Nr 26 (2936) LX I AASTAKÄIK A U S T R A L I A N E S T O N I A N W E E K LY O U R H O M E Australia Post Printed Post Approved PP 231335/00058 Kolmapäev, 15. juuli 2009 Lõppes 25. laulu- ja 18. tantsupidu ÜhesHingamine Juba laulupeo eelproovid lasid aimata, et tuleb kunstiliselt tasemelt ja ka emotsionaalselt erakordne pidu. Aga see, et see ka tõepoolest nii oli, võttis hingetuks!, kinnitas laulupeo muusikatoimetaja Ave Sopp. Tema sõnul ei ole tavapärane, et kümned tuhanded inimesed suudavad koos laulda niivõrd nüansseeritult ja kauni kõlaga, rääkimata ühisest hingamisest. Selline sünergia saab tekkida ainult siis, kui vallatakse repertuaari. Seekordne laulupeo koor ei olnud lihtsalt anonüümne mass, vaid iga laulja võttis vastutuse, lausus Sopp. Esmakordselt olime me tänu infotehnoloogia arengule jõudnud sinnamaale, et saime üle lugeda iga esineja. Sellise meetodiga saime me peole juurde võtta ca 4000 inimest. Nüüd nägid kõik, mis tähendab, kui laval on reaalselt 25 000 lauljat, rääkis Ave Sopp. Täna, 5. juuli õhtul kell 19.16 lõppes Tallinna lauluväljakul 25. laulu- ja 18. tantsupidu ÜhesHingamine, kus osales kokku üle 37 000 laulja, tantsija ja instrumentalisti koos saatjatega. Peo juhatas 2. juulil sisse pillipidu Raekoja platsil, sellele järgnes kolm tantsupeo etendust Meri ja kaks päeva kestev laulupidu. Tantsupeo idee autor on Henn Tiivel ja kunstiline juht Ülo Luht, laulupeo kunstiline juht on Ants Soots. Laulu- ja tantsupeol ÜhesHingamine osales 864 koori ja orkestrit 26430 laulja ja pillimängijaga ning 534 tantsu- ja võimlemisrühma kokku 7460 tantsija ning võimlejaga. Samuti osales 41 väliskollektiivi 1340 laulja, tantsija, võimleja ja orkestrandiga Ameerika Ühendriikidest, Belgiast, Hispaaniast, Kanadast, Norrast, Rootsist, Saksamaalt, Soomest, Suurbritanniast, Taanist, Ukrainast, Ungarist ja Venemaalt. Esialgsetel andmetel külastas kolme päeva jooksul laulu- ja tantsupidu 153 900 piletiga pealtvaatajat. Kõik kolm tantsupeo etendust olid täissaalile, neist igal 11 300 piletiga pealtvaatajat. Laulupeo esimesel päeval käis 52 000 piletiga külastajat ja teisel päeval 68 000 piletiga külastajat. Lisaks peo osalised, nende õpetajad ja saatjad. 26. laulu- ja 19. tantsupidu toimub 04. - 06. juulil 2014. Kristo Mäe, ÜhesHingamine meediajuht Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA, 05.07.2009 (Eesti Päevaleht, 6.07.2009) President Ilves: ei saa kujutada eestlust ilma laulupeota President Toomas Hendrik Ilves ütles laulupeo avamise kõnes, et eestlust ei saa kujutada ilma laulupidudeta. Laulupidude tähendust meie olemise tuumas ei saa mõõta. Seda saab mõista, kui püüda kujutada eestlust ette ilma selleta. Seda me ei saa, sest see on kujuteldamatu, kõneles president. Ilves märkis, et eestlased on end vabaks laulnud, kuid kutsus seekord laulma, kuna me seda tahame. Sel korral võiksime me mõelda, et täna me ei laula ega tantsi mitte selleks, et midagi kellelegi teisele või ka iseendale tõestada. Me laulame selleks, et me seda tahame. Et me tahame üksteisega koos olla, rääkis ta. Laulu- ja tantsupidu on positiivse kosstegemise märk. Siin oleme koos alati millegi poolt ja enam mitte kunagi millegi vastu. Just mitmehäälsus, nii laulus kui elus annabki sellele koosolemisele sära ja võimu ning vormib terviku, ütles president. ERR, 04.07 Laulupeol osales 864 koori ja orkestrit 26430 laulja ja pillimängijaga. Laulupeo esimesel päeval käis 52 000 piletiga külastajat ja teisel päeval 68 000 piletiga külastajat. Lisaks