Asutatud 1932 www.otepaa.ee/ot Otepää, Palupera, Puka ja Sagaste ümbruskoa häälekadja Ilmub 2 korda KUUS! Teisipäev, 24. mail 2016 Nr 9 (424) Otepää tähistab Eesti lipu süipäeva P U K A vald P A L U P E R A vald O T E P Ä Ä vald SANGASTE vald Tähistagem koos Eesti lipu päeva! Koristustalgud Otepää kiriklas 16. mai päikesepaistelisel kevadhommikul sõitis Otepää kirikumõisa õuele kaks reisibussi sajakoa Tartu Aelia Gümaasiumi õpilase ja õpetajaga, kelle soov ja tahtmie oli aidata teha ilusamaks meie liaruumi Eesti lipu sisseõistamiskohas Otepää pastoraadis ja korrastada ka kirikuaeda. Kõige ooremad talgulised olid eljada klassi õpilased ja ülejääud valdavalt põhikooli lõpu- ja gümaasiumiastmest. Kua kõigi jaoks oli tegemist vabatahtliku ettevõtmisega, siis oli töötegemise tahe suur. Vaatamata sellele, et eamus lias südiud ja kasvaud õpilastest polud oma elus reha isegi mitte kaugelt äiud, rääkimata käes hoidmisest. Kirikuaias suurematega koos tööd teiud koolidirektori sõul oli tal vahel isegi hirm töötegijate stiili jälgides. Kõikide plaaitud töödega saadi aga keasti hakkama ja oorem seltskod, kes just pastoraadi juures oma töid tegid, said juba pooleteise tui pärast asuda talgusupiga keha kiitama. Lõua valmistasid meie tublid kirikuaised eesotsas kirikumõisa pereaise Helle Mölderiga. Pärast seda kui töö tehtud ja lõua söödud, liikusid kõik edasi kirikusse, kus kiitati ka vaimu ühise laulude õppimise ja ede ettekadmisega. Lauldi ii eesti kui vee keeles, kua tegemist o mitte-eesti emakeelega õpilaste kooliga. Pärast ühislaulmist söödi kirikutrepil veel magustoiduks hõrke kooke ig juba saabus aeg, mil asutati Tartusse tagasi sõitma. Täame kõiki talgulisi eesotsas Tartu Aelia Gümaasiumi direktori Hiie Asseri ja õpetaja Maire Küppariga, kelle iitsiatiivil kogu see ettevõtmie teoks sai. Suur-suur täu kõigile teistele vabatahtlikele, kes kaasa lõid. Täame ka Otepää valda ja gümaasiumi töötegemiseks vajalike abivahedite eest. Ootame kõiki eestimaalasi Eesti lipu süipäeva tähistamisele 4. juuil Otepää kiriklas! Otepää Maarja koguduse juhatuse esimees Jaa Uibo Foto: Kva Kho Kim 4. juui o Eesti lipu päev. 1884. aastal õistati Otepää pastoraadis Eesti Üliõpilaste Seltsi lipua esimee siimustvalge rahvuslipp. 4. juuil 2016 tähistame Eesti lipu 132. süipäeva. Kell 10.30 toimub traditsiooilie rogkäik Lipuväljakult Otepää kirikumõisasse, seejärel o kõed ja tervitused ig kell 12.00 toimub Otepää Maarja kirikus pidulik kotsert-jumalateeistus, kus esieb sügispeali Narva lia sümfooiaorkester. Kõik vallaelaikud, seltsigud, orgaisatsiooid ja asutused o lippudega oodatud osa võtma lipupäeva rogkäigust. 4. juui o riiklik tähtpäev ja lipupäev. Kutsu kõiki otepäälasi heiskama 4. juuil oma majadel siimustvalget rahvuslippu. Otepää o Eesti lipu häll, siit o alguse saaud Eesti omariiklus, olgem uhked selle päradi üle ig tähistagem väärikalt üheskoos Eesti lipu päeva. Kalev Laul Otepää vallavaem Päradihoidja hõbesõlega tuustati kahte otepäälast Valgamaa Rahvakusti- ja Käsitöö Keskseltsi elutöö päradihoidja hõbesõle sai Valve Uibo ja käsitöö hõbesõle Mart Salumaa. Elutöö päradihoidja hõbesõle omaik Valve Uibo (pildil) o põlie otepäälae. Ta o kagast kuduud juba üle 55 aasta. Käsitöö hõbesõle omaik Mart Salumaa arvab, et raud vajab hoolt, sest hooletusse jäetua läheb see rooste. Mart Salumaad autasustavad maavaem Margus Lepik ig Valgamaa rahvakusti ja käsitöö keskseltsi esiaie Marge Tadolder.
2 Otepää vallavalitsus, www.otepaa.ee Lipuväljak 13 67405, Otepää Tel 766 4800, e-post: vald@otepaa.ee O T E P Ä Ä AMETLIK INFO Otepää vallavolikogu esimehele esitati AMETLIK INFO Otepää Vallavolikogus 19.05.2016 Otsustati taotleda maareformi seaduse 28 lõike 1 pukti 1 alusel Otepää valla muitsipaalomadisse valla omadis olevate ehitiste aluse ja ede teeidamiseks vajaliku maaa kolm Otepää vallas asuvat maaüksust. Otsustati taotleda maareformi seaduse 28 lõike 1 pukti 4 alusel Otepää valla muitsipaalomadisse sotsiaalmaaa (alaliik üldkasutatav maa 017;Üm) 13 Otepää vallas asuvat maaüksust. Raidal. Otsustati valida haldusreformi komisjoi esimeheks Kuldar Veere. Otsustati valida haldusreformi komisjoi aseesimeheks Jaaus Kiitati haldusreformi komisjoi koosseis: esimees Kuldar Veere, aseesimees Jaaus Raidal, liikmed: Peeter Kagur, Teet Reedi, Kalev Laul. Nõustuti Sagaste Vallavolikogu otsusega teha ettepaek Kaepi Vallavolikogule liituda ühiemisläbirääkimistega haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks. Kehtestati Otepää vallasiseses lias Teisevälja t 1 asuva hooe maakütte kollektori detailplaeerig. Otsustati algatada asustusjaotuse muutmie Otepää vallasisese lia, Pühajärve küla, Kastolatsi küla, Otepää küla ja Nüpli küla asustusüksuse lahkmejoote muutmiseks vastavalt lahkmejoote muutmise ettepaekule ja lahkmejooe kirjeldusele. Tuistati sotsiaaleluruumiks 13 Otepää valla omadis olevat muitsipaaleluruumi. Pallase. Otsustati valida sotsiaal- ja tervishoiukomisjoi esimeheks Miia Kiitati sotsiaal- ja tervishoiukomisjoi koosseis: esimees: Miia Pallase, aseesimees: Aivar Nigol, liikmed: Adres, Arike, Marju Ilistom, Helle Kuldmaa, Heli Liamägi, Marika Ei. Otsustati määrata Sihva külas asuva Ojaääre tee katastriüksuse (katastrituus 63601:002:0030) liikluspia kohaimeks Ojaääre tee. Määrati Sihva külas asuva tee (asukohaskeem lisatud) liikluspia kohaimeks Ojaääre põik. Kiitati Otepää Lasteaia aregukava aastateks 2016-2020. Otepää Vallavalitsuses 16.05.2016 Nõustuti Pilkuse külas asuva 2,84 ha suuruse maaüksuse (vaba maa taotlus r AT1510130012) Eesti Vabariigi omadisse jätmisega riigi maareservia vastavalt maareformi seaduse 31 lõike 1 puktile 8. Peeti võimalikuks jagada Pilkuse külas asuv Arukase katastriüksus (katastrituus 63602:003:1540) kaheks katastriüksuseks ig määrata moodustatavate katastriüksuste kohaimed, koha-aadressid ja kasutamise sihtotstarbed vastavalt moodustatud katastriüksuse plaaidele. Määrati sotsiaalmaaa muitsipaalomadisse taotlemiseks vastavalt asediplaaile moodustatava katastriüksuse (pidala 113 694 m²) kohaimeks Hudimetsa ja koha-aadressiks Hudimetsa, Otepää vallasisee li. Määrati sotsiaalmaaa muitsipaalomadisse taotlemiseks vastavalt asediplaaile moodustatava katastriüksuse (pidala 133 019 m²) kohaimeks Hudivälja ja koha-aadressiks Hudivälja, Otepää vallasisee li. Määrati sotsiaalmaaa muitsipaalomadisse taotlemiseks vastavalt asediplaaile moodustatava katastriüksuse (pidala 139 308 m²) kohaimeks Jaaimetsa ja koha-aadressiks Jaaimetsa, Otepää vallasisee li. Määrati sotsiaalmaaa muitsipaalomadisse taotlemiseks vastavalt asediplaaile moodustatava katastriüksuse (pidala 25 970 m²) kohaimeks Lible ja koha-aadressiks Lible, Otepää vallasisee li. Määrati sotsiaalmaaa muitsipaalomadisse taotlemiseks vastavalt asediplaaile moodustatava katastriüksuse (pidala 2399 m²) kohaimeks Metsa t 1 ja koha-aadressiks Metsa t 1, Otepää vallasisee li. Määrati sotsiaalmaaa muitsipaalomadisse taotlemiseks vastavalt asediplaaile moodustatava katastriüksuse (pidala 4643 m²) kohaimeks Nurme t 16 ja koha-aadressiks Nurme t 16, Otepää vallasisee li. Määrati sotsiaalmaaa muitsipaalomadisse taotlemiseks vastavalt asediplaaile moodustatava katastriüksuse (pidala 1769 m²) kohaimeks Nurme t 20 ja koha-aadressiks Nurme t 20, Otepää vallasisee li. Määrati sotsiaalmaaa muitsipaalomadisse taotlemiseks vastavalt asediplaaile moodustatava katastriüksuse (pidala 10 036 m²) kohaimeks Oruõlva ja koha-aadressiks Oruõlva, Otepää vallasisee li. Määrati sotsiaalmaaa muitsipaalomadisse taotlemiseks vastavalt asediplaaile moodustatava katastriüksuse (pidala 45 099 m²) kohaimeks Pedasoo ja koha-aadressiks Pedasoo, Otepää vallasisee li. Määrati sotsiaalmaaa muitsipaalomadisse taotlemiseks vastavalt asediplaaile moodustatava katastriüksuse (pidala 86 311 m²) kohaimeks Põlluvälja ja koha-aadressiks Põlluvälja, Otepää vallasisee li. Määrati sotsiaalmaaa muitsipaalomadisse taotlemiseks vastavalt asediplaaile moodustatava katastriüksuse (pidala 90 240 m²) kohaimeks Tammevälja ja koha-aadressiks Tammevälja, Otepää vallasisee li. Määrati sotsiaalmaaa muitsipaalomadisse taotlemiseks vasta- umbusaldusavaldus valt asediplaaile moodustatava katastriüksuse (pidala 13 856 m²) kohaimeks Tehaseurga ja koha-aadressiks Tehaseurga, Otepää vallasisee li. Väljastati OÜ-le Magri projekteerimistigimused Pühajärve külas Toomase maaüksusel üksikelamu ja abihooete ehitusprojekti koostamiseks. Väljastati Sader Hagele projekteerimistigimused Kassiratta külas Taga-Peebo maaüksusel elamu, abihooete, pumbamaja ja vaatetori ehitusprojekti koostamiseks. Väljastati INSENERIBÜROO URMAS NUGIN OÜ-le projekteerimistigimused Vidrike külas Saalisoo maaüksusel ja Vesitamme maaüksusel tiikide ehitusprojekti koostamiseks. Väljastati Valdur Rootsmale ehitusluba Sihva külas Vatu maaüksusel ehitise (teeidushall) püstitamiseks. Vabastati korraldatud jäätmeveoga liitumisest kaks isikut. Määrati ühekorde sotsiaaltoetus kahele isikule kogusummas 96 eurot. Määrati ühele isikule puudega iimese täiedav toetus summas 19,17 eurot. Suuati üks isik tugiisikuteeusele. Kiitati Raier Jõemetsa hajaasustuse programmi lõpparuae summas 2099 eurot. Otsustati saata vallavaem Kalev Laul 21.-22. mail 2016. a välislähetusse Läti Vabariigis Daugavpilsis toimuvale rahvusvahelisele rahvakustifestivalile Augšdaugava 2016. Detailplaeerigu kehtestamie 19. mai Otepää vallavolikogu istugil esitasid valimisliidu Meie Kodu ja valimisliidu Otepää volikogu liikmed umbusaldus- avalduse Otepää vallavolikogu esimehele Kuldar Veerele. Avalduse esitajad Siim Kalda, Jaaus Raidal, Marti Teder, Rei Vikard ja Tael Ojaste o seisukohal, et valimisliidu Otepää Kodaik esidajaa volikokku valitud Veere ei saa hakkama valla kõrgeima otsustusorgai juhtimisega kaasevate kohustuste täitmisega ig ohtu o seatud valla haldussuutlikkus lähitulevikus. Volikogu esimehele heidetakse ette suutmatust juhtida ühiemisläbirääkimisi ja tegutsemist omavoliliselt oma pädevuse piire eirates. "Veere o suutud viie kuuga korraldada vaid kaks kokkusaamist ede aaberomavalitsustega, kellele tehti mööduud aasta detsembris ettepaek alustada ühiemisläbirääkimisi. Sisulisi läbirääkimisi ei ole hakatud seii pidama," ütlevad umbusalduse esitajad. Samuti veitas Veere ede sõul eelõu ettevalmistamisega, millega võeti aprillikuisel volikogu istugil vastu Sagaste valla ettepaek alustada ka ede etteseatud valdadega ühiemisläbirääkimisi. See kõik o umbusalduse taotlejate seadud ohtu Otepää valla haldussuutlikkuse lähi- ja pikemas tulevikus. Lisaks o Veere ede sõul süsteemselt ja pidevalt eiraud seadusega ette ähtud võimude lahususe pritsiipi ig regulaarselt jagaud korraldusi, soovitusi ja käske valla ametkoale. See omakorda olevat pärssiud vallavalitsuse ja ametike ormaalset tööd. Avalduse esitajad leiavad, et hoolimata kehtivast koalitsiooilepigust, mis äeb ette aalüüsi ja kava uue lasteaia projekti muutmiseks ja hooe ehitamiseks, ei ole seda täasei tehtud. Lasteaia teemaga ei olevat tegeletud ig see omakorda pärsib valla terviklikku aregut. Lasteaia põhihooe Pähklike o juba aastaid tagasi jõudud olukorda, kus see ei vasta eam kaugeltki täapäevase lasteaia