PUKA ÜHISVEEVÄRGI JA KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS Seletuskiri ja joonised. Koostaja: Puka Vallavalitsus

PUKA ÜHISVEEVÄRGI JA KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2013-2025 Seletuskiri ja joonised Koostaja: Puka Vallavalitsus Puka 2013

Sisukord 1 SISSEJUHATUS...4 1.1 PLANEERIMISTÜÜBID...4 1.2 EESMÄRGID...4 2 ÕIGUSAKTID JA PLANEERINGUD...5 2.1 VALGA MAAKONNA PLANEERING...6 2.2 PUKA VALLA ÜLDPLANEERING...6 2.3 VÕRTSJÄRVE ALAMVESIKONNA VEEMAJANDUSKAVA...7 3 REOVEEKOGUMISALAD...8 3.1 PUKA ALEVIKU REOVEEKOGUMISALA...8 3.2 AAKRE ASULA REOVEEKOGUMISALA...9 3.3 KOMSI ASULA REOVEEKOGUMISALA...9 4 VEE ETTEVÕTJA...9 5 PUKA VALLA ÜLDINFO...10 5.1 GEOGRAAFILINE ASEND...10 5.2 KLIIMA...10 5.3 MAAVARAD...10 5.4 MAAKASUTUS...11 5.5 LOODUSVARAD...11 5.6 VEEKOGUD...11 5.7 PÕHJAVESI...11 5.8 LOODUSKESKKOND...12 5.9 LOODUSKAITSEALAD...12 6 PUKA VALLA SOTSIAALMAJANDUSLIK OLUKORD...13 6.1 ASUSTUS JA RAHVASTIK...13 6.2 VEE JA KANALISATSIOONITEENUSTE KULU LEIBKONNALIIKME KESKMISE NETOSISSETULEKU SUHTES 13 6.3 ETTEVÕTLUS...14 6.4 PUKA VALLA FINANTSMAJANDUSLIK ÜLEVAADE VEE- JA KANALISATSIOONITEENUSTEST 14 6.5 PROGNOOSITAV VEE JA KANALISATSIOONITEENUSTE HIND...15 6.6 PROJEKTIDE VÄÄRTUSTE DISKONTEERIMATA MÕÕDUD...15 6.7 FINANTSANALÜÜS...16 6.8 PUKA VALLA EELARVE STRATEEGIA JA LAENUVÕIME...16 7 PUKA VALLA VEEMAJANDUSE KIRJELDUS...16 7.1 TEENINDUSPIIRKOND JA TEENINDAV ELANIKKOND...16 7.2 PUURKAEVUD...17 7.3 PUURKAEVUDE SANITAARKAITSEALAD...17 7.4 AAKRE PUURKAEV PUMPLA (PUURKAEV NR 9372)...18 7.5 KOMSI PUURKAEV PUMPLA (NR 12069)...20 7.6 PUKA ALEVIKU PUURKAEV PUMPLAD...21 7.7 VEETÖÖTLUS...24 7.8 VEEVÕRK...25 7.9 HINNANG OLEMASOLEVALE VEEVARUSTUSSÜSTEEMILE...25 Aakre...26 Komsi...26 Puka...26 7.10 TULETÕRJEVEEVÕTUKOHAD...26 2

8 OLEMASOLEVAD KANALISATSIOONI EHITISED...27 8.1 ÜLEVAADE...27 8.2 AAKRE KÜLA ÜHISKANALISATSIOONI SÜSTEEM...27 8.3 KOMSI KÜLA ÜHISKANALISATSIOONI SÜSTEEM...28 8.4 PUKA ALEVIKU ÜHISKANALISATSIOONI SÜSTEEM...28 8.5 REOVEE KESKMISED VOOLUHULGAD...29 8.6 REOVEE REOSTUSKOORMUS...30 8.7 KANALISATSIOONITORUSTIKUD...30 8.8 REOVEEPUMPLAD...31 8.9 AAKRE KÜLA REOVEEPUHASTI...31 8.10 KOMSI KÜLA REOVEEPUHASTI...31 8.11 PUKA ALEVIKU REOVEEPUHASTI...32 8.12 PUKA ALEVIKU REOVEEPUHASTI...32 8.13 ÜHISKANALISATSIOONI TEENUSEID MITTEKASUTAV ELANIKKOND...33 8.14 ÜHISKANALISATSIOONI KESKKONNAMÕJU...33 8.15 HINNANG OLEMASOLEVATELE KANALISATSIOONISÜSTEEMIDELE...33 Komsi...33 Puka...33 Kanalisatsiooni tehnilised indikaatorid...34 9 INVESTEERINGUPROJEKTIDE EESMÄRKIDE PÜSTITAMISE ALUSED...34 9.1 PUKA ALEVIKU ÜHISVEEVÄRGI JA KANALISATSIOONI ARENDAMINE:...34 9.2 AAKRE ÜHISVEEVÄRGI JA KANALISATSIOONI ARENDAMINE:...34 9.3 KOMSI ÜHISVEEVÄRGI JA KANALISATSIOONI ARENDAMINE:...35 10 ÜHISVEEVÄRGI JA KANALISATSIOONI ALTERNATIIVID...36 11 PUKA ALEVIKU MÖÖBLI PIIRKONNA ELANIKE VEEGA VARUSTAMISE ALTERNATIIVIDE ANALÜÜS...39 12 PUKA ALEVIKU INVESTEERINGU PROJEKTID...39 13 AAKRE INVESTEERINGUPROJEKTID...40 14 KOMSI INVESTEERINGUPROJEKTID...40 15 PUKA VALLA ÜVK FINANTSANALÜÜS...41 3

1 Sissejuhatus Puka valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni (ÜVKA) arengukava on terviklik üldine tegevusjuhis, mis määratleb tegevuse eesmärgid, samuti seatud eesmärkide saavutamiseks vajalikud tegevused ning nende üldise pingerea. ÜVK arengukava eesmärgiks on hinnata üldisemalt valla asulate vee ja kanalisatsiooni hetkeolukorda ja arenguvõimalusi, ühtlasi tuues välja peamised probleemid ja ohud ning esitada viimaste kõrvaldamise võimalused. ÜVKA on aluseks investeeringute otstarbekuse ja efektiivsuse hindamisel ning omavalitsuse veemajandusalase investeeringuplaani koostamisel, samuti põhjendusmaterjaliks laenude või riigi abi taotlemisel kui ka Euroopa Liidu tugifondidest vahendite taotlemisel. Puka valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava hõlmab Puka valla järgnevaid asumeid: Aakre küla Komsi küla Puka alevik Puka vald asub Valga maakonnas. Valla idapiirist läänepiirini Otepää kõrgustikult Kuutsemäelt Väike-Emajõe ja Võrtsjärve lõunakaldani on 25 km, põjast lõunasse Ameltmäelt Priipaluni on ligi 17 km. Naabriteks on Otepää, Palupera, Põdrala, Helme, Õru ja Sangaste vallad Valgamaal ja Rõngu vald Tartumaal. Vallas on 18 küla ja Puka alevik. Omavalitsuse keskuseks on Puka alevik. Puka valla pindala on 201 km 2, asustustihendus 9,2 inimest/km 2. Maakonnakeskusesse Valga linna on 37 kilomeetrit, Tartusse 50 km ja Tallinna 230 kilomeetrit. 1.1 Planeerimistüübid Üldjuhul võib eristada nelja erinevat planeerimistüüpi: 1) Otsene planeerimine ressursse jagatakse administratiivse korralduse alusel. 2) Kaudne planeerimine võimaldab tegevusautonoomiat ettevõttele, säilitades samal ajal riikliku kontrolli sõlmparameetrite üle. 3) Regulatiivne planeerimine on kasutatud keskkonnakaitselistes tegevustes. Sel juhul kohaldatakse regulatiivseid mõjutusvahendeid nii riikliku- kui ka erasektori mõjutamiseks stiimulite ja õigusliku regulatsiooni kaudu. 4) Indikatiivne planeerimine toimub majanduse arengut ette prognoosides, võttes aluseks samal ajal riikliku sektori ja valitsuse kulutused. Puka valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava koostamisel on tuginetud kolmele esimesele planeerimistasandile. Eesti praegusele kohalike omavalitsuste halduskorraldusele, finantseerimispõhimõtetele, majandusolukorrale ja haldusreformile tuginedes ei ole võimalik kasutada indikatiivset planeerimistüüpi. 1.2 Eesmärgid Puka valla ÜVK eesmärgid on kehtestatud seadusandluses. Eesmärgid võib jagada edasise planeerimise käigus kitsamateks alaeesmärkideks. Eesmärgid aitavad keskenduda tulemustele. Eesmärkide täitmiseks kavandatakse tegevused. Tegevused omakorda grupeeritakse programmideks. Puka valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukava põhieesmärgiks on loodus- ja inimkeskkonda säästev vee- ja kanalisatsioonimajandus. Selle teostamiseks vajalikud eesmärgid on: 1) Keskkonda hoidev kanalisatsiooni- ja veemajandus. Kontroll põhjaveevarude kasutamise üle, kontroll sademevee, reovee ja heitvee töötlemise, suublasse juhtimise ning puhastamise üle, 4

