Meie Misjon SA EELK Misjonikeskuse ajakiri talv 2019 18 (42) Usk annab Jumala abi Valge rikka mehe kristlus Miks liituda kogudusega? Läbirääkimiste kunst Sinagi võid olla prohvet! Eesti oma misjonitv Jeesuse aasiapärane nägu Joona Toivanen koos Kagu-Aasia pastoritega Bangkokis misjonikonverentsile suundumas.
2 juhtkiri misjoniteoloogia 3 Jätkuvat head koostööd! Mööduvale 2019. aastale mõeldes on põhjust tänada kõiki, kellega oleme tänavust töökoormat jaganud. Ka Sind, armas lugeja, kes oled meile kaasa elanud selle ajakirja vahendusel! Lugesime kokku 117 inimest, kes olid meile sel aastal otsesteks kaastöölisteks. Suur tänu teile! Väga täname koostööpartnereid Soomes, Norras ja Eestis, kelle majanduslikul toel võisime plaane ellu viia. Tegutseme ikka selleks, et järjest aktiivsemate koguduseliikmete kaudu kasvaks meie kiriku misjonitöö. Millest kõneleme ajakirjas? Loetleme aktuaalseid küsimusi ja püüame otsida lahendusi. Näiteks Kaido Soom vastab tihti kuuldavale küsimusele: Mida usk mulle annab? tabavalt, et usk annab Jumala abi. Riina Kilemit esitab fakte, mis iseloomustavad meie tänast ühiskonda: huvi peamiselt siinpoolse maailma vastu, individualiseerumine, tarbiamentaliteet... Kuidas kõnetada inimesi nii eripärastel viisidel, nagu nad seda vajaksid, küsib ta. Meie kontorit külastas TV7 juht Päivi Pitko, kes rääkis kanali tööst ja eesmärkidest, milleks on misjon, hea sõnumi jagamine Eestis. Koostööks ollakse avatud! Tervelt kaks lugu puudutavad küsimust, kuidas väljendub Kristuse tunnetamine ja uskumine erinevates kultuurides. Euroopa ja Aasia kristlus ei pea olema sama nägu, nagu loeme abielupaar Toivaneni ülevaatest misjonikonverentsilt Bangkokis. Milline see kuskil on, selleks tuleb kohalikes kirikutes igal pool ise vastuseid leida, sest Jumala armastusele ei ole ühte ega ainsat vormi. SA EELK Misjonikeskus Tehnika 115, 10139 Tallinn Telefon 6464 760 e-post mk@eelk.ee www.misjonikeskus.ee Misjonitööd tehakse annetustest! Swedbank EE482200001120254269 SEB EE551010602016015008 Misjonitöö väljaspool kodumaad loob võrgustikku koguduste ja kirkute vahel, mis on usuosaduse jagamiseks ja õppimiseks igati kasulik. Liliann Keskinen on meie misjonär juba 20 aastat ning jätkab kaugtööd Ingeri kiriku teenistuses. Ta põhitööks on saamas ersakeelses piiblitõlkeprojektis osalemine. Ingeri kirik on meie koostööpartner Venemaal, kes aitab teenida ka eestikeelseid kogudusi idapiiri taga. Soovime rohket Jumala õnnistust selle kiriku uuele valitud piiskopile, misjonimeelsele Ivan Laptevile. Misjonikeskus on partneriks GLS (Global Leadership Summit) juhtimiskonverentsile Eestis. Oleme seal ikka osalenud ja kutsume järgmisel aastalgi kõiki jälle osalema. Isiklikud kogemused juhtimisalal seostuvad paljudel juhtudel lihtsate elutõdedega, mida märgates saame uut indu suunata nii töösuhteid kui olla ka oma lähedastega paremas kontaktis. Pakume näiteks retsepti, et kui keegi oma jutuga väga pikale läheb, võib sekkuda öeldes, et olen sinuga nõus. See on igati viisakas märk, et sõnavõtjal oleks aeg sõna teisele üle anda. Mis on tulipunktis uuel aastal? Soovime saavutada uut hingust eelkõige meie koolitusprojektidele ja Eesti poolt taotletavale majanduslikule kasvule. Välismisjonäridele tugikogudusena kaasa elamine võimaldab mitmekülgset kristluse nägemust. Loodame teiega kohtuda mõnel koolituspäeval, Fotod: Pixaby praostkonna sinodil, muusikalisel palvusel koos Misjonikooriga ning kindlasti vaimulikul laulupäeval Viljandis. Olete oodatud meile külla Tallinnas Tehnika tänaval. Oleme teie jaoks olemas! Tagasiside ning ettepanekud koostöö kohta on teretulnud. LEEVI REINARU EELK Misjonikeskuse juhataja Toimetaja: Piret Riim. Küljendaja: Hermo Sakk. Trükk: OÜ Vali Press. Autorid kirjutavad ja pildistavad vabatahtlikena, aga trükkimist ja postitamist rahastame annetustest. Suur tänu Teile, kui aitate Meie Misjonit toetades levitada Head sõnumit Jeesusest Kristusest! Tellijaile saadame ajakirja tasuta, selleks teatage meile postiaadress. Palun teatage ka juhul, kui tellija antud aadressil enam ei ela. Issand päästab Aastavahetusel mõtleme tavalisest rohkem eesolevale, sest keegi ei tea, mida tulevik toob. Kirik annab ka sel ajal