EUROOPA SOTSIAALFONDI TEGEVUSTES OSALEJATE ANDMEKORJE JUHEND PERIOODI STRUKTUURITOETUSI RAKENDAVATELE ASUTUSTELE Sisukord 1. Eessõna 2 1. Põ

EUROOPA SOTSIAALFONDI TEGEVUSTES OSALEJATE ANDMEKORJE JUHEND PERIOODI 2014 2020 STRUKTUURITOETUSI RAKENDAVATELE ASUTUSTELE Sisukord 1. Eessõna 2 1. Põhimõtted 2 1.1. Mõisted 2 1.2. Andmekorje kohaldumiseks osaluse minimaalse kestuse nõue 3 1.3. Osalejate andmekorje kohustuslikkus 4 1.4. Delikaatsed isikuandmed 6 2. Toetuse saaja ülesanded 6 2.1. Toetuse saaja andmekorje kohustus 6 2.2. Toetuse saaja andmete edastamine 10 2.3. Andmete edastamine Statistikaametile 11 3. Statistikaameti ülesanded 12 3.1. Andmekorje Statistikaametis 12 3.2. Andmete saamine Statistikaametilt 12 4. Toetuse andmise tingimustes ESFi andmekorje nõuete täpsustamine 13 4.1. Avatud taotlemine 13 4.2. Toetuse andmine rakendusasutuse tegevusteks 14 4.3. Seletuskiri 14 4.4. Toetuse rahuldamise otsuses ESFi andmekorje nõuete täpsustamine 14 5. ESF ühised väljundnäitajad üksuste kohta 14 6. Nõustamine 15

2 Eessõna Perioodil 2014 2020 on Euroopa Sotsiaalfondi (edaspidi ESF) eelarve 80 miljardit eurot, Eestile on sellest eraldatud 586 977 010 eurot. Vahendite kasutamise edukust ei mõõdeta ainult selle järgi, kui suur osa eelarvest ära suudetakse kasutada, vaid ka saavutatavate tulemuste järgi. Selleks, et raha kasutamise kohta aru anda, sh tulemusi üldistada, on välja töötatud ühised väljundnäitajad ja ühised tulemusnäitajad, mille kogumine on kõikidele liikmesriikidele kohustuslik. Selleks, et neid näitajaid oleks võimalik võrrelda ning saavutatud tulemusi üldistada, peavad need olema kogutud samadel alustel kõikides liikmesriikides. Käesolev juhend on mõeldud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 (edaspidi ÜSM) artikli 125 lõike 2 punktis e ning 2014 20 ESF määruse nr 1304/2013 lisas 1 nõutud andmete kogumise täpsustamiseks. ESFi isikuandmete korje on sätestatud perioodi 2014 2020 struktuuritoetuste seaduse (edaspidi STS) 24 lg 7 - toetuse saaja on kohustatud koguma ESF vahenditest toetatavas toimingus osaleja kohta ÜSM artikli 125 lõike 2 punktis e nimetatud andmed ja esitama need rakendusüksusele (edaspidi RÜ). Kohustus RÜle on sätestatud STS 8 lg 7 RÜ kogub ESF-ist rahastatavates tegevustes osalejate kohta andmeid vastavalt ÜSM artikli 125 lõike 2 punktile e. Antud juhend katab ainult ülaltoodud nõuded. ESF-i ühiseid väljund- ja tulemusnäitajaid tuleb koguda ainult ESF-ist rahastatud projektide korral, kohustus ei laiene Euroopa Regionaalarengu Fondist ristfinantseerimise teel rahastatud ESF-tüüpi kuludele. Muu andmevajadus osaleja kohta sõltub rakendusasutuse (edaspidi RA) või RÜ ettekirjutustest ja seda ei ole siinkohal käsitletud. Vastavalt STS -le 31 on korraldusasutusel (edaspidi KA) õigus anda RA-dele ja RÜ-dele rakenduskava tõhusamaks elluviimiseks soovitusi ning jälgida nende rakendamist. Ka EK soovitab 1 ESF andmete ühtlase kvaliteedi, võrreldavuse ja arusaadavuse tagamiseks anda KA tasandil EK juhistele veel täiendavaid selgitusi ja juhtnööre, sh ette anda standardprotseduurid ja standardküsimustikud andmekorjeks. ESF andmekorje ja seire korraldamine, juhiste ja selgituste andmine on vastavalt töökorraldusele Rahandusministeeriumi (edaspidi RM) riigieelarve osakonna (edaspidi RO) tööülesanne, kontaktisikuks on SF seire ametnik. ÜSMi artikli 142 lõike 1 punkti d kohaselt võib komisjon peatada kõik prioriteetide või rakenduskava tasandil tehtavad vahemaksed või osa nendest, kui seiresüsteemi kvaliteedis ja usaldusväärsuses või andmetes ühiste ja erinäitajate kohta on suuri puudusi. 2. Põhimõtted 1.1. Mõisted EK ESF andmekorje juhise 2 mõiste operation siseriiklik vaste on projekt st kõik tegevused, mis tehakse ühe taotluse rahuldamise otsuse või käskkirja raames, sh kogu programmperioodi kestvad RA tegevused, mis on kinnitatud käskkirjaga. Igal projektil on SFOSis ainulaadne number. 1 EK juhis andmekorje kohta, kättesaadav: http://ec.europa.eu/sfc/en/system/files/ged/annex%20d%20%e2%80%93%20practical%20guidance%20on%20 data%20collection%20and%20validation.pdf, lk 21-22 2 Kättesaadav aadressil: https://ec.europa.eu/sfc/en/system/files/ged/esf%20monitoring%20and%20evaluation%20guidance.pdf