kontroll joogivee kasutamise üle jne. 2) Standarditele vastav joogivesi. Puurkaevude sanitaarkaitsealade projekteerimine, veetorustike rekonstrueerimine. 3) Normatiividele vastav heitvesi. Olemasolevate puhastite laiendamine ja rekonstrueerimine. 4) Veeteenuste hea kättesaadavus valla elanikele. Uute torustike rajamine, olemasolevate laiendamine jne. 5) Kanalisatsiooniteenuste hea kättesaadavus valla elanikele. Uute torustike rajamine, olemasolevate rekonstrueerimine. Vastavalt eesmärkidele hõlmab vee ja kanalisatsiooni arengukava paljusid tegevusi/projekte, mis peavad haakuma nii ajaliselt kui ka sisuliselt. Projekti sisuline struktuur hõlmab järgmisi valdkondi: 1) institutsioonilised; 2) majanduslikud; 3) tehnilised; 4) sotsiaalsed. 2 Õigusaktid ja planeeringud Joogiveedirektiiv 98/83/EÜ (3.11.1998.a.) eesmärgiks on kaitsta inimese tervist joogivee mistahes saastatusest tulenevate kahjulike mõjude eest, tagades joogivee tervislikkuse ja puhtuse. Direktiivi eesmärgiks on viia joogivee indikaatorparameetrid 2000 ja enama elanikuga asulates nõuetega vastavusse alates 01.01.2008.a. (rauasisalduse, ph ja mangaani osas aga juba 2007.a.). 2013.a. lõpuks peab nõuetele vastav joogivesi olema tagatud kõikidele üle 50 elanikuga asulate elanikele. (Vastavad Eesti Vabariigi õigusaktid: Veeseadus, Rahvatervise seadus, Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus, Sotsiaalministri määrus nr 82 Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ). Veepoliitika raamdirektiiv 2000/60/EÜ eesmärgiks on saavutada ja hoida veekogude head seisundit. Eesmärgi täpne kirjeldus on kirjas Veeseaduse 38 lõikes 3. Vee kaitse ja kasutamise kavandamise eesmärk on säästva arengu ja vee võimalikult loodusliku seisundiklassi tagamine ning mere-, pinna-ja põhjavee kvaliteedi, hulga ja režiimi (vee seisundi) hoidmine inimtegevusest võimalikult rikkumatuna, täites vee kasutamise ja kaitse eripärast tingitud kvaliteedinõudeid. Nimetatud eesmärk tuleb saavutada 22. detsembriks 2015.a. Reoveesettedirektiiv (86/278/EMÜ) - eesmärk on reguleerida reoveesetete kasutamist põllumajanduses nii, et vältida kahjulikku mõju pinnasele, taimedele, loomadele ja inimestele ning soodustada selle nõuetekohast kasutamist. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus määrab kindlaks kohaliku omavalitsuse ülesanded, vastutuse ja korralduse ning omavalitsusüksuste suhted omavahel ja riigiorganitega. Seaduse kohaselt on kohaliku omavalitsuse ülesandeks lisaks muule korraldada omavalitsuse territooriumil ka veevarustust ja kanalisatsiooni. Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seadus Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seadus sätestab, et ühisveevärk ja kanalisatsioon rajatakse kohaliku omavalitsuse volikogu kinnitatud ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava alusel. Kui kohalikul omavalitsusel puudub ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava, võib ühisveevärki ja -kanalisatsiooni rajada detailplaneeringu alusel kuni selle arendamise kava valmimiseni tingimusel, et detailplaneering sisaldab seaduses sätestatud nõudeid. Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seaduse kohaselt korraldab arengukava koostamist kohalik omavalitsus. Vastavalt seaduse 4 lõike 5 alusel on arendamise aluseks arengukava, kui arendamise kaasfinantseerimine toimub riigieelarvest või riigi poolt tagatud laenust. 5

2.1 Valga Maakonna planeering Valga maakonna planeeringu koostamise aluseks on Valga maavanema 29.mai 1995.a. korraldusega nr.115 kinnitatud planeerimisprojekti lähteülesanne. Planeeringu koostamist alustati 1995.a. lähtudes 14.juunil 1995.a. Riigikogus vastuvõetud Planeerimis- ja ehitusseadusest. Planeeringu koostamisel osalesid Valga Maavalitsuse osakonnad ja maakonna omavalitsused, Valgamaa Metsaamet, Valga Teedevalitsus, Valga ja Otepää Elektrivõrk, muinsuskaitse inspektsioon ning teised riiklikud asutused. Töö koostamisel on algmaterjalina kasutatud varem koostatud projekte, vabariiklikke haruskeeme, olemasolevaid ja ka täiendavalt kogutud statistilisi andmeid. Maavalitsuse poolt saadeti 2.oktoobril 1995.a. vabariigi ministeeriumidele kirjad palvega esitada nii ministeeriumide kui ka alluvate ametkondade seisukohad riiklike piirangute osas, millega maakonnaplaneeringu koostamisel tuleks arvestada. Vastused saadi Teede- ja Sideministeeriumilt, Majandusministeeriumilt, Sotsiaalministeeriumilt, Põllumajandus-ministeeriumilt ning Keskkonnaministeeriumilt. Maakonnaplaneeringu koostamisel on arvestatud arengunõukogu poolt välja töötatud ja Valga maavanema ja Valgamaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimehe poolt alla kirjutatud Valgamaa arengukava aastateks 1997-2010. Keskkonnakaitseline visioon aastal 2010: maakonna linnades ja suuremates asulates on joogivee kvaliteet viidud vastavusse joogivee standardiga (sh. rauaärastus); on likvideeritud põhjavee reostuse allikad; maakonna veekaitse prioriteetsetel objektidel Otepää ja Tõrva linnas on lahendatud heitvee ja joogivee probleemid; aastaks 2009 on lõpetatud Valgas joogivee programm koos heitvee puhastusseadmetega; pooled väikepuhastid maakonnas on rekonstrueeritud; prügilad on viidud vastavusse rahvusvaheliselt tunnustatud tervise- ja keskkonnanõuetega; suletud prügilad on rekultiveeritud ja haljastatud; toimub jäätmete sorteerimine, puidujäätmed kasutatakse ära energiamajanduses; ohtlike jäätmete käitlemiseks on loodud kogumispunktid Otepääl, Valgas ja Tõrvas; aastaks 2006 on igas vallas vähemalt 1 karjäär, mis katab valla teede korrashoiu vajadused; ammendunud ja perspektiivitud karjäärid on rekultiveeritud; metsade pindala on säilinud; metsatööstuses rakendatakse keskkonnasäästlikke tehnoloogiaid; ulukite arvu kus on kasvanud; jätkub maakonna seni veel kalanduslikult uurimata veekogude teaduslik uuring; kalastajad on koondunud klubidesse ja ühendustesse; tagatakse Eestile omaste taime- ja loomaliikide elujõuliste populatsioonide, looduslike ja poollooduslike koosluste ja maastike püsimine; taime- ja loomaliikide, elupaikade ja maastike kaitse on korrastatud vastavalt uuenenud õigusnormidele; klassikaline looduskaitse on ümber korraldatud, juhindudes kaitstavate loodusobjektide seadusest; kaitstavatele territooriumidele on määratud valitsejad. 2.2 Puka valla üldplaneering Puka valla üldplaneering algatati Puka Vallavolikogu 14.03.2006.a otsusega nr.6 Puka valla üldplaneeringu koostamise algatamine. 25.04.2008.a. oma määrusega nr 6 Puka Vallavolikogu võttis vastu otsuse Puka valla üldplaneeringu kehtestamisest. Määrus on kehtestatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22 lõike 1 punkti 31, Planeerimisseaduse 24 lõike 3 ja 25 lõike 4 ning Valga maavanema 07.04.2008.a. kirja nr 9-12-*314/1134, millega anti Puka valla üldplaneeringule heakskiit ja tehti ettepanek Puka valla üldplaneering kehtestada, alusel. Määrus jõustus alates 01.05.2008.a Allpool tuuakse väljavõtted Puka valla üldplaneeringust: Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetaval alal peab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või valdaja seda arendama selliselt, et oleks võimalik tagada kõigi sellel alal olevate kinnistute veega varustamine ühisveevärgist ning kinnistutelt heitvee ärajuhtimine ühiskanalisatsiooni. 6