peo osalised, nende õpetajad ja saatjad. FOTOD: Kristjan Simmul Tänavune laulupidu erines üldrahvaliku huvi poolest Helilooja Veljo Tormise hinnangul erines tänavune laulu- ja tantsupidu suurema üldrahvaliku huvi poolest, dirigent Hirvo Surva arvates on ka kooride suhtumine laulupeosse erilisem võrreldes varasemaga. Ma ei ole näinud laulupeosse sellist suhtumist proovides, kui nüüd. Kõik on väga pühendunud. Huvi on tohutu selle laulupeo vastu, rääkis Surva. Veljo Tormise arvates on eestlaste huvi laulupidude vastu suurenenud, kuna ka väljaspool Eestit on sellele rohkem tähelepanu hakatud pöörama. Hirvo Surva hinnangul on aga laulupidude traditsioonil mingisugune sügav juur, et sellest niimoodi kinni hoitakse. ERR, 03.07 Laulupidu võikski olla Eesti märk Ajakirjanik Kalle Muuli leidis, et laulu- ja tantsupidu võikski olla Eesti märk või Eesti Nokia, mida juba aastaid on tulutult otsitud. «Ma arvan, et laulu- ja tantsupeo näol on meil Eesti märk täiesti olemas. Seda on praegu edendatud ja arendatud oma rahva tarbeks ja sisemaiseks kasutamiseks ja sellest on kindlasti palju kasu ja rõõmu olnud. Minu meelest oleks võimalik teha sellest selline turismimagnet, mis Eestit välismaal tutvustaks, siia turiste kokku meelitaks ning ka lihtsalt Eestit tuntuks teeks,» arvas Muuli. Ta ütles, et riik võiks laulu- ja tantsupeo arendamisse panustada nii raha kui tööjõudu. «Üldse ei ole mõeldud sellele, kuidas seda üritust välismaal tutvustada, kuidas tuua ta rahvale lähemale.» Ajakirjanik Anvar Samost leidis, et laulupeo muudab unikaalseks just see umbes sada tuhat pealtvaatajat ja mitukümmend tuhat lauljat, kes kahel vihmasel õhtul lauluväljakule kogunevad, sest sellise mastaabiga asja mujal maailmas ei ole. Postimees, 05.07.2009 Loe laulu- ja tantsupeost veel lk 6-7
Euroopa parim õpilasfirma on Eestist Tänati Eestile tuntust toonud inimesi Arhiivid saavad loa ajakirjanikele rohkem infot anda Arheoloogid avastasid Ruhnus viikingiaegse küla jälgi Maailma prügi hakatakse kaardistama eestlase loodud tarkvara abil Rainer Nõlvak Laulupeosündmused jäädvustuvad kvaliteetfilmiks Neeme Järvi: Eestis on liiga palju venekeelseid kanaleid Dirigent Neeme Järvi. Postimees/Scanpix Foto: ERR
Lühiuudised Lühiuudised NATO lahkuv peasekretär tuleb Eestisse Mihkelson: USA ja Venemaa suhete paranemine on Eesti huvides Forbes: Eesti on tõsisemas kriisis kui Island Rummo: OSCE resolutsioonil on Venemaale väike mõju Harri Tiido sai Afganistani ja Pakistani eriesindajaks Võidusamba roosad paneelid vahetatakse välja Austraalia eestlaste kodulehekülg www.eesti.org.au Lühiuudised Lühiuudised
Küsimused ja vastused ESTO 2009 kohta ÜEKN Esindaja Eestis Aho Rebas vastab ajalehe Postimees küsimustele Lea Holm külalistele reisimeenutusi jagamas. Paremal Agu Veetamm. Foto: Aune Vetik Erik Holmi reisiraamatu esitlus ESTO 2009 Rahvuskongressi resolutsioonid Münsteris 29. juunil 2009: Algas konverents Balti kultuuripärandist
MEIE KODU 15. juuli 2009 5 Mineviku meenutusi ajaloolistest numbritest Eestlaste Kesk-organisatsioon Kanadas Kanadas asutati tänavu suvel keskorganisatsioon, mille asukoht on Toronto. Ajutise juhatuse esimeheks valiti A. Weiler, abideks J. Soo ja ins. Kerson, sekretäriks S. Weidebaum ning juhatusliikmeteks A. Ekbaum, J. Veskimets, Möldre, H. Reio, Voore, Tammets ja pr. Lasn. Meie Kodu nr 3, 02. september 1949 Lääne-Austraaliast Küülikute Eksport. Kuigi Lääne-Austraalia omab kolmekordse küülikukindla tõkkeaia, ei ole nende nuhtlus siin sugugi