3 Üks projekt võib koondada endasse mitmeid erinevaid tegevusi. Tegevuse ehk sekkumise (EK juhendites intervention, EK aastaaruande eestikeelses vormis algatus ) all mõeldakse konkreetse alguse ja lõpuga kursust, koolitust, tööpraktikat, nõustamist, moodulit vms, millele osaleja ennast registreerib ja mis moodustab ühe terviku. Juhul, kui RÜ või RA otsustab ühe tervikliku tegevusena käsitleda jadana toimuvaid koolitusi, nõustamisi vms, peab see olema selgelt määratletud (kas toetuse rahuldamise otsuses, toetuse andmise tingimuste seletuskirjas, RÜ protseduurides või juhendmaterjalides). Osaluskorrana mõistetakse antud juhendis osalemist ühes tegevuses. Ühe projekti raames läheb ESF andmekorjes osaleja kirja ühekordselt, samas osa ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014 2020 väljundnäitajad arvestavad osaluskordi, st üks inimene võib ühes projektis arvesse minna mitu korda, juhul kui ta osaleb erinevatel koolitustel, kursustel, tööpraktikal, nõustamistel vms. Osaluskord ei ole osaluspäev, v.a juhul kui tegevus kestab ainult ühe päeva. Osaleja on isik, kes võtab osa ESF-i tegevustest, saab tehtavatest kulutustest otseselt kasu ning keda on võimalik tuvastada ja kellelt on võimalik ühiste indikaatorite jaoks vajalikku infot koguda. Tegevusse sisenemise all mõeldakse kursuse, koolituse, tööpraktika, nõustamise vms või neist koosneva jada alustamist osaleja jaoks (st esimest kohaloleku päeva või e-tegevuse reaalset alustamist) ja tegevusest väljumise all kursuse, koolituse, tööpraktika, nõustamise või neist koosneva jada lõppemist (sh katkestamist) konkreetse osaleja jaoks. 1.2.Andmekorje kohaldumiseks osaluse minimaalse kestuse nõue 32 akadeemilist kontakttundi on sätestatud siseriiklikult rakendamises osalevate RÜ-de ja RAde ühisel otsusel ning ESF Support Center-iga e-kirja teel toimunud konsultatsioonide tulemusel sisu alusel andmekorje alla käivate tegevuste minimaalseks kestuseks, eesmärgiga vältida väga lühiajaliste või madala intensiivsusega tegevuste, mille suhtes on väga raske hinnata, kas saavutatud tulemused on ESFi tegevustega seotud, korral osalejate detailsete isikuandmete kogumist. Juhul, kui tegevus (kõik sihtrühmad või osa sihtrühmadest) kuulub andmekorje alla, aga eeldatavasti ei ole osalejal võimalik 32 akadeemilise kontakttunni piiri antud projekti raames ületada, siis ei koguta osalejate kohta detailseid isikuandmeid. Toetuse saaja peab olema võimeline tõendama, et osalejal ei ole võimalik 32 akadeemilise kontakttunni piiri projekti raames ületada. Juhul, kui tegevus (kõik sihtrühmad või osa sihtrühmadest) kuulub andmekorje alla ning eeldatavasti kõik, kes lõpetavad ka ületavad 32 akadeemilise kontakttunni piiri, siis kogutakse osalejate kohta detailseid isikuandmeid, aga ei ole kohustuslik (kuigi on soovituslik näiteks sisendiks hindamistesse) registreerida tegevuse ajaline maht akadeemilistes kontakttundides. Tegevuste puhul, mille aluseks ei ole kestus (näiteks mobiilsustoetuse andmine, abivahendite eraldamine, elukoha kohandamine, lapsehoiu teenuse pakkumine jne), ei pea kontakttunde arvestama. Sellistes tegevustes osalejate detailsed andmed kogutakse, kui tegevus on otseselt suunatud osalejate oskuste, toimetuleku või heaolu suurendamisele ja tegevuse kulud sõltuvad osalejate arvust ning suurenevad kas iga täiendava osalejaga või iga täiendava osalejate grupiga. Juhul, kui tegevus (kõik sihtrühmad või osa sihtrühmadest) kuulub andmekorje alla ning ei ole võimalik ette hinnata, kas osaleja ületab 32 akadeemilist kontakttundi projekti

4 raames või mitte (võimalus osaleda mitmetes erinevates tegevustes, aga puudub kohustus), siis kogutakse osalejate kohta detailseid isikuandmeid ning on kohustuslik registreerida iga tegevuse ajaline maht akadeemilistes kontakttundides ning pidada arvet, mitmes tegevuses osaleti (sh hinnata, mitu akadeemilist kontakttundi katkestaja osales tegevuses). Sellisel juhul esitab toetuse saaja RÜ-le ja RÜ Statistikaametile kõikide osalejate kõikide tegevuste andmed kord kvartalis, olenemata sellest, kas 32 akadeemilist kontakttundi on täis või mitte (st toetuse saaja ei pea ise selle üle arvet pidama, kas kokkuvõttes tundide arv saab täis või mitte). ESFi andmekorje alla kuuluvad kõik need osalejad, kelle tegevuste maht ühe projekti raames ületab 32 akadeemilist kontakttundi. Kõik need osalejad, kelle tegevuste koondmaht on 32 akadeemilist kontakttundi või jääb alla 32 akadeemilise kontakttunni, arvatakse lõpuks koondandmetest välja (ei sisaldu aastaaruande tabelites 2A ja 4A). Kõik need osalejad, kes katkestasid (katkestajaks loetakse isikut, kes on tegevusse sisenenud, kuid katkestanud selle enne ametlikku lõppu; vaid tegevusele registreerunud, kuid sellesse mitte sisenenud isikud andmekorje alla ei kuulu), kuuluvad omakorda andmekorje alla või mitte vastavalt sellele, kummas grupis (lähtuvalt tegevuse mahust) nad lõpetamise korral oleksid. Kui ei ole teada pikaajalise tegevuse (üle 32 akadeemilise kontakttunni) alguses, kui pikk on tegevus, siis märkida mahuks 33 akadeemilist kontakttundi ning tegevuse pikkus parandada tegevuse lõpus. Kõik need osalejad, kes (osaliselt) keeldusid isikuandmete edastamisest või kelle kohta registrite baasil ei õnnestu kohustuslikke andmeid kokku koguda vastavalt EK andmete täielikkuse nõudele 3, lähevad osalejatena arvesse kogusummas siis, kui nende kohta muidu oleks kehtinud detailsete isikuandmete kogumise nõue. Vastavalt EK andmete täielikkuse nõudele võivad puudu olla andmed järgmiste väljundnäitajate kohta: 1) sisserändajad, teise riigi taustaga osalejad, vähemused; 2) osalejad, kellel on puue; 3) muus ebasoodsas olukorras olevad osalejad. Nende andmete puudumisel ei pea osalejat aruandlustabelitest välja jätma. Andmete täielikkuse või mittetäielikkuse üle otsustab Statistikaamet peale seda, kui registritest on andmed päritud. Nende osalejate kohta, kelle osas kõiki kohustuslikke väljundnäitajaid ei ole õnnestunud koguda, ei arvutata ka koheseid ega pikaajalisi tulemusnäitajaid. 1.3. Osalejate andmekorje kohustuslikkus Osalejate detailseid andmeid tuleb koguda siis, kui on täidetud kõik järgnevad kriteeriumid tegevus on otseselt suunatud osalejate oskuste, toimetuleku või heaolu suurendamisele (st otsese sihtrühma määratlemise aluseks on meetme tegevuse eesmärk, rakenduskavapõhise väljundnäitaja ja/või tulemusnäitaja sisu kelle olukord peaks paranema); tegevuse kulud sõltuvad osalejate arvust ning suurenevad kas iga täiendava osalejaga või iga täiendava osalejate grupiga; ning tegevus, mis on suunatud osaleja oskuste suurendamisele (koolitused, seminarid, nõustamised, tööpraktikad jms), kestab kauem kui 32 akadeemilist kontakttundi. 3 EK juhis, punkt 3.1.1, kättesaadav aadressil: https://ec.europa.eu/sfc/en/system/files/ged/esf%20monitoring%20and%20evaluation%20guidance.pdf ESF määruse lisa I korral lähtuda inglise keelsest versioonist: http://eur-lex.europa.eu/legalcontent/en/txt/pdf/?uri=celex:32013r1304&from=en, eestikeelses versioonis on pikaajalise töötuse taga samuti 2 tärni (juhendis samuti 1 tärn pikaajaliste töötute osas).