tigimustele. "Samuti vajab Otepääl reoveerimist soojatootmie. Vallavolikogu esimees o volikogule meetlemiseks ja vastuvõtmiseks sellel aastal juba kaks soojamajaduse aregukava saatud. Aregukava aga ei ole sellie dokumet, mida muuta iga kahe kuu tagat eriti veel sellepärast, kui kellegi subjektiivsel hiagul ei ole migi kokreete aregusuud piisavalt domieeriv," seisab etteheidetes. Umbusalduse esitajad leiavad, et Kuldar Veere o kaotaud igasuguse usalduse vallavalikogu esimehe ig eelarve-, majadus- ja turismikomisjoi aseesimehea ig sellises olukorras ei saa eam olla võimalik tema jätkamie edel juhtkohtadel. Umbusaldusavalduse hääletamie leiab aset järgmisel vallavolikogu istugil. DETAILPLANEERINGUD 11.05.2016 Muudeti Otepää Vallavalitsuse 29. juui 2015. a korralduse r 2-4-290 Raier Jõemetsa hajaasustuse programmi taotluse rahuldamie pukti 1 ig sõastati see järgmiselt: 1. Rahuldada Raier Jõemetsa toetuse taotlus Arula külas asuvale Aaviku kiistule veesüsteemi ehitamiseks. Ati Ruf Eesti Aktsiaseltsile (registrikood 10324175, aadress Kadaka tee 52 Talli) ilutulestiku korraldamise luba 14. mail 2016. a ajavahemikul kell 22:50-24:00 Truuta külas Vidrike Puhkemaja territooriumil ilutulestiku korraldamiseks. Otepää vallavolikogu esimehe vastus umbusaldusavaldusele Otepää vallavolikogus o 15 liiget ja täast võimu teostatakse VL Otepää Kodaik (5 liiget), Eesti Reformierakod (4 liiget) ja IRL (1 liige) vahel sõlmitud koalitsiooilepigu alusel. Täa esitatud umbusaldusavaldusele o alla kirjutaud opositsioois olevad VL Meie Kodu (3 liiget) ja VL Otepää (2 liiget). Umbusaldusavalduses väidetakse, agu ma oleks volikogu esimehea kaotaud usalduse Reformierakoa silmis. Ma ei saa aru, mille põhjal seda väidetakse? Veel volikogu istugi ajal küsisi ma Aivar Nigolilt reformierakoast, kas o olemas migi uus koalitsioo ja kas meie olemasolev koalitsiooilepig kehtib? Aivar Nigol vastas mulle selgesõaliselt: Migit uut koalitsiooi pole ja meie koalitsiooilepig kehtib. Võib-olla o see koalitsiooiparteri usalduse kaotamise väide ajedatud faktist, et üks reformierakoa volikogu liige, E Sepma, esitas täa avalduse, milles soovib lahkuda koalitsiooist. Miu arvates o tema otsus põhjustatud hoopis asjaolust, et allasutuse Otepää Veevärk juhatajaa o ta sattuud kavadatavate ivesteerigutega ja toetuste taotlemisega suure pige alla. Teise asjaa heidetakse mulle ette suutmatust juhtida haldusreformi. Kiita siikohal, et kõik miupoolsed tegevused o koalitsioois eelevalt läbi arutatud ja migit volituste piiride ületamist sii kidlasti pole. Selle tõedajaks o kasvõi fakt, et viimasel volikogu istugil valiti mid haldusreformi komisjoi esimeheks. Kolmadaks heidetakse ette, et ole otse suhelud Otepää Veevärk õukogu liikmetega ettevõtte juhtimise teemal. See fakt o küll õige, kuid ajedatud suurest murest selle ettevõtte tulevikuga seoses. Nimelt oleme taotleud ja taotlemas suuri ivesteeriguid Keskkoaivesteerigute Keskusest vee- ja soojamajadusse. Paraku oleme saaud juba esimese toetuse tagasilükkamise vastuse põhjedusega, "toetust taotlev ettevõte pole jätkusuutlik". Oma ettevõtjaa suuri kogemusi ii ettevõtete fiatside kui ivesteerigute juhtimises. Tahaks eid kogemusi valla hüvaguks paustada. Umbusaldajad jätavad sii maiimata, et õukogu liikmed o eelevalt just kurtud, et ettevõttel pole kahjuks raha vastavat pädevust palgata ja ii ole ma oma abi puhtalt heast tahtest pakkuud. Neljadaks heidetakse ette, et ma ei hooli valla lastest. Mul o edal 4 last ja miu oorim laps käib samuti selles lasteaias, mis tõesti vajab kaasajastamist. Alles hiljuti tuli ifo, et sügisel o avaemas üks toetusmeede lasteaedade reoveerimiseks. Peaaegu koheselt pärast seda ifot kohtusime koos vallavaemaga lasteaia hoolekoguga, kus ka otsustati selles programmis osalemiseks vastav projekt tellida. Uue lasteaia mõtet pole samuti maha maetud, kuid ilma vastavate Euroopa toetusmeetmeteta käib see vallale lihtsalt hetkel üle jõu. Viiedaks heidetakse ette soojamajaduse aregukava seadusevastast täiedamist eelmises volikogus. See o täiesti absurde etteheide. Juhi siikohal tähelepau, et see täiedatud soojamajaduse aregukava sai kiitatud peaaegu üksmeelselt 12 poolthäält, s.h. umbusaldajad, 1 jäi erapooletuks ja vastuhääli polud. Kokkuvõtteks arva, et atud umbusaldusavalduse äol o tegemist opositsiooi, eelkõige valimisliitude Otepää ja Meie Kodu juhtide Raidali-Kalda sooviga itrigeerida, segadust külvata ja ka meedias ö. pildile saada. Lugupidamisega Kuldar Veere Otepää Vallavolikogu kehtestas 19. mail 2016.a otsusega r 1-4-26 Otepää vallasiseses lias Teisevälja t 1 asuva hooe maakütte kollektori detailplaeerigu. Detailplaeerig o kättesaadav tööajal Otepää Vallavalitsuses (Lipuväljak 13, Otepää). Ifo: Eeli Alter, eeli.alter@otepaa.ee, 7664820. Asustusjaotuse muutmise edasisest meetlusest Otepää Vallavolikogu otsustas 19. mail 2016.a istugil otsusega r 1-4-27 algatada Otepää vallasisese lia, Pühajärve küla, Kastolatsi küla, Otepää küla ja Nüpli küla asustusüksuse lahkmejoote muutmise. Otepää Vallavalitsus vormistab asustusjaotuse muutmise dokumetatsiooi pabertoimikua. Toimik esitatakse maavaemale, kelle ülesadeks o materjalide läbivaatamie ja kotrollimie. Maavaem edastab toimiku koos oma arvamuse ja katastripidaja kooskõlastusega ühe kuu jooksul Rahadusmiisteeriumile. Rahadusmiisteerium vaatab läbi esitatud materjalid ja kotrollib ede vastavust õuetele. Valdkoa eest vastutava miistri määrusega kehtestatakse muudatused asustusjaotuses. Valdkoa eest vastutava miistri määruse jõustumisel esitab Rahadusmiisteerium toimiku koopia koos maavaema arvamuse, katastripidaja kooskõlastuse ja jõustuud määrusega katastripidajale ig saadab jõustuud määruse ärakirja vastavale kohalikule omavalitsusele ja Statistikaametile. Katastripidaja registreerib muudatused katastrikaardil. Ifo: Eeli Alter, eeli.alter@otepaa.ee, 7664820. Otepää Teataja o Otepää, Palupera, Puka ja Sagaste valla tasuta jagatav ifoleht. Aadress: Lipuväljak 13, Otepää 67405 Telefo: 7664 818, e-kiri: teataja@otepaa.ee Ajaleht iteretis: www.otepaa.ee/ot Toimetuse kolleegium: Kalev Laul, Terje Korss, Kaido Tamberg Toimetaja: Arvo Saal Teostus: MTÜ Meediagrupp Süd-Est Trükk: AS Kroopress Toimetusel o õigus kirju ja kaastöid ede selguse huvides toimetada ja lühedada. Kaastöid ei retseseerita ega tagastata. Toimetus ei vastuta kuulutuste ja reklaamide sisu eest. Järgmie Otepää Teataja ilmub 7. juuil.
O T E P Ä Ä Otepää vallavalitsus, www.otepaa.ee Lipuväljak 13 67405, Otepää Tel 766 4800, e-post: vald@otepaa.ee 3 NORDPLUS projekti koosolek Otepääl Projekt, mis seob Taai Kõrgema Hariduse Agetuuri, Leedu Alytuse Kolmada Nooruse Ülikooli, Riia Vaaemade Ühedust ja Otepää Aedlia Seltsigut, sai alguse juba 2014.aastal projekti ettevalmistamise ja parterite esimese kohtumisega Leedus. Järges teie koosolek 2015. aasta sügisel Riias ja käesoleval aastal, 28.04-01.05, olime vastuvõtjateks meie, aedlilased oma väikese kogukoaga. Esimese koveretsipäeva hommikul said külalised suure üllatuse osalisteks, kui eile Eestisse saabumisel. Eesti passid hakatuseks kätte ati. Pildil saab E.Kelderi käest passi Iara Lätist ja oma passi uudistab Jaia Leedust. Projekti eesmärgiks o haarata vaemaealisi tegutsema, koduseite vahelt välja tulema ja võimetekohaselt õppimisega tegelema. Oma vastuvõtu programmi koostamisel lähtusime ühest Prillitoosi saatest saadud eljatähe kombiatsiooist 60+ iimestele. Need tähed o K. Õ. P. S. K kehalie tegevus. Töötoas r 1 Terves kehas terve vaim tutvustasime parteritelekõhutatsu soojeduskava, õiget kehahoidu, esimesi lihtsamaid liikumisi ja iga treeigu lõpuks ii vajalikke veitus- ja lõdvestusharjutusi. Kõhutatsuga treeib kõiki kehaosi, see o orgaismi tugevdav, pakub head meeleolu ja audigut. Õ õpigud. Ametlikuks suhtluskeeleks oli küll iglise keel, aga vajadusel sai ka vee keelt meelde tuletatud. Silvia oma ettekades äitas käelisi tegevusi, mis sobivad ii vaaemadele kui lastelastele. Kust, käsitöö, meisterdamie see o hea viis peemotoorika oskuste lihvimiseks, mis omakorda o olulie kõe, mõtlemise ja ka mälu säilitamiseks. P puhkus. Vaemas eas o olulie meeles pidada, et tuleb leida aega ka puhata. Oma eluajal tehtud tööga oleme selle väljateeiud. Aitäh Tasade perele, kes meid Arulasse suurele külapeole kutsusid! S suhtlemie. See oli tore Hiia tee traditsiooide õhtu, mille viis läbi Hiia kultuuri ja eluolu spetsialist Etker Jõeleht. Oma kodu uksed avas selleks Hõrakute pere, küsida ja arutada oli paljustki. Õhtu jätkuks külastati Möldrete pere kauist koduaeda, kus külalistel oli ii palju uudistada, et alles hilisõhtul tuledesäras aiast raatsiti lahkuda. Täu aedlia seltsigu liikmetele Silviale, Elale, Tiiule, Sirjele, Marjule ja Aivarile, kes kõik kaasa aitasid meie projekti koosoleku õestumisele! Ee Kelder Nordplus projekti eestipoole koordiaator Teeme ära aedlias Sel aastal toimusid Teeme Ära talgud tavakohasest ädal aega hiljem. Nagu varasematelgi aastatel tuldi välja koos peredega ja ühise tööga said korda terviserajad pargi ülemises osas ja raakohviku juurde viiv trepp. Ka pargis olev, kuagi veerohke ja heas korras olev allikas, sai uue ilme. Ilm oli suurepärae ja talgusupil oli pärast tööd hea miek. Pildil o talgute veteraid lapsed, kes o osaleud kõigil talgutel alates esimesest korrast.talgusupp maitses eile pärast tööd värskes õhus ülihästi. Tekkis mõte, et võiks ju kevadised peretalgud Teeme talgud tubades ehk suurpuhastus kodukappides ka ette võtta. Kappidest võib tulla välja asju, mis o kuagi ostetud, aga pole selga saaudki. Põhjuseks võib olla, et eed o seismisega kitsaks jääud, mitte et meie oleksime kaalus juurde võtud! Küsi edalt: Kas kasutad seda veel? Kas see o sulle migil põhjusel armas? Kui vastus o eitav, pole vaja rohkem mõelda - aeta, kigi või müü, igal juhul loobu! Ja seisma jääud ese võib kellegile uueks ja vajalikuks osutuda. Mia avastasi eda jaoks huvitava poe Kõigile Midagi Maxima tagaküljel, kus saab väikese hiaga või ka tasuta sellised esemed uuele rigile saata. Lahked müüjad aitasid eid hiasiltidega varustada ja ei keelduud oma abist isegi kolme-elja ebaõestuud sildistamise katse järel. Aedlia talgulie Koolieelikud tutvusid kalade maailmaga Jürikuu viimasel esmaspäeval sõitsid meie lasteaia koolieelikud Võrtsjärve järvemuuseumisse. Sihtkohas ootasid külalisi erievad tegevused ja Eesti veekogudes elavad kalad. Esimee kala, keda kohati, oli valgeamuur. Tõsi, tegemist oli 2004. aastal püütud kala koopiaga. Nii aastaid tagasi püütud ehtsa kala kui tema koopia pikkus oli 112 setimeetrit ja kaal ligi 20 kilogrammi. Valgeamuuri juures räägiti kalade kehaosadest, ujujate üldistest eluviisidest ja selgitati äiteks, miks o kalade selg tumedam kui kõht. Saadud teada, et ülalt tumedamat soomusekadjat o röövkalal keerulisem märgata, peatuti ühe suure pildi juures. Sellel oli kujutatud jõgi ja erievat tüüpi kalastajad, kellest peaaegu kõik rikkusid kalapüügiseadust. Laste ülesadeks oli ära tabada, mida ad valesti teevad. Kogeud kalamehe suuamisel saadi muuhulgas teada, et lihtkäsiõgega kala püüdmiseks pole luba vaja, kuid kui õg o rulliga, siis läheb luba tarvis. Mis järvemuuseumis käik see oleks, kui