vähem kui Idas. Mõni naljahammas väidab, et pole päris selge, kas kalliste tõkkeaedade otstarve on küülikute sisse- või väljapääsu takistamine. Küülikupüük annab ka Lääne-Austraaliale hulga välisvaluutat. Tänavu kavatsetakse nende ekspordist saada rekordiline summa. Peamine ekspordisadam on muidugi London, kus nende hind vabamüügil on 5 Austraalia shillingut. Tänavu on ette näha kahe ja poole miljoni kasti Inglismaale saatmine, igas keskmiselt 24 küülikut. Eelmise aasta eksport oli üks miljon kasti. Nende eest sai Austraalia 1,8 milj. naela. Eelmise aasta küülikute nahad ostis U.S.A., mis tõi sisse 5,8 milj. naela. Royal Show Perthis. Oktoobri alul toimus Claremonti uuel näitusväljakul iga-aastane Lääne-Austraalia suur põllumajanduse ja tööstuse näitus. Näituse puhul anti Perthis ja lähemas ümbruses töötajaile tasuline puhkepäev. Sel päeval külastas näitust 75 tuhat inimest. Meie Kodu nr 10, 20. oktoober 1949 Sydneyst Pühapäeva õhtul toimus Eesti Majas näidendi Poolearuga maailm ettekanne. See läks täiesti ladusalt, andes tunnustust näitejuhi E. Straussi ja kõigi osaliste hoolsast ettevalmistusest ning pingutusist. Saal oli viimse kohani välja müüdud ning ettekanne leidis elavat kaasaelamist. Tuleks vaid loota, et edaspidi toimuks sagedamini sääraseid õhtuid, et pakkuda kaasmaalaste perele meeldivat meelelahutust. Eesti täienduskool alustas 8. oktoobril tegevust Eesti Majas ning see jatkub laupäeviti. Esimesel koolipäeval oli kohal 15 last ning võib arvata, et see arv edaspidi veelgi kasvab. Näitus 11. detsembril. Eesti Abistamise Komitee poolt korraldatav eestlaste kunsti-rakenduskunsti ja käsitöö näitus, mis pidi toimuma 27. novembril, on lükatud edasi pühapäevale, 11. detsembrile. Samal õhtul korraldatakse ka kohviõhtu ühes tantsuga. Puhastulu läheb E. Abistamise Komiteele. Rakenduskunsti ja käsitööde osakonnas esitatavate tööde kohta ülevaate saamiseks ja väljapanekuteks vajalike ettevalmistuste tegemiseks, palutakse eestlasi kogu Austraalias nende poolt näitusele saadetavate tööde nimekiri ja informatsioon saata korraldava toimkonna liikmete pr. N. Rätsepa või hr. Joh. Käisi nimele Eesti Seltsi aadressil hiljemalt 15. novembriks. Eksponaatide vastuvõtmise tähtaeg teatatakse hiljem. Meie Kodu nr 9, 13. oktoober 1949 Estonian heritage shining through On weekend of 4-5 July 2009, Cassandra Looveer and her horse J.F.K. ( Mr President ) competed at the NSW Pony Club Showjumping Championships, held at the Camden Bicentennial Equestrian Park. In the first competition, Cassandra rode two beautiful rounds but was beaten by less than ¾ of a second by a Queenslander. In the second competition, an unfortunate rail after a tricky corner saw Cass miss out on the Jumpoff, but she was the best of those and was placed 6th. The main event of the weekend was, of course, the Grand Prix. Cassandra was one of only two riders to have three clear rounds in this competition; Cass was more than 5 seconds ahead of the other rider and was declared winner. At this point Cass was looking for the Championship, but a tough line saw her drop a rail, First Esto Dinner in Sydney Our first Esto Dinner was a resounding success. We had 46 people attending and all were very impressed by the food and the setup of the cafe. The borsch with sour cream and dilled cucumber was very successful followed by meat rolls (liharullid), potatoes, carrots and gravy.the meals were prepared by Koidula and Peeter Muttik. This was followed by coffee and cakes (cooked by the Rahnels). Next month on Friday 7th August we are having the next dinner. See you there! Exhibition: ALTERNATIVE NATION Young Art from Estonia When: Tuesday 21 - Friday 31 July 2009 / Opening night: Wednesday 22 July 5-7pm Floor talk: Wednesday 29 July 12-1pm Where: School of Art Gallery, RMIT Building 2, Bowen Street, Melbourne ARTISTS: Marju Ago & Liina Reismaa, Dmitri Gerasimov, INTER FENSTER, JIM, Artur Vincent Kerge & Taavi Rekkaro, Carmen Lansberg, Loore Emilie Raav, Anna Shkodenko, Krõõt Tarkmeel. Curated by Maria Juur (Estonian Academy of Arts) and Dr Phil Edwards (RMIT University). Political and subversive, Alternative Nation gives students from the Estonian Academy of Fine Arts and RMIT University School of Art an opportunity to communicate with each other about what it means to be a Fine Art student in very different locales. Addressing notions of nationhood, identity and politics, Alternative Nation forms part of an exchange exhibition and reinforces links between these two institutions. For interviews or comment: Exhibition curator Phil Edwards, (03) 9925 3918 or phil.edwards@rmit.edu.au Web: http://schoolofartgalleries.dsc.rmit.edu.au/soag/ Helen Walpole Acting Administrator, RMIT School of Art Galleries and end up in 10th place for this competition. Overall, four ribbons for four events was a great achievement. The final result saw Cassandra placed second overall in her first appearance at the State Showjumping Championships. This included all the riders in the State teams from Queens- land, Victoria and Western Australia. Cassandra was also a member of the winning Zone team, with Zone 23 having the best four riders from any zone. So, this augurs well for Cassandra competing at the National Pony Club Championships, which will be held at the Sydney International Equestrian Centre (SIEC) in the first week of the school holidays (12-18 July). After the Nationals, Cassandra and family will be travelling to Europe, where they will also visit the Tori stud in Estonia. They have already been in touch with Vic and Lorna Karja from Jerangle in southern NSW, who have imported Tori horses from Estonia. Cass is looking forward to the day when she can ride actually ride a Tori horse. As Vic said Wouldn t it be great to see an Estonian win the Olympics on an Estonian horse! Juho Looveer
MEIE KODU 6 15. juuli 2009 Ansip: rahvatants kinnitab meie kokkukuuluvust oma maaga Eesti rahvatants on kinnituseks sellele, et kuulume kokku selle maaga, mida on aastatuhandeid haritud, ütles peaminister Andrus Ansip XVIII üldtantsupeo avamisel. Meie hoogsamates tantsudes kordub üks kindel motiiv: tugev, enesekindel tallalöök, jalapõrutus vastu maad. See on kinnitus, et kuulume uhkelt kokku selle maaga, mida on aastatuhandeid haritud, kuhu külasid ja linnu rajatud ja kust lähtuvad ja kuhu tagasi pöörduvad teed, mis ühendavad meid terve laia maailmaga. Siin me elame! Siin me tantsime oma lõppematut elutantsu, ütles peaminister oma kõnes. Ansip meenutas, et järjekorras juba XVIII üldtantsupeoga oleme jälle jõudnud ühe ümmarguse tähiseni. 