5 Näited tegevustest, mille korral tuleb osalejate detailseid isikuandmeid korjata, on järgmised: o koolitatakse õpetajaid või juhendajaid, et nemad oskaks paremini õpetada või juhendada; o teatud kindlale sihtrühmale suunatud pikema perioodi vältel toimuvad nõustamised, osalejad on välja valitud individuaalselt, teatud spetsiifiliste tunnuste alusel; o karjäärinõustamise kättesaadavuse suurendamiseks karjäärinõustajate koolitamine (meetme tegevus 1.6.4); o abivahendi eraldamine osalise töövõimega inimesele. Osalejate andmeid ja arvu ei koguta, kui: tegevus on suunatud otsese sihtrühma teenindamisele/ teenuste pakkumisele otsesele sihtrühmale: o näiteks võetakse tööle inimesed (projektijuhid, koordinaatorid), kes hakkavad tegelema tegevuse sihtrühmaga, kuid kes ise samas ei ole tegevuse otsene sihtrühm (kuigi saavad palka ja nendega võivad seonduda koolituskulud); tegevus on suunatud süsteemi kui terviku parendamisele: o näiteks haridussüsteemi lisatakse uus õppeaine, mille õppekava väljaarendamist on toetatud ja mille kõik õpilased läbivad, aga kasu saab haridussüsteem tervikuna; o näiteks meetme tegevuses 1.3.1 uuenduslike õppevaralahenduste hankimine ja ühiskasutuse korraldamine, kus kõik õpilased hakkavad lahendusi kasutama, aga kasu saab haridussüsteem tervikuna; o näiteks arendatakse nõustamisteenuste kättesaadavust koolides teenus avatud kõigile soovijatele; rahastatakse teenuse osutamist sidumata seda osalejate arvuga nn avatud uste teenused, kus isikud võivad tulla ja minna oma soovi kohaselt ning rahastatakse nt personalikulusid, mis ei sõltu otseselt teenindatavate arvust; o näiteks arendatakse teenuste kättesaadavust noortekeskustes teenus avatud kõigile soovijatele (nt meetme tegevus 2.7.1); toetatakse üldsusele suunatud üritusi nt infopäevad, messiboksid jne; rahastatakse e-teenuste arendamist ja kasutamist (analoogia tavateenusega, kus toetatakse teenuse pakkumist, mille maksumus ei sõltu üheselt tarbijate arvust): o näiteks meetme tegevuses 1.3.1 tegeletakse e-õppevara arendamisega üld- ja kutsehariduse valdkonnas, e-hindamisvahendite arendustegevuse ja kasutuselevõtuga. Osalejate registreerimine, kui detailseid isikuandmeid koguda ei ole tarvis: STS 24 lg 6 kohaselt peab toetuse saaja tõendama kulude abikõlblikkust ja kavandatud tulemuste saavutamist. Seda, kas tegevuse toimumise ja osalejate arvu tõendamiseks tuleb koostada traditsiooniline registreerimisleht, millel on vajalikud logod 4 ning millelt on (minimaalselt) võimalik tuvastada projekti nimi, toimunud tegevuse nimi, toimumise koht ja kuupäev, osalejate nimed ja allkirjad või muul moel kontrolljälg osalejate arvu/ teenuse pakkumise kordade kohta (nt anonüümsete nõustamiskordade arv), tuleb hinnata vastavalt rakenduskavas meetme tegevusele kohalduvatele väljund- ja tulemusnäitajatele (st kas ja mida tuleb kokku lugeda, et kokku lepitud väljundnäitajate andmed kätte saaks) ning tegevuse sisule. 4 Vabariigi Valitsuse 12. septembri 2014. a määrus nr 146 Perioodi 2014 2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord, logod kättesaadavad: http://www.struktuurifondid.ee/et/logod

6 Eelpooltoodud kriteeriume arvestades on läbi viidud meetme tegevuste eelanalüüs ning hinnatud osalejate arvu tegevuste põhiselt, kellele kohaldub andmekorje kohustus. Juhul kui tegevusi muudetakse või lisatakse, võib tabel muutuda: ESF andmekorje ulatus_02012019 1.4. Delikaatsed isikuandmed Koostöös Statistikaametiga kogutakse enamik EK nõutud andmetest olemasolevatest registritest (nt rahvastikuregister, Eesti hariduse infosüsteem, maksukohustuslaste register, töötajate register, sotsiaalteenuste- ja sotsiaaltoetuste andmeregister, kaitseväekohustuslaste register, töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise register, riiklik kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute register, vangide ja kriminaalhooldusaluste register, sotsiaalkindlustusamet, rahva ja eluruumide loendus). Isikuandmete kaitse seaduse 4 lõike 3 kohaselt on delikaatsed isikuandmed ESFi näitajate hulgast ainult etnilist päritolu ja rassilist kuuluvust kirjeldavad andmed (tegevuses osaleja sisserändaja, teise riigi taustaga või rahvusvähemusse kuuluv) ning andmed terviseseisundi või puude kohta (tegevuses osaleja puue määratud). Üldjuhul pärib need andmed osaleja kohta Statistikaamet registrist. Samas, kuna ühegi osaleja käest ei küsita konkreetselt, mis etnilist päritolu ta on või mis puue tal on, siis ei ole antud juhul tegemist delikaatsete isikuandmete korjega. Siiski on soovitav juhul kui osaleja käest tuleb küsida kõik EK kohustuslikud väljundnäitajate andmed, lähtuda Andmekaitse Inspektsiooni nõuetest delikaatsete isikuandmete kasutamisel ning toetuse saajal edastada osalejate andmed RÜ-le ID-kaardiga krüpteeritult 5. Soovitav on seda teha ka eranditult puudega inimestele suunatud tegevuste kohta osalejate andmete edastamisel. Isikuandmete kaitse seaduse 14 kohaselt ei ole andmesubjekti nõusolekut (sh laste andmete töötlemiseks, kui see peaks vajalik olema) tema andmete töötlemiseks tarvis, kui andmekorje toimub seaduse, välislepingu, EL Nõukogu või EK otsekohalduva õigusakti alusel. 3. Toetuse saaja ülesanded 2.1. Toetuse saaja andmekorje kohustus Vajalikud andmed, nende sisu ja kogumisviis on kirjeldatud tabeli ANKEEDID lehel ANDMED. Kuna kõiki vajalikke andmeid ei ole registrites, tuleb toetuse saajal koguda osa infot juurde. Soovitatav on toetuse saajal alati aktiivse avalikustamise põhimõtte täitmiseks ESF-ist rahastatava ja andmekorje alla käiva tegevuse alguses (mh viidates toetuse saajale ja projekti nimetusele) ka lühidalt selgitada andmete kogumise kohustust (mh millist infot ja mille alusel kogutakse ning kui kaua seda säilitatakse) ning teavitada võimalusest, et 6 kuud peale tegevuse lõppu pöördub Statistikaamet e-posti teel tegevuses osalenud isiku poole ja küsib täiendavat infot. Andmete kogumise lihtsustamiseks on välja töötatud soovituslikud ankeedid (st neid võib sellisel kujul kasutada, aga võib ka täiendada, muuta või koguda andmed muul moel oluline on, et kõik vajalikud andmed oleksid olemas). 5 Täpsem teave: http://id.ee/index.php?id=30300

