Lapsed muudavad maailma - Hariduskeskkondade ja parimate tavade väljatöötamise ja kavandamise meetoditeatmik Algataja Bosgårdens pedagogiska enhet; Mölndal, Rootsi Loodud koostöös alljärgnevatega Tallinna Meelespea lasteaed; Tallinn, Eesti Campanella; Imola, Itaalia Gråtass Barnehage As; Ostfold, Norra Kaasrahastatud Euroopa Zespół Szkół w Staninie Przedszkole; Stanin, Liidu Erasmuse+ 0 Poola programmist
United in diversity Uniti nella diversità Ühinenud mitmekesisuses Samhold i mangfold Zjednoczeni w różnorodności Förenade i mångfalden 1
2018-09-06 Mölndal, Rootsi See meetoditeatmik on kolmeaastase, 2015. a. septembris alanud Lapsed muudavad maailma projekti tulemus. Nüüd, 2018. a. sügisel paneme kirja kolme aasta jooksul tehtud raske töö ja pühendumusega saavutatu meetoditeatmiku koostamisel. Kui asjaga algust tegime, siis ei olnud meil õrna aimugi, milline on lõpptulemus. Nüüd on meil diskrimineerimise ning inimõiguste ja võrdsuse aluseid puudutavaid teadmisi ja arusaamist palju rohkem, kui eales oleksime osanud oodata. Soovime, et meetoditeatmik oleks igapäevaelus juhiseks õpetajatele ja teistele lastega töötavatele inimestele, kust ammutada inspiratsiooni ning leida tööriistu, et välja töötada omaenda diskrimineerimist ennetavad, inimõigusi ja võrdsust toetavad meetodid. Meetoditeatmiku sünni eest soovime erita tänada alltooduid. - Eesti delegatsioon, Itaalia delegatsioon, Poola delegatsioon ja Norra delegatsioon: aitäh, et osa võtsite ja projekti kallal kõvasti vaeva nägite, töötades välja nii projekti sisu kui vormi! - Bosgårdens pedagogiska enhet, meie lasteaiad Mölndal is Rootsis ja Rootsi delegatsioon: aitäh raske töö eest lasteaialastega, projekti panustatud aja ning pühendumuse eest, tänu millele oli projekt nii edukas! Loodame, et meetoditeatmik inspireerib teid! Hanna Pfotenhauer and Rebecca Bergdahl Erasmus+ projekti Lapsed muudavad maailma koordinaatorid ja lasteaiaõpetajad Bosgårdens pedagogiska enhet is Mölndal is Rootsis 2
1 Sisukord 1 Taust... 4 1.1 Projekt... 4 1.2 Kriteeriumid - hariduskeskkondade loomine... 5 1.3 Hariduskeskkonnad... 5 1.4 Küsimustik kokkuvõte... 5 1.5 Parimad tavad... 6 2 Lasteaiajuhatajate ootused... 7 2.1 Eesti... 7 2.2 Itaalia... 7 2.3 Norra... 8 2.4 Poola... 8 2.5 Rootsi... 9 3 Kriteeriumid... 10 3.1 Kriteerium 1: Religioon ja etniline päritolu... 10 3.2 Kriteerium 2: Sugu, sooidentiteet ja sooväljendused... 11 3.3 Kriteerium 2: Seksuaalne sättumus ja LGBT... 12 3.4 Kriteerium 2: Vanus ja funktsionaalne varieerumine... 13 4 Hariduskeskkonnad... 14 4.1 Religioon ja etniline päritolu... 14 4.2 Sugu, sooidentiteet ja sooväljendused... 17 4.3 Seksuaalne sättumus ja LGBT... 20 4.4 Vanus ja funktsionaalne varieerumine... 24 5 Õppetunnid / parimad tavad... 27 5.1 Religioon ja etniline päritolu... 27 5.2 Sugu, sooidentiteet ja sooväljendused... 31 5.3 Seksuaalne sättumus ja LGBT... 35 5.4 Vanus ja funktsionaalne varieerumine... 39 6 Lasteaiajuhatajate kokkuvõtted... 44 6.1 Eesti... 44 6.2 Itaalia... 45 6.3 Norra... 47 6.4 Poola... 48 6.5 Rootsi... 49 7 Kokkuvõte... 50 3
1 Taust Erasmus+ Lapsed muudavad maailma oli kolmeaastane projekt, millele panid aluse Mölndali linn ja Bosgården pedagogiska enhet. Tegu oli riikidevahelise Euroopa projektiga, mis hõlmas Eesti, Itaalia, Norra, Poola ja Rootsi lasteaedu. Lasteaiad tegid koostööd, töötamaks välja diskrimineerimisvastastel ja kõigi võrdväärsuse põhimõtetel ning inimõigustel rajanevat hariduslähenemist ja hariduskeskkondi. Diskrimineerimine on kõigis meie riikides kuriteosündmus, millega rikutakse seadust ja inimõigusi. Siiski toimuvad sellised rikkumised pea iga päev, sõltugu see siis ühiskonnaliikmeist või struktuursest probleemist. Enamikes Euroopa riikides on mistahes alustel diskrimineerimisel põhinevate rünnakute arv kõrge. Mõnedes riikides ei tehta niinimetatud vihakuritegude kohta statistikat, teistes riikides aga esitatakse üht või mitut ajendit puudutav statistika. Vihakuriteo mõiste all peame silmas seda, kui isikust saab ohver tema tegeliku või arvatava etnilise päritolu, rassi, nahavärvi või rahvuse, usuliste tõekspidamiste, seksuaalse sättumuse või transseksuaalse identiteedi või väljenduse tõttu või seetõttu, et isikut arvatakse esindavat asjaomast inimgruppi. Kuigi arvamused selles osas, mida täpselt peaks vihakuriteo mõistega hõlmama võivad lahku minna, ollakse rahvusvaheliselt siiski üksmeelel, et sellised vahejuhtumid tulenevad inimõiguste ja inimeste võrdväärsuse mitteaustamisest. Vihakuriteod leiavad aset peamiselt ohvri igapäevaelu kontekstis. Tavalisim kuriteopaik on avalik ruum nagu tänav, linnaväljak või park. Levinud rikkumispaigad on ka inimeste endi kodud ja töökohad, samuti Internet. Ainuüksi Rootsis oli 2013. aastal tuvastatult vihakuriteo ajendil põhinevate kuritegudega seotud politseiraportite arv 5508 (Brottsförebyggande rådet). Kõige rohkem 73% oli ksenofoobial/rassismil põhinevaid vihakuritegusid, järgmise sagedusega 11% esinesid seksuaalse sättumuse ajendil toime pandud kuriteod. See tähendab, et paljud lapsed võivad olla selliste kuritegude tunnistajaks kas kodus või avalikus ruumis. Ka lastest võivad saada ohvrid ning on risk, et nii mõnestki lapsest saab rikkumise toimepanija. Kõikide osalevate riikide diskriminatsioonivastaste seaduste kohaselt on koolid ja lasteaiad kohustatud tegema ennetustööd diskrimineerimise väljajuurimiseks. Selle projekti eesmärk oli luua väljatöötatud meetoditeatmik, mis sisaldab teavet selle kohta, kuidas tõhusaimalt tegeleda diskrimineerimise ennetamisega lasteaias. Meetoditeatmik on lasteaiatöötajaile abiks lasteaia hariduskeskkondade loomisel ja muutmisel nii, et toetatakse iga üksikisiku inimõigusi, olenemata etnilisest päritolust, rassist, nahavärvist või rahvusest, usulistest tõekspidamistest, seksuaalsest sättumusest, soost, puuetest või vanusest. Levinuimad diskrimineerimist ennetavad meetmed meie lasteaedades puudutavad soo ja etnilise päritolu küsimusi. Siiski soovime tööd laiendada, hõlmamaks religiooni ja muid tõekspidamisi, funktsionaalseid variatsioone, sooidentiteeti ja seksuaalset sättumust, LGBT (homo-, bi- ja transseksuaalset) kogukonda ning vanust. Projektis osalevad viis lasteaeda pärinevad Euroopa eri paigust, tegu oli nii era- kui riigilasteaedadega ning neis käis erinev arv 1 6 -aastasi lapsi. Kõik partnerid tõid projekti erinevate valdkondade kogemusi, mida teistega jagada. Siiski ei olnud ühelgi osaleval lasteaial kogemusi diskrimineerimise vastu võitlemisel kõikidel asjaomastel alustel, eriti aga seoses LGBT kogukonnaga, millises osas oli teatud ulatuses meetmeid võtnud vaid meie Rootsi partner. Seetõttu arvasimegi, et projektil on tohutu mõju kõigile osalevatele lasteaedadele. 3
1.1 Projekt Usume tungivalt, et lapsi hõlmavasse töösse tuleb põimida mitmekesisus. Nagu enne öeldud, diskrimineerimine on seaduse ja inimõiguste rikkumine kõigis meie riikides, kujutades endast kuriteosündmust. Meie riikide diskriminatsioonivastaste seaduste kohaselt on koolid ja lasteaiad kohustatud tegema ennetustööd diskrimineerimise väljajuurimiseks. Projekti peaeesmärgid on järgmised: - Mõistame, et meie peaeesmärk peaks olema võrdsete õiguste ja võimaluste aktiivne edendamine. - Soovime parendada lasteaedade õpetamismeetodeid ja hariduskeskkondi, edendamaks inimõigusi ja võitlemaks diskrimineerimise vastu. - Soovime panustada diskrimineerimise vähendamisse ühiskonnas, suunates tähelepanu väikelastele, sellele, kuidas neid õpetame ning kuidas nad õpivad, oma suhtumiste ja hariduskeskkondade uurimisele. - Teame, et kui lapsed kasvavad mõistes ja hinnates mitmekesisust enda ümber, loob see tugevama kogukonna. - Soovime anda lastele oskused, mis aitavad neil maailma muuta. Meie projekt hõlmas kolmeaastast koostööd, mida pidasime vajalikuks, kuna lasteaedades viidi sisse füüsiline muutus ning õppematerjalidega oli seotud ajakulu ning mahukas töö. Enne parimate tavade loomist läbisime diskrimineerimise erinevaid aluseid puudutava koolituse, et omandada teadmised teema kohta, millega tööle olime asumas ning et seda paremini mõista. Toimusid ka arutelud kohalikel ja rahvusvahelistel kohtumistel. Vahetasime parimaid tavasid iga diskrimineerimise alusega seoses, panime need proovile erinevates kultuurikontekstides ning mugandasime ja kohandasime need siis Euroopa tasandile. Tulemused dokumenteeriti ja koondati sellesse meetoditeatmikku. See kogumiku osa sisaldab õpetamist puudutavate parimate tavade kogu, mis on välja töötatud Erasmus+ vahenditest rahastatud projekti ning selle eelkäija, kooliharidusalase elukestva õppe programmi raames. Meetoditeatmikus edendatakse huvipakkuvaid ja uuenduslikke ideid abistamaks ja inspireerimaks õpetajaid, lapsevanemaid ja poliitikakujundajaid kogu Euroopas oma ametialaste tavade väljatöötamisel. Kasulikku materjali pakutakse kõigile, keda huvitab hariduse arendamine, väikelapsi ümbritsev keskkond ning laste aitamine ühiskonnas rahumeelselt osalemisel. Töö jaguneb neljaks perioodiks. Töötasime iga valdkonna kallal kuus kuud ja muutsime lasteaedu nii, et need toetavad iga üksikisiku võrdset väärtust olenemata alljärgnevast: - religioon ja etniline päritolu - sugu, sooidentiteet ja sooväljendused - seksuaalne sättumus ja LGBT (homo-, bi- ja transseksuaalide kogukond) - vanus ja funktsionaalne varieerumine 4
