudetud 01-seeria muudatustega. 2. Sõidukitüübi tüübikinnitusmärgi kujundus Sõiduki külge kinnitatud tüübikinnitusmärk näitab, et sõiduki kinnituskohtadega seoses on asjaomane sõidukitüüp saanud tüübikinnituse Madalmaades (E4) ja kannab tüübikinnitusnumbrit 012439. Tüübikinnitusnumber näitab, et tüübikinnitus on antud kooskõlas eeskirjaga nr 80, mida on muudetud 01-seeria muudatustega

L 164/38 Euroopa Liidu Teataja 30.6.2010 4. LISA Mootorsõidukite istekohtade H-punkti ja torso tegeliku kaldenurga kindlaksmääramise kord 1. EESMÄRK Käesolevas lisas kirjeldatud menetlust kasutatakse H-punkti ja torso tegeliku kaldenurga kindlaksmääramiseks ühele või mitmele istekohale mootorsõidukis ning mõõteandmete vastavuse kontrollimiseks sõiduki tootja esitatud tehnilistele andmetele ( 1 ). 2. MÕISTED Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid: 2.1. võrdlusandmed üks või mitu järgmistest istumisasendi omadustest: 2.1.1. H-punkt ja R-punkt ning nendevaheline suhe; 2.1.2. torso tegelik ja projektijärgne kaldenurk ning nende suhe; 2.2. kolmemõõtmeline H-punkti aparaat (edaspidi 3-DH-aparaat ) seade, mida kasutatakse H-punktide ja torso tegelike kaldenurkade kindlaksmääramiseks. Nimetatud aparaati on kirjeldatud käesoleva lisa 1. liites; 2.3. H-punkt torso ja reie pöördetsenter 3-DH-aparaadil, mis on paigaldatud sõidukiistmele kooskõlas punktiga 4. H-punkt asub aparaadi telgjoone keskpunktis; telgjoon paikneb H-punkti kontrollnuppude vahel, mis asuvad 3- DH-aparaadi kummalgi küljel. Teoreetiliselt vastab H-punkt R-punktile (tolerantsid on esitatud lõikes 3.2.2). Kui H-punkt on vastavalt punktis 4 kirjeldatud korrale kindlaks määratud, loetakse H-punkt fikseerituks istmepolstri konstruktsiooni suhtes ja koos sellega liikuvaks, kui istet reguleeritakse; 2.4. R-punkt või istme võrdluspunkt arvutuslik punkt, mis on sõiduki tootja poolt iga istekoha jaoks kolmemõõtmelise taustsüsteemi abil kindlaks määratud; 2.5. torsojoon 3-DH-aparaadi mõõtepea telgjoon, kui mõõtepea on kõige tagumises asendis; 2.6. torso tegelik kaldenurk nurk, mis on mõõdetud läbi H-punkti kulgeva vertikaaljoone ja torsojoone vahel, kasutades 3-DH-aparaadi selja kaldenurga mõõturit. Torso tegelik kaldenurk vastab teoreetiliselt torso arvutuslikule kaldenurgale (vt tolerantsid punktis 3.2.2); 2.7. torso arvutuslik kaldenurk nurk, mis on mõõdetud läbi R-punkti kulgeva vertikaaljoone ja torsojoone vahel asendis, mis vastab tootja projektijärgsele leeni asendile; 2.8. sõitja sümmeetriatasand (C/LO) 3-DH-aparaadi kesktasand iga istekoha korral, kuhu aparaat on paigutatud; seda tasandit kujutab H-punkti koordinaat Y-teljel. Ühekohalistel istmetel langeb istme sümmeetriatasand kokku sõitja sümmeetriatasandiga. Muudel istmetel määrab sõitja sümmeetriatasandi tootja; 2.9. kolmemõõtmeline taustsüsteem süsteem, mida on kirjeldatud käesoleva lisa 2. liites; 2.10. koordinaatmärgid füüsilised punktid (avad, pinnad, märgid või süvendid) sõiduki kerel vastavalt tootja määratlustele; 2.11. sõiduki mõõteasend sõiduki asend, mis on määratletud koordinaatmärkide koordinaatidega kolmemõõtmelises taustsüsteemis. ( 1 ) Muude istmete puhul kui esiistmed, kus H-punkti ei saa kindlaks määrata kolmemõõtmelise H-punkti aparaadi või meetodi abil, võib pädeva asutuse äranägemisel aluseks võtta tootja ette nähtud R-punkti.