Uute puurkaevude rajamisele eelistada kasutuses olevate puurkaevude rekonstrueerimist ja ühendamist uute võrkudega. Valla investeeringute toel rajatavate puurkaevude planeerimisel tuleks eelistada piirkondi, kus oleks võimalik puurkaevuga liita maksimaalne arv uusi tarbijaid, tagamaks nende varustatus kvaliteetse põhjaveega. Puka valla omandis on alljärgnevad puurkaevud: Puka Võru tn p/k pumpla, Puka Ääre tn p/k pumpla (reservis), Aakre Keskuse p/k pumpla, Komsi Elumajade p/k pumpla (lisa 1). Puurkaevude haldaja on Puka vald. Puka valla puurkaevude sanitaarkaitsetsooni vööndi laiuseks on määratletud 30 m. 2.3 Võrtsjärve alamvesikonna veemajanduskava Võrtsjärve alamvesikonna veemajanduskava peamised eesmärgid: elanikkonna varustamine ohutu joogiveega, kusjuures kõigi näitajate osas hea joogiveega varustamine toimub kooskõlas piirkonna majanduslike võimalustega; põhjavett kasutatakse säästvalt, tagatakse väärtuslike allikate kaitse ja reostunud põhjaveega alade kontroll; pinnaveekogude hea seisundi saavutamine või hoidmine; puhkemajanduslike võimaluste laiendamine ja säästva maakasutuse tagamine põllumajanduses; veekeskkonnaga seotud vee-elustiku mitmekesisuse säilimine; veekogude kasutamisvõimalused ja -piirangud on selgelt määratletud ning toetavad säästlikku majandusarengut. Üldiselt on Võrtsjärve alamvesikonnas põhjavee looduslik reostuskaitstus hea. Põhjaveekogumid on heas seisundis. Põhimõtteliselt on kõikidel põhjaveekogumitel oht kaotada oma hea seisund, kui ei lähtuta reostuse vältimise põhimõttest ning põhjavee säästlikust kasutamisest. Kõikide looduslike vooluveekogude seisund on Võrtsjärve alamvesikonnas hea või kesine. Kesine hinnang on antud jõgedele või jõelõikudele, mis on tõkestatud paisrajatistega ja mille tõttu ei saa kalad jõgede ülemjooksudele kudema minna (selle tulemusena on jõeelustik vaesemaks jäänud). Kuigi Laatre jõe ülemjooksule (Laatre-Kuigatsi veekogum) ja Pedeli jõe ülemjooksule (Pedeli- Riisupi veekogum) on kalade juurdepääs paisude tõttu piiratud, on need veekogumid loetud heas seisundis olevateks, kuna need jõelõigud on looduslikult vähesobivad paigad kalade elutsemiseks ja kudemiseks (puudub kogumi kalastikuline väärtus). Seega ei muuda antud paisud jõelõigu looduslikke tingimusi. Võrtsjärve alamvesikonnas on üks ametlik supelrand (Pühajärve rand) ja kolm ametlikku supluskohta (Vanamõisa ja Riiska järved ning Pedeli puhkeala). 2006. aasta suve seireandmed näitavad, et kõik neli ametlikku ujumiskohta (Pühajärve rand, Vanamõisa ja Riiska järved Tõrva linnas ning Pedeli puhkeala) vastasid suplusvee kvaliteedinõuetele. Võrtsjärve alamvesikonnas baseerub elanikkonna veevarustus täielikult põhjaveel. Üksikmajapidamiste joogivee võtuks on rajatud kuni 10 m sügavused salvkaevud või sügavamad, 15 60 m sügavuseni ulatuvad, puurkaevud. Salvkaevudega tarbitakse tavaliselt pinnakatte liivakruusaläätsedes paiknevat ja reostuse eest looduslikult kaitsmata põhjavett. 7

3 Reoveekogumisalad 3.1 Puka aleviku reoveekogumisala Reoveekogumisala piirid korrigeeritakse koostatava Puka valla üldplaneeringu protsessis. 8

3.2 Aakre asula reoveekogumisala Reoveekogumisala piirid korrigeeritakse koostatava Puka valla üldplaneeringu protsessis. 3.3 Komsi asula reoveekogumisala Komsi asula kortermajade piirkonnas reoveekogumisala piirid määratakse koostatava Puka valla üldplaneeringu protsessis. 4 Vee ettevõtja Puka vallas on ühisveevärgi ja kanalisatsiooni omanikuks vald. Käesoleva ajani on Puka Vallavalitsus vee ettevõtjaks ning veeettevõtja tegevust korraldab Puka Vallavalitsuse majandusosakond. Puka Vallavolikogu otsusega on asutatud osaühing Puka Vesi. Puka vallas hakkab vee ettevõtjaks Puka Vallavolikogu asutatud osaühing Puka Vesi. Septembris 2013 on eesmärgiks kanda osaühing äriregistrisse. Oktoobris 2013 antakse Puka valla poolt osaühingule Puka Vesi üle vee ja kanalisatsiooni rajatiste kasutamisõigus. Peale rajatiste kasutusõiguse üleandmist määratakse Puka Vallavolikogu poolt osaühing Puka Vesi Puka valla vee ettevõtjaks. Vee ettevõtja teeninduspiirkond ja muud seadusest tulenevad otsused on kavas esitada Puka Volikogule vastuvõtmiseks oktoobris 2013. Puka alevikus Tööstuse tn kortermajade veega varustamine on senini toimunud AS Gomab Mööbel Puka mööblitsehhi puurkaevust. Sellel piirkonnal oli vee ettevõtjaks AS Gomab Mööbel. Käesoleva aasta jaanuaris lõpetas AS Gomab Mööbel elanike varustamise veega. 9

Läbirääkimiste käigus Puka Vallavalitsusega otsustati taastada elanikele veega varustamine kuni vald tagab elanikele uue joogiveega varustamise võimaluse. AS Gomab Mööbel juhtkond ei ole huvitatud elanikele vee müümisest ega ka investeerima puurkaevu veetöötlus seadmetesse. Tänaseks päevaks on AS Gomab Mööbel teatanud elanikele vee müügi lõpetamisest 01. Jaanuarist 2014.a. 5 Puka valla üldinfo 5.1 Geograafiline asend Puka vald asub Valga maakonna põhjaosas. Valla pindala on 202,41 km 2. Valla põhjapiir on maakonna põhjapiiriks. Puka vald piirneb kaheksa naabervallaga: põhja pool Rõngu vald (Tartumaa), ida pool Palupera ja Otepää vald, lõuna pool Sangaste, Õru ja Hummuli vald ning lääne pool Helme ja Põdrala vald. Valla keskus asub Puka alevikus. Maakonnakeskusest Valgast 34 km kaugusel, Otepääst 15 km ja Tartust 45 km kaugusel. Puka valda läbivad Tartu-Valga maantee ja Jõhvi-Tartu-Valga maantee ning Tallinn-Tapa-Valga raudtee. Puka vallal on soodne asukoht, maakondade ja naabervaldade keskused on suhteliselt lähedal. Samas paikneb Puka Eesti Vabariigi pealinnast Tallinnast kaugel, seega toob riigitasandil suhtlemine täiendavaid kulutusi. 5.2 Kliima Puka vald kuulub klimaatiliselt Lõuna - Eesti regiooni, mille kohta kehtivad järgmised karakteristikud: ööpäeva keskmine õhutemperatuur tõuseb üle 0 oc 25.-28. märtsil, üle 5 oc 21.- 23. aprillil, üle 10 oc 14.-16. juunil. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur langeb alla 10 oc 21.-24. septembril, alla 5 oc 23.-24. oktoobril, alla 0 oc 26.-27.novembril. Valla kliima on suhteliselt ühtlane. Piirkonnale on iseloomulik mõõdukalt külm talv, väheste sademetega jahe kevad, mõõdukalt soe, algul suhteliselt kuiv, aga teisel poolel vihmane suvi ning pikk soe sügis. 5.3 Maavarad Maavaradest leidub Puka vallas turvast, liiva, kruusa. Turvas: Vallas on levinud sügava turbasisaldusega madalsood. Suurimaks sooks on Priipalu soo. Valla turbavarud asuvad kolmes soos: Priipalu soo (2144 ha), Vennaru soo (408 ha) ja Rebaste soo (148 ha), mille turbavarudeks arvestatakse kokku 5,5 x 106t. Liiv ja kruus: Valla kruusa-liiva varud on suured. Helmi-Aakre maardla kuulub riikliku tähtsusega varude hulka. Tabel. Valla kruusa-liiva varud Maardla Aine Tarbevaru Reservvaru Helmi-Aakre Kruus, liiv 1569,7 41532,5 Vuti Liiv 313,8 Oona Kruus, liiv 8 Marga Liiv 573,7 Härgoja Liiv 229,5 Puka teeristi Liiv 205,2 Põhu Kruus, liiv 683,4 Vaardi Liiv 371,2 KurejärveI Kruus, liiv 365,4 KurejärveII Liiv 34,2 Koosa Kruus, liiv 35 26,4 Kompuse Liiv 1240,2 10