turvatunde ja kindla pilgu tulevikku. Uusaasta ehk nääripäev on Jeesuse ümberlõikamise ja nimepaneku päev. Piiblitekstid räägivad Jeesuse nime tähendusest. Jeesus tähendab: Issand on abi, Issand päästab. Ühtegi teist nime ei ole meile päästeks antud ja sellele nimele on ka uut aastat alustades kindel loota. Sõnumit Jumala abist ei vaja me aga üksnes aastavahetusel, vaid see on oluline kõigis elukriisides ja probleemides. Võime igal päeval mõelda: Issand on abi, Issand päästab! Sõnum kui tegu Kui vaadata Jeesuse maapealset elu, siis Tema elaski sõnade Issand on abi, Issand päästab kohaselt. Ta läks haigete juurde ja tegi nad terveks. Ühiskonna poolt halvakspandud said Jeesuse käest andeksandmise ja võimaluse alustada uut teed ühes Jumalaga. Kristus andis päästva sõnumi kõigile inimestele ja see kõnetas paljusid. Samuti läks algkristlik kogudus välja maailma ja aitas neid, kes olid jäänud ilma ühiskondliku abita. Nii viisid esimeste sajandite kristlased koguduse armastussöömaajast üle jäänud toidu leskedele, haigetele ja vaestele. Võib kujutada ette, mida tähendas abisaajale, kui kogudus tuli ja aitas olukorras, kus tollases ühiskonnas keegi ei aidanud. Hiljem aitas kirik haigeid kloostrites, luues sellega ühiskonna jaoks olulise haiglasüsteemi. Sotsiaaltöö, ligimese toetamine ning misjon olid omavahel väga tugevalt seotud. Sõnum Jumalast polnud toona mitte ainult sõnad, vaid see tähendas uue eluga antavat head tunnistust Jumalast. Lihtne vastus Elame 2000 aastat hiljem, kuid ikka on oluline küsimus, kuidas elada, millist sõnumit saame edasi anda ja kuidas seda teha kõige paremini. Milline on sõnum? Millist sõnumit vajatakse? Sellal kui mitmed teoloogilised arutelud jäävad kaugeks, puudutavad sõnad Issand on abi, Issand päästab igaüht. Kui keskendume usu seisukohalt kõige olulisemale, siis jõuab sõnum kohale ja kogudus kasvab. Tänapäeva inimene ootab vastust küsimusele: Mida usk mulle annab, mida ma sellest saan? Jumala abi on sellele hea vastus. Kuid ka meie ise ei tohiks piirduda üksnes sõnadega, vaid peaksime ka ise minema ja ulatama abikäe neile, kes seda vajavad. Abivajajaid on meie ühiskonnas palju. Teise inimese mure tõsiselt võtmine, selle ärakuulamine ning aitamine on üks paremaid usust tunnistamise viise. Usust tunnistamisel pole kunagi olnud ega ole olulised mitte üksnes sõnad, vaid ka teod. Jeesus ütles: Kui te ei usu muu pärast, siis uskuge mu tegude tõttu. (Jh14:11) Meil on õppida Temalt nii mõndagi. Kristus julgustab: Kes usub minusse, see teeb neidsamu tegusid, mida mina teen. (Jh 14:12) Nii võime ammutada Jumalalt armastust ja jagada seda enda ümber. See ongi parim misjon. Püha Vaim annab selleks kõike, mida vajame. Vaja on olla vaid ühenduses Jumalaga. KAIDO SOOM EELK misjonikomisjoni liige
4 misjonikonverents kontekst 5 Sees või väljas? 26. oktoobril toimus Viimsis Jaakobi kirikus EELK misjonikonverents Sees või väljas. Pakume siin, ja kui Jumal annab ilmuda ka järgmisel ajakirjanumbril, siis ka seal valikut konverentsil kuuldust. Emeriitpeapiiskop Andres Põder: Meil ongi ainult kaks valikut: kas olla kiriku sees või väljas. Tegemist on vana klassikalise küsimusega olla või mitte olla igaviku palge ees. Väljaspool kirikut ei ole õndsust, kinnitas juba kirikuisa Küprianos. Ristiusk pole ainult elustiil või maailmavaade, vaid palju enamat: kuuluvus ja osadus. Jeesus ütleb: Lai on värav ja avar on tee, mis viib hukatusse, ja palju on neid, kes astuvad sealt sisse! Kuid kitsas on värav ja ahtake on tee, mis viib ellu, ja pisut on neid, kes selle leiavad. (Mt 7:13 14) Vahel püütakse jätta muljet, nagu oleksid kõik eluviisid samaväärsed ja puuduks selge piir tõe ja vale, Jumala riigi ja maailma vahel. Armuline Jumal peaks nagu leppima kõigega, mida inimene teeb või tegemata jätab, usub või ei usu. Aga Jeesuse kuulutustöö algas sõnadega: Parandage meelt, sest taevariik on lähedal. (Mt 4:17) Avatud kirik tähendab kõigi patuste õigust tulla armulise Jumala juurde, et oma pattu kahetseda ja usus Kristusesse uueneda. Meie kiriku pihimanitsuski ütleb: Vaata Jumala heldust ja hirmu. Hirmu küll neile, kes on langenud, aga heldust sinule, kui sa jääd armu sisse. Tõeline armastus, mida kristlane kandma