29.6.2012 Euroopa Liidu Teataja L 170/1 II (Muud kui seadusandlikud aktid) OTSUSED KOMISJONI OTSUS, 25. jaanuar 2012, mis käsitleb meedet SA 14588 (C 20/09), mida Belgia on rakendanud äriühingu De Post La Poste (praegu bpost ) suhtes (teatavaks tehtud numbri C(2012) 178 all) (Ainult hollandi- ja prantsuskeelne tekst on autentsed) (EMPs kohaldatav tekst) (2012/321/EL) EUROOPA KOMISJON, võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 108 lõike 2 esimest lõiku ( 1 ), võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, eriti selle artikli 62 lõike 1 punkti a, olles kutsunud huvitatud isikuid üles esitama märkusi vastavalt eespool nimetatud artiklitele ( 2 ) ja neid märkusi arvesse võttes ning arvestades järgmist: (1) 3. detsembril 2002 teatasid ( 3 ) Belgia ametiasutused komisjonile Belgia postiettevõtja De Post La Poste, edaspidi DPLP (praegu bpost ) ( 4 ) kapitali suurendamisest. Pärast esialgset uurimist otsustas komisjon 23. juulil 2003 ( 5 ) jätta teatatud meetme kohta vastuväited esitamata. Komisjon leidis oma otsuses, et kõnealune kapitali suurendamine ning muud esialgse uurimise käigus käsitletud DPLP toetamiseks võetud meetmetega ei hüvitatud liigselt netokulusid, mida ettevõtja kandis aastatel 1992 2002 avalikku teenust pakkudes. (2) 27. novembril 2003 vaidlustasid Deutsche Post AG ja selle Belgia tütarettevõtja DHL International komisjoni otsuse Üldkohtus ( 6 ). Üldkohus tühistas 10. veebruaril 2009 komisjoni otsuse, leides, et komisjon oli otsustanud jätta vastuväited esitamata, ehkki meetme uurimise käigus oli esile kerkinud tõsiseid probleeme, mille alusel ta oleks pidanud algatama ametliku uurimismenetluse. (3) 2009. aasta aprillis esitas Belgia Euroopa Kohtule apellatsioonkaebuse ( 7 ) (C-148/2009) Üldkohtu otsuse kohta tühistada komisjoni 23. juuli 2003. aasta otsus jätta vastuväited esitamata. 1. MENLUS 1.1. KOMISJONI 2003. AASTA OTSUS, MILLE ÜLDKOHUS TÜHISTAS ( 1 ) Alates 1. detsembrist 2009 muutusid EÜ asutamislepingu artiklid 87 ja 88 vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu ( ELi toimimise leping ) artikliteks 107 ja 108. Mõlemal juhul on artiklid sisuliselt identsed. Käesolevas otsuses tuleks viiteid Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitele 107 ja 108 käsitada vajaduse korral viidetena EÜ asutamislepingu artiklitele 87 ja 88. ( 2 ) ELT C 176, 29.7.2009, lk 17. ( 3 ) Juhtum nr N 763/02. ( 4 ) Alates 1. septembrist 2010 (http://www.bpost.be/site/fr/postgroup/ bpost/intro/index.html). ( 5 ) K(2003) 2508 (lõplik), ELT C 241, 8.10.2003, lk 13. (4) 22. septembril 2011 lükkas Euroopa Kohus Belgia apellatsioonkaebuse tagasi, leides, et Üldkohus oli tühistanud komisjoni 2003. aasta otsuse põhjendatult. 1.2. KAEBUS AJAKIRJANDUSVÄLJAANNE KÄTTOIME TAMISE TOAMISE KOHTA (5) 2005. aastal esitas rühm ajakirjandusväljaannete kättetoimetamisega tegelevaid eraõiguslikke Belgia äriühinguid nii kartelli- kui ka riigiabieeskirjade alusel kaebuse ( 8 ) Belgia ametiasutuste ja DPLP vahel sõlmitud kokkuleppe kohta, mis käsitleb perioodiliste väljaannete kättetoimetamist. Kokkuleppes pannakse DPLP-le kohustus pakkuda avalikku ajakirjandusväljaannete kättetoimetamise teenust kogu Belgias ning määratakse kindlaks selle teenuse ( 6 ) 10. veebruari 2009. aasta otsus kohtuasjas T-388/03: Deutsche Post ja DHL International vs. komisjon (EKL 2009, II-199). ( 7 ) 22. septembri 2011. aasta otsus kohtuasjas C-148/09 P: Belgia vs. Deutsche Post AG ja DHL International (kohtulahendite kogumikus veel avaldamata). ( 8 ) Juhtum nr CP 218/2005.
L 170/2 Euroopa Liidu Teataja 29.6.2012 tariifid ja hüvitis, mida DPLP-le makstakse kõnealuse kohustuse täitmisest tulenevate lisakulude katteks. Kaebus hõlmab peamiselt DPLP teenuste tariife, mis on kaebuse esitajate väitel niivõrd madalad, et välistavad igasuguse konkureerimiskatse. (6) Komisjoni talitused lükkasid riigiabieeskirjadega seotud kaebuse tagasi, sest esialgses uurimises tuvastati, et kõnealuse avaliku teenuse osutamisega kaasnenud täiendavaid netokulusid ei olnud hüvitatud liigselt. 2009. aasta mais vaidlustasid kaebuse esitajad aga komisjoni talituste esialgse seisukoha, esitasid lisateavet ja taotlesid komisjonilt põhjaliku uurimise algatamist. 1.5. BELGIA AMIASUTUSTE MÄRKUSED MENLUSE ALGATAMISE OTSUSE KOHTA (12) Belgia ametiasutused esitasid oma märkused 13. augustil 2009 ja täiendasid neid 10. septembril 2009, 12. oktoobril 2009, 23. aprillil 2010, 26. aprillil 2010, 19. oktoobril 2010, 19. novembril 2010, 21. detsembril 2010, 18. jaanuaril 2011, 17. veebruaril 2011, 2. märtsil 2011, 29. märtsil 2011, 11. aprillil 2011, 10. mail 2011, 27. mail 2011, 14. juunil 2011, 10. augustil 2011, 26. augustil 2011, 7. oktoobril 2011, 14. detsembril 2011, 19. detsembril 2011, 20. detsembril 2011 ja 26. detsembril 2011. Nad teatasid, et esitasid 22. aprillil 2009 Üldkohtu 10. veebruari 2009. aasta otsuse kohta apellatsioonkaebuse, ning andsid täpsustavat teavet avalike teenuste hüvitamise ja teiste DPLP toetamiseks võetud sihtotstarbeliste meetmete kohta. 1.3. NELJAS HALDUSLEPING (2005 2010) (7) Ajakirjandusväljaannete kättetoimetamise eest makstud hüvitisega seotud kaebuse läbivaatamise käigus avastas komisjon, et Belgia oli sõlminud DPLPga 2005. aastal halduslepingu, millega nähti ette hüvitise maksmine üldist majandushuvi pakkuvate teenuste eest, kuid ei olnud lepingu sõlmimisest teatanud. Seetõttu algatas komisjon 2007. aasta aprillis omaalgatusliku uurimise ( 1 ) ja esitas Belgiale järelepärimise. 1.6. KOLMANDATE ISIKUTE MÄRKUSED MENLUSE ALGATAMISE OTSUSE KOHTA JA BELGIA AMIASUTUSTE MÄRKUSED KOLMANDATE ISIKUTE MÄRKUSTE KOHTA (13) Deutsche Post AG ja DHL International N.V./S.A. esitasid märkusi 28. augustil 2009. (8) Belgia ametiasutused vastasid 2007. aasta detsembris, et nende hinnangul ei ole üldist majandushuvi pakkuvate teenuste hüvitamine riigiabi, sest kõik neli Altmarki kohtuotsuses ( 2 ) esitatud tingimust olid täidetud. Hiljem edastasid nad teavet neljanda halduslepingu kohta, täpsemalt riigi makstava hüvitise väljaarvutamiseks kasutatud kuluarvestussüsteemi kohta. (9) Seejärel hõlmati omaalgatuslikus uurimises ja kaebustes käsitletud meetmed 23. juulil 2009 algatatud ametlikku uurimismenetlusse C20/09. (14) Vlaamse Federatie van Persverspreiders (edaspidi VFP, flaami ajakirjanduslevi ettevõtjate liit) ja Prodipresse ( Union des professionnels de la diffusion de la presse ajakirjanduslevi töötajate liit) esitasid oma märkused 28. augustil 2009. (15) Belgische Distributiedienst B.V.B.A (edaspidi BD, DPLP konkurent perioodika kättetoimetamise turul) esitas oma märkused 28. augustil 2009. (16) Belgia ajalehekirjastajate liit A.S.B.L esitas oma märkused 28. augustil 2009. 1.4. MENLUSE ALGATAMISE OTSUS (10) Võttes arvesse seda, et Üldkohus tühistas komisjoni 23. juuli 2003. aasta otsuse, ning olles läbi vaadanud Belgia ametiasutuste edastatud teabe kõnealuste meetmete kohta, otsustas komisjon 13. juulil 2009 algatada ELi toimimise lepingu artikli 108 lõikega 2 ettenähtud uurimismenetluse ( 3 ). (11) Komisjoni otsus menetluse algatamise kohta avaldati Euroopa Liidu Teatajas. Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles märkusi esitama. ( 1 ) Juhtum nr CP 100/2007. ( 2 ) Euroopa Kohtu 24. juuli 2003. aasta otsus kohtuasjas C-280 00: Altmark Trans GmbH ja Regierungspräsidium Magdeburg vs. Nahverkehrsgesellschaft Altmark GmbH (EKL 2003, lk I-07747). ( 3 ) ELT C 176, 29.7.2009, lk 17. 2. ABI ÜKSIKASJALIK KIRJELDUS 2.1. DPLP JURIIDILINE STAATUS JA TEGEVUS (17) Belgia postiteenistus oli riigiasutus ( Régie des postes ), kuni ta sai 1992. aastal iseseisva juriidilise isiku staatuse ( iseseisev avalik-õiguslik ettevõtja entreprise publique autonome). 2000. aastal muudeti ta riigi osalusega äriühinguks (société anonyme de droit public). (18) 2010. aastal oli DPLP tegevustulu 2 318 miljonit eurot ja tegevuskasum 319 miljonit eurot. 2010. aasta lõpus andis ta tööd 33 616 inimesele. Võrdluseks: 2002. aastal oli töötajaid 42 000. Personalikulu moodustab kõikidest tegevuskuludest 65 %.
29.6.2012 Euroopa Liidu Teataja L 170/3 (19) Vähemusosalus 50 % miinus üks osak kuulub erainvestorile CVC Capital Partners. Belgia riik on enamusosanik. 2.2. KOKKUVÕTE VAATLUSALUSTEST RIIKLIKEST MEME TEST 2.2.1. Avaliku teenuse osutamise kohustused ajavahemikus 1992 2010 (20) DPLP-le pandi avaliku teenuse osutamise kohustused postiseadusega ( 1 ) ja nelja järjestikuse halduslepinguga, mis hõlmavad tervet menetluses käsitletavat ajavahemikku ehk aastaid 1992 2010. 2.2.1.1. Halduslepingutes määratletud avaliku teenuse osutamise kohustused (21) Halduslepingutes on sätestatud avalikust huvist tulenevate DPLP ülesannete täitmise eeskirjad ja kord ning Belgia riigi rahaline sekkumine. (22) Alates DPLP moodustamisest 1992. aastal on äriühingu ja Belgia riigi vahel sõlmitud neli halduslepingut järgmisteks ajavahemikeks ( 2 ): 1) esimene leping: 14.9.1992 31.12.1996; 2) teine leping: 1.1.1997 23.9.2002; 3) kolmas leping: 24.9.2002 23.9.2005; 4) neljas leping: 24.9.2005 23.9.2010; lepingut on pikendatud uue lepingu sõlmimiseni. (23) Lepingutega on määratud kindlaks osutatavad avalikud teenused. Praegu kehtivas halduslepingus on Belgia riik määranud kindlaks järgmised avalikud teenused ( 3 ): postiteenused: i) universaalne postiteenus, ii) päevalehtede kättetoimetamine, iii) perioodikaväljaannete kättetoimetamine, iv) valimistrükiste kättetoimetamine, v) eritariifid mittetulundusühingutele, viii) rahvusvahelised postipakid; finantsteenused: ix) sularaha hoidmine arvelduskontol, x) rahakaartide väljastamine, xi) vanadus- ja toitjakaotuspensionide ning puudega inimeste toetuste kojukanne, xii) osalemistasude maksmine valimiste ajal, xiii) liiklustrahvide arvestus, xiv) kalapüügilubadega seotud teenused; postmarkide müük: xv) postmarkide müük; muud avalikud teenused: xvi) postiljonide sotsiaalne roll, xvii) avalikkuse teavitamine, xviii) elektronposti väljatrükk ja väljastamine, xix) xx) xxi) sõnumite sertifitseerimise teenused, teenused riigiasutuste raamatupidajatele, maksu- ja trahvimarkide müük, xxii) osalemine hääletussedelipakkide laialiveos. 2.2.2. Uurimises käsitletavad riiklikud meetmed (24) Riik toetas DPLPd ajavahemikul 1992 2010 erinevate meetmete kaudu: 1) pensionide maksmine: 1997. aastal elluviidud pensioniskeemi reformi järel vabastas riik DPLP kogunenud pensionikohustustest 3,8 miljardi euro ulatuses; vi) postimaksust vabastatud kirisaadetised (kuninga kirjavahetus ja muu eriotstarbeline kirjavahetus), vii) rahvusvahelised postiteenused, ( 1 ) 21. märtsi 1991. aasta seadus, millega korraldatakse ümber mõned riigi majandusettevõtted. ( 2 ) Käesolevas otsuses hõlmab komisjoni hinnang kõiki nelja halduslepingut, kui pole märgitud teisti. ( 3 ) Neljas haldusleping, 2. peatükk ( Tâches de service public ), artiklid 2 8. Kättesaadav aadressil http://www.bpost.be/site/fr/docs/ corporate_governance/4e_contratgestion_fr.pdf. Kolme esimese halduslepinguga DPLP-le pandud avaliku teenuse osutamise kohustused on põhiosas samad, kuigi esineb väikesi erinevusi kohustuste nimetustes ja grupeerimises. ( 4 ) Vt põhjendus 33. 2) avaliku teenuse osutamise kulude iga-aastane hüvitamine, ( 4 ) mis oli ajavahemikul 1992 2010 kokku 5,2 miljardit eurot; 3) kapitalisüstid: kaks 1997. aastal (62 miljonit eurot), üks 2003. aastal (297,5 miljonit eurot) ja üks 2006. aastal (40 miljonit eurot); 4) maksuvabastused: vabastus ettevõtlusmaksust, kinnisvaramaksust ja muudest kaudsetest ja kohalikest maksudest;
L 170/4 Euroopa Liidu Teataja 29.6.2012 5) hoonete üleandmine: 1992. aastal anti DPLP-le üle 63 hoonet väärtuses 112,2 miljonit eurot; oma nõukogu ja juhtkond ning valitsusele jäi üksnes järelevalve seaduse ja halduslepingu täitmise üle ( 1 ); 6) 2004. aastal tagas riik 0,25 % suuruse preemia eest laenu summas 100 miljonit eurot. 2.2.2.1. Pensionide maksmine (25) 1992. aastal muudeti riiklik postiamet seadusega iseseisvaks avalik-õiguslikuks ettevõtjaks (entreprise publique autonome ehk EPA) nimega De Post La Poste. Postiameti õigusjärglasena võttis DPLP üle ameti varad ja töötajad. Ettevõtte tegevusmudel muutus oluliselt: 1) erinevalt postiametist, mille juhtimise eest vastutas vastav minister ja mis oli tema alluvuses, oli DPLP-l 2) DPLP vastutas ise oma finantstasakaalu eest, samas kui postiameti aastaeelarve oli seni kehtestanud vastav minister, kes esitas selle ministeeriumi eelarve lisana parlamendile heakskiitmiseks. (26) DPLP võttis seega 1992. aastal üle 43 747 ametnikku koos nende õigusliku kaitsega töökohakindluse, pensioni ja töötasu osas (21. märtsi 1991. aasta seaduse artikkel 33). (27) 2008. aastal töötas DPLPs veel ligikaudu 23 500 ametnikku (kellel oli riigiteenistujatega sarnane staatus), kes moodustasid ligi kaks kolmandikku kõikidest töötajatest, nagu näidatud allpool. Joonis 1 Tööhõivevormid DPLPs Allikas: Belgia ametiasutused. (28) 1972 1996 maksti pensione ümberjaotusskeemi alusel. Selle skeemi järgi maksis DPLP riigile tagasi pensionid, mille riik oli maksnud endistele ametnikele ( 2 ) ja mis olid kogunenud alates 1972. aastast, mil Belgia postiteenistusest sai iseseisev riigi raamatupidamisüksus (postiamet). (29) Pensionide rahastamise skeem püsis muutumatuna kuni pensioniskeemi reformini 1997. aastal. Reformiga viidi DPLP ametnikest töötajate esimese samba pensionide süsteem vastavusse erasektoris kehtiva süsteemiga: alates 1997. aastast pidi DPLP maksma riiklikule sotsiaalkindlustusametile (Office national de sécurité sociale ehk ONSS) pensionikindlustusmaksu, mis moodustab 8,86 % palgast. ( 1 ) 6. juuli 1971. aasta seadus postiameti loomise kohta, artikli 7 lõige 1: Ametit juhib ja esindab minister, kelle vastutusalasse kuulub posti- ja postitšekkide teenistus. Selle ministri pädevuses on kõik juhtimistoimingud. ( 2 ) Vastavalt juba eelmises joonealuses märkuses osundatud 6. juuli 1971. aasta seaduse (millega loodi postiamet) artiklile 21.