7 Ankeedid_01.01.2016 Ankeedid_INGL_01.01. Ankeedid_VENE_01.0 2016 1.2016 Nende tegevuste ja sihtrühmade korral, mis tulenevalt peatükis 1.3 toodud kriteeriumitest kuuluvad kohustusliku andmekorje alla, tuleb toetuse saajal andmeid koguda kahes osas (tärniga märgitud andmete kogumise vajaduse otsustab RA või RÜ): 1) tegevusse sisenemisel (soovituslik vorm ankeet alguses ): a. eesnimi b. perekonnanimi c. isikukood 6 d. elukoha omavalitsusüksus / kodutu või eluasemeturult tõrjutu e. e-post f. telefoninumber g. õppimine ja osalemine kursustel tegevusse sisenemisel sealhulgas, kas tasemeõppes (üld-, kutse- kõrgharidus), huvihariduses, tööpraktikal, kursustel, seminaridel, konverentsidel, eratundides). Arvesse ei lähe tegevus, millesse siseneti. h. tööhõive 7 staatus tegevusse sisenemisel: i. töötav, sh FIE; ii. töötu (kuni 12 kuud, 15-24 aastaste puhul kuni 6 kuud) - töötuks loetakse isikut, kellel ei ole tööd, kuid kes oleks valmis töötama ning kes otsib aktiivselt tööd, sh töötuna registreeritud isikud; iii. pikaajaline töötu - pikaajaline töötu on töötu, kes ei ole olnud hõivatud tööga või tööga võrdsustatud tegevusega 12 kuud, 15-24 aastaste töötute puhul 6 kuud enne projektiga liitumist; iv. mitteaktiivne isik, kes ei ole hetkel aktiivse tööjõu osa (ei ole kehtivate definitsioonide järgi ei hõivatud ega töötu), sh täiskohaga õppurid, vanemapuhkusel olijad, ajateenijad, vanaduspensionärid, kes on 75a ja vanemad (olenemata sellest, kas nad otsivad või ei otsi tööd); v. Üle 54-aastased, kes on töötud, sealhulgas pikaajalised töötud, või mitteaktiivsed, kes ei osale hariduses ega koolitustel (sihtrühma saab Statistikaamet selekteerida isikukoodi alusel). o Tööhõive staatuse andmete korjel tuleb lähtuda tegevuse sisust, kui tegevuses osalemise eelduseks on, et inimene töötab (koolijuhid, õpetajad, omavalitsusjuhid, nõustajad, riigiametnikud jne), siis puudub vajadus osalejatelt küsida, kas nad on töötud, pikaajalised töötud või mitteaktiivsed. Sellisel juhul saab toetuse saaja lahtrid ise eelnevalt täita ja lisab juurde märke eeltäidetud sihtrühma alusel. o Andmete kogumise viisis RM riigieelarve osakond ettekirjutusi ei tee. Tõenäoliselt on mõistlik soovitud info küsida juba tegevusele registreerimisel, kui kasutatakse registreerimiskeskkonda, siis seal lasta vajalikud andmed sisestada. o Juhul kui tegevuse läbiviija omab nõutavaid andmeid, ei pea ta neid osalejatelt üle küsima. 6 Kui isikukoodis esineb vigu, on toetuse saaja kohustus korrektne isikukood välja selgitada. 7 Tööhõive staatused defineeritud 2014-2020 Programmiperioodi Euroopa ühtekuuluvuspoliitika seire ja hindamine Euroopa Sotsiaalfond juhises http://ec.europa.eu/sfc/en/2014/document/esf-monitoring-andevaluation-guidance

8 o Õppimist ja osalemist kursustel saab eeltäita sihtrühma alusel ainult üksikutel juhtudel (nt kui sihtrühmaks on ainult õpilased/ tudengid, kõik osalejad kindlasti sisenemisel olid seotud mõne koolituse/seminari vms-ga). o Juhul, kui ainus osalejalt küsitav näitaja on seotud õppimise ja osalemisega kursustel, võib selle küsimuse lisada osalejate kohaloleku registreerimise nimekirjale (kui see on vajalik antud tegevuse raames koostada) tulbana (sellisel juhul puudub vajadus eraldi ankeedi täitmiseks). 2) tegevusest väljumisel või 4 nädala jooksul peale tegevuse lõppu (toetuse saaja võib ise valida, kas ta kogub andmed vahetult tegevuse lõppedes, nt enne ruumist lahkumist (soovituslik vorm ankeet lahkumisel ) või kontakteerub osalejaga kuni nelja nädala jooksul peale tegevusest väljumist: a. otsib tööd (kas tegevusest väljumise hetkel juba tegeleb töö otsimisega või siis küsida kuni 4 nädalat hiljem, kas otsib tööd); b. õpib või osaleb kursustel - asunud õppima, õpib tasemeõppes, osaleb huvihariduses, kursustel, osaleb tööpraktikal, seminaridel, konverentsidel, võtab eratunde väljaspool tavapärast haridussüsteemi ja õpinguid või küsida kuni 4 nädalat hiljem, kas hakkas õppima, osales kursustel jne (küsida tuleb isikustatult). o Juhul, kui osaleja katkestas, peab toetuse saaja võtma temaga kontakti ning küsima eelnevalt viidatud kaks küsimust. Juhul, kui kontakti astuda ei õnnestu, peab kontakti otsimisest jääma maha kontrolljälg. Juhul kui osaleja lahkub tegevusest, aga liitub sama nimetusega tegevusega uues rühmas/grupis taas, tuleb olemasolevat osaluskirjet uuendada. o Juhul, kui sihtgrupiks olid eranditult töötavad inimesed (ja ollakse veendunud, et sama projekti raames ei ole võimalik samadel isikutel uuesti siseneda mitteaktiivsetena), ei pea küsima, kas nad on peale projekti lõppu asunud tööd otsima või mitte, kuna see näitaja kehtib ainult nende osalejate kohta, kes tegevusse sisenemisel olid mitteaktiivsed. o Juhul, kui sihtgrupiks on eranditult töötud inimesed (ja on kindel, et sama projekti raames ei ole võimalik samadel isikutel uuesti siseneda mitteaktiivsetena), ei pea küsima, kas nad on peale projekti lõppu asunud tööd otsima või mitte, kuna see indikaator kehtib ainult nende kohta, kes tegevusse sisenemisel olid mitteaktiivsed. o Juhul, kui sihtgrupiks on eranditult õppivad inimesed või on teada, et kõik osalejad on seotud huvihariduse, koolituse, seminari vm mitteformaalse õppega, siis ei ole vaja neilt küsida, kas nad ka pärast tegevusest väljumist (või 4 nädala jooksul peale tegevuse lõppu) õpivad või osalevad kursustel, kuna see näitaja kohaldub ainult nendele osalejatele, kes sisenemisel ei olnud seotud õppimise või kursustega. o Juhul, kui osaleja puutub teenuse pakkujaga kokku väga lühikest aega (sotsiaalvaldkonna projektid nagu abivahendi eraldamine; ühepäevased koolitused/ seminarid/ nõustamised vms) ja küsimused eelpool toodud kitsenduste alusel kohalduvad, tuleb temalt küsida, kas ta otsib tööd, õpib või osaleb kursustel ning hetke seis tuleb fikseerida nii sisenemise kui väljumise seisuna (st kui sisenedes ei otsinud tööd, siis väljudes ei otsi tööd ja kui sisenedes ei õppinud, siis väljudes ei õpi ning kui sisenedes otsis tööd, siis väljudes otsib tööd ja kui sisenedes õppis, siis väljudes õpib). o Juhul, kui tegemist on Eesti Töötukassa elluviidavate projektidega, siis erikokkuleppe alusel küsib Statistikaamet veebiküsitluse alusel osalejate käest,

