Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 16. märts 2015 (OR. en) 7168/15 ÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Delegatsioonid Eelmise dok nr: 7082/15 Teema: COAFR 97 ACP 42 PESC 279 RELEX 221 JA 173 Nõukogu järeldused Guinea lahe tegevuskava (2015 2020) kohta 1. Nõukogu võttis oma 16. märtsi 2015. aasta istungil vastu käesoleva märkuse lisas esitatud nõukogu järeldused. 7168/15 kn/io 1 DG C 1 ET
LSA Nõukogu järeldused Guinea lahe tegevuskava (2015 2020) kohta 1. Nõukogu võtab täna vastu lisas esitatud Guinea lahe tegevuskava (2015 2020), kus antakse ülevaade Euroopa Liidu toetusest kõnealuse piirkonna ja selle rannikuäärsete riikide jõupingutustele paljude meresõidu turvalisuse ja organiseeritud kuritegevusega seotud probleemide. Nii nagu 17. märtsil 2014 vastu võetud strateegias, korratakse ka käesolevas tegevuskavas olulisust, mida Euroopa Liit tiheda koostöö jätkumist Lääne- ja Kesk-Aafrika partneritega, võttes kõik asjakohased meetmed, et võidelda merekuritegude, sh piraatluse ja merel toimuvate relvastatud röövide, ebaseadusliku kalapüügi, inimeste ebaseadusliku üle piiri toimetamise ning inim-, uimasti- ja relvakaubanduse vastu, ning tegeleda probleemide põhjustega, et suurendada pikaajalist julgeolekut ja stabiilsust piirkonnas. 2. Nõukogu rõhutab, et käesoleva tegevuskava eesmärk on pakkuda toetust nii piirkondlikul kui ka riiklikul tasandil, toetada Lääne-Aafrika Riikide ajandusühenduse (ECOWAS), Kesk- Aafrika Riikide ajandusühenduse (ECCAS) ja Guinea lahe komisjoni (GGC) käimasolevaid jõupingutusi ning riike, kes kirjutasid alla Lääne- ja Kesk-Aafrikas piraatluse, relvastatud laevaröövide ja ebaseadusliku merendusalase tegevuse vastase võitluse toimimisjuhendile, mis võeti vastu 2013. aasta juunis Yaoundés Kamerunis toimunud riigipeade tippkohtumisel. Käesoleva tegevuskava rakendamise eesmärk on tugevdada piirkondadevahelist koostööd ning suurendada kooskõlastamist ELi ja selle liikmesriikide ning rahvusvaheliste partnerite vahel. Nõukogu on valmis aitama Lääne- ja Kesk-Aafrika rannikuäärsetel riikidel saavutada püsivat jõukust tervikliku ja valdkondadevahelise lähenemisviisi abil, millega seostatakse hea valitsemistava ja õigusriigi austamise olulisus ning merenduse valdkonna areng, et asjaomase piirkonna riigid saaksid teha rohkem kaubanduskoostööd ja luua töökohti. 7168/15 kn/io 2 LSA DG C 1 ET
3. Nõukogu kutsub kõrget esindajat ja komisjoni üles tihedas koostöös liikmesriikidega alustama Guinea lahe tegevuskava rakendamist, võttes arvesse ELi merendusjulgeoleku strateegiat ja selle tegevuskava, ning tihedas koostöös piirkonna enda ja peamiste rahvusvaheliste partneritega. Sellega seoses jääb nõukogu ootama ELi Guinea lahe peakoordinaatori ametisse nimetamist. Nõukogu pöördub selle küsimuse juurde tagasi vastavalt vajadusele. 7168/15 kn/io 3 LSA DG C 1 ET
LSA LSA ELi Guinea lahe tegevuskava (2015 2020) 1. SSSEJUHATUS 1. Välisasjade nõukogu jõudis 17. märtsi 2014. aasta istungil kokkuleppele Euroopa Liidu Guinea lahe strateegia suhtes, mis on kavandatud toetama Aafrika riikide juhitava piirkondadevahelise Yaoundé protsessi algatusi Lääne-Aafrika Riikide ajandusühenduse (ECOWAS), Kesk-Aafrika Riikide ajandusühenduse (ECCAS) ja Guinea lahe komisjoni (GGC) vahel. ELi Guinea lahe strateegia põhineb ühisteatisel ELi strateegia komponendid Guinea lahe probleemide lahendamiseks 1 ning täiendab Euroopa Liidu üldist merendusjulgeoleku strateegiat 2. 2. 2013. aasta juunis Yaoundés toimunud riigipeade tippkohtumisel, kus olid esindatud 25 Lääne- ja Kesk-Aafrika riiki ning piirkondlikku organisatsiooni (selline kahe piirkonna kohtumine leidis aset esimest korda), võeti vastu ECCASi, ECOWASi ja GGC vaheline Lääne- ja Kesk-Aafrika meresõidu turvalisust käsitlev vastastikuse mõistmise memorandum ja toimimisjuhend, et käsitleda meresõidu turvalisuse puudumist selle kõige laiemas tähenduses, sealhulgas piirkondadevahelise koordinatsioonikeskuse loomist rakendamise üle järelevalve teostamiseks. Kõnealune keskus alustas tööd 11. septembril 2014 Yaoundés (Kamerun). 1 2 JON (2013) 31 11205/14 7168/15 kn/io 4
3. Käesoleva tegevuskava eesmärk on viia ellu ELi strateegiat, tuginedes selle neljale strateegilisele eesmärgile: luua ühine arusaam ohu ulatusest; aidata piirkonna riikide valitsustel luua tugevad, mitmepoolsed institutsioonid; toetada tugeva majanduse arengut; tugevdada koostööstruktuure. Lisaks püüab tegevuskava toetuda Yaoundé tippkohtumisel saadud piirkondlikule impulsile ning pakkuda asjakohast toetust piirkondlikele organisatsioonidele ja ka konkreetsetele riikidele, 3 et aidata neil probleemide lahendamiseks koostada tõhusaid strateegiaid, mida rakendada kooskõlastatud viisil vastavalt Yaoundé toimimisjuhendile 4. 4. EL püüab samuti tagada, et tema sekkumised arengupoliitika, rahu kindlustamise, konfliktide ennetamise ja rahvusvahelise julgeoleku valdkonnas on üksteist tugevdavad. ECOWASi, ECCASi ja üksikute riikidega jätkatakse vastavalt vajadusele korrapärast dialoogi, et tagada ühine arusaam sellest, mis on vajalik ja saavutatav. Näiteks annab ECOWASi integreeritud merendusstrateegia rakendamise toetamine võimaluse saavutada vastastikku kasulikud eesmärgid. Kaasav ja jätkusuutlik majanduskasv on oluline pikaajalise vaesuse vähendamise seisukohalt, mis on liidu välistegevuse esmane eesmärk. Seetõttu peaks EL edendama kaasavamat majanduskasvu, mille puhul on inimestel võimalik osaleda rikkuse suurendamises ja uute töökohtade loomises ning sellest kasu saada. 3 4 2013. aasta juunis Yaoundés toimunud riigipeade tippkohtumisel vastu võetud Lääne- ja Kesk-Aafrikas piraatluse, relvastatud laevaröövide ja ebaseadusliku merendusalase tegevuse vastase võitluse toimimisjuhendile allakirjutanud riigid on järgmised: Angola, Benin, Burkina Faso, Burundi, Kamerun, Cabo Verde Vabariik, Kesk-Aafrika Vabariik, Tšaad, Kongo, Côte ďvoire, Kongo Demokraatlik Vabariik, Ekvatoriaal-Guinea, Gabon, Gambia, Ghana, Guinea, Guinea-Bissau, Libeeria, ali, Niger, Nigeeria, São Tomé ja Príncipe, Senegal, Sierra Leone ja Togo. Link Yaoundé toimimisjuhendile: http://pages.au.int/sites/default/files/code%20of%20conduct.pdf 7168/15 kn/io 5