peab, juhatab ellu ja õpetab toetuma Jumala armule, aga ühtaegu ka vihkama pattu, sellest hoiduma ja lahti laskma. Inimesed maailmaski ei vaja mitte seniste hoiakute tagantkiitmist, vaid jumalikku korrektiivi, et Tema tahtmine maa peal nagu taevas sünniks ka nende elus. Sellist teed ei saa kellelegi näidata ilma ise seda käimata, olemata veenvad, andmata kogu oma eluga eeskuju Jumala kutsumisest ja armust. Misjoniassessor Katrin-Helena Melder: Meie kiriku arengukavas on misjon tunnistatud kogu kiriku tööd läbivaks ja kandvaks. Koguduste sõnalised aruanded näitavad samas, et ühest arusaamist meil misjonist ei ole: seda kirjeldatakse väga erinevatest aspektidest lähtudes. Seetõttu tuleb misjonist kõneleda ikka ja jälle, õppida seda enda jaoks sõnastama, kuulata teisi ja teha tööd, et misjon saaks tõepoolest meie igapäevaelu osaks. Jeesuse tööviisiks oli isiklik kontakt inimestega, kusjuures kõige suuremat Fotod: Stefan Carl Seppel, Samuel Reinaru Katrin-H. Melder osalemas rühmatööl. mõju avaldas konkreetne sõnum konkreetses olukorras. Meie misjonimeelsuse kasvamise võti on samuti isiklikul suhtlemisel, rääkimisel, kutsumisel, jagamisel. Hea, kui saame seda teha säravate silmadega! Valgustagu Jumal ise meie südame silmi, avagu meile oma Sõna ja kirkuse rikkusi, nii et Tema vägi pääseks võimule. (Ef 1:18) Mika Vähäkangas. Lundi ülikooli professor Mika Vähäkangas: I aastatuhandel oli ristiusk Lähis-Ida usund. Euroopast sai ristiusu keskus alles seoses islami esiletõusuga. II milleeniumi lõpul levis kristlus kolonialismi ja misjoniliikumise mõjul kiirelt kogu maailmas. III alguses paikneb enamik kristlasi jälle väljaspool lääne maailma, kus asub vaid kolmandik neist. Vaatamata sellele näeme meie kristlust ikka veel nostalgiliselt kui varaka valge mehe usundit, sest: 1. Läänemaades on endiselt juhtpositsioonil rikkad kirikud, kes valitsevad ka teaberuumi, kuhu kuuluvad kirjastamine, teoloogiline väljaõpe, uudisvoog. 2. Kogu maailma kirikutes valitseb läänelik teoloogia vaatamata sellele, et suur osa kirikuid on siirdunud lääne kultuuriruumist väljapoole. Muutus on sügavam kui näha sooviksime ja nii me püüame muutusi tihti pidurdada, sh konservatiivsete ühenduste abil. Näiteks moodustavad enamuse aktiivsetest kristlastest kõikjal naised. Kirikute juhtimine kogu maailmas on aga enamasti meeste käes, kes leiavad kergesti ühise keele. Seeläbi püütakse naiste jõul esilekerkinud muutusi kõikjal pisendada. 3. Uudiseid edastatakse kogu maailmas ilmalikust vaatepunktist. Nii jääb kristlikul maastikul toimuv meie eest varjule. Kontekstualiseerimine ja sünkretism Kontekstualiseerimine tähendab, et kristlik sisu leiab endale koha uues kultuuris. See on toimunud alati, ka siis, kui ristiusk levis Eestisse siingi sai ta eestipäraseid vorme. Sünkretismist räägitakse negatiivsel toonil kui usundite segunemisest. Aga kultuuri ja usundit ei saa üksteisest eraldada. Kontekstualiseerimine ja sünkretism on tegelikult üks ja sama protsess, ainult et esimese lõpptulemus leiab kirikujuhtide heakskiidu, aga teise oma mitte. Kui inimene leiab Kristuse, siis leiab ta selle alati oma kultuuri keskel. Iga kord, kui kristlus saabub uude kultuurikonteksti, tekib temast uusversioon. Vahel tekib mõni selline tõlgendus, mida siinsed varasemad kristlased enam ristiusuks ei tunnista. Seega on piir kristluse ja muude usundite vahel tihti hägune. Esineb näiteks mitmeusundilise identiteediga inimesi nagu messiaanlikud juudid või isah imandars moslemid, kes usuvad Kristust Päästjana. Kõneleb Liina Kilemit, Praegune kristlus on peamiselt vaeste usund vaestes riikides, kus on põhiküsimusteks õiglus, toidu ja tervishoiu kättesaadavus ning rahu. Lääne kirikute vaidlusküsimused nagu homoabielud ja katsed DNAga seal kõlapinda ei leia. Religioonisotsioloog Liina Kilemit: Teades, mis toob inimesi kogudusse täna, on meil lihtsam neile vastu tulla, neid mõista ja kõnetada. Otsus kogudusega liituda pole meil iseenesestmõistetav. See võib tekitada küsimusi ja halvakspanu isegi lähedaste ja sõprade hulgas. Massimeedias näeme hoopis teistsuguseid tõekspidamisi, mis pärinevad mitte enam kristlusest, vaid uue vaimsuse keskkonnast. Usuliste küsimustega inimesel on hoopis lihtsam leida ja vastu võtta teistsugustel maailmavaadetel põhinevaid vastuseid. Minu uuringu tulemused näitasid, et teekonnad kogudustesse on kohati vägagi pikad ning liitumise põhjuseid tuuakse üheaegselt mitu. 1. Oma elukogemusi ja maailmas juhtuvat soovitakse usu abil seletada, et leida seeläbi hingerahu ning elu eesmärgistada ja suunata. Keskealistel on tekkinud eksistentsiaalsed küsimused. Nad loevad palju, sh filosoofia, psühholoogia, religioonide ja esoteerika teemadel. Noorematele pakub kristlus pidepunkti ühiskonnas, kus