Kokku 1960,7 45227,5 5.4 Maakasutus Haritavat maad on vallas 5767 ha, sellest kasutuses 2443 ha ehk 42 %. Põllumaad on raskelt haritavad kuna paiknevad suurte kalletega künklikul maastikul. Mullaviljakus on vallas keskmiselt 39 hindepunkti. Metsa üldpindala on 10375 ha, millest 5062 ha on riigimets. 5.5 Loodusvarad Puka valla kaunist ja vaheldusrikast loodust peetakse üheks tähtsaks tugevuseks. Valla idaosas valitsevad väikekuplid, mis iseloomustavad Otepää kõrgustikku. Siin asuvad valla kõrgeimad mäed Tsiatrahvimägi 213 m, Meegaste mägi 207 m, Jaanimägi 198 m. Valla lääneossa ulatub Väike-Emajõgi, mille laius on kümme kilomeetrit. Väike-Emajõgi on ühtlasi valla läänepiiriks, mis valla põhjaosas suubub Võrtsjärve. Valla põhjaosa reljeef on vahelduv ja madaldub Pikasilla ja Aakre suunas. Valla keskosa on rohke põllumaaga ning siin on kõige tihedam asustus. Vallas kasvavatest puuliikidest on valdavad mänd, kuusk, kask, lepp, haab. Metsapindala kokku vallas on 10375 ha, millest 5062 ha on riigimets. 5.6 Veekogud Valla territooriumil on kokku 11 suuremat järve: Päästjärv, Epsi järv, Pärdu järv, Andresjärv, Põhtjärv, Porijärv, Põhu Mädajärv, Kure järv, Kadajärv, Rooni järv, Nauska järv. Suurim järv on Põrja Porijärv 16,4 ha. Lisaks neile on vallas 7 pais- või tehisjärve. Valla piiridesse jääb Võrtsjärve lõunatipp, mis on enamjaolt soostunud kallastega. Järved on enamikus alla 10 ha pindalaga, madalad ja nõrga veevahetusega. Ujumiskohad on olemas Päästjärve ja Kadajärve ääres.valla vooluveestik koosneb 11 suuremast jõest ja ojast. Pikemalt läbivad valda Purtsi jõgi (28 km) ja Väike-Emajõgi (15 km). 5.7 Põhjavesi Valga maakonna hüdrogeoloogilises läbilõikes eraldatakse 4 veekompleksi: Kvaternaari (Q), Kesk-Devoni (D2), Kesk-Alam-Devoni (D2-1) ja Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekompleks Devoni kihtide all. Kvaternaari veekompleks (Q) on esindatud põhiliselt pinnaseveena. Kuna veekompleks toitub sademetest, siis langeb ta levikuala kokku toitumisalaga. Pinnasevee liikumine toimub raskusjõu mõjul reljeefi kõrgematest kohtadest jõeorgude ja järvenõgude suunas. Veerikkad on moreeni peal ja vahekihtidena paiknevad kruus ja liiv. Kvaternaari setete paksus Aakre puurkaevu andmetel on 34m, Puka puurkaevudes 50-70m ja Komsi puurkaevus 109m. Kõige suurema levikuga on moreen, milles esineb veeriste ja munakatega savika kruusa vahekihte. Nõlvadel ja orgudes avaneb põhjavesi allikatena ja nendesse kohtadesse on tavaliselt moodustunud madalsood. Kesk-Devoni veekompleks (D2) levib kõikjal kogu Valga maakonnas. Vettandvateks kivimiteks on Gauja, Burtnieki ja Aruküla lademe valged, kollakad või punakaspruunid savi vahekihtide ning saviläätsedega liivakivid ja aleuroliidid. Veekompleksi lasuv pind on Puka valla ühisveevarustuse puurkaevude andmetel 40-50m absoluutsel kõrgusel. Tänu suhteliselt väikesele veevõtule ja kivimite suurele veekandvusele on põhjavee seisundi muutused veevõtust hoolimata looduslähedase iseloomuga. Vettandvate kivimite iseärasused mõjutavad põhjavee tarbimise tingimusi. Veekompleksi vesi on surveline. Puurkaevude deebit ulatub 0,9-9,6 11

l/s (keskmine 4,1 l/s). Kuna veekompleks lasub kvaternaari veekompleksi all, on selle põhiliseks toiteallikaks sademed, mis infiltreeruvad läbi setete. Keemiliselt koostiselt on Kesk-Devoni veekompleksi vesi valdavalt HCO3 -Ca-Mg-tüüpi, vees lahustunud mineraalainete üldsisaldusega 0,3-0,5 g/l. Veekompleksi põhjaveele on omane madal Na+, Cl- ja SO4-2 sisaldus ning suhteliselt kõrge Ca2+, Mg 2+ ja HCO3 sisaldus. Joogivee tootmiseks kasutatav veekompleksi vesi kuulub üldraua sisalduse ja värvuse näitajate põhjal II ja III kvaliteediklassi. Mikrokomponentide sisaldus antud veekompleksi põhjavees on väike. Kesk-Alam-Devoni veekompleksi (D2-1) vettkandvateks kivimiteks on Pärnu ja Rezekne lademe peene-ja keskmiseteralised liivakivid ja aleuroliidid paksusega kuni 80m, mis lasuvad 240-320 m sügavusel. Kagu-Eestis Valga-Räpina joonest lõunas iseloomustab D2-1 veekompleksi Cl-Na-Cavõi SO4-Cl-Ca-Na-tüüpi põhjavesi mineraalainete sisaldusega üle 1g/l. Veekompleks levib kogu maakonnas. Veekompleksi vesi on surveline, survekõrguseks on kuni 280 m. Puurkaevude deebit on 1,7-9,3 l/s (keskmine 4,5 l/s). Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekompleks Devoni kihtide all veevarustuse seisukohast huvi ei paku. Lõuna-Eesti Devoni terrigeensete settekivimite levikualal, kus asub Valga maakond, on põhjavee kaitstuse hüdrogeoloogilised tingimused tunduvalt paremad kui mujal Eestis. Lõuna-Eesti moreen moodustab suurtel aladel küllaltki hea ekraani reostuse tõkestamiseks. Liival, samuti aluspõhja liivakivil on väikese reostuskoormuse korral isepuhastusvõime. 5.8 Looduskeskkond Valla idaosas on valitsevad väikekuplid, mis iseloomustavad Otepää kõrgustiku äärealasid. Siin asuvad valla kõrgeimad mäed: Tsiatrahvimägi 213 m, Meegaste mägi 207 m, Jaanimägi 198 m. Valla lääneosa ulatub Väike-Emajõe orundisse, mille laius ulatub kümne kilomeetrini. Seda piirkonda katab valdavalt mets. Valla põhjaosa reljeef on vahelduv. Aakrest Pikasilla poole madaldub maapind pikkamööda Võrtsjärve ja Väike-Emajõe suunas. Valla keskosas valitseb rohkem põllumaa ning tiheda asustusega lainjas ja künklik maastik. Maavaradest leidub Puka vallas turvast, liiva, kruusa. Turvas: vallas on levinud sügava turbalasundiga madalsoo. Suurimaks sooks on Piirsalu soo. Valla turbavarud asuvad kolmes soos: Piirsalu soo (2144 ha), Vennaru soo (408 ha) ja Rebaste soo (148 ha), mille turbavarudeks arvestatakse kokku 5,5*107 t. Liiv ja kruus: valla kruusa-liiva varud on suured. Helmi-Aakre maardla kuulub riikliku tähtsusega varude hulka. Haritavat maad on vallas 5767 ha, sellest kasutuses 2443 ha ehk 42%. Põllumaad on raskelt haritavad kuna paiknevad suurte kallakutega künklikul maastikul. Mullaviljakus on vallas keskmiselt 39 hindepunkti. Metsa üldpindala on 10375, millest 5062 ha on riigimets. 5.9 Looduskaitsealad Puka valla idaossa ulatub Otepää Looduspargi lääneosa. Otepää looduspark paikneb Valga maakonna põhjaosas Otepää, Palupera, Puka ja Sangaste valla maadel. 1180 km 2 suurusest Otepää kõrgustikust hõlmab Otepää looduspark kõrgustiku vahelduvama reljeefiga osa pindalaga 22 430 ha. Otepää looduspargi põhieesmärk on vastavalt Otepää looduspargi kaitse-eeskirjale Otepää kõrgustikele iseloomulike maastike kaitse. Valla territooriumile ulatuvad osaliselt kaks majandatavat sihtkaitsevööndit: Arula ja Mädajärve sihtkaitsevöönd Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kavaga hõlmatud aladel looduskaitsealasid ei ole. 12