kala püüda ei saaks? Lapsed said edale õged ja vastavalt sellele, kas püügivahedi otsas oli koks või lat, püüti kas lepis- või röövkalu. Jooistatud tiigis ujuvad kustkalad haakusid ladi või koksu külge mageti või takjariba abil. Kuigi lapsed olid kahest eri rühmast, moodustasid ad muuseumis ühtse meeskoa, kes rakedas oma jõudu ülla eesmärgi imel. Ühel laialilaotatud mägul oli kujutatud agerja teekoda Sargasso merre. Sellele asetati pall, mis Igal lapsel oma pill tuuba ja kaks ukuleelet Otepää Muusikakoolile 2015. aastal alustati EV100 raames kigituse Igal lapsel oma pill tegemisega, mis o katud uistusest, et kõik lapsed, kes seda sooviksid, saaksid tuda rõõmu pillimägust. Tegemist o ühiskigitusega Eesti Vabariigile 100. süipäevaks, mille eesmärk o koostöös riigi, erasektori ja muusikasõpradega uuedada lastele ja oortele muusikaõpet pakkuvate koolide ja asutuste pilliparke. Pillide soetamiseks o plaeeritud eli taotlusvooru 2015. kui 2018. aastai. Pillide ostu toetatakse EV100 eelarvest. Omafiatseerigu katmiseks võib taotleja kaasata partereid. Ühiskigituse eestvedajad kutsuvad Eesti muusikasõpru üles tulema appi oma kodukadi muusikaõppe pakkujatele omaosaluse katmisel või rohkemate pillide hakimiseks. Ühiskigituse eestvedajad o Eesti Muusikakoolide Liit, Eesti Puhkpillimuusika Ühig, Meeskod aitab agerjat Sargasso merre. tähistas agerjat. Ülesae oli lihte: mägu tuli ühiselt kallutada ii, et agerjas jõuaks elusalt Sargasso merre kudema. Teel ohustasid teda äiteks röövpüüdjad ja hüdroelektrijaam. Meeskoatöö tulemusel suutis agerjas vältida kõiki takistusi ja jõudis sihtkohta. Pärast heategu sai iga laps kleepida paberile edale meelepärase kala ja sellele siis ime ada. Valmisid haugid ja räimed. Mõel paberil ujus lausa hai. Külaskäigu kõrghetk ootas lapsi kalatoas, kus uudistati eri suuruses Eesti veekogudes elavaid kalu. Klaaspõrada all ujusid äiteks suured tuurad. Esialgu olid lapsed ettevaatlikud, sest kõdida klaasil, mille all ujuvad lapse mõistes hiigelkalad, tudus liialt hirmutav. Õigepea oli julgus leitud ja kalad ägid ühte jalatalda teise järel. Ee koduteele asumist tehti ka kiired mõõtmised. Igaüks sai sägameetri juures teada, kui vaale sägale tema pikkus vastab. Selgus, et peamiselt olid meie lapsed 12aastase säga pikkused. Sissevaade veekogude elaike ellu ja väljavõtted kalapüügiseadusest rikastasid ii laste kui õpetajate teadmiste pagasit. Tasub kaaluda mõtet järgmisel korral kalale mies ka laps kaasa võtta. Kui kalapüügi eel võib ta esitada kotrollküsimuse kas sul kalapüügiluba o?, siis paadis loksudes või kaldal seistes jutustab ta ehk sellest, miks imetatakse järvemuuseumi akast paistvat saart Todisaareks. Otepää lasteaia õppealajuhataja MERIKE ENNOK Eesti Pärimusmuusika Keskus, Eesti Rütmimuusika Hariduse Liit, Eesti Sümfooiaorkestrite Liit ja Eesti Vabariik 100 korraldustoimkod. Kogu ifo ühiskigituse Igal lapsel oma pill kohta o leitav veebilehelt https:// ev100.ee/et/igal-lapsel-oma-pill Otepää Muusikakool sai 2016. aasta kigituse Igal lapsel oma pill raames positiivse vastuse B tuuba, kotsert- ja sopraukuleele ostmise toetamiseks. 3950 eurot maksva B tuuba ostmist toetatakse projekti raames 3000 euroga. B tuubat vajame seetõttu, et koolis o hetkel 2 tuubaõpilast, kuid pole ühtegi tuubat. Õppetöös kasutame laeatud pille, kuid edegi vaus ulatub mitmekümetesse aastatesse. Kua vaskpuhkpillide mägimie o meie piirkoa poiste seas täu tublidele eeskujudele vilistlaste ja koolis õppijate äol üsa populaare, saavad Kultuurikaleder 29. mail kell 16.00 Otepää Lipuväljakul laste laulukotsert Helisev Otepää. Korraldab Otepää Kultuurikeskus. 4. juuil Eesti lipu 132. aastapäeva tähistamie 10.30 Koguemie Lipuväljakule 10.45 Pidulik rogkäik Lipuväljakult Kirikumõisa 11.00 Otepää Kirikumõisas Eesti lipu heiskamie, kõed ja tervitused 12.00 Otepää Maarja kirikus pidulik kotsertjumalateeistus. Esieb Narva lia Sümfooiaorkester SPORDikaleder 7.-15. juuil maakoa spordibaasides Valgamaa suvemägud. Kavas 10 spordiala. SÜNNID Marte Jüris Otepää Muusikakooli KEVADKONTSERT toimub kolmapäeval, 25. mail kell 18.00 Otepää Gümaasiumi saalis. Otepää Muusikakooli vastuvõtukatsed toimuvad eljapäeval, 2. juuil kell 10.00-18.00 muusikakooli II korrusel. Ette palu valmistada üks laul. Otepää Muusikakoolis o võimalik õppida klaverit, viiulit, akordioi, klassikalist kitarri, trompetit, trombooi, metsasarve, altsarve, tuubat, klaretit ja plokkflööti. Muusikalisse eelkooli ootame lapsi alates lasteaia viimasest rühmast (järgmise õppeaasta seisuga). Täpsem ifo e-mailil muusikakool@otepaa.ee või tel. 765 5109, 5303 3037. Otepää Muusikakooli 2016. a lõpetajad 13. mail MIRJAM LEOPARD (klareti põhiõpe, õp. Külli Teearu) lõpetas kooli kiitusega HELEN KIKKAS (klaveri üldõpe, õp. Tuuli Vaher) REBECCA RAAK (plokkflöödi üldõpe, õp. Külli Teearu) muusikakoolis tuubat õppijad hagitava pilli äol kasutada kvaliteetset istrumeti. Nii 144 eurot maksva sopraukuleele kui ka 156 eurot maksva kotsertukuleele ostmist toetatakse pilliprojekti raames 80 euroga. Otepää Muusikakooli kitarriõpetaja sõul o viimasel ajal aia rohkem lapsi avaldaud ukuleele õppimise soovi. Hetkel pole koolil ühtegi ukuleelet, kuid ede hakimise mõte o tekkiud laste tugevast huvist selle pilli õppimiseks. Otepää Muusikakooli pilliprojektis osalemise kaasfiatseerimiseks o kooli kõikidel kotsertidel kui 31. maii 2016. aastal väljas aetuskast. Laekuud aetused suuame Otepää Muusikakooli pillipargi täiedamiseks. Kotsertide välisel ajal aetusi teha soovijatel palu ühedust võtta muusikakooli direktoriga. Tuuli Vaher Otepää Muusikakooli direktor
4 Palupera vallavalitsus, www.palupera.ee Helleurme sjk 67514, Valgamaa Tel 767 9502, e-post: palupera@palupera.ee P A L U P E R A AMETLIK INFO Emadepäev Nõui kultuurimajas Palupera Vallavolikogu istugil 5.05.2016 otsustati: Kehtestada Helleurme Maakultuurimaja põhimäärus. Sotsiaalvaldkoas kehtestada määrused uues redaktsioois: -sotsiaaltoetuste ja -teeuste osutamiseks ig aredamiseks määratud vahedite kasutamise kord; -eluasemekulude piirmäärad toimetulekutoetuse määramiseks. 17. 05. 2016 erakorralisel istugil otsustati: Nõustuda Sagaste Vallavolikogu otsusega teha ettepaek Kaepi Vallavolikogule liituda ühiemisläbirääkimistega haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks. Arutati meetlemisel olevate riigihagete teemadel: e-meetlusega avatud riigihage Mahtuiversaal-sõiduki kasutusredile võtmie, e-meetlusega avatud riigihage Ivesteerimislaeu võtmie, e-meetlusega avatud riigihage Nõui kultuurimaja fassaadi ja vetilatsiooi ehitustöö osutaja hakimie, e-meetlusega avatud riigihage Palupera valla vee- ja kaalisatsiooisüsteemide rekostrueerimie-ehitustöö. Toimus arutelu, millistele objektidele kulutada riigilt saadavat ühiemistoetust. Jagati iformatsiooi haldusreformi läbirääkimiste käigust. Sulle laula oma kauimad laulud, sulle tatsi oma toredamad tatsud kallis emme, vaaema, aabritädi... Kui palju ooruslikku tatsu ja laulu sai kuulata ja vaadata reede, 6. mai õhtul Nõui kultuurimajas. Palupera valla taidlejad paid jalad kaasa liikuma, rütmi kaasa plaksutama ja isegi kaasa laulma. Mustlastatsijad, kõhutatsiad, lietatsijad, rahvatatsijad, seltskoatatsijad meil o väga vahvad tatsijad. Lauluhääled kõlasid emade, vaaemade ja vaavaaemade suust meeutamaks oorust ja kauist kevadeilu. Lapsed laulsid oma laulud kauilt ja püüdlikult ikka oma emmedele. Aga üllatusi jagus veelgi. Lapselapsed tulid tervitama oma vaaemasid akordioi- ja klaverimäguga, lisaks ka soololaule. Pisikese kahe aastase eiu laul tõi lausa pisara silma. Ja siis täitus lava artsissikimp pihus lastega, kõlas laul ja lilli jagus kõigile. Ja agu ikka, peeti maha traditsiooilie heategevuslik tordioksjo. Heidi tordi hid tõusis isegi üle kaheküme euro. Ise ta oli väga õelik, et tema tort adis heategevusse kõige suurema pause. Nii rabarberikook kui lõhetort ja koduküpsetatud leivad leidsid uued omaikud. Kogu see sigi-sagi tegi kõhu tühjaks, ees ootas ühie tordisöömie ja kohvijoomie. Olgugi et tegemist oli emadepäeva kotserdiga aissoost esiejatega, tuli üllatusi ka ja see oli mees ja akordioiga. Arvo Meltsase muusika saatel sai ii kaasa laulda kui ka tatsida. Suur täu esiejatele, oli tore olla teiega. Jätkugu teil ikka lusti vaatamata aastatele ja rõõmu kolme põlvkoa ühisolemisest! Vaavaaema Palupera Vallavalitsuse istugil 13.05.2016 ati välja korraldused: Väljastada A.K-le projekteerimistigimused päikesepaeelide süsteemi projekteerimiseks Päidla külas. Väljastada T.K-le projekteerimistigimused elamu projekteerimiseks Räbi külas. Väljastada A.K-le projekteerimistigimused maaküttetorustiku projekteerimiseks Nõui külas. Kuulutada välja ja korraldada e-meetlusega avatud riigihage imetusega Mahtuiversaal-sõiduki kasutusredile võtmie, kiitati hakedokumet ja moodustati komisjo riigihake läbiviimiseks. Tuistada valla teeregistris olevatele teedele kruusa veo-ja paigaldustöö osutaja leidmiseks korraldatud lihthakes edukaks pakkumuseks AS Eesti Teed pakkumus 0,15 eurot to/km käibemaksuta. Tuistada Palupera külas valgustatud jalgtee ja parkla ehitusprojekti koostamise hakele laekuud edukaks pakkumuseks AS Ifragate Eesti pakkumus maksumusega 11 880 eurot, millele lisadub käibemaks. Muuta Palupera Vallavalitsuse 08.07.2005. aasta korraldust r 72 ja 73 seoses õigusvastaselt võõradatud Lillevälja-55 talu maade tagastamisega. Määrata maikuul vajaduspõhie peretoetus 16-le isikule kogusummas 1 170 eurot, ühekordsed sotsiaaltoetused järgmiselt: -lastelaagri tuusiku toetus ühele perele summas 75 eurot, -õppetoetus ühele kõrgkooli õppurile summas 40 eurot, -prillitoetus ühele lapsele summas 65 eurot, -toetus ühele ravikidlustuseta isikule summas 50 eurot, -erakorralie toetus ühele isikule summas 4,68. SÜNNID Mia-Krisete Heimets 12. aprillil TEADE KULLIPESA elaikele Keeleoskus aitab leida uusi sõpru 12.-15. maii toimus keelekümblusprojekt Palupera põhikooli ja Kohtla-Järve Tammiku põhikooli õpilaste vahel. Kaheosalise projekti esimeses pooles külastasid Palupera kooli 11 Tammiku kooli õpilast koos õpetajaga ig sügisel lähevad Palupera lapsed vastukülaskäigule. Projekti eripäraks olid selle pikkus 4 päeva ig külaliste elamie peredes. Ootusärevuses olid mõlema kooli lapsed ig ka vastuvõtjad pered, sest sellist keeleoskuse kotrolli polud kumbki pool varem teiud. Hirmu jätkus aga aiult paariks esimeseks tuiks ig juba järgmiseks hommikuks olid lapsed keasti segueud. Nede elja päeva jooksul elasime koos läbi palju põevat. Reedel tutvustasime külalistele oma kooli ig õppisime koos eljas tuis: koostasime jutukese, laulsime eesti populaarsemaid laule, uurisime elu pargis ja tiigis, jooistasime ig sportisime. Elva seikluspargis võtsid kõik julguse kokku ig üle järve sõideti sajaprotsediliselt. Pillimuuseumis oli peale pillide äha muudki ostalgiat tekitavat, vaade telefoide riiuli ees seisti pikalt. Helleurme vesiveskis sõtkus külalie Maša meie jaoks leivataiga, millest igaüks oma leiva voolis. Kolisev, mürisev ig lõhav veski oli lastele huvitav. Järvemuuseumis alustasime parvesõiduga Võrtsjärvel. Tuul ig vastulaied tegid järvelt tagasituleku päris põevaks. Muuseumi väljapaekud olid väga atraktiivsed ig kua külaliste hulgas oli palju kalamehi, oli eil ka palju küsimusi. Muuseumikülastus lõppes ehtsa kalapüüdmise koolituse ig märgade pükste viigiga. Ee ärasõitu pühapäeva hommikul käisime Vellaveres GPS seadmetega tutvumas ig mägisime ühe kiire orieteerumismägu. Kõik eli päeva veetsime väga sõbralikus keskkoas. Temperametsed vee oored ei laskud ühelgi eestlasel urka orutama jääda. Kuigi lapsed olid väga erievas vauses (6.