6 kogudus juhtimiskonverents 7 väärtusi peetakse suhtelisteks. Kristlus aitab vastanduda pealiskaudsusele, tarbialikkusele, seksuaalmoraali lõtvusele. 2. Kolmandik vastanutest nimetas mõne meeldiva kristlase mõju: abikaasa, sõber, pereliige, tuttav, vaimulik, misjonär vm. Enne kogudusega liitumist käidi koguduse üritustel näiteks noortelaagrites, või suheldi kristlastega, kelle tõekspidamised võeti ajapikku omaks. Noortele on oluline, et koguduses leiduks teisi noori, õhustik oleks vaba ja tegevustes saaks kaasa lüüa. Suhtlemine Alfa, kodu- ja noortegruppides on aidanud ületada eelarvamusi. Oluline on olnud koguduse määratud mentori mõju, kelle käest julgetakse küsida rumalaid küsimusi, kes on sõbrana toeks ja aitab kogudusse sisse elada. Oluliseks peetakse osadusetunnet, et olen kaasatud dialoogi, mitte pole koguduses üksi. 3. Õnnetuste, murede, psühholoogiliste kriiside tulemusel ei aita vanad tõlgendusmustrid enam toime tulla segaduse, üksinduse, jõuetuse ja meeleheitega. Otsides vastuseid, miks pidi alkoholism, pankrot, tulekahju, kuritegu, lahutus, raske haigus, sõbra enesetapp vm juhtuma just minuga ja kuidas minna edasi, satuti kokku mõne kristlasega. Tema kuulas ära, aitas juhtunut oma vaatevinklist mõtestada ning kutsus kaasa mõnele koguduse üritusele. Mitmetele oli meenunud ka mõne kristlase varem räägitu, millest nüüd tuge leiti. Pakutud oli ka materiaalset abi. 4. Religioon toob ellu pühaduse mõõtme: midagi argisest erinevat, rikastavat, avardavat. Tunti, et tavapärane eluviis enam ei rahulda. Oli tekkinud igatsus millegi sihipärasema ja mõtestatuma, igavikulisema järele. 5. Kui varem on religiooni ja rahvuskultuuri tähtsust märgitud siinsete venelaste puhul, siis nüüd tõi uurimus välja eestlaste arvamuse, et luterlus on harjumuspärane, sobib eestlaste psüühilise laadiga, seondub meie rahvuslike kommete, kalendri ja ajalooga. Esile toodi vanavanemaid, kes ka okupatsiooniajal usuteemadel rääkisid, tähistasid vastavaid pühi, kelle kodus sirviti esimest korda Piiblit. Usk on midagi, mida antakse edasi põlvest põlve, ehkki üks põlvkond on vahele jäänud. 6. Roomakatoliku ja õigeusu kogudustega liitunuid köitis sealne õpetus, vaimulaad ja kultuur, palved, sakramendid, jumalateenistuse laad, muusika ja esteetika. Liitujad on põhjalikult uurinud eri konfessioone ja teinud otsuse kauase võrdlemise ja juurdlemise tulemusel. Mainiti ka reiside ja palverännakute rolli. 7. Sooviti saada osa kiriklikest talitustest: lapse ristimine või õnnistamine, laulatus. Tegemist oli enamaga kui ainult ilusa kombe täitmine: see oli suur ja ilus usutunne, mida ei osatud veel hästi sõnastada. Tunti kaitstust ja talitus avaldas nii sügavat, isegi vapustavat muljet, et koguduses ollakse tänaseni. 8. Uskliku lapsepõlvekodu, vanemate ja vanavanemate mõju, kusjuures usku ei võeta kodustelt üle automaatselt, vaid teismeeas mõtestatakse see enda jaoks ise lahti. Kaalumise tõsidust näitab kasvõi konfessiooni vahetamine. 9. Usulise müstilise kogemuse mõju, tihti mõne hingelise kriisi ajal. Kõigepealt otsiti kogemusele seletust uue vaimsuse kontekstist, mis aga ei rahuldanud, ja edasi liiguti kristlikku kogudusse, mille abiga vastus leiti. Tänast kristlust Eestis iseloomustab: Üha enam nopitakse usulised tõekspidamised usutavuse ja isiklike tõekspidamiste alusel. Kristlust nähakse ühe võimaliku elustiilina paljude hulgas, püüeldakse suuremate tundmuste ja elamuslikkuse poole. Olulisimaks peetakse tihti omaenda usulist arengut ning kui kogudus seda ei toeta, siis liigutakse järgmisse. Pakub huvi, mida on kirikul pakkuda eelkõige siinpoolses maailmas. Individualiseerumine ja tarbiamentaliteet vastab meie