9 kas ta õppis või osales kursustel nelja nädala jooksul pärast tegevusest lahkumist. STS 24 lg 6 kohaselt peab toetuse saaja tõendama kulude abikõlblikkust ja kavandatud tulemuste saavutamist, mistõttu võib olla vajalik (nt kui tegevus kestab kauem kui üks päev) lisaks osaleja detailsete isikuandmete kogumisele, koostada ka tavapärased kohaloleku registreerimislehed (osaleja nimi, allkiri, kuupäev, tegevus), mis tõendavad inimeste kohalkäimist (sh nende alusel saab hinnata, millal inimene, kes ei lõpetanud tegevust, tegevusest lahkus). Toetuse saaja kohustus on läbi viia esmane isikukoodide korrektsuse kontroll (allpool oleva tabeli SISENDTABELID lehel SISENDTABEL ei tohi olla isikukoodi taga ühtegi veateadet). Kui vea isikukoodis tuvastab Statistikaamet, siis peab toetuse saaja välja selgitama õige isikukoodi. Täidetud osalejate ankeedid juhul, kui andmed korjati paberil või e-registreerimise tulemused tuleb säilitada 8 tõendusmaterjaliks ja pisteliseks andmete korrektsuse kontrolliks (viib läbi RÜ vastavalt oma protseduuridele). Lisaks osaleja käest küsitavatele andmetele esitab toetuse saaja osaleja kõikide tegevuste lõikes järgmised andmed (tärniga märgitud andmete kogumise vajaduse otsustab RÜ): 1) tegevusse sisenemisel: a. projekti number SFOSis; b. tegevuse nimi; c. tegevuse järjekorra number projekti raames 9 ; d. tegevuse kestus akadeemilistes kontakttundides*; e. tegevusse sisenemise kuupäev; f. tegevusest väljumise (sh katkestamise) kuupäev; g. kas tegemist on katkestajaga; h. kas õppimise ja osalemisel kursustel kohta käivad andmed on küsitud osaleja käest või täidetud sihtrühma alusel; i. kas tööhõive staatuse kohta käivad andmed on küsitud osaleja käest või täidetud sihtrühma alusel; j. kas osaleja keeldus andmeid edastamast; 2) tegevusest väljumisel: a. kas andmed õppimise ja kursustel osalemise kohta tegevusega liitumisel on küsitud osaleja käest või täidetud sihtrühma alusel (nt kui tegevus on suunatud ainult õpilastele või üliõpilastele) või kogub Statistikaamet; b. kas andmed tööotsimise kohta on küsitud osaleja käest või täidetud sihtrühma alusel (nt kui sihtrühm on ainult töötavad või töötud inimesed) või kogub Statistikaamet; c. kas osaleja sai kvalifikatsiooni (läbi kindlaksmääratud teadmiste, oskuste ja kompetentside hindamise, nt eksami tulemusel kohaloleku tunnistused ei loe) projekti raames; 8 Andmete säilitamise kohustus on sätestatud struktuuritoetuste seaduses 35. 9 Tegevuse järjekorra number on vajalik Statistikaameti jaoks, need peavad olema ainulaadsed. Selleks tuleks läbi viidava tegevuse ette lisada elluviija lühend, nt TK (Töötukassa), EAS (Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus), RM (Rahandusministeerium) ja sellele järgnevalt järjest numbrid anda, näiteks TK001, EAS035, ARCH259, SIM123. Eesmärk on vältida olukorda, kus tegevuse nimi kirjutatakse valesti (kasvõi 1 erinev täht) ja süsteemi jaoks tekib mitu tegevust, samas kui peaks olema üks.