30.6.2010 Euroopa Liidu Teataja L 164/39 3. NÕUDED 3.1. Andmete esitamine Iga istekoha puhul, mille kohta on vaja võrdlusandmeid, et tõendada vastavust käesoleva eeskirja sätetele, tuleb esitada kas kõik järgmised andmed või asjakohane valik neist vormis, millele on osutatud käesoleva lisa 3. liites: 3.1.1. R-punkti koordinaadid kolmemõõtmelise taustsüsteemi suhtes; 3.1.2. torso arvutuslik kaldenurk; 3.1.3. kõik näidud, mis on vajalikud istme reguleerimiseks mõõteasendisse (kui see on reguleeritav), mis on sätestatud punktis 4.3. 3.2. Mõõteandmete ja arvutuslike näitajate suhe 3.2.1. H-punkti koordinaate ja torso tegeliku kaldenurga suurust, mis on saadud punktis 4 sätestatud menetluse tulemusel, võrreldakse vastavalt R-punkti koordinaatidega ja sõiduki tootja poolt määratud torso arvutusliku kaldenurgaga. 3.2.2. R- ja H-punktide suhtelisi asukohti ning torso arvutusliku ja tegeliku kaldenurga suhet võib antud istekoha korral pidada rahuldavaks, kui H-punkt, määratletuna oma koordinaatidega, asetseb 50 mm küljepikkusega horisontaalsete ja vertikaalsete külgedega ruudu piirides, mille diagonaalid ristuvad R-punktis, ja kui torso tegeliku kaldenurga erinevus arvutuslikust kaldenurgast jääb 5 piiridesse. 3.2.3. Kui need tingimused on täidetud, kasutatakse vastavuse tõendamiseks käesoleva eeskirja sätetele R-punkti ja torso arvutuslikku kaldenurka. 3.2.4. Kui H-punkt või torso tegelik kaldenurk ei vasta lõike 3.2.2 nõuetele, määratakse H-punkt ja torso tegelik kaldenurk veel kaks korda (kokku kolm korda). Kui kahe nimetatud toimingu tulemused kolmest rahuldavad nõudeid, kohaldatakse punktis 3.2.3 nimetatud tingimusi. 3.2.5. Kui vähemalt kahe punktis 3.2.4 kirjeldatud toimingu tulemused kolmest ei rahulda punkti 3.2.2 nõudeid või kui tõendamine pole võimalik, sest sõiduki tootja ei ole esitanud teavet R-punkti asukoha või torso arvutusliku kaldenurga kohta, kasutatakse kolme mõõdetud punkti pinnakeset või kolme mõõdetud kaldenurga keskmist ning neid loetakse kohaldatavaiks kõigil juhtudel, kui käesolevas eeskirjas viidatakse R-punktile või torso arvutuslikule kaldenurgale. 4. H-PUNKTI JA TORSO TEGELIKU KALDENURGA MÄÄRAMISE KORD 4.1. Sõiduk viiakse eelnevalt tootja äranägemisel temperatuurile 20 ± 10 C tagamaks, et istme materjal saavutab toatemperatuuri. Kui kontrollitaval istmel ei ole kunagi varem istutud, peab sellel kaks korda kestusega üks minut istuma 70 80 kg kaaluv inimene või asetatakse sinna selleks ajaks sama kaaluga seade, et koolutada istmepolstrit ja seljatuge. Tootja nõudel jäävad kõik istme osad koormamata vähemalt 30 minutiks enne 3-DH-aparaadi paigaldamist. 4.2. Sõiduk peab olema punktis 2.11 määratletud mõõteasendis. 