ühiskondlikele ja kultuurilistele arengutele. Inimeste arusaamad ja vajadused muutuvad kiirelt. Kuidas kõnetada kõiki erinevaid rühmi nii erilaadsetel viisidel, nagu nad vajaksid? Kuna luterlased pole paraku kuigi aktiivsed oma lapsi usuliselt kasvatama, siis võib kristlikud juured kaotanu pöörduda huvi tekkimisel hoopis õigeusu, roomakatoliku või vabakiriku poole. Luterlikku kirikut toetab tugevam positsioon ühiskonnas: nähtavus meedias ning hariduslikud, sotsiaalsed ja kogukondlikud ettevõtmised, mis muudavad lävepaku madalamaks. Misjonitöös läheb vaja tasakaalukat veenmisoskust. Samuel Reinaru võttis lugejate jaoks kokku novembris GLS Eesti juhtimiskonverentsil esinenud Chris Vossi (pildil) ettekande, kes on veerand sajandit teeninud FBI läbirääkijana pantvangikriisides. Läbirääkimise kunst Chrisi sõnul on kõige ohtlikumad need läbirääkimised, millest me teadlikud ei ole. Kui sul tulevad üle huulte sõnad ma tahan või ma vajan, siis peadki juba läbirääkimisi! Mis on su praegused vajadused nii tööl kui isiklikus elus? Mõtle järele ja proovi kasutada järgnevaid punkte. Ole meeldiv Siis on soovitud tulemuse saavutamine kuus korda tõenäolisem. See algab naeratusest ja hääletoonist. Toon mõjutab teise tuju. Meie aju töötab 31% tõhusamalt, kui oleme heas tujus. Kui ma naeratan või minu hääles on kuulda naeratust, siis naeratatakse mulle automaatselt vastu. Teise aju saab positiivse signaali ja on koostööks altim. Kui tahan küsida midagi keerulist, mis teisele eeldatavasti ei meeldi, peaksin sedagi tegema naeratades ja teist julgustada proovides, sest niikuinii soovitakse küsimuste puhul pigem end kaitsta. Peegeldamine Peegeldada saab hääletooni, sõnavara, kehakeelt. Eriti suurt mõju avaldab, kui korrata kõneleja viimaseid ühte kuni kolme sõna või tähtsamaid valitud sõnu tema lausest. See aitab vestlejate mõtteid ühendada, sest kui teine tunneb, et teda on kuulatud, tunneb ta end mugavalt. Ta saab anda täiendavaid selgitusi ja mina saan ta mõttekäigust veel paremini aru. Lisaks jääb mulle samal ajal rohkem aega järele mõelda. See meetod toimib eriti hästi juhul, kui olen ise ummikusse jooksnud ega tea, mida öelda või kuhu suunduda. Lisaks tuleb olla p ä r i s e l t uudishimulik. See on parim viis ületada hirm ja olla teise suhtes aus. Miks asemel mis ja kuidas Miks-küsimused panevad inimese kaitseasendisse. Need on kinnised küsimused. Avatud küsimuste esitamine loob koostööd ja suurendab vastastikust mõistmist, sest ei tähenda ainult teiselt poolelt ülevaate saamist, vaid nende kaasamist protsessi, aidates neil kaasa mõelda. Miks sa seda tahad? asemel kasuta küsimust: Mis paneb sind seda tahtma? Keeldumise jõud Luba öelda ei. Keeldumine kaitseb. Inimesed on valmis jagama läbirääkimiste käigus rohkem infot, kui neil lubatakse öelda ka ei. See aitab neil avaneda ja kõrvaldada tõkkeid kokkuleppe saavutamisel. Mõjukad pausid Anna inimestele võimalus rääkida, harjutades end vaikides mugavalt tundma. Kui koosolekul saabub vaikus, rändavad osalejate pilgud tihti toas ringi ja kehad väljendavad ebalust. Ebamugavus sunnib meid rääkima puhkema isegi siis, kui pole midagi öelda. Aga alati ei peagi midagi ütlema. Võib ka vaikida ja naeratada! Sul on õigus vs see on õige Kui ollakse sattunud teisega samale lainele, siis öeldakse: õigus, mõlemad innustuvad teemast ja avavad end järjest rohkem. Kui ma aga räägin, räägin ja jäängi rääkima, siis öeldakse mulle lõpuks sul on õigus lihtsalt sellepärast, et ma ometi vait jääksin. Teine on võib olla tahtnud midagi lisada, aga on juba väsinud ega jaksa enam. Tihti tuleb seda ette paarisuhetes, kus naine räägib-räägib-räägib, mees vaikib ning lõpuks ütleb: Kallis, sul on õigus.