10 d. kas osaleja keeldus andmeid esitamast. Erandid: Juhul kui osalejal pole Eesti isikukoodi, ta ei tea seda või ei ole nõus avaldama, tuleb tema kohta koguda kõik ESFi raames nõutavad andmed, soovituslikud vormid ANKEET ALGUSES 100% ja ANKEET LAHKUMISEL 100%. Andmete edastamiseks tuleb kasutada vormi LAIENDATUD SISENDTABEL. Kui võib eeldada, et sihtrühma kohta registrites vajalikud andmed puuduvad (isegi kui neile on juba väljastatud Eesti isikukood, nt uussisserändajad, vahetusüliõpilased), tuleb koguda kõik ESFi raames nõutavad andmed, soovituslikud vormid ANKEET ALGUSES 100% ja ANKEET LAHKUMISEL 100%. Andmete edastamiseks tuleb kasutada vormi LAIENDATUD SISENDTABEL. Meetme tegevuses 2.3.1 raviteenusele suunatud isikute kohta esitatakse osaleja käest kogutavast infost ainult isikukoodid (ülejäänud andmed kogutakse registrite alusel 10 ) ning muud andmed, mille niikuinii esitab toetuse saaja, vormil SISENDTABEL. Toetuse saaja lisab osaleja kohta, kas tema alkoholi liigtarvitamise riskitase on vähenenud 6 kuud pärast alkoholi tarvitamise vähendamisele suunatud teenuste osutamise algust. Meetme tegevused 1.5.4, 1.6.2, 2.1.1, 2.1.2, 2.2.1, 2.2.3, 2.3.1, 3.1.1, 3.2.1- tegevuste, milles osalejad panustavad lisaks ühistesse indikaatoritesse ka Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014 2020 11 väljundnäitajatesse, numbrisse SISENDTABELIS ja LAIENDATUD SISENDTABELIS lisab toetuse saaja OP, mis võimaldab neid tegevusi teistest eristada, näiteks SOM005OP. Meetme tegevus 2.2.1 toetuse saaja lisab osaleja kohta vormil SISENDTABEL või LAIENDATUD SISENDTABEL, kas tegemist on: o osalejaga, kes sai aasta jooksul ESFist toetatud hoolekandeteenuseid ning kelle toimetulek seeläbi paranes. o osalejaga, kes sai aasta jooksul ESFist toetatud hoolekandeteenuseid ning kelle toimetulek paranes ja kelle puhul välditi ööpäevaringsele institutsionaalsele teenusele suundumist. 3.1.1 toetuse saaja lisab (vormil SISENDTABEL või LAIENDATUD SISENDTABEL) kõikide osalejate kohta, kelle töövõime hinnati osaliseks, hindamise kuupäeva. 2.2. Toetuse saaja andmete edastamine Toetuse saaja peab iga tegevuse alguses koondama EK andmekorje nõuete täitmiseks vajalikud osalejate andmed (olenemata sellest, kas andmed on täielikud või mitte) estati vormidel või Exceli vormil SISENDTABEL või LAIENDATUD SISENDTABEL (viimastel olemas kontrollvalemid andmete korrektsuse jälgimiseks). SISENDTABEL_020120 19 Toetuse saaja registreerib nende tegevuste korral, mis kuuluvad andmekorje nõude alla, kõikide osalejate kõik tegevused. Sama osaleja käest juba küsitud andmeid ei pea ilmtingimata iga 10 Meetme tegevuse 2.3.1 Alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise ja nõustamise teenuse ning alkoholisõltuvuse raviteenuse arendamine ning osutamine raames saavad teenust alkoholi liigtarvitavad inimesed, kelle anonüümsuse tagamiseks ei korjata muid andmeid peale isikukoodide, et tagada tegevuse eesmärgipärane rakendumine ja osalejate privaatsus. 11 Kättesaadav: http://www.struktuurifondid.ee/et/oigusaktid/rakenduskava-2014-2020

11 kord uuesti küsima (uude tegevusse sisenemisel), kuid tabelisse tuleb panna ühe osaleja kõik erinevad tegevused eraldi reale. Puuduvate andmete korral peab toetuse saaja andma endast parima nende saamiseks (nt mitmepäevased koolitused sisenemisel täidetud info üle vaadata ja võimalusel lasta järgmisel päeval/ korral puuduvad andmed lisada). Tegevuse lõppedes tuleb vormi täiendada olukord vahetult pärast tegevusest väljumist andmetega. Toetuse saaja jaoks on osalejate andmetega tabel kumulatiivne st iga tegevusega lisanduvad uued read osalejate kohta, varasemaid ridu (kus tegevusest ei ole veel väljutud) eestpoolt ei eemaldata, olenemata sellest, kas need on juba korra RÜ-le esitatud või mitte. Kui täielikult esitatud andmed lõppenud tegevuste kohta on juba korra esitatud RÜ-le, siis ei pea nende esitamist kordama. RÜ ei ole kohustatud uuesti esitama Statistikaametile kvartaalselt kumulatiivset tabelit juba kord esitatud ja lõpetatud tegevuste kohta (nt 5 aastat järjest infot juba lõpetatud tegevuste kohta), erandiks on ainult kirje kustutamine. Sellisel juhul vastutab RÜ igal uuel kvartalil lisandunud uute tegevuste edastamise eest ning peab arvet juba esitatud lõpetatud tegevuste andmete üle. Toetuse saaja edastab osalejate andmed RÜ-le kvartali lõpu seisuga kvartalile järgneva kuu teise nädala lõpuks (juuni lõpu seisuga andmed võib edastada nelja nädala jooksul). RÜ võib toetuse saajaga kokku leppida ka erinevad tähtajad (nt Töötukassaga, kus mahud on eriti suured) eeldusel, et RÜ suudab oma tähtaegadest siiski kinni pidada (st enda kontrollimiseks jääva aja arvelt). Andmed tuleb edastada kõikide osalejate kohta, v.a juhul kui on kindel, et 32 akadeemilist tundi osaleja kohta projekti raames täis ei tule. Andmetabeleid ei pea edastama juhul kui antud perioodil pole tegevustes muutusi toimunud (ükski tegevus ei ole alanud ja ükski tegevus ei ole lõppenud). Kui parandamist vajab vähemalt üks järgmistest andmetest: tegevuse kood, tegevuse nimi, projekti number, isikukood, eesnimi, perenimi, alustamise aeg, lõpetamise aeg; siis tuleb vigane kirje uuesti esitada koos kustutatuks märkimise kuupäevaga ja esitada ka uus, parandatud andmetega kirje (kui vajalik). Kui vigade kohta tuleb kiri Statistikaametist, siis lepitakse mh kokku, kas parandamise kirje on vajalik või mitte. Vastavalt STS-i 24 lõikele 17 on toetuse saaja ja lõppsaaja kohustatud tõendavaid dokumente säilitama sama seaduse -s 35 sätestatud tähtajani, mis on põhimõtteliselt viis aastat peale projekti lõppu. STSi 35 täpsustab ka RÜ kohustused dokumentide säilitamistähtaegadest informeerimisel ja vajadusel tõendite säilitamisel RÜ-s. 2.3. Andmete edastamine Statistikaametile RÜ koondab vajadusel tabelid ning edastab vastavalt toetuse saajalt laekumisele (st sagedusega kord kvartalis projekti kohta, hiljemalt kvartalile järgneva kuu lõpuks, juuni andmed hiljemalt augusti teise nädala lõpuks) elektroonilise andmeedastuskanali estat kaudu. RÜ edastab üldjuhul ainult need andmed, mis on lisandunud, mille osas on toimunud täiendusi või mis vajavad kustutamist. Andmete edastamise protsessi täpsustamiseks on Statistikaamet koostanud juhendi ESF tegevustes osalejate andmekorje rakendusüksustele. Juhul kui RÜ aruandeperioodi kohta aruannet ei esita, tuleb Statistikaameti infosüsteemis kinnitada tühi aruanne. RÜ tagab toetuse saaja andmete vajalikud kontrollid vastavalt oma protseduuridele.

