TÕRVA VALLAVOLIKOGU VOLIKOGU ISTUNGI PROTOKOLL Taagepera 20.11.2019 nr 1-1/2019/10 Algus 15.00 Lõpp 18.00 Samaaegselt Tõrva Vallavolikogu istungiga toimusid ka Mulgi Vallavolikogu ja Viljandi Vallavolikogu istungid. Volikogu istungit juhatas volikogu esimees Enn Mihailov, protokollis vallasekretär Signe Kiin. Võtsid osa Tõrva Vallavolikogu liikmed: Vello Jaska, Agu Kabrits, Ilmar Kõverik, Enn Mihailov, Harry Mägi, Ilona Osijärv, Maire Riit, Ahti Saar, Indrek Sarap, Aleksander Zemskov, Marko Tamm, Tarmo Tamm, Indrek Valner, Riho Valtner, Eero Viisu, Tiiu Vips, Kalle Vister. Võtsid osa Mulgi Vallavolikogu liikmed: Eveli Allik, Kerti Einstein, Olavi Israel, Kati Kuusk, Leo Liiber, Ürjo Mälksoo, Reet Paju, Jüri Patune, Eneli Põder, Andres Rõigas, Tarmo Simson, Raimond Tammoja, Taimo Tugi, Taevo Viitas, Villu Võsa, Anne Ladva, Arvo Maling, Aimar Peterson, Mari Saarela. Võtsid osa Viljandi Vallavolikogu liikmed: Kaupo Kase, Airi Aruoja, Valmar Haava, Jaanus Kaasik, Kalevi Kaur, Ly Kirt, Loit Kivistik, Aivar Kustavus, Joel Mandri, Medi Meikar, Hellar Mutle, Rait Märtin, Mare Pariis, Peeter Peek, Heino Ruus, Mait Siirus, Väino Viidebaum, Juhan Änilane. Istungist võtsid kutsututena osa: Tõrva vallavanem Maido Ruusmann, Tõrva vallasekretär Signe Kiin, Tõrva abivallavanem Aivar Uibu, Tõrva abivallavanem Andres Agan, Tõrva Vallavalitsuse liige Tõnu Jaansalu, Mulgi vallavanem Imre Jugomäe, Mulgi Vallavalitsuse liige Ervin Tamberg, Mulgi Vallavalitsuse liige Taivo Västrik, Mulgi vallasekretär Milja Janson, Mulgi Vallavalitsuse jurist Inge Dobrus, Viljandi Vallavalitsuse liige Rein Anton, Viljandi linnapea Madis Timpson, MTÜ Mulgimaa Arenduskoda juhatuse liige Andres Saarep, EAS turismiarenduskeskus direktor Margus Sameli, EAS turismiarenduskeskus arendusjuht Kristiina Jors, Setomaa Liit MTÜ juhatuse liige Margus Timmo, Mulgi vanem Siim Kabrits, Mulgi Kultuuri Instituut juhatuse liige Ave Grenberg, Sille Roomets. Päevakord:
2 Tõrva Vallavolikogu esimees Enn Mihailov avas volikogu istungi. Enn Mihailov küsis, kas on ettepanekuid ja täiendusi seoses päevakorraga. Ettepanekuid ja täiendusi ei esitatud. Ühehäälselt kinnitati istungi päevakord järgmiselt: Tõrva vallavanem Maido Ruusmann andis ülevaate Mulgi omavalitsuste ühisel volikogu istungil osalejatest ja päevakavast. Ettekandja: EAS turismiarenduskeskuse direktor Margus Sameli Margus Sameli andis ülevaate Eesti turismi olukorrast. Küsimused: O. Israel: kas Eestis on selliseid tendentse, et mingeid valdkondi tuleks pidurdada või enda käitumist parandada? M. Sameli: riiklikus strateegias on eesmärk turismi mahu kasvatamine neli korda. Samas, eesmärk ei saa olla lihtsalt rohkem turiste. Peame tegema valikuid. Tallinn ja massiturism ei ole jätkusuutlik. Vene turistile on vaja luua rohkem võimalusi. Oluline, et turistid jõuaks ka maapiirkondadesse. A.Karu: kuidas Tallinnast ja EAS-i vaatest Mulgimaa paistab? M.Sameli: andmed on hästi olulised. Oleks vaja saada korralikud andmed, mobiilpositsioneeringuga saame andmed alles siis kui turist hakkab helistama. Peame vaatama, kas on loogiline turismi teekond. Piirkonnad peavad omavahel koostööd tegema. Initsiatiiv peaks tulema kohtadelt. S.Kabrits: Mulgimaale on maetud Barclay de Tolly. Hiinas teatakse Napoleoni. Kui öelda, et Barclay de Tolly on Napoleoni alistaja, siis pakub see kõigile huvi. Kui palju EAS tegeleb märksõnade teema