6 Puka valla sotsiaalmajanduslik olukord 6.1 Asustus ja rahvastik Valla territoorium jaguneb 18 külaks ja Puka alevikuks. Suurim neist on Puka alevik, küladest Aakre küla. Vallas elavast 1790 inimesest (01.01.2009 seisuga) on mehed 904 ja naised 886. 1991-1992 sündinuid on 323 inimest, 1949-1990 sündinuid on 1003 inimest ning 60 aastaseid ja vanemaid on 464 inimest. 01.01.2010 a seisuga on elanike arv Puka vallas 1786, neist mehi 901 ja naisi 885. Seisuga 01.01.2013 on valla elanike arv 1682, sellest mehi 866 ja naisi 816. Rahvastiku tihedus on 8,3 inimest km 2 kohta. Elanike arv 01.01.2013 seisuga on järgmine: Puka alevik 666, Aakre küla 285, Kibena küla 34,, Kolli küla 48, Komsi küla 77, Kuigatsi küla 70, Kähri küla 37, Meegaste küla 46, Palamuse küla 33, Pedaste küla 29, Plika küla 31, Prange küla 19, Purtsi küla 47, Põru küla 31, Pühaste küla 50, Rebaste küla 75, Ruuna küla 41, Soontaga küla 35, Vaardi küla 25, valla täpsusega 3. 6.2 Vee ja kanalisatsiooniteenuste kulu leibkonnaliikme keskmise netosissetuleku suhtes Vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamise hind koosneb järgmistest komponentidest: 1) abonenttasu; 2) tasust müüdud vee eest; 3) tasust heitvee ärajuhtimise eest. Vee ja kanalisatsiooniteenuse hinna kehtestab Puka Vallavalitsus seaduses sätestatud korras. Kuna Eestis ei koostata sissetulekute analüüsi kohalike omavalitsuste lõikes, saab valla elanike tulusid hinnata kasutades maakonna keskmisi palgaandmeid. Vee- ja kanalisatsiooniteenuste kulu ei tohi soovituslikult ületada 4% leibkonna netosissetulekust. Täiendavalt tuleb arvestada ka sotsiaalselt vähekindlustatud gruppide võimalust tarbida vee- ja kanalisatsiooniteenust normaaltasemel. Vee- ja kanalisatsiooniteenuste kulu leidmisel leibkonna netosissetuleku suhtes on kasutatud Statistikaameti poolt avaldatud andmeid Valgamaa kohta Hinnangud tuginevad Eesti Sotsiaaluuringust 2009-2012. Viimane saada olev info on 2011. aasta sissetulekute kohta. Statistilise informatsiooni leibkonnaliikme aasta keskmise netosissetuleku kohta maakonna järgi aastatel 2008-2011. Maakond 2008 2009 2010 2011 Kogu Eesti 4899,85 4606,62 4458,99 4857,08 Harju maakond 6064,7 5533,15 5311,95 5805,33 Tallinn 6112,7 5527,14 5255,58 5790,57 Hiiu maakond 4092,26 3792,13 4094,24 4276,45 Ida- Viru maakond 3684,83 3596,5 3454,94 3636,03 Jõgeva maakond 4036,66 3672,75 3517,38 3872,76 Järva maakond 4243,93 4223,03 3918,49 4139,39 Lääne maakond 4675,14 4271,15 4437 4626,05 Lääne-Viru maakond 3839,49 3692,5 3611,58 4022,67 Põlva maakond 3705,21 3649,48 3640,02 4030,52 Pärnu maakond 4092,39 4064,14 4093,54 4174,27 13

Saare maakond 4289,3 4126,9 4106,26 4668,11 Tartu maakond 4891,73 4791,2 4610,39 5108,44 Valga maakond 3963,23 3620,15 3361,24 3641,75 Viljandi maakond 3894,07 3642,64 3776,92 4180,85 Võru maakond 3896,37 3586,53 3458,45 3833,07 Viimased ametlikud andmed pärinevad aastast 2007. Finantsanalüüsis on korrigeeritud andmeid Rahandusministeeriumi poolt avaldatud nominaalpalga muutuse määraga aastatel 2008 2012. Seega 2012. a lõpu seisuga oli eelpoolnimetatud korrigeerimise tulemusena Valgamaal sissetulek ühe leibkonnaliikme kohta 346 eurot. Tabel 1 Teenuste kulukuse määr Teenuse kulukus 2013 2015 2020 2025 Sissetulek leibkonna liikme kohta kuus, Valgamaa Koodtariif vesi/kanal, Keskmine tarbitav kogus l/in/d 346 383 447 554 1,37 2,39 2,69 3,49 100 100 100 100 Prognoosi kohaselt kasvab leibkonna sissetulek aeglasemalt tariifide tõusust tingitud vee- ja kanalisatsiooniteenuse kulust ning seetõttu teenuse kulukuse määr leibkonna sissetulekust on 10 aasta jooksul tõusva trendiga kuid siis peaks hakkama langema. Kavas esitatud tariifide prognoos ei tohiks olla aluseks hilisematel ajaperioodidel konkreetsete tariifide kehtestamisel. Seda eelkõige sellepärast, et finantsprognoosis esitatu on koostatud üldistatud kujul ning esitatud prognoosi täpsus ning detailsus ei ole võrreldav konkreetse finantsaasta eelarve või tariifide kehtestamiseks vajalike andmete detailsuse või ülesehitusega; tõene vaid juhul, kui kõik selle koostamise hetkel aluseks olnud eeldused peavad paika ka hilisematel ajaperioodidel; mõeldud pikaajalist perioodi hõlmavate otsuste tegemiseks. 6.3 Ettevõtlus Puka vallas puuduvad suurettevõtted, kelle töötajate arv on suurem kui 50 töötajat ettevõttes. Puka valla suuremateks ettevõtteiks on Jumek AS ja Kiilung AS, Bacula AS. AS Valga Gomab Mööbli Puka tsehh on tegevuse lõpetanud.loetletud ettevõtte asuvad väljaspool ÜVK-ga hõlmatud ala. 6.4 Puka valla finantsmajanduslik ülevaade vee- ja kanalisatsiooniteenustest Puka vallas osutatakse vee ja kanalisatsiooniteenust järgmistes Puka valla asumites: Puka alevik, Aakre küla, Komsi küla. Müüdud vee- ja kanalisatsioonikogused aastatel 2010-2012 on välja toodud tabelis. 2012. a. teenustest 92,5 protsenti vee- ja 89,7 protsenti kanalisatsiooniteenustest oli müüdud elanikkonnale. Ettevõtete tarbimine moodustas vastavalt 7,5% ja 10,3%. Tabel 2 Müüdud veekogused Tarbijagrupp Ühik 2011 2012 14

Elanikkond m 3 33 590 34 019 Ettevõtted ja asutused m 3 2 760 2 760 Kokku m 3 36 350 36 779 Allikas: Puka vald Tabel 3 Müüdud kanalisatsioonikogused Tarbijagrupp Ühik 2011 2012 Elanikkond m 3 32 459 32 888 Ettevõtted ja asutused m 3 3 760 3 760 Kokku m 3 36 219 36 648 Allika: Puka vald Veevarustus- ja kanalisatsiooniteenustega seotud tulud ja kulud on välja toodud Tabel7.7. Vastavalt vee-ettevõttest saadud informatsioonile opereerib vald kahjumiga. Kahjum oli 2005 ja 2006 a. vastavalt 230,1 tuhat krooni (14,71 tuhat EUR) ja 272,5 tuh. kr. (17,42 tuh.eur) Kahjum kaetakse Puka valla eelarvest. Tabel 4 Veevarustus ja kanalisatsiooniteenuste tulud-kulud 2005 2006 tuh. kr. Müügitulu vesi 127 705(8161.84 97 763 (6248.19 EUR) EUR) Opereerimiskulud vesi 309 865(19803.98 322 242(20595.02 EUR) EUR) Amortisatsioon 48 000 (3067,76 48 000 (3067.76 Tulud-kulud Allikas: Puka ÜVK 2009-2019 EUR) - 230 160(- 14709.91 EUR) EUR) - 272 479 (-17414.58 EUR) Veemajandus ei ole Puka vallas kasumlik. Kulutused veemajandusele kajastuvad valla eelarves, kuna majandustegevus toimub läbi valla majandusosakonna. 6.5 Prognoositav vee ja kanalisatsiooniteenuste hind Teenuste tariife on siiani kehtestanud Puka Vallavolikogu. Tariifid Puka vallas ei kata ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni opereerimiskulusid ja amortisatsiooni. Tabel 5 Teenuste prognoos 2013-2025 Aasta 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 Vesi elanikele (eurot/m3)* 0,82 1,02 1,27 1,31 1,33 1,36 1,4 1,42 1,44 1,54 1,63 1,72 1,82 Reovesi elanikelt (eurot/m3)* 0,55 0,87 1,12 1,16 1,18 1,21 1,25 1,27 1,29 1,39 1,48 1,57 1,67 6.6 Projektide väärtuste diskonteerimata mõõdud Tasuvusaeg on periood, mis kulub investeeringute esialgse maksumuse tagasisaamiseks. 15