5. Hiljutistes aruannetes ja hinnangutes merenduse valdkonna rahvusvahelisest organiseeritud kuritegevusest lähtuva ohu kohta, nagu on määratletud Yaoundé toimimisjuhendis, 5 tuuakse esile püsivalt ebastabiilne ja potentsiaalselt halvenev julgeolekuolukord. Guinea laht on alati olnud piraatluse ja merel toimuvate relvastatud röövide kriisikolle. Rahvusvahelise erendusbüroo andmetel toimus 2013. aastal 18% ja 2014. aastal 16% kogu maailma rünnakutest Guinea lahes. Viimase kümne aasta jooksul on ligikaudu 80% kõikidest vägivaldsetest rünnakutest laevade vastu toimunud territoriaalvetes, millest kõige haavatavamad on sadamapiirkonnad. Kuid viimasel paaril aastal on toimunud nihe, mille tulemusel leiavad kõnealused juhtumid aset avamerel ning on lääne ja lõuna suunas laiema geograafilise ulatusega 6. Guinea lahe vetes viibib igal ajahetkel keskmiselt 30 40 ELi liikmesriikide lipu all sõitvat või ELi liikmesriikidele kuuluvat laeva, mis on piraatide ja kurjategijate rünnaku alla sattumise ohus. Üldteada on rünnakutest vähene teatamine, mille tõttu on statistika kõikuv ja ebatäpne, kuid ELi tegevuse põhjendamiseks on üldine suundumus piisavalt murettekitav. Eeskätt on seda meremeeste suhtes toime pandud vägivallaaktide sagenemine, 7 mis on 2015. aastal nõudnud juba ühe kreeklasest meremehe elu 8. 5 6 7 8 Toimimisjuhendi rakendamise eesmärgil hõlmab rahvusvaheline organiseeritud kuritegevus merenduse valdkonnas järgmisi toiminguid: piraatlus ja relvastatud laevarööv, rahapesu, ebaseaduslik relva- ja uimastikaubandus, ebaseaduslik nafta punkerdamine, toornafta vargus, inimkaubandus, inimeste ebaseaduslik üle piiri toimetamine, merereostus, ebaseaduslik, teatamata ja reguleerimata (ETR-) kalapüük ning mürgiste jäätmete ebaseaduslik kaadamine. Kerala piraatlusjuhtum Angola ranniku lähedal 2014. aasta jaanuaris. Rahvusvahelise erendusbüroo igakuised aruanded, nt 2014. aasta juunis oli viiest teatatud juhtumist kaks seotud 65 meeskonnaliikme pantvangi võtmisega ning relvi ja nuge kasutati viiest teatatud juhtumist neljal korral. 2014. aastal teatati kaheksast meeskondade suhtes toime pandud vägivalla juhtumist, üheksast relvade kasutamisega seotud juhtumist ja 66 meeskonnaliikme pantvangi võtmisest võrreldes 0 juhtumiga ndia ookeanil, 28 juhtumiga alaka väinas ja 43 juhtumiga Lõuna-Hiina merel (allikas: O Global ntegrated Shipping nformation System (globaalne integreeritud laevanduse teabesüsteem GSS), http://gisis.imo.org). Kokku teatati 2014. aastal 24 juhtumist võrreldes kolme juhtumiga ndia ookeanil, kuigi tõenäoliselt on see arv tegelikkuses kaks korda suurem. Kalalaeva ründamine Ghana ranniku lähedal 30. jaanuaril 2015. 7168/15 kn/io 6
6. EL tunneb muret ohu pärast, mida ebaseaduslik tegevus merel, eelkõige piraatlus ja merel toimuvad relvastatud röövid meremeeste ja teiste isikute turvalisusele kujutab, muu hulgas inimröövide, pantvangi võtmise ning piraatide ja piraatlusega seotud isikute vägivalla suurenemise kaudu. Seetõttu on oluline luua sobiv piirkondlik õigusraamistik sellise kuritegevuse ennetamiseks ja takistamiseks, et tagada piraatluse ja merel toimuvate relvastatud röövidega seotud isikute vahistamine, kinnipidamine, vastutusele võtmine ja süüdimõistmine kooskõlas rahvusvaheliselt tunnustatud eeskirjadega ja rahvusvahelise õiguse põhimõtetega 9. Tegevuskavas püütakse samuti toetada algatusi, millega pakutakse asjakohast abi piraatide poolt röövitud või pantvangi võetud ELi meremeestele, sealhulgas sagedasemate diplomaatiliste kontaktide kaudu vastutavate riigiasutustega ning tuginedes Rahvusvahelise ereorganisatsiooni (O) 10 egiidi all toimuvatele olemasolevatele algatustele, samuti käimasolevatele ELi algatustele, mille eesmärk on toetada kaitset merekuritegevuse eest, näiteks ELi merendusjulgeoleku strateegias kavandatud algatustele, ELi meretranspordipoliitika vahepealset läbivaatamist käsitlevale Ateena deklaratsioonile, mille nõukogu võttis vastu 2014. aasta juunis, ning Euroopa rannikuvalveteenistuse foorumi asjakohasele tööle. 9 10 Eelkõige ÜRO 10. detsembri 1982. aasta mereõiguse konventsioon (UNCLOS), eriti selle artiklite 100, 101 ja 105 asjaomased sätted, kus sätestatakse piraatluse ja merel toimuvate relvastatud röövide vastane ning muu ookeanidega seotud tegevust käsitlev õigusraamistik (vrd ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioon 2039 (2012)). Eelkõige seoses O assamblee resolutsiooni A.1069 (28) sätetega. 7168/15 kn/io 7
7. erekaubandusega, sealhulgas Guinea lahest alguse saavate või seal lõppevate energia tarnekanalitega 11 tegelevad suuresti ettevõtted ELi liikmesriikidest, mis on enamikule kõnealuse piirkonna riikidele peamine eksporditurg. Euroopa impordib ligikaudu 13% oma naftast ja 6% gaasist Lääne-Aafrikast. Rannikuäärsete riikide majandust võib kahjustada ka rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse mõju merekindlustusmaksetele. Peale selle on Lääne-Aafrika vetes hinnangute kohaselt ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi (ETR-kalapüügi) tase maailmas kõige suurem, moodustades kuni 37% piirkonna püügist, mis läheb rannikuäärsetele riikidele maksma ligikaudu 1,3 miljardit dollarit aastas ning ohustab tõsiselt rannikuäärsete kogukondade toiduga kindlustatust ja elatusvahendeid 12. 8. uret tekitab ka asjaolu, et terrorismioht piirkonnas suureneb endiselt ning tõenäoliselt sageneb kuritegevus nagu inimröövide toimepanemine lunaraha eesmärgil, näiteks enne Nigeeria presidendivalimisi 2015. aasta alguses. Samuti sageneb üle nõrkade maismaa- ja merepiiride salakaubavedu ja ebaseaduslik üle piiri toimetamine (narkootikumid, inimesed, relvad) ning sellega seotud rahapesu, kasutades ära jätkuvat ebakindlust, eelkõige Sahelis ja teistes riikides. Kavalad ja äärmiselt kohanemisvõimelised kuritegelikud võrgustikud on kanda kinnitanud kogu piirkonnas 13. 11 12 13 Hinnangute kohaselt läheb nafta ja süsivesiniku vargus ainuüksi Nigeeriale maksma umbes kuus miljardit USA dollarit aastas. Kõnealuses piirkonnas sõltub ligikaudu üheksa miljonit inimest elatise teenimisel kalapüügist ja kala moodustab 41% loomsete valkude tarbimisest. Allikad ETR-kalapüügi kohta; aailmapank, fondi Environmental Justice Foundation aruanne Pirate Fishing Exposed: the Fight against llegal Fishing in West Africa and the EU (2012). Allikas: ÜRO uimastite ja kuritegevuse vastu võitlemise büroo (UNODC). 7168/15 kn/io 8