arendamisega? M.Sameli: oleme teinud erinevaid uuringuid, kuidas meid otsitakse. Näiteks maakondade järgi ei otsita. Ei otsita ka nende märksõnade järgi, millega sihtkohad ennast reklaamivad. Näiteks saab müüa Lapimaa ja Eesti kombinatsiooni. Tartu Kultuurikolledzis kaardistatakse autentsed kultuurivaldkonnad. Kui inimene tuleb siia ja pettub ning paiskab selle sotsiaalmeediasse, siis selle mõju on väga halb. Hiinlaste jaoks oleme me baltikum ja USA-le skandinaavia. Peame eristuma. Meil on näiteks väga ilusad rahvariided. Hetkel on jaapanlaste ja hiinlaste seas esirinnas Seto ja Kihnu, aga meil on ka palju muud pakkuda. V.Jaska: kas on märgata ka seda, et turismi edendamisele aitavad kaasa isiklikud kontaktid? M.Sameli: on väga oluline, et ise oleme positiivsed ja usume, et turistidest on Eestile kasu. Väga
3 oluline on kohalike suhtumine. Peame saavutama ühiskondliku kokkuleppe selles osas. I.Jugomäe: kas peaksime vaatama rohkem hoopis Läti poole või pigem Hiina poole? M.Sameli: inimeste jõukus suureneb, lähinaabrid olulised. Jõukus toob reiside sageduse. Soomlastest on umbes 50% käinud Eestis 6 korda. Ka see võiks suureneda. Oluline, et meil oleks erinevates piirkondades midagi pakkuda. O.Israel: RMK on kindlasti üks koostööpartner, kes võiks veel olla koostööpartnerid, kes turisti siia tooks? M.Sameli: koostööpartnereid on palju. Tallinna Sadamat ei saa ära unustada. Sealt läbi tuleb meile 10 miljonit turisti aastas. RMK on teinud väga head tööd, kuid RMK ei ole tegelikult suunatud välisturistile. Oluline on teha asju tervikuna.tulemas uued EL rahastused. MKM tänane suund on et uusi struktuure juurde ei tekitata, lähtutakse olemasolevatest. Osades piirkondades on KOV-id palju suuremad rahastajad kui MAK-id. I.Jugomäe: kui oluliseks peate, et omavalitsuses oleks olemas kohapealne turismitöötaja? M.Sameli: oluline, et ei oleks paralleelstruktuure. Tuleks piirkonna jõud kokku panna ja tekitada erinevad kompetentsid. Kohapeal võiks olla nõustaja-ärinõustaja, on digitaalse kompetentsi vajadus. M.Ruusmann: kuidas teile tundub mulgimaa kui turismisihtkoht? Kas mulgi kultuuri baasilt on turismi alaselt suur potentsiaal? K.Jors: turismiarendusorganisatsioonid ei tunne maakonna piire. Kõik töötajad täidavad sarnaseid tööülesandeid. Organisatsioonis on valdavalt 1-2 töötajat. Oluline on suur strateegiline plaan, et ettevõtted saaks nõustamist. Müüma peaks väikseid sihtkohti, mulgimaa, setomaa jne. 70 töötaja vahel peaks olema valdkonnad ära jaotatud. Sellega saaks tugevdada kompetentsi, oluline, et inimesed saaksid spetsialiseeruda. Tootearendus ja külastaja kogemus kohapeal on oluline. Vajalik oleks tänast killustatud turismiarendust konsolideerida. Ettekandja: Setomaa Liit MTÜ juhatuse esimees Margus Timmo A.Rõigas: Setomaal on praegu neli sellist kogukonda, kes kiidavad ennast, kuidas nemad on inimesi juurde toonud. Paljud ei ole juurtega setod. Kui palju liit on sellega seotud ja kuidas teile see meeldib ja kas ühel hetkel tuleb inimestega piir ette, et kõik ei ole kultuuritaustaga. M.Timmo: 2005.aastal kui tegevust alustasime, siis põlissetod olid väga pessimistlikud. Muutuste eestvedajaid ei olnud setode hulgas. Kõik katuseorganisatsioonid käivitasid sisserännanud. Pole nii oluline, kust sa pärit oled. Meil on kõik teretulnud. O.Israel: milliseid mõtteid on idapiiri osas, kuidas piiriületust kergemaks muuta?