Puuduseks on peale investeeringu tagasisaamist saadavate tulude mittearvestamine. Omakapitali tulusus on projektist saadava puhaskasumi ja projekti investeeritud omakapitali suhe. Antud arvutuses on otstarbekas asendada projektide väärtuste diskonteeritud mõõdud tulu-kulu analüüsiga. Kui on olemas eeldused kindlaks määrata tulude ja kulude vooge ning teades ajalise eelistuse mõõtu-diskontomäära, on võimalik kindlaks määrata projekti elujõulisust kolmel meetodil: 1. ajaldatud puhasväärtus kõigi teostatavate kulude ja tulude ajaldamine nüüdisväärtusele; 2. tulude ja kulude suhe ehk projekti rentaablus- annab tulude ajaldatud nüüdisväärtuse ja kulude nüüdisväärtuse suhte; 3. projekti sisemine taluvuslävi diskontomäär, mis võrdsustab tulude ja kulude voogude nüüdisväärtused. 6.7 Finantsanalüüs Finantsanalüüsi eesmärgiks on: 1) hinnata Puka valla vee- ja kanalisatsioonisüsteemide ekspluatatsiooni kulusid; 2) anda prognoos võimalike kujunevate vee- ja kanalisatsiooni hindade osas; 3) leida sobivaim finantsallikate struktuur vee- ja kanalisatsioonisüsteemide 4) väljaarendamise investeeringute elluviimiseks 6.8 Puka valla eelarve strateegia ja laenuvõime Puka valla eelarve strateegia on kehtestatud Puka vallavolikogu otsusega. Strateegia on lisatud lisana käesolevale kavale 7 Puka valla veemajanduse kirjeldus 7.1 Teeninduspiirkond ja teenindav elanikkond Projektipiirkonnas elab kokku 1139 inimest. Ühisveevarustuse ulatus ja liitunud elanike arv on esitatud alljärgnevas tabelis. Tabel 6 Ühisveevarustusega liitunud elanike arv Asula Liitunud elanikkond, inimest 16 Liitunud elanikkond, % asula elanikkonnast Aakre 138 45 Komsi 60 71 Puka 360 48 Kokku 558 49 Allikas: Puka Vallavalitsus Tabel 7 Veetoodang ja tarbimine Asula Veetoodang, m 3 /d Veetarbimine kokku, m 3 /d Elanike veetarbimine, m 3 /d Ettevõtete veetarbimine, m 3 /d Arvestamata vesi m 3 /d % Aakre 19,7 19,7 18,4 1,37 0,00 0,00 Komsi 9,81 9,81 9,81 0,00 0,00 0,00 Puka 71,2 71,2 65,0 6,19 0,01 0,01 Kokku 100,8 100,8 93,2 7,56 0,01 0,01

Allikas: Puka Vallavalitsus Märkused: Arvestamata vesi on leitud veetoodangu ja tarbimise vahena arvutuslikult Veetarbimine on leitud veemõõtjate ja arvete alusel Puka Vallavalitsuselt saadud andmete põhjal. Ca 62 % tarbijatest on varustatud veemõõtjatega (Puka alevikus ca 90%, Aakre külas ca 17% ja Komsi külas 0%). Ettevõtete varustatus veemõõtjatega on märksa parem, ca 90%. Ettevõtete veetarbimine ei moodusta suurt osa valla veetarbimisest, ainult ca 7% kogu veetarbimisest. Suuremaks tarbijaks on Puka Keskkool, kus on 25 õpetajat, ca 120 õpilast ja ca 11 teenistujat. Aakre küla ühisveevarustussüsteem baseerub ühel puurkaevpumplal. Puurkaevpumpla on rekonstrueeritud 2003. a, mil paigaldati ka veetöötlusseadmed. Aakre puurkaev-pumpla veetöötlemise seadmed on töötanud suhteliselt stabiilselt. Veevarustustorustiku pikkus on ca 0,56 km. Põhiliseks ehitusmaterjaliks on malm ja viimasel ajal ka plast. Väljapumbatud veekogus 7200 m 3, müüdud veekogus 7200 m 3.Veemõõtjatega on varustatud ca 17 % tarbijatest. Komsi küla ühisveevarustussüsteem baseerub ühel puurkaevpumplal. Puurkaevpumpla on rekonstrueeritud 2012. a, mil paigaldati ka veetöötlusseadmed. Veevarustustorustiku pikkus on ca 0,42 km. Põhiliseks ehitusmaterjaliks on malm ja viimasel ajal ka plast. Väljapumbatud veekogus varustatud ei ole. 3579 m 3, müüdud veekogus 3579 m 3. Tarbijad veemõõtjatega Puka aleviku ühisveevarustussüsteem baseerub kahel puurkaevpumplal: Ääre tn ja Võru tn puurkaev pumplal. Võru tn puurkaevpumpla on rekonstrueeritud 2003. a, mil paigaldati ka veetöötlusseadmed. 2012 on rekonstrueeritud Ääre tn puurkaev pumpla pumbamaja ja paigaldatud on uued veetöötlusseadmed. Põhiliseks ehitusmaterjaliks on teras, malm ja viimasel ajal ka plast. Väljapumbatud veekogus 26 002 m 3, müüdud veekogus 26 000 m 3. Veemõõtjatega on varustatud ca 90 % tarbijatest. Mööbli piirkonna kortermajadele on veevarustamine toimunud AS Gomab omandis olevast puurkaevust. Tänaseks on AS Gomab Mööbel lõpetanud Puka mööblitsehhi tegevuse ja elanikkonnale lõpetab vee müümise 01. jaanuarist 2014 7.2 Puurkaevud Tabel 8 Ühisveevarustuse puurkaevud Puka vallas Asula Nimetus/Aadress Veekiht Katastri nr Passi nr Sügavus, m Puurimise aasta Lubatud veevõtt, m 3 /d Aakre Aakre Keskus D 2 9372 3542 110 1973 20,0 Komsi Komsi Elumajad D 2 12069 2956 200 1971 8,8 Võru tn D 2 12459 5670 120 1986 95,9 Puka Ääre tn D 2 12452 A-1391- B 105 1965 95,9 7.3 Puurkaevude sanitaarkaitsealad Tabel 9 Puurkaevude sanitaarkaitsealad 17

Asula Puurkaevu nimetus / Puurkaevu katastri Sanitaarkaitseala aadress number olukord, m 1 Tähistus Aakre Aakre keskus 9372 50 Puudub Komsi Komsi Elumajad 12069 50 Puudub Puka Võru tn 12459 50 Aed 2 Ääre tn 12452 <30 Puudub Märkused: 1 sanitaarkaitse ala ulatus mõõdetud Eesti Põhikaardilt M 1:10000 2- aed ei ole ümbritsetud sanitaarkatiseala ulatuses (50 m), vaid väiksemas ulatuses. Aakre Keskuse puurkaevpumpla ümber kehtestatud sanitaarkaitseal on tagatud. Pumpla ümbruses kasvavad puud ja põõsad, sanitaarkaitsealal reostusallikaid ei ole ja majandustegevust ei toimu. Puurkaevpumpla ümber puudub piirdeaed. Komsi Elumajade puurkaevpumpla ümber kehtestatud sanitaarkaitseala on tagatud. Pumpla ümbruses on heinamaa, sanitaarkaitsealal reostusallikaid ei ole ja majandustegevust ei toimu. Puurkaevpumpla ümber puudub piirdeaed. Puka Võru tn puurkaevpumpla ümber kehtestatud sanitaarkaitseala on tagatud. Pumpla ümbruses on heinamaa, sanitaarkaitsealal reostusallikaid ei ole ja majandustegevust ei toimu. Puurkaevpumpla ümber kivipostidel vana võrkaed ja värav. Ääre tn puurkaevpumpla ca 5 m kauguselt läheb mööda kvartalisisene tee ja pumpla taga asub aiamaa. Elamud asuvad ca 15-20 m kaugusel. Sanitaarkaitseala 30 m ei ole tagatud. 7.4 Aakre puurkaev pumpla (puurkaev nr 9372) Aakre asula puurkaevpumpla on üheastmeline, pumpla väljundrõhk hoitakse püsivana puurkaevu pumba ja hüdrofoori abil. Puurkaevupump pumpab vett puurkaevust läbi survefiltersüsteemi ja hüdrofoori veevõrku. Puurkaevpumpla rekonstrueeriti detsembris 2003. a. Rekonstrueerimise käigus vahetati kogu pumpla hoones asuv torustik ja armatuur, paigaldati veetöötlusseadmed ja uus 0,5 m 3 mahuga hüdrofoor (max töösurve 10bar). Samuti soojustati pumpla hoone ja fassaad kaeti trapetsprofiilplekiga ning hoone varustati ventilatsiooniga. Paigaldati veemõõtja. Pumpla üldine seisund on hea. Talvekuudel hoitakse pumplas temperatuur üle 5 o C elektrikütte abil. Hoone on varustatud äravoolutrapiga. Puurkaev asub pumplahoones sees. Puurkaev on varustatud proovivõtukraaniga, samuti on võimalus võtta veeproovi veevõrku suunatavast töödeldud veest. Puurkaevu suue on kaetud metallplaadiga, kuid seal puudub ava staatilise ja dünaamilise veetaseme mõõtmiseks. Puurkaevu erideebiti arvutamiseks vajalikke mõõtmisi ekspluatatsiooni ajal teostatud ei ole, seepärast ei ole võimalik hinnangu andmine erideebiti muutuse (vähenemise) ja filtriosa ummistumise kohta. Pumplahoonel puudub puurkaevu kohal luuk, mis tagaks puurkaevu suudmele ligipääsu vajaduse tekkimisel puurimisagregaadiga. Puurkaevu suudmele ligipääs videouuringuks on võimalik pumplahoone ukse kaudu. Pumpla üldine seisund on hea. 18

Aakre pumpla Tabel 10 Puurkaevu konstruktsioon Manteltoru diameeter, mm Intervall, m 273 +0,3-11,30 168 +0,5-72,80 114 67,00-110,0 114 mm filter 76,7-110,0 Tabel 11 Puurkaevu proovipumpamise andmed aastast 1973 Passi nr. Deebit, m 3 /h Veetaseme alanemine, m Staatiline veetase, m Dünaamiline veetase, m Erideebit, m 3 /h.m 3542 7,1 ; 13,3 1,5 ;3,0 9,0 10,5 ;12,0 4,7; 4,4 Tabel 11 Puurkaevupumba andmed Puurkaevu nimi Passi nr. Katastri nr Paigaldami se aeg Paigaldatud Pump Asetussügavus, m Pumba tootlikkus m 3 /h Aakre keskus 3542 9372 2003 Ebara D9-14 34 2,4-11,4 (40-190 l/min) 19