12 4. Statistikaameti ülesanded 3.1. Andmekorje Statistikaametis Statistikaamet korraldab puuduvate andmete korje isikukoodide alusel vastavalt kokkuleppele RM riigieelarve osakonnaga. Juhul, kui vigase isikukoodi tõttu ei ole võimalik isikut kindlaks teha muude andmete toel, ei arvestata isiku andmeid ESFi andmekorjes, küll aga arvestatakse neid koondandmetes. Statistikaamet ehitab oma süsteemi üles selliselt, et ühe projekti raames erinevates tegevustes korduvalt osalevate isikute korral läheks arvesse esimese sisenemise andmed ja viimase väljumise andmed, sh 6 kuu andmed peale viimast väljumist. Indikaatorite arvestusse lähevad kõik need osalejad, kes on tegevusega alustanud (esmakordne alustamine) olenemata sellest, kas tegevus on lõpetatud või mitte, juhul, kui projekti raames osaletakse tegevustes kokku vähemalt 32 akadeemilist kontakttundi. Tulemusnäitajaid arvestatakse ainult viimase väljumise järel. 6 kuu küsitlus pikaajalise tulemusnäitaja osaleja, kes tegevusse sisenemisel töötas ning kelle olukord tööturul on kuus kuud pärast tegevusest väljumist paranenud kohta andmete saamiseks viiakse läbi kasutades rakendust VVIS (rahvaloenduse veebiküsitluse rakendus). Andmeid saab sisestada eesti, inglise ja vene keeles. Teavitused saadetakse e-kirjaga (juhul kui osaleja on grupis sisserändajad, teise riigi taustaga isikud või rahvusvähemused, saadetakse e-kiri eesti, inglise ja vene keeles, muul juhul eestikeelsena), vajadusel üks meeldetuletus e-kirjaga, telefoniga meeldetuletust või andmete kogumist ei toimu. Vastajal on võimalik saada konsultatsiooni telefoni või e-kirja teel SA klienditoelt. Isikute kohta, kelle meiliaadress on muutunud või kes ei vasta, kasutatakse registrite andmete analüüsi tulemusi. Osalejate koondarvu (osalejate koguarv EK aastaaruande vormi 12 tabelis 4A) tuleb lugeda ka kõik need osalejad, kelle isikuandmeid kavatseti korjata, aga kus andmete täielikkuse nõuet täita ei õnnestunud. Siia alla ei kuulu need osalejad, kelle isikuandmeid ei kavatsetudki koguda (kes ei osalenud tegevustes üle 32 akadeemilise kontakttunni). 3.2. Andmete saamine Statistikaametilt Rakendusasutused ja rakendusüksused saavad ESF andmekorje käigus kogutud osalejate andmeid kasutada täiendavate analüüside tegemiseks vastavalt Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete kasutamise korrale 13 Konfidentsiaalsete andmete kasutamiseks statistiliste analüüside tegemiseks tuleb Statistikaametile esitada taotlus ning andmed edastatakse selliselt, et on välistatud kasutaja otsene ligipääs. Seetõttu on projektipõhised isikustamata andmed (1 osaleja = 1 rida, osalejatele antud eraldi kood, mille alusel on vajadusel võimalik isikut tuvastada) kättesaadavad märtsis eelmisel aastal lõppenud projektide kohta (andmed ESFi andmekorje alla kuuluvate aasta lõpu seisuga lõppenud projektide kohta esitab Statistikaametile RM), mille viimasest tegevusest on möödunud 9 kuud 14 või vastavalt kokkuleppele RÜ-ga muul ajal (sisendina hindamistesse, projektiauditisse; SOMi projektide 12 Eestikeelne vorm kättesaadav: http://eur-lex.europa.eu/legalcontent/et/txt/pdf/?uri=oj:jol_2015_038_r_0001&from=en 13 Kättesaadav: http://www.stat.ee/konfidentsiaalsete-andmete-kasutamine 14 9 kuud on kokku lepitud arvestusega, et 6 kuu möödumisest ühe kuu jooksul avab Statistikaamet küsitlusvooru, vastamiseks peab ka aega jääma ning andmete töötlemiseks/ esitamiseks.

13 2014-2020.3.01.001.01.15-0004 ja 2014-2020.3.01.001.01.15-0005 korral igal aastal märtsist), vormil OSALEJAD. Konfidentsiaalsete andmete taotlus Statistikaameti kontaktisik edastab RÜ kontaktisikule: 1) tegevuste koondandmed (1 tegevus=1 rida, osaleja unikaalne tegevuse tasandil, kõik kogutud näitajad) aastate lõikes, meeste ja naiste kohta (sisend rakenduskava indikaatorite täitmiseks) ja projekti tasandi koondandmed (1 projekt=1 rida, 1 osaleja ühes projektis 1 kord, kõik kogutud näitajad) aastate lõikes, meeste ja naiste kohta (selle alusel võimalik RÜ-l kontrollida EK aruande andmeid) 1 kord aastas, ajavahemikus 1-15.märts 31. detsembri seisuga, vorm KOONDTABEL; 2) kogutud andmete baasil muus formaadis tabelid eelneval kokkuleppel. Statistikaameti kontaktisik edastab RM riigieelarve osakonna kontaktisikule ja RÜ kontaktisikutele: 3) EK aastaaruande vormidele A2 ja A4 vastavad tabelid 1 kord aastas ajavahemikus 1.- 15. märts. Kuna andmed eelmisel aastal osalenute puude olemasolu kohta laekuvad märtsis, esitab Statistikaamet lõpliku versiooni (st uuendatud info puude olemasolu kohta) hiljemalt 30. aprilliks. Kokku lepitud vormid on lisatud tabelis: TULEMUSED_020120 19 5. Toetuse andmise tingimustes ESFi andmekorje nõuete täpsustamine Toetuse andmise tingimuste koostamise nõuete kohta on Riigi Tugiteenuste Keskus välja andnud juhendmaterjalid 15, mis lühidalt käsitlevad ka ESFi andmekorje nõuete täpsustamist. Toetuse andmise tingimustes ja seletuskirjas tuleks täpsustada, kas STS 24 lg 7 kehtib 100%, osaliselt (kui, siis milliste tegevustele, millistele sihtgruppidele) või ei kohaldu (miks). 4.1. Avatud taotlemine Toetuse saaja ja partneri kohustused - lisaks STS 24 punktile 7 viitamisele on soovituslik: võimalusel täpsustada andmekorje kohustuse ulatus ehk milliste tegevuste milliste sihtrühmade andmeid tuleb koguda. Juhul, kui toetuse andmise tingimustes ei ole võimalik andmekorje kohustuse ulatust piisavalt selgelt kirjeldada, tuleb see määratleda taotluse rahuldamise otsuses; sätestada kohustus esitada ESF osalejate andmed (millised) RÜ-le kord kvartalis RÜ ette antud vormil; 15 Toetuse andmise tingimuste määruse ja seletuskirja juhend, kättesaadav (vajalik Ekstraneti kasutajaõigus): https://www.struktuurifondid.ee/et/system/files/ekstraneti_infomaterjalid/tat_maaruse_seletuskirja_juhend_110614.doc