29.6.2012 Euroopa Liidu Teataja L 170/5 (30) Samal ajal nõustus riik võtma enda kanda DPLP kogunenud pensionikohustused, mis ulatusid 3,8 miljardi euroni. 2.2.2.2. Avaliku teenuse osutamise kulude iga-aastane hüvitamine (31) Kõikide halduslepingutega oli ette nähtud aastahüvitis, mida riik maksis vastavas lepingus kindlaks määratud avalike teenuste osutamise eest. (32) Kolmes esimeses lepingus oli hüvitise arvestamise aluseks tegelik vahe avalike teenuste osutamise kulude ja tulude vahel. Neljanda halduslepinguga on ette nähtud püsiva suurusega hüvitis, mille arvutamise aluseks on eeldatav vahe DPLP kulude ja avalike teenuste kasutajatelt saadavate tulude vahel; hüvitisele on kehtestatud ülempiir, mis on kindlaks määratud halduslepingutes ( 1 ). (33) Kehtiva halduslepingu kohaselt ( 2 ) saab DPLP riigilt hüvitist järgmiste avalike teenuste osutamise eest: postiteenused: ii) päevalehtede kättetoimetamine, iii) perioodikaväljaannete kättetoimetamine, iv) valimistrükiste kättetoimetamine, v) eritariifid mittetulundusühingutele, vi) postimaksust vabastatud kirisaadetised (kuninga kirjavahetus ja muu eriotstarbeline kirjavahetus); finantsteenused: ix) sularaha hoidmine arvelduskontol, x) rahakaartide väljastamine, xi) vanadus- ja toitjakaotuspensionide ning puudega inimeste toetuste kojukanne, xiii) liiklustrahvide arvestus, xiv) kalapüügilubadega seotud teenused; postmarkide müük: xv) postmarkide müük; ( 1 ) Neljanda halduslepingu artikli 13 lõige 1. ( 2 ) Neljanda halduslepingu 3. peatüki 4. jaotise ( Intervention de l État dans le coût des tâches de service public ) artiklid 12 ja 13. muud avalikud teenused: xvi) postiljonide sotsiaalne roll, xx) teenused riigiasutuste raamatupidajatel, xxi) maksu- ja trahvimarkide müük. A j a k i r j a n d u s v ä l j a a n n e t e k ä t t e t o i m e t a m i n e k u i u n i v e r s a a l s e s t p o s t i t e e n u s e s t e r a l d i s e i s e v k o h u s t u s (34) On oluline märkida, et viimase kolme halduslepinguga ei ole ette nähtud hüvitist universaalse postiteenuse eest ( 3 ). Ehkki ajakirjandusväljaannete kättetoimetamine võiks kuuluda universaalteenuse alla vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 1997. aasta direktiivile 97/67/EÜ (ühenduse postiteenuste siseturu arengut ja teenuse kvaliteedi parandamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta), ( 4 ) on Belgia ametiasutused määranud konkreetsed kohustused (ajalehtede ja perioodikaväljaannete kättetoimetamine), mille eest halduslepingute alusel hüvitist makstakse, kindlaks universaalsest postiteenusest erinevate kriteeriumide alusel. Need kriteeriumid on 1) teenuse eesmärgid, mis jäävad universaalteenuse eesmärkidest väljapoole, 2) kõnealustes lepingutes sätestatud eritingimused ja 3) tariife käsitlevad erisätted, mis erinevad universaalteenuse tariifide suhtes kehtivatest sätetest. (35) Teenuse eesmärgid: Belgia ametiasutused peavad väga oluliseks tagada ajakirjandusväljaannete lai levik kogu riigis, et parandada informeeritust ja arvamuste mitmekesisust ning innustada avalikkust poliitilises arutelus osalema. (36) Lepingus on kehtestatud eritingimused ettevõtte tegevusele: DPLP-le pandud spetsiaalne ajakirjandusväljaannete kättetoimetamise kohustus, mille eest riik hüvitist maksab, on laiem kui universaalteenuse juurde kuuluv tavaline kättetoimetamisteenus. Selle suhtes kehtib rida kvaliteedi ja tulemustega seotud tingimusi seoses edastamise kellaaja (näiteks enne kella 7.30), sageduse, väljaandjatele erinevate kättetoimetamisvõimaluste pakkumise, väljaandjatele antava vabadusega mahtude osas ja teenuse katkematusega (mis hõlmab vääramatu jõu juhtumite väga ranget määratlust). (37) Eritariifid: hüvitatava ajakirjandusväljaannete kättetoimetamise teenuse tariifid kehtestatakse kolmepoolsetel läbirääkimistel (Belgia riigi, DPLP ja ajakirjandussektori vahel) ning ei pea erinevalt universaalteenuse tariifidest saama reguleeriva asutuse heakskiitu. Kui universaalteenuse tariifid on kulupõhised, siis hüvitatava ajakirjandusväljaannete kättetoimetamise teenuse tariifid on oluliselt madalamad, et tagada sellele seatud eesmärkide saavutamine. ( 3 ) Esimene haldusleping sõlmiti enne, kui hakkas kehtima direktiiv 97/67/EÜ ja võeti kasutusele universaalteenuse mõiste. ( 4 ) EÜT L 15, 21.1.1998, lk 14. Vt täpsemalt artikkel 2: ajalehti ja perioodikaväljaandeid on nimetatud postisaadetiste loetelus, mida universaalteenuse osutaja peab edastama.