2. OLUKORD PRKONNAS 9. Piirkondadevaheline koordinatsioonikeskus loodi selleks, et kolm piirkondlikku organisatsiooni saaksid teostada järelevalvet Yaoundé toimimisjuhendi rakendamise üle ning sellel keskusel on üldised strateegilise ja poliitilise tasandi volitused ja pädevus, et suunata ressursse ja vahendeid ühest piirkonnast teise, kui see on merekuritegevuse vastu võitlemiseks vajalik. Keskus moodustab järkjärguliselt nii sõjaväelastest kui ka tsiviilisikutest koosneva põhimeeskonna. Ametisse on juba nimetatud sõjaväelasest direktor ECOWASist ja tsiviilisikust asedirektor ECCASist. Kaks keskusele alluvat Lääne- ja Kesk-Aafrika piirkondlikku keskust (CRESAC Kesk-Aafrika meresõiduturvalisuse piirkondlik keskus Pointe-Noire is, mis loodi ametlikult 2014. aasta oktoobris, ning CRESAO Lääne-Aafrika meresõiduturvalisuse piirkondlik keskus, mille vastuvõttev riik on veel otsustamata) ei ole veel tegevust alustanud ja ootavad vahendite mobiliseerimist. CRESACi ja CRESAO piirkondlikust tasemest allapoole jäävad Guinea lahe meresõiduturvalisuse struktuuris viis vööndit (A, D, E, F, G), mis hõlmavad ECOWASi ja ECCASi mereruumi, millest igaühte koordineerib hargmaine koordinatsioonikeskus. A-vööndi koordinatsioonikeskus hakkab asuma Luandas (Angola), kuid keskus ei ole veel tegevust alustanud. D-vööndi koordinatsioonikeskus asub Doualas (Kamerun) ja see on esimene tegevust alustanud vöönd. E-vööndi koordinatsioonikeskus hakkab asuma Cotonous (Benin) ja selle tegevust alustatakse eeldatavasti 2015. aasta märtsis. F- ja G-vööndite koordinatsioonikeskused on alles kavandamisjärgus ning vastuvõtvate riikide kohta pole veel otsust tehtud. Esmatähtis on alustada kõigi nimetatud keskuste tegevust võimalikult kiiresti. 7168/15 kn/io 9
10. Kõigil tasanditel piirkondadevahelisel, piirkondlikul, vööndi ja riigi tasandil on vajalik mitmetasandiline tegevus. Kavas on kombineerida ülalt alla ja alt üles meetmeid, kuna puudub kõigile sobiv üks lahendus, võttes arvesse ulatuslikke omavahel seotud küsimusi merel ja maismaal, riikide erinevat ulatust ning erinevat valmisolekut ja suutlikkust. 11. Kõiki riiklikke mereoperatsioonide keskusi vööndi tasandil, hargmaiseid koordinatsioonikeskusi, piirkondlikke keskusi (CRESAC ja CRESAO) ning piirkondadevahelist koordinatsioonikeskust ei ole kunagi kavandatud üksnes sõjaliste keskustena, vaid alati on silmas peetud mitmepoolset ja mitmetasandilist eesmärki. See on üks peamistest prioriteetidest, mida toetada, kuna omavahel seotud keskuste mitmekihiline struktuur luuakse nii Lääne- kui ka Kesk-Aafrika piirkondades. 12. Riiklikul tasandil on juba mõned head näited, näiteks laevaliikluse seire- ja teabesüsteem (VTS) Ghanas, mis tagab juurdepääsu veost käsitlevale teabele, nimelt sellele, kas veos on ohtlik või reostust tekitav, kas see läbib sadamat transiitveosena või peatub sadamas. Samuti kalapüügi järelevalveüksus, mis loodi Ghanale ELi ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata kalapüüki käsitleva määrusega 14 antud tõuke tulemusel, et parandada muu hulgas järelevalve- ja vastavussüsteeme, mis hõlmavad samuti kalalaevade püügitegevuse jälgimise varustust. is veel olulisem üksus koosneb mereväe, politsei- ja kalandusametnikest. 14 äärus (EÜ) nr 1005/2008. 7168/15 kn/io 10
13. Naftatööstuse algatus, Accras (Ghana) asuv erekaubanduse ja merendusalase teabe jagamise keskus Guinea laht (TSC-GoG) alustas tööd 2014. aasta märtsis ja seda toetavad mõned ELi liikmesriigid ja teised rahvusvahelised partnerid. Kaubalaevad esitavad keskusele vabatahtlikke aruandeid, mis lihtsustavad merenduse valdkonnast ülevaate saamist Senegalist Angolani. TSC-GoG annab laevadele julgeolekuhoiatusi kahtlaste juhtumite ja rünnakute kohta. Samuti jagab keskus asjakohast teavet kõnealuses piirkonnas asuvate riikide asjaomaste asutustega. TSC-GoG näitab merenduse valdkonnast täpse ülevaate omamise eeliseid ning on võitnud kaubalaevade sektori usalduse. Keskus hakkab tegema koostööd CRESACi, CRESAO ja piirkondadevahelise koordinatsioonikeskusega siis, kui need on suutelised Yaoundé toimimisjuhendit täies mahus täitma. 14. erenduse Valdkonna Analüüside ja Operatsioonide Keskuse narkootikumidevastase võitluse töörühm (AOC-N) on veel üks hea näide tegevusplatvormist, mis toob kokku mitmest ELi riigist pärit eksperdid ja sõjaväelased eesmärgiga võidelda õhu- ja mereteid mööda üle Atlandi ookeani Euroopa ja Lääne-Aafrika rannikualade suunal toimuva ebaseadusliku uimastikaubandusega. See organisatsioon teeb tihedat koostööd Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskusega (ECDDA), Euroopa eresõiduohutuse Ametiga (ESA) ja teiste rahvusvaheliste partneritega, näiteks ÜRO uimastite ja kuritegevuse vastu võitlemise büroo (UNODC), Euroopa välisteenistuse (EEAS), Euroopa Kaitseagentuuri (EDA), Eurojusti, Frontexi ja USA narkootikumide vastase asutusega, samuti peamiste Aafrika riikidega, eelkõige Cabo Verdega, kuid samuti Guineau-Bissauga, nüüd kus seal on järkjärgult taastatud põhiseaduslik kord. 7168/15 kn/io 11
15. Pärast strateegia vastuvõtmist on Euroopa välisteenistus andnud teavet Aafrika suursaadikutele Brüsselis; kõrge esindaja / komisjoni asepresidendi juhtimisel toimus meresõidu turvalisuse alane kohtumine ELi-Aafrika tippkohtumise raames, kus viibisid piirkonna olulised esindajad, 15 ja sellele järgnes 8. 9. veebruaril 2015 Aafrika Liidu ja ELi ministrite kohtumine meresõiduohutuse ja -turvalisuse teemal, kus keskenduti saadud kogemustele ja sellele, kuidas saavutada meresõidu turvalisuse valdkonnas parem koordineerimine ja kogemuste vahetamine Aafrika mandril 16. EL arutas ECOWASi, ECCASi ja GGCga järgmisi samme piirkondadevahelise koordinatsioonikeskuse loomiseks tehtava ettevalmistava töö ajal 2014. aasta aprillist juunini Yaoundés ning osales G7++ Guinea Lahe Sõprade rühmituse kohtumisel ja piirkondadevahelise koordinatsioonikeskuse avamisel 10. 11. septembril 2014 Yaoundés (Kamerun). 16. Positiivsetest märkidest tasuks mainida kõrgetasemeliste kohtumiste sagenemist poliitilisel ja tehnilisel tasandil, et anda hoogu Yaoundé protsessi rakendamisele, mis näitab, et asjaomased valitsused võtavad meresõidu turvalisuse puudumise ohtu tõsiselt. 2015. aasta kevadel on Angolas kavas korraldada Guinea lahe meresõiduturvalisuse ja energiajulgeoleku alane konverents. Togos on 2015. aasta novembris kavas korraldada Aafrika Liidu meresõiduturvalisuse ja merenduse arengu alane tippkohtumine. Viimane G7++ Guinea Lahe Sõprade kohtumine toimus 3. detsembril 2014 Accras (Ghana); ELi tasandil jätkame osalemist kõnealustel kohtumistel ja kutsume kõnelejaid ka Brüsselisse, 17 nagu oleme siiani toiminud Euroopa Liidu Julgeoleku-uuringute nstituudi (EUSS) 18 abiga, kaasates piirkondliku, rahvusvahelise ning akadeemilise ja era-/tööstussektori. 15 16 17 18 Nigeeriast, Kamerunist, Gabonist, Togost, Beninist ja Angolast. Siia lisatakse hiljem ALi link järeldustele. Kameruni mereväe ülem kontradmiral endoua, kes teostas järelevalvet piirkondadevahelise koordinatsioonikeskuse loomise üle, tutvustas 26. novembril 2014 ELi sõjalisele komiteele Yaoundé protsessi piirkondadevahelisi algatusi. EUSS korraldas ELi liikmesriikidega seminari 2013. aasta aprillis (vt linki allpool) ja tööseminari 2014. aasta juulis. Vt linki: http://www.iss.europa.eu/publications/detail/article/fighting-piracy-in-the-gulf-of-guineaoffshore-and-onshore/ 7168/15 kn/io 12
