Ida-Viru maakond, Aseri vald, Aseri alevik ASERI TELLISETEHASE VEETORNI EKSPERTHINNANG Koostajad: Monika Eensalu, Laur Pihel Tellija: EKA Muinsuskaitse- ja restaureerimise osakond Tallinn 2012 Eesti XX sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs
SISUKORD Tabel. Aseri tellisetehase veetorni eksperthinnang 3 Joonised Fotod 1. Asukoha skeem 5 2. Asendiplaan (fotode suundadega) 6 3. Ettepanek kaitsevööndi piiride määramiseks 6 4. Projektijoonised 7 5. Inventeerimisjoonised 7 6. Ajalooliste fotode koopiad 13 7. Fotod 22.juuli 2012 13 2
TABEL Aseri tellisetehase veetorni eksperthinnang 1 ÜLDANDMED Nimetus Aseri tellisetehase veetorn Aadress Tsemendi 14, Aseri alevik, katastritunnus 15401:004:0151 Koordinaadid x=6594196,7 y=662593,7 Praegune funktsioon kasutuseta 2 AJALOOLINE LÜHIÜLEVAADE Rajamisaeg 1948 Autor teadmata Projekti asukoht - Riigiarhiiv Rakvere osakond, inventariseerimisjoonised LVMA.890.2-T.1176 Algne funktsioon Ümberehitusetapid Muu ajalooline teave Aseri Tellisetehase veetorn teave puudub 1922 loodi O/Ü Telliskivitehas "Saue" Merikülas, millega pandi alus tööstuslikule tellisetootmisele Aseris. 1936 asuti rajama nime all Riiklik A/S "Tellise Tehased" uut tellisevabrikut sadama lähedusse, mille nõukogude võim 1940.aastate alguses üle võttis ja lõpuni ehitama asus. Vaja oli rajada uus ringahi ja kuivatiplokk, lisaks raudteeharu materjalide transpordiks. Vabriku väljaehitamiseks kasutati ajavahemikus 1946-53 vange. Traataiaga ja vahitornidega ei olnud piiratud ainult vangide elulaager, vaid ka tellisevabriku territoorium, kus nad töötasid. Tehast ja vangilaagrit juhatas kapten Postnov. Juhised tulid otse Moskvast ning seetõttu on kohalikud arhiiviallikad kesised. Tänapäevani on säilinud vangide ehitatud veetorn, ringahjude korsten, vangide saun ja paekividest laotud ellipsikujulise võlvlaega raudteesild. Veetorn varustas veega üle tee jäävat sauna ja võimalik, et ka lähikonnas olevaid vabrikutööliste elamuid. 3 ASUKOHA KIRJELDUS Aseri Tellisetehase veetorn asub Tsemendi tänava ääres, Aseri tiigi läheduses ja vabrikutööliste elamukompleksi juures. 4 ARHITEKTUURNE VÄLIS- ja SISELAHENDUS Mahuline ülesehitus Ehitusmaterjal Veetorn on klassikalise ümara põhiplaani ja silindrikujulise põhimahuga rajatis, mille ülaosa ehk veemahuti osa ülejäänud mahust ei eendu. Veetorni välisseinad ja avasilded on ehitatud põletatud savitellistest. Vundamendi ehitusmaterjal on looduskivi, kuid fassaadidel on madal nähtav vundamendimüüritis tellistest. Katuseräästa moodustavad betoonist valatud sektorikujulised plaadid, mida toestavad monoliitsest raudbetoonist konsoolid (foto 2). Betoonplaatide peal on paari tellise paksune müüriosa, mida servas katab plekk. Tõenäoliselt hilisem on katusel veel üks kiht telliseid ja tahulise servaga katuseplekk. 3