1.2 Kriteeriumid - hariduskeskkondade loomine Projekti rakendamise raames lõid osalevad riigid kriteeriumid hariduskeskkondade uurimiseks. Kriteeriumid kujutavad endast loetelu erinevatest koostisosadest, mis kõik koos moodustavad keskkonna, mis on tähenduslik lastele, töötajatele ning lasteaeda külastavatele teistele isikutele. Nimetatud koostisosad on näiteks raamatud, väljapandud pildid, mänguasjad, ametlikud dokumendid, digitaalsed rakendused ja keelekasutus. Enne kriteeriumide loomist läbisime diskrimineerimise erinevaid aluseid puudutava koolituse, et omandada teadmised teema kohta, millega tööle olime asumas ning et seda teemat mõista. Arutasime ka, milliseid koostisosi kriteeriumidega soovisime hõlmata. Teise perioodi järgselt tõdesime, et kriteeriumidele tuleb lisada veel üks koostisosa digitaalsed tööriistad. Asjaomastest kriteeriumidest lähtudes koostas iga riik omaenda tegevuskava. Tegevuskava on iga partneri poolt spetsiifiliselt koostatud abidokument, tagamaks, et muudatused viiakse sisse just nende lasteaedade hariduskeskkondades. 1.3 Hariduskeskkonnad Selles projektis näeme hariduskeskkonda kolmanda pedagoogikana. Hariduskeskkonnad erinevate materjalide, piltide, raamatute ja mänguasjadega on kõik olulised koostisosad lasteaias. Tähendusliku keskkonna loomiseks on oluline, et koostisosad on hoolikalt ja hästi valitud, põhinedes diskrimineerimise alustel, hariduskontekstil ja töötajate teadmistel. Selle projekti kriteeriumid olid võtmedokumendiks meie lasteaedade hariduskeskkondade tõhustamisel. Nii stimuleeritakse lapsi olema loovad, õppima rohkem ja ümbrust uurima. 1.4 Küsimustik kokkuvõte Projekti raames koostasime kolmeaastase projekti käigus küsimustiku kõikidele riikidele. Küsimustik töötati välja tööriistana, mõõtmaks suhtumisi ja teadmisi töötajate ja lapsevanemate hulgas. Kõik riigid saatsid küsimustiku välja kolmel korral: projekti alguses, keskel ja lõpus. Projekti rakendades arutasime esimesel projektikohtumisel milliseid ja millises sõnastuses küsimusi kaasata. Arutasime ka avatud vastustega ning vaid jah ja ei vastustega küsimuste plusse ja miinuseid. Meile oli oluline tagada, et küsimustiku statistika oleks täpne ja lihtne mõõta. Kuna kõigil riikidel on ühiskonnaga seotult erinev taust, oli ülioluline, et oleksime kõik ühel meelel selles osas, millised küsimused küsimustikku valime. 5
Pärast esimest küsimustikku hindasime küsimusi ja vastuseid, et teist küsimustikku tõhustada. Otsustasime teatud küsimused välja jätta ning teatud küsimusi parendada. Seetõttu ei ole küsimused ja vastused kõigis kolmes küsimustikus samad. 1.5 Parimad tavad Iga riik töötas välja kaks parimat tava. Partnerid testisid neid ja hindasid kriitiliselt, jagades siis oma arvamust väljatöötajaga. Seejärel valiti kaks soositumat parimat tava, mida kõik meeskonnad ühiselt täiustasid. Iga perioodiga seoses on kaks soositumat parimat tava: Religioon ja etniline päritolu - Punamütsike Gråtass Barnehage As; Ostfold, Norra - Mandala Campanella; Imola, Itaalia Sugu, sooidentiteet ja sooväljendused - Job s memory Campanella, Imola, Italy. - Job s riddles Zespół Szkół w Staninie Przedszkole, Stanin, Poland. Sexual orientation and LGBT (Lesbian, Gay, Bisexual, Transgender) - Töömälestused - Campanella; Imola, Itaalia - Töömõistatused Zespół Szkół w Staninie Przedszkole; Stanin, Poola Seksuaalne sättumus ja LGBT (homo-, bi- ja transseksuaalide kogukond) - Perekonstellatsioon - Gråtass Barnehage As; Ostfold, Norra - Erinevad peretüübid Meelespea lasteaed; Tallinn, Eesti. 6
2 Lasteaiajuhatajate ootused Projekti alguses panid kõik osalevate lasteaedade juhatajad kirja oma ootused selles osas, kuidas projekt nende lasteaeda muudab ja mõjutab. See toimus 2015. aasta sügisel. 2.1 Eesti Kätlin Valge Projektikoordinaator Meelespea lasteaed; Tallinn, Eesti Projekt Lapsed muudavad maailma sallivuse ja väärtuse õpetamine ja õppimine alates lasteaiast Ootused: Ennekõike keskendume õpetajate ja töötajate projekti teemaga seotud teadmiste ja oskuste arendamisele. Igal aastal lisandub erineva taustaga lapsi ning erinevate perekondadega töötamise oskus on õpetajate pädevuse küsimus. Töötades lastega igapäevaselt annab õpetaja edasi teadmisi ja sallivusvahendeid. Lastelt antakse need käitumismustrid ja väärtused edasi vanematele. Meie peamiseks ootuseks on suurepärane koostöö teiste partneritega, teadmiste vahetamine ning üksteise parimatest tavadest õppimine. Koos töötades kogume kokku ning töötame välja parimad meetodid diskrimineerimise vastu võitlemisel. Lapsed on meie tulevik ning neid ümbritsevad inimesed vormivad neid ja mõjutavad suuresti nende arengut. Nii suudavad just hästiharitud ja pädevad täiskasvanud muutusi tuua. 2.2 Itaalia Itaalia lasteaiajuhataja ootused: Itaalia seadusandlus on juba pikka aega taganud integreeritud koolid, kuhu on igakülgselt kaasatud hariduslike erivajadustega lapsed olenemata nende puude raskusest. Varajane seadusandlus selles vallas pärineb aastast 1972, kui erikoolid suleti; 1994. a. suleti ka viimased eriklassid ning aastast 2002 peavad hariduslike erivajadustega lapsed kuni 18. eluaastani käima tavakooli tavatundides. Kuna see protsess on olnud pikaajaline, on laste väga eriilmelistele erisustele järjest enam tähelepanu pööratud. Nii ei ole hõlmatud mitte ainult puudega lapsed, vaid kõik, kes kalduvad kõrvale tava-käitumisnormidest psühholoogilistel, perekondlikel, kultuurilistel ja isiklike eelistustega seotud põhjustel (ÜRO lapse õiguste konventsiooni artikkel 5 ja muud artiklid). Nüüd räägitakse Itaalias nagu ka teistes riikides kaasavatest koolidest, kus eesmärgiks on õigus olla peetud nii teistega võrdseks kui neist erinevaks. 7
Rakendades asjaomaseid õppimisprotsesse ja sotsiaalseid tegevusi tegeleb kaasav kool tõrjutusprotsessiga, aitab lastel ja õpetajatel üksteisesse ja teineteise identiteeti austavalt suhtuda ning õpetab elama, ümbritsetuna igat tüüpi mitmekesisusest sellest kasu lõigates. Meie ootuseks on luua kõikehõlmav kaasava lasteaia mudel ning see meie koolides rakendada, hõlmates projektiga seotud erinevaid tõelisusi. Veel enamgi soovime, et Campanella lasteaiast saaks etalon kõikidele piirkonna lasteaedadele ning et lasteaed osaleks asjaomasel alal uuenduslikke ideesid väljakäivates regionaalsetes lasteaedade organisatsioonides. 2.3 Norra Norra lasteaiajuhataja ootused: Soovime näha muutusi füüsilises ruumis, nii sees kui väljas (õppimiskeskkond). Peame siin silmas kasutatud materjale, pilte, ruumi ülesehitust, dokumentatsiooni jne. Soovime näha, kas need aspektid mõjutavad lapsi ja täiskasvanuid. Olles projekti kallal töötanud, saame neist aspektidest rohkem teada ning on huvitav näha, kas kasutatud meetodid ja harimisviisid muutuvad. Võime jälgida väärtusi, teadmisi, mõistmist, teadlikkust ja lapsi inimestena. Täiskasvanute rollidel on keskkonnale ja lastele suur mõju nii indiviidide kui gruppidena. Kas suuremad teadmised diskrimineerimisest muudavad kuidagi täiskasvanute rolli? Kas see muudab väärtusi, mida toetame, meie suhtumist, meetodeid ja hariduslikku maailmavaadet? Kas lastevahelised suhted muutuvad projekti käigus? Lastevahelised sotsiaalsed oskused on selles osas võtmetähendusega. Kas lapsevanemate roll muutub projekti käigus? Kas vanemad saavad teadlikumaks oma rollist ja suhtumisest diskrimineerimisega seoses? Sallivus. See, kuidas suhtume austavalt erinevustesse ning tunneme huvi erinevuste vastu inimeste ja kultuuride vahel. Kas see muutub, kui kogume rohkem teadmisi diskrimineerimise teemaga seoses? 2.4 Poola Poola lasteaiajuhataja ootused: Noorte seas on muude usuliste tõekspidamistega, muust rahvusest või kultuurist, erivajadustega, vanematesse ja teistsuguse seksuaalse sättumusega inimestesse sallimatu suhtumise probleem tegelikult täiesti olemas. Vahel viib see vandalismini. Probleemi lahendus on tihedalt seotud haridusega, eriti varajase haridusega. Projekt keskendub sallimatuse/sallivuse probleemile. Projekti raames tegelevad õpilased ja õpetajad ühe teemaga, mis on seotud sallivuse laiahaardelise mõistmisega. Eesmärgiks on arendada sallivust ja empaatiat teatud ühiskonnagruppide vastu läbi osalemise erinevates näitekunsti- ja kunstitegevustes nagu rollimängud, mängud ja joonistamised. 8
