C 212 I Teataja TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT

Euroopa Liidu C 212 I Teataja Eestikeelne väljaanne Teave ja teatised 26. juuni 2020 63. aastakäik Sisukord I Resolutsioonid, soovitused ja arvamused RESOLUTSIOONID Nõukogu 2020/C 212 I/01 Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate resolutsioon ELi noortedialoogi seitsmenda tsükli tulemuste kohta Euroopa Liidu noortestrateegia 2019 2027.................................. 1 IV Teave TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT Nõukogu 2020/C 212 I/02 Nõukogu otsus, 24. juuni 2020, millega võetakse vastu nõukogu seisukoht Euroopa Liidu 2020. aasta üldeelarve paranduseelarve projekti nr 5 kohta........................................................................... 7 2020/C 212 I/03 Nõukogu järeldused, milles käsitletakse COVID-19 kriisiga toimetulekut hariduse ja koolituse valdkonnas......................................................................................................................... 9 ET

26.6.2020 ET C 212 I/1 I (Resolutsioonid, soovitused ja arvamused) RESOLUTSIOONID NÕUKOGU Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate resolutsioon ELi noortedialoogi seitsmenda tsükli tulemuste kohta Euroopa Liidu noortestrateegia 2019 2027 (2020/C 212 I/01) NÕUKOGU JA NÕUKOGUS KOKKU TULNUD LIIKMESRIIKIDE VALITSUSTE ESINDAJAD, TULETADES MEELDE, ET 1. Euroopa Liidu noortestrateegiat 2019 2027 käsitlevas resolutsioonis ( 1 ) sätestatakse üldised eesmärgid, juhtpõhimõtted ja alus ELi tasandil noortevaldkonnas tehtavaks edasiseks koostööks, pöörates erilist tähelepanu ELi noortedialoogile, tulevaste riiklike meetmete kavandamisele, Euroopa noorte eesmärkidele ja ELi töökavale aastateks 2019 2021, kusjuures viimane hõlmab praeguse ja järgmise eesistujariikide kolmiku tegevust; 2. strateegias tunnistatakse noorte suurt potentsiaali, püütakse luua noortele võimalused ise oma elu kujundada, innustada noori ja anda neile vajalikud vahendid, et nad saaksid olla aktiivsed kodanikud ning panustada poliitikakujundamisse ja viia noortepoliitika valdkonnas ja muudes asjakohastes poliitikavaldkondades ellu positiivseid muutusi kohalikul, piirkondlikul, riiklikul ja Euroopa tasandil; 3. resolutsioonis, millega kehtestatakse suunised ELi noortedialoogi juhtimiseks, ( 2 ) määratakse kindlaks peamised osalised, nende rollid ja korralduslik raamistik, TUNNISTADES, ET 4. ELi noortedialoogi seitsmes tsükkel, mis viidi läbi Rumeenia, Soome ja Horvaatia eesistumisperioodil ühise teema Võimaluste loomine noortele raames, on äärmiselt osaluspõhine protsess, mille tulemused põhinevad riiklike ja Euroopa konsultatsioonide ning ELi noortekonverentside käigus saadud tagasisidel; 5. käesolevas resolutsioonis kajastatakse ELi noortedialoogi seitsmenda tsükli jooksul kogutud noorte inimeste arvamusi ja ootusi ning pakutakse välja konkreetsed poliitikameetmed. Sellest lähtuvalt tuleb igas liikmesriigis riiklike tavade kohaselt arvestada sotsiaalpartnerite rolli ja sõltumatusega; 6. eesistujariik Rumeenia keskendus noorte ees seisvate töö tulevikuga seotud väljakutsete analüüsimisele alateemas Kvaliteetne tööhõive kõigile, mis on otseselt seotud Euroopa noorte eesmärgiga nr 7 Kvaliteetne tööhõive kõigile. Samal ajal töötas eesistujariik Rumeenia töörühmade jaoks välja metoodika koos temaatilise raamistikuga kohalike, riiklike ja Euroopa tasandi dialoogide kavandamiseks. Edasiste riiklike konsultatsioonide aluseks olid suunavad ( 1 ) Euroopa Liidu Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate resolutsioon noortevaldkonnas tehtava Euroopa koostöö raamistiku kohta: Euroopa Liidu noortestrateegia 2019 2027 (ELT C 456, 18.12.2018, lk 1). ( 2 ) Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate resolutsioon, millega kehtestatakse suunised ELi noortedialoogi juhtimiseks Euroopa Liidu noortestrateegia 2019 2027 (ELT C 189, 5.6.2019, lk 1).