4.3. Kui iste on reguleeritav, reguleeritakse see esmalt kõige tagumisse tavalisse sõiduasendisse vastavalt sõiduki tootja poolt määratule, arvestades ainult istme pikisuunalist reguleerimist ja mitte istme liikumist muul otstarbel kui tavalise sõiduasendi saavutamiseks. Kui istmel on ka muid reguleerimisviise, nt vertikaalsuunaline, kaldenurga või leeni asendi suhtes jne, reguleeritakse need seejärel sõiduki tootja määratud asendisse. Vedrustusega istmetel fikseeritakse vertikaalsuunas reguleeritud asend jäigalt vastavalt tootja määratud tavalisele sõiduasendile. 4.4. Istme ala, mis puutub kokku 3-DH-aparaadiga, peab olema kaetud piisava suuruse ja sobiva koega musliinpuuvillkangaga (sile puuvillkangas, millel on 18,9 niiti cm 2 kohta ja mis kaalub 0,228 kg/cm 2 ) või omadustelt samaväärse silmkoe- või lausriidega. Kui istet katsetatakse väljaspool sõidukit, peab põrand, kuhu iste asetatakse, olema samasuguste põhiomadustega ( 1 ) kui sõiduki põrand, kus istet kavatsetakse kasutada. ( 1 ) Kaldenurk, istme kinnituse kõrguse erinevus, pinna omadused jne.

L 164/40 Euroopa Liidu Teataja 30.6.2010 4.5. 3-DH-aparaadi istme- ja seljaosa asetatakse nii, et sõitja sümmeetriatasand (C/LO) langeb kokku 3-DH-aparaadi sümmeetriatasandiga. Tootja nõudel võib 3-DH-aparaati nihutada C/LO-tasandi suhtes sissepoole, kui 3-DHaparaat paikneb nii kaugel küljel, et istme serv takistab 3-DH-aparaadi loodimist. 4.6. Jalalaba- ja sääreosa kinnitatakse istmikuosale kas eraldi või kasutades T-profiili ja sääreosa. Läbi H-punkti kontrollnuppude kulgev joon peab olema maapinnaga paralleelne ja risti istme piki-sümmeetriatasandiga. 4.7. 3-DH-aparaadi jalalaba- ja sääreosa reguleeritakse järgmiselt: 4.7.1. Ettenähtud istekoht: juhiiste ja välimine eesmine kaassõitjaiste. 4.7.1.1. Nii jalalaba- kui sääreosa liigutatakse ettepoole niiviisi, et jalad võtavad põrandal loomuliku asendi vajaduse korral pedaalide vahel. Vasak jalalaba peab võimaluse korral olema ligikaudu sama kaugel 3-DH-aparaadi sümmeetriatasandist vasakul kui parem jalalaba sellest paremal. 3-DH-aparaadi ristkaldelood seatakse horisontaalseks, reguleerides vajadusel uuesti istmikuosa või seades jalalaba- ja sääreosi tahapoole. Läbi H-punkti kontrollnuppude kulgev joon tuleb hoida istme piki-sümmeetriatasandiga risti. 4.7.1.2. Kui vasakut jalga ei ole võimalik hoida parema jalaga paralleelsena ja vasakut jalalaba ei saa konstruktsioonile toetada, liigutatakse vasakut jalalaba, kuni see on toetatud asendis. Kontrollnuppude joondatust tuleb hoida endisena. 4.7.2. Ettenähtud istekoht: välimine tagaiste. Tagaistmete või lisaistmete korral asetatakse jalad tootja poolt ettenähtud asendisse. Kui jalalabad on sel juhul erinevatel põrandatasapindadel, kasutatakse jalga, mis puudutab esimesena esiistet, etalonina, ja teine jalalaba asetatakse nii, et seadme istmikuosa ristkaldelood näitab horisontaalasendit. 4.7.3. Teised ettenähtud istekohad: Järgitakse lõikes 4.7.1 kirjeldatud üldist korda, kuid jalalabad tuleb asetada sõiduki tootja poolt ettenähtud asendisse. 4.8. Rakendatakse sääre- ja reieraskused ning looditakse 3-DH-aparaat. 