Kuna meie lasteaial puudub kogemus asjaomastesse gruppidesse salliva suhtumise õpetamisel, soovime omandada tõhusaid õpetamismeetodeid ja vahendeid, järgides partnerite häid tavasid. Usume, et tänu sellele arendame õpetajate potentsiaali ja toetame õpilaste loovust. Sooviksime ka üle saada pidevalt kaebleva poolaka stereotüübist. Kõik me peame mõistma, et elu on värvikirev ning eneseväljenduseks on tohutult viise. Kõik peaksid austama teise inimese valikuid ning teadma, kuidas aktsepteerida teiste arvamust neid hukka mõistmata. Usume, et oluline on toetada ka seda, et lapsevanemad probleeme mõistaksid see aitab piire laiendades luua avatuma kogukonna. Soovime aidata õpilastel saada multikultuurses ja kaasavas ühiskonnas funktsioneerivateks täiskasvanuteks. 2.5 Rootsi Naomi Jonas Bosgårdens lasteaia juhataja Projekt Lapsed muudavad maailma Ootused: Meie ootuseks on koostöö arendamine projekti kaasatud Euroopa riikide vahel, mille läbi õpime üksteiselt ning töötame koos välja meetodid ühiseks võitluseks diskrimineerimise vastu Euroopas. Igal riigil on selles valdkonnas omad kogemused ja teadmised ning üksteiselt õppimine on põnev. Tänapäeva Euroopas näib olevat oluline teha inimõigustealast koostööd ning luua ühised arusaamad selles osas, kuidas selle teemaga tegeleda meie lasteaedades. 2015. aastal oleme Bosgårdens lasteaias võtnud meetmeid, et saada LGBTQ (homo-, bi-, trans- ja määratlemata seksuaalse sättumusega isikute kogukond) sertifikaat osana inimõiguste rakendamisest. Oleme selle lühikese aja jooksul õppinud nii palju ning soovime väga oma uusi teadmisi jagada ning teistelt samas valdkonnas tegutsejatelt veel juurde õppida. Oleme veendunud, et õpime ka lastelt. Kui vaid tagame neile õiged vahendid ja tingimused, muudavad lapsed maailma. 9
3 Kriteeriumid 3.1 Kriteerium 1: Religioon ja etniline päritolu Määratlege katsumus/arenguala Materjalid/materjal (mänguasjad/mängud/pusled/raamatud/muinasjutud) - Uurige, kuidas on kujutatud erinevaid rahvusi, religioone ja kultuure Sees/väljas Keel - Uurige, mida seintele välja panete rahvuste ja religioonide kujutamine, sündmuste/pühadega seotud ja muud traditsioonid - Uurige oma keelekasutust töödokumentides jne. Õpetajate pädevus - Uurige, kuidas õpetajad räägivad hooldajate, kolleegide ja lastega - Uurige, kas koostöö hooldajatega on korras, loomaks lastele parimat õppimiskeskkonda (mis vastab usulistele tõekspidamistele, traditsioonidele ja pühadele) Kultuuriline väljendus (laulud, muusikainstrumendid, tantsud, näitekunst) - Uurige rahvuste kujutamist kultuurilises väljenduses Dokumentatsioon - Uurige, kas iga tehtud muudatus on dokumenteeritud. 10
3.2 Kriteerium 2: Sugu, sooidentiteet ja sooväljendused Määratlege katsumus/arenguala Materjalid/materjal (mänguasjad/mängud/pusled/raamatud/muinasjutud) - Uurige, kuidas on kujutatud erinevaid sugusid, sooidentiteete ja sooväljendusi Sees/väljas Keel - Uurige, mida seintele välja panete sugude, sooidentiteetide ja sooväljenduste kujutamine - Uurige oma keelekasutust töödokumentides jne. Õpetajate pädevus - Uurige, kuidas õpetajad räägivad hooldajate, kolleegide ja lastega - Uurige, kas koostöö hooldajatega on korras, loomaks lastele parimat õppimiskeskkonda (seoses soo, sooidentiteedi ja sooväljendustega) Kultuuriline väljendus (laulud, muusikainstrumendid, tantsud, näitekunst) - Uurige soo, sooidentiteedi ja sooväljenduste kujutamist. Näiteks kasutage erinevaid sõnu lauludes, lõhkuge stereotüüpe läbi näitekunsti ja tantsu. Dokumentatsioon Uurige, kas iga tehtud muudatus on dokumenteeritud. 11
3.3 Kriteerium 2: Seksuaalne sättumus ja LGBT Määratlege katsumus/arenguala Digitaalsed vahendid - Uurige, mis on välja pandud ja mida pakutakse digitaalsete rakenduste, YouTube i ja veebisaitide vahendusel. Materjalid/materjal (mänguasjad/mängud/pusled/raamatud/muinasjutud) - Uurige, kuidas on kujutatud seksuaalset sättumust ja LGBT kogukonda Sees/väljas Keel - Uurige, mida seintele välja panete seksuaalse sättumuse ja LGBT kogukonna kujutamine - Uurige oma keelekasutust töödokumentides jne. Õpetajate pädevus - Uurige, kuidas õpetajad räägivad hooldajate, kolleegide ja lastega - Uurige, kas koostöö hooldajatega on korras, loomaks lastele parimat õppimiskeskkonda (seoses seksuaalse sättumuse ja LGBT kogukonnaga) Kultuuriline väljendus (laulud, muusikainstrumendid, tantsud, näitekunst) - Uurige soo, sooidentiteedi ja sooväljenduste kujutamist. Näiteks kasutage erinevaid sõnu lauludes, lõhkuge stereotüüpe läbi näitekunsti ja tantsu. Dokumentatsioon Uurige, kas iga tehtud muudatus on dokumenteeritud. 12
3.4 Kriteerium 2: Vanus ja funktsionaalne varieerumine Määratlege katsumus/arenguala Digitaalsed vahendid - Uurige, mis on välja pandud ja mida pakutakse digitaalsete rakenduste, YouTube i ja veebisaitide vahendusel. Materjalid/materjal (mänguasjad/mängud/pusled/raamatud/muinasjutud) - Uurige, kuidas on kujutatud vanust ja puudeid Sees/väljas Keel - Uurige, mida seintele välja panete vanuse ja puuete kujutamine - Uurige oma keelekasutust töödokumentides jne. Õpetajate pädevus - Uurige, kuidas õpetajad räägivad hooldajate, kolleegide ja lastega - Uurige, kas koostöö hooldajatega on korras, loomaks lastele parimat õppimiskeskkonda (seoses vanuse ja puuetega) Kultuuriline väljendus (laulud, muusikainstrumendid, tantsud, näitekunst) - Uurige vanuse ja puuete kujutamist. Näiteks kasutage erinevaid sõnu lauludes, lõhkuge stereotüüpe läbi näitekunsti ja tantsu. Dokumentatsioon Uurige, kas iga tehtud muudatus on dokumenteeritud. 13
4 Hariduskeskkonnad 4.1 Religioon ja etniline päritolu Digitaalsed vahendid - Videod aadressil www.youtube.co m - Kultuuride- ja inimestevahelisi erinevusi näitlikustavad rakendused Materjalid Materjalid õpetajate tarbeks, näiteks: - Persona Dolls (isiksusnukud) meetod Persona Dolls nukke soovitas antud projektis kasutada Eesti delegatsioon. Persona Dolls nukud kujutavad endast loovat interaktiivset vahendit, mida kasutatakse kogu maailmas eelarvamustevastases töös laste ja täiskasvanutega. Persona Dolls meetod pakub praktilist ja ohutut viisi eelarvamuste kustutamiseks, diskrimineerimise vastu võitlemiseks ja psühholoogiliste oskuste arendamiseks. Persona Dolls nukud on elutruud, sissetulekuvõimaluste loomise projektide raames käsitsi valmistatud 70 cm pikkused riidest nukud, kes kujutavad paljusid erinevaid mitmekesise tausta ning erinevate võimete ja puuetega poiss- ja tüdruklapsi. Nukkudele omistatud elulood ja ainulaadsed isiksused arendavad empaatiat, suurendavad teadlikkust, muudavad negatiivseid suhtumisi, pakuvad tuge ja annavad oskusi diskrimineerimise vastu võitlemisel.. - Lisage veel nukke: nii rahvariietes kui tavarõivastes jaapanlased, indialased, eskimod - Lisage maailma eri kultuuridest ja riikidest pärit muusikariistu, mida lapsed saavad kasutada - Lisage erinevaid rõivaid nagu näiteks kleidid ja peakatted - Lisage mänguasju kõigile lastele kasutamiseks - Pange välja pilte maailma erinevatest paigust pärit inimestest - Maailma eri osi esindavad mänguasjad, näiteks toit. Sees/väljas Väljapanek seinal: õpetajad lisavad erinevate omaduste ja tunnusjoontega inimeste pilte - Suurem erinevate rahvuste mitmekesisus: juuksuri mängunurk erinevatele gruppidele - Väljend Tere tulemast mitmes keeles koos tekstiga Kõik lapsed, kõik keeled 14