L 170/6 Euroopa Liidu Teataja 29.6.2012 A v a l i k u t e e n u s e o s u t a m i s e e e s t m a k s t u d h ü v i t i s e s u u r u s (38) Hüvitist võidakse maksta põhjenduses 33 nimetatud avalike teenuste eest. Avalike teenuste eest tegelikult makstud hüvitised aastate kaupa on järgmised: Aasta Esimene haldusleping Summa (eurodes) 1992 (*) 91 720 000 (*) Ainult viimane kvartal. 1993 351 327 000 1994 322 138 000 1995 368 308 000 1996 314 205 000 Aasta Teine haldusleping Summa (eurodes) 1997 208 934 000 1998 228 629 000 1999 213 788 000 2000 216 282 000 2001 224 269 000 2002 194 559 000 Aasta Kolmas haldusleping Summa (eurodes) 2003 175 554 000 2004 247 606 000 2005 254 825 000 Aasta 2.2.2.3. Kapitalisüstid Neljas haldusleping Summa (eurodes) 2006 299 729 000 2007 306 396 000 2008 315 683 000 2009 321 244 000 2010 325 735 000 (39) 1997. aasta kapitalisüstid: DPLP sai kaks kapitalisüsti kogusummas 62 miljonit eurot, millest ei teatatud. Hiljem täpsustasid Belgia ametiasutused, et need olid avaliku teenuse eest makstavate hüvitiste edasilükatud väljamaksed, mida ei olnud DPLP-le soovitud ajal tehtud. (40) 2003. aasta kapitalisüst: Belgia ametiasutused investeerisid DPLPsse 297,5 miljonit eurot. Nende sõnul tehti kõnealune investeering tavapärastes turumajanduse tingimustes tegutsevale erainvestorile vastuvõetavatel tingimustel; turumajanduse tingimustes tegutseva erainvestori põhimõtte kohaselt ei kujutavat seega endast riigiabi. (41) 2006. aasta kapitalisüst: Belgia ametiasutused tegid veel ühe kapitalisüsti summas 40 miljonit eurot. Nende sõnul oli see kooskõlas turumajanduse tingimustes tegutseva erainvestori põhimõttega, sest oli tehtud erainvesteeringutega samadel tingimustel (pari passu). 2.2.2.4. Maksuvabastused (42) Kuni 31. detsembrini 2005 oli DPLP vabastatud ettevõtlusmaksust. (43) Uurimise all oleval ajavahemikul oli DPLP vabastatud kinnisvaramaksust avalike teenuste osutamiseks kasutatud hoonete eest, mis andis talle aastas [ ] (*) kuni [ ] euro suuruse soodustuse. Maksu tasumine oleks suurendanud vastavalt nende toodete (avalike teenuste ja kaubanduslike toodete) kulu, mille jaoks kõnealuseid hooneid kasutati. (44) DPLP-l on vabastusi ka muudest kaudsetest ja kohalikest maksudest. Belgia ametiasutused ei oska selle soodustuse täpset suurust hinnata, kuid nende sõnul kuulub see vähese tähtsusega abi eeskirjade alla. (45) Maksuvabastused kehtestati enne EÜ asutamislepingu jõustumist 1958. aastal ning neis pole hiljem olulisi muudatusi tehtud. Vabastus ettevõtlusmaksust kaotati 31. detsembril 2005, kuid kaks viimati nimetatud meedet on endiselt jõus. 2.2.2.5. Hoonete üleandmine (46) 1992. aastal andis Belgia riik DPLP-le tasuta üle 63 hoonet ( 1 ). Hooned olid juba tema kasutuses, ehkki kuulusid juriidiliselt riigile. Kõnealuse kinnisvara koguväärtus oli hinnanguliselt 112,2 miljonit eurot ( 2 ). Need hooned ei olnud osa algsest varast, mis lahutati riigivaradest 1971. aastal, kui postiteenistusest sai omaette riigiamet ( la Régie des postes ), vaid need lisati sellele. Postiamet oli juba tema bilanssi kantud varade juriidiline omanik. 1992. aastal täiendavalt üle antud hooned seevastu pidanuksid katma pensionikulu, mis jäi endiselt DPLP kanda pärast seda, kui ta muudeti riigiametist iseseisvaks avalik-õiguslikuks ettevõtjaks. (*) Konfidentsiaalne informatsioon. ( 1 ) 1992. aastal sai Belgia postiteenistusest, mis seni oli olnud riigiamet ( La Régie des Postes ) iseseisev juriidiline isik ( entreprise publique autonome ). ( 2 ) Ehk 27 hoonet summas 4 138 miljonit Belgia franki (1992. aasta hinnang) + 36 hoonet summas 388,5 miljonit Belgia franki (1997. aasta hinnang).
29.6.2012 Euroopa Liidu Teataja L 170/7 (47) Belgia ametiasutused rõhutavad, et hoonete üleandmine oli osa riigile kuuluvate varade sisemisest ümberkorraldusest ega kujutanud endast eelist. Nende sõnul olid kõnealused hooned Belgia postiteenistuse kasutuses juba enne, kui sellest sai 1992. aastal DPLP (ning neid kasutas seega juba postiamet). 2.2.2.6. Riigitagatis (48) DPLP-le anti võimalus taotleda oma laenudele riigi tagatist 0,25 % suuruse preemia eest. (49) Uurimises käsitletaval ajavahemikul kasutati tagatist ainult ühel korral Euroopa Investeerimispangast (EIP) võetud 100 miljoni euro suuruse laenu puhul. DPLP ja EIP sõlmisid 22. detsembril 2004 lepingu, mille kohaselt DPLP võis kasutada EIP krediidivõimalust 10. juunini 2008. DPLP kasutas seda võimalust ja küsis 8. novembril 2007 laenuks 100 miljonit eurot, mille ta sai kätte 5. detsembril 2007. DPLP kohustus laenu tagasi maksma 11 aastamaksena, mille suurus on ligikaudu 9,09 miljonit eurot. Esimese makse tähtaeg on 5. detsember 2012 ja viimasel 5. detsember 2022. Intresse tasutakse kvartaalselt (5. detsembril, 5. märtsil, 5. juunil, 5. septembril). Intressimäära aluseks on kolme kuu EURIBOR miinus 37 baaspunkti. 3. ÜLEVAADE PÕHJUSTEST, MIS TINGISID UURIMIS MENLUSE ALGATAMISE 2009. AASTAL (50) Altmarki kohtuotsusele ( 1 ) toetudes leidis komisjon, et alates 1992. aastast avalike teenuste makstud hüvitised ning eespool nimetatud maksuvabastused, kapitalisüstid, riigitagatis ja hoonete üleandmine võisid kujutada endast riigiabi ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses. (51) Riigiabi, mis seisneb universaalteenuse osutamise kohustustega seotud kulude hüvitamises, võib pidada vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 106 lõikele 2 siseturuga kokkusobivaks, kui see on vajalik kõnealuste teenuste osutamiseks ega mõjuta kaubanduse arengut määral, mis oleks vastuolus Euroopa Liidu huvidega. (53) Seoses liigse hüvitise väljaarvutamisega vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 106 lõikele 2 leidis komisjon, et kõik avaliku teenuse osutamisega seotud tulud ja kulud olid arvesse võetud ning avalike teenuste osutamist ei olnud liigselt hüvitatud. Selle arvutuse puhul tuleb kontrollida, kas üldist majandushuvi pakkuvate teenustega seotud kulude kindlaksmääramiseks kasutatud arvestusmeetod on usaldusväärne, ja võtta arvesse kogu avaliku teenuse netokulu ning kõik täiendavad abimeetmed, mida on erinevates vormides võetud. (54) Ametnike pensionide riigipoolse rahastamise puhul kahtlustas komisjon, et pensionikohustustest vabastamine seab DPLP sotsiaalkindlustusmaksete osas konkurentide suhtes ebavõrdsesse olukorda. (55) Kooskõlas komisjoni otsusega Prantsuse kontsernis La Poste töötavate riigiteenistujate pensionide riigipoolse rahastamise kohta ( 2 ) tuleb uurida, kas kõnealune meede oli ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti c seisukohast siseturuga kokkusobiv; selleks tuleb kindlaks teha, kas DPLP sotsiaalkindlustuskulud olid pärast neist kohustustest vabastamist võrreldavad konkurentide kuludega. 4. HUVITATUD ISIKUTE MÄRKUSED 4.1. VFP JA PRODIPRESSE I MÄRKUSED (56) VFP ja Prodipresse esitasid 28. augustil 2009 oma märkused DPLP ajakirjandusväljaannete kättetoimetamise süsteemi kohta. (57) Kooskõlas oma varasema kaebusega rõhutasid VFP ja Prodipresse, et DPLP madalad tariifid ajakirjandusväljaannete kättetoimetamise valdkonnas moonutavad konkurentsi, võttes teistelt turul tegutsevatelt ettevõtjatelt igasuguse võimaluse konkureerida. (58) Nad viitasid sellele, et DPLP hinnad kehtestatakse kolmepoolsetel läbirääkimistel DPLP, väljaandjate ja riigi vahel. Kahju, mida DPLP turuhindadest madalamate hindade tõttu kannab, hüvitab nende sõnul riik üldist majandushuvi pakkuvate teenuste hüvitamise raames. Selle abi otsene saaja on DPLP, kuid kaudselt saavad sellest kasu ka ajalehekirjastajad. (52) 2009. aastal tehtud menetluse algatamise otsuses avaldas komisjon kahtlust, kas DPLP-le avaliku teenuse osutamiseks antud abi on vajalik ja proportsionaalne. (59) VFP ja Prodipresse i hinnangul võib DPLP saada ajakirjandusväljaannete kättetoimetamise eest liiga suurt hüvitist, mida ta kasutavat oma muu tegevuse rahastamiseks. ( 1 ) Eespool viidatud kohtuasi C-280 00: Altmark Trans GmbH. 4.2. BELGIA AJALEHEKIRJASTAJATE LIIDU MÄRKUSED (60) Belgia ajalehekirjastajate liit esitas oma märkused 28. augustil 2009. Ta rõhutas, kuivõrd tähtis demokraatia ja võrdsuse seisukohast on tõhus päevalehtede ( 2 ) Komisjoni otsus 2008/204/EÜ, 10. oktoober 2007, riigiabi kohta, mida Prantsusmaa andis kontserniga La Poste seotud riigiteenistujate pensionide rahastamise reformi jaoks (ELT L 63, 7.3.2008, lk 16).