Väliskujundus ja iseloomulikud detailid Plaanilahendus Sisekujundus ja iseloomulikud detailid, sisustus, mööbel Stiililine kirjeldus Rajatise fassaadidel on tellis krohvimata. Välisuksega on kohakuti kolm aknaava, mida joonistavad välja pisut eenduvad ühe tellise laiused sillused ja aknapõsed.(foto 1) Ülemise akna kohal on müüri laotud ehitusaasta 1948. (foto 2) Sarnased kolm akent on ka veetorni põhjapoolsel küljel.(foto 6) Veepaagi osa markeerib fassaadil astmeline karniis (foto 2), paagi osas on ringiratast rida aknaavasid. Paljudel akendel on säilinud puidust aknaraamide ja lengide riismeid. Veetorni üsnagi utilitaarsele välimusele lisavad kaunistusi sellised historitsistlikest arhitektuuristiilidest mõjutusi saanud detailid, nagu betoonist räästast toestavad konsoolid, astmikkarniis ja akende ümbrisvööd. Veepaagi juurde viivad metallredelid viie vahemademega. Ülaosas silindrikujuline ruum veemahuti jaoks. Vt 5.Inventeerimisjoonised Rajatisse puudus sissepääs. Utilitaarne hüdrotehniline rajatis, välisarhitektuur historitsistlike stiilielementidega. 5 ÜLDSEISUKORD JA HOOLDUSASTE Veetorni seisukord on suhteliselt hea, aknad on seestpoolt laudadega kinni löödud, välisuks lukus. Hoone ümbrus on hooldamata. 6 HINNANG ARHITEKTUURSELE SÄILIVUSELE Aseri Tellisetehase veetorn on säilinud kaasajani autentsel kujul. Veetorni ei kasutata ammu enam sihtotstarbeliselt, puudub igasugune funktsioon. Hoone edasine aeglane lagunemine on enam kui tõenäoline. Positiivse küljena võib märkida, et hoone on siiski lukustatud ja rüüstamise eest kaitstud. 7 KAITSE ALLA VÕTMISE PÕHJENDUS -Aseri tellisetehase veetorn ei kuulu arhitektuurselt Eesti väärtuslikemate veetornide hulka, kuid kohalikus kontekstis on see ainus säilinud seda liiki ehitis. - Klindi alt, Aseri sadamast ja tellise-keraamikatehase juurest paistab veetorn maamärgina. -Aseris on toimunud lähiajal mitmeid lammutamisi. 2000 õhati tellisevabriku korsten. 2011 suvel lammutati üks nõukogudeaegne silikaattellistest veetorn, mis lisab teatud negatiivset fooni ka käsiteldava veetorni tulevikule. -ehitis meenutab üht tahku Eesti ajaloos, kus tehaste ülesehitamisel kasutati vangide tööjõudu. -ehitis ei paikne miljööväärtuslikul hoonestusalal, muinsuskaitsealal ega ole kaitstud muul viisil. Väärtusliku üksikhoone säilimise tagamiseks võib olla seetõttu otstarbekas rakendada riiklikku kaitset. 8 MÄLESTISE TUNNUSED - Aseri kohalikus kontekstis on veetorn ainus seda liiki säilinud ehitis, mis vajab kaitset võimaliku lammutamise eest. - Autentsel kujul säilinud punasest tellisest silindrikujulise mahuga veetorni betoonist räästast toestavad konsoolid, astmikkarniis ja akende ümbrisvööd. 9 ETTEPANEK MÄLESTISE LIIGI KOHTA tehnikamälestis 10 VÄLITÖÖDE TEOSTAMISE AEG 22.juuli 2012 11 Koostaja andmed Monika Eensalu 5139814 OÜ Eensalu & Pihel 4
JOONISED 1. Asukoha skeem 5
2. Asendiplaan (fotode suundadega) 3. Ettepanek kaitsevööndi piiride määramiseks Aseri tellisetehase veetorni kaitsevööndi võiks moodustada krunt Tsemendi 14, mille keskmes veetorn ka paikneb. Veetorni vaadeldavuse mere poole tagab põjapoolse krundi asetumine Tsemendi 14 suhtes allapoole laskuva pinnareljeefi tõttu. 6
4. Projekti joonised puuduvad Nõukogude aegne asendiplaan. Ringiga tähistatud veetorn. Maa-ameti kaardiserver. 5. Inventeerimisjoonised Inventariseerimisprojekt 2002. a. Riigiarhiiv Rakvere osakond LVMA.890.2-T.1176 7
8
9
10
11
12
Fotod puuduvad 5.Ajalooliste fotode koopiad 6.Fotod 22.juuli 2012 1 13
2 3 14
6 15
9 16