Keel - Suhtlus lapsevanematega vajadusel tõlgi/tõlkija vahendusel - Mõelge asjaomane lähenemine läbi, et igaüht koheldaks võrdsetel alustel ja lugupidavalt Õpetajate pädevus - Kajastage, süstematiseerige, kontrollige ja dokumenteerige kõik religiooni ja etnilise päritoluga seotu. - Religiooni ja etnilise päritoluga seotuga tegelemine on viis lapsevanemaid rohkem kaasata. - Looge tegevusi lastega koos ja laste jaoks, et õppida tundma erinevaid kultuure. Kultuuriline väljendus - Mitmes keeles laulud - Lisage tantse mitmest kultuurist - Lapsed võivad teha joonistusi. Lapsed tegid koos vanematega lühiloo/rollimängu, vastates küsimustele Kes ma olen ja kes kuulub minu perekonda?, Mis on meie rahvus ja mis keelt me üksteisega räägime?, Mida me kõik koos olles teeme? Dokumentatsioon Siin on näha valikut muutunud hariduskeskkondadest. 15
Erinevate teemadega keskkond 16
4.2 Sugu, sooidentiteet ja sooväljendused Digitaalsed vahendid - Soo/sooidentiteedi erinevaid omadusi näitlikustavad rakendused - Digitaalvahend avab tegevused, kus mängida saavad kõik lapsed olenemata soost. Materjalid - Lisage lastega töötamise eesmärgil Supertugevate printsesside ja Õrnade kangelastega seotud materjale - Lisage soo teemalisi raamatuid ja võtke ära soolisi stereotüüpe sisaldavad raamatud - Kujundage sünnipäevaplakateid, millistel kasutatavad värvid võiksid otsustada lapsed - Kasutage poiste ja tüdrukute kappide märkimiseks samu pilte ja värve. Sees/väljas - Pange välja erinevaid pilte mängunurka sobivate tegevuste kohta. Tegu olgu realistlike piltidega pärisinimestest, kus on näha, et erinevast soost inimesed võivad tegeleda sama tegevusega. - Erinevate teemadega keskkonnad. Selliste visuaalsete materjalide abil õpivad lapsed mängunurga abil hindama erinevaid tegevusi ja ameteid. - Julgustage lapsi kasutama kõiki rühmades olemasolevaid materjale ja mänguasju ning proovima kõiki tegevusi, mis on seotud kindla sooga. - Vaadake üle siseruumid ja see, kuidas dokumentatsioon on välja pandud vanemate tarbeks. - Laske lastel kujundada omaenda kaardid endale meeldivate värvidega, mitte vaid sinise ja roosaga värvid valivad lapsed ja õpetajad ise (mitmed) või üks värv kõigile - Eemaldage WC ustelt stereotüüpsed poiste/tüdrukute sildid. Nende asemel kasutage sooneutraalseid pilte või üldse mitte midagi. Keel - Uurige, kuidas kasutatakse keelt igapäevastes tegevustes ja suhtluses täiskasvanute, õpetajate ja laste vahel. Eneseanalüüs teemal milliseid väärtusi taastoodame väljenditega nagu Mehed ei nuta jne. Analüüsige meie keelt, kõrvaldamaks võimalikud stereotüübid. 17
Õpetajate pädevus - Analüüsige ja kui vaja, siis muutke sooga seonduvat keelekasutust. Seda ka dokumentatsioonis, kirjutistes kõigile lasteaiarühmadele. - Arutlege kõik koos sõnade ja mõistetega seotud ühiste teadmiste ja arusaamise üle. - Tehke tähelepanekuid erinevate õpetajate lähenemiste kohta ja arutage neid õpetajate grupikoosolekul. Kultuuriline väljendus - Kasutage mitmesuguste lõppudega ja erisuguste erinevast soost peategelastega laule, muinasjutte, rollimänge ja näidendeid näiteks printsessist saab tugev printsess või printsess päästab printsi jne. - Julgustage individuaalset ja kollektiivset väljendust igasuguses kunstiliigis. - Kasutage näitekunsti, julgustamaks lapsi võtma erinevaid rolle ning lõhkuma stereotüüpe läbi rollimängu. Kui võimalik, siis tehke eeltoodu läbi uusi õppematerjale (pildid; erinevad ametid/tööd). - Pildid, mis kujutavad ameteid, millega on seotud erinevad sood/sooidentiteedid. - Seinale välja pandud pildid koos laste kommentaaridega aitavad laste asjaomast mõistmist dokumenteerida. Dokumentatsioon Siin on näha valik muutunud hariduskeskkondadest. 18
Pildid, mis kujutavad ameteid, millega on seotud erinevad sood/sooidentiteedid 19
4.3 Seksuaalne sättumus ja LGBT Digitaalsed vahendid - Vaadake videoid perioodi teema kohta, rääkige teemast seda problematiseerimata. Materjalid - Vaadake läbi lauamängud kas neis on midagi antud teemaga seotut. Mõnedes lauamängudes on inimkujud, mida saab kasutada perekonstellatsioonimängus. - Mängukaardid erinevate perekondadega Sees/väljas Keel - Selgitage lastele vikerkaaresümboli tähendust. Tehke näitus vikerkaaremaalidest. - Muutke rollimängude nimetusi; selle asemel, et nimetada rollimängu ema, isa ja lapse mängimiseks kasutage nimetust perekond. - Kasutage lauludes ja muinasjuttudes erinevaid asesõnu. - Hoiduge problematiseerimast ning olge keelega ettevaatlik - Lisage veel üks asesõna ze. Õpetajate pädevus - Õpetajad mõtlevad ja arutlevad selle üle, kuidas keelt kasutame. - Uurige, kuidas räägime hooldajate, kolleegide ja lastega. - Korraldage õpetajate koosolek. Arutage töögruppides ühiskonna ja meie endi uskumuste teemadel. On toimunud õpetajate koosolekud, kus arutletakse selle üle ning jagatakse mõtteid ja ideid, kuidas lasteaias muudatusi sisse viia ning kuidas kaasata rohkem inimesi normikriitilisse mõtteviisi. Kõige esmane on mõistmine, et tegu on väga isikliku ja delikaatse teemaga. Arutame teemat siis, kui see esile kerkib. Õpetajad on teadlikumad sellest, kuidas ja millal teemast rääkida ning milliseid materjale kasutada. - Arutlege koos sõnade ja mõiste kohta ühiste teadmiste ja ühise mõistmise olemasolu teemal. - Tehke tähelepanekuid õpetajate lähenemiste kohta ja arutage neid. 20
Kultuuriline väljendus - Kostüümidesse riietudes vaadake, kas märkate sootüüpilist käitumist. - Kaasake lapsed erinevatesse lauludesse, tantsudesse ja näitemängudesse ning erinevatesse rollidesse (stereotüüpideta). Rühmadel on lai valik kostüüme teatrimängukeskustes. Kõik lapsed saavad kasutada kõiki olemasolevaid kostüüme. Dokumentatsioon - Vaadake läbi seintel olevad pildid, lisage materjali erinevate perekondade kohta ja kõrvaldage stereotüüpe sisaldavad materjalid. Siin on näha valik muutunud hariduskeskkondadest. 21
22
23
4.4 Vanus ja funktsionaalne varieerumine Digitaalsed vahendid - Otsige ja vaadake teemakohaseid videoid ( Winnie the Witch (Nõid Winnie), Mis juhtub, kui vanadekodu ja lastehoid on ühe katuse all jne). - Otsige lastele teemakohaseid värvimispilte. Materjalid - Uurige, kuidas on kujutatud vanust ja puudeid raamatutes, mänguasjade puhul ja muinasjuttudes. Kõrvaldage või lisage raamatuid. - Pange üles pilte erineva funktsionaalse varieerumisega erinevas vanuses inimestest. - Võimalusel tehke ja lisage erinevaid uusi materjale rühmade tarbeks ja meetodituppa. - Kasutage Persona Dolls nukke (väljaõpe kõigile pedagoogidele) ja Kiusamisest vabaks! meetodit, et rääkida lastega vanusest ja puuetest. - Kasutame olemasolevaid materjale ning leiame nüüd lisavõimalusi katkiste mänguasjade jaoks. Sees/väljas Keel - Võimaldage mängualadel viipekeelt. - Kaldteed kõikide sissekäikude juurde, et kõigil oleks lihtsam siseneda. - Kasutage korrektseid termineid nii, et jääte kõigi vastu lugupidavaks ning kõik asjassepuutuvad grupid on kaasatud. Õpetajate pädevus - Viipekeel on suhtlusabivahendina kasulik kõigile lastele, mitte ainult puuetega lastele. Kultuuriline väljendus (laulud, muusikainstrumendid, tantsud, näitekunst) - Viipekeelsed laulud - Uurige vanuse ja puuete kujutamist igapäevastes lauludes ja näitekunstis. 24 24
- Rääkige päriseluolukordadest läbi näitekunsti. Foor, mis teeb häält pime kuuleb seda, kuid kuna peaksin sekkuma ja sellist inimest aitama? Esmaabi andmine kas tegu on millegagi, mida saan inimese juures muuta või füüsilise erivajadusega? Dokumentatsioon Siin on näha valik muutunud hariduskeskkondadest. 25
26
5 Õppetunnid / parimad tavad Allpool on toodud kõik parimad tavad, mille kallal oleme vaeva näinud ja millised koos välja töötanud. 5.1 Religioon ja etniline päritolu Parim religiooni ja etnilise päritoluga seotud tegevus nr. 1: Punamütsike Materjal Esemed Punamütsikese muinasjutust. Kasutage Punamütsikesena tumedanahalist nukku. Joonistuslehed ja rasvakriidid. Eesmärk Kas loos muudetud aspektidele reageeritakse kuidagi ja kuidas lapsed lugu pärast muinasjutu nägemist joonistavad? Algus Täiskasvanu esitab Punamütsikese minietenduse tumedanahalise tüdrukuga. Peamine osa Lapsed vaatavad minietendust ja joonistavad seejärel Punamütsikese. Kas lapsed joonistavad Punamütsikest sellisena nagu teda tavaliselt kujutatakse või sellisena nagu ta esines minietenduses? Järeldused/tagasiside Enamus lapsi joonistas Punamütsikest sellisena nagu teda tavaliselt kujutatakse heleda nahatooniga. Mõned lapsed kommenteerisin minietenduse ajal nuku nahavärvi, kuid näis, et enamus lapsi nuku nahavärvi ei märganud. Tegevuse võimalikud teisendused - Esitage näidend - Pange seinale muinasjutu/minietenduse pildid, kujutades tegelasi erineva rahvusliku päritoluga. - Muinasjutul põhineva näidendi esitavad lastele õpetajad, muud töötajad ja lapsevanemad, kasutades erinevates rollides esinevate tegelaste puhul erinevaid nahavärve ja etnilist päritolu. - Laske lastel lugu läbi mängida. - Kasutage lugu ette mängides või jutustades erinevaid keeli. 27