L 170/8 Euroopa Liidu Teataja 29.6.2012 kättetoimetamine kogu Belgia territooriumil ühtlase ja mõistliku hinnaga, tänu millele päevalehed jõuavad tellijateni varahommikul. 4.3. DEUTSCHE POST AG JA DHL INTERNATIONALI MÄRKUSED (61) Deutsche Post AG ja DHL International esitasid oma märkused 28. augustil 2009. Nad rõhutasid vajadust uurida DPLP pensionikohustuste võtmist riigi kanda, eelkõige seda, kas see meede on kooskõlas varasema praktikaga, samuti vajadust kontrollida kapitalisüstide vastavust turule ja kulude jaotamise vastavust Chronoposti otsusele ning uurida hoonete üleandmist. 4.4. BELGISCHE DISTRIBUTIEDIENST NV / BELGIQUE DIFFU SION SA MÄRKUSED (62) 28. augustil 2009 esitas oma märkused Belgische Distributiedienst NV / Belgique Diffusion SA (edaspidi BD ), mis kuulub kontserni TNT. BD, täpsemalt selle ajakirjandusväljaannete kättetoimetamisega tegelev tütarettevõtja Deltamedia, on DPLP konkurent päevalehtede ja perioodika kättetoimetamise turul. Kooskõlas oma varem esitatud kaebusega rõhutas BD, et DPLP hinnad päevalehtede kättetoimetamise valdkonnas on madalamad kui kulud. DPLP kahju kaetakse tema väitel riigitoetustest. Madalad hinnad muudavad raskeks DPLPga konkureerimise. (67) Viimaks leiab BD, et riigi kaetavad DPLP kulud võivad hõlmata ka selliseid investeeringukulusid, mis ei ole vajalikud üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamiseks, sest DPLP võib olla kasutanud muude teenuste tarbeks rajatud infrastruktuuri. Samuti võib riigitoetusest olla rahastatud kaubanduslike toodete sooduspakkumisi. 5. BELGIA AMIASUTUSTE MÄRKUSED 5.1. BELGIA AMIASUTUSTE MÄRKUSED PENSIONIKO HUSTUSTE RIIGI KANDA VÕTMISE KOHTA (68) Belgia ametiasutused märgivad, et vastavalt Combusi kohtuotsusele ( 2 ) ei kujuta pensionikohustuste riigi kanda võtmine endast riigiabi, sest see vabastab Belgia postiteenistuse erilisest maksekoormusest, mitte tavalisest ettevõtte eelarvel lasuvast koormusest. (69) Eriline kulu olevat tingitud suuremast palgakulust, mis on seotud ametnikest töötajatega, ja vähesest paindlikkusest juhtimistasandil, mille tõttu DPLP ei saa ametnike hulka töötajaskonnas oma soovi kohaselt vähendada. (70) Belgia ametiasutused nimetavad kolm vähese paindlikkuse põhjust: 1) ametnike töökohakindlus; 2) ettevõttesisese liikuvuse puudumine; (63) BD väitel rikub DPLP nõukogu 18. juuni 1992. aasta direktiivi 92/50/EMÜ, millega kooskõlastatakse riiklike teenuslepingute sõlmimise kord, ( 1 ) ning direktiivi 97/67/EÜ artiklit 7. BD kahtlustab ka abi olemasolu ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 seisukohast ja kahtleb, kas üldist majandushuvi pakkuvate teenuste kulude hüvitamine on ELi toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 seisukohast siseturuga kokkusobiv. 3) ajutise koondamise võimaluse puudumine. (71) Ametnike töökohakindlus: DPLP rõhutab, et tema ametnikest töötajad on de facto tööle võetud piiramata ajaks. DPLP ei saa oma ametnikest töötajate lepinguid lõpetada, välja arvatud tõsise eksimuse või korduvate halbade töötulemuste tõttu. Kuid isegi sellisel juhul kehtivad vallandamise suhtes äärmiselt ranged nõuded. (64) Ta avaldab kahtlust, kas päevalehtede kättetoimetamist saab pidada üldist majandushuvi pakkuvaks teenuseks, kuivõrd enamikus liikmesriikidest on see teenus avatud konkurentsile ilma postiettevõtjat kaasamata. (65) BD kahtleb ka, kas üksnes postiettevõtjale suunatud toetus on parim abinõu päevalehtede kättetoimetamise toetamiseks; abi võidaks hoopis eraldada kirjastajatele, kes võiksid seejärel osta kättetoimetamisteenust vabaturult, kus saaksid konkureerida erinevad teenusepakkujad. (66) Isegi juhul, kui päevalehtede kättetoimetamise kohustuse andmine DPLP-le peaks heaks kiidetama, kahtleb BD kulude vajalikkuses. Tema väitel on DPLP kulud tunduvalt suuremad kui teistel ettevõtjatel, mis suurendab vajamineva toetuse määra. Seetõttu ei olevat toetused ei proportsionaalsed ega põhjendatud. ( 1 ) EÜT L 209, 24.7.1992, lk 1. (72) Peale selle on riiginõukogu (Conseil d État Belgia halduskohus, mille jurisdiktsiooni alla kuuluvad riigiteenistujad, sellal kui töölepingu alusel töötajad alluvad töökohtute jurisdiktsioonile) kaldunud soosima ametnikke, kehtestades ranged normid n-ö piisava põhjenduse kindlaksmääramiseks. Seetõttu ei saa DPLP oma ametnikest töötajaid majanduslikel või tehnilistel kaalutlustel koondada ei individuaalselt ega kollektiivselt. (73) Seega ei saa töölepingute lõpetamist kasutada juhtimisvahendina töötajaskonna koosseisu ümberkujundamiseks vastavalt tegelikele majandustegevuse vajadustele. Võimaluse puudumine majanduslikel kaalutlustel töötajaid koondada piirab oluliselt ka DPLP võimalusi selliste probleemide lahendamiseks nagu ebapiisav liikuvus ning ametnike turutasemest suuremad palgad ja soodustused. Peale selle ei ole ametnikest töötajatel õigust taotleda automaatset üleminekut riigiasutusse ning ka DPLP ei saa sellist üleminekut nõuda. ( 2 ) 16. märtsi 2004. aasta otsus kohtuasjas T-157/01: Danske Busvognmaend vs. komisjon (EKL 2004, lk II-917, punkt 57).