8 misjonikutse meediamisjon 9 Prohvetina maailmas Prohvet ja prohvetlus on tänapäevalgi Jumala sõnumi vahendamise vorm. Prohvet tähendab kutsutud kuulutajat. Me kõik oleme misjonärid seal, kus parajasti asume. Isegi mitte ainult siis, kui tahame, vaid kogu aeg. Januneval maailmal on palju küsimusi. Mida me oma elu kui tervikuga kõrvalseisjaile teada anname? Mida meie tegevustest välja loetakse? Võime arvata, et meiega on kõik hästi, kui käime kirikus. Anname heakskiitva hinnangu ka teistele, kes seal käivad. Loodame, et veel nii mõnigi saab kirikusse tulemisega päästetud. Aga see ei ole kogu kristlus, ei ole kogu elu. Meie elu on kõik, mis sisaldub erinevates hetkedes nii kirikus kui ka tööl, kaupluses ja kodus, liikluses... Eks me ole ikka kogenud, et kõik, mis särab, pole lähemal vaatlusel ei ilus ega väärtuslik. Kuidas siis prohveteid, Jumala sõnumi vahendajaid, ära tunda? Kust neid otsida ja leida? Prohvetite ülesanne on olnud vahendada Jumala sõnumit ja korraldusi. Omaenda mõistuse ja jõuga ei saaks prohvet teha midagi. Ta ei ole näitleja, kes ise kirjutab oma monoetendusele stsenaariumi selline etendus on määratud läbikukkumisele. Kui tõeliste Issanda prohvetite kuulutus sõltub vaid Jumalast, siis valeprohveti kuulutus sõltub teinekord tasust ja arvestab ka sellega, mida inimesed kuulda soovi- 24. 25.01.2020 algab VI EELK täiskasvanute piiblikursus Põltsamaal, kuhu on oodatud üle Eestimaa kõik, kes soovivad end harida Piibli ja usuga seotud teemadel. Info ja registreerimine: markus.haamer@eelk.ee või tel 5624 6717 Kursuse maksumus on 315 (iga kord 35 ) Korraldavad: EELK Misjonikeskus ja Põltsamaa kogudus koos usuteaduse instituudi ja TÜ usuteaduskonnaga. Vaata ka: misjonikeskus.ee Kursuse ajakava: 24.-25.01 14.-15.02 27.-28.03 17.-18.04 22.-23.05 28.-29.08 25.-26.09 23.-24.10 20.-21.11 Foto: Pixabay vad. Tõelise prohveti peamine sõnum on kutse pöörduda patust ja kuuletuda Jumalale. Prohvetlusel on sarnasust üldise preesterlusega, mille läbi on iga kristlane Jumala kuulutaja igal sammul, igas hetkes ja igas seltskonnas. Seega mina ja sina olemegi need prohvetid! Kõik kristlased on otsekui raamatud, mida meie kõrvalseisjad loevad. Kõik kristlased on Jumala tööriistad igal hetkel töös, mille Jumal on meile määranud. Seda tööd tehes ei ole alati vaja kasutada inimeste pandud nimetusi ega ametijuhendeid, et hinnata oma positsiooni ametiredelil. Kuigi ma pole helgeim pea Eesti kirikus, on minulgi võimalus ja kohustus nagu Piiblis ühel väikesel linnal, paljudel teiste hulgast: Aga sina, Petlemm Efrata, olgugi väike Juuda tuhandete seas, sinust tuleb mulle see, kes saab valitsejaks Iisraelis ja kes põlvneb muistseist päevist, igiaegadest. (Mi 5:1) Kõik kristlased ei saa ette kuulutada suuri ajaloolisi muudatusi, aga kõik kristlased on ometi Jumala tööriistad ja ameteid on palju. Pühakiri ei annagi meile võimalust jätta kõiki ülesandeid ilusatele ja tarkadele: Jumal on valinud need, kes maailma meelest on alamast soost ja halvakspandud, need, kes midagi ei ole, et teha tühiseks need, kes midagi on. (1Kr 1:28) Seega ei ole vaja hakkama saada oma jõuga. See polegi võimalik. On vaja alluda ja kuuletuda Jumalale, kes siis teeb koos meiega seda, mis Tal, Jumalal, on plaanis. MARGUS POOTSMAA EELK Misjonikeskuse arendusjuht Eesti oma misjonikanal kutsub koostööle Taevas TV7 on eestikeelne kristlik telekanal, mis tänavu tähistab 10. tegutsemisaastat. Kanali juhi Päivi Pitko sõnul on TV7 eesmärk kuulutada head sõnumit Jeesusest tervele Eestimaale, et nii need, kes pole Jumalast kunagi kuulnud, kui ka koguduste liikmed võiksid Teda lähemalt tunda ning kogeda, mida tähendab elada koos Jumalaga. Tunnistused tõsielust Eriti tänulik olen lugude eest, millest me kuuleme, kuidas inimeste elud on saanud muudetud, jagab Päivi, kuidas sellised kohtumised ja telefonikõned teda rõõmustavad. On tunnistusi, kuidas haiged on saanud terveks, aga ka kirikukaugetest inimestest, kes on hakanud kanalit vaatama juhuslikult, saanud vabaks sõltuvustest, õppinud Jumalat tundma ning jõudnud lõpuks ka koguduse keskele. On lugusid kristlastest, kes on saanud puudutatud, nende usk on saanud tugevamaks, jätkab Päivi ning lisab, et mitmed on tänu TV7 vaatamisele mõistnud, mis on Jumala suurem kutsumus ja eesmärk nende eluks. Tänu abilistele Päivi on tänulik ka oma meeskonna eest. Jumal on kinkinud nii pühendunud, andekad ja armastavad töötajad, ütleb ta igapäevaste kolleegide kohta. Samuti olen tänulik Jumala juhtimise eest, lisab ta ja räägib, et kanali töös on olnud olukordi, kus läheb vaja Jumala üleloomulikku varustamist. Me palvetame tiimiga igal hommikul ja otsime Tema tahet, kirjeldab Päivi kanali töörütme. On hetki, kus teame, et poleks osanud