- Kasutage Punamütsikesena erinevaid karaktereid näiteks võib tumedanahalise tüdruku asemel esineda saam, indialane, eskimo jne või võib Punamütsike olla hoopis poiss. 27 - Viige lugu õue. - Lapsed/õpetajad/lapsevanemad võivad loo põhjal teha filmi. - Loo keskkonda võib muuta, näiteks metsamajakese asemel võib kasutada bangalot rannal, katusekorterit suurlinnas jne. - Viige ülalkirjeldatud tegevused läbi ka teiste lastele tuntud juttude või muinasjuttudega. 28
Parim religiooni ja etnilise päritoluga seotud tegevus nr. 1: Mandala sõbrad Materjal Toiduained: olenevalt laste päritolumaadest. Toidud pandi lauale eraldi konteinerites. Klassiruumis olid olemas lauad, karahvinilauad, toolid, lehtrid, sõelad, kurnsõelad, pannid, lusikad ja suure valge paberiga ümmargune laud. Eesmärk Lapsed tutvuvad erinevatest kultuuridest pärit toorainega loomulikul viisil. Algus Lastesõimes on tavaliselt väikelapsed; õpetajad tulid mõttele kasutada sellist tegevust, näitlikustamaks etnilist päritolu ja religiooni ka väikestele lastele. Lapsed saavad erinevat tüüpi riisi, muskusi, kaunvilju, pastat ja kakaopulbrit katsuda, tundma õppida, nuusutada, filtreerida, maha visata, kallata ja serveerida ning ainetega ettekujutusmänge mängida. Igas grupis oli tegevusse haaratud seitse 15 36 kuu vanust last. Ainetega tegutsemisel oli vaba valik; lapsed said ise katsetatava materjali valida. Esmalt tegutsesid lapsed ühe materjaliga ja liikusid siis teiste laudade juurde, et uurida ka teist tüüpi toiduained, kasutades sõelu, kurnsõelu, panne ja lusikaid. Iga tegevus kestis ligikaudu 30 minutit; lõpuks tegid osad lapsed päris toitu, segades koostisaineid ja jäljendades erinevatest kultuuridest pärit toite. Peamine osa 26-le 3- kuni 6-aastasele lapsele pakuti samu materjale, kogemust ja teadmisi ning võimalust traditsioonilisi toiduaineid käsitseda; lapsed oli jagatud väikestesse 3-liikmelistesse gruppidesse. Lapsi huvitas väga MANDALA; nii lõi õpetaja koos lastega eriprojekti ja tegi ümmargusele lauale mandalakujutise. Kõigepealt tegutsesid lapsed toiduainete ja looduslike materjalidega nii nagu väikelapsed lastesõimes ikka ning nende asjaomased teadmised olid vastavad. Siis otsustasid kolm last katta iga sektori üht tüüpi toiduga; nii saadi lõpuks mitmevärviline, paljurahvuselist päritolu ja lõhnav mandala. Järeldused/tagasiside Tänu kirjeldatud tegevusele said lapsed kogeda erinevaid konsistentse, lõhnu, erinevate riikide tüüpilisi maitseid; iga laps leidis koduse lõhna. Lapsed said võimaluse võrrelda ja õppida tundma erinevate etniliste gruppide söömisharjumusi. 29
Tegevuse võimalikud teisendused - Paluge peredel tuua tegevuse tarbeks seemneid ja maitseaineid, mida nemad kasutavad. - Looge koos peredega labor, kus igaüks värvib natuke mandalat. - Muutke mandala kuju näiteks looge maailmakaart ning pange seeme antud pere päritolupaika: nii saavad kõik teada midagi teiste kohta ning ka meie projektiga hõlmamata riikide (näiteks Ameerika) kohta. - Üritage tegevust läbi viia õues. - Töötage mandala mõistega. - Laske kõige noorematel lastel nuusutada ja kompida. - Näidake erineva nahavärvi ja kultuurilise taustaga inimeste pilte. - Kasutage ka looduslikke materjale nagu teokarbid, käbid ja puit. 30
5.2 Sugu, sooidentiteet ja sooväljendused Parim soo, sooidentiteedi ja sooväljendustega seotud tegevus nr. 1: Tööd, hobid, sport - mälu Materjal 12 paari A5 suuruseid kiletatud kaarte, igas paaris on ühel pildil mees ja teisel naine, kes teevad erinevaid töid ja tegelevad erinevate spordialade ja hobidega Eesmärk - Soodustada läbi mängu laste rühmades arutelu soo, sooidentiteedi ja sooväljenduse teemadel - Ennetada lapsepõlves loodud stereotüüpe läbi järgmise sõnumi: Kõik inimesed võivad teha kõiki töid ja tegeleda kõikide spordialade ja hobidega ; arutelu koolikeskkonna teemadel läbi järgmise sõnumi: Kõik lapsed võivad mängida nukkudega, autodega... Algus Üks õpetaja pakub tegevuse välja igale neljast lapsest (4-5 aasta vanused) koosnevale grupile ning teine õpetaja dokumenteerib kõike. Peamine osa Õpetaja tutvustab mängu: igal kaardipaaril on kujutatud kaks inimest (mees ja naine), kes teevad mingit tööd, tegelevad mingi spordiala või hobiga nagu näiteks laulmine, tantsimine, jalgpall... Seejärel keerab õpetaja kaardid laual tagurpidi, pilt vastu lauapinda. Lapsed mängivad mängu tavapärase mälumänguna, kus tuleb leida kaardipaarid. Järeldused/tagasiside Asjaomane mäng on vahend, tõhustamaks arutelu soo, sooidentiteedi ja sooväljenduse teemadel ning ennetamaks antud teemaga seotud stereotüüpe. Nii mängu ajal kui pärast mängu arutasid lapsed palju ja ütlesid, et kõik (nii mehed kui naised) võivad teha neile meeldivat tööd ja tegeleda neile meeldiva spordiala või hobiga nii võivad ka koolis kõik lapsed mängida kõikide mänguasjadega ja osaleda igat tüüpi mängudes. Lastele meeldib tegevus väga: mälumängu võivad mängida kõik meie kooli õpilased. Tegevuse võimalikud teisendused Kuna tegevus osutus võitjaks, parendati seda Norra visiidi ajal. Algselt oli tegevus seotud vaid töökohtadega. 31
32
Parim soo, sooidentiteedi ja sooväljendustega seotud tegevus nr. 2: Töömõistatused Materjal Erinevate ametite esindajate normikriitilised pildid, näit. naispiloot, naispuussepp, naismehhaanik, meesmaniküürija, meesjuuksur või meessoost lasteaiakasvataja. Eesmärk Ennetada lapsepõlves loodud stereotüüpe läbi järgmise sõnumi: Kõik inimesed võivad teha kõiki töid, mis neile meeldivad ja mida nad soovivad teha. Algus Alustuseks tutvustage erinevaid ameteid, milliseid lapsed võivad suureks saades valida. Laske lastel nimetada ameteid, mida nad juba teavad. Küsige lastelt, millist tööd teevad nende pereliikmed (näit. ema, isa, tädi, onu, vanemad õed-vennad). Peamine osa Võtke normikriitiliste ametite pildid ning kirjeldage kujutatud inimese ametit, samas pilti lastele näitamata. Sõnade mees ja naine asemel kasutage väljendit see inimene. Lapsed peavad ameti ära arvama, alles seejärel näidake neile pilti. Näide: Õpetaja: See inimene parandab katkiseid autosid. Laps: Mehhaanik Seejärel näitab õpetaja naismehhaaniku pilti. Järeldused Kuna lapsed ei oska kirjutada, lasi õpetaja neil joonistada pilte, illustreerimaks seda, kelleks nad saada tahavad ja mida tulevikus teha. Õpetaja kirjutab lapse nime pildi tagaküljele ja korraldab näituse lapsevanematele. Lapsevanemad saavad arvata, milline on nende lapse tulevane amet. Tagasiside Lapsed arvasid ära kõik kirjeldatud ametid, kuid pilte nähes üllatusid väga. Kui õpetaja neile fotosid näitas, siis alguses lapsed naersid. Iga kord seletas õpetaja lastele, et ei ole olemas naiste töökohti ja meeste töökohti. Tuli välja, et ühe lapse ema on politseiohvitser ning et ühe lapse isa hoiab last, samas kui ema töötab. Mõistatusmängu lõppedes lapsed enam piltide üle ei naernud ja need ei üllatanud neid. 33
Tegevuse võimalikud teisendused Ameteid kujutavatele piltidele võib lisada pilte, mis kujutavad: - spordialasid (meesvõimleja, naistõstja jne.) - lastele tuntud kohalikke elanikke - nii mehi kui naisi - puuetega inimesi - erinevas vanuses inimesi Lapsed võivad töötada gruppides, kes näitavad pilte õpetaja asemel üksteisele. 34
5.3 Seksuaalne sättumus ja LGBT Parim seksuaalse sättumuse ja LGBT kogukonnaga seotud tegevus nr. 1: Perekonstellatsioonid Materjal - Erinevat tüüpi majad - Pildid, erinevas suuruses väljaprinditud/väljalõigatud inimfiguurid - Takjakinnitus Eesmärk Saada teada, mida arvavad lapsed sõnast perekond ja näidata, et perekond võib olla ka midagi muud kui vaid ema, isa, õed jne. Algus Paar kuud enne antud tegevust panime välja erinevate perekonstellatsioonide pildid, kus oli näha erineva seksuaalse sättumusega ja identiteediga inimesi. Lõime naabruskonna, kus saime majadesse panna erinevaid inimesi. Majade alla paigutasime erinevaid inimtüüpe, et lapsed saaksid igas majas kokku panna perekonna. Inimfiguuride tagaküljel oli takjakinnitus, et lapsed saaksid perekonnaliikmeid valida ja vahetada. Peamine osa Lapsed loovad naabruskonna, paigutades majja inimfiguurid, kes nende arvates võiksid moodustada perekonna. Lapsed uurivad erinevaid perekonstellatsioone iseseisvalt õpetaja sekkumiseta. Tegevuse käigus arutavad õpetajad ja lapsed seda, kes võiksid ühe perena koos elada. Järeldused ja tagasiside Nägime, et mõned lapsed panid majja vaid inimfiguure, kes asetsesid kõige lähemal. Meile näis selline valik juhuslik, kuid see ei pruukinud seda olla. Teised lapsed mõtlesid ülesande üle tõsisemalt järele ning võtsid perekondade kokkupanemiseks rohkema ega. Oli palju traditsioonilisi ema, isa ja lastega perekondi. Pärast jutustasid lapsed, kes nende majas elavad. Mõned valisid isaks maskuliinse lühikeste juustega naise. Emaks valiti ka kleitides mehi. Pärastpoole rääkisime LGBT kogukonna teemal nagu näiteks poisi kehas sündinud tüdruk, naiste riietes mehed ja meeste riietes naised. Arutasime ka seda, et sisemust ei saa hinnata välimuse põhjal. Soo või sooidentiteedi osas ei näe me, mida inimene iseenda sees tunneb. Arutelu käigus keskendusid lapsed enamjaolt juustele, värvidele ja riietele. 5-aastane tüdruk: Ka poistele võib roosa meeldida. 4-aastane tüdruk: See on mees, sest tal on lühikesed juuksed ja prillid. Näitasime pilti lapsest Supermani kostüümis. Lapsed olid eriarvamusel, kuid lõpuks jõudsid nad järeldusele, et see peab olema tüdruk, sest tal on pikad juuksed. 35