3. RAKENDASVS 17. Nagu on ette nähtud tervikliku lähenemisviisi põhimõtetes, 19 on kavas võidelda mitte üksnes sümptomite vaid ka probleemi põhjustega: siduda omavahel turvalisuse-, juhtimis- ja arengualased väljakutsed nii avamerel kui maismaal; teha asjakohasel juhul järeldused ELi õppetundidest ja kogemustest Aafrika Sarvel ja ndia ookeani lääneosas; ning suurendada kooskõlastamist ELi ja selle liikmesriikide vahel piirkonnas ja samuti rahvusvaheliste partneritega. Kõik rahvusvahelise kogukonna algatused tuleks sünkroniseerida ning need peaksid üksteist täiendama. 18. Tegevuskavas pakutakse võimalusi kombineerida geograafilisi ja temaatilisi prioriteete järgmiste vahendite sidusa ja täiendava kasutamisega: ELi erinevad välisrahastamisvahendid, eelarveväline Euroopa Arengufond 20 ja ELi liikmesriikide osamaksud ELi eesmärkide saavutamiseks. Samuti võiks uurida sünergiat ja vastastikust täiendavust liikmesriikide käimasoleva tegevusega piirkonnas (näiteks Frontexi operatsioonid, projekt Sea Horse ). Lisaks tuleb püüelda tihedama koostöö poole asjaomaste rahvusvaheliste partnerite ja organisatsioonidega, sealhulgas G7++ Guinea Lahe Sõprade rühmituse raames, ning eelkõige ÜRO ja USAga, et teha kindlaks riikliku osaluse suurus piirkondlikul tasandil ning leides valdkonnad vastastikkuse täiendavuse ning panustamise ja jagamise jaoks. 19 20 Tervikliku lähenemisviisi kaheksa põhimõtet: 1. ühine analüüs; 2. ühine strateegiline visioon; 3. keskendumine ennetusele; 4. ELi mitmesuguste tugevate külgede ja võime mobiliseerimine; 5. pikaajalisusele pühendumine; 6. sise- ja välispoliitika sidumine sise- ja välistegevusega; 7. ELi delegatsioonide roll; 8. rahvusvaheline partnerlus. Arengukoostöö rahastamisvahend (arengukoostöö rahastamisvahendi määrus (EL) nr 233/2014, 11. märts 2014), sealhulgas selle üleaafrikaline programm; stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahend (stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahendi määrus (EL) nr 230/2014, 11. märts 2014); AKV-riikide vaheline programm Euroopa Arengufondis ja muud komisjoni peadirektoraatide programmid. 7168/15 kn/io 13
19. Tegevuskavas püütakse samuti parimal viisil ära kasutada kõiki ELi vahendeid, sealhulgas liidu ja selle liikmesriikide ühendatud jõupingutusi ÜVJP/ÜJKP kaudu ja sellega seotud algatust partnerriikide ja piirkondlike organisatsioonide võimekuse tugevdamise toetuseks, et nad oleksid järjest enam võimelised ise kriise ohjama ja ennetama. Tegevuskavas võetakse arvesse panust, mida ELi liikmesriikide tsiviil- ja sõjaline võimekus ja asjatundlikkus annavad ELi terviklikule lähenemisviisile Guinea lahes, nii maismaal kui ka merel. Vajaduse korral tuleks arvesse võtta ka minevikus ja muudest stsenaariumidest saadud kogemusi, näiteks Aafrika Sarvel ja mujal käimasolevatest ÜVJP missioonidest (näiteks EUCAP Nestor ja EUCAP Sahel Niger) saadud kogemusi. Peale selle, nagu on ette nähtud terviklikus lähenemisviisis, on tegevuskava eesmärk tõhustada tsiviil-sõjalisi sünergiaid ja teabe jagamist. 20. Sellegipoolest on veel vaja täita mõned analüütilised lüngad, võttes arvesse merenduse valdkonnas prioriseerimist vajavaid mitmesuguseid ohte ja väljakutseid, sealhulgas mõningaid peamisi valdkondi nagu keskkonnakahju, merepõhja ressursid ja muud majanduslikud aspektid. Samuti on oluline keskenduda peamiste poliitiliste, bürokraatlike ja majanduslike takistuste kõrvaldamisele, et suurendada riikide stiimuleid võtta tõhusaid meetmeid ja jätkusuutlikke lahendusi merekuritegevuse vastu, nagu on kirjas Yaoundé toimimisjuhendis. Tegevuskava rakendamise edenemisel tuleb selles tõhustada konflikti ja kriisi analüüsi, varajast hoiatamist/riskihindamist, erandolukorra plaanimist, kriisiohjet, konfliktiennetust ja konflikti stabiliseerimist ning ühist kavandamist kui olulisi ELi vahendeid, et meie teadmisi laiendada ja meie reaktsiooni paremini suunata. Seda tehes selgitatakse tegevuskavas täpsemalt, millist kaitset võib ELi toetus kõnealuste ohtude eest pakkuda. 7168/15 kn/io 14
21. Samuti on oluline mõõde Guinea lahe piirkonnas toimuv ja sealt alguse saav ränne, millega on seotud selliste ebaseaduslike sisserändajate süstemaatiline hukkumine, kes püüavad väga ohtlikes tingimustes meritsi eri riikidesse jõuda. Avanenud on võimalus tugineda poliitilise tahte praegusele vundamendile. eresõidu turvalisuse suurenemine ja sellest tulenev kuritegevuse vähenemine kahandavad majandusrännet ja suurendavad kaubavahetust, stabiilsust ja jõukust piirkonnas. 22. ELil on paljude muude partneritega võrreldes märkimisväärne suhteline eelis piirkonna riikide kõige olulisema arengupartnerina ning peamise ekspordikaubanduse partnerina. Praegused probleemid seoses merekuritegevuse asjakohase käsitlemisega merel on iseloomulikud üldisematele valitsemistava ja õigusriigi küsimustele maismaal. eresõidu turvalisuse suurendamine on suurema stabiilsuse võimaldaja maismaal ja selle nurgakivi. Siiski ei ole rahalisi vahendeid piisavalt. ELi suurem diplomaatiline osalus ja poliitiline koordineerimine piirkonnas on kavandatud toetama ja ergutama piirkondlikke ja riigipõhiseid meetmeid Yaoundé toimimisjuhendi täitmiseks, 21 samuti dialoogi ja tehnilist tuge juhendamise ja nõustamise vormis, mis kõik on võrdlemisi vähekulukad, kuid väga väärtuslikud. Selles vallas on ELil pakkuda palju praktilisi kogemusi. ELi delegatsioonide ja liikmesriikide saatkondade võrgustikupõhine koordineerimine riiklikel ja piirkondlikel tasanditel aitab tuvastada nende tasandite puudujäägid ja selgitada välja, millist liiki ELi tuge on asjakohane pakkuda. ELi delegatsioonid ja liikmesriikide saatkonnad etendavad koostööprotsessis olulist osa ELi Guinea lahe koordinaatori üldisel juhtimisel. 23. B lisas liigitatakse ELi Guinea lahe strateegia neli peamist eesmärki tabelitesse, mis kajastavad oodatavaid tulemusi ning lühikese, keskpika ja pika rakendamise tähtajaga meetmeid 22. 21 22 Näiteks poliitilisel tasandil ühiseid edasisi samme käsitlevad ja strateegilised dialoogid, mida 2014. aastal peeti Nigeeria, Angola ja Lõuna-Aafrika Vabariigiga. Lühike tähtaeg; keskpikk tähtaeg (üks kuni kolm aastat); pikk tähtaeg (kolm kuni viis aastat). 7168/15 kn/io 15