75 aastat tagasi, meie iseseisvuse 16. suvel, peeti Tallinnas esimesed Eesti Mängud. Eeskätt olid need küll spordivõistlused, kuid siiski sündis just nende mängude kavasse kuulunud rahvatantsu suuresinemisest ülemaaliste tantsupidude tava, mis on kestnud tänaseni, märkis Ansip. Austagem kõiki tantsupidude eestvedajaid läbi aegade: Ernst Idla! Ullo Toomi! Ja nii edasi ja nii edasi kõik, kes neile on järgnenud. Tervitagem tänase peo mõtte väljamõtlejaid ja teoks- tegijaid, eesotsas teiega, Henn Tiivel ja Ülo Luht! Tervitagem juba ette ka neid, kes tulevad tantsuga aastate, aastakümnete, aastasadade pärast!, ütles peaminister. Peaministri sõnul tõusis tantsupidu Idla ja Toomi algusaegadel välja spordi ja võimlemise kõrvalt ning toona võis pealtnägija vaid õhata, et pidu tuletas meelde laulupeo päevi. Tänaseks, kui tuhanded kaasmaalased üle kogu maa ja ilma on nendeks juulipäevadeks Eesti pealinna kokku tulnud, ongi tantsupidu saanud laulupeost lahutamatuks. Miks? Küllap sellepärast, et tants annab kehalise keele sellelesamale nähtusele, mida tunneme hääle ja laulu jõus. Laulus liiguvad nähtamatud helid, tantsus liiguvad päris inimesed luust ja lihast. Väljendusvahenid on teised, puudutatud meeled on erinevad; aga sõnumid võivad olla väga sarnased, hingamine võib olla ühine. Tunnetagem seda imelist ühes hingamise väge. Algaval tantsupeol leiame selle kindlasti, ütles Ansip. Pidu näitab, et suudame teha koostööd Ajakirjanik Sulev Valneri sõnul näitavad laulu- ja tantsupidu, et eestlased suudavad teha meeskonnatööd ja olla kannatlikud. Tantsupidude aeg näitab, et eestlaste individualismist rääkida on täitsa kohatu, märkis Valner. Ta lisas, et tantsupeo proovis tuli teha meeskonnatööd ning jääda kannatlikuks. Andrus Kivirähk kirjutas hiljuti naljatoonis, et laulupidu on nagu eestlaste sõjaväeparaad. Selles on oma tõetera sees, lisas ta. (ERR, 04.07) Fotod laulu- ja tantsupeolt: Kristjan Simmul ERR, 03.07 Laulva revolutsiooni looja teeb Eestist uut filmi Laulu- ja tantsupidu sai sel korral tavalisest suurema rahvusvahelise tähelepanu osaliseks - lisaks paarisajale välisajakirjanikule külastasid pidu ka menuka dokumentaalfilmi Laulev revolutsioon autorid, kes väntavad meie laulutraditsioonist uue linateose. James Tusty, laulupeofännist ameerika režissöör ja Laulva revolutsiooni autor, ütleb, et koorilauljate hulgas on laulupidu kuulus küll, aga peo tõelist tähendust mõistavad vähesed. Need, kes on elukutselised lauljad, teavad laulupidu küll, aga nad teavad seda ainult laulmise kontekstis. Vähemalt minu arust tähendab laulupidu palju rohkemat kui lihtsalt laulmist - see on rahvuslikust identiteedist, keelest, ühe rahva sünnist ja neid aspekte ei tea isegi koorilauljad, kes festivali hindavad, arvas Tusty. - YouTube is, Facebookis ja teistes sotsiaalvõrgustikes. Arvestades kõiki neid ponnistusi võiks öelda, et kõik on hästi. Laulupeo korraldajad aga arvavad et saaks veelgi paremini. Laulupeo sihtasutuse juhataja Aet Maatee sõnul peakski ideaalis olema nii, et need, kellel on olemas teadmised, hakkavad juba varakult laulupeo tutvustamisega pihta. USA ajakirjanduse lipulaev New York Times laulupeo vastu erilist huvi ei tunne - seal ilmus viimane pikem artikkel meie rahvuspeo kohtal aastal 1933. Times on aga pigem erand kui reegel - tänavusel laulupeol oli kohal ligi 200 välisajakirjanikku ning täna hommikul olid laulupeost kirjutanud juba Washington Post, Associated Press ja France24 Välisministeeriumi kantsleri Märten Koka sõnul oli huvi selleaastase laulupeo vastu oli kindlasti suurem kui tavaliselt. Nii CNN kui ka BBC ja France Presse olid siin kohal ja tegid oma lugusid, ajakirjanikke oli ka Saksamaalt, Hispaaniast ja sellistest kaugetest kohtadest nagu Jaapan, märkis Kokk. Aro Velmet ERR, 06.07.2009 Tusty väntab tänavusest laulupeost filmi, mis näitab ühe Ameerika Oaklandi kooli teekonda Californiast