-9. klass), mõjusime me koos ühise seltskoaa. Töökeeleks oli eesti keel ig tõlget oli vaja üksikutel juhtudel. Eriti tore oli kuulata, kuidas vee oored omavahel eesti keeles rääkisid. Looda, et see kohtumie võttis ära hirmu vee keelt kõelevate iimeste ees ii lastel kui ka lastevaematel. Taha loota, et lapsed veedusid, et keel pole õppeaie, vaid ka vahed uute ja toredate sõprade leidmiseks. Riia-Merike Koemets, Palupera põhikooli vee keele õpetaja Palupera Põhikool võtab tööle KÜTJA (ahiküte) alates 25.08.2016. Ifo: majadusjuhataja H.Voolaid, 5259852 Otepää Teataja jaauarikuisest umbrist said huvilised teada, et Nõuis Kullipesas kaalisatsiooisüsteemide rekostrueerimie sai SA-lt KIK rahastuse. Nüüd siis täpsustaks, kua just suvi ju ehitustööde jaoks parim aeg ogi. Kullipesa (lisaks Oru ja Leete kiistud) kaalisatsiooitorustiku rekostrueerimistööde teostaja ja järelevalveteeuse leidmiseks korraldatud haked o lõpusirgel. Tiheda asustusega alal o selge, et tööde teostamie tekitab piirkoas ebameeldivusi. Sel põhjusel jääb ära ka tolmutõrje Kullipesa teel, kus peagi kaevetöödega alustatakse. Kullipesa veetorustik o rekostrueeritud aastaid tagasi, üüd saab siis korda ka kaalisatsioo lõplikult. Palume mõistvat suhtumist seoses takistustega liikluses, õuealadel. See oli aasta 2013, kui iga kiistuomaik sai äha paberil tööprojekti, sai ada oma kooskõlastuse je. Meeldetuletusea äete objekti tööjooiseid valla veebilehelgi (http://www.palupera.ee/ cotet/view/2753/52/, hake I osa). Ifot saab ka valla vee-ettevõtja esidajalt, Tõu Raak ilt või vallavaemalt. Jõeääre kiistu kirjalik eampakkumie Palupera vallavalitsus, eampakkumise korraldajaa, müüb avalikul kirjalikul eampakkumisel kiistu Jõeääre, katastrituus 58201:001:0034, suurus 5890 m². Asukoht Mäelooga küla, Palupera vald, Valgamaa. Kiistu ei asu detailplaeerigu kohustusega alal hajaasustuses. Kiistu eampakkumise alghid o 5000 eurot. Avaliku kirjaliku eampakkumise tigimustega saab tutvuda www.palupera.ee. Eampakkumisest osavõtutasu 50 eurot ja tagatisraha 5% alghiast (250 eurot) tasuda hiljemalt 7. juuil 2016.a. Avaldus eampakkumisel osalemiseks koos lisadokumetidega tuleb esitada kiises ümbrikus, märkega Jõeääre pakkumus hiljemalt 7. juuil 2016.a. kell 10:00 Palupera Vallavalitsusele aadressil Helleurme sjk. Palupera vald Valgamaa 67514 kas tähitult või käsipostiga. Avalduse esitamisel kasutada Palupera Vallavalitsuse koostatud vormi. Müügiobjektiga tutvumie kohapeal 26. mail 2016. a. kell 10:00. Pakkumuste avamie toimub Palupera vallamajas 7. juuil kell 10:15, kus kõik pakkujad võivad ka osaleda. Kolme tööpäeva jooksul o võimalik avamise protokolliga korraldaja juures ka tutvuda. Ifo tel: 5174740 või terje@ palupera.ee. Aitüma tore talgulie, et lõid kaasa meie ühisel talgupäeval ja üüd o Nõui järve ääres veel üks turvalie supluskoht, mis toob aeratuse suule! Talgujuht Marika
Südamekuu Pühajärve Põhikoolis SÜDA, SÜDA, TUKSUB, TUKSUB, AINULT VÄLJA TA EI KUKU. KUI SA JOOKSED, TRENNI TEED, SÜDAMELE HEAD SA TEED. SEST KUI SA VAATAD TELEKAT, ARVUTIT VÕI TEL- FAT, AASTA PÄRAST KINDEL SEE, SUL SÜDA PÄRIS KEHVAKE. KUI SA TAHAD TERVISLIKULT SÜÜA, SIIS OLEKS PAREM KOHE KRÕPSUD MAHA MÜÜA. SÜÜA SA VÕID PORGANDIT, KURKI KUI KA TOMATIT. Eeva Mai Eesalu 4. klass Aprillikuu oli meie koolis südamekuu ja seetõttu soovisime selle kuu jooksul veelgi eam tähelepau pöörata liikumise tähtsusele. Südamekuu raames tegime kooli võimlasse temaatilise ehk tutvustava seia: miks o vaja liikuda? Muutsime tavatuid aktiivsemaks: tõusime aeg-ajalt tuis oma toolidelt püsti, sirutasime ed, tegime kümme kükki jms. Klassijuhatajate eestvedamisel toimusid klassidel ja ka lasteaial matkad loodusesse, igal klassil vabalt valitud kohta. Näiteks käisid 6. klassi õpilased koos klassijuhatajaga jalgrattamatkal vesikardiate juures. Ilmaga vedas eil väga, oli haruldaselt ilus ja soe. Matka sihtpuktiks oli Märdi Vesiveski. Seal oli tõeliselt ilus. Kua kevadel o palju vett, siis olid vesikardiad eriti võimsad. Kohapeal pildistasid lapsed palju, kõdisid ja uudistasid rigi ig tegid pikiku-istumise. Seal sai soovi korral igaüks, visates müdi, soovida mõe soovi. Veel mägisid ad ümber lõkkeplatsi vahvat kullimägu ja peagi oligi aeg hakata tagasi liikuma. Matk oli tore ja meeldis kõigile. Algklassiõpilased koos klassijuhatajatega tegid oma klassi seitele tabeli, kuhu iga ädalapäeva peale märkisid südametega ära, kui liikuvad ad atud päeval olid. Näiteks kui laps käis esmaspäeval jalgpallitreis, siis südame peale oli kirjutatud jalgpall ja ta kleepis selle esmaspäeva peale. Kui ta samal päeva käis või tegeles veel millegi muuga, äiteks käis jalutamas, siis kleepis teise südame ka. Nii sai ädala kokkuvõttes ülevaate, kes kui aktiive oli, kui palju head keegi oma südamele erievatel päevadel tegi. Kua igaüks meisterdas selle tabeli edale ise, siis võib öelda, et eed kõik ägid välja erilised ja vahvad. Tabelid olid pugil südameid, mõi päev oli eid kohe ii täis, vaat et ei mahtuudki kõik südamed peale. Seega võib öelda, et atud tabeliga saime veel kord rõhutada liikumise tähtsust. Samas oli lastel silme ees, kas ja kui aktiivsed ad siis ikkagi o. 5.-9. klassi õpilased kasutasid oma utiseadmeid ig filmisid ja paid kokku õpetlikud videod teemal Liikumise vajalikkusest ja selle positiivsest mõjust. Lastel o leukad mõtted ja lahedad teostused, ii et o, mida vaadata. Kuigi oma tervise peale tuleks ikka iga päev mõelda, siis loodetavasti südamekuu aitas veelgi eam kaasa sellele, et me tähtsustaksime igapäevast liikumist ig selle positiivset mõju meie tervisele ja heaolule. Tekst ja foto Jaika Kilk PÜHAJÄRVE PÕHIKOOL 5 Ole ise see muutus, mida tahad maailmas äha (Mahatma Ghadi) Selle kooliaasta alguses püstitasi meie koolile 4 eesmärki: õpetada oskust ise mõelda iseseisvaks mõtlemiseks o vaja üldharidust ja lugemust. See ei teki tühjalt kohalt; õpetada vastutustuet kujudada õpilastes hoiakuid ja väärtusi; õpetada töökust, pigutamist ja paidlikkust ig arusaamist, et edu aluseks o algatusvõime; õpetada tarkust (utivahedid aitavad küll leida õigeid vastuseid, kuid hariduse ja harituse põhialused o teadmised), vahet teha olulisel ja mitteolulisel. Muutuud ÕPPIJA suib ka ÕPETAMIST muutma! Muutused võtavad aega ja õuavad pigutust, eesemobiliseerimist, kaatlikkust. Need peavad algama õpetajast edast ja koolijuhi toetusest. Põhikooli edu võib mõõta ka sellega, kuivõrd tugeva ja laiapõhjalise alusmüüri suudab kool edasiseks eluks ada. Pühajärve kool o sei seadud sihiks, et koolilõpetaja oleks hästi hakkama saav ja laia silmarigiga oor iimee. See aasta tõi ii elevust ja vaheldust koolitudi kui ka avardas õpilaste arusaamu sellest, kuidas õppeaied seostuvad -ö päris eluga. Kaasati väliseid partereid Otepää Loodusparki, TÜ üliõpilasi bioloogia õpitubade läbiviimiseks, KIKi projekte õppekäikude orgaiseerimiseks ig kutsuti külla kirjaikke ja muusikuid. Laste argipäev o täis ekraae, ifotulv o meeletu, oma idetiteeti jagatakse võrgumaailma ja füüsilise keskkoa vahel, visuaale iformatsioo seljatab tekstid, pikkade lieaarsete tekstidega lugemismaterjal o hüperligitud võrgumaailma kõrval piiarikas lugeda ig õppijate tähelepau püüdmie muutub paljude segajate ja stiimulite külluses Rahvusvahelie tatsupäev Foto KARIN JÄRV 29. aprillil tähistati Pühajärve Põhikoolis rahvusvahelist tatsupäeva. Nii suured kui väikesed tatsulapsed koguesid kell 13.10 võimlasse, et ühises rigis tatsida tatsu Kikapuu. Seejärel sai veel 7.-9. klassi rahvatatsurühma esituses äha Jaai räppi. Koostatsimise rõõm pai kõigil silmad särama ja südamed ühises taktis põksuma. Krista Sumberg aia keeru-lisemaks. Kuidas vahet teha olulisel ja mitteolulisel? Vaa kool seda kõike tagada ei suuda ei sisuliselt ega vormiliselt. Muutuud õpikäsitlus võimaldab koolil olla kaasahaaravaks koostoimetamise paigaks, mis toetab õpilaste motivatsiooi ja õpetajate loomigulisust. Lootus o, et mida rohkem õpilasi ja õpetajaid hakkavad kooli võtma kui põevat paika ühisteks toimetusteks, seda vähem o seal hirmu ja eemalejäämist ig seda kõrgemale tõusevad kooli maiepügalad. Muutuud õpikäsitlus vajab hidamisaluseid ja mõõdupuid, aalüüsi ja tõeduspõhist kaalumist. Meie kooli õpetajaid o kaustaud soov õppida ja areeda, et teha oma tööd paremii. Nad o jõudud arusaamisele, et ühiskoa ees olevaid probleeme ei saa eam lahedada ükses spetsiifiliste aieteadmiste ja oskustega. Miul kui koolijuhil o soov õppida seda, kuidas aidata avada oma kolleegide potetsiaali ig ispireerida eid eesmärkide saavutamisel. Kooli õpetajaskod o ühieud digikoolitusprojektiga, õpetajad o saaud eda käsutusse kaasaegsed digivahedid ja välja o vahetatud kooli server. Koolis muutub õpilaste hidamise korraldus, kus peatähelepau o pööratud õpilase aregule ja selle toetamisele. I kooliaste läheb üle kujudavale hidamisele, mille eesmärgiks o õppija areg ja east juhtiva iseõppija kasvatamie. Õpetajapoolsed hiagud õpilastele o Väga tubli, Tubli ja Harjuta veel. Soov o iustada kauite kustide õpetajaid kasutama 4.-9. klassides mitteeristavat (arvestatud/mittearvestatud) hidamist. Püüame leida parima viisi õpetada õpilastele eeseaalüüsimise oskust, mis aitab täpsustada õpilastel oma eesmärke ja tegevusi. Täu lastevaemate soovile liitus koolipere ede koolidega, kellel o õppeaastas 5 koolivaheaega. Selle muudatuse sisseviimie aitas võrdsustada õppeveeradite kestvused (lühedada III õppeveeradit). Koolipere tagasiside muudatusele o igati positiive. Loodame, et Otepää Gümaasiumi õpilased, õpetajad ja lapsevaemad liituvad meie algatusega, sest vallal ja muusikakoolil o lihtsam oma tegemisi korraldada, kui koolidel o vaheajad ühel ja samal ajal. Koolivaheajad 2016/2017: sügisvaheaeg 22.10. - 30.10.2016, jõuluvaheaeg 23.12. 2016-08. 01. 2017, talvevaheaeg 18.02. - 26.02.2017, kevadvaheaeg 15.04. - 23.04.2017 ja suvevaheaeg 09.06. - 31.08.2017. Olulisel kohal o laste ja õpilaste väärtuskasvatus. HOOLIVUSE all mõistetakse ausust ja usaldust, austust ja lugupidamist, vastutust ja koostööd ig märkamist. Direktoria tea, et paljud lapsed vajavad eritigimusi ja -vahedeid. Need kõik o lahedatavad küsimused koostöös õpetajaskoa, lastevaemate ja vallaga. Me oleme õelik kool, et meil o olemas lasteaiarühmad koos väga heade õpetajate, õpetajate abide ja kooli logopeediga. Mida varem probleeme märkame ja edega tegeleme, seda kiiremii saab laps abi ja seda lihtsam o tal hiljem koolis. Kooli 90 õpilast ja 32 lasteaialast valmistuvad suvevaheajaks. Ees ootavad põhikooli lõpueksamid ja lõpuaktus, lasteaiarühmade lõpuüritused, klassikollektiivide ekskursiooid ja matkad, osavõtt muuseumipäevast Tartus, 6. klassi osalemie KEAT programmi lõpuüritusel, kooli rahvatatsurühmade esiemie Valgamaa tatsupeol je. Lõppemas o huvitav läbiva teema MEEDIA aasta, mille motoks oli Ütle sõa sekka!. Miia Pallase, õelik koolijuht VÄGA TUBLID ja HINNETELE 5 ÕPPIVAD ÕPILASED 1. klass Paul Aares Fjodorov, Kaisa Lepp, Saskia Treufeldt, Elsa Naruski 2. klass Grethe Lida Veermets, Kerret Robi Rebae 3. klass Katrii Ostrak, Paula Puksov 4. klass Eeva Mai Eesalu, Tuule Liis Jaagat, Aeth Kailee Peterso, Soja Nämi 5. klass Pipi Õu, Mathias Toover, Mairo Kõiv 6. klass Sofia Nämi, Elisabeth Marlee Peterso 9. klass Iti-Rii Jaagat, Mirjam Leopard TUBLID ja 5 ja 4 ÕPPIVAD ÕPILASED 1. klass Helia Bakajev, Johaa Kaara, Laur Jaaus, Oskar Miko Reedi, Tomi Siilbek, Riho Leopard 2. klass Liis Jürgeso, Ruube Jaagat, Gert Kiivit, Maria-Sadra Täär, 3. klass Ader Marek Narusk, Silver Ostrat 4. klass Ader Alliksaar, Kristelle Kõiv 5. klass Mairo Kõiv, Heidi Eliise Mitt, Adreas Peterso 6. klass Liisa Mari Eesalu, Ge-Marte Paul 7. klass Aabel Eesoo, Oliver Kiho, Isabel Võrk, Harald Raave 8. klass Cäroli Trik, Hedrik Aaliste, Karl-Markus Toover 9. klass Jae Ilves, Ekke Kaha