Lastega ette võetud tegevuse ja arutelu käigus täitsime seatud eesmärgi pidada selliseid arutelusid, kus räägitakse olulistest teemadest ja jagatakse nende kohta teadmisi. Lapsed olid asjast huvitatud ja mõistsid, et oleme kõik erinevad ning et peame mitmekesisust aktsepteerima. Tegevuse võimalikud teisendused - Lisage loomi/lemmikloomi - Rõivad inimfiguuride riietamiseks - Lisage majale erinevaid tube - Pange kõik inimesi kujutavad pildid lauale, põrandale või seinale ning laske lastel neid uurida. - Õpetaja võib enne tegevuse algust teha erinevaid perekonstellatsioone, et lapsed saaksid neid uurida. - Väikeste muudatustega saab tegevust kasutada ka töös teiste diskrimineerimiste alustega. Võib muuta/lisada inimfiguure erinevad vanused, puuded, nahavärv, riided jne. 36
Parim seksuaalse sättumuse ja LGBT kogukonnaga seotud tegevus nr. 2: Erinevad peretüübid Materjal - Erinevaid peretüüpe käsitlevad raamatud - 6 vikerkaarevärvilist paberit - Vikerkaarevärvidega täring (võib võtta muust lauamängust) - Nooleratas (võib võtta muust lauamängust; ring, mille keskel keerleb nool pool ringi on jah ja pool ringi ei) - Erinevaid inimesi kujutavad väikesed pildid (kasutasime muust lauamängust võetuid). Eesmärk Laps oskab nimetada sugulasi ja pereliikmeid (ema, isa, kasuema/-isa, vanaema/-isa, onu, tädi, vend, õde, poeg, tütar jne). Laps teab, et peretüübid võivad olla erinevad. Laps tunneb vikerkaarevärve (sinine, punane, kollane, oranž, lilla, roheline). Laps oskab lugeda ühest kuueni. Sissejuhatus Õpetaja näitab lastele erinevaid peretüüpe käsitlevat raamatut. Koos arutatakse, millised pereliikmed näivad igal asjaomasel perel olevat. Iga laps räägib oma perest (kes nende kodus elab?). Peamine osa Loome omaenda mängupere! Mängureeglid: Kuuele erinevale värvipaberile on asetatud erinevaid inimesi kujutavad pildid (näiteks: roheline poisid, sinine tüdrukud, punane vanemad mehed, oranž nooremad naised jne) lapsed veeretavad kordamööda täringut ning olenevalt täringu värvist valivad nad sama värvi värvipaberilt ühe pildi. Nii koostavad nad oma mängupere. Mängu saab veelgi lõbusamaks muuta lisades nooleratta iga kord, kui laps täringut veeretab ja saab lisada perekonnaliikme, peab ta ka noolt keerutama, et näha, kas vastuseks tuleb jah või ei. Kui nool on jah peal, siis saab perekonnaliikme endale jätta, kui aga ei peal, siis tuleb pereliige tagasi panna. Olles kogunud värvilistelt lehtedelt kõik inimtegelased võrdlevad lapsed oma perekondi ning arutavad erisusi, vastavad tekkida võivatele küsimustele ja arutavad, kas päriselus on selline peretüüp võimalik. Tegevuse võimalikud teisendused - Värvid annavad märku, millise pereliikmega on tegu. Näiteks tähistab üks värv õde/venda, üks värv täiskasvanut, üks värv lemmiklooma, üks lapsi ja üks värv vabavalikuline. Tuleb meeles pidada, et inimene on värvist tähtsam! - Lisage puuetega inimesi - Kaardid võivad olla suuremad ja lisage erinevaid kehatüüpe. Veenduge ka, et piltidel on näha täispikkuses inimesed ja mitte ainult nende näod. 37
- Kaasake erineva vanuse ja kehasuurusega inimesi. Nool: päike on jah ja pilv on ei. Inimesi kujutavaid pilte võib võtta muust lauamängust; tehke päriselulisi pilte, laadides need alla Internetist (ühine jagamine), neid ise joonistades jne. 38
5.4 Vanus ja funktsionaalne varieerumine Parim vanuse ja funktsionaalse varieerumisega seotud tegevus nr. 1: Maali varvastega Materjal Paber, värv, pintslid, pildid või filmid kunstnikest, kes maalivad näiteks jalgade või suuga Eesmärk Eesmärgiks on tutvustada teiste funktsionaalse varieerumisega seotud nägemust ja tunnetust ning mõista, et oleme kõik erinevad. Algus Näidake lastele pilte või videoid erinevate kehaosadega maalivatest kunstnikest. Rääkige lastega sellest, mida nad pildil näevad, samas pilte problematiseerimata. Peamine osa Lastele pakutakse välja pudelvärvi ja pintslitega maalimine/loominguline tegevus, kasutades varbaid. Tegevust võib läbi viia mitmetes erinevates keskkondades nii sees kui väljas. Loomingulise tegevuse käigus küsivad õpetajad lastelt kuidas nad tehtavat kogevad. Laste maalid pannakse välja lasteaia koridoriseintele koos fotodega lastest loomingulise protsessi käigus. Järeldused ja tagasiside Lapsed istusid ja vaatasid pilte, mida neile näitasime. Vaid vähesed mainisid seda, kuidas värvid jalgade ja varvaste peal tundusid ning kuidas varvastega maalimine välja tuli. Piltidel kujutatud inimeste välimust ei kommenteeritud üldse pidasime seda tubliks edasiminekuks. - Ma ei saa hakkama, mu jalad on liiga väikesed. Lapsed ühes grupis arutasid varvastega maalimist natuke aega pärast tegevuse lõppu. Lapsed mängisid arutelu ajal, et on loomad ja ütlesid: - Kui nüüd maaliksime, siis võiksime seda küll varvastega teha, sest nüüd oleme kassid. Kui pildid olid koridoris üles pandud, siis ütles üks vanem: - Avaldab muljet ja teeb heameelt, et selle teemaga tegelete. Tegevuse võimalikud teisendused - Lapsed võivad maalida igasuguste erinevate kehaosadega nagu näiteks küünarnukid, suu või põlved. 39
40
Parim vanuse ja puudega seotud tegevus nr. 2: Erivajadustega inimesed Materjal Tegelased Sõbrad (Friends) sarjast, käsitsi tehtud plakat pealkirjaga Uus laps meie rühmas. a) Silmasidemed (sall või muu materjal silmade kinni katmiseks) b) Lausetepurk; tahvelarvuti/mobiiltelefon/projektor või muu ekraan video näitamiseks Eesmärk Selle tegevuse eesmärgiks on mõista, et inimesed on erinevad ning tunnetada, kuidas tundub suhtlus, kui inimesel on erivajadused; saada rohkem aru sellest, kuidas erivajadustega inimesed argiolukordadega hakkama saavad et nad ei ole abitud ning vajavad abistavat varustust või teiste abi vaid siis, kui nad seda ise paluvad. Ka erivajadustega inimesed naudivad elu ja kogevad kõigi teistega sarnaseid asju. Algus Sissejuhatuseks kasutab õpetaja erinevate puuetega inimestega seotud visuaalsete õppevahenditena väikeseid kujukesi Sõbrad sarjast. Lapsed räägivad igast tegelasest ükshaaval mida nad nägid ning milline on nende oma kogemus. Õpetaja näitab kaht plakatit pealkirjaga Uus laps meie rühmas. Lapsed kujutavad ette, et nende rühma tuleb kaks uut last üks pime ja teine kurt. Mõlemale tegelasele anti nimi ja määrati vanus, misjärel lapsed arutasid, kuidas uus laps nende rühmas esimese päeva üle elaks. Lapsed vastasid järgmistele küsimustele: - Mis tunne võib olla kurdil/pimedal lapsel meie rühmas käia? - Millised raskused võivad ette tulla? - Mida saab ta teha samamoodi nagu kõik teised? - Kuidas saaks aidata tal kohaneda / aidata igapäevastes tegevustes? Peamine osa Lapsed töötavad kahes grupis. A. Esimene grupp Lapsed koostavad pimeda lapse profiili ja kirjeldavad lapse päeva nende rühmas (igasugused esineda võivad väljakutsed ja raskused). Laste ülesanne on mängida läbi pime olemise tunne. 1. Tegevus 1: Kolmel lapsel seotakse silmad kinni ja teised aitavad neil kõndida takistusrajal millegi otsa komistamata. Seejärel vahetatakse osad. 2. Tegevus 2: Ühel lapsel seotakse silmad kinni ja ta seisab ringi keskele. Tema ülesandeks on ära arvata, kust tuleb hääl (vasakult, paremalt, tagant, eest) ja kes räägib. Seejärel vahetatakse osad. Pärast kirjeldatud tegevusi võivad lapsed pimedat joonistada nii nagu nemad teda ette kujutavad ning õpetaja kirjutab laste ütlused plakatile, kus vanemadki neid näevad. 41