neid olukordi oma tarkusega lahendada. Iga kord on Jumal aidanud, kiidab ta Jumala ustavust. TV7 ja luterlik kirik TV7 meeskonna südames on ka see, et Eesti kogudused oleksid varustatud. Tahaksime olla kogudustega vastastikku üksteisele kasulikud, kinnitab Päivi Pitko telestuudio ees Tallinnas, Ristiku tn 10. Päivi ja julgustab ka EELK kogudusi veel tihedamale suhtlusele TV7 kanaliga. Oleme koostööd teinud mitmete pastoritega, kes on olnud külalised meie saadetes, aga tagasisidet ja ideid võiks veelgi rohkem olla. TV7 on misjonikanal. Oleme väga avatud, et võiksime üheskoos jõuda eesti rahvani. Fotod: TV7 kogu Päivi leiab, et koos tegutsedes saab evangeelium levida paremini, sest TV7 igatsus on tõesti, et iga Eesti inimene võiks kuulda Jumalast ja tema elumuutvast väest: Misjon on meile number üks. MERLIN KONTUS TV7 tegevtoimetaja
10 Ingeri kirikus Myanmaris 11 Head uut misjoniaastat! Esikaane juurde Jeesuse nägu Aasias Kui viimati Meie Misjonisse uudiseid kirjutasin, olid Ingeri kirikus Venemaal uue piiskopi valimised alles ees. Valimised toimusid 19. oktoobril. Hääletamisõigus oli kiriku vaimulikel ja kirikukogu ilmikliikmetel. Õhkkond Peterburi Maria kirikus oli pidulik. Valimiskomisjon oli teinud head tööd ja kõik sujus. Valimissedelid prinditi välja otse kirikusaalis ning häälte lugemine toimus samuti kõigi ootusärevate pilkude all. Lõunagi lükati hääletajate nõudmisel edasi, et hääled saaksid üle loetud. Kuna keegi neljast kandidaadist ei saanud enamust, olid teise vooru kandidaatideks esimeses voorus enim toetust saanud Ivan Laptev ja Olav Pantšu. Häältega 48:27 valiti piiskopiks Ivan Laptev. Ülevust tundsin minagi. Lisaks sellele, et võisin osaleda ajaloolisel sündmusel, oli mul selles ka oma roll. Kirikuvalitsuse otsusega olin määratud üheks valimiste ametlikest vaatlejatest ja nii sain läbi fotoaparaadi kõike väga lähedalt jälgida ja jäädvustada. Tulevast piiskoppi ja tema peret tunneme juba päris ammu. Ivan ja Irina on mõlemad sooja südamega ja väga abivalmid. Ivani abiga saime suvel ka Peterburist Soome kolitud. Fotod: Keskinenide kogu Liliann ja Hannu kolleegide seas Mordva päevilt. Soome-Eesti-Mordva 3. novembril olime külas Helsingi Rahvamisjonis rääkimas oma tööst. Ajalooline hetk oli ka seal. Kui ma 20 aastat tagasi Saranskisse läksin, tulid mulle lennujaama vastu Niina ja Aleksei Aljoškin. Aleksei on ersakoguduse pastor ja nüüd oli ta meid Soomes justkui vastu võtmas. Kohal oli ka Riitta Pyykkö, endine Mordva misjonär, kelle asemele mind Saranskisse üldse läkitati ja kelle töö jätkajana osalen nüüd ersakeelses piiblitõlkeprojektis. Mõni päev hiljem sõitsin päevaks Tallinna. Osalesin misjonikeskuse töökoosolekul ja pärast ajasime pikalt juttu Sirli Kaeraga, kes nüüd välismisjonäride ja nende tugikogudustega sidet peab. Olen tänulik EELK Haapsalu, Tallinna Kaarli ja Rapla kogudustele, kes kõik need aastad meie tugikogudusteks on olnud. Minu kodukogudus Põltsamaal on samuti otsustanud nüüd ametlikult meie tugikoguduseks hakata. Misjonipühal, oktoobri viimasel pühapäeval osalesime Kaarli kirikus jumalateenistusel ja hiljuti olime korraks ka Põltsamaal. Kui jõuludeks Soome tugikogudused läbi käia saame, loodame kevade poole ka Eesti kogudusi põhjalikumalt külastada. Aarre Kuukauppi ja tema järglane piiskopitoolil, Ivan Laptev. Ersa keele õppimist jätkates alustan jaanuaris 1. Kuningate raamatu tõlke kontrollimisega selles keeles. Ingeri kirikut teenin samuti kaugtöö vormis edasi. Kuna misjonitöö jätkub Soome kolimisele vaatamata, vajame jätkuvalt ka toetust meie tööle nii eestpalveid kui ka rahalisi annetusi. Igaüks andku nii, nagu ta süda on lubanud, mitte nördinult või sunnitult, sest Jumal armastab rõõmsat andjat. (2Kr 9:7) Mõnedega teist olen mööduval aastal isiklikult kohtunud, mõnedega telefonitsi suhelnud või e-posti vahetanud. Suurema osaga aga olemegi kohtunud ainult nende ridade vahendusel. Teie olete minu eluga natukene kursis, aga minagi kuuleksin heameelega, kuidas teil läheb. Võtke julgelt ühendust! Misjonikeskusest saate ka meie koordinaadid. Palvetagem jätkuvalt üksteise eest, olgu riigipiirid millised tahes! LILIANN KESKINEN Osalesime novembris Mekong Mission Forum nimelisel