Tallinna lauluväljakule. Film peakski tutvustama laulupidu Ameerika üldsusele, mis ei ole just lihtne ülesanne. Massideni üritas laulupidu viia ka ärimees Margus Reinsalu, kelle eestvedamisel reklaamiti suurüritust maailma rahvarohkeimates kohtades Kunstiliselt tasemelt ja ka emotsionaalselt oli erakordne pidu. Foto: Kristjan Smmul V iido veer g Vananemine on üks tänuväärne ettevõtmine, millega me kõik lõpuks toime tuleme. Tavaliselt ma sellele ei mõtle, see on midagi, mis kõigiga juhtub, aga viimasel ajal hakkab asi minu kontrolli alt siiski väljuma. Eriti siis, kui kohtan üle aastakümnete oma noorepõlvesõpru. Minu õetütar Kalvi tuli koos oma tütre Kailaga Hawaiist mulle külla. Nad on esimest korda Eestis. Ma ei saanud kuidagi lahti tundest, et Kalvis näen ma kogu aeg oma õde Irjat. Irja on alati elanud minust kaugel, omal ajal aastaid Aafrikas ja nüüd Hawaiil. Ma pole teda tõesti eriti palju näinudki, sellepärast meenutab Kalvi praegu oma ema ehk siis minu õde. Irja käis koos oma abikaasa Jüri Talvaga Saksamaal Estol, laulupeo ajaks tulid nemadki Eestisse. Kohtusin temaga üle pika aja jälle esimest korda, see oli nagu uuesti tutvumine. Sellist uuesti tutvumist on praegu üsna palju. Vanade sõpradega kokkusaamine on väga tore, aga samas tuletab see meelde tõsiasja, et meile kõigile lisandub vähehaaval juurde aastaid. Tõnis Vaga (BS Electrical Engineering, 1969, Rutgers University; MS Physics, 1972, Monmouth University. Author of: The Coherent Market Hypothesis (Financial Analysts Journal, Nov/ Dec 1990); Profiting From Chaos, (McGraw-Hill, 1994); Particles at Cutoffs in the Electromagnetic Spectrum Physics Essays, Volume 14, No. 3 September 2001) astus Eesti Majast läbi mõned päevad enne laulupidu, tema naine Nancy oli saabumas koos lastelastega Helsingist. Tõnis veetis aega sellega, et selgitas mulle oma arusaamisi majandusprintsiipidest, aga ta rääkis
MEIE KODU 15. juuli 2009 7 Kuidas Austraalia eestlased laulupeol käisid... FOTOMEENUTUSED Tallinn oli täis eestlasi üle maailma, kaasa arvatud Austraaliast. Laulukaare all laulsid laulupeo kooride seas vähemalt neli lauljat Austraaliast - Lembit Suur Canberrast, Tiiu Reissaar Sydneyst ning Sirje Jõgi ja Ave Adoberg Melbourne ist. Kuid pealtvaatajate hulgas oli Austraalia eestlasi suuremal hulgal! Kõik käesolevas Meie Kodu numbris ilmunud laulu- ja tantsupeo fotod on pildistanud Kristjan Simmul. Täname Sind, Kristjan, et oma tööd lahkelt lugejatega jagad! Laulu- ja tantsupeotuli läbis enne Tallinnasse Admiraliteedi basseini saabumist üle 900 kilomeetri pikkuse teekonna läbi Eesti. Sellest tõrvikust süüdati 25. laulu- ja 18. tantsupeo ÜhesHingamine tuli lauluväljakul. Kristjan Simmul pildistas laulu- ja tantsupeol üle 1000 foto. Sageli pidi ta teiste pressifotograafidega paremate kohtade pärast võitlema ning rahvamassidest läbi tungima, mis polnud sugugi kerge. Austraalia eestlased ja eestimeelsed laulu- ja tantsupeole kaasa elamas. Lembit Suur Canberrast lippu kandes laulupeo rongkäigus marssimas. - Laulupeoaegsed kohtumised ka D-vitamiini tähtsusest meie eas, mina omakorda jagasin temaga oma muljeid esinemisest Võsareporteri saates. Kui Tõnise naine saabus, siis oli temaga kaasas Matti Hausi tütar, kes oli täpselt oma isa nägu nagu mina Mattit mäletan aastakümneid tagasi. Minu meelest oleme me lihtsalt nagu lehed puul me pungume, siis lööme õitsele, kasvame ja lõpuks langeme puult. Ja elu läheb edasi ka ilma meieta. Ühel päeval astus Eesti Maja uksest sisse Priit