Järeldused ja tagasiside Praktiliste harjutuste järel muutus mõnede laste arusaam. Üks laps märkis, et kuigi ta ei näinud, kuulis ta ikkagi ja tundis rühmakaaslased hääle järgi ära. Üks laps arvas, et kinniseotud silmadega rühmas ringi liikuda on väga hirmutav, sest ta kartis asjade otsa komistada. B. Teine grupp Lapsed koostavad kurdi lapse profiili ja kirjeldavad lapse päeva nende rühmas (igasugused esineda võivad väljakutsed ja raskused). Laste ülesanne on mängida läbi pime olemise tunne. 1. Tegevus 1 (pantomiim): Lapsed tõmbavad lausetepurgis paberile kirjutatud lauseid, mida nad igapäevaselt kasutavad. Paberitükkidel on näiteks järgmised laused: Tahan juua, palun vett, Ma kukkusin, vajan plaastrit, Mul on nohu, palun taskurätti. 2. Tegevus 2 (viipekeele õppimine): Õpetaja tutvustab lastele viipekeelt ning näitab videot selle kasutamisest. Lapsed kordavad mõningaid sõnu järgi. Lapsed õpivad ütlema Oskan natukene viipekeelt. Pärast kirjeldatud tegevusi võivad lapsed kurti joonistada nii nagu nemad teda ette kujutavad ning õpetaja kirjutab laste ütlused plakatile, kus vanemadki neid näevad. Järeldused ja tagasiside Lapsed arvasin, et kurdil võib nende rühmategevuste käigus kurb olla, sest ta ei kuuleks, mida õpetaja või teised lapsed ütlevad. Lastel tuli mõte seletada kurdile lapsele asju käsi kasutades, paberile joonistades või kirjutades või lihtsalt asju näidates. Laste arusaamad kurtide ja pimedate võimest elus hakkama saada muutusid. Saadi aru, et ennast on võimalik väljendada sõnu kasutamata ning liikuda nägemata. Lapsed mõtlesid välja järgmised viisid, kuidas abistada erivajadustega lapsi, kui nad käiksid nende rühmas: - Ta saab kallistada! Ja me saame teha nii, et kui ta ei kuule, siis võime seda kuidagi sõrmedega ette näidata või võime seda joonistada! (Liiliast) - Kui ta ei kuule, siis ta on kurb, et ei saa kaasa teha. Aga joonistada ja muidu kõike saab teha, lihtsalt ta ei kuule, kui öeldakse, et on tema kord. (Liiliast) - Temaga saab asju arutada ja tal on hea meel, kui head juttu ise keegi alustab. Siis on ka hea meel, kui keegi mängu kutsub. Ta kuuleb ju samu asju, mida kõik teised. (Toomasest) - Tore, kui teine näitab, mis on hea mäng. Teda võiks käest kinni hoides mängima viia ja ise panna ta käsi õige jupi peale. Headus annab hoolivust! (Toomasest) Tegevuse võimalikud teisendused - Lapsed, kelle silmad on kinni seotud võivad ära arvata, mis asjad neile kätte pannakse. - Laske lastel endil mängu paremaks muuta. - Tegevuse võib läbi viia õues. 42
43
6 Lasteaiajuhatajate kokkuvõtted Projekti lõppedes arutles iga lasteaiajuhataja projekti üle ja tegi sellest kokkuvõtte. 6.1 Eesti Erasmus+ projekti Lapsed muudavad maailma kokkuvõte Tallinna Meelespea lasteaed võttis osa kolmeaastasest rahvusvahelisest projektist Lapsed muudavad maailma, mille partnerid olid ka Rootsi, Norra, Poola ja Itaalia. See projekt on pannud meid teisest vaatenurgast lähenema normikriitilisele mõtlemisele, ületades isiklikke hirme ja rääkides teemadel, millest tavaliselt juttu ei tehta. Õpetajatel oli väärtuslik võimalus reisida ja erinevaid lasteaedu külastada, õppida tundma nende struktuuri, saada teada ja jagada parimate haridusalaste tavade näiteid ning luua uusi sidemeid. Tänu rahvusvahelistele projektikoosolekutele oli õpetajatel võimalus erinevatelt koolitajatelt ja kolleegidelt saada teadmisi erinevate projektikriteeriumide kohta. See on täiendanud õpetajate kompetentsi ja teadmisi seoses projektiteemadega ning sellega, kuidas antud teemasid lastele ja nende vanematele tutvustada. Privileegikõnnaku (The Privilege Walk) nimeline tegevus pani õpetajad tõeliselt kriitiliselt vaatlema omaenda diskrimineerimise ja selle erinevate vormidega seotud arusaamu. Sellel projektil on tohutu mõju ja väärtus lastele. Kolme aasta jooksul käsitletud erinevad teemad on nende vaatenurka laiendanud ja aidanud neil edasi areneda. Kõik parimate tegevustega seotud raamatutest/internetist/partneritelt saadud hariduslikud materjalid (pildid, veebisaidid, mängud, tegevused, raamatud) ja teadmised on muutnud laste hariduskeskkonda paremaks. Meie lasteaia lapsevanemand on projekti rakendamise osas olnud väga koostöövalmid. Vaid mõnede näidetena osalesid vanemad Meie pere lemmikloom ja Minu pere näitustel, aitasid uuendada erinevaid ameteid tutvustavaid materjale, tõid pilte pereseintele ning olid abiks Perekonstellatsioonid tegevuses. Töö käigus mõistsime, et hirm ja eelarvamused tulid meie endi sisemusest meie lapsevanemad on eelarvamustevabad ja usaldavad meie õpetajaid tegevuste läbiviimisel. Oleme väga tänulikud, et meil on õnn olla osaks sellisest rahvusvahelisest projektist! Saime palju uusi teadmisi ning ka enesekindlustunnet, et meilgi on teistele midagi õpetada. Tulevikus osaleme uutes projektides ja ebamugavate teemade aruteludes enesekindlamalt. Koostöötamine muudab õppimise lõbusaks ning Eramsus+ on selleks imeline vahend! Kristina Märks Tallinna Meelespea lasteaia juhataja 44
6.2 Itaalia Meie osalusest Erasmus+ KA2 programmis Lapsed muudavad maailma See ei ole esimene kord, kui meie lasteaed osaleb Euroopa partnerluses seoses moodsa lähenemisega varajasele haridusele; siiski on seekordne koostöö olnud meile väga oluline. Asjaomane teema (väärtuste õpetamine ja õppimine lasteaiast alates) on ehk olulisim (või vähemalt üks olulisemaid) Euroopa riikide tulevikku vaadates, võimaldamaks neil riikidel jätkata inimõiguste arendamise teejuhina. Praegu ei ole Euroopa riikide jaoks hea aeg: järjest enam esineb puhtusevajadust, hirmu mitmekesisuse ees, kindlusetustunnet ning on oht teha taas kannapööre tagasi ning anda ohjad veelkord sallimatusele. Sellises olukorras peame arvestama järgmiste omavahel selgelt seotud aspektidega: - Koolisüsteem ei tohi vaid reprodutseerida hetkekultuuri, vaid peab ka olema oma ühiskonna kriitiline südametunnistus. - Ehk ei õnnestu meil muuta täiskasvanute meelt, kuid võime ära hoida selle, et meie lastest saavad tulevikus sallimatud ja kitsarinnalised täiskasvanud. Koostöös partneritega saime teada, et sallimatus kujutab endast kurikavalat suhtumist. See poeb ka selliste heausksete inimeste mõtetesse, kes on veendunud, et nad on teiste jaoks olemas ning et neil ei ole eelarvamusi. Avastasime, et igaüks meist võiks näidata üles suuremat viisakust teatud valdkonnas (näiteks puuetega inimeste vastu või teistest kultuuridest või rassist inimeste vastu) ja suhtuda vähendatud tähelepanuga teatud valdkondadesse (näiteks seksuaalne sättumus või usulised tõekspidamised). Nii saime teada, et lugupidamine on terviklik suhtumine, mis lähtub ütlemisest inimene on enamat (ja olulisem) kui tema tunnusjooned ning et mitmekesisus on ühiskonna kodanikurikkuse (kuid ka bioloogilise rikkuse) alus. Sallimatus kujutab endast ka tõsist takistust teaduslikule arengule, mis põhineb kahtlustel ja hetketõdede küsimuse alla seadmisel: ka sellel põhjusel ei tohi koolisüsteem leppida sallimatusega ning lugupidamise õpetamine on siin üks peamisi institutsionaalseid eesmärke. Osalesime projektis otseselt läbi Campanella lasteaia, kus käib 160 last: tänu asjaomastele tutvustavatele tegevustele, mida korraldasime kõikidele meie õpetajatele ning kogukonnas tegutsevatele arvamusliidritele ja poliitikakujundajatele osalesid projektis kaudselt tegelikult kõik meie lasteaiad (õpilasi kokku umbkaudu 950). Tänu projektile ja partneritega läbi viidud aruteludele/tööle muutsime varajase hariduse õppekava, eksperimenteerisime uute tegevustega, vaatasime ümber koolikorralduse, koostasime uued didaktilised/mänguga seotud materjalid, muutsime kasvatuslikku lähenemist, rikastasime igapäevast suhtlust lastega ja õpetajate vahel, viisime läbi mitmed uued lähenemised... ning saime aru, kui pikk on veel eelseisev tee tõeliselt lugupidava suhtumiseni. Lisaks mõistsime, et antud küsimuste Euroopa partnerluse tasemel käsitlemine on lisanud meile autoriteeti ja veenvust lapsevanemate silmis, kes nõustusid mõningate selliste muudatustega hariduslikus lähenemises, millistega nad ei oleks nõus olnud, kui need oleksid tulnud vaid meilt endilt. 45
Tulemus näitab, et on ülioluline olla osa suurest Euroopa perest. Ka nähtub kogetust, et lapsed võivad õpetada täiskasvanutele, kuidas olla lugupidavam kõikide maailma inimeste inimõiguste suhtes. Imola munitsipaallasteaedade juhataja Daniele Chitti 46
6.3 Norra MIDA OLEME ÕPPINUD Inimesed on inimesed igal pool maailmas ning lapsed on lapsed igas maailma nurgas. Oleme kõik meie maailma liikmed ning peame tulevikuks looma parema paiga. Loodame ja arvame, et see projekt on andnud meile uusi mõtteid meie endi normide kohta ning selle kohta, kuidas igapäevaelus teistele vastu tulla. Lapsed on tulevik ja lapsed ei mõista kohut end ümbritsevate inimeste üle, nad aktsepteerivad asju maailma loomulikumate nähtustena. Oleme saanud juurde meetodeid, mida kasutada töös diskrimineerimise vastu ning kaasamise soodustamisel. Usun ka, et oleme saanud juurde teadmisi ja tööriistu laste juhendamiseks tunnis. Nii mõnedki projekti raames käsitletud teemad on osade õpetajate ja lapsevanemate jaoks keerulised. On oluline olla võimeline lastele asju selgitama ning nende küsimustele argipäevaelus vastama. Peame olema suutelised toime tulema meie ümber muutuva maailmaga. Muutunud on ka keskkond ja meie materjalid, kuhu lisanduvad uued. On oluline, et iga laps tunneb keskkonnas ja ümbritsevate mänguasjade seas ära iseend. Oleme palju õppinud ka oma Euroopa partneritelt ning meil on nüüd palju fantastilisi eluaegseid sõpru. Esitasin õpetajatele ja lapsevanematele järgmise küsimuse: Mida oleme õppinud? Siin on mõned vastused: Oleme saanud paremaid teadmisi selle kohta, kuidas mõjutavad lapsi keskkond ja mänguasjad, mida neile pakume. Oleme õppinud kohandama lugusid ja tegevusi nii, et need sobiksid kõikidele lastele ja sobituksid nende taustaga. Seintel väljapandust on näha, et osaleme projektis. Dokumenteerime tegevusi ja teeme neist kõikide tarbeks väljapanekuid. Lapsed on asjasse kaasatud ihu ja hingega siin on mõned praktilised juhtumised lasteaia argipäevast Suvel abiellus üks meie töötaja. Kui mees oli lasteaias tagasi, uurisid kaastöötajad, kuidas pulmapäev ja mesinädalad läksid. Üks nelja-aastane poiss tõusis püsti ja küsis õpetajalt: Kas te abiellusite poisi või tüdrukuga? Kõigil on kõrvad, väitis üks poiss, misjärel teine laps küsis: Kas meil kõigil ikkagi on kõrvad? Nii algas üks meie parima tava lugusid. Christina Andersson; Gråtass Barnehage AS juhataja 47
6.4 Poola Lapsed ei sünni kunagi diskrimineerimist toetava meelestatusega. Sellise suhtumise õpivad nad keskkonnast, mis neid ümbritseb. Kuid... siiski on võimalik, et seda ei juhtu. Eelkõige peame tõhusaks just oma programmi. Meie koolil ei olnud eelnevat kogemust aktsepteerimise õpetamisel, nii soovisime omandada tõhusaid õpetamismeetodeid ja vahendeid. Meie, pedagoogid, märkame mõningaid muudatusi oma mõtteviisis ja selles, kuidas end ümbritsevat hindame. Meie, pedagoogid, ei kasuta sõna sallivus, vaid aktsepteerimine. Veelgi enam. Meie, pedagoogid, võime täie aususega väita, et mõistame, mis on seesama aktsepteerimine. Meie õpilased on osalenud mitmetes diskrimineerimise ja inimõigustega seotud tegevustes nagu rollimängud, mängud ja joonistamine. Meie õpetajad on osalenud mitmetes väärtuslikes rahvusvahelistes töötubades. Partnerriike külastanud jagasid teadmisi kolleegidega oma asutustes. Siis aga... korraldasid õpetajad hariduslikke koosolekuid lapsevanematele. Nüüd levitame noorima põlvkonna hulgas arusaama, et elu on värviline. Teame, kuidas õpilastes empaatiat arendada. Loodame, et meie õpilastest saavad teadlikud täiskasvanud multikultuurses kaasavas ühiskonnas. Janus Sobiech, direktor Stanini koolide kompleks Poola 48
6.5 Rootsi Erasmus+ Lapsed muudavad maailma on olnud kolmeaastane projekt, mille algatas Mölndalis asuv Bosgårdens pedagogiska enhet. Tegu on rahvusvahelise projektiga, milles meiega koos osalesid Poola, Norra, Eesti ja Itaalia lasteaiad. Koos töötades oleme välja arendanud lasteaia vastava õppekava ning muutnud hariduskeskkondi diskrimineerimise, inimõiguste ja võrdsusega seotud alustel. Et koostöö kõigi riikide vahel toimiks oli meie arvates oluline projekti kolmeaastane kestus: see oli piisav aeg igas valdkonnas tõelise muutuse aset leidmiseks. Tänaseks võime tõdeda, et riikidevaheline koostöö on selle ajaga käima läinud. Asjaomaste riikide vahel oleme näinud nii ühiskondlikke sarnasusi kui erinevusi. Oleme ka saanud pildi erinevatest tingimustest, mis igas riigis projekti elluviimisel valitsevad. Oleme hakanud mõistma, kuidas erinevad reguleerivad dokumendid, seadused ja asjakohased poliitikad külastatud riikides mõjutavad lasteaedade tööd. Üldiselt on kõik projektisaadikud näidanud üles tahet projekti edasi arendada ning projekti ja selle eesmärki igas kaasatud lasteaias ja tegevuses ellu viia. Ka on erinevate foorumite ja muude ürituste kaudu projekti vägagi tõhusalt avalikkusele tutvustatud. Bosgårdens pedagogiska enhet is on projekt andnud meile teadmisi, tegemaks fokusseeritumat tööd diskrimineerimise alustega. Projekt on andnud meile ka põhjalikumad teadmised, kuidas tegutseda diskrimineerimise vältimise nimel. Iga perioodiga seotud väljaõpe ja arutelud projektikohtumistel on olnud tohutult tulemuslikud ning sealt oleme saanud selged meetodid, kuidas uusi teadmisi oma lasteaias konkreetsemal tasemel kasutada. Lapsevanemad on huvi üles näidanud ja esitanud küsimusi, mis on omakorda tugevdanud koostööd lasteaia ja kodu vahel. Lapsed on õpetamistegevustesse ja hariduskeskkondadesse suhtunud täie pühendumusega. Projekt ja selle eesmärk on olnud suure tähtsusega praeguse hetke Euroopas, kus esile on kerkinud näiteks põgenikega seotud küsimused. Oleme veendunud, et oleme lastes idanema pannud inimõiguste ja võrdsusega seotud seemned ja loonud neis vastavaid väärtusi, millised lapsed endaga tulevikku viivad. Teame, et lapsed muudavad maailma! Naomi Jonas - Bosgårdens pedagogiska enhet lasteaia juhataja 49
7 Kokkuvõte Projekti Lapsed muudavad maailma mõju kaasatud lastele on olnud suur. Näeme ja kuuleme, et lapsed on erinevate seisundite ja vajadustega inimeste suhtes eelarvamustevabamad. Näeme, et neil on arenenud rohkem sotsiaalseid võimeid, olles suhelnud lastega teistes Euroopa riikides e-posti, kirja ja video vahendusel. Asjaomase õpetusega oleme lapsed pannud mõistma, et nad on osa maailmast ja globaalsest lapsepõlvest ning seeläbi on lapsed muutunud eneseteadlikumaks. Kolleegidele ja juhtkonnale on projekt andnud uusi teadmisi ja arusaamu diskrimineerimise alustest, inimõigustest ja võrdsetest väärtustest. Seda on näha meie väljakujunenud meetodites, hariduskeskkondades ning meie lastega seotud lähenemises ja keelekasutuses. Töötades koos ja suheldes osalevate riikidega oleme saanud rahvusvahelise koostöökogemuse, mis omakorda on viinud ametialase arenguni. Projekti alguses tutvusime alguspunkti mõistmiseks iga riigi koolisüsteemi ja õppekavaga. Rahvusvahelistel projektikohtumistel toimunud aruteludes mõistsime, et osalevate riikide taust ja eeldused olid vägagi erinevad ning et läheneme projektikriteeriumidelegi erinevalt. Projekti olid igas lasteaias kaasatud ka vanemad, võimaldamaks projektiteemade ja sellega seotud lasteaiapõhise töö sügavamat mõistmist. Õpetatu ja hariduskeskkondade dokumenteerimine on suurendanud inimõiguste, diskrimineerimise aluste ja võrdsete väärtuste alaseid teadmisi. Kõik osalenud lasteaiad on olukorda mõjutanud ja toonud uue perspektiivi, mis omakorda on viinud rahvusvahelise võrgustiku tõhustumise ja hariduse mitmerahvuselise mõõtme tekkeni. Projekti raames täitsid töötajad ja lapsevanemad küsimustiku kriteeriumidega seotud suhtumiste kohta. Küsimustike abil oleme saanud vaadelda oma töö tulemusi projekti käigus aja jooksul. Vastustest on näha suuresti muutunud suhtumised kõikides osalenud riikides. Kõikides asjaomastes riikides on näha suhtumiste parenemist nii töötajate kui lapsevanemate küsimustikus. Küsimustiku küsimused ja tulemused on kättesaadavad aadressil www.childrenchangetheworld.eu. See meetoditeatmik on projekti üks tulemusi. Sellest on kasu teistele lasteaedadele, kellel on juurdepääs kõikidele materjalidele ning osalenud lasteaedade kogemustele ja teadmistele. Nii võiks muutuda kohalik haridus- ja õppimiskeskkond ka teistes lasteaedades ja koolides. Kõigile õpetajatele ja lastele kättesaadavana võib teatmik ka õppimis- ja õpetamismeetodeid tõhustada ja parendada. Projektiga Lapsed muudavad maailma ja selle meetoditeatmikuga tehti kolm aastat kõva tööd ning kõik osalevad riigid said palju uusi kogemusi. Paljude jaoks on tegu olnud elumuutva retkega nii isiklikus kui tööelus. On olnud au teha koostööd kõikide saadikutega Eestist, Itaaliast, Norrast ja Poolast. Koostöös saavutasime juba sooritatu ning üheskoos ja koos lastega astume tulevikku, uskudes, et lapsed muudavad maailma seni, kuni võimaldame neil seda teha. 50
51