konverentsil Bangkokis, mis ühendab meie lähiriikide luterlikke kirikuid Mekongi jõe kaldail. Kolme päeva jooksul vahetati uudiseid, julgustati teineteist ühises teenimistöös, palvetati ja ülistati Jumalat, esitleti tulevikuplaane, saadi tuttavaks uute tulijatega, rõõmustati taaskohtumiste üle ning muidugi nauditi Tai toitu. Õppisime ka Tai traditsioonilist tantsu, mida õpetasid uhketesse kostüümidesse riietatud ja kõrgete, tornilaadsete peakaunistustega neiud. Naljaga pooleks vihjasid korraldajad, et kes ei tantsi, see süüa ei saa; niisiis tantsisime jumalateenistuse järel kirikust hoovi kaetud laua juurde. Nalja oli palju ning esile tõusis tantsu roll siinses kultuuris. Kultuur või religioon? Tantsimine kui osaduse kogemise viis juhatas hästi sisse kontekstuaalse teoloogia seminari, kus muuhulgas arutati kultuuri ja religiooni piiri üle. Oli põnev kuulata kohalike teoloogide igapäevasest koguduseelust võrsuvaid küsimusi. Näiteks: millised kombed peaks kristlane hülgama, tundes neis ära budistlikud rituaalid, ning millised kombed on osa kultuurist, mis on küll tekkinud ja arenenud budistlikus kultuuriväljas, kuid pole oma olemuselt usulised? Milliseid sügavale ellu juurdunud tavasid võiks näiteks budismist pöördunud kristlane jätkuvalt järgida, et mitte solvata oma vanemaid, kelle austamisse suhtutakse siin väga tõsiselt? Nagu võid arvata, hea lugeja, pole vastust alati lihtne leida. Universaalsus vs ainulaadsus Arutelu liikus aga veel avarama küsimuse juurde: mis on universaalne ja mis ainulaadne siinsete kristlaste viisis oma usku väljendada liturgias, muusikas, sõnas ja kunstis? Või peab liturgiline ülistuslaul tõesti kõikjal luterlikus maailmas olema ümber pandud saksa keelest!? Meid kõiki üle maailma ühendab usu kese inimeseks saanud ning inimest lõputult armastavast Jumalast, mis jääb kultuuripiire ületades samaks. Kuid kas ja mis on ainulaadne just selles olukorras, milles Kristus inimest nimelt siin, Myanmaris kohtab? Anti mõista, kuivõrd sageli esitatakse inimese ja Jumala kohtumissündmuse taustaks midagi lääne teoloogide sõnastatut, mis ei vasta aga siinse inimese kogemusele. Milliseid lugusid me siin inimese olukorra kohta räägime? Milline on Jeesuse portree Aasias? Kas klassikalises jõulu sõimestseenis võiks kujutada asiaatlike näojoontega Maarjat, Joosepit ja kohaliku traditsiooni järgi kujutatud ingleid? Vaatasime ühe kohaliku kunstniku tõlgendust püha öö sündmustest ning osalejate imestus oli Fotod: Toivanenide kogu piiritu, kuna nad polnud midagi sellist kunagi näinud. Üllatav Jumal Jätan neile küsimustele sihilikult vastamata, kuna ühe järeldusena kõlas, et vastused tuleb leida kohalikes kirikutes. Siinse kultuuri tundmise algfaasis tegi meid aga väga alandlikuks kuulda, kuidas lähikonnas juba paarkümmend aastat töötanud misjonärid end jätkuvalt siinse kultuuri õpilasteks peavad. Evangeeliumilugude kõlades jäin mõtlema selle üle, et Jumala armastusel ei ole ühtainsat vormi, milles tuleks seda serveerida ning milles ja üksnes selles me Jumala kõne peaksime ära tundma. Jeesuse sündimine ning kogu tema elu on kinnitus, kuidas Jumal kõnetab raamist väljas. Ta tuleb meile vastu meile tuttavates lugudes, kuid ärgem unustagem, et ka neist väljaspool. Rõõmustavaid kohtumisi Jumalaga igasse päeva, ka kõige üllatavamatesse hetkedesse! HELENE JA JOONA TOIVANEN
Telli noorteajakiri Pluss postkasti! OTSEPOSTITUS Aastatellimus 8 (4 numbrit) Kogudustele eripakkumine! www.plussmeedia.ee/tellimus, pluss@plussmeedia.ee või tel: 6464 760 kord kuus laupäeviti Nõmme Lunastaja kirikus (Õie 10, Tallinn) Vaata rohkem: www.isajuurde.krik.ee Sissepääs tasuta Vaata rohkem: www.simojoki2020.ee Pekka Simojoki ja gospelkoor EtCetera MUUSIKA JA SÕNA ÕHTUD 31.01 EELK Viljandi Jaani kirikus 1.02 EELK Põltsamaa kirikus 2.02 Tallinnas Kultuurikatlas Müügil piibliõppesarja PIIBEL KAANEST KAANENI mälupulk, millelt kuuleb terve pühakirja elulähedast seletust õpetaja Aare Kimmelilt. Hind 20 Osale MISJ ONI T ELGIS! Misjonikeskus korraldab 3. 4. juulil Viljandis EELK Kirikupäevadel Rõõm üle maa misjonitelki, kus saab oma tegevust tutvustada iga kogudus või asutus. Teatage osavõtusoovist oma väljapanekuga aadressil mk@eelk.ee.