14 sätestada taotluse rahuldamise otsuse sisu määratledes, et taotluse rahuldamise otsus täpsustab toetuse saaja kohustusi seoses osalejate andmete kogumise kohustusega. 4.2. Toetuse andmine rakendusasutuse tegevusteks Elluviija kohustused - STS 24 p 7 paneb isikuandmete kogumise kohustuse ka elluviijale vastavalt ÜSM art 125 lg 2 punktile e ja ESFi määruse 1304/2013 lisale 1. Lisaks STS 24 punktile 7 viitamisele on soovituslik: täpsustada andmekorje kohustuse ulatus ehk milliste tegevuste milliste sihtrühmade andmeid tuleb koguda; sätestada kohustus esitada ESF osalejate andmed (millised) RÜ-le kord kvartalis RA või RÜ ette antud vormil. 4.3. Seletuskiri Soovituslik sõnastus õigusakti seletuskirja toetuse saaja ja partneri kohustuste või elluviija kohustuste punkti juurde juhul, kui kehtib kohustus osalejate detailseid isikuandmeid koguda: vastavalt struktuuritoetuste seaduse 24 lõikele 7 peab toetuse saaja korraldama osalejate andmekorje. Andmekorje nõuded on täpsustatud Euroopa Komisjoni juhendites (2014 2020 programmperioodi Euroopa ühtekuuluvuspoliitika seire ja hindamise Euroopa Sotsiaalfondi juhendmaterjal 16 ning 2014 2020 programmperioodi Euroopa ühtekuuluvuspoliitika seire ja hindamise Euroopa Sotsiaalfond juhis lisa D 17 andmete kogumise ja valideerimise praktiline juhis) ning täpsem töökorraldus korraldusasutuse juhendis Euroopa Sotsiaalfondi tegevustes osalejate andmekorje juhend perioodi 2014 2020 struktuuritoetusi rakendavatele asutustele. Euroopa Komisjoni andmekorje nõuete täitmiseks kogub toetuse saaja osalejatelt, kellele andmekorje kohustus kohaldub, isikuandmed ulatuses, mis on vajalik registritest andmekorje teostamiseks (isikukood) ning mis ei ole olemasolevatest registritest ammendavalt kättesaadavad vastavalt RM RO juhendile. 4.4. Toetuse rahuldamise otsuses ESFi andmekorje nõuete täpsustamine Toetuse rahuldamise otsuses peaks olema eraldi välja toodud, aga veel konkreetsemalt, mis ulatuses kehtib kohustus ESFi andmekorjet teostada (millised tegevused, millised sihtrühmad), mis andmed tuleb toetuse saajal endal koguda ja mis andmed kogutakse süsteemiüleselt ning missuguse sagedusega ja mis formaadis tuleb osalejate andmed rakendusüksusele esitada. Eriti oluline on see välja tuua, kui toetuse andmise tingimuste õigusaktis vajalikud viited puuduvad või alles koostatavatesse õigusaktidesse ei ole nii konkreetselt võimalik sisse kirjutada. 6. ESF ühised väljundnäitajad üksuste kohta ESFi ühiseid väljundnäitajad üksuste kohta on järgmised: 1) projektide arv, mille on osaliselt või täielikult viinud ellu sotsiaalpartnerid (ametiühingud: Eesti Ametiühingute Keskliit, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon, Eesti Tööandjate Keskliit) või valitsusvälised organisatsioonid 16 Kättesaadav aadressil: https://ec.europa.eu/sfc/en/system/files/ged/esf%20monitoring%20and%20evaluation%20guidance.pdf 17 Kättesaadav aadressil : http://ec.europa.eu/sfc/en/system/files/ged/annex%20d%20%e2%80%93%20practical%20guidance%20on%20data%20coll ection%20and%20validation.pdf

15 (mittetulundusühingud, vabatahtlikud kodanike ühendused, mis on mingi ülesande täitmisele orienteeritud); 2) projektide arv, mis suurendavad naiste jätkusuutlikku osalust ja edu tööhõives (eesmärgiks muuhulgas naiste vaesuse vähendamine, soopõhise eristamise vähendamine, soopõhiste stereotüüpidega võitlemine tööturul, hariduses, koolitustel; töö ja isikuliku elu ühildamise propageerimine ning meeste ja naistevaheline võrdne kohustuste jaotus); 3) projektide arv, mis on suunatud riigi, piirkonna või kohaliku tasandi haldus- ja ametiasutustele või avalikele teenustele; 4) projekti raames unikaalsete toetatavate mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete, sealhulgas ühistute ja sotsiaalmajanduse ettevõtete, arv (ettevõtted, kus töötab alla 250 inimese ja mille aastane käive ei ületa 50 miljonit eurot ja/või aastane bilansileht ei ületa 43 miljonit eurot). Selleks lisatakse kõikidele ESFi meetme tegevustele SFOSis järgmised kohustuslikud statistilised näitajad, mis tuleb ära vastata kõikide projektide sisestamisel, sh 4. näitaja saavutustaset uuendada projektide vahe- ja lõpparuandega: 1. Kas projekti viivad osaliselt või täielikult ellu sotsiaalpartnerid või vabaühendused? JAH/EI 2. Kas projekti üheks eesmärgiks on naiste jätkusuutliku osaluse ja edu tagamine tööhõives? JAH/EI 3. Kas projekt on suunatud riigi, piirkonna või kohaliku tasandi haldus- ja ametiasusutele või avalike teenuste osutamisele? - JAH/EI 4. Projektist otseselt (nii rahaliselt kui mitterahaliselt) toetatud mikro-, väikese-ja keskmise suurusega unikaalsete ettevõtete (sealhulgas ühistute ja sotsiaalmajandusettevõtete) arv arv Andmed esitada ainult otseste kasusaajate kohta. Kaudsete kasusaajate andmeid ei koguta: o alltöövõtu tegija osutab teenust, mitte ei saa ise kasu ei loeta; o asutused, kellele mingi nt juhendit välja töötatakse, kes seda kasutama hakkavad, on kaudsed kasusaajad ei loeta. Üks üksus ühe projekti raames üks kord lugeda analoogselt osalejatega. 7. Nõustamine Toetuse saaja küsimustele vastab esmajärjekorras RÜ. Juhul kui RÜ ei oska seisukohta võtta, on kontaktisikuks 2014 2020 perioodi seire korraldamise eest vastutav ametnik Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonnas.