Kursus Operatsioonisüsteemid (Operating Systems) MTAT.08.006 3 EAP Kersti Taurus 1.
Operatsioonisüsteem on Ressursside haldaja protsessori aeg; mälujaotus; failisüsteemid; Juhtprogramm: sisend-väljundseadmete juhtimine kasutajaprogrammide juhtimine Tuum (kernel) programm mis töötab kogu aeg. 2.
Käesolevast kursusest Meiliaadress: Kersti.Taurus@ut.ee Konsultatsioon: Liivi 2 120 (kokkuleppel) Veebileht (Wiki): http://courses.cs.ut.ee/2019/opsys Vt Sessiooniõppe osa Loengud salvestatakse. Lingid pannakse üles kursuse leheküljele. Kordamisküsimused (veebitestide näol). 3.
Kursuse struktuur Loengud teoreetiline baas operatsioonisüsteemide tuumafunktsioonidest. Praktikumid Windows ja Linux baasil. Eksamile pääsuks tuleb saada arvestus praktikumist; osa eksamihindest tuleb praktikumitulemustest (30%). oluline osa on iseseisvate tööde lahendamisel ja õigeaegsel esitamisel. Boonusülesandeid on soovitav lahendada. 4.
Loengutes käsitletavad teemad Operatsioonisüsteemi mõiste Ülevaade operatsioonisüsteemide arengust Operatsioonisüsteemi ülesanded Protsessid Sissejuhatus mäluhaldusesse Turvalisus Kettahaldus, salvestusseadmed, failisüsteemid Viirused Regulaaravaldised 5.
Praktikumides käsitletavad teemad Windows 10 Linux opensuse Turvalisus Kasutajakontod Failisüsteem Varundamine Tarkvarahaldus OS värskendamine Tarkvara paigaldamine ja eemaldamine 6.
Praktikumid Arvutiklassis on 15 arvutit. I7, 8GB RAM, SSD Kuna rühmad on suuremad, siis osa rahvast peab olema valmis ülesandeid lahendama sülearvutil. Praktikumiarvestus on eelduseks eksamile pääsuks. Osalemine praktikumides annab osa arvestustöö punktidest, seega on osalemine tungivalt soovitatav. 7.
Kursuse hindest Kursuse hinne koosneb: 20% kodutööd 30% praktikumitööd 50% eksam Kuni 40% lisaks boonusülesannetest Eksam on loengumaterjalide peale; Eksam toimub: Järeleksam toimub: 8.
Kust saada abi? Kursuse ettevalmistamisel on kasutatud järgmisi raamatuid: A. Silberschatz, P. B. Galvin, G. Gagne Operating Systems Concepts Konspektina võib lugeda ka: K.Taurus Operatsioonisüsteemid. Praktikumijuhend 2007 9.
Virtualiseerimistarkvara: Võib kasutada mõnda virtualiseerimistarkvara: VMware Workstation Player (http://www.vmware.com) Oracle Virtualbox (http://www.virtualbox.org) jmt Praktikumides kasutatakse VMware Workstation Player tarkvara. Kui on soov kasutada mõnda teist tarkvara, siis on see lubatud. 10.
Virtuaalmasin on aeglane? Arvuti BIOS võimaldab sisse lülitada virtualiseerimise vahendid. Sellisel juhul saab arvuti ressursse kasutada otse ilma arvutis asuva operatsioonisüsteemi vahelesegamiseta. WMware pakub võimalust tööriistaribalt WMware tools paigaldamiseks virtuaalmasinas. See loob võimalused kasutamaks päris arvuti ressursse efektiivsemalt. Sama ka Virtualboxi puhul. 11.
Virtuaalmasina kopeerimine/teisaldamine VMware lubab virtuaalmasina kataloogi kopeerimist/teisaldamist teise asukohta. Käivitamiseks tuleb siis uues asukohas virtuaalmasin käima panna. Käivitamisel võib VMware küsida, kas tegu on kloonitud või teisaldatud süsteemiga, vastavalt sellele kohandatakse süsteemi ID. 12.
Virtuaalmasina kopeerimine/teisaldamine Oracle Virtualbox virtuaalmasin Probleemide vältimiseks tuleb menüüst valida esmalt export -> tehakse.ova fail Kopeerida virtuaalmasina.ova fail. Uues kohas tuleb.ova fail importida. Siis saab selle käima panna. 13.
Tarkvara Erinevad Linuxid: vastavatelt veebilehekülgedelt MS Windows jmt Microsoft Imagine programm on nüüd Microsoft Azure Dev Tools for Teaching. TÜ LT valdkond on ühinenud selle programmiga. MS Azure Dev Tools konto tellimiseks: Saada e-kiri aadressile: kersti.taurus@ut.ee Teema: Imagine Sisu: Nimi, e-posti aadress TÜ-s, valdkond ja eriala. 14.
MS Azure Tools for Teaching 15.
Abi leidmine operatsioonisüsteemis 16.
man, info Abiinfo lugemiseks UNIX operatsioonisüsteemides. man [<sektsioon> -a] <käsk> man man informatsioon selle kohta, mida teeb käsk man man ls informatsioon käsu ls kohta 17.
Manuaalilehekülg Käsu nimi ls Süntaks ls [parameetrid] [fail] Kirjeldus kuvab info failide kohta Parameetrid -a -d -l -r -x Vaata lisaks info ls Keskkonnamuutujad, võimalikud vead, autor, 18.
man kasutamine Proovida: man kill manuaalilehekülg käsu kill kohta man -s 2 kill Manuaalilehekülg käsu kill kohta sektsioonis 2. 19.
apropos, whatis Nii apropos kui ka whatis on käsud manuaalilehekülgedelt süsteemikäskude ja võtmesõnade kohta info otsimiseks whatis otsib täielikke sõnu apropos leiab ka alamsõnu 20.
Käsu parameetrid Enamus käske tunnistab parameetrit --help. Viimase abil kuvatakse lühiülevaade käsust ja tema parameetritest. Erinevates operatsioonisüsteemides tähistatakse parameetreid erinevalt: käsk -p; käsk /p; käsk p jne. (NB käsu ja parameetri vahel on alati tühik). ls --help Käsu ls lühikirjeldus ja parameetrid. 21.
Veeb Internet on oluline abiinfo allikas. http://kuutorvaja.eenet.ee/ Kindlasti on kasulik kasutada ka erinevaid otsingumootoreid http://www.google.com/ 22.
Windows Nagu Linux nii sisaldab ka Windows online abiinfo süsteemi; käsurealt: help käsunimi käsunimi /? 23.
KKK Inimesed küsivad läbi aegade samu küsimusi; enamusele neist küsimustest on vastused olemas; Google leiab üles küsimused ja vastused; sageli tundub lihtsam küsida; mõnikord on kasulikum küsimata jätta; ise tehes ja otsides õpib kõige rohkem. 24.
Mälupulga failitüübid FAT (32) Adresseerib kuni 4Gb st ei saa suuremaid faile teha NTFS journaling (logiv failisüsteem) Saab suuri faile teha, tuleb turvaliselt lahti ühendada arvutist exfat Saab suuri faile teha, ei ole kõiki õiguseid/seadeid, mida on võimalik NTFS kasutada. 25.
Windowsi tööriistad cmd.exe käivita administraatorina Olen kohe c:\windows\system32 kataloogis. c:\windows\system32.cpl (Control Panel).msc (MMC Microsoft Management Console) Otsin ülaltoodud kaustast.cpl või.msc laiendiga faile need annavad teada, mis tööriistu kasutada saan. dir *.cpl 26.
Tänaseks kõik 27.