6 PÜHAJÄRVE PÕHIKOOL Tasuta õppeprogrammid Bioloogia õpitoad meie koolis Täu Margit Turbile ja Peeter Kagurile, kes kirjutasid KIK-ile Valgamaa koolide õppeprogrammide ühisprojekti, sai kogu koolipere sellel õppeaastal osaleda tasuta õppeprogrammidel. Sõimerühm sai Pokumaal pokudega sõbraks. Liitrühm õppis Karulas tudma koduloomi. 1. klass veetis sügispäeva Sagastes. Karulas tutvusid 1. ja 2. klass koduloomadega. 2. ja 3. klass uurisid Pühajärve elustikku. Aare Jaamaga tegid loodusretke Sootaga metsas kolmadikud. 4. klass külastas Helleurme veskimuuseumi ja õppis Atsoti talus tudma hobust ja küüslauku. 5. klass uuris Terigi raba elustikku ja Otepää kõrgustikku. 6. kl matkas läbi vihma Perajärve metsaretkel ja õpib metsakooslusi Otepää Looduskeskuses. 7. kl orieteerus Atsoti talus ja püüdis kalu Võrtsjärvel. 8. kl õppis putukaid TÜ Loodusmuuseumis ja 9. kl osales piavormide programmil Karulas. Rõõmustav uudis o see, et KIK rahastab ka uuel aastal meie kooli ja lasteaia 22 tasuta õppeprogrammi. Pille Kagur, loodusaiete õpetaja Retk metsa Pühajärve Põhikoolis toimus 2015/2016. õ.-a. seitse bioloogia õpikoda järgmiste teemadega: loomad, taimed, iimee, toitumie, mikrobioloogia, molekulaarbioloogia, keskkod. Õpikodades osalesid 20 õpilast 7.-9. klassist. Õpikojad toimusid kord kuus ja kestsid eli tudi. Õpitoad olid huvitavad, kua õpiti läbi praktilise tegevuse. Õpilased puhastasid õlireostust, kasutades selleks lõga, heia, liiva, saepuru. Nägid, kuidas seller imes edasse puase toiduvärvi. Uuriti mullaelukaid, maasika pärilikkusaiet, värvilisi komme, sügisesi lehti ja salatilehtede hapiku tootmist. Bakterioloogilise uurimustöö tulemusea selgus, et utitelefoi puutuud äpud oli kõige mustemad. Lahati kala ja broileri südat. Söödi huvitava maitsega putukaid. Mikroskoobi all vaadeldi baaai, piri ja kartulit ig imetleti liblika tiiva mustrit ja liu sulge. Mõõdeti värvide mõju pulsile, reaktsiooikiirust ja kopsumahtu. Õpiti pipeteerimist. Sülitati katseklaasi, et uurida sülje mõju tärklisele. Meisterdati ise DNA mudel. Õpiti õigesti käsi pesema. Täame Eesti Füüsika Seltsi, TÜ loodus- ja täppisteaduste valdkoda ig TÜ Teaduskooli huvitavate õpikodade läbiviimise eest. tekst ja fotod Pille Kagur bioloogiaõpetaja 4. aprillil käisime Sootaga metsades kõdimas. Retke juht oli jahimees Aare Jaama. Ta adis meile kõigile puust tehtud käimiskepid. Hommik oli vilu, aga kui olime väikese peatuse teiud, tuli päike välja ja ilm läks soojaks. Kokku matkasime 5 kilomeetrit. Uurisime jälgi ja vaatasime urge. Loomadele oli tehtud soolapuu, mille sisse oli padud sool. Seda pidid põdrad lakkuma, jäesed ja sead äksima. Isegi meil lubati seda soolapuud limpsida. Aare Jaama rääkis meile igasuguseid põevaid lugusid. Ükskord oli ta leidud ühe käu juurest sambla alt graaadi ig kutsuud kohale pommimehed, kes tegid selle kahjutuks. Aarel Jaamal oli mitu loomakasukat. Pidime ära arvama, missuguste loomade kasukad eed o. Saime eid katsuda, eed olid pehmed. Ka loomade hääli tuli ära arvata. Mõda häält pidi puhuma, siis tuli hääl välja. Teisi jällegi puhuma ei pidaud. Lõuat sõime püstkojas Draakoi mäel. Pärast sööki mägisime mägu Rebased ja jäesed. Isegi õpetaja osales mägus. Aare Jaama rääkis, et looduses toimub rigkäik. Näiteks koprad ärivad puu ära ja asemele kasvab uus oor puu, siis saavad põdrad seda süüa. Kui mets maha võtta, siis ei saaks mägrad oma urus eam elada ja peaks mujale kolima. Mulle meeldis retk väga, sest see oli huvitav täu meie retke juhile ja tema jutustustele. Paula Puksov 3. klass Karula õppeprogramm Perajärve metsaretk 14. aprilli hommikul kell 8.30 sõitsime Karulasse. Seal võttis meid vastu giid. Paime vihmakeebid selga ja meile jagati kaardid, et saaksime vaadata, kus me matkame. Läbisime 4 kilomeetrit. Nägime palju taimi, üks edest oli äsiii. Nägime ka erievaid samblikke. Saime teada, et mida rohkem samblikke, seda puhtam o õhk. Saime mägida ka ühe mägu. Matka lõpetuseks oli meil üks mäioks, mida adsime rigiratast edasi ja igaüks ütles, mis talle matkal meeldis. Pärast matka läksime Karula rahvuspargi keskusesse ja sõime seal. Mulle meeldis see matk, kuigi ilm oleks võiud parem olla! Elisabeth Marlee Peterso 6. klass Üheksada klassi lõpureis Veemaale 17. aprillil sõitsid Pühajärve Põhikooli 9. klassi õpilased koos õpetaja Olga Alovaga Sakt-Peterburgi. Bussisõit kestis umbes kuus tudi. Kohale jõudes suudusime metroojaama. Pärast metroosõitu kõdisime hostelisse. Esimesel õhtul jalutasime mööda kauist Peterburi lia ja käisime söömas kohvikus Põhi, kus o lia parimad koogid. Kahjuks sel ööl sildu ei avatud. Järgmisel päeval käisime Leigradi loomaaias, kus kõige rohkem pakkusid huvi eergilised ahvid. Hiljem uurisime Peeter-Pauli kidlust ja Iisaku katedraali. Vahepeal said mõed meist vahetada ka eurosid rubladeks. Seejärel käisime kommipoes, šokolaadimuuseumis ig jäätisekohvikus. 19. aprillil hommikul pidi ärkama vara, kua peagi hakkasime miema vee kooli. Seal võeti meid väga hästi vastu. Meile tutvustati kooli muuseumi, räägiti ajaloost ja tehti koolis ekskursioo. Huvitav oli teada saada, et seal hakatakse iglise keelt õppima juba esimeses klassis. Osalesime 12. klasside iglise keele tuis, kus tutvustasime east ja oma kooli. Täuks vastuvõtmise eest esitasime laulu, Puškii luuletuse ja kaks rahvatatsu. Suurt heameelt tõi meile kõva aplaus ja järgevad kiidusõad. Pärast jagati meid rühmadeks ig kuulasime vee õpilaste esitatud koveretsi. Me olime küll juba väsiud, aga siiski külastasime Ermitaaži. Meie arvates oli kõik seal väga ilus. Käisime ka Jaai kirikus, kus kohtusime Eesti Rahvusooperi peadirektori Aivar Mäega. Foto: PILLE KANGUR. 2. mail käisime klassiga Võrtsjärve ääres limoloogiakeskuses. Kohale jõudud, tervitasid meid keskuse töötaja ja üks tore kilpko. Meile räägiti atuke Võrtsjärvest ja selle ümbrusest. Seejärel pidime lahedama erievaid ülesadeid kalade ja Võrtsjärve kohta. Ülesaded tehtud, suudusime akvaariumis elavaid kalu uudistama. Akvaariumid olid täis erievaid rööv- Foto: Aet Küapuu Täasime oma giidi ekskursiooi eest. Pärast õhtusööki suudusime teatrisse, kus vaatasime kauist balletti Romeo ja Julia. 20. aprillil oli meil veel võimalus osta suveiire. Paljud otsisid poest välja matrjoška. Järges poeskäik, kus ostsime edale toitu bussisõiduks. Siis pidime kahjuks hostelist lahkuma ig pöörduma tagasi bussijaama. Tagasi Tartusse jõudsime kell 18.30. See reis oli täiesti imelie ja meeldejääv terveks eluks. Kidlasti o tulevikus midagi meeutada ja aerda reisil juhtuu üle. Mirjam Leopard ja Jae Ilves 9. klass Käisime Võrtsjärve ääres limoloogiakeskuses ja lepiskalu. Väga huvitavad olid akvaariumid, mis asetsesid põrada sees ja millest sai üle kõdida. Õppekäigu lõpus läksime järve äärde kala püüdma. Kokku saime ligi 20 kala, kellest osa läks akvaariumi ja osa eist võttis kaasa Tael. Päev oli väga vahva ja õpetlik. Isabel Võrk 7. klass
PÜHAJÄRVE PÕHIKOOL 7 Juhai Püttsepaga Gibraltari laevakoera radadel Meil oli külas kirjaik Adrus Kivirähk Alates mööduud aasta oktoobrikuu viimasest ädalast oli meie klassil peaaegu igal kolmapäeval võimalus kuulata raamatukoguhoidja Ly Haaviste väga ilmekat ettelugemist. Raamatuks oli valitud Juhai Püttsepa Gibraltari laevakoerte ühig, mis oli 2014. aastal pälviud lastejutuvõistlusel 1. koha. Pärast iga katkedi kuulamist võtsime edale ka ülesaded: kes kirjutas kuuldust kokkuvõtte, kes eustas, kuidas lugu edasi läheb, kes koostas huvitavad küsimused, kes jooistas pildi. Järgmie kuulamistud algaski alati täidetud ülesade esitamisega. Raamatu südmustik haaras meid üha eam kaasa. See toimub eelmise sajadi lõpukümedil ühes väiksemas lias, kus o võimsate põlispuudega park ja selle ääres veidi viltuvajuud maja. Majas elab üks peategelastest, koolipoiss Ato oma vaaemaga. Ühel päeval o ede korteri ukse taga teie raamatu peategelae, liivakarva koer. Koer saab imeks Saku ja tõug o tal gibraltari laevakoer. Selle tõu mõtleb Ato ise välja. Saku jääbki ede juurde ja elab peaaegu kaheküme aastaseks. Tema elust, juhtumistest ja seiklustest, aga ka majaelaike omavahelistest suhetest jutustabki see raamat. Jaauari alguses tekkis õpetaja Maiel mõte, et võiks ka kohtuda raamatu autoriga ja jalutada peategelase radadel. Juba peale esimest telefoikõet saimegi Juhai Püttsepalt õusoleku temaga kohtumiseks aprillikuu algul. Selleks ajaks oli meile ka terve raamat ette loetud. 5. aprillil sõitsimegi Tartusse, kaasas muljed raamatust ja ka mapid meie kirjutiste ja piltidega, mida tahtsime kirjaikule tutvustada. Samuti oli meie poolt külakostiks raamatukaae kujudusega tort. Peale kirjaikuameti o Juhai Püttsepp ka Maaülikoolis õppejõud ja ii võttis ta meid vastu Tähtvere mõisahooes. Heaks alguseks pakkus ta omaküpsetatud jõhvikakooki ja arooiamorssi. Siis hakkas ta meile rääkima Gibraltari laevakoerte ühigu süiloost ja tegelastest. Liivakarva Saku oli olud ede pere koer, väga armastatud ja arukas. Ei ole teada, kust ta eile tuli, aga tema tähelepaekute järgi o sealkadis äha üpris palju sellist värvi koeri. Atoi tegelaskujus o palju kirjaikust edast ja pargiäärses majas elas tol ajal ede pere. Tegelikkuses maja viltu ei ole, see o lihtsalt väike kirjaduslik lisad, agu ka ükski tegelae pole täpselt sellie agu päriselus, vaid osa jooi o lisatud teistelt iimestelt. Jutu kõrvale äitas kirjaik ka pilte päris Sakust. Ta oli tuduvalt suurem koer, kui olime raamatu põhjal ette kujutaud. Seejärel rääkis Juhai Püttsepp oma viimati ilmuud raamatust Vaaema, kes muutus kutsikaks. See raamat jutustab ede uuest koerast Susist peale Saku surma. Selgus, et Susi o südiud tema laste emapoolse vaaemaga samal kuupäeval ja tal o ka paljus muus sarasust vaaemaga äiteks õrgad puusad ja vastikus kala söömise vastu. Nii hakkaski terve pere uskuma, et ede surud vaaema o kutsikaa ede juurde tagasi tulud. Nüüd ütles kirjaik, et tal o meile varuks üllatus ja kikis kõigile oma raamatu, eid oli eli-viis erievat. Meie palvel kirjutas ta kõikide raamatusse oma lustaka püheduse. Järgmiseks oli meie kord tutvustada oma pilte ja kirjutisi, mis loetut kuulates valmiud. Selle järel sobis hästi maiustamie raamatu esikaaega ehk tordiga, millel täpselt esikaae pilt. Vaatasime üle ka Juhai Püttsepa töökabieti. Oligi käes aeg suududa jalutuskäigule Saku radadele. Tähtvere mõisahooe eest algab võimsate põlispäradega mõisapark, kus ka Saku kuagi jooksis, käde uuskis ja puid märgistas. Pargi servas asub valge maja, kus Saku koos pererahvaga elas. Mööda treppe laskusime Orupõhja ehk Supilia. Kuigi mõed majad o lammutatud, osa remoditud ja tudmatusei muutuud, leidub seal veel mööduud sajadi olustikku ja osa maju o praegugi sellised, agu raamatus kirjeldatud. Ühes edest kasvasid üles Saku kutsikad ja kidlasti elab mões vaas Orupõhja majas veel mõi vaamemm, kellel köögis pliit veidi suitsu sisse ajab ja kes omale seltsiliseks koera igatseb. Jõudis kätte aeg ühispildiks ja hüvastijätuks. Oli tore õppereis. Täame õpetaja Maiet, kelle kada oli kogu sõidu asjaajamie. Suur täu ka MTÜ-le Kestlik meie sõidu toetamise eest. Muljeid jagasid 4. klassi õpilased ja raamatukoguhoidja Ly Foto: Maie Eesalu Pühajärve Põhikoolis käis 29. aprillil külas kirjaik Adrus Kivirähk. Alguses esitasid meie kooli õpilased katkedi äidedist Vapper keefir. Näidedi o kirjutaud Adrus Kivirähk. Seejärel rääkis kirjaik edast ja soovis äha, mis raamatuid me olime kaasa võtud. Pärast seda luges ta mõed katkedid oma raamatutest. Lapsed küsisid hulgaliselt küsimusi ja ii saime päris palju teada tema eda ja ta loomigu kohta. Kõik, kes tahtsid, said kirjaikuga koos pilti teha ja temalt autogrammi küsida. Oli väga tore, et kirjaik Adrus Kivirähk meie kooli külastas. 9. klass KEAT koolitused Foto: kari järv 31. märtsil toimus KEAT-koolitus meelemürkide ja keskkoa teemadel. Koolitusel osalesid 6. ja 7. klassi õpilased. Keskkoa-teemalist koolitust viis läbi Margit Turb ja meelemürkide koolitust politseiik Lida Oks. Keskkoa koolitusel räägiti meile loomade abistamisest, ohustatud taime- ja loomaliikidest ig mürgistest taimedest Eestis. Meelemürkide koolituse eesmärk oli rääkida uimastavate aiete mõjudest ja ohtudest ig sellest, kuidas edest eemale hoida. 13. aprillil toimus KEAT-koolitus esmaabi kohta. Katri Karus rääkis esmaabist ja sellest, kuidas tuleb käituda erievates ohuolukordades. Õppisime, kuidas teha rõhksidet, abistada iimesi, kes o miestaud je. 14. aprillil toimus koolitus eriolukordade teemal. Koolitust viis läbi Merle Liba päästeametist. Ta rääkis, kuidas kustutada erievaid tulekahjusid ja äitas, kui kiiresti võib tulekahju edasi areeda. Saime teada, kuidas vee juures ed ohutult tuda. 25. aprillil toimus koolitus matkatarkuste teemal. Koolitusel rääkis Valgamaa Kaitseliidu Maleva esidaja Kaimo Vahtra sellest, mida võtta matkale kaasa, kuidas pakkida kotti ja mida peab tegema ee, kui lähed matkale. 27. aprillil toimus meil viimae koolitus kodaikuühiskoa teemal. Selle viis läbi Aet Arula. Saime teada uutest maakodadest ja sellest, mida tähedavad FIE, OÜ je. Kõik loegud olid väga huvitavad ja iformeerivad. Koolitusprogramm lõpeb veebipõhise testiga. Õpitud teadmisi kiistatakse laagris. 18. mail käisime Sagaste vallas. Sõitsime sia bussi ja hobusega. Atsoti talus rakedati vakri ette Eesti raskeveohobue Kaur. Vakrisõit oli rahulik ja mõus. Hobue viis meid Rõõmu tallu, kus meid võtsid vastu Virgo ja Piret. Esmalt jalutasime torii, kuhu oli umbes pool kilomeetrit. Selle juures oli ka sigade söögiplats. Seejärel läksime tagasi tallu, kus uudistasime, kuidas Rõõmu talus elatakse. Talu juures o tiik, millel saime parvetada. Tiigi ääres o mitu saua ja grillimisala. Sõime Pireti tehtud maitsvat kooki ja makaroisalatit. Peale söömist tegi Madis meile traktorisõitu. Tema ise oli roolis ja teised istusid kärus. Kes soovis, sai ka ise traktorit juhtida. Sõidud tehtud, oligi aeg koduteele asuda. Nii lõppeski meie huvitav päev. Oliver Kiho, Harald Raave ja Madis Roose 7. klass Päev Rõõmu talus Foto: pille kagur Sofia Nämi ja Elisabeth Marlee Peterso 6. klass Meie esimee kogemus Väle Jäesel 16. aprilli hommikul pidi vara ärkama, sest juba kell 7.15 ootas meid Valga Kaitseliidu veoauto Sihval. Roisime veoautosse ja sõit võis alata. Alguses oli lõbus, aga pärast hakkas külm, sest rig oli pikk ja auto tagakatet ei olud alla lastud. Lõpuks jõudsime Tõrva kultuurimaja juurde, kus paime oma võistkoa kirja. Võistkoas olid Ader, Tuule-Liis ja Hetti-Maarja. Pärast saadeti meid kotrollpukti, kus vaadati, kas meil o kõik vajalikud asjad kaasas. Kaasas pidid olema vile, kompass, vihmakeep ja täislaaditud telefo. Ee starti pidi iga võistkod lahedama ristsõa ja alles seejärel sai mia võistlusrajale. Rajal oli 20 kotrollpukti + lisaülesaded Päästeameti, Politsei ja Kaitseliidu poolt. Leidsime eamiku kotrollpukte üles, kuid kartsime eksida ega läiud sügavale metsa pukte otsima. Aega oli 4 tudi, aga meie jõudsime fiišisse 1,5 tudi varem. Arusaadavalt ei jõudud meie võistkod esikolmikusse, kuid Hetti-Maarjale aeratas loosiõ ja ta võitis jalgrattatulede komplekti. Miu arvates ei mööduud päev ilmaasjata. Saime uusi teadmisi, viibisime palju värskes õhus ja saime omavahel suhelda. Kidlasti lähe järgmisel aastal taas Väle Jäesele. Ader Alliksaar 4. klass
8 PÜHAJÄRVE PÕHIKOOL Liikumie põimitud ädalateemaga Aprillikuu oli südamekuu ja liikusime veel rohkem. Lasteaia sõimerühm matkas pidevalt erievate ilmakaarte suuas. Selle ädala teema oli koduloomad. Kui jutud loomadest oli räägitud ja pildid vaadatud, siis kiiresti õue. Kolmapäeval, 13. aprillil, võrratul kevadisel päeval, matkasime Kääriku poole Ala Kodi tallu, kus o koplis poid Elvis ja Arabella. Me oleme seal ka varem juba mitu korda käiud. Talu peremees ja pereaie o rääkiud meile poidest, ede käitumisest ja reeglitest, millest me peame kii pidama. Patsutada ja paitada o eid mõus, sest ad o pehmed ja karvased. Poid viibivad õues pea aastarigselt. Nüüd kevadel ja ilusa ilmaga olid ka emad väga elevil ja kepsutasid koplis rigi. Hobustele aame süüa aiult siis, kui pererahvas o kohal. Matkateel pakkusid huvi ka kevadmärgid: siililled, paiselehed, pugad põõsastel ja puudel, liblikad, mesilased, ämblikud, tuul, päike, viimased lumeraasud ja kevadised veed. Matk kestis ligikaudu 1,5 tudi ja pikkus oli umbes 3 km. Tagasi rõõmsalt lasteaeda. Kõht täis ja tuttu. Ärgates oli lastel üllatus. Lea Jete ema tõi meile külaliseks küüliku. Lapsed said ka seda kodulooma uutada. Lea Jete ema rääkis lastele, kus küülikud elavad ja mida söövad. Et küülikul ei olud veel ime, siis ühiselt padi imeks Mustu. Küülik oli musta värvi. Suur täu Ala Kodi talu pererahvale ja Lea Jete emale ädalateema sisustamise eest. Oli tegus ja mõus päev ii õpetajatele kui ka lastele. Riia Laiva Kevadpühad lasteaias päris tibudega Nädalateema raames kutsusime külla Tormi Vesse ema Tuuli, kellel o tore hobi tõukaade kasvatamie. Tal olid kaasas erievad tõukaad ja tibud ig ede söök. Alustuseks mägisime, kuidas o olla tibu ja tuda ümbritsevat maailma. Lastele äidati erievaid mue. Värvuse ja suuruse järgi proovisime arvata, kas o kalkui, pardi, kaa, vuti või hae mua. Tuuli rääkis, mida kaad eluks vajavad, kes o kaade vaelased ja äitas, mida ad söövad. Seejärel saime äha ja veidi katsuda tibusid. Nii armsad! kilkab väike tüdruk. Kua tibud o väikesed ja õrad, otsisid ad sooja kaa juurest, julgemad pugesid ka laste püksisäärde. Lastele räägiti, mis o ikubaator, kuidas tibu koorub ja kaua võtab koorumie aega. Kui tibud hakkasid kõvemat häält tegema, oli aeg sööma hakata. Oi, kuidas tibudele maitses purustatud keedumua! Kõht sai täis ja tibudel oli aeg oma sooja kasti sisse tagasi pugeda. Aitäh Tormi Vesse ema Tuulile toreda hommiku eest! Lasteaia suured ja väikesed E made Päev o iga päev amet aastakümeteks, millest ei pääse elu lõpui. Kodu soetamie, korrashoid, toidumured, kehakatted kogu perele, aed-aiamaa-loomad, kuidas kellelgi. Peale kõige selle palgatööde jada. 12-kordse vaaemaa o ju kõike ähtud-kogetud, hetkeks tudubki, et küllap see emadepäevapidu Otepää Gümaasiumis saab mööda miutagi. Emadepäeva elevus täidab kõige eam pisiperet ig edega päevast päeva tegelevaid kasvatajaid-õpetajaid. Kuulud, et seekorde peokava kooseb Pühajärve Põhikooli algklasside ja lasteaiarühma Pipi etteastetest ig kavas o miu kooliaege tollal tüütusei äraleierdatud Tare-tareke tõmbasi kleidi selga ig ootasi parajat kellaaega, et miitütrega koos peole saada. Meie talu auto oli peaproovide ajaks 1,5 tudi varem kohale sõitud. Seda lugu ajedas mid üldse kirjutama hakkama vapra Pühajärve Põhikooli direktrissi Miia Pallase koogilauas maiitud soojad sõad headest lastest ja lastelastest. Peab ju siis kuidagi east ka tõestama! Pidu ise oli pidulik tõesõa! Imeilmekalt esiesid 1. Ja 2. klassi tüdrukud Elsa, Liis, Johaa ja Helia luuletusega. Algklasside koosseisus kõlas kaeldel Atoio Vivaldi Kevade ja segaasambli esituses laul See o ema. Samuti üllatas 1. klassi tatsurühm Õesee. Kõik oli viimase peal, miu Kolmapäeval, 18. mail toimus lasteaia spordipäev. Hommik algas ühispildi tegemisega lasteaia lipu taustal. Kõigil lastel ja õpetajatel olid seljas lasteaia logoga särgid. Õpetaja Jaaika oli spordiväljakule valmis paud jooksurajad ja palliviskesektori. Ette olid valmistatud ka kaugushüppekast ja sabakulliplats. Soojeduseks läbisid lapsed koos õpetajaga takistusraja ja tegid võimlemisharjutusi. Tulemused saadi kirja 30 m jooksus, palliviskes ja kaugushüppes. Spordipäeva lõpetasid lapsed karumäguga, mis ei tahtud kuidagi lõppeda. Rõõmu ja elevust jätkus ka autasustamisajaks. Iga laps sai mälestuseks Pipi pildiga medali ja jalgpallikujulise šokolaadist maiustuse. Nüüd võisime täada õpetaja Jaaikat toreda spordipäeva eest ja ilmataati, kes meie üritust soosis. Emadepäeva pidu Foto: PILLE KANGUR. arusaamist mööda ii tatsusammud kui paeluv pilk parteril ja õeseeelik aeratus äos. Tare-tareke oli lausa muusikal! Laul, mäg, tats kõige pisemate esituses. Ja kui palju eid kokku oli! Siikohal kihvatas mälusopis valus mälestus kooli kestmisvõitlusest. Imesta, mismoodi kasvatajad ja muusikatädi kõiki eid tibusid, kukke, hiiri, koi, Lasteaia spordipäev siili, rebast ja huti taltsutada o suutud! Ja kõikidele vastavad kostüümid jõutud teha! Muidugi oli õelik ja väga rahul ähtuga, sest kolm lapselast oli laval ja saalis kaks. Kogu see kava oli ÜKS SUUR EMADEPÄEVAKINGITUS kõikidele emadele ja vaaemadele. Aitäh! Aili Naruski Tõutsi külast vaaema Lii Peterso Õppekäik koduloomade tallu Koduloomade teemaädalal oleme vaadelud pilte loomadest ja rääkiud, kuidas imetatakse erievate loomade poegi ja palju muud. Miks peetakse koduloomi ja millie loom aga päris elus välja äeb? Seda läksimegi uurima Laae-Ado tallu. Talus võttis meid vastu sõbralik pereaie Tuuli. Esimesea tutvusime kodulidudega. Tore oli vaadata, kuidas kalkuid, kuked, kaad, haed ja pardid süüa jagasid ig kuidas haed haereas veemõusid autima läksid. Meie kohalolekut tudsid juba lambad ja kitsed karjamaal, ad üritasid kõvahäälselt meile midagi öelda. Saime teada, kuidas ad suurel karjamaal elavad ja ellu jäävad. Õues autisid kevadilma ka lehmad ja hobue. Arutlesime, miks eid peetakse. Järgmiseks jõudsime puuride juurde. Kes eis võiks küll elada!? Ei oludki jäesed, hoopis küülikud! Küll oli elevust, kui said võrgu vahelt küülikule heiakõrre ada. Veel oli võimalus äha, kuidas erievat tõugu tibud soojuse ja valguse käes mõulesid. Lõpetuseks jõudime ruumi, kus kasvavad erievat tõugu koduliud. Lastel oli võimalus äha ja oma käega tuda, kui pisike o pardi- ja vutitibu. Me oleme väga täulikud Tuulile, kes meid ii soojalt vastu võttis ja oma koduloomi tutvustas. Liitrühma suured ja väikesed Lasteaias toimus meediaädal, kus uurisime ümbritsevat keskkoda meedia kaudu ja meediavahedite abil (ajakirjadus, tehilised vahedid jms). Esmaspäeval tutvusime meedia ühe liigi televisiooiga. Koostasime mõistekaardi Mis o televiisor? Tutvusime televisiooi programmi ja saatekavaga. Lapsed imetasid saateid, mida vaadatakse koos perega ja mida lapsed üksi vaatavad. Tegime ise televiisori ja lõime televisiooi programmi. Marili ja Astrid tegid multifilmi Põrsas Pepast. Õpetaja Taivi luges reklaame. Loreida ja Blaka tegid multifilmi Poimaast. Kristofer edastas ilmateate. Õpetaja Kaili luges uudiseid. Arutlesime, mis o uudis. Iga laps kujudas omale televiisori. Teisipäeval tutvusime arvutiga. Mis o arvuti, sellest käis rääkimas Saa isa Taavi. Tal oli kaasas üks vaa arvuti ja ta rääkis, millised ägid välja päris esimesed arvutid Meediaädal lasteaias ig millest kooseb arvuti. Saime teada, mida o vaja, et arvuti töötaks ja kuidas arvutiga ümber käia. Nägime, kuidas arvutiga jooistada, muusikat kuulata, videot vaadata jms. Lapsed said äidata praktilisi oskusi. Iga laps valmistas omale kommikarbist arvuti. Kolmapäeval rääkis meile mobiiltelefoist Lea Mari ja Mia Mari isa Peeter. Selleks läksime kooli keemia- ja füüsikaklassi. Saime teada, mis o füüsika ig et teadmised tulevad ise proovides. Arutlesime, mis o elekter ja mägisime, kuidas elekter liigub. Õpetaja Peeter äitas ja rääkis, kuidas mobiiltelefo töötab, kõe liigub ig telefo laieid välja saadab. Saime teada, milleks mobiiltelefoi vaja o ja mida telefoiga teha saab. Päeva lõpuks valmistas iga laps omale mobiiltelefoi. Neljapäeval tutvusime trükimeediaga. Arutlesime lastega, mille poolest erievad ajalehed ja ajakirjad. Arutlesime, millest räägivad pildid ajakirjades ja mida ede piltidega meile öelda tahetakse. Vaatlesime ja uurisime ajakirjades-ajalehtedes erievaid tekste (kuulutus, reklaam, artikkel, koomiks, karikatuur, ristsõa jms). Lugesime lastele artiklite pealkirju ig palusime lastel mõistatada, millest võiks artiklis juttu olla. Uurisime koos lastega ajalehtedest ja ajakirjadest kuulutusi. Vaatlesime koomikseid. Lapsed rääkisid, milliseid ajalehti või ajakirju kodus o. Nüüd oli võimalus lastel ise ajaleht koostada. Nädala kokkuvõtteks toimus meediaalae viktorii. Lapsed pidid imetama, kust me saame uudiseid, lahedama tähesõja ülesaet, teadma, millist meediavahedit saab aiult kuulata. Veel pidi kuulama uudist ja vastama selle põhjal küsimustele, imetama laste ajakirju ja leidma saatekavast lastesaateid. Taivi Rästas
P U K A Puka vallavalitsus, www.puka.ee Kooli 6, Puka, 67201, Valgamaa Tel 766 9412, e-post: vallavalitsus@puka.ee 9 Vooremäe puhkeala Teeme Ära talgud 10. mail toimusid juba teist aastat järjest Teeme Ära talgud Vooremäe puhkealal. Imeliselt soojal kevadpäeval kogues kell 11.30 talgukohale 32 talgulist, kes olid tulud Puka keskkoolist ja vallavalitsusest, Otepäält, Valga Muisuskaitseametist arheoloog ja taksikoer Kuti. Talgutöödega sai hooaja alguses heakorrastatud Vooremäe puhkeala. Kõigile kätepaaridele jagus tööd kella kolmei. Alalt korjati kokku mahavisatud praht, riisuti pikikupikide ümbrused, eemaldati võsa ja saeti ohtlikud puud. Kuivi küttepuid jagub üüd puhkeala lõkke tegijatele ja jämedamate puudega köetakse Puka valla saua- ahi kuumaks. Ümbritseva kuiva roostiku tõttu jäid kokkukuhjatud lõkkehuikud ootama ohutumat süütamisaega. Puhkepausi ajal saime kehakiituse kõrvale kuulda arheoloog Igmar Noorlaiu ettekaet Vooremäe puhkealal asuvast kultuurimälestisest liusemäest. Kuulsime lühiülevaadet ja olulisem oli viimati 2009. aastal arheoloogilistel kaevamistel avastatud alumistes kihtides kiviaegsed leiud, mis viitavad liusemäe jalamil järve ääres olevale asulakohale. Mida kasutati küttkorilaste poolt. Seeläbi saadi teada, et lius seisis ee keskaegset asustusperioodi mitu tuhat aastat tühjaa. Pika asustuslüga peamiseks põhjuseks võis olla vähee haritav maa Vooremäe lähiümbruses. Talgupäeva lõpetuseks sai tehtud järgmise Kevad südames Pukast eemale Elu o ilus kui oskad igast väikesestki asjast rõõmu tuda ja selle rõõmu suureks elada Puka ais- ja meesasambel laulsid Kagu-Eesti vokaalasamblite päeval Räpias edid parimateks. Rahvamaja pereaie Helgi tegi vallas ettepaeku premeerida meid ekskursiooiga. Kua laulurahvas ja tatsumemmed austavad üksteise tegemisi ja o omavahel head sõbrad, kaasasime Vokiratta tatsijad oma ädalalõpu tegemistesse. Marsruut sai ühel meelel vastu võetud, Alatskivi loss, Kallaste liivakivipaljadid, Elistvere loomapark, Äksi Jääaja keskus. Sellel suvistelaupäeva hommikul oligi meie tore bussijuht Rei varakult rahvamaja juures ja sõit võis alata. Uustasime vause ja valu. Alatskivi lossi saamislugu ja ajalugu tutvustas meile giid. Lossis oli huvitav, kummitusi me ei kohaud, see oli hea märk Puka rahvale me polegi ii halvad! Kallastel uudistasime Peipsi kaldal puase liivakivi paljadeid ja koopaid. Ilm oli ilus kuid tuulie ja Peipsil suured laied, Peep üllatas meid, kui võttis kigad-sokid jalast, kääris püksisääred ülespoole põlvi ja läks järvelaieid rüdama. Vist õestus, püksid päris läbimärjaks ei saaudki. Elistvere loomapargis oli rõõmu laialt kui karupreili Karolie demostreeris meile, kuidas karudaam istub ja ed seltskoale tutvustab. Ilvese tegemisi meil ei õestuud äha. Äksi Jääaja keskuses Saadjärvel oli põevust palju, eriti aasta talguplaae, kus soov o taastada trepp liamäele ja avada vaateid liamäele, jõeluhale ja järvele. Suur täu talgulistele! Ja veel talgutest Talgujuht Ursula Tähelepaelik vallakodaik aab teada, et Puka alevikus asuva spordiplatsi ja supluskoha ümbruses teeb ära samas elav Juhai-imelie härrasmees. Täud Juhaile! meeldis seal meie meesperele. Ja oligi aeg hakata kodu poole sõitma, seljataha jäi pikk ja põev reis. Pukka jõudes küsisi, kas oleme täase päevaga rahul ja vastus oli võimas jaa-a! Üksmeeles ja vallatult soovisime Helgile ja Reiule: Nad elagu! Loomulikult kummalegi eraldi ühise asjaajamise imel. Aitäh Puka vallavalitsus, et võimaldasite meile bussi! Aitäh Helgi, sulle siiras lugupidamie! Aitäh Rei! Ilma siuta poleks meil olud ii toredat sõitu ja rõõmsaid elamusi. Täu teile ja meile kõigile! Oli tore. Me kõik oleme midagi väärt ja koos oleme palju väärt! Puka ais- ja meesasambli ig Vokiratta imel Valve AMETLIK INFO Puka Vallavalitsuses Jalgpalliklubi FC Elva treeigutel osalevad klubi- ja huvirigiliikmetea Puka vallast 35 last. Käesoleval aastal osaletakse jalgpalliüritustel Stoke City Elvas ja Summer Camp 2016 Pärus. Vallavalitsus toetab Jalgpalliklubi FC Elva tegevust 1300.- euroga. Aprillis maksti toimetulekutoetust viiele taotlejale, ühekordset toetust kolmele taotlejale. Otsustati mitte algatada strateegilist keskkoamõjude hidamist Puka vallas Puka alevikus Tööstuse täava puurkaevu rajamise detailplaeerigu koostamise protsessis. MTÜ-ga Spordiklubi Musket oli sõlmitud lepig jõusaaliruumide kasutamiseks ja sportliku tegevuse propageerimiseks. MTÜ soovil lõpetati lepig. Eraldati reservfodist: 1) Turvavalgustite paigaldamiseks Kuigatsi raamatukogu ruumidesse 180.-, 2) Vallamaja uue katla ostmiseks ja paigalduseks 3574,40, 3) Puka Keskkooli rahvatatsurühmale seelikuriide ostmiseks(saadud projektiraha 2015. a.) 320.-, 4) OÜ-le Puka Vesi toetus saastetasude tasumiseks 3000.-, 5) Turvakaamerate paigalduseks 1999,02. OÜ Puka Vesi juhatuse liikmeteks valiti Aleksader Sve Esse ja Lea Madissov. Milleks? Puka lapsed õppekäigul Pühajärvel 17. mail käisid Puka Keskkooli 1. ja 2. klassi õpilased koos klassijuhatajatega õppekäigul Pühajärve programm. Õppeprogramm toimus keskkoateadlikkuse programmi projekti Keskkoahariduslikud programmid Valgamaa lasteaialastele ja üldhariduskoolide õpilastele raames. Matka eesmärk oli õppida tudma meid ümbritsevat loodust. Koos saime teada maismaa ja veetaimede põhierievusi. Õppisime seda, et elusoledite mitmekesisus ja aktiivsus sõltub aastaaegadest. Õpilased olid jagatud rühmadesse. Koos tehti erievaid katseid ja vaatlusi: mõõdeti erievates paikades veetemperatuuri, uuriti, kes vees elavad. Kui alguses tudus ii mõegi veeasuka imi aljakas, siis lõpuks jäid eed peaaegu kõigile ka meelde. Koos toimus arutelu, miks mões paigas o rohkem ja teises jälle vähem veeloomi. Hea kogukod! Lapsed olid hästi aktiivsed ja seda kidlasti täu väga toredatele õppekäigu juhtidele, kelleks olid Peeter Kagur ja Margit Turb. Erievate teadmiste kiistamiseks olid vahvad mägud. Õppekäik lõppes ühise teejoomisega ja veel viimase kiistava mäguga Kiigemäel. Kuigi matk oli üsa pikk ja ii mõegi õpilase varbad said veeloomi uurides atukee märjaks, olid lapsed tagasi jõudes rõõmsad ja õelikud. Täame väga korraldajaid ii meeldiva ja õpetliku programmi eest ja loodame tulevikus sarasest asjast osa saada! Puka Keskkooli õpetajad Jae Everst ja Eva Kosk Pukas o tekkiud komme aegajalt äidata oma jõudu kuulutuste seite peal. Eelevalt o juba maatasa tehtud parki tutvustav sted ja kagutatud rahvamaja kõrval olevat stedi. Pühapäeva õhtul jäi kellelegi ette rahvamaja risti peal oleva stedi 3 alumist lauda (ilmselt ii kõrgele ulatuti jalaga lööma). See tekitab mius väga palju pahameelt ja kurbust. Esiteks sellepärast, et lõhkudes seia, millel plakatid ja teadaaded lõhute paljude iimeste rasket tööd (kultuuritöötajad, meelelahutajad jt) ja elu (ettevõtjad). Teiseks sellepärast, et õda käituv iimee ja kamp o väga õetu ja ebakidel ise ollakse higes väga lõhki ig ei osata east väljedada. 1. juui o lastekaitsepäev ja meie aabrid rõgukad o korraldamas vahvat kotserti. Esievad asambel Volüüm (mis kooseb Rõgu ja Puka valla oortest) ig kõigile teada-tutud Põhja Talli. Lähme kotserdile koos! Buss väljub Puka koolimaja parklast kolmapäeval, 1. juuil kell 18.30, Aakre rahvamaja eest 18.40. Bussisõit ja kotsert täiesti tasuta, sest o LASTEKAITSEPÄEV! Oma tulek registreeri kidlasti, et teaksime bussi suurust valida! Kellel o traspordi mure Kuigatsist või mujalt, adke sellest registreerimisel julgelt teada. Registreerimie 30. maii. Kaija Tamm (tammkaija@gmail.com, 56662597) või Katri Uffert (uffertkatri@gmail.com, 55533564). Lõhkujad, olge head ja võtke miuga ühedust ehk leiame koos laheduse, kuidas ilma teistele haiget tegemata east väljedada (poksirig, loovtats, viharavi, aeruteraapia, kõik o tegelikult võimalik). Kaija (FB Kaija Tamm, tammkaija@gmail.com) Pukas tähistame lastekaitsepäeva laupäeval, 4. juuil kell 11.00 Puka rahvamaja juures. Põevad tegevused ootavad rohket osavõttu! Jalgratta vigurrada, pildistamie ja mägimie koos Lottega, jooistamie üksi ja ühiselt, äomaaligud, lõkkel küpsetatud pakoogid... Südmus lõpeb suure VAHUPEOGA! TASUTA! Käesoleva aasta 1. juuist kehtivad Puka vallas uued vee- ja kaalisatsiooiteeuse hiad: vee teeuse hid 1,34 eurot/m³; kaalisatsiooi teeuse hid 0,98 eurot/m³. Hiad sisaldavad käibemaksu.
Sagaste vallavalitsus, www.sagaste.ee Sagaste 67001, Valgamaa 10 Tel 766 8040, e-post: sagaste@sagastevv.ee S A N G A S T E Keevalie halduskevad Valgamaa aasta ema 2016 omiet Maire Baumverk O kevad. O uuestisüdide ja taastärkamiste aeg. Elu kadev plaeedimürakas Maa kihutab rige tehes ja pööreldes tuhial kosmoses. Iimesed Maal kihutavad vahel vaat et kiiremiigi, kui Maa ise. Kiirus o see täapäeva märksõa. Kiirus kui uhkus ja kiirus kui uhtlus. Sõltumata Siu kiirustamistest või mitte kiirustamistest kestab iimese elutsükkel ikka ühepalju. Ehk siis liiga kiirelt elades kauem ei ela, vahel ehk vähemgi. Aga vahel vat ogi kiire! Nagu praegu haldusreformigagi. Kui veel kellelegi miski mõistmatuks o jääud, siis katsu mõe lausega olud ja olukorra üle käia. Mida o vaja teada haldusreformist? 1. Vabatahtlikute valikute võimalus, kes kellega ise liituda soovib, o võimalik selle aasta lõpui. 2. Kes selle aja jooksul.,,tatsupartereid leidud pole ja vastavaid protseduure läbi ei teiud, see vald sudliidetakse riikliku komisjoi poolt 2017. Ehk siis kas vabal tahtel või suiviisil, aga kokku paakse 2017. a kõik, kelle rahvaarv alla 5000 iimeses. 3. Liituda vabatahtlikult saab ikka vaid edega, kes üksteisele vastavad ettepaekud teiud ja edega õustuud. Et,,mia taha Valgat ja Tiia Riiat ei loe, kui Valga ja Riia õus pole või kutsuud pole. 4. Sagaste vallal o vabatahtlikuks liitumiseks kahe suua vahel valida: Valga või Otepää. Mitte just ülerahvastatud rahvakoosolekutel kaldus arvamus üheselt Otepää suuale ja eks siis ka volikogu sellest oma edasises tegevuses lähtub. 5. Rahvaküsitlus tuleb septembris või oktoobris hiljemalt ja ee seda saab vaielda liitumislepigu,,mustadi üle. Novembris-detsembris peab otsus tehtud olema ja 2017 sügisest saab olema tõeäoliselt uus vald. Asjad o lihtsalt lihtsamad, kui sii mõed segadusse sattuud või ka lihtsalt asjadest mitte päris hästi arusaavad kodaikud jutustavad. Valida saab vaid valida atud valikute vahel ig päris meelevaldselt ükski vald otsustada ei saa. Me ei värvi ise kotuurkaarti, kuid osaleme selles koos teistega. Uus vald saab tulla just sellie, agu kõik osapooled kokku suudavad leppida. Eks sellisel pisut segasel ja samas erutaval teemal o alati ka umbluu-juttude rääkijaid ig asjatu paaika külvajaid. Usutavasti o Sagaste voliikud jt. läbi rääkima volitatud isikud piisavalt targad, et oma kogukoa huvid ühiemisel esidada ja kaitsta osata. Mia selles ei kahtle. Niisiis usaldagem lihtsalt üksteist ja tehkem tark valik. Ühiemisläbirääkimised jätkuvad teljel: Otepää, Palupera, Urvaste, Sagaste ja võib lisaduda ka Kaepi. Valga suuas läbirääkimiste jätkamise või mittejätkamise osas teeb otsuse tõeäoliselt järgmie volikogu istug. Edu ja kevadet kõigile! Kaido Tamberg Ikka veel tahaksid meie eest tõtata. Mõtetes ikka veel sülle meid võtad sa. Ikka veel ilu ja armastust õpetad. Millal sa täagi tööpäeva lõpetad? Paul Haavaoks Emale Valga maavaem Margus Lepik tuustas 6. mail Tõrva Kultuurimajas Päradihoidjate ja aasta ema täuüritusel silmapaistvamaid emasid. Sagaste vallast oli Valgamaa aasta ema 2016 omiediks Maire Baumverk. Tema imakauis kodus Sagastes o ülesse kasvaud 4 tubli ja aktiivset last: Mikk, Madis, Marili ja Taavi. Pereisa Veda o eelkõige tutud, kui edukas ja lugupeetud põllumees. Ühtehoidvast ja töökast perest aab märku oma kätega rajatud külalislahke kodukompleks, mis alati korras ja kevadest sügisei täis lillelõha. Lapsed oma ema kohta: Meie emale meeldib õues tegutseda ja muidugi südamelähedased o talle kõik lilled ja taimed. Samuti kultuur, alustades teatrietedustest ja lõpetades rahvariietega. Ta loeb ka väga palju erievaid raamatuid. Ta o vist tuhadeid ja tuhadeid raamatuid läbi lugeud ja mõda eist ka mitu korda. Raamatulugemist o ta harrastaud kogu oma elu. Muidugi ta ka küpsetab üsa palju... omatehtud leiba ja peaaegu igal pühapäeval teeb ka kõigile lastele mõed saiad teepeale kaasa. Meie vea Madise pärast o ta ka kursis üsa palju Eesti jalgpalliga. Ta o vist Madise suurim fä ja seega üritab igat mägu vaadata, mida üle katakse ja lisaks o ka kõigi meeskoaliikmete tegevustega kursis. Väga emotsioaale kaasaelaja Eesti jalgpallile! Ema o väga positiive iimee ja laste heaolu ig ede eest hoolitsemie o temale väga tähtsad. Peres o haridust ja sporti alati kõrgelt väärtustatud, mida äitab laste hea õppeedukus kooliteel ig perepoja Madise täheled FC Floras. Hea kasvatus ig õiged väärtushiagus saavad ikka alguse kodust ig sellest aab tuistust ka perepoeg Madise Õhtulehel atud itervjuu, kus ta kiitab, et ei häbee maapoisi päritolu ja tahab sia kolkasse kuagi tagasi mia! Küsimusele miks igal võimalusel koju sõidab, vastab oormees:... Kodu. Ikkagi kodu. Lapsi o selles peres alati armastatud. Nii omasid, kui võõraid. Eks just pühedumie lastele o suuaud ka elukutsevalikule. Teada o, et paljud lapsed o saaud suurt tuge ja abi raskel ajal just Maire käest. Tõlliste vallavaem Madis Grossi esimesed kiired sõad Maire kohta o: tark aisterahvas! Seejärel kiidab tööadja: Maire töö o higeliselt keerulie ja väga raske ig o imetletav, kuidas ta suudab selle juures alati ise ii rahulikuks jääda. Tarkus Talgupäevad Sagaste vallas ja kaatlikkus iseloomustavad teda. Maire põhimõte o: Heaga tuleb sii maailmas asjad ära lahedada! Ta o kidlasti seesmiselt väga tugev iimee. Kaido Tamberg, Sagaste vallavaem: Miu arvates o tegu ideaalse kõrgemat sorti maapere pereaisega, kes o üles kasvatatud tubli järelkasvu. Ühiselt o üles ehitatud perefirma ja atud väga suur paus piirkodlikku põlludusse ja ka tööturgu. Mitmekülge, töökas aie ja suurepärae ema, kes o igati eeskujuks. Nii öelda: eesti Naise,,kuldlõige! Heili Kalbri (peresõber): Miu esimee mälestus Mairest o pärit ühest suvepäevast: Sagaste alevikus jalutas oor aie oma 4 lapsega ja vaatamata ühe lapse utust ja poiste elavaloomulisest liikumisest oli kõik kotrolli all. Mid pai imetlema, kui rahulikult, aeratusega ja kidlameelselt ta edega rääkis ja temast õhkus teadlikkust ja turvalisust. See sööbis mulle mällu ja seostub alati temaga. Mul o suur rõõm, et ole Mairega ig tema perega hiljem rohkem kokku puutuud: oleme koos metsas marjul käiud, meie lapsed o ii kooli-, kui mägukaaslased olud ja mitmed korrad ole ede juures ka tööalaselt abipalvega külastaud. Millie see palve ka pole olud, o Maire ja Veda alati ka abikäe osutaud, ilma igasuguse omakasu püüdluseta. Mairet ja ede pere lähemalt tudes julge kidlalt väita, et ad o eeskujuks kõigile! Kui kuulsi Aasta ema 2016 valimisest, siis teadsi kohe, et kes siis veel, kui mitte meie Maire! Päikesepaistelist soojust ig palju erilise hetki kogu perele soovides, Heili Kalbri Sagaste volikogu liige 20. mail avati Keei koolis mäguväljak. Eelevalt oli tehtud valla poolt suurem töö ära, võsa oli lõigatud ja suuremad vaad puud lagetatud. Talguliste tegevuseks oligi territooriumi prahist koristamie ja tükeldatud puude ja okste kokku vedamie. Päev oli päikselie ja sama päikselised olid ka kõik talgulised! Talgupäeva lõppedes supi ja pirukate kõrval viisime läbi veel mõttetalgud, et igal ühel oleks võimalus öelda, kuidas tulevae puhkeala plaeerida ja mida keegi vajaks, et saaks keas kohas perega puhata ja iisama aega viita, samuti ka sportida. Istutati ka esimesed tammed, mis said imeks Talgutammed! Suur täu kõigile, kes võtsid vaevaks talgutele tulla ja oma kodukoht kauimaks muuta! SOTSIAALTÖÖTAJAL ON PUHKUS: Esmaspäev, 30.05.2016 Teisipäev, 31.05.2016 4.07.2016 15.07.2016 ja 25.07.2016 12.08.2016 NB! Sel ajal ei väljastata ka süi- või surmatuistusi! Vajadusel pöörduge Valga Maavalitsuse poole. SÜNNID Harriso Ruut 13. mail Talgupäev Sagaste vallas Tammepark 100, mis o pühedatud Eesti Vabariigi 100 aasta süipäevale. 7. mail toimus Sagastes Tammepark 100 talgupäev. Talgu eesmärk oli ette valmistada ja korrastada maa-ala tulevase vabaaja veetmise koha ja tammepargi tarvis. Kohale oli tulud üllatavalt palju rahvast, lausa 30 iimest. Talgujuht Marju Karavi Õpilased koristasid Keei parki.
K U U L U T U S E D 11 KUULUTUSED Müüa kuivad pakitud pliidipuud ja kütteklotsid. Vedu tasuta. Tel 5056107. Ohtlike puude raie & hooldus, 56 866 157. Ohtlike puude raie, puude hooldus ja okste hakkimie. 56641413 ifo@treeservice.ee. ÜLDEHITUS REMONTTÖÖD OMANIKU JÄRELVALVE EhitusEST OÜ 506 7848 ehitusest@gmail.com www.ehitusest.eu Mapomets OÜ - ostame metsamaterjali, kasvavat metsa ja metsakiistuid, - erametsade haldamie ja järelvalve, - metsaduslikud kosultatsiooid. Valgamaa, Otepää vald, Pühajärve küla tel. +3725050375, magar@mapomets.ee Soode ja kiire arvutihooldus ig kodulehtede valmistamie, 58 043 046. Ettevõtjast 42-aastae, alk. probleemivaba Otepää mees soovib pikemaks perioodiks Müüa lõhutud küttepuid teile sobivas mõõdus (lepp, kask, segapuu), märg ja kuiv. Tel 5260859. üürida Otepääst 15, maks 15 km raadiuses talu või maamaja. Müüa lõhutud küttepuid kohaleveoga. Tel. 5117109. Korstapitside ehitus ja remot tel: 5557 9399. Ole valmis kiistu eest hoolt kadma (raie-, iitmisjms tööd). Erievad kokkulepped võimalikud. Tel. 555 11 460 Müüa soodsalt servamata lauda (leht ja okaspuu). Tel.56683202 allikupuit@gmail.com Müüa lõhutud märga leppa, samas veoteeus kalluriga 5056867 Müüa lõhutud küttepuud, veoga. Väikesed koormad. tel:5165251 Sealiha müük rümpadea 1,80 EUR/KG. Tellimie tel. 50 88 748 Adrus Müüa kruusa, liiva, mulda, killustikku, veo- ja tõsteteeus koos haaratsiga. Tel: 5291256 Müüa tomati-, kurgi- ja lilletaimi. Hurda 52, tel. 5595 4828 Osta maakodu või maad Otepää lähistel, eelistatavalt veekogu olemasolu. Võimalik ka vahetus uue korteri vastu Tartus või Tallias. Lisaifo 59068972. Kaevetööd miiekskavaatoriga ja veoteeus väikekalluriga. Tel 5076791 Müüa küttepuud koos kohale toomisega. Tel. 5216 874 Otepää Naisseltsi liikmed Tulge osa võtma Jaaipikikust 17. juuil kell 18.00 Naisseltsi maja juures J.Hurda 5a. Osalustasu 3 eurot. Teatada tulekust Eele (5615 3357) 15. juuiks. 79 Kallis HELJU OTT! Kõik rõõmud olgu Siu päralt ja kõik Su soovid saagu teoks Palju palju õe 79. a süipäevaks! Soovivad Vilve, Kalju, Ave-Ly, Armi, Margus, Edda-Epp ja Jaa, Marks, Veiika, Viive, Vello. Müüa eramu Sagastes 72402:001:0980, krut 8775 m². Kasulik pid 191 m² (kuus tuba, köök, sau, duširuum, wc, kelder). Maaküte, vetilatsioo, valvesigalisatsioo, biopuhasti. Omaik: 50 56829. Võtame tööle LIHALÕIKAJA-SORTEERIJA. Väljaõpe kohapeal. Otepää Lihatööstus Edgar OÜ tel. 7655824, 5107585. Palveräduri kasutatud kaupade poes (Pära 15) 26.-28. maii kõik asjad 5 seti tükk. N, R 14-18, L 10-13. VERNER-SIGFRID PARTS 20.04.1945 18.05.2016 ROBIN PIKKER 03.08.2010 12.05.2016 HILDA-JOHANNA MEISTER 25.01.1926 18.05.2016 Südamlik kaastue lähedastele Verer Parts kaotuse puhul MATI PLAAT 21.08.1948 16.05.2016 Perekod Priks ja perekod Keemu MAIMU VOLAS 03.07.1941 15.05.2016 Avaldame kaastuet Aureeliale armsa ou EVALD TALI kaotuse puhul. Otepää Vieeritehase III vahetus Vaikselt lahkus emake hea, muredest, valudest eam ei tea. Meie südamlik kaastue Aivar Volas'ile. Perekoad Hõrak, Kelder, Möldre, Saar ja Silvia Mägi. Südamlik kaastue Reedale perega ema, vaaema ja ämma MAIMO TÕNISSOO kaotuse puhul. Töökaaslased Pühajärvelt Otepää Teataja kuulutuste hiad: reklaami- ja kuulutuste hiad reakuulutuse rida (26 tähemärki) 2,00 EUR; tähtpäevade lihtkuulutused, kaastudeavaldused 4,00 EUR; kuulutus luuletusega 6,00 EUR; kuulutus fotoga 8,00 EUR. 1.1 1 lk 290x380 mm 350.- EUR; 1.2 ½ lk 142x380, 290x190 180.- EUR; 1.3 1/3 lk 290x130, 93x380 140.- EUR; 1.4 ¼ lk 142x190, 290x95, 191x144 100.- EUR; 1.5 1/8 lk 93x144, 142x95, 290x46 60.- EUR; 1.6 1/12 lk 93x95, 190x46, 44x190 45.- EUR; 1.7 1/24 lk 93x46, 44x95 30.- EUR; 1.8 1/48 lk 44x46 20.- EUR. Me meeles ja südames edasi elad. Mälestame kallist õde LEIU VILLIK ut 20.02.1945 02.05.2016 Vead Leo ja Lembit Raudsepp perekoaga. Mitmest kükast ja mäest viis üle elutee, üüd väsiua läksid uele... Südamlik kaastue Airele perega kalli MAMMA kaotuse puhul. Perekod Margusso
12 M I T M E S U G U S T Olulie liiklusifo Otepää piirkoa kohta 35. Tartu Rattaralli ajal 29. mail toimub 35. Tartu Rattaralli, mis toob Lõua-Eestisse taas üle 4000 ratturi. Kui eelmisel aastal kulges rada Tartust põhja pool Jõgevamaal, siis üüd o Rattaralli tagasi Lõua-Eestis ig kahel korral läbitakse ka Otepää lia. Sellega seoses o pühapäeval, 29. mail Otepää lias koostöös Maateeameti ja kohaliku omavalitsusega kehtestatud autoliikluseks mitmeid piiraguid. Ratturid jõuavad Otepääle esmalt kell 12.45, Valgejärve poolt tulles keeratakse Vaa-Otepää teeristist Tehvadi staadioi suuas. Seejärel suuduvad ratturid vaale rullirajale, keeravad Kolga teele ja keeravad siis uuesti Pühajärve teele, jõuavad mäefiišisse Mäe täaval ja liiguvad Pagodi suuas. Viimased ratturid lahkuvad Otepäält kell 16:00. See tähedab, et ajavahemikus 12:45-16:00 o kirjeldatud lõik pühapäeval, 29. mail autoliikluseks suletud või raskesti läbipääsetav. Korraldajad ootavad kõiki Otepää elaikke raja äärde ratturitele kaasa elama. Peeter Liik Turudus ja kommuikatsioo MTÜ Klubi Tartu Marato Uus piirkoapolitseiik Otepää, Palupera ja Puka vallas alustas maikuust tööd uus piirkoapolitseiik Sader Karu, kelle ülesadeks o kohaliku kogukoa probleemide lahedamie. Sader Karu o lõpetaud 2009. aastal Paikuse Politseikooli ja 2015. aastal Sisekaitseakadeemia korrakaitse erialal. Varasemalt o Sader töötaud Narva politseijaoskoa patrulltalituses ig hiljem Valga politseijaoskoa patrulltalituses. Sader Karu töökoha aadress o Otepää, Lipuväljak 13. Vastuvõtt Otepääl (Lipuväljak 13 1.korrus) K 9.00-10.00, Puka vallamajas K 11.00-12.00, Palupera vallamajas, Helleurmes K 13.00-14.00. Kotaktadmed: Sader Karu, tel. 51943220, sader.karu@politsei.ee. Veel o võimalus kaasa lüüa 2. juuli kava sisustamisel! Aa oma plaaist teada hiljemalt 31.maiks 2016 tel 509 7795 või e-posti aadressil: sirje.giter@otepaa.ee. Tähelepau! Seoses festivaliga o 2. juulil Lipuväljaku täav Muamäe ristist kui Pühajärve tee ristii kell 9.00-17.00 liiklemiseks suletud. Head piirkoa ettevõtjad ja ürituste korraldajad! Koostame taas Otepää Teataja suviste ürituste vahelehte, mis ilmub 21. juuil 2016. Ootame teilt suviste ürituste kava hiljemalt 12. juuiks 2016 e-posti aadressidele: teataja@otepaa.ee ja moika@otepaa.ee. Vahelehte saab ka pikemalt kirjutada oma suvistest üritustest või teeustest. Vahelehes o tutvustava artikli avaldamie tasuta. Tuletame meelde, et juulis Otepää Teataja ei ilmu, augustis ilmub Otepää Teataja 16. augustil ja 30. augustil 2016.