4. ÜLDSED EESÄRGD JA OODATAVAD TULEUSED 24. Praeguses tegevuskavas antakse tegevusraamistik ELi Guinea lahe strateegia rakendamiseks tänasest kuni 2020. aastani ja peale seda 23. See hõlmab käimasolevaid programme, uusi projekte ja meetmeid, mida hakatakse liidu tasandil koostöös ELi liikmesriikidega ja kooskõlas Euroopa Liidu merendusjulgeoleku strateegiaga rakendama mitmesuguste vahendite ja mehhanismide, sealhulgas võimalike ÜVJP/ÜJKP vahendite ja mehhanismide kaudu. 25. Praeguse tegevuskava üldine eesmärk on panustada Lääne- ja Kesk-Aafrika rannikuäärsete riikide jätkusuutlikku majanduskasvu, rõhutades hästi juhitud, ohutu ja turvalise merendussektori olulisust. Tegevuskavas püütakse selle eesmärgini jõuda Guinea lahe rannikuäärsete riikide suutlikkuse suurendamise kaudu, et tegeleda meresõidu turvalisuse puudumise, organiseeritud kuritegevuse ning ETR-kalapüügi keerukate ja kaugeleulatuvate probleemidega. 26. Järgmise viie aasta jooksul oodatakse järgmisi tulemusi: 1. luua piirkonna riikide ja rahvusvahelise kogukonna ühine arusaam Guinea lahes valitseva ohu ulatusest ning vajadusest sellega tegeleda; 2. aidata piirkonna riikide valitsustel luua tugevad institutsioonid, veeteede ametid ja mitmepoolne suutlikkus tagada teadlikkus olukorrast merel, meresõidu turvalisus ja õigusriigi austamine; 3. toetada kooskõlas riiklike ja piirkondlike arengustrateegiatega selle piirkonna tugeva majandusega riike, luua töökohti ja aidata muuta haavatavad kogukonnad tugevamateks, et suuta kuritegevusele ja vägivallale vastu seista; 4. tugevdada koostööstruktuure piirkonna riikide ja piirkondlike organisatsioonide vahel, et võtta vajalikud meetmed nii maalt kui merelt lähtuvate ohtude leevendamiseks. 23 Kuna Euroopa Komisjoni koosseis 2020. aastal vahetub, on see hea tähtaeg enne ELi Guinea lahe strateegia hindamist ja muutmist/ajakohastamist. 7168/15 kn/io 16
27. Nende tulemuste saavutamiseks on kavandatud järgmised meetmed: poliitiline dialoog ja teavitustöö kahepoolsel ja mitmepoolsel tasandil piirkondlike organisatsioonide ja riiklike asutustega selle kohta, kuidas käsitleda erinevaid ohte ja väljakutseid; püüda seada tegevusvaldkonnad tähtsuse järjekorda ning julgustada riiklikku ja piirkondlikku isevastutust suutlikkuse suurendamine ja institutsiooniline toetus Yaoundé protsessi struktuurile ekspertteabe ja tehnilise abi (juhendamine) pakkumine väljaõpe ja varustamine toetus piirkondlikule koostööle ja teabevahetusele; piirkonna riikide julgustamine O ja muude asjakohaste foorumite, näiteks G7++ Guinea Lahe Sõprade rühmituse kaudu, heade tavade ja saadud kogemuste jagamine omavahel ning erasektori ja valdkonna sidusrühmadega ühisoperatsioonid ja -õppused esmatähtsatesse infrastruktuuridesse investeerimise toetamine/lihtsustamine jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu toetamine arenguabi projektide kaudu, mis aitavad kaasa vaesuse vähendamisele toetus kaasaegse info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutuselevõtule koostöö selliste rahvusvaheliste partnerite ja organisatsioonidega nagu USA, O ja G7++ Guinea Lahe Sõprade rühmitus käimasolevad hindamised ning tegevuste ja algatuste kaardistamine, samuti tõhusamad järelevalve- ja hindamismehhanismid tihedad sidemed ja korrapärane konsulteerimine erasektori ja tööstusega kavandatud meetmete rakendamise ja asjakohaste ettepanekute/soovituste/heade tavade teemal, et muu hulgas vältida topelttööd 28. Ülevaade seoses ELi strateegia eesmärkidega oodatavatest tulemustest on toodud A lisas. Üksikasjalikumad ettepanekud meetmete kohta on esitatud B lisas, mis on koostöös liikmesriikidega ELi sekkumiste integreeritud rakendusraamistiku alus. 7168/15 kn/io 17
5. RAKENDANE JA RAHASTANE 29. Tegevuskava rakendamiseks on mitmeid ELi rahastamisvahendeid ja -mehhanisme/viise (nt poliitiline, tehniline koostöö pluss ÜVJP/ÜJKP meetmete laialdased võimalused koostöös liikmesriikide või kolmandate riikidega ja teiste rahvusvaheliste partneritega). õnda meedet juba rakendatakse või valmistatakse ette stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahendi raames pikaajalise tähtajaga meetmed; 24 teised on alles väljatöötamisel (nt säästva kalapüügi partnerluslepingute raames toetatavate meetmete tõhusam koordineerimine stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahendi ja arenguvahendite raames rahastatud meetmetega) ning on ka meetmeid, mis vajavad täiendavaid rahalisi vahendeid. Euroopa Arengufondi vahendid võiksid nii riiklike kui ka piirkondlike soovituskavade kaudu samuti praeguse tegevuskava rakendamisele kaasa aidata. 30. Tööjaotus ja koostöö ELi liikmesriikidega rahastamise ja ühismeetmete osas vähendab topelttööd ja võimaldab eri projektide paremat vastastikust täiendavust suurema kumulatiivse mõju saavutamiseks. Samuti on ette nähtud koostöö teiste peamiste rahvusvaheliste partneritega nagu USA, ÜRO (O, UNODC) ja G7++ Guinea Lahe Sõprade rühmitus. See võib hõlmata panustamist ja jagamist, olemasolevate ja võimalike uute ELi algatuste (nt Väljaõpe ja varustamine ) rakendamist. 24 Guinea lahe olulisi mereteid käsitleva projekti (CRGO) eesmärk on võidelda piraatluse vastu ja selle kaudu toetatakse mitmeid riike (Benin, Kamerun, Ekvatoriaal-Guinea, Gabon, Nigeeria, São Tomé, Togo; omavahel on seotud Ghana ja Côte ďvoire) meresõidu turvalisuse vallas tehtava piirkondliku koostöö jaoks suutlikkuse suurendamisel (koolitused, teabevahetus, kooskõlastamine). Projekt käivitati 2013. aastal neljaks aastaks ja selle eelarve on 4,5 miljonit eurot, mida nüüd veelgi suurendatakse, et täiendada ja tugevdada piirkondlikke ja rahvusvahelisi algatusi laiema Yaoundé protsessi ja piirkondadevahelise koordinatsioonikeskuse toetuseks. 7168/15 kn/io 18
6. JUHTNE JA KOORDNEERNE 31. ELi peakoordinaator koordineerib ELi Guinea lahe strateegia ja käesoleva tegevuskava rakendamist ning tagab süstemaatilise järelevalve ja aruannete esitamise, nagu nähakse ette nõukogu 17. märtsi 2014. aasta järeldustes. Ette on nähtud valdkondlikud ja valdkondadevahelised sidusrühmadega konsulteerimised ELi ja riiklikul tasandil ning tihe koostöö ja korrapärane, vähemalt iga kuue kuu järel toimuv koordineerimine poliitika- ja julgeolekukomiteega. 32. Peakoordinaatori ülesanne on saavutada suurem mõju, ühendades ELi ja piirkonnas tegutsevad ELi liikmesriigid, et saavutada järjekindel, sidus ja vastastikku täiendav vahendite kasutamine ning tõhusam poliitiline kooskõlastamine, sealhulgas tugevdades poliitilist dialoogi piirkondlike organisatsioonide ja riiklike asutustega. 7. EL NNG SENNE JA KAVANDATAV RAHVUSVAHELNE TEGEVUS 33. Juba rakendatakse või valmistatakse ette mitut ELi ja selle liikmesriikide poolt rahastatavat Guinea lahe meresõidu turvalisuse valdkonna meedet. Neid kirjeldatakse lühidalt allpool. 7168/15 kn/io 19
34. CRGO (Guinea lahe olulised mereteed 4,5 miljonit eurot neljaks aastaks) eesmärk on tõsta teabevahetuse taset, ametkondadevahelist koostööd ja koordineerimist Guinea lahe piirkondlikul tasandil. See projekt vaadati läbi, et seda kohandada ja viia see paremini kooskõlla Yaoundé protsessi piirkondlike algatustega. Projekt keskendub nüüd kahele komponendile: meresõidu turvalisuse alane piirkondlik koostöö ja teabevahetus ning mereharidus ja -koolitus. Esimene hõlmab eksperdi lähetamist, kes juba asub Yaoundés, toetades piirkondadevahelise koordinatsioonikeskuse tööd; teine hõlmab piirkondlikke merekoolitusi, mida praegu on pakutud rohkem kui 60 sidusrühmale ning kriisile reageerimise koolitusi, mida on juba pakutud Beninile, Togole, Kamerunile ja Nigeeriale. CRGO projekti pikendati samuti 2017. aasta jaanuarini. Stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahendi pika tähtajaga komponendi raames on ette nähtud 7,5 miljoni euro suurune lisameede, et toetada meresõidu turvalisust laiemas Guinea lahes (Senegalist Angolani) ning ELi Guinea lahe strateegiat ja tegevuskava, mille koostamise etapp on juba alanud ja projektitöö algab niipea kui võimalik 2016. aastal. See võib hõlmata keskustevahelist suhtlust, teabe jagamist ja suutlikkuse suurendamist, eelkõige D- ja E-vööndis, ning järk-järgult laieneda kõikidele vöönditele. 35. Kavas on ka stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahendi lühema tähtajaga (18-kuuline) (ligikaudu 1 miljon eurot artikli 3 alusel) meede (Rahvusvahelise ereorganisatsiooni piirkondadevahelisse koordinatsioonikeskusesse lähetatud eksperdi ja lõunapoolsete riikide vahelise teabevahetuse juhendamine/suunamine), mille eesmärk on lähetada ekspert Yaoundésse 2015. aasta märtsis. O on alates 2006. aastast teinud Lääne- ja Kesk-Aafrikas koostööd Lääne- ja Kesk-Aafrika ereorganisatsiooniga (OWCA) tervikliku rannikuvalve ülesandeid täitva võrgustiku edendamisel, julgustades ühendatud, mitmepoolset lähenemisviisi mereõiguse jõustamisele, sealhulgas ergutades ebaseadusliku kaubanduse vastast võitlust, piirikontrolli, meresõidu ohutust ja turvalisust ning merekeskkonna kaitset. O ekspert ja CRGO ekspert pakuvad täiendavat sünergiat ja potentsiaali piirkondadevahelise koordinatsioonikeskuse jaoks, et sel oleksid parimad võimalused kujuneda usaldusväärseks ja elujõuliseks institutsiooniks. 7168/15 kn/io 20
36. Alates 2009. aastast on EL stabiliseerimise rahastamisvahendi 25 raames eraldanud peaaegu 50 miljonit eurot rohkem kui 40 riigile Aafrikas, Ladina-Ameerikas ja Kariibi meres kokaiini liikumistee juhtprogrammi kaudu, et toetada nende riikide jõupingutusi võitluses organiseeritud kuritegevuse ja ebaseadusliku uimastikaubanduse vastu. Lääne-Aafrikas praegu rakendatavad komponendid hõlmavad meresadamate koostööprojekti SEACOP, et luua asutustevahelised teabe- ja kontrolliüksused, eesmärgiga otsida läbi kahtlased saadetised ning julgustada piirkondlikku ja piirkondadevahelist koostööd mereteedel toimuva salakaubaveo vastu; lennujaama sideprojekti ARCOP, et moodustada valitud lennujaamades konfiskeerimise rakkerühmad ja anda neile juurdepääs rahvusvaheliste õiguskaitseasutuste andmebaasidele; Lääne-Aafrika politseiteabesüsteemi WAPS, et toetada mõnes katseriigis riiklike ja võimalusel piirkondlike andmebaaside loomist, eesmärgiga koguda asjakohast politseiteavet; projekti AL-WA, et julgustada piirkondadevahelisi ja rahvusvahelisi jõupingutusi rahapesu tõkestamise vallas koos rahapesu andmebüroode ja õiguskaitseametnikega. Praegu ette valmistatavad tulevased asjakohased meetmed hõlmavad toetust piirkondlikule/piirkondadevahelisele kriminaaluurimisele ja kriminaalõiguskoostööle kokaiini liikumisteel asuvate riikide vahel. 37. ELi programmil Aafrika meretranspordisektori toetamine on kolm projekti (algasid 2014. aasta juulis 5 miljonit eurot ja kestavad 2016. aastani), mida rahastatakse Euroopa Arengufondist (AKV riikide vaheline) ning mis on keskendunud Lääne- ja Kesk-Aafrikale, meresõidu ohutusele, sadamate tõhususele ja sadamariigi kontrollile, andmete ajakohastamisele ja andmevahetusele. Selle programmiga on liitunud Aafrika Liit (AL), ECOWAS, ECCAS ja OWCA; toetust võivad saada kõik 28 OWCA riiki. 25 Stabiliseerimisvahendi määrus (EÜ) nr 1717/2006, 1. jaanuar 2007. 7168/15 kn/io 21
38. EL käsitleb ETR-kalapüüki vastavas ELi määruses ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi kohta 26 ning komisjon ja Euroopa Kalanduskontrolli amet toetavad suutlikkuse suurendamist kalapüügi seire, kontrolli ja järelevalve valdkonnas ning eelkõige, kuid mitte ainult, kalanduse arengu/juhtimise alaseid jõupingutusi säästva kalapüügi partnerluslepingute raames 27. Praegu on lepingud sõlmitud ja protokollid aktiivsed järgmiste riikidega: Cabo Verde Vabariik, Senegal, Guinea-Bissau, Côte d voire, Gabon, São Tomé ja Príncipe. Läbirääkimisi Libeeriaga on kavas alustada 2015. aastal. Samal ajal on allpiirkondlik kalanduskomisjon (CSRP) aidanud Euroopa Arengufondi toetuse abil tugevdada kalapüügi seiret, kontrolli ja järelevalvet. Samuti on mõnda meedet kalapüügi seire, kontrolli ja järelevalve valdkonnas Lääne- ja Kesk-Aafrikas (sealhulgas Guinea lahe piirkondliku kalanduskomisjoniga (COREP) seotud meedet) rahastatud AKV riikide FSH programmist. Need kogemused on rõhutanud vajadust suurendada suutlikkust riiklikul tasandil ja tugevdada koordineerimist piirkondlike kalandusasutuste volituste alusel. Vastavalt ELi terviklikule lähenemisviisile koordineeritakse säästva kalapüügi partnerluslepingute alusel antud ELi toetust arengukoostöö rahastamisvahendi, stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahendi, Euroopa Arengufondi ja muude asjakohaste ELi rahastamisvahendite ning ELi liikmesriikide algatuste kaudu. 39. õned ELi liikmesriigid on samuti aktiivselt kahepoolselt kaasatud. itu neist teeb koostööd piirkonna riikidega, et piirkonna erinevaid sadamaid ajakohastada ja laiendada. Enamasti toimub see tihedas koostöös piirkondlike partnerite, tööstuse ja erasektoriga. Prantsusmaa merevägi viibib alaliselt Guinea lahes seoses Prantsusmaa missiooniga CORYBE. Samuti rakendab ta alates 2011. aastast projekti ASECAR, mis on pühendatud meresõiduturvalisuse asutuste tugevdamisele piirkonnas. Belgia, Taani, taalia, adalmaad, Portugal, Hispaania ja Ühendkuningriik on samuti eri valdkondades aktiivsed. Täiendavalt tuleks uurida nn juhtivate liikmesriikide ideed konkreetsete valdkondade või meetmete puhul (B lisas). 26 27 Nõukogu määrus (EÜ) nr 1005/2008. Komisjoni uurimised tõid endaga kaasa 9 miljoni euro ulatuses trahve ja teenustasusid, mida koguti rannikuäärsetelt riikidelt ja lipuriikidelt 2011. ja 2012. aastal ning nende tulemuseks oli mitu otsust keelata import ELi. 7168/15 kn/io 22
40. Praegu on käimas 11. EAFi programmitöö perioodiks 2014 2020, mis viiakse lõpule 2015. aasta alguses. Nii Lääne- kui ka Kesk-Aafrika piirkondlikes soovituskavades (kokku ligikaudu 1,5 miljardit eurot) on Rahu, julgeolek ja piirkonna stabiilsus määratletud ühe sihtvaldkonnana. Guinea laht eristub seoses võimaliku toetusega kõnealuste programmide raames, mis hõlmavad piirkonna turvalisusega ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitlusega seotud rubriike. ECOWASi ja ECCASiga peetakse arutelusid, et hõlmata meetmeid rahapesu ja salakaubaveo vastu, meresõidu turvalisuse võimekuse suurendamiseks ja ETR-kalapüügi vastaseks võitluseks ning kalandus- ja vesiviljelussektorite toetamist piirkondlike prioriteetide seas. 41. itu riiklikku soovituskava on juba allkirjastatud ja need hõlmavad sektoreid, mis on otseselt või kaudselt seotud praeguse tegevuskava rakendamisega. Erilist tähelepanu pööratakse sünergiale ja vastastikusele täiendavusele ELi ja liikmesriikide rahaliste vahendite vahel, sealhulgas ühise kavandamise kaudu riigi tasandil, samuti vahendite suunamise kaudu kõige pakilisematele eesmärkidele. 7168/15 kn/io 23
42. Samuti on oluline teiste rahvusvaheliste partnerite tegevus. USA Riigidepartemangu Aafrika Büroo ja USA Aafrika lahinguüksuste väejuhatus (AFRCO) töötavad eeskätt Lääne- Aafrikas, et tõhustada merel toime pandud organiseeritud kuritegevuse uurimist, rahastades eri õiguskaitseasutustele mõeldud piirkondlikke koolitusseminare ning pakkudes tehnilist abi, et aidata Nigeeria justiitsministeeriumil võtta vastutusele merekuritegevuse, sealhulgas nafta punkerdamise ja inimröövi eest. AFRCO korraldab OBANGAE Expressi iga-aastaseid mereõppuseid Guinea lahes, millest võtavad osa mitte ainult piirkondlikud mereväed, vaid ka ELi liikmesriigid ja teised partnerid nagu Norra ja Brasiilia. Alates 2013. aastast on programmi Aafrika partnerlusjaam raames toimunud õppustesse nagu African Winds ja Sahara Express olnud kaasatud mitme ELi liikmesriigi, USA ja piirkonna riikide merevägi, kes on teinud koostööd väljaõppe ja võimekuse tugevdamise valdkonnas Lääne-Aafrika rannikul. nterpol, mis on uurinud alates 2013. aastast toime pandud rünnakuid, mobiliseerib oma Guinea lahes ning Abidjanis ja Yaoundés asuvad riiklikud keskbürood ning koostab AGWE projekti, et toetada Guinea lahe politseiasutusi merekuritegevuse uurimisel. Kõik nimetatud algatused on väga kasulikud, et tuvastada puudujäägid suutlikkuse suurendamise ja teabe jagamise osas ning käesoleva tegevuskava kohaste meetmete puhul tuleb neid algatusi arvesse võtta. 7168/15 kn/io 24
A LSA KOKKUVÕTE KAVANDATUD TEGEVUSVALDKONDADEST Üldine eesmärk: Lääne- ja Kesk-Aafrika rannikuäärsete riikide jätkusuutlik majanduskasv, rõhutades hästi juhitud, ohutu ja turvalise merendussektori olulisust. Eesmärgid Oodatavad tulemused Ajakav a 28 1. Piirkonna riikide ja rahvusvahelise kogukonna parem ühine arusaam ohu ulatusest ning vajadus sellega tegeleda 2. Tugevdatud mitmepoolsed institutsioonid piirkondlikul ja riiklikul tasandil 1.1 Kahepoolsed dialoogid ECOWASi, ECCASi, GGC, Aafrika Liidu ja riikide valitsustega 1.2 Korrapärased aruanded ja riskianalüüs ELi liikmesriikide ja rahvusvaheliste partneritega 1.3 Tegevuste kohta teabe jagamine kõigi asjaomaste sidusrühmade vahel 2.1 Piirkondlike ja riiklike institutsioonide suutlikkuse suurendamine 2.2 Tõhusam teabevahetus ning kaasaegsete info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate kasutuselevõtt 2.3 Tõhusam õiguskaitse ja õigusalane koostöö (sh toll, rannikuvalve, merepolitsei ja eripolitsei) 2.4 Riikidevahelise (vööndite tasandil) koostöö paranemine / / / / 28 Lühike tähtaeg; keskpikk tähtaeg (üks kuni kolm aastat); pikk tähtaeg (kolm kuni viis aastat). 7168/15 kn/io 25
3. Jõukamad ja vastupanuvõimelisemad majandused ja rannikuäärsed kogukonnad 4. Tugevdatud koostööstruktuurid piirkonnaga ning ELi liikmesriikide ja rahvusvaheliste partneritega 3.1 Peamiste tööstusharude (sh kalandus- ja kaevandussektori) parem juhtimine 3.2 Taristuprojektide, sh sadamate toetamine 3.3 ajanduskasvu ja töökohtade loomise toetamine rannikualadel 3.4 Teadusuuringute hõlbustamine, et mõista soodustavaid põhjuseid, ning noorte- ja haridusalgatuste toetamine kuritegevuse vähendamiseks 4.1 Ergutada tahteavaldusest kaugemale minevat praktilist piirkondlikku koostööd 4.2 Poliitilised dialoogid ja kooskõlastatud lobitöö toimimisjuhendi ja vastastikuse mõistmise memorandumi rakendamiseks 4.3 Toetada ECOWASi, ECCASi ja GGC sisekoordineerimist oma liikmesriikidega, omavahel ja välispartneritega /L /L / / 7168/15 kn/io 26