29.6.2012 Euroopa Liidu Teataja L 170/9 (74) See tähendab, et ametnikest personali vähenemine toimub peamiselt vabatahtliku töölt lahkumise kaudu, mida tuleb ette harva, ja loomuliku vähenemise teel. (75) Ettevõttesisese liikuvuse puudumine: lisaks sellele, et DPLP ei saa vähendada ametnikest personali valdkondades, kus teenuste nõudlus on vähenenud, on rangelt piiratud ka tema võimalused ametnikest töötajaid organisatsiooni sees vastavalt vajadusele ümber paigutada. (76) Sellised tegurid nagu keeleline kuuluvus, kvalifikatsioon, staaž ja ametiaste piiravad oluliselt DPLP võimalust paigutada töötajaid valdkondadest, kus personalivajadus väheneb näiteks traditsioonilise postiteenuse taandumise tõttu, sellistesse valdkondadesse, kus on liiga vähe töötajaid näiteks pensionilemineku või nõudluse kasvu tõttu. (77) Teiste sõnadega, avaliku teenistuse eeskirjade jäikuse tõttu ei saa DPLP ametnikest personali vastavalt vajadusele ümber paigutada ega tasakaalustada liiga suure ja liiga väikese töötajaskonnaga tegevusvaldkondi. Paradoksaalsel kombel peab DPLP palkama liiga väikese töötajaskonnaga valdkondadesse ajutisi või töölepinguga töötajaid, hoides samal ajal liiga suure töötajaskonnaga valdkondades liigset ametnikest personali. (78) Ajutise koondamise võimaluse puudumine: samuti ei saa DPLP ametnikest töötajaid majanduslikel kaalutlustel ajutiselt koondada, nagu saavad teha erasektori ettevõtjad juhul, kui ei ole piisavalt tööd. (79) Suurem palgakulu: kui postiamet 1992. aastal iseseisvaks avalik-õiguslikuks ettevõtjaks muudeti ja DPLPks ümber nimetati, olid ametnikest töötajate palgad ja soodustused tunduvalt suuremad kui erasektori töölepinguga töötajatel. Alates 1992. aastast on staažiga seotud automaatsed palgatõusud ja ametiühingute tugev läbirääkimispositsioon seda suhteliselt kõrgemat palkade ja soodustuste taset säilitanud. (80) Lisaks töölepinguga töötajatega võrreldes suurematele palkadele ja soodustustele on ametnikest töötajatel ka 4 11 tasulist puhkusepäeva rohkem, ( 1 ) mis suurendab DPLP kulusid. Nende ametnikke hõlmavate tegurite tõttu on DPLP-l olnud raske kontrollida ametnikest töötajate ühikukulu, mistõttu see on oluliselt suurem kui töölepinguga töötajate puhul erasektoris. (81) Pärast postiameti ametnike ülevõtmist 1992. aastal mõistsid DPLP juhid, et see töötajaskond oma suurema palgakulu ja juhtimispiirangutega kujutab endast struktuurset halvemust, millega oli postituru liberaliseerudes aina raskem toime tulla. Seetõttu lõpetas DPLP 1998. aastal ametnikest töötajate palkamise. Töötajaskonna loomulik vähenemine peamiselt pensionilemineku tõttu tõi kaasa töötajate absoluutarvu vähenemise 23 538 inimesele 2008. aastal. (82) Kuna ametnike vähenemine sõltub peamiselt loomulikust vähenemisest tegeliku vanusepüramiidi kontekstis, on see kulgenud aeglaselt ja kulgeb suure tõenäosusega samamoodi kuni 2030. aastani ehk veel pikka aega pärast postituru täielikku liberaliseerimist, nagu on näha järgmisel joonisel. ( 1 ) Töölepinguga töötajatel on 20 päeva puhkust aastas, ametnikest töötajatel aga 24 päeva ning lisaks sellele olenevalt vanusest veel kuni 7 päeva.
L 170/10 Euroopa Liidu Teataja 29.6.2012 Joonis 2 DPLP ametnikest töötajaskonna muutumine Allikas: Belgia ametiasutused. (83) Belgia ametiasutused leiavad seega, et DPLP ametnikest töötajaskond kujutab endast juhtimise ja kulude seisukohast tõsist halvemust võrreldes eraettevõtjatega ning riik vabastas DPLP erilisest maksekoormusest, mida tema konkurentidel ei ole. (87) Nad väidavad kõigepealt, et avaliku teenuse kulude igaaastane hüvitamine ei ole riigiabi, kuivõrd see on kooskõlas Altmarki kohtuotsusega. (84) Meede ei ole nende väitel riigiabi ning lähenemine, mida komisjon rakendas menetluse algatamise otsuses varasemate pensioniskeeme käsitlevate juhtumite eeskujul (EDF, ( 1 ) La Poste (Prantsusmaa), ( 2 ) Royal Mail ( 3 )), ei ole seega DPLP puhul vajalik. (85) Belgia ametiasutused rõhutavad ühtlasi, et juhul kui sellist meetodit DPLP puhul rakendataks, viiks see järeldusele, et DPLP sotsiaalkindlustuskulude protsent palgakuludest on sama suur kui tema konkurentidel. 5.2. BELGIA AMIASUTUSTE MÄRKUSED AVALIKU TEENUSE KULUDE IGA-AASTASE HÜVITAMISE KOHTA (86) Belgia ametiasutused esitasid DPLP raamatupidamisandmed ( 4 ) ja selgitasid DPLP kasutatud kuluarvestuspõhimõtteid. ( 1 ) Komisjoni otsus 2005/145/EÜ, 16. detsember 2003, mis käsitleb Prantsusmaa antud riigiabi EDFile ja elektri- ning gaasitööstuse sektorile (ELT L 49, 22.2.2005, lk 9). ( 2 ) Eespool nimetatud otsus 2008/204/EÜ. ( 3 ) Komisjoni otsus 2009/613/EÜ, 8. aprill 2009, meetmete C 7/07 (ex NN 82/06 ja NN 83/06) kohta, mida Ühendkuningriik on rakendanud ettevõtja Royal Mail suhtes (teatavaks tehtud numbri K(2009) 2486 all) (ELT L 210, 14.8.2009, lk 16). Vt eriti põhjendused 108 113. ( 4 ) Vt punkt 6.1. (88) Seejärel rõhutavad nad, et isegi kui avaliku teenuse eest makstav hüvitis on riigiabi, on see siseturuga kokkusobiv, sest sellega ei hüvita liigselt DPLP avaliku teenusega seotud netokulu. Belgia ametiasutuste väitel näitavad nende esitatud arvutused hoopis DPLP kulude alahüvitamist. (89) Viimaks märgivad Belgia ametiasutused, et mõned meetmed kujutavad endast olemasolevat riigiabi. Seda küsimust käsitletakse punktis olemasoleva abi kohta (põhjendused 224 jj). 5.3. BELGIA AMIASUTUSTE MÄRKUSED KAPITALISÜS TIDE KOHTA 5.3.1. 1997. aasta kapitalisüstid (90) 12. augusti 2009. aasta kirjas komisjonile viitavad Belgia ametiasutused sellele, et 1997. aasta kapitalisüste kogusummas 62 miljonit eurot tuleb käsitada avaliku teenuse eest makstava hüvitise edasilükatud väljamaksetena.