4 M.Timmo: peame tegema üle piiri käimise nii lihtsaks kui võimalik. Proovime suurde poliitikasse mitte sekkuda. Meil on majanduslik ja kultuuriline koostöö, ühisprojektid. Otsime vene poolega kontakte. Töös on elektroonilise viisa projekt. Ettekandja: Tõrva vallavanem Maido Ruusmann M.Timmo: seto külastuskeskust külastab aastas umbes 20 000 inimest. Kavandatav 50 000 on mulgi keskuse pouhul täiesti reaalne number. V.Jaska: oleks vaja juba praegu hakata mõtlema sellele inimesele, kes seda keskust vedama hakkab. M.Ruusmann: väga õige. Täna on vaja esmalt puuduolev raha leida. Seda objekti tuleb majandada äriloogikast jätkuvalt. Eesmärk on, et majandamiskulu peab hakkama keskuselt endalt tulema, KOV-id ülalpidamiskulusid kandma ei hakka. Juht peab olema ärilise mõtlemisega. O.Israel: mis mõtted on juhi osas? M.Ruusmann: projektiga on tegelenud Sille Roomets. S.Roomets: peale projekti valmimist peaks tulema uus värske juht. M.Ruusmann: meid on nõustamas Anu-Mall Naarits. Peame protsessi faasideks jaotama: ettevalmistus, ehitus ja edasised tegevused. K.Kase: mis ettepanek on puuduoleva summa osas? M.Ruusmann: mõistlik oleks omavalitsustel jagada puuduolev summa kahe aasta peale 2020 ja 2021 ära ja garanteerida. Samal ajal otsida täiendavaid rahastusallikaid juurde. EAS toetuse säilitamine eeldab puuduolevate summade garanteerimist. K.Kase: 60 000 oleks siis ühele omavalitsusele, 30 tuhat aastas? M.Ruusmann: jah. Jaanuari lõpp 2020 peab ära garanteerima. M.Timpson: 180 000 kolme valla vahel jagades ei ole liiga suur summa. Viljandi linn igal juhul võidab sellest mulgi keskusest. Kultuuri säilitamisel võiks võtta eeskuju setodelt. Nemad on rohkem pildis kui mulgid. Maja ehitus on väga lihtne, aga peab mõtlema, kuidas kultuuri säilitada. Mulgid on oma ajaloolise võimaluse mingis mõttes maha maganud. M.Ruusmann: mulgi kultuur ei võrdu mulgi elamuskeskusega. Mulgi kultuuri areng on üks süsteem. Setod said varem jala ukse vahele. 2011.a. siseministeerium andis rahastuse, et töötada välja mulgi programmi dokument. See töötati välja, aga dokumendiks see jäigi, rahastust peale ei tulnud. Riigi poolt rahastus ei ole olnud piisav, aga positiivsed tendentsid on näha. Peame ise näitama end võrdväärsete ja jätkusuutlike partneritena.
J.Patune: kas olete mõelnud kaasata ka välismulke ja rikkaid mulke keskuse rajamisel? M.Ruusmann: käisin Kanadas mulgi kogukonnas selle teemaga. See võimalus on ka lauas, ühisrahastus. Sellega tekiks rohkem omanikutunnet ja tahet rohkem panustada. 5 Arutelu (allkirjastatud digitaalselt) Enn Mihailov volikogu esimees (allkirjastatud digitaalselt) Signe Kiin protokollija