Parming, kes lõi mind USA sõjaväe eriüksuse mündiga. See tähendab aga seda, et kui minul pole kaasas oma münti, siis pean ma tegema välja konjakiringi. Kui mul oleks münt kaasas olnud, siis oleks Priit pidanud mulle välja tegema. No minu suhtes oleks see muidugi olnud ülekohtune, sest ma ei joo muud kui dieet CocaColat. Paistis, et Priidule meeldisid minu maalid Eesti Maja seintel. Tal olid meeles mu varasemad tööd, mis olid väljas New Yorgi Eesti Majas. Pean ütlema, et tänu Priidule olen ma üldse Eestis. Olles peitunud Germantowni New Yorgis, kuna ma olin just läinud lahku oma naisest, tegelesin ma seal parajasti tõsiselt maalimisega. Ühel päeval tuli Priit ja kutsus mind New Yorgi Eesti Maja manager iks. Olles seal ametis, sain ma kokku kindral Aleksander Einselniga, kes kutsus mind Eestisse. Sealt edasi on kõik muu juba ajalugu. Tore oli Eesti Majas jälle saada kokku Tõnu Altosaarega. Tema on mees, kes vist kunagi ei vanane. Rääkisime majandusest, aga ka Vabadussõja võidusambast. Ütlesin, et ka Vietnami sõja memoriaal ei meeldinud algul pal- judele, inimesed kutsusid seda lahtiseks hauaks, memoriaal olevat totaalne läbikukkumine. Täna on see üks enam armastatud ja külastatud memoriaale Ameerikas. Minu meelest juhtub sama ka meie Vabadussõja võidusambaga. Tõnule meeldib sammas samuti. Ta oli istunud üleval mäe peal ja vaadanud üle Vabaduse väljaku ning oli üllatunud, kui terviklik kogu pilt oli. Eriti hea näeb kogu kompleks välja muidugi siis, kui Vabaduse väljakul on ehitustööd lõpule viidud ja väljak uue näo saanud. Laulupidu tõi kodumaale tuhandeid kaasmaalasi. On hea teada, et üldine majanduslangus ei olnud selle suurepärase peo takistuseks. Viido Polikarpus Eesti Maja, Tallinn viido@eestimaja.ee Ave Adoberg ja Sirje Jõgi Melbourne ist õppisid laulud selgeks interneti vahendusel ja tundsid rõõmu laulukaare all laulmisest. Foto: Sirje Jõgi erakogu MULJED LAULUKAARE ALT Tänasel laulupeol möödus 140 aastat esimesest laulupeost ning 25ndat korda tuldi kokku laulma seega lauldi seekord kahekordset juubelit. Lauljate arv on 35 tuhat - teadaolevalt neli Austraalia eestlast hulgas - Sirje Jõgi, Ave Adoberg, Tiiu Reissaar ja Lembit Suur. 2003. aastal kanti laulupidude traditsioon Eestis UNESCO vaimse pärandi nimekirja. Wikipedia kirjutab laulupeo kohta - one of the largest amateur choral events in the world. Ma ei ole selle informatsiooniga rahul, vaid tahaks, et teemaks ei oleks mitte event, vaid hoopis koori SUURUS. Kas oleksime siis maailma suurim ühendkoor korraga laulmas? Kuigi võib-olla ka Lätis 2008. a oli 35 000 lauljat. Sel juhul pole parata - meie laulukaare alla rohkem ei mahu. Mudilaskoorid olid juba dirigendi puldi taga, näoga vastu presidendipaari... Aga tunne oli küll nagu oleksime maailma suurim koor! Sirje Jõgi Kallid Meie Kodu lugejad! Kui Teil on elamusi, mida soovite teistega jagada, siis ootame teie lugejakirju ja fotosid toimetuse e-posti aadressil: meiekodu@ozemail.com.au
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 18 19 17 20 21 22 23 24 25 26 29 33 34 27 28 30 31 32 Eesti Vabariigi Konsulaat Sydneys Consulate of the Republic of Estonia Open Tue/Wed/Thu 10am - 1pm 40 Nicholson St., Balmain East NSW 2041 Appointments highly recommended. Tel. (02)8014 8999, Fax 8079 6886 Email: sydney@estonianconsul.org website: sydney.estonianconsul.org ESTOURS TRAVEL Soodsad reisid Eestisse ja mujale Tel. 1800 888 386 maksuvaba Tel 02 4284 1688 Fax 02 4284 7823 E-post: Eesti@estours-travel.com.au