29.6.2012 Euroopa Liidu Teataja L 170/11 5.3.2. 2003. ja 2006. aasta kapitalisüstid (91) Belgia ametiasutuste sõnul põhinesid 2003. ja 2006. aasta kapitalisuurendamised strateegilisel kaval, ( 1 ) mille lõppeesmärk oli ettevõtte konkurentsivõime ja tulususe parandamine postituru järkjärgulise liberaliseerimise kontekstis. kustutamine ei toimunud samal ajal ning kujutas endast tavapärast raamatupidamistoimingut, sest riik oli sõnaselgelt teatanud, et DPLP-le neid võlgu ei maksta. 2005. aasta bilansi puhastamise ajal kustutatud summade lõplik suurus ei kattunud 2003. aasta kapitalisüsti summaga ega 2002. aasta lõpuks kogunenud kahjumiga. (92) Strateegilisel kaval oli kaks peamist eesmärki: 1) parandada tootlikkust, et tagada konkurentsivõime ja tulusus liberaliseerituma turu kontekstis; 2) arendada DPLPd turuloogikale vastavalt, muutes selle kapitali ligipääsetavaks erainvesteeringutele, st saavutada erainvestorite ligitõmbamiseks vajalik tootluse tase ja seda hoida ning luua võimalused ettevõtte kasumipotentsiaali realiseerimiseks. (93) 2003. aasta kapitalisüst: Belgia ametiasutuste sõnul oli 2003. aasta kapitalisuurendamise eesmärk tugevdada DPLP omakapitali, kuivõrd ettevõtja oli võtnud olulisi finantskohustusi nelja uue sorteerimiskeskuse ehitamiseks, ühe senise keskuse ajakohastamiseks, tegevuse automatiseerimiseks ja kanderingide optimeerimiseks. (94) Belgia ametiasutuste sõnul kaeti investeeritud vahenditest ka personalikulusid, mis olid tingitud töötajate arvu vähenemisest seoses eelpensioni skeemi rakendamisega, tööaja lühendamisest ja uute töötajate palkade tõstmisest. (95) Need meetmed olevat andnud põhjendatud kindlustunde, et ettevõtte tulusus suureneb ajavahemikus 2003 2007 erainvestorite ootustele vastavaks. Belgia riik kui DPLP ainuke aktsionär 2003. aastal olevat seega juhindunud investeerimisotsust tehes tulususväljavaadetest, tegutsedes täielikus vastavuses turumajanduse tingimustes tegutseva erainvestori põhimõttega. (96) 5. augustil 2009 rõhutasid Belgia ametiasutused lisaks, et tulususe prognooside kohaselt vastasid kapitali suurendamise tingimused turumajanduse tingimustes tegutseva erainvestori põhimõttele, kuivõrd oodatav tootlus oli suurem, kui erainvestor oleks nõudnud. Need prognoosid olid realistlikud, sest tegelik tulusus ajavahemikus 2003 2008 oli oodatust märgatavalt suurem. (97) Belgia ametiasutused täpsustasid, et 2003. aasta kapitalisuurendamine ei olnud kuidagi seotud riigi võlgade kustutamisega DPLP bilansist 2005. aastal. Kõnealune ( 1 ) Strateegiline kava esitati komisjonile 3. detsembri 2002. aasta teates. (98) 2006. aasta kapitalisüst: Belgia ametiasutused rõhutavad, et see kapitalisüst oli kooskõlas turumajanduse tingimustes tegutseva erainvestori põhimõttega, kuivõrd see toimus samadel tingimustel (pari passu), mida kohaldati erainvestorile Post Invest Europe SA, kes investeeris 300 miljonit eurot. Riik ja erainvestor märkisid uusi aktsiaid, nii et uus investor sai 50 % aktsiatest miinus üks aktsia ja riigile jäi 50 % aktsiatest pluss üks aktsia ( 2 ). (99) Uute aktsiate hinna määramisel hindas investeerimispank, kelle poole Belgia ametiasutused pöördusid, DPLP koguväärtuseks [ ] [ ] eurot. Riik määras lõpuks ettevõtte koguväärtuseks enne kapitalisuurendamisi [ ] eurot. Belgia ametiasutused tunnistavad, et DPLP hilisemad tulemused ületasid hindamise ajal tehtud oletusi. (100) Strateegilise kava elluviimine tegi Belgia ametiasutuste väitel DPLPst ühe efektiivseima ettevõtja Euroopas. DPLP olevat teinud olulisi edusamme tulususe, tõhususe ( 3 ) ja kvaliteedi osas, säilitades samas klientidele mõistliku hinnataseme. 5.4. BELGIA AMIASUTUSTE MÄRKUSED MAKSUVABAS TUSTE KOHTA E t t e v õ t l u s m a k s u v a b a s t u s (101) Belgia ametiasutused tunnistavad oma 12. augusti 2009. aasta avalduses, et DPLP-le ei kehtinud kuni 27. detsembrini 2005 ettevõtlusmaksu kohustus, vaid kasumimaksu kohustus (st juriidilise isiku tulumaksu kohustus). Nad rõhutavad siiski, et DPLP ei saanud ajavahemikus 2003 2005 sellest maksurežiimist kasu: kui tema suhtes oleks kehtinud ettevõtlusmaks, oleks ta deklareerinud varasema kahjumi ja ei oleks seega pidanud sel perioodil ettevõtlusmaksu tasuma. (102) Nad rõhutavad ka, et DPLP pidi ajavahemikul 2003 2005 maksma 2 miljoni euro ulatuses kasumimaksu. ( 2 ) DPLP märgitud kapital enne uute aktsiate emiteerimist oli 443,8 miljonit eurot ja kuulus 100 % ulatuses riigile. Pärast uut aktsiaemissiooni suurenes kapital 340 miljoni euro võrra ehk 783,8 miljoni euroni. Aktsiate hind oli 2 500 eurot olemasoleva kapitali osas ja 1 464 eurot uute aktsiate osas. ( 3 ) Belgia ametiasutused märgivad, et ajavahemikus 2003 2009 vähendas DPLP kulusid keskmiselt [ ] % aastas, samal ajal kui tulude kasv jätkus.
L 170/12 Euroopa Liidu Teataja 29.6.2012 (103) Alates 2006. aastast pidi DPLP tasuma ettevõtlusmaksu, ilma et oleks saanud deklareerida varasemat kahjumit. Belgia ametiasutuste hinnangul moodustas kaotatud maksukrediit 51,87 miljonit eurot. (112) Belgia ametiasutused leiavad, et 0,25 % suurune preemia on kohane, arvestades DPLP finantsolukorda ja temapoolse makseviivituse väikest tõenäolisust. Nende hinnangul oleks sellise laenu intressi turumäär ilma riigitagatiseta olnud kuni 40 baaspunkti võrra suurem. (104) Nad järeldavad seega, et DPLP ei saanud 2006. aastani kehtinud ettevõtlusmaksu vabastusest puhaskasu. K i n n i s v a r a m a k s u v a b a s t u s (105) Belgia ametiasutused täpsustavad, et DPLP on vabastatud kinnisvaramaksust avaliku teenuse osutamiseks kasutatavast kinnisvarast saadava tulu puhul. (106) Nad hindasid DPLP netosoodustust, mille summa moodustab nende sõnul üksnes piiratud osa lisakuludest, mida ettevõtja peab kandma seoses rangelt kindlaksmääratud tihedusega postivõrgu töös hoidmise kohustusega, mida ei hüvitata mingil muul viisil. M u u d m a k s u v a b a s t u s e d (107) Belgia ametiasutused selgitavad, et DPLP on vabastatud mõningatest kaudsetest ja kohalikest maksudest. Nad rõhutavad, et nende maksuvabastuste netomõju on vähese tähtsusega. 5.5. BELGIA AMIASUTUSTE MÄRKUSED HOONE ÜLEANDMISE KOHTA (108) Belgia ametiasutused kinnitasid oma 12. augusti 2009. aasta avalduses, et DPLP muutmisel iseseisvaks avalikõiguslikuks ettevõtjaks anti talle üle teatud hulk hooneid. Need hooned olid juba DPLP kasutuses alates 1971. aastast ning ta vajas neid postiteenuse osutamiseks. (109) Belgia ametiasutused rõhutavad, et hoonete üleandmine ei andnud DPLP-le mingit eelist, sest ta kasutas neid juba avaliku teenuse osutamiseks. Teiste sõnadega oli nende hinnangul tegemist üksnes riigivarade ümberkorraldamisega. 5.7. BELGIA AMIASUTUSTE MÄRKUSED HUVITATUD ISIKUTE MÄRKUSTE KOHTA (113) Belgia ametiasutused leiavad oma 12. oktoobri 2009. aasta avalduses, et üksnes BD ja FVP/Prodipresse i märkused sisaldavad olulisi argumente. Need argumendid on seotud päevalehtede ja perioodikaväljaannete varase kättetoimetamisega. M ä r k u s e d a j a k i r j a n d u s v ä l j a a n n e t e k ä t t e t o i m e t a m i s e l e p i n g u t e k o h t a (114) Belgia ametiasutused põhjendavad, et erinevalt BD väitest ei kuulu reserveerimata postiteenuste (nagu ajakirjandusväljaannete kättetoimetamine) osutamise lepingud Euroopa Liidu riigihankealaste õigusnormide (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/18/EÜ) ( 1 ) reguleerimisalasse. (115) Nad rõhutavad ka, et päevalehtede ja perioodikaväljaannete kättetoimetamine kui üldist majandushuvi pakkuv teenus ei riku liidu reegleid postituru liberaliseerimise vallas. (116) Samuti viitavad Belgia ametiasutused sellele, et kõnealuste lepingute sõlmimine ei ole meelevaldne otsus. Nende sõnul on DPLP ainuke ettevõtja, kes suudab täita sellist liiki teenuste osutajale seatud tingimusi ja kohustusi. A j a k i r j a n d u s v ä l j a a n n e t e k ä t t e t o i m e t a m i s e e e s t e i m a k s t a l i i g s e t h ü v i t i s t (117) Belgia ametiasutused rõhutavad, et erinevalt BD väidetest ei saanud DPLP ajavahemikul 2002 2008 päevalehtede ja perioodika kättetoimetamise kulude eest liigset hüvitist. 5.6. BELGIA AMIASUTUSTE MÄRKUSED LAENUDE RIIK LIKU TAGAMISE KOHTA (110) Belgia ametiasutused rõhutavad oma 12. augusti 2009. aasta avalduses, et DPLP laenudel ei ole automaatset riigi tagatist. Kui DPLP peaks sellist tagatist taotlema, vajab ta Belgia ametiasutuste heakskiitu ja peab maksma riigikassale igal aastal 0,25 % suurust preemiat. (118) Nad ei jaga FVP/Prodipresse i arvamust, et DPLP suurendas oma investeeringuid ja lisakulusid seoses varase kättetoimetamise teenuse laiendamisega 82 %st 100 %ni riigi territooriumist. Kuna kõnealused 18 % hõlmavad peamiselt kaugeid piirkondi, kasvasid DPLP personalikulud ebaproportsionaalselt ja DPLP pidi soetama pikkadeks vahemaadeks sobivad transpordivahendid, millel on suured amortisatsioonikulud. (111) Vaatlusalusel ajavahemikul kasutas DPLP riigitagatist ainult üks kord. (119) Viimaks rõhutavad Belgia ametiasutused, et ajakirjandusväljaannete varase kättetoimetamise teenuse eest makstava hüvitise arvutamisel ei võetud arvesse DPLP reklaamikampaania kulusid. ( 1 ) ELT L 134, 30.4.2004, lk 114.
29.6.2012 Euroopa Liidu Teataja L 170/13 K u l u t õ h u s u s (120) BD väitel ei ole DPLP tegevus ilmselgelt kulutõhus. Belgia ametiasutused vaidlustavad selle väite, rõhutades, et see ei võta täiel määral arvesse ajakirjandusväljaannete varase kättetoimetamisega seotud suuri lisakulusid ega arvesta DPLP olulisi pingutusi kulude kontrollimise ja tootlikkuse suurendamise vallas. uurimismenetluse algatamist) võetud meetmed olemasolev abi, sest Üldkohtu varasem tühistamisotsus olevat tühistanud ka kõik komisjoni varasemad uurimistoimingud. Teiselt poolt väidavad nad, et kuna komisjon tegi oma esimese uurimistoimingu 2002. aasta detsembris, ei tohiks uurimine hõlmata enne 1992. aasta detsembrit võetud meetmeid. Nende hulka kuuluvad hoonete üleandmine ja 1992. aastal makstud esimene aastatoetus. D e l t a m e d i a (121) BD sõnul on Deltamedia kulud DPLPst väiksemad. Belgia ametiasutuste kohaselt tuleneb see järgmistest asjaoludest: a) Deltamedia ei paku kogu riiki katvat teenust; b) Deltamedia teeb koostööd füüsilisest isikust ettevõtjatega; c) Deltamedia teenus on piiratud, sest ta teeb koostööd üksnes teatud hulga väljaandjatega, kes on seotud üheainsa ajakirjanduskontserniga; d) kirjastused toimetavad päevalehed otse jaotuspunktidesse. 5.8. BELGIA AMIASUTUSTE MÄRKUSED OLEMASOLEVA ABI KOHTA (122) Belgia ametiasutused märgivad 21. detsembri 2010. aasta avalduses, et mõned uurimises käsitletud meetmetest kujutavad endast olemasolevat abi. 6. HINDAMINE 6.1. SISSEJUHATAVAD MÄRKUSED DPLP KULUARVESTUS SÜSTEEMI KOHTA (126) Direktiivi 97/67/EÜ (mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. veebruari 2008. aasta direktiiviga 2008/6/EÜ, millega muudetakse direktiivi 97/67/EÜ seoses ühenduse postiteenuste siseturu rajamise lõpuleviimisega; ( 1 ) kolmas postidirektiiv), artiklis 14 on nõutud, et postiettevõtjad peaksid kuluarvestust, milles tehakse selget vahet universaalteenuse alla kuuluvate ja mittekuuluvate teenuste ja toodete vahel. Nad peavad oma raamatupidamisearvestuses omistama otsesed kulud toodetele otse ning üldkulud kas otse või kaudselt, eelkõige jaotades asjakohases proportsioonis sellised üldkulud, mis on vajalikud nii universaalteenuste kui ka muude teenuste osutamiseks. DPLP kasutab tegevuspõhist kuluarvestust (ABC), mis vastavalt kulude täieliku jaotamise meetodile (FDC) omistab kõik tegevuskulud kuni tuluni ilma intresside ja maksudeta (EBIT) erinevatele toodetele. Kuluarvestus hõlmab kõiki DPLP tegevuskulusid ja organisatsiooniüksusi. 2009. aastal moodustasid kaubanduslikud tooted [ ] % DPLP käibest ja avalike teenustega seotud tooted [ ] %. (127) Kuluarvestusmeetod hõlmab kolme tasandit: ressursid, tegevusvaldkonnad ja tooted. Selle eesmärgiks on kindlaks määrata iga toote osa kuludes. Maksuvabastused (123) Esiteks toovad Belgia ametiasutused välja, et maksuvabastused anti DPLP-le enne Belgia ühinemist Euroopa Liiduga ja need kujutavad endast seega olemasolevat abi. (128) Kulud on jagatud 398 tüübiks ja 3 954 vastutuskeskuseks. Viimased on raamatupidamisearvestuses koondatud 34 ressursikogumiks ja 108 koodigrupiks. Erinevaid tegevusi on 986. Postituru liberaliseerimine (124) Teiseks väidavad Belgia ametiasutused, et iga-aastast toetust hakati DPLP-le maksma enne 1999. aastat ehk enne postituru liberaliseerimist ning see on seega olemasolev abi. Samuti ei peaks olemasolevaks abiks pidama enne 1999. aastat tehtud kapitalisuurendamisi, juhul kui need kujutavad endast riigiabi. (129) Ressursikulud omistatakse tegevusele olenevalt selle iseloomust: otsesed ressursid on otseselt seotud konkreetse tegevusega, kaudsed ressursid aga on seotud mitme tegevusega ja tuleb jaotada viisil, mis kajastab asjaomase ressursi kasutamise määra iga tegevuse puhul. Üldine kulu tegevusele hõlmab üldkulusid, mida ei saa omistada konkreetsele tegevusele; sellised kulud jaotatakse kõikide toodete vahel võrdselt kulud pluss meetodil kujundatud hinna alusel. Kümneaastane aegumistähtaeg (125) Kolmandaks väidavad Belgia ametiasutused, et tulenevalt kümneaastasest aegumistähtajast on kõik enne 13. juulit 1999 (ehk kümme aastat enne käesoleva ametliku (130) 986 tegevusvaldkonda on koostisosad, millest moodustuvad kõikide toodete väärtusahelad. Üks osa mingi ( 1 ) ELT L 52, 27.2.2008, lk 3.