7.5 Komsi puurkaev pumpla (nr 12069) Komsi küla ühisveevarustus baseerub käesoleval ajal ühel puurkaevpumplal. Komsi küla puurkaevpumpla on üheastmeline, pumpla väljundrõhk hoitakse püsivana puurkaevu pumba ja hüdrofoori abil. Puurkaevupump pumpab vett puurkaevust läbi survefiltersüsteemi ja hüdrofoori veevõrku. Puurkaevpumpla rekonstrueeriti detsembris 2003.a. Soojustati pumpla hoone ja fassaad kaeti trapetsprofiilplekiga ning hoone varustati ventilatsiooniga. Aknal on luuk ees, suvel ventileeritakse akna kaudu. Rekonstrueerimise käigus vahetati kogu pumpla hoones asuv torustik ja armatuur; veemõõtja asub võrkumineva toru peal. Samal ajal paigaldati ka veetöötlusseadmed ja uus 0,5 m 3 mahuga hüdrofoor. Talvekuudel hoitakse pumplas temperatuur üle 5 o C elektrikütte abil. Hoone on varustatud äravoolutrapiga. Puurkaev asub pumplahoones sees. Puurkaev on varustatud proovivõtukraaniga, samuti on võimalus võtta veeproovi veevõrku suunatavast töödeldud veest. Puurkaevu suue on kaetud metallplaadiga, kuid seal puudub ava staatilise ja dünaamilise veetaseme mõõtmiseks.. Puurkaevu töötav osa asub vahemikus 184-195m, avades anaeroobsetes tingimustes moodustunud põhjaveekihid. Pumplahoonel puudub puurkaevu kohal luuk, mis tagaks puurkaevu suudmele ligipääsu puurimisagregaadiga. Puurkaevu suudmele ligipääs videouuringuks on võimalik pumplahoone ukse kaudu. Pumpla üldine seisund on hea. Komsi pumpla Tabel 12 Puurkaevu konstruktsioon Manteltoru diameeter, Intervall, mm m 377 0,0-37,5 273 +0,5-140,0 168 123,2-200,0 168 mm perfofilter 184,0-195,0 20

Tabel 13 Puurkaevu proovipumpamise andmed aastast 1971 Passi nr. 2956 Deebit, m 3 /h 18,0 ;14,4 ; 28,8 Veetaseme alanemine, m Staatiline veetase, m Dünaamiline veetase, m 5,5 ;4,0 ;11,0 51,0 56,5 ;55,0 ;62,0 Erideebit, m 3 /h.m 3,28 ; 3,6 ;2,63 Tabel 14 Puurkaevupumba andmed Puurkaevu nimi Passi nr. Katastri nr Paigaldami se aeg Paigaldatud pump Asetussügavus, m Komsi 2956 12069 2003-1 48-50 3 Elumajad Märkused: 1- andmed puuduvad Pumba tootlikkus m 3 /h 7.6 Puka aleviku puurkaev pumplad Puka aleviku ühisveevarustus baseerub käesoleval ajal kahel puurkaevpumplal, millest üks (Ääre tn pumpla) on reservis. Võru tn puurkaevpumpla (nr. 12459) Puka aleviku Võru tn puurkaevpumpla on üheastmeline, pumpla väljundrõhk hoitakse püsivana puurkaevu pumba ja hüdrofoori abil. Puurkaevupump pumpab vett puurkaevust läbi survefiltersüsteemi ja hüdrofoori veevõrku. Puurkaevpumpla rekonstrueeriti detsembris 2003. a. Rekonstrueerimise käigus vahetati kogu pumpla hoones asuv torustik ja armatuur, paigaldati veetöötlusseadmed ja kaks 0,5 m 3 mahuga hüdrofoori. Samuti soojustati pumpla hoone ja fassaad kaeti trapetsprofiilplekiga ning hoone varustati ventilatsiooniga. Hoone on varustatud elektriküttega, temperatuuri hoitakse vähemalt 5oC. Puurkaevu kohal puudub luuk puurkaevu teenindamiseks. Paigaldati veemõõtja. Hoone on varustatud äravoolutrapiga. Puurkaev asub pumplahoones sees. Puurkaevu suue on kaetud kaanega, kuid seal puudub ava staatilise ja dünaamilise veetaseme mõõtmiseks. Puurkaev on varustatud proovivõtukraaniga, samuti on võimalus võtta veeproovi veevõrku suunatavast töödeldud veest. Puurkaevu erideebiti arvutamiseks vajalikke mõõtmisi ekspluatatsiooni ajal teostatud ei ole, seepärast ei ole võimalik hinnangu andmine erideebiti muutuse (vähenemise) ja filtriosa ummistumise kohta. Pumplahoonel puudub puurkaevu kohal luuk, mis tagaks puurkaevu suudmele ligipääsu puurimisagregaadiga. Puurkaevu suudmele ligipääs videouuringuks on võimalik pumplahoone ukse kaudu. Sagedane on olnud viimasel ajal puurkaevupumpade vahetamine erinevatel põhjustel. Pumpla üldine seisund on hea. 21

Võru puurkaev pumpla Tabel 15 Puurkaevu konstruktsioon Manteltoru diameeter, mm Intervall, m 426 +0,5-19,0 324 +0,5-83,0 168 66,5-120,0 168 mm traatfilter 83,0-120,0 Tabel 16 Puurkaevu proovipumpamise andmed aastast 1986 Passi nr. Deebit, m 3 /h Veetaseme alanemine, m Staatiline veetase, m Dünaamiline veetase, m Erideebit, m 3 /h.m 5670 11,0 ; 8,0 8,0 ; 5,0 32,0 40,0; 37,0 1,38; 1,6 Tabel 17 Puurkaevupumba andmed Puurkaevu nimi Passi nr. Katastri nr Paigaldami se aeg Võru tn 5670 12459 2003 Paigaldatud Pump Ebara D9-19 ; 3kW ; H=114-29m Asetussügavus, m Pumba tootlikkus m 3 /h 35-40 2,38-11,4 Ääre tn puurkaevpumpla (nr. 12452) Ääre tn puurkaevpumpla on rajatud reservkaevuna, mis oli kasutusel ainult Võru tn. puurkaevpumpla rikke korral, kui 12 tunni jooksul ei ole võimalik riket likvideerida. Tänaseks on 22

pumpla rekonstrueeritud ning kasutusel mitte reservpumplana.. Tabel 18 Puurkaevu konstruktsioon Manteltoru diameeter, mm Intervall, m 377 +0,5-23,0 273 5,5-76,0 127 70,0-105,0 127 mm perfofilter 76,0-105,0 Tabel 20 Puurkaevu proovipumpamise andmed aastast 1965 Passi nr. Deebit, m 3 /h Veetaseme alanemine, m Staatiline veetase, m Dünaamiline veetase, m Erideebit, m 3 /h.m A-1391-B 13,0 ; 17,0 5,5 ; 7,5 29,0 34,5 ; 36,5 2,36 ; 2,27 Tabel 21 Puurkaevupumba andmed Puurkaevu nimi Passi nr. Katastri nr Paigaldami se aeg 23 Paigaldatud Pump Ääre tn A-1391-B 12452-1 Vene päritolu pump Asetussügavus, m ~36m 3-5 Pumba tootlikkus m 3 /h