4.9. Seljapaneel kallutatakse ette kõige eesmise võimaliku asendini ja 3-DH-aparaat tõmmatakse T-profiili kasutades leenist eemale. 3-DH-aparaat asetatakse uuesti istmele, kasutades ühte järgmistest meetoditest: 4.9.1. Kui 3-DH-aparaat kipub tahapoole libisema, kasutatakse järgmist menetlust: 3-DH-aparaadil lastakse tahapoole libiseda, kuni T-profiilile ei ole enam vaja rakendada horisontaalset ettepoole suunatud hoidejõudu, st kuni istmikuosa läheb vastu leeni. Vajadusel korrigeeritakse sääreosa asendit. 4.9.2. Kui 3-DH-aparaat ei kipu tahapoole libisema, kasutatakse järgmist menetlust: 3-DH-aparaati libistatakse tahapoole, rakendades T-profiilile horisontaalset tahapoole suunatud jõudu, kuni istmikuosa puudutab leeni (vt käesoleva lisa 1. liite joonist 2). 4.10. 3-DH-aparaadi selja- ja istmikuosale rakendatakse 100 + 10 N suurust jõudu puusa nurgamõõturi ja T-profiili korpuse lõikepunktis. Koormuse rakendussuunda hoitakse sellise joone suunalisena, mis kulgeb läbi eespool nimetatud lõikepunkti vahetult reieprofiili korpusest ülalpool asuvasse punkti (vt käesoleva lisa 1. liite joonis 2). Seejärel viiakse seljapaneel ettevaatlikult tagasi vastu leeni. Kogu ülejäänud menetluse ajal tuleb olla ettevaatlik, et vältida 3-DH-aparaadi libisemist ettepoole. 4.11. Paigaldatakse parem- ja vasakpoolne istmikuraskus ja seejärel ükshaaval kaheksa torsoraskust. 3-DH-aparaat hoitakse loodis.

30.6.2010 Euroopa Liidu Teataja L 164/41 4.12. Leeni survest vabastamiseks kallutatakse seljapaneeli ettepoole. 3-DH-aparaati õõtsutatakse kolm korda 10 kaarega küljelt küljele (5 vertikaalsest sümmeetriatasandist kummalegi poole), et kõrvaldada võimalik hõõrdumine 3-DH-aparaadi ja istme vahel. Õõtsutamise ajal võib 3-DH-aparaadi T-profiil ettenähtud horisontaal- ja vertikaaljoontest kõrvale kalduda. Seepärast tuleb T-profiili paigal hoida, rakendades sellele õõtsumise ajal piisavat külgsuunalist koormust. T-profiili paigalhoidmisel ja 3-DH-aparaadi õõtsutamisel tuleb olla ettevaatlik tagamaks, et sellele tahtmatult ei rakendu vertikaalset või ette-/tahasuunalist välist koormust. 3-DH-aparaadi labajalgu ei tohi sellel etapil tõkestada ega kinni hoida. Kui labajalgade asend muutub, tuleb need hetkel sellesse asendisse jätta. Seljaosa viiakse ettevaatlikult tagasi leenile ja kontrollitakse kahe vesiloodiga loodisolekut. Kui jalad on 3-DHaparaadi õõtsutamisel ükskõik mil viisil liikunud, tuleb need uuesti kohale asetada allpool kirjeldatud viisil. Kumbki labajalg tõstetakse kordamööda põrandalt üles ainult niipalju, et see ei pääse rohkem liikuma. Tõstmise ajal võivad jalalabad vabalt pöörduda; neile ei tohi rakendada koormust eest ega küljelt. Kui mõlemad jalad on taas alumises asendis, peab kand puudutama selleks ettenähtud osa. Vesiloodiga kontrollitakse külgsuunalist loodisolekut; vajadusel rakendatakse seljapaneeli ülemisele osale piisavat külgsuunalist koormust 3-DH-aparaadi istmikuosa loodimiseks istmel. 