C 212 I/2 ET 26.6.2020 küsimused, mis töötati välja pärast delegaatide arutelusid Bukarestis toimunud ELi noortekonverentsil (märts 2019) ning mille eesistujariikide kolmik Rumeenia, Soome ja Horvaatia viimistles koostöös Euroopa juhtrühmaga ( 3 ). Järeldused noorte ja töö tuleviku kohta ( 4 ) võttis nõukogu vastu 2019. aasta mais; 7. eesistujariik Soome pani alateemas Kvaliteetne noorsootöö kõigile rõhku noorsootöö kvaliteedi parandamisele. 2019. aasta juulis Helsingis toimunud ELi noortekonverentsi käigus arendati edasi mitmeid noorsootöötajatele esitatavaid nõudeid, et teha kvaliteetset noorsootööd erinevates kontekstides, püüdes saavutada erinevaid Euroopa noorte eesmärke ( 5 ). Noorsootöötajate hariduse ja koolituse küsimust käsitleti ka nõukogu poolt 2019. aasta novembris vastu võetud järeldustes noorsootöötajate hariduse ja koolituse kohta; ( 6 ) 8. eesistujariik Horvaatia uuris oma alateema raames eri võimalusi maapiirkondade noorte jaoks kooskõlas Euroopa noorte eesmärgiga nr 6 Maapiirkondade noorte kaasamine. Zagrebis toimunud ELi noortekonverentsil (märts 2020) arutati täiendavalt ELi noortedialoogi konsultatsioonide tulemusi ning esitati ettepanekuid ja soovitusi edasise rakendamise kohta kõigi kolme alateema raames. Konverentsi tulemusi võeti arvesse järeldustes noorte võimaluste suurendamise kohta maa- ja äärepoolsetes piirkondades, ( 7 ) PEAVAD TERVITATAVAKS 9. riiklike töörühmade ja Euroopa töörühma korraldatud ulatuslikke konsultatsioone ELi noortedialoogi raames, milles osales aktiivselt enam kui 56 000 noort kogu Euroopa Liidus. Konsultatsioonid hõlmasid küsitlusi, teemarühmi, suuri noortedialoogi üritusi, seminare, osalustegevuse uuringuid ja osaluspõhiseid visuaalseid meetodeid. Uuenduslik lähenemine aitas suurendada osalemist; 10. eesistujariikide kolmiku Rumeenia, Soome ja Horvaatia eesistumisperioodil toimunud ELi noortekonverentside tulemusi, samuti ELi noortedialoogi seitsmenda tsükli tulemusi pealkirja all Võimaluste loomine noortele, ( 8 ) sealhulgas alateemad Kvaliteetne tööhõive kõigile, Kvaliteetne noorsootöö kõigile ja Võimalused maapiirkondade noortele, mis hõlmavad mitmeid noorte sõnastatud järgmisi asjakohaselt liigitatud põhisoovitusi, ( 9 ) KUTSUVAD LIIKMESRIIKE ÜLES OMA VASTAVA PÄDEVUSE PIIRES NING SUBSIDIAARSUSE PÕHIMÕTET NÕUETEKOHASELT ARVESSE VÕTTES TEGELEMA JÄRGMISTE KÜSIMUSTEGA: 11. Kvaliteetne tööhõive kõigile a) edendama ja hõlbustama noorte õiglast kohtlemist tööturul ning püüdma kaotada igasugune diskrimineerimine ja ebavõrdsus töökohal; b) tagama võrdsed võimalused tööturu vajadusteks vajalike oskuste arendamiseks, et tagada parem juurdepääs kvaliteetsetele ja kestlikele töökohtadele, mis pakuvad õiglaseid ja tervislikke töötingimusi; c) edendama noorte ja asjaomaste tööturu osaliste harimist ja teavitamist kitsamalt noorte töötajate õiguste vallas; d) edendama ja säilitama noorte tervislikku eluviisi (sealhulgas vaimset tervist), kujundades välja tingimused, millega tagada vastupanuvõime tööturul ja noorte tööalane heaolu; e) edendama inimväärseid töötingimusi, sealhulgas vajaduse korral paindlikku töökorraldust, et saavutada parem tööja eraelu tasakaal; ( 10 ) ( 3 ) Vt ELi noortedialoogi juhtimist käsitleva resolutsiooni punktid 8 ja 9 (ELT C 189, 5.6.2019, lk 2). ( 4 ) ELT C 189, 5.6.2019, lk 28. ( 5 ) Aruanne ELi noortekonverentsi kohta: Youth work (education) in flux - contemporary challenges in an erratic Europe, Tomi Kiilakoski ja Marko Kovacic. ( 6 ) ELT C 412, 9.12.2019, lk 12. ( 7 ) ELT C 193, 9.6.2020, lk 3. ( 8 ) https://europa.eu/youth/sites/default/files/euyd_youth_dialogue_findings_-_version_for_general_release_24th_feb_2020_1.pdf ( 9 ) Tekstis märgitud kaldkirjas. ( 10 ) Töömeetodid nagu kaugtöö ja kodukontor on eriti olulised selliste kriisiolukordade puhul nagu COVID-19 kriis.

26.6.2020 ET C 212 I/3 f) võtma meetmeid, et vältida töösuhteid, mis võivad põhjustada ebakindlaid töötingimusi ning noorte töötajate haavatavust ja ebakindlust; g) kohustuma kaitsma noorte tööalaseid õigusi, võttes arvesse töö muutuvat olemust, ning edendama noorte juurdepääsu piisavale sotsiaalkaitsele, võttes arvesse nende erinevat tausta; h) jätkuvalt lisama oma riiklikesse hariduse ja oskuste alastesse poliitikameetmetesse elukestva õppe põhipädevused ning noorte erinevad praktilised, kutse- ja valdkonnaülesed oskused vastavalt tööturu vajadustele; i) võimaldama noortele paremat juurdepääsu tööpõhistele õppimisvõimalustele, nagu praktika, õpipoisiõpe, rahvusvaheline koolitus ja töövarjuna töötamine, sealhulgas neile, kes ei saa neid võimalusi rahaliste piirangute tõttu kasutada, pakkudes õppeprogrammide ajal ka asjakohast toetust; j) edendama koostöös tööandjatega ja erinevate mentorlusprogrammide, näiteks noortele sotsiaalsetele ettevõtjatele mõeldud programmide kaudu noortele suunatud paremaid karjäärialase nõustamise, juhendamise, teenuste ja kutsealase ümberõppe võimalusi nii enne nende tööalast karjääri kui selle jooksul; k) edendama juurdepääsu tähtajatutele töölepingutele, rakendades ELi ja riiklikke pikaajalisi projekte, mille eesmärk on edendada noorte tööhõivet, et tagada inimväärsed töövõimalused; 12. Kvaliteetne noorsootöö kõigile a) edendama paremat juurdepääsu noorsootööga seotud teadusuuringutele, teadmistele ja eksperditeadmistele ning rakendama noorsootöö valdkonnas erinevates Euroopa poliitikadokumentides esitatud põhimõtteid ja meetmeid, et veelgi parandada noorsootöö kvaliteeti, kättesaadavust ja tunnustamist kõikidel tasanditel; b) toetama ja hõlbustama juurdepääsu kvaliteetsele noorsootööle mitteformaalse õppe ja formaalõppeasutuste vahelise jätkuva koostöö ning suurema nähtavuse kaudu; c) edendama noorsootöö kvaliteedistandardeid ja muid noorsootöö kvaliteedi tagamise raamistikke; d) edendama sektori- ja erialaülest koostööd noortevaldkonna ja muude noorte eluga seotud valdkondade vahel kohalikul, piirkondlikul, riiklikul ja Euroopa tasandil; e) edendama veelgi digitaalset noorsootööd, sealhulgas digiplatvorme ja nutikaid lahendusi, mis võivad aidata parandada noorte digioskuste ja -pädevuste üldist taset; samuti edendama muid noorsootöö vorme ja -rajatisi, nagu noortekeskused, infopunktid, noortenurgad koolides ja kõrgkoolides; f) suurendama jõupingutusi noorsootöötajate mõjuvõimu suurendamiseks ja nende motiveerimiseks, parandades nende töötingimusi ja tagades õiglase töötasu; ( 11 ) g) edendama veelgi noorsootöö olulist rolli noorte aktiivse osalemise toetamisel; h) julgustama noori osalema noorsootöö eri vormides ja neid kujundama; i) edendama kaasavamat noorsootööd noorsootöötajatele suunatud konkreetse, mitmekesise ja pideva hariduse ja koolituse kaudu, sealhulgas ebasoodsas olukorras olevate eri noorterühmade vajaduste teemal. Seda saab vajaduse korral täiendada mobiilse noorsootööga; 13. Võimalused maapiirkondade noortele ( 12 ) a) parandama ühenduvust, et hõlbustada noorte juurdepääsu haridus- ja töövõimalustele ning muudele vajalikele teenustele, sealhulgas vabaajategevusele, näiteks (muu hulgas keskkonnasõbraliku) ühistranspordi parandamise kaudu ja võimaluse korral eratranspordi ühiskasutuse kaudu; b) edendama kohalike kogukondade vajadustele kohandatud kutsehariduslikke karjääre ja elukestva õppe programme, näiteks pakkudes stipendiume, programme või täiendavat asjakohast teavet; ( 11 ) Ilma et see piiraks sotsiaalpartnerite rolli ja sõltumatust ja kooskõlas riiklike tavadega. ( 12 ) Seda alateemat käsitletakse põhjalikumalt järeldustes noorte võimaluste suurendamise kohta maa- ja äärepoolsetes piirkondades.

C 212 I/4 ET 26.6.2020 c) uurima erinevaid töövorme ja edendama maapiirkondi soodsa keskkonnana uutele ettevõtetele, idufirmadele ja keskkonnahoidlikele töökohtadele, ( 13 ) sealhulgas säästvale põllumajandusele ja sellega seotud põllumajandustegevusele. Siduma vajaduse korral omavahel paremini haridus- ja koolitusvõimalused ning põllumajandusvaldkonna, näiteks praktika- ja ettevõtlusprogrammide kaudu; d) kaaluma stiimuleid ja toetust noortele, et hõlbustada nende valikut jääda õpingute ajaks ja pärast seda oma kohalikesse kogukondadesse, ning lihtsustama nende üleminekut hariduselt/koolituselt tööle; e) parandama juurdepääsu teabele tööhõive-, haridus- ja koolitusvõimaluste, sealhulgas noorte ettevõtlusprogrammidega seotud võimaluste kohta, samuti asjakohaste ELi programmide, nagu Euroopa solidaarsuskorpus ja programm Erasmus+ kohta, et luua täiendavaid võimalusi isiklikuks ja kutsealaseks arenguks; f) suurendama noorte osalemisvõimalusi erinevate vahendite abil, nagu kohalik ja piirkondlik noorsootöö, vabatahtlik tegevus, noortekohtade loomine ja juurdepääs digitaalsetele vahenditele; g) edendama vajaduse korral mitmesuguseid noortega seotud rajatisi, kasutades selleks rohkem detsentraliseerituid noorsootööteenuseid, noortekohti ja teabepunkte; h) edendama maapiirkondade ning maapiirkondade tavade ja traditsioonide positiivset kuvandit ja narratiivi, KUTSUVAD LIIKMESRIIKE JA KOMISJONI ÜLES OMA VASTAVA PÄDEVUSE PIIRES NING SUBSIDIAARSUSE PÕHIMÕTET NÕUETEKOHASELT ARVESSE VÕTTES TEGELEMA JÄRGMISTE KÜSIMUSTEGA: 14. Kvaliteetne tööhõive kõigile a) edendama mitteformaalse õppe metoodikaid ja uurima võimalusi, kuidas tagada mitteformaalse hariduse/õppimise ja vabatahtliku tegevuse ametlik tunnustamine. Näiteks on võimalik täiustada noortepassi ja muid sarnaseid olemasolevaid vahendeid; b) toetama ja hõlbustama noorte sisulist osalemist tööturupoliitika väljatöötamises ja hindamises, pöörates erilist tähelepanu noortegarantii edasiarendamisele ja rakendamisele; 15. Kvaliteetne noorsootöö kõigile a) kaaluma meetmeid kvaliteetse noorsootöö edasiarendamiseks näiteks kvaliteedistandardite ja muude kvaliteedi tagamise raamistike, suurema tunnustamise, noorsoo-uuringute ning digioskuste ja -pädevuste edendamise kaudu; b) jätkama heade noorsootöötavade edendamist ja nendega seotud kogemuste vahetamist kogu ELis kõigi olemasolevate vahendite abil, sealhulgas asjakohaste ELi programmide, näiteks programmi Erasmus+ kaudu; c) edendama eri liikmesriikides riiklikul või piirkondlikul tasandil kasutatavaid tavasid ja vahendeid; 16. Võimalused maapiirkondade noortele a) toetama noorte sisulist osalemist erinevate, kõigil tasandil kättesaadavate vahendite abil, näiteks toetades noorte osaluskogusid või maapiirkondade noorte esindusvõrgustikke, ning luues koostoimet asjaomaste ELi programmidega, nagu LEADER (kogukonna juhitud kohalik areng), ( 14 )Euroopa solidaarsuskorpus ja programm Erasmus+, samuti selliste ELi struktuurivahenditega nagu Euroopa Regionaalarengu Fond ja Euroopa Sotsiaalfond; 17. võtma tulevase noortepoliitika kavandamisel ja rakendamisel arvesse ELi noortedialoogi seitsmenda tsükli raames saavutatud ELi noortedialoogi alase tegevuse tulemusi liikmesriikides ja kogu Euroopas Võimaluste loomine noorte jaoks ( 15 ) koostoimes muude noori mõjutavate poliitikavaldkondadega, nagu haridus ja koolitus, tööhõive, sotsiaalküsimused, kultuur, digiüleminek, keskkond, kliima, sport ja tervishoid; ning uurima täiendavaid võimalusi asjakohaste Euroopa noorte eesmärkide väljatöötamiseks ja saavutamiseks; ( 13 ) Keskkonnahoidlikud töökohad töökohad põllumajanduses, tootmises, teadus- ja arendustegevuses, haldus- ja teenindustegevuses, mis aitavad oluliselt kaasa keskkonnakvaliteedi säilitamisele või taastamisele (UNEP, 2018). ( 14 ) https://enrd.ec.europa.eu/leader-clld_en#_edn1 ( 15 ) Vt joonealune märkus 8.

26.6.2020 ET C 212 I/5 18. muutma ELi noortedialoog prioriteetseks ja nähtavaks ning edendama selle tulemuste rakendamist, samuti noorte veebipõhise osalemise võimalusi Euroopa Noorteportaali kaudu, arvestades, et dialoog on Euroopa tasandil peamine vahend, millega edendada erineva taustaga noorte sisulist osalemist ning paremat koostööd noorteorganisatsioonide, noorteküsimusi uurivate teadlaste ja poliitikakujundajate, sealhulgas muude asjakohaste sektorite sidusrühmade vahel; 19. veelgi tugevdama koostööd ELi noortedialoogi rakendamisse kaasatud eri sidusrühmade vahel, sealhulgas eesistujariikide kolmiku, Euroopa juhtrühma, riiklike töörühmade ja rahvusvaheliste valitsusväliste noorteorganisatsioonide vahel, et lisada vajaduse korral Euroopa perspektiiv, ning Euroopa noorteadlaste ühendusega Euroopa Nõukogu/ELi noortepartnerluse raames, KUTSUVAD EUROOPA KOMISJONI ÜLES TEGELEMA JÄRGMISTE KÜSIMUSTEGA: 20. Kvaliteetne tööhõive kõigile a) pöörama tööhõive- ja sotsiaalpoliitika väljatöötamisel erilist tähelepanu noortele, et hõlbustada noorte juurdepääsu kvaliteetsele tööhõivele (eelistatavalt tasustatud) praktika, kõigi asjaomaste sidusrühmade, sealhulgas haridusasutuste ja sotsiaalpartnerite vahelise parema koostöö ja nende kaasamise kaudu; 21. Kvaliteetne noorsootöö kõigile a) süvendama koostööd Euroopa Nõukoguga, et tõhustada noorsootöötajate haridust ja koolitust ning seeläbi parandada noorsootöö kvaliteeti Euroopas; 22. Võimalused maapiirkondade noortele a) võtma asjakohaste poliitika- ja programmivaldkondade, näiteks põllumajandus- ja noortepoliitika vahelise koostoime uurimisel arvesse Euroopa noorte eesmärke ja ELi noortedialoogi tulemusi, töötades näiteks välja mitut sektorit hõlmavaid katseprogramme, et suurendada noorte võimalusi eri piirkondades; 23. edendama ja kasutama ELi noortedialoogi kui vahendit noortega konsulteerimiseks ELi tasandil, näiteks Euroopa tulevikku käsitleva konverentsi, Euroopa rohelise kokkuleppe, Euroopa kliimapakti ja kestliku arengu tegevuskava 2030, sealhulgas kestliku arengu eesmärkide raames, NING MÄRGIVAD LISAKS, ET: 24. konsultatsiooniprotsess peaks hõlmama mitmekülgseid osalusmeetodeid, et saavutada asjakohaseid tulemusi ja parandada noorteni, eelkõige vähemate võimalustega noorteni jõudmist. Kui konsultatsiooniprotsesse viiakse läbi sellises keerulises olukorras nagu ülemaailmne kriis (nt COVID-19 kriis), on väga oluline kasutada lisaks ELi noortedialoogile ka muid erinevaid meetodeid, et muuta ühiskond vastupidavamaks, kaasavamaks ja kestlikumaks. Vajaduse korral tuleks kaasata noorteküsimusi uurivaid teadlasi; 25. tulevane eesistujariikide kolmik peaks ELi noortedialoogi järgmiste tsüklite ajal vajaduse korral keskenduma Euroopa noorte eesmärkide süvalaiendamisele ning mitmetasandilisele ja valdkondadevahelisele rakendamisele, suurendades nende nähtavust, mis on inspiratsiooniallikaks noortele eurooplastele; 26. järgmise eesistujariikide kolmiku (DE, PT ja SI) üldine teemaprioriteet on Euroopa noortele noored Euroopale: ruum demokraatiale ja osalemisele.

C 212 I/6 ET 26.6.2020 Viited 1. Euroopa Liidu noortestrateegia 2019 2027 ( 16 ) 2. ELi noortedialoogi juhtimise suunised ( 17 ) 3. Järeldused noorsootöötajate hariduse ja koolituse kohta ( 18 ) 4. Järeldused noorte ja töö tuleviku kohta ( 19 ) 5. ELi noortedialoogi seitsmes tsükkel: ELi noortedialoogi alase tegevuse tulemused liikmesriikides ja kogu Euroopas Võimaluste loomine noorte jaoks ( 20 ) 6. Võimaluste loomine noortele ELi noortedialoogi seitsmenda tsükli tulemused ELi noortekonverentsil (Zagreb, 9. 11. märts 2020 ( 21 )) ( 16 ) ELT C 456, 18.12.2018, lk 1. ( 17 ) ELT C 189, 5.6.2019, lk 1. ( 18 ) ELT C 412, 9.12.2019, lk 12. ( 19 ) ELT C 189, 5.6.2019, lk 28. ( 20 ) Vt joonealune märkus 8. ( 21 ) https://europa.eu/youth/sites/default/files/creating_opportunities_for_youth_-_outcomes_report_27mar2020_v3.pdf

26.6.2020 ET C 212 I/7 IV (Teave) TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT NÕUKOGU NÕUKOGU OTSUS, 24. juuni 2020, millega võetakse vastu nõukogu seisukoht Euroopa Liidu 2020. aasta üldeelarve paranduseelarve projekti nr 5 kohta (2020/C 212 I/02) EUROOPA LIIDU NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 314, koostoimes Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepinguga, eriti selle artikliga 106a, võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrust (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 ( 1 ), eriti selle artiklit 44, ning arvestades järgmist: liidu 2020. aasta eelarve ( 2 ) võeti lõplikult vastu 27. novembril 2019; 3. juunil 2020 esitas komisjon ettepaneku, mis sisaldab 2020. aasta üldeelarve paranduseelarve projekti nr 5; on oluline võimaldada paranduseelarve projekt nr 5/2020 kiiresti vastu võtta, et katkestusteta jätkata humanitaarabi andmist pagulastele Jordaanias, Liibanonis ja Türgis. Sellest tulenevalt on põhjendatud nõukogu kodukorra artikli 3 lõike 3 kohaselt protokolli nr 1 artiklis 4 liikmesriikide parlamentide teavitamiseks ette nähtud kaheksanädalase tähtaja lühendamine, ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE: Ainus artikkel Nõukogu seisukoht Euroopa Liidu 2020. aasta üldeelarve paranduseelarve projekti nr 5 kohta võeti vastu 24. juunil 2020. Nõukogu seisukoha täielik tekst on saadaval tutvumiseks või allalaadimiseks nõukogu veebisaidil http://www.consilium. europa.eu/. ( 1 ) ELT L 193, 30.7.2018, lk 1. ( 2 ) ELT L 57, 27.2.2020, lk 1.

C 212 I/8 ET 26.6.2020 Brüssel, 24. juuni 2020 Nõukogu nimel eesistuja A. METELKO-ZGOMBIĆ

26.6.2020 ET C 212 I/9 Nõukogu järeldused, milles käsitletakse COVID-19 kriisiga toimetulekut hariduse ja koolituse valdkonnas (2020/C 212 I/03) EUROOPA LIIDU NÕUKOGU, RÕHUTADES, ET: 1. COVID-19 pandeemia on mõjutanud haridus- ja koolitussüsteeme kõikjal maailmas ja kogu liidus ning pannud need enneolematu surve alla. See on toonud kaasa suuri muutusi selles, kuidas me õpime, õpetame, suhtleme ning kuidas teeme koostööd haridus- ja koolituskogukondades ja nende vahel. See on mõjutanud õppijaid, ( 1 ) nende peresid, õpetajaid, koolitajaid, asutuste juhte ja ka ühiskonda laiemalt; 2. pandeemia puhkemisest alates on liikmesriigid ning haridus- ja koolitusasutused teinud märkimisväärseid jõupingutusi, et tagada õppijate ja töötajate ohutus ja heaolu ning õppimise ja õpetamise jätkumine, eesmärgiga säilitada õigus haridusele; 3. hädaolukorrale reageerimiseks on enamik liikmesriike otsustanud haridus- ja koolitusasutused ulatuslikult füüsiliselt sulgeda, võttes samal ajal kiiresti kasutusele alternatiivsed võimalused ning toetades kaugõpet ja -õpetamist, eelkõige digitaalseid lahendusi. See muutus on tekitanud liikmesriikide haridus- ja koolitussüsteemidele ning sidusrühmadele, eelkõige õppijatele ja nende peredele, õpetajatele ja koolitajatele erinevaid probleeme, kuid samas andnud neile ka väärtuslikke õpikogemusi ning kiirendanud haridus- ja koolitusasutuste edasist üleminekut digitehnoloogiale; 4. sellises erandlikus olukorras on liikmesriigid teinud omavahel märkimisväärset koostööd näidanud kriisi ajal üles solidaarsust ja vastastikust toetust, vahetades korrapäraselt teavet oma riigi olukorra, probleemide, kavandatud või juba rakendatud meetmete ja kavade kohta ning jagades võimaluse korral avalikult õppematerjale, OLLES TEADLIK, ET: 5. kriisi alguses, kui enamik liikmesriikide haridus- ja koolitusasutusi tegutsesid veel tavapärasel viisil, keskenduti sellele, kuidas tagada õppijate ja töötajate ohutus, kehtestades muu hulgas koostöös riiklike haridus- ja tervishoiuasutustega kaitse- ja hügieenimeetmed ning andes teavet ja suuniseid; 6. selleks et tagada õppeprotsessi jätkumine, on liikmesriigid, haridus- ja koolitusasutused ning asjaomased sidusrühmad olukorra muutudes, kui enamikus liikmesriikides suleti üha enam haridus- ja koolitusasutusi, teinud märkimisväärseid jõupingutusi, et kohandada hariduslikku sisu ja seda ette valmistada ning tagada selle kasutamine kaugõppes. Seda on toetanud asjakohased suunised koos kiire juhtimise, pideva järelevalve, pideva täiustamise ja seadusandlike kohandustega, mis on kooskõlas riiklike oludega. Sellega seoses võisid nii liikmesriigid kui ka haridus- ja koolitusasutused olla erineval lähtepositsioonil haridus- ja koolitussüsteemide digitaalse valmisoleku osas, sealhulgas digitaalsete õppevahendite ja -materjalide kättesaadavuse ning õpetajate ja koolitajate valmisoleku osas pakkuda kaugõpet; 7. üheks peamiseks väljakutseks on olnud kaasatuse ja võrdse juurdepääsu tagamine kvaliteetsetele kaugõppevõimalustele. Mõnedel õppijatel, samuti õpetajatel, koolitajatel ja peredel võivad puududa digioskused, juurdepääs tehnoloogiale või internetile, mis võib olla tõsiseks takistuseks, eriti ebasoodsa taustaga ning maa- ja äärepoolsetest piirkondadest ja tihedalt linnastunud piirkondades pärit õppijatele. Lisaks on olemas hariduslike erivajadustega õppijaid, kes vajavad õppimisel nõustamist ja täiendavat tuge. Ka on haridus- ja koolitusasutuste sulgemine olnud eriti ( 1 ) Käesolevas dokumendis käsitletakse mõistet õppija laiemas tähenduses, viidates õppijatele kõikidel haridus- ja koolitustasanditel ja kõikide hariduse ja koolituse liikide puhul, sealhulgas alushariduses ja lapsehoius, üldhariduses, kutsehariduses ja -õppes, täiskasvanuhariduses ja kõrghariduses.

C 212 I/10 ET 26.6.2020 keeruline nende sotsiaal-majanduslikult ebasoodsas olukorras olevate õppijate jaoks, kes elavad tõenäolisemalt koduõpet mittesoodustavates kodumajapidamistes või kellel on tavaliselt õigus tasuta koolitoidule, samuti haridussüsteemist varakult lahkumise ohus olevate õppijate jaoks; 8. haridus- ja koolitusasutused on enamat kui ainult kohad, kus inimesed õpivad, õpetavad ja koolitavad need on ka turvalised keskkonnad ning pakuvad struktuuri- ja kogukonnatunnet ning sotsialiseerumisvõimalusi. Kuna hirm pandeemia ja sotsiaalse isolatsiooni ees on tekitanud ärevust ja stressi, mis on eriti raske neile, kes puutuvad kokku koduvägivallaga või on selle ohus, on olnud väga oluline nendeni jõuda ning pakkuda psühholoogilist ja emotsionaalset tuge eri viisidel, et tagada õppijate, nende perede, õpetajate ja koolitajate heaolu ning füüsiline ja vaimne tervis; 9. õpetajad ja koolitajad on pidanud kiiresti kohanema ja lülituma kontaktõppelt ümber kaugõppele. Kuna kõigil õpetajatel ja koolitajatel ( 2 ) ei olnud kaugõppe tõhusaks korraldamiseks ja pakkumiseks vajalikke kogemusi, kindlustunnet, teadmisi, oskusi ja pädevusi, tekkis vajadus täiendava sihipärase koolituse järele. Nende pühendumus on sageli ulatunud tundide läbiviimisest kaugemale ning nad on teinud täiendavaid jõupingutusi, et tagada õppijate areng ja heaolu. Vajadus kohaneda kiiresti uue töökeskkonnaga võis suurendada töökoormust, mõjutades seega nende töö- ja eraelu tasakaalu. Sellises olukorras on õpetajad, koolitajad ja abipersonal näidanud üles imetlusväärset pühendumust ja loovust, samuti avatust koostööle, koosloomisele ja vastastikusele õppimisele; 10. kuigi üleminek digitaalsele õpetamisele ja õppimisele on mänginud olulist rolli õppeprotsessi jätkumise võimaldamisel, ei saa digiõpe täielikult asendada kvaliteetset kontaktõpet. Lisaks oli äkiline üleminek digitaalsele õpetamisele ja õppimisele paljudel juhtudel pigem hädaolukorrale reageerimine kui laialdase digitaalse kaugõppe plaanipärane optimaalne pakkumine. Mõned õpetajad ja koolitajad õpetasid esimest korda veebis ning kuigi nende vastupanu- ja kohanemisvõimet tuleb tunnustada, ei tohiks COVID-19 raames kogetud digitaalset kaugõpetamist ja -õppimist, mis on olnud küll väärtuslik õppetund, pidada tingimata digitaalse kaugõppe üldiseks standardiks; 11. vaja on olnud suuremat koostööd õppijate perede ning õpetajate ja koolitajate vahel ja suuremat pühendumist kaugõppe võimaldamisele. Kodust töötavate lapsevanemate ja hooldajate jaoks on olnud keerukas kombineerida oma tööülesanded laste õppimise toetamisega ja lapsehoiukohustustega. Nende vanemate ja hooldajate jaoks, kes ei ole saanud töötada kodust, on olnud lisaprobleemiks noorematele lastele päevahoiuvõimaluste leidmine; 12. kaugõppe kontekstis on eriti keeruline õppekavade praktiliste osade täitmine. See on eriti oluline kutsehariduse ja -õppe puhul, kus praktiline õpe moodustab suure osa õppekavadest. Kutsehariduses ja -õppes osalevad õppijad võisid olla veelgi ebasoodsamas olukorras, kuna kriis mõjutas paljusid tööandjaid, kes pakkusid töökohal toimuvat väljaõpet ja praktikavõimalusi. Arvestades, et praktikandid sõltuvad mõnel juhul tööandjatelt saadavatest tasudest ja hüvitistest, on see mõjutanud nende elatist; 13. täiskasvanud õppijatel, eriti madala kvalifikatsiooniga õppijatel, puuduvad mõnikord digiõppes osalemiseks vajalikud digioskused, mis võib mõjutada nende täiend- ja ümberõppe võimalusi; 14. üks suurimaid probleeme on olnud hindamise ja hinnete panemise küsimus, kusjuures mõned liikmesriigid on pooldanud keskendumist kujundavale hindamisele ja erinevate õpitingimuste arvessevõtmisele. See on seotud väljakutsega korraldada kooli- ja õppeaasta tõhus lõpetamine, mis on eriti oluline kooliastme lõpueksamite ja kokkuvõtvate hinnete kontekstis, kuna see mõjutab eri haridus- ja koolitustasemetel õppima asumist. Sellega seoses võib teabevahetus, koostöö ja dialoog asjaomaste haridus- ja koolitusvaldkonna sidusrühmade, sealhulgas kvaliteedi tagamise ja tunnustamisasutuste ning sotsiaalpartnerite vahel olla aluseks kasulikule koordineeritud lähenemisviisile. See võib olla eriti kasulik, kui otsustatakse kõrgharidusasutustesse astumise nõuete üle, võttes nõuetekohaselt arvesse nende sõltumatust ja riigi olusid; ( 2 ) OECD TALISe uuringu (2018) kohaselt arvab vähem kui 40 % õpetajatest, et on IKT kasutamiseks õpetamisel hästi ette valmistatud.

26.6.2020 ET C 212 I/11 15. pandeemia on mõjutanud ka Euroopa-sisese ja rahvusvahelise õpirände võimalusi. Kuna paljud haridus- ja koolitusasutused on olnud suletud, on õpirändes osalevatel õppijatel olnud mitmesuguseid raskusi oma õpirändeperioodi jätkamisega, juurdepääsuga majutusele ja tervishoiule, õigusega toetustele ja stipendiumidele või kodumaale tagasipöördumisega. Võimalik on ka see, et õpirändes osalevad õppijad on seisnud silmitsi sotsiaalmajanduslike raskustega, mis on seotud pere sissetuleku vähenemisega COVID-19 pandeemia põhjustatud tööturukriisi tõttu; 16. paljud programmi Erasmus+ ja Euroopa solidaarsuskorpuse projektidega seotud tegevused on edasi lükatud või tühistatud ning juba planeeritud õpirände puhul on soovitatud teha virtuaalset koostööd; 17. lisaks kriisi tervise- ja sotsiaal-majandusliku mõjuga tegelemiseks vajalikele investeeringutele on oluline suunata praegused investeerimisprioriteedid haridusele ja koolitusele. Sellega seoses on äärmiselt oluline tunnistada, et kvaliteetne haridus ja koolitus aitavad otsustaval määral kaasa kodanike heaolule ning isiklikule ja kutsealasele arengule ning ühiskonna ja majanduse vastupanuvõimele, millel on oluline roll taastumisel. Seda tuleb Euroopa majanduse taastamiskava väljatöötamisel arvesse võtta, TUNNISTADES, ET: 18. nende probleemide lahendamiseks ja sõltuvalt riigi olukorrast on liikmesriigid ning nende haridus- ja koolitusasutused võtnud kiiresti mitmeid meetmeid, näiteks: kvaliteetse, kaugõppe kontekstiga riiklikul ja/või asutuse tasandil kohandatud haridusliku sisu, materjalide ja metoodikate väljatöötamine ja jagamine; virtuaalsete õpikeskkondade toetamine, olemasolevate veebipõhiste õppeplatvormide (või uute platvormide väljatöötamise) ja meeskonnatöövahendite kasutamise võimaldamine; teleülekannete ja muude meediakanalite kasutamine haridusliku sisu edastamiseks; mitmesuguste suuniste ja juhiste ettevalmistamine selle kohta, kuidas kaugõppes osaleda ja kaugõpet pakkuda, näiteks digivahendite ohutu kasutamise ja veebipõhise hindamise kohta; õpetajatele ja koolitajatele ning muule pedagoogilisele personalile sihipärase täienduskoolituse võimaluste pakkumine; nende õppijate kindlakstegemine, kes ei saa kaugõppes osaleda, ja nendeni jõudmine, tagades vajalikud seadmed ja internetiühenduse, eelkõige geograafiliselt eraldatud või sotsiaal-majanduslikult mahajäänud piirkondadest pärit või sotsiaal-majanduslikult ebasoodsa taustaga inimestele, ning pakkudes vajaduse korral trükitud õppematerjale; hariduslike erivajadustega õppijate sihipärane toetamine; digitaalsele sisule juurdepääsu hõlbustamine raamatukogudes; eine pakkumine sotsiaal-majanduslikult ebasoodsa taustaga õppijatele; õppijatele, peredele, õpetajatele ja koolitajatele mitmelaadse psühholoogilise toe pakkumine; päevahoiu tagamine noorematele lastele, kelle vanemad ja hooldajad ei ole saanud kodust töötada, eriti eesliinitöötajatele, kes töötavad elutähtsates sektorites, nagu tervishoiuteenuste sektor; õpirände valdkonnas mitmesuguse toetuse pakkumine nii saabuvatele kui ka lahkuvatele õpirändes osalejatele; korrapäraselt teabe andmine õppijatele, õpetajatele ja koolitajatele, haridus- ja koolitusasutustele, peredele ning teistele asjaomastele sidusrühmadele; koostöö arendamine kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ja valitsusväliste organisatsioonidega, samuti ettevõtjatega, sealhulgas telekommunikatsiooni ettevõtjate, internetiteenuse osutajate ja kirjastajatega, kes mõnel juhul on pakkunud materjale ja vahendeid tasuta; võimaluse korral kehalise kasvatuse ja kehalise aktiivsuse toetamine ja stimuleerimine kooskõlas ohutusabinõudega;

C 212 I/12 ET 26.6.2020 19. COVID-19 kriisile reageerimise raames pakkus komisjon programmi Erasmus+ rakendamisel lisapaindlikkuse võimalusi, mida täiendasid praktilised nõuanded programmis Erasmus+ osalejatele ja riiklikele asutustele. Lisaks nõukogus tehtud jõupingutustele hõlbustas komisjon täiendavaid koostöö- ja teabevahetusvõimalusi liikmesriikide vahel; 20. olukorra arenedes, kui tervishoiuasutuste soovitusel võidakse piirangud kaotada, tekivad täiendavad küsimused seoses haridus- ja koolitusasutuste ning töölõppimist pakkuvate ettevõtete taasavamisega, sealhulgas korralduslike ja ohutusmeetmetega, eelkõige nendega, mis on seotud suhtlemisdistantsi hoidmise, sanitaartingimuste ja hügieeniga. Siinkohal on väljakutseks olnud piisavad inimressursid ning haridus- ja koolitusasutuste valmisolek ja kestlikkus, eelkõige nende sobivus vajalike meetmete rakendamiseks, KUTSUB LIIKMESRIIKE NÕUETEKOHASELT SUBSIDIAARSUSE PÕHIMÕTET JA RIIGI OLUKORDA ARVESSE VÕTTES ÜLES: 21. jätkama teabe, kogemuste ja parimate tavade jagamist liikmesriikide vahel selle kohta, kuidas haridus- ja koolitussektor saaksid COVID-19 kriisiga seotud edasistest arengutest sõltuvalt olukorraga kõige paremini kohaneda, sealhulgas erinevate meetmete kohta, mis on seotud haridus- ja koolitusasutuste taasavamisega ja millega tagatakse võrdsus, edendatakse õppijate ja töötajate heaolu ja pakutakse psühholoogilist tuge. Sellega seoses soodustama sujuvat ja sidusat teabevoogu ning kasutama optimaalselt olemasolevaid võrgustikke; 22. seoses haridus- ja koolitusasutuste taasavamisega võtma kooskõlas kohalike, piirkondlike ja riigi oludega vajalikke meetmeid, et tagada õppijate ja töötajate ohutus, sealhulgas asjakohased sanitaar- ja hügieenitingimused, ning jätkata kontaktõpet ja õpetamist, tagades samal ajal võrdsed võimalused; 23. COVID-19 kriisi raames juba saadud kogemustele tuginedes ja kriisi võimalikku pikaajalist mõju hariduse ja koolituse tulevikule arvesse võttes uurima innovatsioonivõimalusi ja tegema täiendavaid jõupingutusi, et kiirendada haridus- ja koolitussüsteemide üleminekut digitehnoloogiale, ning vajaduse korral suurendama haridus- ja koolitusasutuste digisuutlikkust ja vähendama digilõhet; 24. võttes arvesse COVID-19 kriisiga seoses saadud kogemusi, toetama õpetajate ja koolitajate digioskuste ja -pädevuste edasiarendamist, et hõlbustada õpetamist ja hindamist digitaalses õpikeskkonnas; 25. võttes nõuetekohaselt arvesse institutsioonilise autonoomia põhimõtet, uurima võimalust muuta kvaliteetne digiõpe hariduse ja koolituse pakkumise osaks kõikidel haridus- ja koolitustasanditel ja kõikide hariduse ja koolituse liikide puhul. Seejuures pöörama tähelepanu sellele, et digivahendid oleksid õppijate vanusele ja erivajadustele vastavad, samuti andmekaitse-eeskirjade järgimisele, eraelu puutumatusele, eetilistele kaalutlustele, ohutusele ja küberturvalisuse nõuetele; 26. uurima võimalusi õpetamise ja õppimise parandamiseks olemasolevatele andmetele keskenduva haridusalase andmekaeve, õpianalüütikal ja tehisintellekti kasutamisel põhineva järelevalve ja hindamise kaudu, pöörates nõuetekohast tähelepanu isikuandmete kaitse üldmääruse (EL) 2016/679 järgimisele; 27. pakkudes võimalusi kaug-, digi- ja segaõppeks, pöörama täiendavat tähelepanu võrdsete võimaluste tagamisele ning igas vanuses õppijate jätkuvale juurdepääsule kvaliteetsele haridusele ja koolitusele, tagades kvaliteedi ning innustades omandatud õpitulemuste valideerimist ja tunnustamist; kinnitades veel kord õigust haridusele, pöörama erilist tähelepanu sellele, et vältida haridussüsteemist varakult lahkumise võimalikku süvenemist COVID-19 kriisi tõttu;

26.6.2020 ET C 212 I/13 28. selleks et leevendada COVID-19 kriisi negatiivset mõju füüsilisele piiriülesele õpirändele ja koostööle, julgustama virtuaalsete õpirände- ja koostöövõimaluste kasutamist; 29. tegema koostööd, et kõrvaldada COVID-19ga seotud takistused piiriülesele õpirändele, võttes arvesse hindamise suhtes võetavate eri lähenemisviiside ning võimalike edasi lükatud või ära jäetud eksamite ja edasi lükatud sisseastumiste võimalikke tagajärgi, millel võib olla negatiivne mõju õpirändevõimalustele järgmistel aastatel; 30. tegema koostööd, et tagada haridusvõimalused nendele õppijatele, kes sõidavad iga päev naaberliikmesriikidesse ja tagasi, eelkõige piiride pikaajalise sulgemise korral; 31. toetama digitaristu ning digioskuste ja -pädevuste edasiarendamist, kasutades liidu programmide ja fondide, eelkõige programmi Erasmus+, Euroopa solidaarsuskorpuse ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide, struktuurireformi tugiprogrammi ja nende jätkuprogrammide ning uue programmi Digitaalne Euroopa raames kättesaadavaid rahalisi vahendeid, PALUB KOMISJONIL KOOSKÕLAS TEMA VASTAVATE PÄDEVUSTEGA JA SUBSIDIAARSUSE PÕHIMÕTET ARVESSE VÕTTES: 32. analüüsida COVID-19 pandeemia mõju ning hariduse ja koolituse eri tasanditel saadud kogemusi, keskendudes kaugõppele ja -õpetamisele ja liikmesriikide haridus- ja koolitussüsteemide digivõimekusele, ning neid tulemusi levitada ja kasutada selleks, et tugevdada tõendipõhist riiklikku poliitikakujundamist ja liidu tasandi koostööd, eesmärgiga suurendada vastupanuvõimet ja valmisolekut õigeaegseks, tõhusaks ja asjakohaseks reageerimiseks tulevastele hädaolukordadele; 33. tunnustada Euroopa majanduse taastamiskava käsitleva ettepaneku väljatöötamisel hariduse ja koolituse kui eduka taastumise liikumapaneva jõu potentsiaali tuua kaasa muutusi ning vajadust investeerida haridusse ja koolitusse, eelkõige seoses digihariduse, sealhulgas taristu ja digioskustega; 34. toetada liikmesriike investeerimisvõimaluste pakkumisel säästvasse haridus- ja koolitustaristusse kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppega, võttes lisaks arvesse ohutuseks ja COVID-19 kriisile reageerimiseks vajalike korralduslike meetmete tagamise suutlikkust; 35. võtta Euroopa haridusruumi ning 2020. aasta järgse hariduse ja koolituse valdkonna üleeuroopalise koostöö strateegilise raamistiku, uue digiõppe tegevuskava ja ajakohastatud oskuste tegevuskava arendamisel arvesse COVID- 19 kriisiga seoses haridus- ja koolitussüsteemide digiülemineku osas saadud kogemusi, pöörates erilist tähelepanu kvaliteedile ja sellistele ühiskondlikele probleemidele nagu kaasatuse tagamine ja võrdsete võimaluste kindlustamine, ühtekuuluvuse edendamine ja väärinfo vastu võitlemine; 36. jätkata teabevahetuse hõlbustamist liikmesriikides esinenud probleemide ja võetud meetmete kohta, ühendades muu hulgas avatud õppematerjalide andmebaasid, parandades nendele juurdepääsu ja nende kättesaadavust, et hõlbustada eri kaugõppemeetodite, -vahendite ja -materjalide jagamist. Tugineda selles kontekstis olemasolevatele võimalustele, näiteks etwinningu, portaali School Education Gateway ja Euroopa täiskasvanuõppe elektroonilise platvormi (EPALE) kaudu pakutavatele võimalustele. Edendada selliste enesehindamise vahendite, nagu SELFIE ja HEInnovate kasutamist, et toetada koolide ja kõrgkoolide digisuutlikkust ja -üleminekut; 37. esitada liikmesriikidele täiendavat praktilist teavet võimaluse kohta rahastada COVID-19 pandeemia tagajärgede leevendamisega seotud haridus- ja koolitussüsteemide vajadusi koroonaviirusele reageerimise investeerimisalgatuste (CRII ja CRII+) ja muude asjakohaste rahastamismehhanismide kaudu ja levitada seda teavet liikmesriikides; 38. jätkata regulaarset teabe jagamist programmi Erasmus+ ja Euroopa solidaarsuskorpuse sidusrühmade ning rakendusasutustega paindlike korraldusvõimaluste kohta õpirände ja õpirändeteemaliste projektide rakendamisel COVID-19 kriisi kontekstis;

C 212 I/14 ET 26.6.2020 39. uurida koos liikmesriikidega võimalusi kõige pakilisemate vajaduste rahuldamiseks ajal, mil füüsiline õpiränne on piiratud, tagades vajaduse korral paindlikkuse paigutada kasutamata vahendid ümber programmi Erasmus+ meetmete vahel; 40. toetada liikmesriike digiõppemetoodikate ning digihariduse ja -koolituse võimaluste edasiarendamisel ning tegeleda COVID-19 kriisi mõjuga kõige haavatavamatele õppijate rühmadele, kasutades olemasolevaid programmi Erasmus+ võimalusi; 41. levitada asjakohaseid materjale ja vahendeid ja edendada nende kasutamist, sealhulgas programmi Erasmus+ ja Euroopa solidaarsuskorpuse projektidest saadud virtuaalse koostöö kogemusi ning Euroopa ja riiklike digitaalvaldkonna oskuste ja töökohtade edendamise koalitsioonide tegevusest saadud kogemusi, mis võivad liikmesriikidevahelise solidaarsuse vaimus pakkuda kasulikku täiendavat tuge COVID-19 kriisile reageerimisel; 42. alustada koostöös liikmesriikidega ning institutsioonilist autonoomiat ja riiklikku konteksti arvesse võttes tööd meetmetega, millega kõrvaldatakse COVID-19ga seotud takistused, ja uuesti piiriülese õpirände võimaluste pakkumist COVID-19 kriisi järel, andes muu hulgas selgeid suuniseid selle kohta, kuidas hõlbustada õpirändevõimalusi programmi Erasmus+ raames; 43. edendada kvaliteetset virtuaalset õpirännet ja koostööd ning toetada kombineeritud õpirände arendamist programmi Erasmus+ raames, võttes arvesse, et kuigi see ei saa asendada füüsilist õpirännet, on virtuaalsel õpirändel oluline täiendav roll; 44. teha tihedat koostööd selliste rahvusvaheliste organisatsioonidega nagu Euroopa Nõukogu, UNESCO ja OECD, et anda ja levitada teavet COVID-19 mõju kohta haridusele ja koolitusele.

ISSN 1977-0898 (elektrooniline väljaanne) ISSN 1725-5171 (paberväljaanne) Euroopa Liidu Väljaannete Talitus 2985 Luxembourg LUKSEMBURG ET