B LSA KAVANDATUD TEGEVUSRAASTK OODATAVATE TULEUSTE KAUPA 1. TULEUS: Piirkonna riikide ja rahvusvahelise kogukonna parem ühine arusaam ohu ulatusest ning vajadus sellega tegeleda Nr Oodatavad tulemused eetmed 29 ja juhtivad osalejad 30 1.1 Kahepoolsed a) Piirkondlikul tasandil: teha kindlaks dialoogid piirkondlike organisatsioonide peamised osalejad ECOWASi, ning nende mõjuvõim viljakate kahepoolsete ECCASi, GGC, dialoogide võimaldamisel (Euroopa Aafrika Liidu ja välisteenistus). riikide valitsustega mis keskenduvad ELi strateegilistele eesmärkidele ning üldise rahu ja stabiilsuse säilitamisele Guinea lahe piirkonnas (nagu on kirjas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonides nr 2018 ja 2039) b) Piirkondlikul tasandil: ELi poliitilised dialoogid piirkondlike organisatsioonidega hindavad korrapäraselt turvalisust merel ja maismaal ning lünki, suundumusi ja vajadusi, mille tulemusel tehakse kindlaks poliitilise ja operatiivtegevuse võimalused (Euroopa välisteenistus). c) Riigi tasandil: teha riigi ametiasutuste seas kindlaks peamised osalejad, mille tulemusel sõlmitakse kõrgetasemelised kontaktid koos korrapäraste kohaliku tasandi kohtumistega. (liikmesriigid/euroopa välisteenistus) d) Riigi tasandil: teha kindlaks ja hinnata, kas tegu on puudujäägiga rakendamise või reguleerimise (juhtimise) alal või mõlemaga (nt seoses tugevate mitmepoolsete veeteede ametite loomisega). Rakendamise tähtaeg 31 e) Toetada ja edendada ideid piirkondadevahelise koostöödünaamika parandamiseks; tuua eeskujuks näiteid, mida võimalusel järgida, nt AOC-N, TSC-GoG. (liikmesriigid/komisjon/euroopa välisteenistus) f) ELi tasandil: võtta osa ja anda oma panus FOGGi ja/või laiendatud CGPCSi kohtumistel, piirkondlikel (ECOWASi/ECCASi) ministrite kohtumistel ja Aafrika Liidu tippkohtumistel, et ergutada praktilist koostööd Yaoundé protsessi toetuseks. (liikmesriigid/euroopa välisteenistus) 29 30 31 eetmete näol on tegu ELi institutsioonide ja ELi liikmesriikide kooskõlastatud sekkumiste esialgse rakendusraamistikuga. Oma pädevuste ja õiguslike volituste piires. Seda joonealust märkust kohaldatakse kõikide juhtivate osalejate viidete suhtes. : Lühike tähtaeg; keskpikk tähtaeg (üks kuni kolm aastat); L: pikk tähtaeg (kolm kuni viis aastat). 7168/15 kn/io 27
1.2 Korrapärased aruanded ja riskianalüüs ELi liikmesriikide ja rahvusvaheliste partneritega a) Parandada arusaamist riskipõhise lähenemisviisi kasutamise ja maatriksi koostamise abil; võrrelda ohu esinemise tõenäosust selle ohu mõju või tagajärgedega ELi ja Guinea lahe huvidele. (liikmesriigid/euroopa välisteenistus) b) ntegreerida analüüs kohalikul, piirkondlikul ja rahvusvahelisel (ÜRO, AL) tasandil ning ELis temaatilisel ja geograafilisel tasandil eksperdirühma üritustel osalemise/nende ürituste korraldamise hõlbustamise kaudu, kaasates ELi liikmesriikide eksperdid, tööstuse, kodanikuühiskonna organisatsioonid, Aafrika Sarve partnerid, erasektori, tööstuse ja laevandusettevõtjad. (liikmesriigid/euroopa välisteenistus) c) ELi tasandil: Guinea lahe küsimuse paigutamine ELi riikide pealinnade ja peamiste partneritega (USA, Hiina, Jaapan, Brasiilia, Lõuna-Aafrika, Kanada, Austraalia jne) peetavate poliitiliste dialoogide päevakorda võib viia sünkroniseeritud lobitööni enne piirkondlikke ja rahvusvahelisi tippkohtumisi. (liikmesriigid/euroopa välisteenistus) d) Riigi/piirkondlikul tasandil: esitada aruanded ja analüüs huvipakkuvate küsimuste kohta (nt kuidas panustada otsustusprotsessi piirkondlikul, riiklikul ja kohalikul tasandil). (liikmesriigid/euroopa välisteenistus) e) Erasektori tasandil: säilitada tihedad sidemed ja korrapärased konsultatsioonid erasektoriga, eelkõige laevandusettevõtjate ning tööstusliku ja väikesemahulise kalapüügi ning kaevandussektoriga, et võtta nende seisukohti arvesse meetmete vastastikuse täiendavuse tagamiseks. (liikmesriigid/komisjon/euroopa välisteenistus) / / (/) 7168/15 kn/io 28
Nr Oodatavad tulemused eetmed Rakendamise tähtaeg 1.3 Tegevuste kohta teabe jagamine kõigi asjaomaste sidusrühmade vahel a) Riigi tasandil: teha kindlaks peamised doonorpartnerid, mille tulemusel saab selge ettekujutuse kollektiivsetest jõupingutustest kohalikul tasandil ning sellest, kus saavad ELi institutsioonid ja liikmesriigid avaldada mõju ja pakkuda lisaväärtust. b) Rahvusvahelisel tasandil: osaleda ELi liikmesriikide koordineerimispingutustes ja peamiste partnerite tegevustes, et maksimeerida koosmõju ja vältida topelttööd (nt FOGGi andmebaas Oceans Beyond Piracy (ookeanid väljaspool piraatlust) ja/või muud vahendid). (liikmesriigid/euroopa välisteenistus) c) Riigi ja rahvusvahelisel tasandil 32 : kaardistada riikide valitsuste, piirkondlike ja rahvusvaheliste organisatsioonide ning ELi liikmesriikide käimasolev tegevus, et teha kindlaks ELi liikmesriikide ühistöö nišivaldkonnad ja vastastikune täiendavus rahvusvaheliste partnerite jõupingutustega. / 32 Võimalik teabevahetus merekogukonnaga peab olema kooskõlas laevade ja sadamarajatiste rahvusvahelise turvalisuse koodeksi asjaomaste sätetega. Teabe jagaminesõjaliste ja mittesõjaliste (era-)osalejate vahel eeldab järgmist: a) tervikliku ettekujutuse olemasolu mereseirest, mille mõlemad sidusrühmad ühiselt loovad ning b) nende ja kolmandate osapoolte vahel teabe jagamise protokolli koostamine, kuna asjaomane teave on tihti salastatud. 7168/15 kn/io 29
2. TULEUS: Tugevdatud mitmepoolsed institutsioonid piirkondlikul ja riiklikul tasandil Nr Oodatavad tulemused eetmed ja juhtivad osalejad Rakendamise tähtaeg 2.1 Piirkondlike ja riiklike institutsioonide suutlikkuse suurendamine a) Viia läbi vajaduste hindamine, mille tulemusel kaardistatakse suutlikkuse suurendamise programm, et kahandada piraatide võimekust maismaal ja avamerel. (liikmesriigid/komisjon/euroopa välisteenistus) b) Pakkuda piirkondadevahelisele koordinatsioonikeskusele välisekspertide arvamust vastavalt vajadustele ja prioriteetidele c) Toetada piirkondadevahelist koordinatsioonikeskust kommunikatsioonistrateegia väljatöötamisel ning korrapäraselt pakkuda ajakohastatud teavet meetmete, tulemuste, planeerimise ja koordineerimise kohta piirkondlike ja vööndi tasandil asuvate merekeskustega. d) Aidata luua alaliselt kättesaadavad kontaktasutused riigi ja piirkondlikul tasandil, nagu on kirjas toimimisjuhendis, mille tulemusel koostatakse riiklikud ja piirkondlikud organisatsiooniskeemid, mida levitatakse asjakohastele keskustele. e) Riigi tasandil: toetada riike riiklike merestrateegiate väljatöötamisel, kirjeldades seda, kuidas nad arendavad välja oma majandusvööndeid ja saavad nendest kasu, nagu on kajastatud toimimisjuhendis. f) Riigi tasandil: toetada riike kohalike (riiklike) institutsioonide/asutuste ning nende tegevus- ja koordinatsioonikeskuste tugevdamisel, et täita Yaoundé toimimisjuhendit (sh võimalusel pakkudes eksperditeadmisi). / / / / / 7168/15 kn/io 30