4.13. Hoides T-profiili kinni, et hoida ära 3-DH-aparaadi ettepoole libisemine istmepadjal, toimitakse edasi järgmiselt: a) viiakse seljapaneel tagasi leenile; b) kordamööda rakendatakse ja vabastatakse selja nurkprofiilile ligikaudu torsole asetatud raskuste keskme kõrgusel horisontaalset tahapoole suunatud maksimaalselt 25 N koormust, kuni puusa nurgamõõtur näitab, et pärast koormusest vabastamist on saavutatud stabiilne asend. Tuleb hoolitseda selle eest, et 3-DH-aparaadile ei rakenduks välist ülalt-alla- või külgsuunalist koormust. Kui 3-DH-aparaati on vaja uuesti loodida, kallutatakse seljapaneeli ettepoole, korratakse loodimist ja punktis 4.12 kirjeldatud menetlust. 4.14. Tehakse kõik järgmised mõõtmised. 4.14.1. Mõõdetakse H-punkti koordinaadid kolmemõõtmelise taustsüsteemi suhtes. 4.14.2. Torso tegelik kaldenurk loetakse 3-DH-aparaadi selja kaldenurgamõõturilt, kui mõõtepea on kõige tagumises asendis. 4.15. Kui soovitakse 3-DH-aparaadi paigaldust korrata, peab iste enne seda olema koormamata vähemalt 30 minutit. 3- DH-aparaati ei tohi istmele jätta kauemaks, kui on vaja katse sooritamiseks. 4.16. Kui sama istmerea istmeid võib käsitada sarnastena (nt pinkiste, identsed istmed vmt), määratakse igale istmereale ainult üks H-punkt ja üks torso tegelik kaldenurk; sellisel juhul asetatakse käesoleva lisa 1. liites kirjeldatud 3-DHaparaat kogu rea suhtes representatiivsele kohale. See koht on: 4.16.1. esimeses reas juhiiste; 4.16.2. tagumises reas/tagumistes ridades välimine iste.

L 164/42 Euroopa Liidu Teataja 30.6.2010 1. liide Kolmemõõtmelise H-punktiga aparaadi kirjeldus (*) (3-DH-aparaat) 1. Seljapaneel ja istmikuosa Seljapaneel ja istmikuosa on valmistatud tugevdatud plastist ja metallist; need jäljendavad inimese torsot ja reisi ning on H-punktis mehaaniliselt liigendina ühendatud. Mõõtepeale, mis on liigendina paigaldatud H-punkti, kinnitatakse torso tegeliku kaldenurga mõõtmiseks nurgamõõtur. Istmikuosa külge kinnitatud reguleeritava reieprofiiliga määratakse reite keskjoon ja seda kasutatakse puusa nurgamõõturi nulljoonena. 2. Kere- ja jalaosad Sääreosad on istmikuosaga ühendatud põlvi ühendava T-profiili kohal, mis on reguleeritava reieprofiili laienduseks külgsuunas. Sääreosadele on põlvede nurga mõõtmiseks kinnitatud nurgamõõturid. Kinga- ja jalalabaosad kalibreeritakse jalalaba nurga mõõtmiseks. Seade orienteeritakse ruumis kahe vesiloodi abil. Kereosa raskused asetatakse vastavatesse raskuskeskmetesse, nii et istmele avaldub 76 kg kaaluvale mehele vastav koormus. Tuleb veenduda, et 3-DHaparaadi kõik liigendid liiguvad vabalt ilma märgatava hõõrdeta. Joonis 1 3-DH-aparaadi osade nimetused (*) 3-DH-aparaadi konstruktsiooni üksikasjade kohta teabe saamiseks pöörduda: Society of Automotive Engineers (SAE), 400 Commonwealth Drive, Warrendale, Pennsylvania 15096, USA. Aparaat vastab ISO standardis 6549:1980 kirjeldatule.