Märkused: 1- andmed puuduvad 7.7 Veetöötlus Aakre puurkaevpumplas toimub üheetapiline rauaeraldus kompressoriga aereerimise teel. Raua sisaldus puurkaevust pumbatavas vees keskmiselt 0,5-1,2mg/l, mangaani sisaldus 0,016mg/l. Selline põhjavesi vajab lihtsat töötlust aereerimise ja sellele järgnevat filtreerimist. Veetöötlusseadmed on paigutatud ühte hoonesse puurkaevu suudme ja hüdrofooriga. Arvestades suhteliselt väikest raua ja mangaani sisaldust põhjavees, peaks tagama nõutava joogivee kvaliteedi üheastmeline veepuhastus täisautomaatsel paarissurvefiltril. Süsteem koosneb kahest survefiltermoodulist, kompressorist vee aereerimiseks ja raua oksüdeerimiseks ning torustikust ja juhtimisplokist. Toorvesi juhitakse survefiltrisse selle ülaosas, kus toimub intensiivne aeratsioon suruõhu abil. Aereerimise tulemusel muutub vees leiduv kahevalentne raud kolmevalentseks raudhüdroksiidiks. Filtri täidismaterjal on Birm. Puhas vesi kogutakse kokku filtri allosas paiknevas drenaažisüsteemis, kust see juhitakse edasi hüdrofoori. Filtrite pesuvesi võetakse puurkaevust. Läbipesu juhtimiseks ja kontrollimiseks on paigaldatud automaatikakontroller. Filtri läbinud uhtevesi suunatakse torustiku abil pumplast eemale maa sisse. Komsi puurkaevpumplas kasutatakse põhjavee töötlemiseks ja nõuetele vastava joogivee kvaliteedi tagamiseks pidevat KMnO 4 lahuse doseerimist proportsionaalselt läbivoolavale vee hulgale. Toorvees on ülemäärane üldraua, mangaani ja ammooniumiooni sisaldus. Puka aleviku Võru t. puurkaevpumplas kasutatakse põhjavee töötlemiseks ja nõuetele vastava joogivee kvaliteedi tagamiseks pidevat KMnO 4 lahuse doseerimist proportsionaalselt läbivoolavale vee hulgale. Toorvees on ülemäärane üldraua, mangaani ja ammooniumiooni sisaldus.. Puka aleviku Ääre tn puurkaevpumpla veetöötlusseadmed on paigaldatud 2012.a. Puka aleviku Ääre tn elamukvaratali puurkaev-pumpla rekonstrueerimine: pumpla hoone rekonstrueerimine; olemas-oleva vana torustiku demontaaž, kaevupumba vahetus; proovikraani ja veearvesti koos liiniseadmeventiili paigaldamine; hüdrofoori paigaldamine; raua- ja mangaanifiltri paigaldamine, veeseadmete ümbersidumine plasttorudega; pumpla elektri- ja automaatika juhtimise aparatuuri (sh filtri tootlikkusega kuni 40 m3/d automaatika juhtimisaparatuur) paigaldamine; kütteseadme-, välisvalgustuse ja ventilatsiooniklappide paigaldamine. Filtri loputusvee kanalisatsiooni rajamine De160 55 jm. Väljavahetamisele kuuluvad: puurkaevu süvaveepump koos elektrijuhtimise kilbiga, kõik toite-ja kontrollkaablid, seinakontaktid ja lülitid. 24

Tabel 22 Veetöötlusseadmed Puurkaevu Asula nimetus / aadress Aakre Aakre Keskus Komsi Komsi Elumajad Puka Allikas: Puka Vallavalitsus Puurkaevu katastri number Veetöötlusseadme tüüp Tootlikkus, m 3 /h Paigaldusaasta Tehniline seisukord 9372 Rauaeraldusseade 40-190 l/min 2003 Hea 12069 Raua ja mangaani 3 m 3 /h 2003 Hea eraldusseade Võru tn 12459 Raua ja mangaani 5 m 3 /h 2003 Hea eraldusseade Ääre tn 12452 Raua ja mangaani 5 m 3 /h 2012 Hea eraldusseade 7.8 Veevõrk Puka vallas on veevõrgu olukord halb. Torustikud on rajatud valdavalt 30-40 a tagasi. Põhiliseks ehitusmaterjaliks on malm, teras ja viimasel ajal rajatud ja parandatud torustike lõikudes ka plast. Torustike läbimõõtude kohta info puudub. Torustike seisukord halvendab veekvaliteeti võrgus. Tänu veevõrgu madalale töökindlusele, esineb palju lekkeid. Tuletõrjeveevarustus baseerub loodulikel veevõtukohtadel. Tabel 23 Ülevaade Puka valla projektiasumite veevõrgust Asula Torustiku materjal Ehitusaasta Läbimõõdu vahemik, mm Pikkus, m Aakre Malm, plast 1973-1 560 Komsi Malm, plast 1971-1 420 Puka Teras, plast, malm Allikas: Puka Vallavalitsus Märkused: 1- andmed puuduvad 1970-1 1430 (mööblivabriku piirkonnas ca 300 m) AS Valga Gomab Mööbli Puka tsehh on senini varustanud oma puurkaevust (nr. 12458) veega ka ca 60 elanikku. AS Valga Gomab lõpetab elanike varustamise joogiveega alates 01.01.2014.AS Valga Gomab Mööbel on sulgenud mööblitsehhi ja lõpetanud tegevuse piirkonna vee ettevõtjana. Väljaspool mööblitsehhi territooriumit olev veetorustik ei kuulu AS-le Gomab Mööbel. 7.9 Hinnang olemasolevale veevarustussüsteemile Olemasoleva ühisveevarustuse süsteemi probleemid on loetletud alljärgnevalt projekti asulate kaupa. 25

Aakre 1.Puurkaevpumplal puudub sanitaarkaitseala tähistus; 2.Veekvaliteet tarbimispunktis ei vasta nõuetele, seda üldraua ja mangaani lubatust suurema sisalduse poolest; 3.Ühisveevarustuse torustikud on amortiseerunud. Komsi 1.Puurkaevpumplal puudub sanitaarkaitseala tähistus; 2.Veetöötlusseadmed ei puhasta põhjavett joogivee kvaliteedi nõuetele vastavaks; 3.Ühisveevarustuse torustikud on amortiseerunud. Puka 1.Ääre tn puurkaevpumpla ümber puudub kehtestatud sanitaarkaitseala 30 m; 2.Mööblitsehhi puurkaevu vett tarbivad elanikud on nurisenud veekvaliteedi üle, piirkonnas puudub vesi alates 01.01.2014; 3.Ühisveevarustuse torustikud on amortiseerunud, 4. Suuremal jaolt ühepereelamutel puudub ühisveevärk, suvel salvkaevud kuivad. Tabel 24 Veevarustuse tehnilised indikaatorid Komponent Ühik Väärtus Projektipiirkonna elanikkond Inimeste arv 1139 Ühisveevarustusega elanikkond % kogu elanikkonnast 49 Vee kogus, mis makstakse veemõõdu näitude alusel % kogu tarbitud veekogusest 42 Keskmine ühiktarbimine l/in ööpäevas 162 Keskmine veetoodang m 3 /d 100,8 Lubatud veevõtt m 3 /d 101 Veetoodangu reserv % 0 Veetöötluse projekt võimsus m 3 /h 2-5 Veekvaliteedi vastavus kvaliteedi nõuetele % võrku pumbatud veest 0 Veemahutite kogumaht m 3 1,0 Veekvaliteedi vastavus kvaliteedi nõuetele tarbimispunktis % võrku pumbatud veest 0 Veevõrgu pikkus Km 2,71 Arvestamata vesi m 3 /d 0 1 Arvestamata vesi % pumbatud veest 0 1 Märkused:1- tegelikud andmed puuduvad 7.10 Tuletõrjeveevõtukohad Puka vallas on märgistatud alljärgnevad tuletõrje veevõtukohad kohad Puka alevik - Puka keskuse veehoidla märgistatud Komsi küla - Komsi lambalautade veemahuti-märgistatud Kuigatsi küla - Kuigatsi paistiik-märgistatud Aakre küla - Purtsi jõgi-märgistamata Aakre külas vaja välja ehitada nõuetel vastav tuletõrjeveevõtukoht. 26

8 Olemasolevad kanalisatsiooni ehitised 8.1 Ülevaade Ühiskanalisatsiooni ulatus ja liitunud elanike arv on esitatud alljärgnevas tabelis: Tabel 25 Ühiskanalisatsiooni ulatus Puka vallas Asula Liitunud elanikkond, Liitunud elanikkond, inimest % asula elanikkonnast Aakre 126 41 Komsi 57 67 Puka 345 46 Kokku 528 46 Allikas: Puka Vallavalitsus Puka valla projektpiirkonna elanikkonnast on ca 54% elanikest ühiskanalisatsioonisüsteemiga liitumata ja kasutavad omapuhasteid või kogumiskaeve. 8.2 Aakre küla ühiskanalisatsiooni süsteem Aakre küla ühiskanalisatsioonisüsteem koosneb ca 1,0 km pikkusest kanalisatsioonitorustikust, 3- kambrilisest septikust ning ühest biotiigist. Kanalisatsioonitorustikud vajavad rekonstrueerimist, biotiik settest tühjendamist. Aakre reoveepuhasti septikud 27

Aakre biotiigid 8.3 Komsi küla ühiskanalisatsiooni süsteem Komsi küla ühiskanalisatsioonisüsteem koosneb ca 2,6 km pikkusest kanalisatsioonitorustikust ja kahest biotiigist. Kanalisatsioonitorustikud vajavad rekonstrueerimist, biotiigid settest tühjendamist. 8.4 Puka aleviku ühiskanalisatsiooni süsteem Puka aleviku ühiskanalisatsioonisüsteem koosneb ca 2,0 km pikkusest kanalisatsioonitorustikust, OXYD-tüüpi puhastist (OXYD-90) ja neljast järelpuhastuse biotiigist. Kanalisatsioonitorustikud ja reoveepuhasti vajavad rekonstrueerimist, biotiigid settest tühjendamist. 28

Pukamõisa reovepuhasti Pukamõisa boitiigid kokku 4 tk 8.5 Reovee keskmised vooluhulgad Reovee mõõtmist reoveepuhastil ei toimu. Reovee kogused arvestatakse tarbitud veekoguste alusel. Reovee keskmised arvutuslikud kogused 2012. aastal on esitatud alljärgnevas tabelis. Tabel 26 Reovee keskmised kogused 2012. aastal 29